Sisukord
Sissejuhatus 2
1.Füüsiline areng 3
2.Vaimne areng 4
2.1Kognitiivne areng 4
2.2Emotsionaalne areng 5
2.3Sotsiaalne areng 6
2.3.1Suhted kaaslastega 6
2.4Kõlbeline areng 7
2.5Intelligentsuse areng 7
Kokkuvõte 8
Kasutatud kirjandus 9
Sissejuhatus
Selle
referaadi teemaks valisin lapse arengu I kooliastmes. Sellega pean
silmas eelkõige lapsi vanuses 6/7 kuni 11/12 ehk n-ö
eelpuberteediealisi. Kuna ma õpin algklasside õpetajaks, siis
meeldib mulle see teema ja on minu edasises elus väga tähtis, sest
pean teadma, mis sünnib lapsega sellel ajal. Käesolevas referaadis
püüan anda ülevaate nii lapse füüsilisest arengust kui ka
vaimsest arengust, sealhulgas kognitiivsusest, intelligentsusest,
kõlblusest ja sotsiaalsest arengust. Suurem osa keskendubki just
vaimsele arengule. Selleks kasutan erinevate suurmeeste
teooriaid .
XX
sajandit on nimetatud
lapse sajandiks . Erinevate teadusalade
uurijad süvenesid tol ajal lapse arengu salapärasesse maailma.
Saadud teave lapseea tähtsusest inimeseks kujunemisel üllatas ja
muutis väljakujunenud
suhtumist . Jäi mulje nagu
inimkond oleks
õppinud last väärtustama, lapse vajadusi mõistma ja leidma teid
ning vahendeid nende vajaduste rahuldamiseks. Käesoleval ajal tehtud
uurimused näitavad siiski, et “kuldne lapsepõlv” on siiani
jäänud pelgalt unistuseks.
Mida
tähendab sõna areng? Areng on süsteemi korrapärane liikumine
suurema diferentseerituse ja integreerituse poole. Arengust võib
rääkida nii sotsiaalses, vaimses kui ka
kehalises tähenduses.
Areng haarab kogu inimese eluperioodi sünnist kuni surmani.
Füüsiline areng
Lapse
füüsiline kasv on I kooliastmes suhteliselt aeglane. Keskmiselt
loetakse, et laps kasvab sellel ajal aastas kuni 6 cm ja kehakaal suureneb kuni 3 kg aastas. Lapse keha erinevad osad ei kasva ühtlases tempos , seega on lapsed selles vanuses väga ebaproportsionaalsed,
nende jalad on justkui pikemaks venitatud. See tuleneb aga sellest,
et nende jalad kasvavad kiiremini kui teised kehaosad. Sellel
perioodil on tüdrekud kiirema kasvuga kui poisid, kuid see nähtus
on ajutine.
Kuna
luud ei ole omavahel veel väga kõvasti seostunud , siis muudab see
lapsed väga plastiliseks ja painduvaks. Kuid samas suureneb sellega
ka traumade oht.
Aju
kaal hakkab jõudsalt kasvama alates 7. eluaastast, luues eeldused
laialdaseks vaimseks tegevuseks. Lapse aju mahu suurenemine aga
aeglustub ning aju väline suurus peaks lõplikult välja kujunema
umbes 12 eluaastaks.
Algklassides
vahetuvad lastel tavaliselt piimhambad jäävhammaste vastu.
Silmades
on välja kujunenud binokulaarne nägemine ja nägemine
teravustub.[5]
Esimese
kooliastme lõpus võivad hakata lastel juba kujunema ka sekundaarsed
sugutunnused. Tüdrukutel rindade ja häbemekarvade kasv, poistel
võib tekkida häälemurre.
Füüsiline
areng ei tähenda mitte ainult organismi ellujäämist ja kasvamist,
vaid ka meie psühhomotoorika arenemist, mitmesuguste konkreetsete
oskuste ja vilumuste kujunemist, mis tagavad toimetuleku elus (Tuulik
1995: 57).[3] Areneb ka motoorika . Lapsed muutuvad täpsemateks ja
tugevamateks, oskavad juba õigesti hoida ja kasutada nt
kirjutusvahendeid ja söögiriistu, suudab sõita jalgrattaga jne.
Samas väsivad nad suhteliselt kiiresti ja peenmotoorika ei ole veel
täielikult välja arenenud. [1]
Vaimne areng
Lapse
vaimset arengut on keerukas ja raske hinnata. Siin ei aita
paari-kolme vaimse tegevuse sfääri võrdlemisest norminäitajatega,
viad hinnata tuleb vaimset tegevust tervikuna . Vaimset arengut
hinnates püütakse valida selliseid vaimse tegevuse sfääre, mis
keerukusest hoolimata võimaldaksid teha üldistusi. Selleks
lähtutakse püüdest hinnata lapse ja väliskeskkonna suhteid, lapse
ja sotsiaalse keskkonna vastastikust mõju. Nagu kehaline areng, nii
ka vaimne areng ei kulge pidevas tõusujoones, vaid perioodidena.
Igal arenguetapil küpsevad ja kujunevad uued omadused ja suureneb
võimekus, mis on järgmise perioodi muutuste aluseks, igal järgmisel
perioodil kulgeb areng eelmisest kõrgemal tasemel. Kogu vaimne areng
saab aga normaalselt toimuda siis, kui laps on terve. [4]
Kognitiivne areng
Kognitiivne areng hõlmab keelelist, mõtlemise, õppimise, mälu ja arutlusvõime
arengut ning on seotud motoorsete ja emotsionaalsete aspektidega.
Lapse kognitiivsest arengust annab kõige parema ülevaate Piaget´
teooria. Tema käsitluse järgi peaks I kooliastmes käiv laps kuuluma konkreetsete operatsioonide perioodi.
Lapsel
kujuneb selgelt eristatav ja täiuslikum mõtlemisvõime. Laps suudab
mõelda loogilisemalt, kuid siiski ei suuda nad alati teha loogilisi
järeldusi asjade kohta.. Mõtlemine muutub paindlikumaks,kuid jääb
piiratuks. Laps suudab lahendada klassifitseerimise ja loendamise ülesandeid ning saab aru sõltuvustest. Laps saab aru arvu jäävuse
mõistest, kaalu- ning mahu jäävuse mõistest. Liitmine ,
lahutamine, korrutamine ja jagamine muutuvad lihtsamaks.[1]
Üks
oluline muutus on see, et lapsed suudavad selles vanuses mõtteliselt
ajas tagasi minna (sündmuste käiku mõtteliselt tagasi pöörata)
ja minevikust rääkida.
Selle
perioodi alguses on lapsed suhteliselt egotsentristlikud, kuid mida vanemaks nad saavad, seda rohkem nad sellest vabanevad. Laps suudab
nüüd näha sündmuste põhjuseid ka väljaspool iseennast . Samas
suudab laps juba ka mõningal määral omaks võtta teiste seisukohti
kõlblusprobleemide lahendamisel.
I
kooliastmel on lapse tähelepanu veel suhteliselt tahtmatu.
Tähelepanu maht on väike ning jaotuvus nõrgalt arenenud. Suureneb lühimälu maht: 5-6-aastane laps suudab meelde jätta 2 ühikut,
kümnene aga juba kuni 5 ühikut. Esimeseks kooliastmeks on laps omandanud suhtlemiseks vajaliku sõnavara ja grammatiliste vormide
süsteemi, võimaldades tal väljendada oma soove, kavatsusi ja
mõtteid ning mõista temale suunatud kõnet. Laste kõne täieneb
pidevalt. Enamus lastest hääldab puhtalt kõiki häälikuid ja
kasutab grammatiliselt õiget keelt.Kujuneb välja sisemine kõne.
[1;2;5]
Emotsionaalne areng
C. Darwin ( 1965 [1872] ) väitis, et emotsioonid kujunesid evolutsiooni
käigus algul välja selleks, et anda elusolendite käitumisele
kasulik suund ja sedasi suurendada nende ellujäämise väljavaateid.
Pool sajandit hiljem ütles R. White seda, et huvi tundmine uute
situatsioonide vastu ja võime kutsuda iseendas esile innustavaid
tundepuhanguid aitavad elusolenditel paremini toime tulla
elukeskkonnaga ja suurendavad väljavaateid soojätkamiseks. Nüüd vaatleme , kuidas ja millised emotsioonid arenevad lastel.[2]
Koolieelses eas ja esimestel kooliaastatel kujunevad keerukad
närviseosed, olles aluseks täiskasvanu käitumisele ja mõtlemisele,
väärtushoiakutele ja vaimsele terveolekule. Kujunevad ka mudelid
“asjadest aru saamiseks”, “järelemõtlemiseks” ja
“otsustamiseks” – kui emotsiooni-mõtte-tahte mustrid ajus ja
kehas. Paljude laste
emotsionaalne areng ning kujutlusvõime on häiritud, kuna tänu
matkimisvõimele omandavad nad telesaadete vaatamisel ja
arvutimängudest primitiivsed ning jämedakoelised käitumis-, tunde-
ja mõttemudelid, mis on enamasti lapse eale mittevastavad.( Sarv , E.
S.) [6]
Koolieas muutuvad lapsed teadlikumaks ja motiveeritumaks. Üldiselt
suudab laps emotsioone teadlikult ja tahtlikult pidurdada .
