Psühholoogia sissejuhatus (0)

Psühholoogia KT
1. Aju poolkerade erinevus
Ülesanded:
Vasak: info analüütiline töötlemine, teadvus, arvutamine, kirjutamine, kõnelemine, loogika , paremakäelisus
Parem: süsteetiline töötlemine, 3-mõõtmelised kujundid, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid , vasakukäelisus
2. Olulisemad aju osad – kõrgem närvitegevus
Otsaaju – Koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast.
Vaheaju – Hüpotalamus: Kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset närvisüsteemi, samuti emotsioone, valu jms. Tundlikkuskeskus: Selle keskuse kaudu saadetakse peaaegu kogu meeleelunditest tulev info ajukoorde.
Keskaju – Automaatsete liigutuste keskus – aju eri osadest tulevad närviimpulsid kantakse üle lihastele
Tagaaju – Ajusild : Reflektoorne tegevus ja närviimpulsside ülekanne; Väikeaju: Koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus.
Piklikaju – Südametalitluse, hingamis-, seedimis- ja osa kaitsereflekside keskused.
Seljaaju – Ühendab kehas toimuva peaajuga ja vastutab tingimatute reflekside eest.
3. Refleksid
Refleks - vastus ärritusele, mis tuleb väliskeskkonnast või organismist.
Tingimatud refleksid: kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid nt imemine, neelamine , põie ja pärasoole tühjendamine, kaitserefleks, pupillirefleks , aevastamine jne.
Tingitud refleksid: kujunevad kogemuste ja õppimise teel elu jooksul: teadmised, oskused, harjumused, kombed ja on seotud kõrgema närvitalitlusega.
4. Sünnieelne areng
1. EOSTUMISPERIOOD – 2n alates viljastumise hetkest, ~36h pärast viljastumist hakkab sügoot jagunema
2. EMBRÜONAALPERIOOD – 3n-8n lõpuni kujunevad KNS, süda ja kehaosad , käed, jalad, silmad, kõrvad
3. LOOTEPERIOOD – 9n kuni sünnini, meenutab juba inimest
5. Teadvuse väljendusvormid (6tk)
Ärkvelolekuteadvus, unistamine, uni, unenäod, hüpnoos, meditatsioon .
6. Närviraku ehitus
Dendriidide kaudu saabub impulss närvirakku ja aksoni kaudu antakse see edasi teisele närvirakule.
7. Unefaasid ja seisundid ; jaguneb:
AEGLANE uni
4 faasi:
1. Kerge uni ~2min, kaovad alfalained, lõdvestumine
2. Uinumine ~20 min, aeglustub südametöö, hingamine
3.-4- Deltauni ~30 min, aju on aktiivne, lihaste toonus pole oluliselt muutunud, võimalik unes rääkimine, käimine
KIIRE ehk REM-uni
Silmamunad liiguvad kiiresti, südame löögisagedus ja hingamisrütm korratud, unenägude nägemine.
Aeglane ja kiire uni vahelduvad 90-100 min tsükkel, 4-5 tsüklit öö jooksul.
8. Unehäired (4tk)
Insomia, uneapnoe, narkolepsia , unes kõndimine.
9. Uimastid : stimulandid , depressandid , hallutsinogeenid – toime ja mõju
Stimulandid: Ergutavad KNS-i, tõstavad südame rütmisagedust, vererõhku ja lihastoonust, tõuseb ka tähelepanu ja reaktsiooniaeg pikeneb. (kofeiin, nikotiin , kokaiin, amfetamiin )
Depressandid: Ained, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi - nii psüühilisi funktsioone kui neuroloogilisi funktsioone. Teatud juhtudel on närvisüsteemi depressandid näidustatud ravimitena. Närvisüsteemi depressantideks on ka uimastid. Uimastitena tarvitatavate depressantide hulka kuuluvad näiteks alkohoolsed joogid ja rahustid, kanepitooted .
Uimastid tekitavad juba väikestes kogustes tarvitamisel pidurdusprotsesside pärssimise tõttu eufooriat ning sageli alandavad tundlikkust, pikendavad reaktsiooniaega ja pärsivad motoorseid reaktsioone. Suuremates kogustes tarvitamine muudab enamasti kõne segaseks ja võib tarvitaja viia teadvusekaotuseni.
Hallutsinogeenid: Ained, mis tekitavad pettekujutlusi. Nende hulka kuuluvad looduslikku päritolu psilotsübiin, psilotsiin ja meskaliin ning süsteetilised nagu LSD, fentsüklidiin ja ketamiin .
Tekitavad nägemis-, puute-, haistmis- ja kuulmishallutsinatsioone.
Võivad põhjustada väga ebameeldivaid nägemusi (bad trip).
Tarvitamine võib põhjustada nähtust nimega flashback, kus meelepetted taastuvad ootamatult nädalaid, kuid või isegi aastaid hiljem ilma hallutsinogeene tarvitamata.
10. Virgatsained
Atsetüülkoliin – lihaste kokkutõmme, liigutuste juhtimine (Alzheimeri tõbi)
Dopomiin – liigutused, tähelepanu õppimine (Parkinsoni tõbi)
Serotoniin – uni, meeleolu, isu regulaator , tavaliselt pidurdav toime
11. Aju uurimise meetodid
Elektroentsefalograafia (EEG) – uuritakse peaaju bioelektrilist aktiivsust
Kompuutertomograafia (CAT) – mõõdetakse kiiritusintensiivsust
Positronemissioonitomograafia (PET) – uuritakse aju tegevuses, saab määrata, millised ajuosad on mingi tegevuse korral aktiivsed.
12. Meditatsioon
Meditatsioon on vaimne praktika, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides. Samasisuline praktika ja selle teisendid on vähemal määral kasutusel ka kristluses, judaismis ja islamis ning väljaspool religioosset konteksti. Meditatsiooni eesmärgiks võib olla rahunenud meelega millegi parem mõistmine või arusaamine, aga ka lihtsalt lõõgastumine, rahunemine, puhkus. Erinevates usundites ja traditsioonides võivad meditatsiooni eesmärgid olla aga hoopis teistsugused (selgeltnägemine, hinge rännakud, suhtlemine vaimsete jõududega või teiste samal tasemel viibivate inimestega, levitatsioon, metamorfoos, teleportatsioon jne). Paljud pühendumust nõudvad tegevusalad (võitluskunstid, kalligraafia, lilleseadekunst, poeesia, maalikunst , teetseremoonia jt) eeldavad meditatsiooni abil saavutatavat teadvusseisundit.
13. Hüpnoos
Hüpnoos on kunstlikult esile kutsutud osalise une taoline teadvuseseisund, mida iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sisendusele. Hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kasutades erilist metoodikat, näiteks väga monotoonset kõne. Hüpnoos võib olla erineva sügavusastmega. Kontakt hüpnotiseerijaga säilib hüpnoosis viibijal ka siis, kui ta muid väliseid ärritusi ei taju. Hüpnoosi on rohkema või vähema eduga kasutatud erinevate, eriti psüühiliste, haiguste ravimiseks, hüpnoosi abil on üritatud õppida ja saada kontakti teispoolsusega, seda on kasutatud ka puhtalt meelelahutuslikel eesmärkidel.
14. Sensoorne deprivatsioon
Sensoorne deprivatsioon on olukord, kus ühe või mitme meeleelundi kaudu välismaailmast saadav andmehulk on märgatavalt vähenenud.
Sensoorne deprivatsioon võib tekkida näiteks kaugsõiduautojuhtidel või pikki vahemaid läbivatel lenduritel. Sellistel juhtudel on kuulmis - ja nägemiselunditele antav signaal ühetaoline ja selle vältimiseks vajavad nad aju stimuleerimiseks ärritavat signaali.
15. Psühholoogia teoreetilised suunad

Psühhodünaamiline psühholoogia – Alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule.

Biheiviorism – Uuritakse käitumist, mis on lihtne vastus stiimulile.

Humanistlik psühholoogia – Keskendutakse sisemisele subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele.

Kognitiivne psühholoogia – Inimese enda ja maailma suhtumise viis, infotehnoloogiline, andmebaasi, süsteemi tasemel.

Psühhobioloogia – Käitumine kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemus.