Sotsiaalsed suhted ja hoiakud (0)

Sotsiaalsed suhted ja hoiakud
22.03.
Hoiak
On õpitud eelsoodumus reageerimaks püsivalt soodsal või ebasoodsal viisil antud objekti, isiku või sündmuse suhtes.
Hoiak on õpitud, kestev, seoses positiivse või negatiivse reaktsiooniga(kui mul on eelnev kokkupuude selles vallas ning kui see on olnud neg, siis seda väldin. Kui on neg hoiak kooli suhtes, siis see võib kooli vältimiseni viia või see võib viia diskrimineerimiseni, seksismini,), seos tegevusega
Hoiakul on kolm mõõdet
1. Tunnetuslik – uskumused, arvamused
2. afektiivne – emotsionaalne. Kui uskumus on neutraalne. Ma tean, et mõtlen nii, et . emotsionaalne eristabki uskumust, arvamust hoiakust . Sellel on emotsionaalne taust taga. Mulle Meeldib, mulle ei meeldi.
3. käitumuslik – neg hoiak kooli vastu, väldin seda. Neg hoiak erinevate eagruppi kuuluvate indiviidide osas ja käitungi nii, et see väljendub eristumisest käitumisega, kuida skäitun nt vanemaealiste suhtes.
Hoiakul on seos käitumisega. Selleks, et muuta käitumist on vaja muuta hoiakut, kuid seda teha on raske.
Hoiak: mulle meeldib lennon näited:
Mõtetes – lennon on fantastiline
Tunnetes . mu meel läheb rõõmsaks kui kuulan lennonit
käit – ostsin lennoni plaadi
Kogn info: tean, et lennon annetab raha heategevuseks
Afekt inf: tunnen end lõõgastununa kui kuulan lennonit
Käitumusli kinfo: ma olen läbinud sadu kilomeetreid, et kuulata lennoni kontserti
1. tunnetuslik – kehaline aktiivsus on tervise tugevdamiseks
2. afektiivne - ma naudin õhtust treeningut pärast loengut
3. käitumuslik - ma eelistan nende kaaslastega suhtlemist, kes teevad sporti.
Seda mõõdetakse: Täiesti nous , Nõus, Ei oska öelda, Ei ole nous, Pole üldse nous.
Hoiakud on õldised hinnangud teiste inimeste, sündmuste, teemade ning iseenda kohta.
Hoiakud hõlmavad suht püsivaid eelistusi, sümpaatiaid, antipaatiaid nung hinnanguid valise kk mingite kindlate aspektide vastu.
Hoiakud sisald mitte ianult negatiivseid …..
Kuidas hoiakud tekivad:
1. sotsialiseerumine
2. kiitus/pos. kinnitus ja karistus – kasvatusega seonduv
3. identifitseerimine rolimudeliga – iidolitega identifitseerimine, id vanematega (esmane ja tähtsaim).
4. kultuuriline mõju
Hoiak : suunatud kindlale situatsioonile või objekitile,
Korrastab erinevaid obj ja situsts suunatud tõekspidamisi.
Hulk mõõdetav tuhandetes.
Vahendab väärtusi käitumisse
On hinnanguline, peegeldades meeldib/ ei meeldi sisu
Väärtus:
Seotud paljud eobj ja sit üheagselt
Seotud selgelt määratletava tüekspidamisega
Hulk mõõdetav kõmnetes.
On isiksuse keskseks osaks.
On hindamisstandard
…
…
Miks hoiakud on püsivad?
Miks hoiakuid on raske muuta?
Kognitiivse dissonantsi teooria ( Loen Festinger)
Tunnetuslik ebakõla - üksteisele otseselt vastandlike hoiakute olemasolust tekkinud pinge. – kui pinge tekib, siis võime moonutada(info halba vagusesse seadmine , teistsuguse tähenduse nägemine) infot mis saime , võime unustada, võime mitte märgata mida nägime(ignoreerimine).
Tunnetuslik tasakaal – hoiakute kooskõla , mida in eelistab nende ebakõlale.
Tunnetuslik ebakõla 
Muudame ühte hoiakut (kui seda teeme, siis teeme seda teatud tungimustel.. piisavaks põhjuseks, et muuta on vajalik kõrge tasu, seda muudetakse vabatahtlikult.)
Lisame hoiakuid, mis lubavad olukorda teisiti interpreteerida
Kuidas hoiakuid muuta?
Veenmine on protsess, mille jooksul hoiakud tekivad, või muutuvad(tugevnevad v nõrgenevad) kommunikatsioonis.
Uurimuste kohaselt hoiakut emuutm:
- asjatundja poolt tulemuslikum kui asjatundamtu isiku poolt.
-isikud või grupid, kellega inimene end identifitseerib.
-atraktiivne välimus.
-tuttavlik sõnum vs täiesti uus sõnum.
-isik, kellele veenmine on suunatud ei taju pealetükkivust, sihilikku soovi mõjutada.
-ühe ja sama sõnumi kordus + tugevad argumendid. (võib tekkida ka küllastumine )
-seisukoha poolt- ja vastuargumentide esitus.
-huumor.
-veenja autoriteet, enesekindlus , eneseiroonia.
-hoiaku avalik kaitsmine.
Boldis olulisimad õpiprotsessi juures.
Igasuguse hoiaku kujunemist mõjutab:
Teadvustamine – eksponeerimise efekt
Omaksvõtt – osavõtu situatsioon
Isiklik omaksvõtt – info isiklik vastuvõtt
Hoiaku tugevdamise 3 strateegiat
Sotsiaalse sidususe õhutsmine
* tuleta meelde, et kuulume ühte gruoppi
*tuleta meelde vajadusi, mis seovad grupi kokku
*tuletada meelde sündmusi, kohti ja juhtumeid minevikust millel on tähendus grupile
*tuletada meelde vastaseid
väärtuste ja suhtumiste intensiivistamine
*kontrastide süvendamine
*emo tekitamine
*eesmärgi lihtsustamine
*intensiivne verbaalse ja mitteverbaalse kommunikatsiooni kooskõlas kasutamine
*avalikud rituaalid
veenmisele vastuseisu suurendamine vastupidise hoiaku omandamisel
*korge enesehinnang
*kirjutada üles või öelda käitumine või käitumisviis
*”kaitsepookimine”
- ette hoiatamine
- vastuargumentide pakkumine
- nõrgad küljed
Mis on eelarvamus ?
See on samuti hoiak.
On eelnevalt kinnistunud hoiak, mis on negatiivne ning mida rakendatakse teatud sotsiaalse kategooria liikmetele.
Ehk eelarvamus neg hoik indiviidi suhtes, mis põhineb indiviidi kuulumisel gruppi.
Ületamiseks teed – koostöö ühiste eesmärkide nimel
… - eelarvamuste põhjendamine endale või teistele (võrdse staatuse puudumisel …….)
Eelarvamus on õigustamata neg hoiakmingi grupi suhtes.
Eelarvamuse kognitiivne component on stereotüüp , käitumuslik component on näiteks rassisism(eelarvamus+poliitika teatud rassi suhtes), seksism (eelarvamus+poliitika teatud suu suhtes), diskrimineerimine.
Eelarvamus erineb stereotüübist hinnangulise komponendi poolest.
Auditooriumi hoiakud
Avalik esinemine. Kõne pidaja suhtes on hoiakud.
Vastavalt auditooriumi liigile:
1. neutraalne - Kõneleja peaks huumorit kasutama, uut infot tooma.
2. vaenulik – Kõneleja peaks paluma audit liikmetel arvamusi ja suhtumisi sväljendama. Paluma neil mõelda selle teema üle. Ära anna neile kinnitavat tegustsemissuunda. Nt suitsetajale selle kahjulikkusest rääkimine – ei anna talle konkreetset asj amid akuida speab teha. Palub erinevate lahendusteed eüle mõelda. Teine viis on üldist tausta kasutades, rühutada küsimusi mille suditoorium ja kõõneleja on ühel nõul või ühised eesmärgid, ühised teemad.
3. pooldav – kasuks tulevad tekkivad emotsioonid . Seda peetaksegi põhjendsuseks. Visualiseeritakse. Antakse neile ülesanne veenda teisi auditooriumis.
Olemus
Tekkimine
Püsimine/muutmine