lapse arengu referaat arenguõpetuses (0)

Sisukord
Sissejuhatus 2
1.Füüsiline areng 3
2.Vaimne areng 4
2.1Kognitiivne areng 4
2.2Emotsionaalne areng 5
2.3Sotsiaalne areng 6
2.3.1Suhted kaaslastega 6
2.4Kõlbeline areng 7
2.5Intelligentsuse areng 7
Kokkuvõte 8
Kasutatud kirjandus 9

Sissejuhatus

Selle referaadi teemaks valisin lapse arengu I kooliastmes. Sellega pean silmas eelkõige lapsi vanuses 6/7 kuni 11/12 ehk n-ö eelpuberteediealisi. Kuna ma õpin algklasside õpetajaks, siis meeldib mulle see teema ja on minu edasises elus väga tähtis, sest pean teadma, mis sünnib lapsega sellel ajal. Käesolevas referaadis püüan anda ülevaate nii lapse füüsilisest arengust kui ka vaimsest arengust, sealhulgas kognitiivsusest, intelligentsusest, kõlblusest ja sotsiaalsest arengust. Suurem osa keskendubki just vaimsele arengule. Selleks kasutan erinevate suurmeeste teooriaid .
XX sajandit on nimetatud lapse sajandiks . Erinevate teadusalade uurijad süvenesid tol ajal lapse arengu salapärasesse maailma. Saadud teave lapseea tähtsusest inimeseks kujunemisel üllatas ja muutis väljakujunenud suhtumist . Jäi mulje nagu inimkond oleks õppinud last väärtustama, lapse vajadusi mõistma ja leidma teid ning vahendeid nende vajaduste rahuldamiseks. Käesoleval ajal tehtud uurimused näitavad siiski, et “kuldne lapsepõlv” on siiani jäänud pelgalt unistuseks.
Mida tähendab sõna areng? Areng on süsteemi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole. Arengust võib rääkida nii sotsiaalses, vaimses kui ka kehalises tähenduses. Areng haarab kogu inimese eluperioodi sünnist kuni surmani.

Füüsiline areng

Lapse füüsiline kasv on I kooliastmes suhteliselt aeglane. Keskmiselt loetakse, et laps kasvab sellel ajal aastas kuni 6 cm ja kehakaal suureneb kuni 3 kg aastas. Lapse keha erinevad osad ei kasva ühtlases tempos , seega on lapsed selles vanuses väga ebaproportsionaalsed, nende jalad on justkui pikemaks venitatud. See tuleneb aga sellest, et nende jalad kasvavad kiiremini kui teised kehaosad. Sellel perioodil on tüdrekud kiirema kasvuga kui poisid, kuid see nähtus on ajutine.
Kuna luud ei ole omavahel veel väga kõvasti seostunud , siis muudab see lapsed väga plastiliseks ja painduvaks. Kuid samas suureneb sellega ka traumade oht.
Aju kaal hakkab jõudsalt kasvama alates 7. eluaastast, luues eeldused laialdaseks vaimseks tegevuseks. Lapse aju mahu suurenemine aga aeglustub ning aju väline suurus peaks lõplikult välja kujunema umbes 12 eluaastaks.
Algklassides vahetuvad lastel tavaliselt piimhambad jäävhammaste vastu.
Silmades on välja kujunenud binokulaarne nägemine ja nägemine teravustub.[5]
Esimese kooliastme lõpus võivad hakata lastel juba kujunema ka sekundaarsed sugutunnused. Tüdrukutel rindade ja häbemekarvade kasv, poistel võib tekkida häälemurre.
Füüsiline areng ei tähenda mitte ainult organismi ellujäämist ja kasvamist, vaid ka meie psühhomotoorika arenemist, mitmesuguste konkreetsete oskuste ja vilumuste kujunemist, mis tagavad toimetuleku elus (Tuulik 1995: 57).[3] Areneb ka motoorika . Lapsed muutuvad täpsemateks ja tugevamateks, oskavad juba õigesti hoida ja kasutada nt kirjutusvahendeid ja söögiriistu, suudab sõita jalgrattaga jne. Samas väsivad nad suhteliselt kiiresti ja peenmotoorika ei ole veel täielikult välja arenenud. [1]

