Aju, unehäired ja uni, uimastid, teadvus, hüpnoos, teadlased, refleksid, areng. (0)

1. Aju poolkerade erinevus.
• Vasak ajupoolkera-paremakäelisus, loogika , kõnelemine, kirjutamine, arvutamine, teadus, analüütiline infotöötlus.
• Parem ajupoolkera-vasakukäelisus, emotsioonid , musikaalsus, kunstimeel, kujutlusvõime, 3-mõõtmelised kujundid , sünteetiline infotöötlus.
2. Olulisemad aju osad – kõrgem närvitegevus
a) Piklikaju - seljaaju jätk koljuõõnes, vastutab elutähtsate- ja kaitsereflekside eest. Väikeaju – reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu
b) Tagaaju - toimub reflektoorne tegevus, närviimpulsside ülekanne, liigutuste koordinatsioon ja tasakaalu hoidmine.
c) Keskaju - asuvad automaatsete liigutuste ja optiliste ning akustiliste orienteerumisreflekside keskused.
d) Vaheaju - paiknevad koorealune tundlikkuskeskus ning sisenõresüsteemi , autonoomset närvisüsteemi ja emotsioone kontrolliv hüpotalamus, reguleerib emotsionaalset käitumist, mälu, õppimine, motivatsioon .
e) Otsaju -koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. On seotud kõrgema närvitalitlusega, teadvus ja mõtlemine.
3. Refleksid.
• Tingimatud refleksid-on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid( neelamine , hingamine , aevastamine jne).
• Tingitud refleksid-kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul(teadmised, oskused, harjumused, kombed jne).
4. Sünnieelne areng
• Eostusperioodil(kuni teise nädalani)-Tekib 100 - rakuline kogum. Selle perioodi lõpuks on sügoot limaskesta külge kinnitunud.
• Embrüonaalperiood(2-8nädal)-Sel perioodil hakkavad kujunema KNS, süda ja kehaosad .
• Looteperiood (9nädal-sünd)-On olemas kõik kehaosad ja organid , ta meenutab nüüd inimest ja hakatakse nimetama looteks .
5. Teadvuse väljendusvormid (6tk)
• Ärkvelolekuteadvus
• Unistamine
• Uni
• Unenäod
• Meditatsioon
• Hüpnoos
6. Närviraku ehitus
7. Unefaasid ja seisundid
• 1) Aeglane uni
1. kerge uni- 2 min, nähakse pilte, võib tajuda kukkumistunnet ja võpatada.
2. Uinumine- 20 min, aeglustub südametöö ja hingamine.
3.-4.Deltaune ehk sügava une staadium.
2) Üleminekuseisund- uinumisega sarnane.
3) kiire ehk paradoksaalne une seisund. REM-uni. Südame löögisagedus ja hingamisrütm on korrapäratud, käte, näo ja jalgade tõmblemine. Nähakse unenägusid.
Aeglane ja kiire uni vahelduvad. Kõige olulisemad on delta- ja kiire uni. Kokku: 90-100 min.
8. Unehäired (4tk)
• Unetuse e insomnia korral on inimesel raskusi magamajäämisel, sageli ärgatakse keset ööd ega suudeta kuidagi taas uinuda, võidakse ka ärgata hommikuti liialt vara
• Kontrollimatu lühiajaline unevajadus e narkolepsia kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 minutilisi teadvusekaotusi. Inimest haarab sügav uni, millest äratada on teda raske.
• Uneapnoe on une ajal tekkiv hingamiskatkestus. Kuna see ilmneb üpris tihti, siis on selle häire all kannatavad inimesed hommikuks väga kurnatud
• Unesrände e somnambulismi puhul kombineeruvad uni ja ärkvelolek: unesrändaja on võimeline nägema, kõndima ja isegi rääkima, kuid ta ise ei mäleta pärast sellest midagi.
9. Uimastid : stimulandid , depressandid , hallutsinogeenid – toime ja mõju
• Simulandid- kofeiin, nikotiin , kokaiin, amfetamiin , ecstasy – tõstavad südame rütmisagedust, vererõhku ja lihastoonust. Tähelepanuvõime tõus ja reaktsiooniaja pikenemine .
• Depressandid- alkohol , barbituraat, opiaadid – pärsivad närvisüsteemi talitlust, tekitavad eufooriat, alandavad tundlikkust, pikendavad keha reaktsiooniaega, pärsivad motoorikat , segane kõne, teadvusekaotus.
• Hallutsinogeenid- marihuaana, LSD, meskaliin .
10. Virgatsained
Keemiline aine, mille kaudu neuron annab läbi keemilise sünapsi teisele närvirakule edasi närviimpulsi
• Dopamiin- mõnutunne, emotsioonid, motivatsioon
• Adrenaliin – kiirendab südame tööd, tõstab veresuhkru taset
• Serotoniid – meeleolu, söögiisu, uni
• Atsetüülkoliini – skeletilihaste kokkutõmme
11. Aju uurimise meetodid
a) (EEG) elektroentsefalograafia- selle abil uuritakse peaaju bioelektrilist aktiivsust.
b) (CAT) kompuutertomograafia-rajaneb röntgeni kiirtel, kolmemõõtmeline ja kihiti
c) (PET) positronemissioonitomograafia-võimaldab uurida aju tegevust, saab määrata, millised ajuosad on mingi tegevuse korral aktiivsed.
12. Meditatsioon
• on tahtlikult esilekutsutud seisund, millega pööratakse teadvus välismaailmast inimese sisemaailma. Esiteks on olemas kontsentratsiooni tee. Inimene istub vaikselt ja koondab tähelepanu ühele asjale-mantrale e pidevalt korratavatele palvetele, mingile pildile, küünlaleegile või siis mandale-kujutisele, mis on konstrueeritud nii, et pilk jõuab ikka ja jälle pildi kekspunkti. Tulemuseks inimese lõdvestumine. Teise tee puhul koondatakse meelte välisärritajatest vabastamiseks tähelepanu keha seisundile, aistingule. Siin üritatakse meditatsiooni abil laiendada argielu teadvustamist.
13. Hüpnoos
• on teadvuse seisund, mida iseloomustavad tugev lõdvestumine ja äärmiselt suur vastuvõtlikus sisendusele. Hüpnotiseerija viib hüpnotiseeritava unesarnasesse seisundisse, veendes teda lõdvestuma, unustama välised asjad ja keskenduma hüpnotiseerija soovitustele. Kui inimene on lõdvestunud, annab hüpnotiseerija mõne lihtsa korralduse.
14. Sensoorne deprivatsioon
• Seisund, mille korral on meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info märgatavalt vähenenud . Sellises olukorras aktualiseerub inimesel vajadus aistingute afektiivse informatsiooni järele. Selle seisundini jõutakse meditatsiooni abil, kuid samasugune efekt võib ilmneda ka mõningate ametite puhul-lenduritel pikkadel liinidel, kaugsõiduauto juhtidel jts. Nende aju vajab niisuguses olukorras stimulatsiooni afektiivset infot, ning selle vähesuse tõttu ilmnevad hallutsinatsioonid.
15. Psühholoogia teoreetilised suunad
• Psühhodünaamiline (psühhoanalüütiline) psühholoogia
a) Varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule
b) Alateadvuse mõju käitumisele
c) Unenägude analüüs
d) Isiksus koosneb 3 komponendist – Id, Ego, Superego
Esindajad: Alfred Adler, Carl Jung , Sigmund Freud
• Biheiviorism (käitumispsühholoogia)
a) Käitumine kui lihtne vastus stiimulile
b) Enamik käitumisi on omandatud
John Watson
• Humanistlik psühholoogia
a) Sisemisele subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetusele keskendumine (eneseteostusvajadus, tunnetusvajadus, armastus- ja kuuluvusvajadus, kaitsevajadus, füsioloogilised vajadused).
C. Rogers, A. Maslow
• Kognitiivne (tunnetus-) psühholoogia
a) Inimese enda ja maailma seletamise viis, infotehnoloogiline, andmebaasi, süsteemi tasemel.
Jean Piaget
• Psühholoogia (bioloogiline)
a) Käitumine, kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemus