Kohtu psühholoogia (0)

1 Hindamata

Psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkonnad
-Seaduseloomes tuleb arvestada inimpsüühika seaduspärasustega;
-seadusest tulenevates rollides on inimesed,kelle käitumine neis rollides on mõjutatud inimpsüühika seaduspärasustest(kuidas emotsioonid mõjut. vandekohtu otsust nt)
-sotsiaalpsühholoogiline aspekt- kuidas seadused mõjutavd inimese käitumist, millised ühiskondlikud nähtused mõjutavad inim seadusekuulekust, millised on ootused Õ-süst.le
- kriminoloogia - muude teaduste kõrval kasut siin ka psühholoogia andmeid, krimonoloogias on väga palju psühholoogilist lähenemist, aga uuritavate puhul on lähtutud nende käitumise tagajärjele antud juriidilisest hinnangust.
-vaimse tervise alased teenused õigussüsteemileö s.o. psühhiaatrite ja kliiniliste psühholoogide poolt antav hinnang õigusrikkujate psüühilisele seisundile ja nende ravimine , kellel on kõrvalekaldeid normaalsest psüühikast.

Agressiivsuse teooriad
Agressiivsus on tegevus, mille eesmärk on vigastada/kahjustada isikut,kes on motiveeritud seda vigastust vältima.
-Bioloogilised teooriad- 1.agressiivsuse etoloogilised teooriad-aagressiivsusel peab olema mingi mõte. See on kohastumiseks vajalik sisemine tung.
2. Agressiivsus ja populatsiooni tihedus- tiheliolek muudab agressiivseks.
3. Füsioloogilised faktorid ja agressiivus- testosterooni kõrge tase muudab agressiivseks.
-Psühholoogilise teooriad – 1. Frustratsiooni/agressiooni hüpotees- frustratsioon motiveerib agressioonile;mõne agressioonivormi jaoks on frustr. Olulisem kui teiste jaoks. 2. Valu ja agressiivus- valu põhjustab agressiivsust. 3.Kogemus ja agressiivsus. 4. Agressiivsus ja keskkonnastressorid- agressiivsust provotseerivad keskk -st lähtuvad stiimulid.
-Psühhoanalüütilised teooriad- kolm eeldust : -agressiivsus on sisemine tung; - see on mõjutatud senise elu poolt; -kui mõju on olnud negat., siis võib tulemuseks olla patoloogiline agressiivus.
-Sotsiaalsed teooriad- vägivaldse käitumise sotsiaalne tähendus; rõhutatakse ideoloogilisi ja poliitilisi aspekte .
3.Psühhopaatia mõiste kohtupsühholoogias
Kohtupsühholoogia mõistes on psühhopaatia isikule püsivalt omane tunnustekogum, mis seostub kõrge retsidiivusriskiga; ei ole isiksushäire; kasut. retsidiivsusriski alastes uurimustes. Psühhopaatia mõiste sisald : isiksusejooned : hea kõneosavus, pinnalisus suhetes, suurejoonelisus, empaatiavõime puudumine, teiste isikute manipuleerimine. Käitumisjooned : krooniline ebastabiilsus , asotsiaalne elustiil, impulsiivsus, kriminaalne mitmekülgsus. Psühhopaatidel on kognitiivsete funkts. häired, mäluhäired, häired kõne emotsionaalse tähenduse mõistmisel.Psühhopaatide kriminaalne karjäär : valdavalt instrumentaalsed kuriteod; õigusrikkumine algab noorena; palju õigusrikkumisi, mis on mitmekülgsed; sageli on pettusi.

Kuriteo retsidiivusriski hindamine
Vägivallariski hindamist ja riski alandamist/juhtimist oodatakse vaimse tervise professionaalidelt, politseilt, juristidelt, korrektsioonisüsteemilt. Vägivaldse käitumise täpne eenustamine ei ole võimalik. Analüüsides isiku senist elukäiku, saab hinnata, millised sisemised ja välised faktorid on olnud olulised vägivaldse käitumise vallandumisel ja milline on olnud üksikute faktorite osakaal : kui ülekaalus on sotsiaalne õppimine ja isiksuslikud faktorid, võib vägivaldne käitum uuesti vallanduda väga erinevates tingimustes; kui ülekaalus on stressi- ja käitumishäirete faktorid, siis sõltub vägivaldne käitum nende tingimuste olemasolust. Rusikareeglid : vägivalla ennustamine on seda raskem, mida kitsamat ennustusala nõutakse; struktureeritud instrumendid on paremad kui statistilised ; struktureeritud erialane hinnang on parem kui formaalne tunnuste loetelu . Struktureeritud meetodid on nt SARA-peresisese vägivallariski hindam ; SRV-20- seksuaalse vägivallariski hindaamine. Soovitused riski alandamiseks peaksid tulenema nende faktorite analüüsist, millest vägivaldne käitumine on tulnud : nt – medikamentoosne ravi- ärevus, depressioon ; kropsühhoteraapia- krooniline stress ; situatsioonilise stressi puhul toetav nõustam, elukoha/töökoha muutmise soovitus; käitumishäiretega seot faktorid- sõltuvushäire ravi.
5. Emotsionaalsete seisundite hindamine kohtuekspertiisil
Meeleoluhäired on psüühilise seisundi häired, mille puhul on põhiliseks meeleolu muutus taval. depressiooni või meeleolu tõusu suunas, tavaliselt kaasneb ka aktiivsuse üldise taseme muutus. Emotsionaalsete reaktsioonide vallandumist ei saa inimene tahteliselt kontrollida. Nii emotsionaalsed seisundid kui nende reguleeriv mõju inimese organismile võivad häiruda. See võib tuleneda : -üldisest arengupuudulikkusest tingitud ebaküpsuse tõttu; -kesknärvisüsteemi kahjustuse mõjul; -psüühilisest haigusest tingituna ; -ülitugeva emotsionaalse koormuse mõjul. Psühholoog eksperdina saab tuvastada, kas isikul kaasnes tugeva emotsionaalse reaktsiooniga selliseid muutusi psüühilises seisundis, mis piirasid tema võimet ümbritsevast aru saada ja oma käitumist juhtida. Diagnostilised kategooriad psüühiliste seisundite kohta, mis võivad tekkida väärkohastumusliku reaktsioonina tugevale või kestvale stressile: 1. Äge stressireaktsioon-vahetu reakts, stressor võib olla ülitugev psühhotraumeeriv kogemus; ebatavaliselt järsk sotsiaalse positsiooni muutus; järsk isikliku suhtesüsteemi kadu. 2.Posttraumaatiline stressihäire- pikaajaline reaktsioon , hilinenud reacts hirmutavale või raskete tagajärgedega sündmusele, mis põhjust märgatava emotsion pinge. Sümptomid on nt trauma korduv läbielamine kujutlustes, eraldumine teistest. 3.Kohanemishäire- oluline muutus elus, mis toob kaasa püsivad ebameeldivad tingimused.
6. Ütluste kvaliteedi hindamine
Mneetlusosalise ütlusi hinnates on võimalus, et ta ütlused on tõesed, tavaletab teadlikult või ta mäletab valesti, kuid ei teadvusta seda. Valetamine ei ole spetsiifiline psühholoogiline protsess, See ei ole tuvastatav psühholoogia meetoditega. Tõe teadasaamiseks võib kasutada polügraafitesti. Testide tüübid : 1. Konkreetse juhtumi uurimine : 1.1 kontrollküsimuste test- esitatakse asjassepuutuvad ja kontrollküsimused (tavaliselt 10) On testieelne ja testijärgne intervjuu ,viimases tehakse teatavaks otsus, kas ilmes valetamist või mitte. 1.2 Sihiliku vale test; 1.3 Süü teadmise test-isikult küsitakse, kuivõrd on ta teadlik kuriteo toimepanemise detailidest, mida saab teada vaid süüdlane.
2. Töötajate sõelumise test : seda kasut, et sõeluda töölevõetavate hulgast välja need, kelle on kuritegelikud kalduvused või kes on ainete kuritarvitajad; või teha kindlaks olemasolevate töötajate hulgas need, kes on osalenud äritegevust kahjust tegevustes.
Testi läbiviijad on oma hinnangutes mõjutatud polügraafivälistest andmetest.
Valetamise avastamine produktsiooni analüüsi kaudu- see meetod keskendub laste ütluste usaldusväärsusele nende seksuaalse ärakasutamise kohta. Tõesuse indikaatoriks võib olla nt paljude detailide meenutamine; ütlused spetsiifiliste tegevuste kohta. Meetodi kritiseerijad ütlevad nt, et puuduvad korralikud uurimustulemused, ei ole üksmeelt oluliste kriteerium suhtes.
Hüpnoos- üksikud on väga hüpnotiseeritavad, enamik on hüpnot mõningal määral. Kõige suurem huvi kannatanutele või tunnistajatele hüpnoosi tegemiseks on neil juhtudel, kui isik sai kuriteo läbi psühhotrauma ning tema mälestused on seetõttu kas piiratud või ta üldse eitab toimunut. Selline amnesia võib olla ületatav hüpnoosi kasutamisega. Tuleb hinnata konkreetsele isikule tehtud konkreetse hüpnoosiseansi mõju konkreetsetele ütlustele
Kognitiivne intervjuu- meenutamist toetav intervjueerimistehnika

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 49 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

49 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kuusepuu Õppematerjali autor

juura

Sarnased õppematerjalid

doc

Kohtupsühholoogia

Eksam: 19.12.08.; 09.01.09. Kl.14.15-17.00. Näituse 2-105 Eksamile võib tulla suvalisel ajal, ajavahemikul kl.14.15-16.00. Kirjalikult tuleb vastata kolmele küsimusele, küsimused valib üliõpilane pimesi järgmiste küsimuste hulgast: 1. Õiguse ja psühholoogia kokkupuutevaldkonnad: üldiseloomustus; põhilised erinevused inimese ja inimkäitumise käsitlustes õigusteaduses ja psühholoogias. Psühholoogia ja õigus on tihedalt omavahel seotud, kuna mõlemad teadusvaldkonnad tegelevad inimese käitumisega. Psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkondades on parema koostöö tagamiseks vaja olla teadlik olulistest erinevustest nendes teadusvaldkondades:

Psühholoogia

doc

Kohtupsühholoogia konspekt

- õigusloomes tuleb arvestada psüühika seaduspärasustega - juristi kutsetöös tuleb olla teadlik psüühika seaduspärasustest - uuritakse kuritegevust kui sotsiaalset nähtust - uuritakse kurjategijate psüühilisi iseärasusi - psühholoogiaalased teadmised kaasatakse kuritegude avastamisse 2) Psühholoogia kaasatakse õiguslikku konteksti mitteõiguslike eriteadmistena kohtupsühholoogia forensic psychology psühholoog eksperdina psühholoog osaleb kohtuotsusest tulenevates tegevustes psüühikahäirete ravi psühhokorrigeerivad sekkumised korrektsioonisüsteemis Kohtupsühholoogia on - kliinilise psühholoogia rakendusvaldkond isikute psüühilise seisundi ning

Psühholoogia

doc

Psühholoogia konspekt eksamiks

1.Õiguse ja psühholoogia kokkupuutevaldkonnad: üldiseloomustus; põhilised erinevused inimese ja inimkäitumise käsitlustes õigus ja psühis. Psühholoogia ja õigus tegelevad mõlemad inimeste käitumisega. On omavahel tihedalt seotud Õigus kasutab psühholoogiat (õiguspsühholoogia, juriidiline psühholoogia, kriminaalpsüho-loogia, kohtupsühholoogia). Õigus võib psühholoogiat kasutada ,,enda sees" või kaasatakse psühholoogia õiguslikku konteksti mitteõiguslike eriteadmistega. Erinevused: *õigus lähtub teo lõpptagajärjest, psühholoogia lähtub käitumisest. *õigus suhestab inimese käitumist ideaaliga, psühholoogia suhestab inimese käitumist organismi toimimise seaduspärasustega. *õigus seostab inimese käitumist tema vaba tahtega, psühholoogia aga väidab, et inimese käitumine on mõjutatud sisemiste ja väliste stiimulite kombinatsioonist.

Ökoloogia

pdf

Õiguspsühholoogia konspekt

1. Õiguspsühholoogia aine, objekt, meetodid. Õiguspsühholoogia on teadusvaldkond, omaette ajalooga ning välja kujunenud õiguse ja psühholoogia piirimail. Õiguspsühholoogia on psüühika ja õiguse piiri probleemide uurimisest tekkinud teadusharu, st mõlemad distsipliinid püüavad seletada inimeste käitumist, ennustada/prognoosida seda ning ka reguleerida inimkäitumist sotsiaalses keskkonnas. Nende vahel on mitmeid erinevusi, nt: · Õigus rõhutab kindlustunnet psühholoogia tugineb suuresti tõenäosusele; · Õigus tugineb autoriteedile psühholoogia empiiriline; · Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; · Õigus on ettekirjutav psühholoogia kirjeldav; · Õigus on operatiivne psühholoogia akadeemiline. · Õigus on idiograafiline psühholoogia nomoteetiline. Õiguspsühholoogia rakenduskoht on kriminaaljustiitssüsteem. Definitsiooni järgi on riigi

Psühholoogia juristidele

doc

õiguspsühholoogia

1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav;

Psühholoogia

docx

Psühhopatoloogia

Elusündmused ja psüühikahäired - PTSD - Pidevad valikud ja ebakindlus - depressioon Psühholoogilised teooriad Kognitiivne areng – Piaget - Ühel hetkel on teistel õigus mitte ainult endal Kiindumusteeoria – Bowlby - Kiindumus on arengus oluline, ebakindel kiindumussuhe ei aita kaasa enda kiindumusvõima arenemisele Õppimisteooria – Pavlov - Psühhoanalüüs – Freud - Hakkas psüühikahäireid seostama üleelamistega Positiivne psühholoogia Kognitiiv-käitumisteraapia – Beck - Becki triaad – arvamused iseendast, tulevikust ja teistest Pereteraapia - Pere mõjutab meid iga päev Kognitiivne mudel Igaühel on omad kogemused, reeglid, uskumused - Stiimul – keegi reageerib - Hinnang – hindan teise stiimulit - Emotsioon - Käitumine – rünnak, reaktsioon Psüühikahäire ja stress: ravivõimalused Et oleks häire on vaja sümptomeid, rahulolematust. Mingid vajadused on rahuldamata.

Psühhomeetria

doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

nii füüsilises kui ka sotsiaalses ruumis. Teadvus on omane ainult inimesele – on inimese psüühika kõrgem vorm ja olulisemaks jooneks on inimese sihipärase tegevuse tagamine Psüühilisi protsesse mõjutavad:  Keskkonnastiimulid  Varasemad kogemused  Geneetiline baas  Füsioloogiline seisund  Tunnetussüsteem  Sotsiaalne keskkond  Kultuuriline keskkond  Individuaalsed omadused 1.2. Psühholoogia valdkonnad 1. Bioloogiline psühholoogia: (Charles Darwin – Origin of Species, 1858) - Mõistmaks käitumist ja inimestevahelisi er 1 Inimkäitumise mõistmine bioloogilisest perspektiivist. Pärilike tegurite olulisus. Populatsioonisisene vs populatsioonide vaheline variatiivsus. Liigisisesed individuaalsed erinevused. Füsioloogilised protsessid.

Psühholoogia alused

pdf

Sotsiaalpsühholoogia loengud

Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seostuvad inimese ja tema suhetega teiste inimeste, gruppide, sotsiaalsete institutsioonide ja ühiskonnaga (Reber, 1995). Gordon W. Allport (1968): katsega mõista ja seletada seda, kuidas inimese mõtteid, tundeid ja käitumist mõjutab tegelik, kujutletud ja eeldatud teiste inimeste kohalolek.

Sotsiaalpsühholoogia

Rohkem sarnaseid