Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tähelepanu (presentatsioon) (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
MIS ON TÄHELEPANU?
Tähelepanu on psüühilise aktiivsuse seisund,
mis väljendab teadvuse keskenduvat suundust
mingile reaalsele objektile, millel on isiksuse
jaoks püsiv või situatiivne tähendus.
Tähelepanu mõistetakse kui ajutist sisemist
seisundit, mida nimetatakse vaimseks
häälestuseks või lihtsalt häälestuseks.
TÄHELEPANU LIIGID
Tahtmatu tähelepanu passiivne
Tahtlik tähelepanu aktiivne
TAHTMATU TÄHELEPANU
Tahtmatu tähelepanu rakendatakse tööle
esilepääseva, silmatorkava või väljapaistva
välisstiimuli poolt. Seega on selline
tähelepanuprotsess stiimuli poolt käivitatud ning
on vähemalt mingil määral automaatne ja
teadlikul tasemel kontrollimatu.
TAHTMATU TÄHELEPANU TEGURID
Objektiivsed tegurid Subjektiivsed tegurid
1. Ärritaja suhteline 1. Inimese vajadused ja
tugevus huvid
2. Ärritaja suurus 2. Inimese vanus ja sugu
3. Erinevus ümbrusest, 3. Inimese meeleolu ja
uudsus, kontrastsus organismi seisund
4. Liikumine 4. Tunnete tekitamine
uudishimu,
osavõtlikkus, viha,
kiindumus jne.
TAHTLIK TÄHELEPANU
Tahlikku tähelepanu juhib subjekt ise,
tahteliselt, lähtuvalt hetkelistest plaanidest,
strateegiast, eesmärkidest ja kavatsustest.
Tahtelise tähelepanu omadused: valivus, maht,
püsivus, jaotuvus,ümberlülitatavus,
kontsentratsioon
LASTE TÄHELEPANU
Kooli minevatel lastel ei ole veel sihipärast tähelepanu.
Nad märkavad põhiliselt seda, mis on huvitav, torkab
silma erksuse ja ebaharilikkusega (tahtmatu
tähelepanu).
IIIII klassiks muutub tahteline tähelepanu lapse jaoks
valdavaks.
I klassi õpilaste tähelepanu on püsimatu, sest tal pole
veel eneseregulatsiooni vahendeid.
TÄHELEPANU PATOLOOGIA
Skisofreenia puhul keskendumisvõime ja
adekvaatse selektsiooni võime kahanevad.
Paljude isiksuse ja motivatsioonihäirete
korral ilmneb abuulia tahtenõrkus,
otsustusvõimetus, mille üheks küljeks on
tahtliku tähelepanu suunamise ja
koondamise raskused.
Tähelepanu koondamisvõime puudel on
isegi eksootilisevõitu nimigi see on
aproseksia.
TÄHELEPANU PATOLOOGIA
Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus,
millega tähistatakse aktiivsus ja
tähelepanuhäiret.
Üliaktiivsus
ATH
Hüperkineetiline häire
AHT DIAGNOOSIST
ATH diagnoosimine on keeruline ja
vastuoluline kogu maailmas, kindlat
määratlust on haigusele raske panna, sest
haigus ilmneb sama erinevalt nagu seda on iga
inimene.
On oluline, et diagnoos pannakse lapsele
võimalikult varajases eas (vanuses 45 a.), et
viivitamatult alustada lapse ravimist ning kui
vaja, lükata edasi esimesse klassi minekut. 56
aastane laps on koostöövõimeline, tehes
võimalikuks detailsemate uuringute
läbiviimise. Kõige sagedamini diagnoositakse
häiret 810 eluaastal, siis kui koolis tekivad
õppimise ja käitumisega probleemid.
PÕHJUSED
Närvisüsteemiga seotud põhjused
Sünnitraumad
Sünniaegne hapnikupuudus
Ümbritseva keskkonna mõjutused
MUUD PROBLEEMID
Spetsiifilised õpiraskused
Kõne ja keele areng
Psüühilised protsessid
Motoorika
Uni
Meeleolu ja emotsioonid
HÜPERAKTIIVNE LAPS KODUS
Suhtlemine ja kooselu hüperaktiivse
lapsega nõuab lähikondlastelt suurt
energiat.
Vanematel on vaja toime tulla nii
lapse käitumisega kui ka selle käigus
tekkivate iseenese tunnetega.
Hüperaktiivsete laste vanemad
tunnevad sageli, et ei suuda oma
lapse käitumist ohjata ja tunnevad
end seetõttu süüdi.
NÄPUNÄITEID LAPSEVANEMATELE
1. Iga laps vajab piire ja reegleid, mille abil eristada
lubatut ja keelatut
2. Täiskasvanud peaksid looma turvalised piirid lapse
tegevusele ning hoolitsema selle eest, et laps neid piire
järgiks
3. Lapsele tuleks põhjendada reeglite vajalikkust
4. Reeglid tuleks selgeks õpetada ning järgida neid
järjepidevusega
5. Kiida last väiksemagi õnnestumise puhul!
6. Mõtle välja "auhind" hea käitumise ning
kordaminekute puhul
7. Reeglite rikkumise puhul arutage juhtunu üle
koheselt ning vajadusel leppige kokku uued reeglid
8. Lapse jaoks ülekohtuste ja tingimusteta reeglite
suhtes võta pisut kaastundlikum ja südamlikum hoiak
NÄPUNÄITEID LAPSEVANEMATELE
9. Lapsega tuleb rääkida tasakaalukalt ning
käituda rahulikult
10. Meelekindlus ei ole karmus ega karistus
11. Võta lapsest puhkust!
12. Ära unusta oma teisi lapsi!
13. Sinu elus peaks olema ka muud kui töö ja
lapsevanemaks olemine võta endale aega!
14. Tugigrupi liikmetega suhtlemisest on sulle
kindlasti kasu ole julge ja avatud!
15. Õnnelik lapsepõlv annab lapsele tunde, et teda
aktsepteetritakse.
HÜPERAKTIIVNE LAPS LASTEAIAS
Väikelapse psühholoogiline kriisiperiood algab juba
kolme aasta vanuselt, see on nn mina periood. See on
aeg, mis paneb proovile nii lapse kui ka vanemad.
Õpetades lapsi lasteaias, tuleb meeles pidada, et
lapsel on neli põhilist kasvulava:
1. Emotsionaalne areng
2. Sotsiaalne areng
3. Intellektuaalne areng
4. Füüsiline areng
HÜPERAKTIIVNE LAPS LASTEAIAS
Hüperaktiivse lapse impulsiivse tegutsemise
korral võib õpetaja kasutada probleemi
kõrvaldamiseks järgmisi meetodeid:
Juhtida laps tema kapriisist kõrvale.
Pakkuda valikut sama tegevuse või esemega teises
kohas.
Esitada ootamatu küsimus.
Mitte keelata lapse tegevust kategooriliselt.
Karistada last teo eest, mitte selle eest, et ise oli
,,paha".
Kuulata ära, mis laps räägib, vastasel korral ei
kuula ta Teid üldse.
Mitte peale sundida, et laps vabandaks.
Mitte lugeda moraali, laps ei kuula Teid niikuinii.
RAVIMITE KASUTAMINE
Tingimata tuleks kaaluda ravimite kasutamist
siis, kui laps on diagnoosipanekul väga halvas
seisundis.
Ka siis kui laps on väga ärritunud,
eriti kartlik või depressiivne,
tuleks kaaluda medikamentoosset
baasravi. Ravi tuleb kaaluda ka
sel juhul, kui teraapiad ei anna
tulemusi.
RAVIMITE KASUTAMINE
Peamiselt kasutatakse amfetamiinrühma
psühhostimulaatoreid, nagu näiteks ritaliin,
captagon, või dl amfetaniinsulfaat.
Reeglina manustatakse ravimit kaks korda
päevas, hommikul ja lõunal ja doosi suurus
sõltub kehakaalust.
TERAAPIAD
Mänguteraapia
Süsteemne pereteraapia
Klassikaline ja kognitiivne
käitumisteraapia
Ergoteraapia
Kõneravi
Psühhomotoorika
TÄNAN KUULAMAST
Vasakule Paremale
Tähelepanu-presentatsioon #1 Tähelepanu-presentatsioon #2 Tähelepanu-presentatsioon #3 Tähelepanu-presentatsioon #4 Tähelepanu-presentatsioon #5 Tähelepanu-presentatsioon #6 Tähelepanu-presentatsioon #7 Tähelepanu-presentatsioon #8 Tähelepanu-presentatsioon #9 Tähelepanu-presentatsioon #10 Tähelepanu-presentatsioon #11 Tähelepanu-presentatsioon #12 Tähelepanu-presentatsioon #13 Tähelepanu-presentatsioon #14 Tähelepanu-presentatsioon #15 Tähelepanu-presentatsioon #16 Tähelepanu-presentatsioon #17 Tähelepanu-presentatsioon #18 Tähelepanu-presentatsioon #19 Tähelepanu-presentatsioon #20 Tähelepanu-presentatsioon #21
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 100 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor malifihka Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Referaat-hüperaktiivsus
32
odt

Referaat, hüperaktiivsus

Hüperaktiivsust peeti kuni 1960ndate aastateni peamiselt ajukajustusega laste probleemiks. Hüperaktiivsuse põhjusi on otsinud paljud erinevate maade teadlased. Praeguseks on kinnitust leidnud mitmesugused hüperaktiivsust tekitavad või soodustavad tegurid. · Närvisüsteemiga seotud põhjused · Pärilikud põhjused · Ümbritseva keskkonna mõjutused Ameerika diagnostiline ja statistiline psüühikahäirete käsiraamat (``DSM IV``, avaldatud 1994) esitab tähelepanu defitsiidi/hüperaktiivsuse sündroomi 3 alltüüpi.: · tähelepanu defitsiidi/hüperaktiivsuse sündroom, ülekaalus tähelepanematus · tähelepanu defitsiidi/hüperaktiivsuse sündroom, ülekaalus hüperaktiivsus- impulsiivsus 4 · tähelepanu defitsiidi/hüperaltiivsuse sündroom, segatüüpi (Neuhaus 2001:14) Hüperaktiivsusega kaasnevad probleemid

Pedagoogika
Aktiivsus- ja tähelepanuhäired
15
doc

Aktiivsus- ja tähelepanuhäired

raskustes oma aja planeerimisega. 3 Interneti otsingusüsteem, http://www.hot.ee/aveno/hyplaps.htm 18. 01. 2010 4 "Õppimine ja õpetamine koolieelses eas" Toimetanud Eve Kikas lk 215 4 HÜPERAKTIIVSUSE PÕHJUSED Peale hüperaktiivsuse on häirel ka teisi nimetusi - hüperkineetiline sündroom, kerge aju düsfunktsioon, minimaalne ajuhäire, tähelepanupuudulikkuse sündroom, lapsepõlve tähelepanu defitsiidi häire, aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH).5 Hüperaktiivsuse põhjusi on otsinud paljud erinevate maade teadlased. Praeguseks on kinnitust leidnud mitmesugused hüperaktiivsust tekitavad või soodustavad tegurid. Lapsi võib võrrelda lumehelvestega- nad kõik on tehtud ühest materjalist, olles samas täiesti erinevad. Hüperaktiivsus võib olla geneetilist päritolu. Kõne alla tulevad eriti meesliini pidi päritud

Eripedagoogika
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire-ATH-sümptomitega lapse-toetamine kodus-lasteaias ja koolis
12
odt

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomitega lapse toetamine kodus, lasteaias ja koolis.

Ladina activus tähendab tegutsemist, toimekust. Psühholoogiasõnastikutes on hüperaktiivsust kirjeldatud kui tähelepanematust, impulsiivsust, kõrgendatud liikumisaktiivsust. MIS ON ATH? Lapsel kellel on raskusi keskendumisega ja tavapäraste käitumisreeglitele allumisega. See on olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas,mis põhjustab toimetulekuraskuseid : nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. Põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul, püsivad enamasti kogu kooliea ja vahel isegi täiskasvanueas. Kõige sagedamini diagnoositakse hüperaktiivsust 8.- 10. eluaastal, siis kui koolis tekivad õppimise ja käitumisega seotud probleemid. See on neurobioloogiline häire, mille võib põhjustada geneetika, keskkond, sünnitraumad või lihtsalt traumad

Pedagoogika
Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused
52
pdf

Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused

o Väljapoole suunatud o Sissepoole suunatud Pervasiivsed arenguhäired Kroonilised tervisehäired Liitpuuded Erivajaduste kujunemise riskiga seisundid: kakseelsus, mitmekultuurilisus, pikaajaline õppetööst eemal viibimine. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 2 2. Psüühika ja psüühilised protsessid. Psüühika määratlus ja jaotumine. Psüühika bioloogilised alused. Tunnetusprotsessid - tähelepanu, selle liigid ja omadused; taju, selle liigid ja omadused; mälu, selle struktuurid ja protsessid; mõtlemine, selle ühikud, operatsioonid ja liigid; kõne; metatunnetus. Emotsioonid ja motivatsioon, nende määratlus ja roll infotöötluprotsessis. Psüühiline tegevus kui tervik. Arengu valdkonnad: vaimne, sotsiaalne, emotsionaalne, füüsiline Kõigis neis valdkondades võib esineda probleeme, need on erivajadused. Pedagoogikas räägime arengust kui uute oskuste omandamisest

Eripedagoogika
Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013
38
pdf

Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013

Välja töötada koos lastega. Reeglid peaksid olema positiivse sisuga. ,,Ära jookse! " EI! ,,Jaluta!". Reegleid peab olema vähe, max 5. Parem veel kui 3. - Õigesti organiseeritud klassiruum. Liikumisruum, õppematerjalide kättesaadavus, rühmatöö siis lauad kokku, loeng siis tavaliselt. Füüsiline keskkond peab olema hästi organiseeritud. NÕUANDED, KUIDAS KLASSIS HAKKAMA SAADA. Distsipliiniprobleemidega toimetuleku raskusaste. Õpetaja tähelepanu vähe väärivad. Väikesed. Mitteverbaalne suhtlemine, distantsi vähendamine, pilkkontakt (19 sek) Kasuta grupitööd Pööra tähelepanu kohasele käitumisele, ignoreeri ebasobivat. Märgista käitumine, mitte õpilane. Anna valikuvõimalus! ( istu kohale, või räägime sinu probleemist peale tundi). Üks kohase käitumise, teise kohatu kirjeldus. Kehtestav käitumine. Keskmised. Korduvad, limiteeritud väike arv õpilasi seotud. Kasuta koolis kirjutatud või kirjutamata reegleid

Kasvatustöö ja probleemid
Psühholoogia konspekt
74
docx

Psühholoogia konspekt

mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses. Francis Galton - artikkel "Talendi ja iseloomu pärilikkus", general intelligence, eugeenika Intelligentia lad.k – arukus, taibukus; võime planeerida, arutleda, leida seoseid Charles Darwin – inimese teke ja areng; loodusliku valiku osa – kes paljunevad, millised omadused kanduvad edasi, millised omadused tulevad kohanemise teel, 19. sajandi keskpaigast läks tähelepanu vaimsele võimekusele Francis Galton – tarkuse või andekuse teaduslik lahti seletamine – millest võib koosneda ja kui palju on tegemis pärilikkusega/keskkonnaga. 1865 avaldas artikli „Talendi ja iseloom pärilikkus“; General intelligence – üldintelligentsus; see on bioloogiline omadus, mis eristab meid teistest imetajatest; see on üpriski päritav; see on terviklik – seda ei saa osadeks lahutada eugeenika – inimene on hakanud alla käima ja midagi on vaja ette võtta, et seda

Psühholoogia
Psühholoogia konspekt
36
docx

Psühholoogia konspekt

mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses. Francis Galton - artikkel "Talendi ja iseloomu pärilikkus", general intelligence, eugeenika Intelligentia lad.k ­ arukus, taibukus; võime planeerida, arutleda, leida seoseid Charles Darwin ­ inimese teke ja areng; loodusliku valiku osa ­ kes paljunevad, millised omadused kanduvad edasi, millised omadused tulevad kohanemise teel, 19. sajandi keskpaigast läks tähelepanu vaimsele võimekusele Francis Galton ­ tarkuse või andekuse teaduslik lahti seletamine ­ millest võib koosneda ja kui palju on tegemis pärilikkusega/keskkonnaga. 1865 avaldas artikli ,,Talendi ja iseloom pärilikkus"; General intelligence ­ üldintelligentsus; see on bioloogiline omadus, mis eristab meid teistest imetajatest; see on üpriski päritav; see on terviklik ­ seda ei saa osadeks lahutada eugeenika ­ inimene on hakanud alla käima ja midagi on vaja ette võtta, et seda

Psühholoogia
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun