Motivatsioon ja vajadused (0)

Motivatsioon ja
vajadused
Motivatsioon:
On tehatahtmine, mis inimeste sees
tekib või ei teki ning mida peab pidevalt
taaslooma.
Motivatsioon on üldisem asjaolude
kogum, mis paneb meid tegutsema ja
hoiab tegutsemas.
Nende asjaolude sekka võib
ühel ja samal ajal kuuluda
mitmeid komponente ehk
konkreetseid motiive. Motiiv on
üks kindel asjaolu, mis meid
tegutsema paneb.
Motivatsioonile iseloomulikud jooned:
Motivatsioon on indiviidi poolt tajutud sisemine
seisund.
Motivatsioonil on alati valiku, kavatsuse või
tahte komponent.
Indiviidid erinevad motiveerituse taseme ja
motivatsiooni mõjutavate faktorite poolest.
Inimese motivatsioon on ajaperioodist ja
situatsioonist sõltuv muutuja.
Motiive liigitatakse üldjuhul kolmeks:
Füsioloogilised motiivid- tulenevad organismi
vajadustest, ilma neid rahuldamata võib inimene
hukkuda.
Psühholoogilised motiivid- tulenevad
psühholoogilise heaolu tagamise vajadustest -
tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu.
Sotsiaalsed motiivid- tulenevad ümbritsevast
kultuurilisest keskkonnast tingitud vajadustest.
Nende vajaduste täitmise kaudu teostab indiviid
ennast selles kultuurilises kontekstis.
Motiive tekitavad vajadused.
Vajadused on organismi
toimimise seisukohalt olulise
omaduse puudujääk.
Vajadused jagunevad kaheks;
1. Kultuurilised vajadused ehk ühiskonnast tingitud vajadused
2. Bioloogilised vajadused ehk põhivajadused, mis on pärit
loodusest ning on kiiresti rahuldatavad. Nendeks on
söögivajadus, joogivajadus ja seksuaalvajadus. Siia alla
loetakse ka veel tihtipeale tunnetusvajadus ehk uudishimu.
Põhivajaduste puhul kirjutab kultuur ette, millisel viisil me ühte
või teist vajadust tohime rahuldada või peame rahuldama
Näiteks: Bioloogiliste indiviididena võiksid
kõik inimesed süüa sealiha, aga on
kultuure, kus sealiha söömine on lausa
keelatud.
· Bioloogilistest vajadustest on ainult
hingamisel kultuuriga väga vähe pistmist.
Vajadust tekitavad objektid-
kõikvõimalikud asjad ja nähtused.
Vajadus on alles eeltingimus, mis
tekitab motiivi ehk vajaduse
rahuldamise püüdluse.
Vajadus rahuldatakse tegevuse
kaudu
Tegevus on mingile objektile suunatud
sihipärane aktiivsus. See on suunatud
konkreetsele tegevuse objektile, mis viib
eesmärgi saavutamisele (Motiiviks on eesmärgi
saavutamine).
Inimese tegevuste põhjus ehk motiiv on seotud
enamasti tulevikuga. Kui eesmärk on kaugel
tulevikus, siis võib tegevus olla suunatudmingile
objektile, mis on vahe-eesmärk ja vajalik
kaugema eesmärgi saavutamiseks. Näiteks;
sportlasel mõni treening.
Eesmärk on tegelik või kujuteldav objekt või
seisund, mille saavutamise nimel tegutsetakse.
Enamus bioloogilisi vajadusi sunnib inimest
tegutsema selle nimel, et säilitada või taastada
tasakaal.
Organismi sisemist tasakaalu nimetatakse
homöostaasiks see on keha biokeemiliste ja
füsioloogiliste funktsioonide optimaalse
toimimise suhteliselt kitsas vahemik, mida
organism ise säilitada püüab. Näiteks; nälja ja
janu puhul annab keha oma sisekeskkonna
tasakaalu muutmisest inimesele teada tugeva ja
ebameeldiva nälja- või janutunde
teadvustamisega. Ebameeldivad aistingud
sunnivad meid tegutsema, et taastada keha
normaalne tasakaaluseisund.
Kui enamus bioloogiliste motiivide
sihiks on tasakaalu säilitamine või
taastamine, siis enamus kultuurilisi
motiive hoopis lõhuvad tasakaalu.
Näiteks; Uudishimu viib inimese
just tasakaaluseisundist välja,
ajendades uusi tegevusi.
Bioloogiline motivatsioon
Bioloogilised vajadused tekitavad bioloogilisi motiive:
1. Aktivatsioonitase ja uni-kehaline ja vaimne aktiivsus
alluvad ööpäevatsüklile, milles kõige olulisem on
päevase ärkveloleku ja une vaheldumine
2. Nälg ja söömine- nii keha kui ka vaim vajavad energiat,
et normaalselt toimida.
3. Janu ja joomine
4. Suguiha ja seksuaalsuhted- Inimese
seksuaalmotivatsioon, mille bioloogiline otstarve
seisneb oma geenide säilitamises järglaskonnas ja
seeläbi liigi säilitamises.
5. Sõltuvus uimastitest
Kultuuriline motivatsioon
Eneselesuunatud ehk
arengumotivatsioon.
Teisteinimestega suhete
loomisele ja säilitamisele suunatu
ehk sotsiaal-kultuurilised
motivatsioonid
Arengumotivatsioon
On püüdluste kogum iseenda võimete,
oskuste ja iseenese ning oma suhete
paremaks muutmiseks.
Näiteks;
Uudishimu-
Uudishimu ehk uute muljete ja elamuste motivatsioon.
Algatab paljusid inimlikke tegevusi. Ei piisa vaid
unistustest, me tahame ka tegelikkuses kogeda
maailma tema mitmekesisuses ja iseenda muljeid ning
läbielamusi selle tundmaõppimisel.
2. Kontrollitunne-
Kontrollitunne maailma adekvaatne tunnetus, veendumus enda
asjatundlikkuses ja suutlikkuses antud valdkonnas tekitab meis
kontrollitunde.
3. Tunnetuslik ebakõla-
ebakõla ehk kognitiivne dissonants. Psühholoog Leon
Festinger seletas seda kognitiivse dissonantsi teooriaga, mille kohaselt
ebakõla tunnetav inimene kas üritab suurendada probleemi omavahel
kooskõlaliste elementide arvu või muudab oma arvamusi nii, et
ebakõla kahe asja vahel väheneks
4. Saavutusvajadus-
Saavutusvajadus hetkel tajutav või tulevikus prognoositav tunnustuse
ebapiisavus või puudumine ehk vajadus edu saavutada. Olulisteks
teguriteks koordineerivad ja treenivad vahe- eesmärgid, mis aitavad
sisustada pikaajalist ja pingelist teed lõppeesmärgi poole. Abraham
Maslow püstitas motivatsioonihüpoteesi ja jõudis järeldusele, et
inimese vajadused on üksteisele hierarhiliselt allutatud ja püüdluse
tipuks on alati eneseteostus.
Maslow motivatsioonihierarhia;
Enese-
teostuse-
vajadused
Esteetilised
vajadused
Tunnetuslikud
vajadused
Enesehinnangu-
vajadused
Kuuluvuse ja armastuse
vajadused
Turvalisusevajadused
Füsioloogilised vajadused
Sotsiaal- kultuuriline motivatsioon
Ühiskonna ja kultuuri mõju motivatsioonile toimib
inimese väärtuste, hoiakute ja teadmiste kujundamise
kaudu.
Paljude sotsiaalsete vajaduste seast on tähtsaimad
armastuse-, eneseohverduse- ehk altruismi-, teiste
tunnetele kaasaelamise ehk empaatia-,
usaldusväärsete ja püsivate suhete olemasolu ehk
kiindumuse- ning mitmesugustesse inimkooslustesse
kuulumise vajadus. Puudujäägid nende vajaduste
rahuldamisel tekitavad isiksuslikke probleeme ning
probleeme inimsuhetes. Seega on inimsuhted väga
tähtsaks motiiviks.
Kasutatud allikad;
http://www.vabatahtlikud.ee/failid/vt_motiveerimi
ne
http://et.wikipedia.org/wiki/Motivatsioon
http://www.hot.ee/jaantollasepp/organisatsioonip
syhholoogia/motivatsioon.html
"Psühholoogia gümnaasiumile" Jüri Allik, Marika
Rauk