Allveearheoloogia (0)

Allveearheoloogia
Referaat
Tallinn 2010
Sisukord.............................................................................................................................. 2
1. Sissejuhatus....................................................................................................... 3
2. Definitsioon....................................................................................................... 4
3. Allveearheoloogia Eestis.................................................................................. 5
3.1 Leiud Eestis.......................................................................................................6
Kokkuvõte........................................................................................................................... 7
Kasutatud kirjandus............................................................................................................ 8
Sissejuhatus
Valisin oma referaadi teemaks allveearholoogia, sest see tundus antud valikust minu jaoks kõike huvitavamana. Teisi huvitavaid teemasid leidus ka, aga just allveearheloogia püüdis nimekirjast kõige rohkem mu pilku, sest tahaksin selle kohta rohkem teada. Samuti ka midagi teistsugust kui seda on näiteks antiikarheoloogia. Töö eesmärgiks on saada rohkem teada allveearheoloogiast eestis ning selle ajaloost ning vahenditest selle sooritamiseks ning leidudest.
Definitsioon
Keith Muckelroy (1978) – merenduslik arheoloogia on inimese ja tema merendusliku
tegevuse materiaalsete muististe teaduslik uurimine , mis asuvad vee all.
Sean McGrail
1984 – merenduslik arheoloogia on seotud inimese poolt iga võimalikku tüüpi veetee
(järved, jõed, mered) kasutamisega fookusega neil kasutatud sõidukitel, praamidel,
paatidel ja laevadel: kuidas need olid ehitatud, alates toormaterjali valikust kuni vette
laskmiseni; ja kuidas neid kasutati.
1995 – lisaks veesõidukitele ja nende ehitusele ning kasutamisele hõlmab merendusliku arheoloogia uurimisala ka randumispaikade ja sadamate käsitlemist; samuti kuulub merendusliku arheoloogia valdkonda ankrute ja kalavõrkude, mereteede ja ülemere kolooniate, kaupade ning kaubanduse uurimine; tähelepanu pööratakse muutustele mineviku kliimas, veetasemes ja rannajoontes; käsitletakse varaseid varaseid meresõidu ja navigatsiooni tehnikaid. S.t varasem definitsioon järsult muutunud pole; jätkuvalt
domineerib siiski veesõiduki- ja veesõidukesksus.
Marek E. Jasinski (1993) – merenduslik arheoloogia on arheoloogia aladistsipliin,
mis hõlmab kogu merearheoloogia/allveearheoloogia uurimisala, teised mineviku
materiaalse, merega seotud kultuuri sfäärid ja lisaks ka inimese merega seotuse
kognitiivsed aspektid. Definitsioonis on väljendatud inimese igakülgne seotus
merega, lisaks mere “kasutamisele” on seletusse haaratud ka inimese kognitiivne suhe
merega ja teiste merega seotud aspektidega. Tegu on kõige laiema
defineerimisväljaga.
Vetega seotud perspektiivis saab kõneleda nii merenduslikust arheoloogiast,
sisevete arheoloogiast kui ka näiteks märgalade arheoloogiast, samuti laeva- või
vrakiarheoloogiast, miks mitte ka sadamate arheoloogiast jne – termini valik sõltub eelkõige uurimisel esitatud küsimustest ja kasutatavatest meetoditest .
Allveearheoloogia Eestis
Eesti Meremuuseum tegutseb allveearheoloogia vallas 1978. aastast alates. Muuseumi kaasaegse varustusega uurimislaeva "Mare" abil tehakse suveperioodil aktiivseid välitöid, kus Eesti vrakiregistri koostamise eesmärgil otsitakse ja registreeritakse uppunud laevu. Valikuliselt tõstetakse üles esemeid muuseumi ekspositsiooni täiendamiseks. Aastail 1980 - 1994 tegutses muuseumi juures allveearheoloogiaklubi "Viikar". Meremuuseumi allveearheoloogilise uurimistöö üheks tähtsamaks ülesandeks on Eesti muinaslaeva leidmine. Eestis on seni laevaarheoloogia kui teadusega tegelenud kaks inimest - Andres Eero ja Vello Mäss, neist viimane on Eesti tuntuim. «Ei tasu arvata, et allveearheoloogia seisneb ainult sukeldumises või merepõhjas tuukriülikonnaga jalutamises,» selgitab Vello Mäss. Suur osa tööst tehakse maal, sest leitut tuleb uurida, klassifitseerida, konserveerida, restaureerida. Vrakirüüstajad ei ole Eesti vetes veel tõsiseks probleemiks. Läänemeri on sukeldujatele suhteliselt ebamugav - külma ja läbipaistmatu veega. Kuid siiski leidub neid, kes käivad sukeldujate leide antikvariaatidesse ja muuseumidesse müügiks pakkumas.
Leiud Eestis
Registrisse on praegu kantud 250 laeva. Vello Mäss arvab , et Eesti rannavetes leidub üldse umbes 700 laevavrakki. Samuti on leitud mitmeid portselanist nõusid, savikausse. Peamised leiud on siiski veekokku visatud ramps , millest on soovitud vabaneda kõige lihtsamal viisil.
1987. aastal tõsteti merepõhjast üles haruldane leid - Väikese väina kaldal asunud Maasi ordulinnuse reidilt leitud nn. Maasilinna laev - mis on dateeritud 16. saj. keskpaika kuuluvaks.
1991. aastal uuriti teaduslikult Pärnu jõest leitud keskaegse laeva - Hansa koge - vraki pardaosa, mis tänapäevaks on üles tõstetud ja konserveeritud.
2009. aastal leiti Ruhnu ranna lähedalt merepõhjast alus, mis võib olla 400 aastat vana Rootsi laevastiku oma. Pooleteise meetri sügavusel vees on hinnanguliselt 15-20 meemtrit pikk ja ehitatud raudnaelu kasutamata. Allveearheoloog Vello Mäss ei pea võimatuks, et leitud laev on keskaegne koge ehk keskajal kasutusel olnud lamedapõhjaline ja ühe või kahe mastiga purjelaev. Seni on leitud Eesti vetest vaid üks koge, kuid hinnangute järge peaks neid tunduvalt rohkem olema. Arvatakse, et koge tükke on sadamate süvendamistel leitud, kuid pole lihtsalt aru saadud, millega on tegu olnud.
Uppunud laevadest tehakse ka merendusajaloolisi dokumentaalfilme. 1997. aastal valmis koostöös Eesti Telefilmiga "Tsaari sõjalaev". 2001. aastal tuli koostöös stuudioga "F- Seitse " ekraanile film Briti Kuningliku sõjalaevastiku eskaadri tegutsemisest Läänemerel, Vabadussõja päevil - "Tema Majesteedi sõjalaev". 2003.a. suvel leiti legendaarne soomuslaev "Russalka".
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks võib öelda, et allveearheoloogiale on antud mitmeid erinevaid definitsioone. Üks on selge, et see on seotud mõne veekoguga. Tuleks lihtsalt kõigepealt selgeks teha, millega täpsemalt tahetakse tegeleda või mida uurida ning seejärel on lihtsam piire tõmmata. Eestis on allveearheoloogia suhteliselt vähe arenenud ning sellega pole kaua tegeletud, sest huvi selle vastu on minimaalne. Sellega tegelevad spetsialiseeritult vaid mõned üksikud nimed ning eestlaste peaeesmärk on muude leidude kõrvalt leida Eesti muinaslaev.
Kasutatud kirjandus
http://www.postimees.ee/?id=166626
http://www.meremuuseum.ee/?op=body&id=23
http://www.abc.se/~pa/mar/eesti.ht m
http://www.postimees.ee/leht/96/07/27e/elu.ht m
http://aerling.blogspot.com/2009/02/ruhnlased-leidsid-merest-salaparase.html
https://www.tlupress.com/files/arts/7676/85.pdb9d3665a309643989aa96ade5992d122.pdf
8