Vaimne areng

Lapse vaimset arengut on keerukas ja raske hinnata. Siin ei aita paari-kolme vaimse tegevuse sfääri võrdlemisest norminäitajatega, viad hinnata tuleb vaimset tegevust tervikuna . Vaimset arengut hinnates püütakse valida selliseid vaimse tegevuse sfääre, mis keerukusest hoolimata võimaldaksid teha üldistusi. Selleks lähtutakse püüdest hinnata lapse ja väliskeskkonna suhteid, lapse ja sotsiaalse keskkonna vastastikust mõju. Nagu kehaline areng, nii ka vaimne areng ei kulge pidevas tõusujoones, vaid perioodidena. Igal arenguetapil küpsevad ja kujunevad uued omadused ja suureneb võimekus, mis on järgmise perioodi muutuste aluseks, igal järgmisel perioodil kulgeb areng eelmisest kõrgemal tasemel. Kogu vaimne areng saab aga normaalselt toimuda siis, kui laps on terve. [4]

Kognitiivne areng

Kognitiivne areng hõlmab keelelist, mõtlemise, õppimise, mälu ja arutlusvõime arengut ning on seotud motoorsete ja emotsionaalsete aspektidega. Lapse kognitiivsest arengust annab kõige parema ülevaate Piaget´ teooria. Tema käsitluse järgi peaks I kooliastmes käiv laps kuuluma konkreetsete operatsioonide perioodi.
Lapsel kujuneb selgelt eristatav ja täiuslikum mõtlemisvõime. Laps suudab mõelda loogilisemalt, kuid siiski ei suuda nad alati teha loogilisi järeldusi asjade kohta.. Mõtlemine muutub paindlikumaks,kuid jääb piiratuks. Laps suudab lahendada klassifitseerimise ja loendamise ülesandeid ning saab aru sõltuvustest. Laps saab aru arvu jäävuse mõistest, kaalu- ning mahu jäävuse mõistest. Liitmine , lahutamine, korrutamine ja jagamine muutuvad lihtsamaks.[1]
Üks oluline muutus on see, et lapsed suudavad selles vanuses mõtteliselt ajas tagasi minna (sündmuste käiku mõtteliselt tagasi pöörata) ja minevikust rääkida.
Selle perioodi alguses on lapsed suhteliselt egotsentristlikud, kuid mida vanemaks nad saavad, seda rohkem nad sellest vabanevad. Laps suudab nüüd näha sündmuste põhjuseid ka väljaspool iseennast . Samas suudab laps juba ka mõningal määral omaks võtta teiste seisukohti kõlblusprobleemide lahendamisel.
I kooliastmel on lapse tähelepanu veel suhteliselt tahtmatu. Tähelepanu maht on väike ning jaotuvus nõrgalt arenenud. Suureneb lühimälu maht: 5-6-aastane laps suudab meelde jätta 2 ühikut, kümnene aga juba kuni 5 ühikut. Esimeseks kooliastmeks on laps omandanud suhtlemiseks vajaliku sõnavara ja grammatiliste vormide süsteemi, võimaldades tal väljendada oma soove, kavatsusi ja mõtteid ning mõista temale suunatud kõnet. Laste kõne täieneb pidevalt. Enamus lastest hääldab puhtalt kõiki häälikuid ja kasutab grammatiliselt õiget keelt.Kujuneb välja sisemine kõne. [1;2;5]

Emotsionaalne areng

C. Darwin ( 1965 [1872] ) väitis, et emotsioonid kujunesid evolutsiooni käigus algul välja selleks, et anda elusolendite käitumisele kasulik suund ja sedasi suurendada nende ellujäämise väljavaateid. Pool sajandit hiljem ütles R. White seda, et huvi tundmine uute situatsioonide vastu ja võime kutsuda iseendas esile innustavaid tundepuhanguid aitavad elusolenditel paremini toime tulla elukeskkonnaga ja suurendavad väljavaateid soojätkamiseks. Nüüd vaatleme , kuidas ja millised emotsioonid arenevad lastel.[2]
Koolieelses eas ja esimestel kooliaastatel kujunevad keerukad närviseosed, olles aluseks täiskasvanu käitumisele ja mõtlemisele, väärtushoiakutele ja vaimsele terveolekule. Kujunevad ka mudelid “asjadest aru saamiseks”, “järelemõtlemiseks” ja “otsustamiseks” – kui emotsiooni-mõtte-tahte mustrid ajus ja kehas. Paljude laste emotsionaalne areng ning kujutlusvõime on häiritud, kuna tänu matkimisvõimele omandavad nad telesaadete vaatamisel ja arvutimängudest primitiivsed ning jämedakoelised käitumis-, tunde- ja mõttemudelid, mis on enamasti lapse eale mittevastavad.( Sarv , E. S.) [6]
Koolieas muutuvad lapsed teadlikumaks ja motiveeritumaks. Üldiselt suudab laps emotsioone teadlikult ja tahtlikult pidurdada . Emotsioonid muutuvad tunduvalt varjundirikkamaks. I kooliastmes on paljudel lastel probleeme impulsiivsusega. Nad on võimetud oma spontaanseid emotsioone kontrollima ja suunama. Kuid siiski oskavad nad emotsioonidega manipuleerida.
Varase lapsepõlve hirmud muutuvad vähemtähtsateks ning asenduvad sotsiaalsete suhetega seotud hirmudega. See on seotud lapse mõtlemise arenguga, sest sel perioodil õpitakse vahet tegema fantaasial ja reaalsusel. I kooliastmes kardavad lapsed ebaõnnestumist koolis, õpetajate ja klassikaaslaste põlgust, vanemate kaotust. Oma sisepingeid väljendatakse üldjuhul agressiivselt. Selle võib kaasa tuua Eriksoni teooria kohaselt 4. aste, mis vastandab omavahel alaväärsuse ja algatusvõime. Kui laps ei saa piisavalt tegutsemisvabadust ja kiirust oma tegudee üle, võib lapsel tekkida alaväärsus ja sellega kaasnev agressiivne käitumine.[1;2]

Sotsiaalne areng

Perekonna järel on tähtsuselt järgmine laste sotsiaalse arengu mõjuriks suhtleminee kaaslastega. Kui laps läheb kooli, siis muutub eakaaslastega suhtlemine igapäevaseks elunormiks. Perekonna mõju sotsiaalsele arengule hakkab vähenema ja kaaslaste osatähtsus suureneb. Suhtlemine kaaslastega etendab suurt rolli laste kui tulevaste ühiskonnliikmete sotsiaalsete oskuste kujundamisel.

Suhted kaaslastega

Nagu näitavad mitmed psühholoogilised uuringud, siis sõprussuhete kujunemise aluseks on sageli hoiakute, huvide ja väärtushinnangute sarnasus. Uuringutest selgus, et 1.-2. klassis peetakse sõpradeks neid, kes on õpingukaaslased ja kes teineteist aitavad. 3. klassi laste puhul on sõpradeks eelkõige need, kes elavad lähestikku või kes on välimuselt ja riietuselt atraktiivsed. Alles 6. klassis kaob sõprussuhete tekkimisel enesekesksus.[1]
W. Damon (1977) eristab õpilaste sõprussidemete arengus kolme astet. Esimeses kooliastmes on sõprussidemed veel küllaltki enesekesksed ja pealiskaudsed. Sõprusringid on suhteliselt ebapüsivad. Algklassides on kõige sagedasemad samaealiste ja samasooliste grupid, mis on väikesed, organiseerimata ning varieeruva kuulujaskonnaga. Poisse seob sellel perioodil eelkõige sport ja tüdrukuid suhtlemisvajadus . Aluseks on ühine huvi või eesmärk. Sõpruskond pakub emotsionaalsust, turvalisust ja lohutust. Sageli on eakaaslased vanematest paremad lohutajad.[1]
Sotsiaalses arengus on oluline leida tõeline sõber ja olla ise ka tõeline sõber. See aitab väljendada lähedust ja tõsta lapse eneseusku. Sõbraga võetakse ette ühiseid tegevusi, jagatakse tundeid ning saladusi. Lapsepõlve egotsentrilisus areneb partnerluseks. Sotsiaalsete oskuste õppimiseks on olulise tähtsusega esimesed kümme eluaastat . See on aeg, kui tekivad populaarsed ja ebapopulaarsed klassikaaslased, osadest saavad nn vaimsed liidrid ja teised, kes kõrvale jäävad, neist saavad heidikud.
Samas tekib lapses nn ideaalmina. Ideaalmina reguleerib käitumist seestpoolt, enam ei lähtuta mitte ainult enda soovist, vaid arvestatakse ka teisi. Lapse jaoks on tähtis saada enda kohta hinnanguid teistelt inimestelt. Eneseusaldus on alles habras ning kergesti haavatav. [5]

Kõlbeline areng

Kõlbeline käitumine on inimese oluline tunnus. Eetiline areng ei toimu iseenesest, vaid interaktsioonis keskkonna ja selle normidega. Kõlbeline käitumine on suurel määral motivatsiooni küsimus. Selles on religiooniõpetusel eriline ülesanne. Lawrence Kohlbergi teooria kohaselt on moraalse mõtlemise aluseks arusaamine õiglusest. Kuna lapsed on konkreetsetes operatsioonides mõtlemise perioodis, on nad võimelised kõnelema sellest, mida nad tegelikult kogenud on, mitte abstraktsioonidest või üldistest reeglitest.
L. Kohlbergi arenguteooria kohaselt peaks I kooliastme lapsed olema 2. tasemel. See kujutab endast seda, et tegevuse motiiviks on lastel soov saada maksimaalset tasu/kasu koos samaaegselt minimaalsete negatiivsete tagajärgedega iseendale . Kuigi lapsed on veel siin suhteliselt egotsentrilised ja mõtlevad enam oma huvidele, hakkavad nad juba ka teadvustama, et teistelgi on omad huvid. Tähelepanu koondub peamiselt oma vajaduste rahuldamiseks ja teistel lastakse sama teha.[1]

Intelligentsuse areng

Howard Gardner vaatleb intelligentsust kompleksse nähtusena. Ta mõistab intelligentsuse all võimet lahendada probleemevõi sooritada resultatiivseid tegevusi. Gardner ja ta kolleegid uurisid igasuguseid võimeid, mis seostusid intelligentsusega. Oma töödes on ta jõudnud veendumusele, et inimestel eristub kokku kaheksa intelligentsuse tüüpi: lingvistilis-verbaalne, loogilis-matemaatiline, ruumiline, muusikaline, kehalis- kinesteetiline , interpersonaalne, intrapersonaalne ja naturalistlik intelligentsus . Õpetaja peab meeles pidama , et iga õpilase vaimsed võimed on determineerunud nii geneetiliste faktorite kui arengukeskkonna poolt. Laste võimeid saab mõõta erinevate intelligentsus testidega, kuid need võivad vahel tekitada ka eelarvamuslikke hoiakuid laste suhtes. [1]
Igal lapsel on erinevad intelligentsuse näitajad ja seega ei saa otsustada, et kõik 7-12 lapsed on oma arengutasemelt just sellised. See on valdkond , kus iga laps areneb ise suunas ja ise kiirusega.

Kokkuvõte

Esimestel kooliaastatel on kõige olulisem luua lapsele võimalus arengus saavutada hea vundament edaspidiseks elukestvaks, edukaks õppimiseks ja enesega ning kaasinimestega toimetulekuks. Eelkõige I kooliastmes on oluline lapse arengu, kui terviku jälgimine ning selle võimalikult paljudele aspektidele sagedase ja positiivse hinnangu andmine. I kooliaste on füüsilise arengu poolest suhteliselt aeglane, kuid eluliselt tähtis. Vaimne areng on sellel perioodil vastupidiselt suhteliselt kiire ja laps areneb märgatavalt. Oluline on lapselt nõuda seda, mida ta peaks oma vanuses teha oskama. Last ei tohiks liigselt sundida , aga samas ei tohi tal liigset vabakasvatust saada. Laps õpib maailma loogiliselt mõistma ja sellest aru saama. I kooliastmes on laps väga uudishimulik , tahab kõike ise järgi proovida ja katsetada. See on aeg kui lapsest saab nn väike täiskasvanud inimene. Seega tuleb lapsega olla eriti delikaatne ja teda ei tohi solvata, sest see võib edasist arengut pärssida.
Referaati koostades sain teada mõningaid uusi aspekte lapse arengu kohta juas vaimses pooles . Kasutatavat materjali oli piisavalt saada , aga kohati hakkas see juba ka korduma. Referaati oli meeldiv koostada, sest ise sai valida teema, mis mind huvitas ja see hõlbustas referaadi koostamist. Samas teadsin juba osasid asju ka ilma raamatuteta ja see oli väga hea materjali kordamiseks.
Tänan õppejõudu sellise ülesande andmise eest.

Kasutatud kirjandus

[1] Krull , E. (2000). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat . Teine parandatud trükk. Tartu 2001: Tartu Ülikooli Kirjastus.
[2] Smith, P.K.; Cowie , H.; Blades, M. (2003). Laste arengu mõistmine. Eesti keelde tõlgitud 2008: Blacwell Publishing ja tõlge: TLÜ Kirjastus.
[3] Tuulik, M. (1995) Valikuvabadus elada inimesena. Tallinn
[4] Uusma, Ü. (1977) Tunne iseennast ja oma last. Tallinn: Valgus
[5] s.a Lapse areng I astmes http://www.religiooniopetus.ee/index_files/failid/oppemat/IKA/metoodiline%20juhend.pdf (viimati vaadatud 2010, märts 14.)
[6] Sarv, E. S. s.a. I kooliastme eripärast. Lapsest I kooliastmes.
http://kynnis.onepagefree.com/?id=15847&onepagefree=un6g3r9airgusi6ukvicba0jp5
( viimati vaadatud 2009, november 21).