Emotsioonid muutuvad tunduvalt varjundirikkamaks. I kooliastmes on
paljudel lastel probleeme impulsiivsusega. Nad on võimetud oma
spontaanseid emotsioone kontrollima ja suunama. Kuid siiski oskavad
nad emotsioonidega manipuleerida.
Varase lapsepõlve hirmud muutuvad vähemtähtsateks ning asenduvad
sotsiaalsete suhetega seotud hirmudega. See on seotud lapse mõtlemise
arenguga, sest sel perioodil õpitakse vahet tegema fantaasial ja
reaalsusel. I kooliastmes kardavad lapsed ebaõnnestumist koolis,
õpetajate ja klassikaaslaste põlgust, vanemate kaotust. Oma sisepingeid väljendatakse üldjuhul agressiivselt. Selle võib kaasa
tuua Eriksoni teooria kohaselt 4. aste, mis vastandab omavahel
alaväärsuse ja algatusvõime. Kui laps ei saa piisavalt
tegutsemisvabadust ja kiirust oma tegudee üle, võib lapsel tekkida
alaväärsus ja sellega kaasnev agressiivne käitumine.[1;2]
Sotsiaalne areng
Perekonna
järel on tähtsuselt järgmine laste sotsiaalse arengu mõjuriks
suhtleminee kaaslastega. Kui laps läheb kooli, siis muutub
eakaaslastega suhtlemine igapäevaseks elunormiks. Perekonna mõju
sotsiaalsele arengule hakkab vähenema ja kaaslaste osatähtsus
suureneb. Suhtlemine kaaslastega etendab suurt rolli laste kui
tulevaste ühiskonnliikmete sotsiaalsete oskuste kujundamisel.
Suhted kaaslastega
Nagu
näitavad mitmed psühholoogilised uuringud, siis sõprussuhete
kujunemise aluseks on sageli hoiakute, huvide ja väärtushinnangute
sarnasus. Uuringutest selgus, et 1.-2. klassis peetakse sõpradeks
neid, kes on õpingukaaslased ja kes teineteist aitavad. 3. klassi
laste puhul on sõpradeks eelkõige need, kes elavad lähestikku või
kes on välimuselt ja riietuselt atraktiivsed. Alles 6. klassis kaob
sõprussuhete tekkimisel enesekesksus.[1]
W.
Damon (1977) eristab õpilaste sõprussidemete arengus kolme astet.
Esimeses kooliastmes on sõprussidemed veel küllaltki enesekesksed ja pealiskaudsed. Sõprusringid on suhteliselt ebapüsivad.
Algklassides on kõige sagedasemad samaealiste ja samasooliste
grupid, mis on väikesed, organiseerimata ning varieeruva
kuulujaskonnaga. Poisse seob sellel perioodil eelkõige sport ja
tüdrukuid suhtlemisvajadus . Aluseks on ühine huvi või eesmärk. Sõpruskond pakub emotsionaalsust, turvalisust ja lohutust. Sageli on
eakaaslased vanematest paremad lohutajad.[1]
Sotsiaalses arengus on oluline leida tõeline sõber ja olla ise ka
tõeline sõber. See aitab väljendada lähedust ja tõsta lapse
eneseusku. Sõbraga võetakse ette ühiseid tegevusi, jagatakse
tundeid ning saladusi. Lapsepõlve egotsentrilisus areneb
partnerluseks. Sotsiaalsete oskuste õppimiseks on olulise tähtsusega
esimesed kümme eluaastat . See on aeg, kui tekivad populaarsed
ja ebapopulaarsed klassikaaslased, osadest saavad nn vaimsed liidrid
ja teised, kes kõrvale jäävad, neist saavad heidikud.
Samas
tekib lapses nn ideaalmina. Ideaalmina reguleerib käitumist
seestpoolt, enam ei lähtuta mitte ainult enda soovist, vaid
arvestatakse ka teisi. Lapse jaoks on tähtis saada enda kohta
hinnanguid teistelt inimestelt. Eneseusaldus on alles habras ning
kergesti haavatav. [5]
Kõlbeline areng
Kõlbeline
käitumine on inimese oluline tunnus. Eetiline areng ei toimu
iseenesest, vaid interaktsioonis keskkonna ja selle normidega.
Kõlbeline käitumine on suurel määral motivatsiooni küsimus.
Selles on religiooniõpetusel eriline ülesanne. Lawrence Kohlbergi teooria kohaselt on moraalse mõtlemise aluseks arusaamine õiglusest.
Kuna lapsed on konkreetsetes operatsioonides mõtlemise perioodis, on
nad võimelised kõnelema sellest, mida nad tegelikult kogenud on,
mitte abstraktsioonidest või üldistest reeglitest.
L.
Kohlbergi arenguteooria kohaselt peaks I kooliastme lapsed olema 2.
tasemel. See kujutab endast seda, et tegevuse motiiviks on lastel
soov saada maksimaalset tasu/kasu koos samaaegselt minimaalsete
negatiivsete tagajärgedega iseendale . Kuigi lapsed on veel siin
suhteliselt egotsentrilised ja mõtlevad enam oma huvidele, hakkavad
nad juba ka teadvustama, et teistelgi on omad huvid. Tähelepanu
koondub peamiselt oma vajaduste rahuldamiseks ja teistel lastakse
sama teha.[1]
Intelligentsuse areng
Howard Gardner vaatleb intelligentsust kompleksse nähtusena. Ta mõistab
intelligentsuse all võimet lahendada probleemevõi sooritada
resultatiivseid tegevusi. Gardner ja ta kolleegid uurisid igasuguseid
võimeid, mis seostusid intelligentsusega. Oma töödes on ta jõudnud
veendumusele, et inimestel eristub kokku kaheksa intelligentsuse
tüüpi: lingvistilis-verbaalne, loogilis-matemaatiline, ruumiline,
muusikaline, kehalis- kinesteetiline , interpersonaalne,
intrapersonaalne ja naturalistlik intelligentsus . Õpetaja peab
meeles pidama , et iga õpilase vaimsed võimed on determineerunud nii
geneetiliste faktorite kui arengukeskkonna poolt. Laste võimeid saab
mõõta erinevate intelligentsus testidega, kuid need võivad vahel
tekitada ka eelarvamuslikke hoiakuid laste suhtes. [1]
Igal
lapsel on erinevad intelligentsuse näitajad ja seega ei saa
otsustada, et kõik 7-12 lapsed on oma arengutasemelt just sellised.
See on valdkond , kus iga laps areneb ise suunas ja ise kiirusega.
Kokkuvõte
Esimestel kooliaastatel on kõige olulisem luua lapsele võimalus arengus
saavutada hea vundament edaspidiseks elukestvaks, edukaks õppimiseks
ja enesega ning kaasinimestega toimetulekuks. Eelkõige I kooliastmes
on oluline lapse arengu, kui terviku jälgimine ning selle
võimalikult paljudele aspektidele sagedase ja positiivse hinnangu
andmine. I kooliaste on füüsilise arengu poolest suhteliselt
aeglane, kuid eluliselt tähtis. Vaimne areng on sellel perioodil vastupidiselt suhteliselt kiire ja laps areneb märgatavalt. Oluline
on lapselt nõuda seda, mida ta peaks oma vanuses teha oskama. Last
ei tohiks liigselt sundida , aga samas ei tohi tal liigset
vabakasvatust saada. Laps õpib maailma loogiliselt mõistma ja
sellest aru saama. I kooliastmes on laps väga uudishimulik , tahab
kõike ise järgi proovida ja katsetada. See on aeg kui lapsest saab
nn väike täiskasvanud inimene. Seega tuleb lapsega olla eriti delikaatne ja teda ei tohi solvata, sest see võib edasist arengut
pärssida.
Referaati
koostades sain teada mõningaid uusi aspekte lapse arengu kohta juas
vaimses pooles . Kasutatavat materjali oli piisavalt saada , aga
kohati hakkas see juba ka korduma. Referaati oli meeldiv koostada,
sest ise sai valida teema, mis mind huvitas ja see hõlbustas
referaadi koostamist. Samas teadsin juba osasid asju ka ilma
raamatuteta ja see oli väga hea materjali kordamiseks.
Tänan õppejõudu sellise ülesande andmise eest.
Kasutatud kirjandus
[1] Krull , E. (2000).
Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat . Teine parandatud
trükk. Tartu 2001: Tartu Ülikooli Kirjastus.
[2] Smith, P.K.; Cowie , H.; Blades, M. (2003). Laste arengu mõistmine. Eesti
keelde tõlgitud 2008: Blacwell Publishing ja tõlge: TLÜ Kirjastus.
[3] Tuulik, M.
(1995) Valikuvabadus elada inimesena. Tallinn
[4] Uusma, Ü.
(1977) Tunne iseennast ja oma last. Tallinn: Valgus
[5] s.a Lapse
areng I astmes http://www.religiooniopetus.ee/index_files/failid/oppemat/IKA/metoodiline%20juhend.pdf (viimati vaadatud 2010, märts 14.)
[6] Sarv, E. S. s.a.
I kooliastme eripärast. Lapsest I kooliastmes.
http://kynnis.onepagefree.com/?id=15847&onepagefree=un6g3r9airgusi6ukvicba0jp5
(
viimati vaadatud 2009, november 21).
Kõik kommentaarid