Lapse arengu etapid
23.01.13
24.01.13.
25.02.13.
27.02.13.
02.04.13. - REFERAAT
10 akadeemilist tundi
Referaat (kolmestes meeskondades)
Kirjalik esitlus ja suuline presentatsioon
Teema teatada 25.02.13.koos meeskondadega
Hindamine
Referaat on probleemi lahendusel põhinev uurimusliku sisuga lühike kirjalik
ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikatele.
Referaadi eesmärk on õpetada kirjaliku väljendusoskuse kaudu tõstatama
probleeme ja kirjandusallikatele toetudes otsima lahendusvõimalusi.
Refereerimine tähendab alusteksti valikulist lühendamist olulisuse printsiibist
lähtuvalt.
Alustekstis sisalduva informatsiooni töötlemine eeldab täielikku objektiivsust.
Nii võõrkeelse kui ka eestikeelse teksti refereerimisel tuleb olla hoolikas, et
algupärane mõte ei muutuks.
Lisada ei tohi ka omapoolseid seisukohti.
Referaat
http://www.ttk.ee/public/ut_koostjuh.pdf
Peatükk 3
Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine (metoodiline juhend)
Vormistamine
Puu, kus oksad tähistavad teatud eluperioodi tähtsamaid sündmusi – mis ajal
midagi olulist teie arvates toimub
Töö teostatakse rühmatööna – neljastes gruppides
Joonistage
arengupuu
Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumisest
kuni inimese surmani. Arengupsühholoogia uurib, millises järjekorras, millise
kiirusega ja mil moel need muutused toimuvad
Inimese areng
Kasvamine
Arenemine
Küpsemine
Sotsialisatsioon
Seletage mõisted
Kasvamine – eelkõige füüsiline areng, keha välismõõtude (pikkus,
kaal) muutmine ja elundite suurenemine
Orn- „teadvustatud reageerimine inimese arenemisele ehk siis suunav
tegevus vastavalt üldkehtivatele väärtusnormidele (nii ühiskonna kui indiviidi
tasandil)
Arenemine – järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea
jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani.
Küpsemine – seostub väljakujunemisega või täiuslikkuse
saavutamisega, võib olla nii füüsiline, vaimne kui sotsiaalne
Mõisted
Sotsialisatsioon – on protsess, mille käigus saab üksik indiviidist ühiskonna
teovõimeline liige interaktsiooni käigus.
Kasvamine on kasvatuse objekt ja eesmärk
Kasvatustegevus on kasvatustingimuste teadlik tekitamine
Kasvamise ja kasvatuse mõisted on osaliselt kattuvad
Mõtisklemiseks
Inimlik kasvamine on oma olemuselt eesmärgipärane protsess.
Kasvamise eesmärk – kõigile inimestele ühise liigiolemuse saavutamine; -
mõnele inimesele omaste isikupäraste joonte saavutamine.
Käitumine vastavalt lapse eale – jonnimine kolme aastaselt ja jonnimine üheksa
aastaselt
Tooge näiteid!
Küpsemine tähendab ka sisemiste jõudude arendamist, mis võimaldavad meil
valitseda oma emotsioone.
Küps või ebaküps
käitumine
Kognitiivne areng – mõtlemine, tajumine , probleemide lahendamine
Sotsiaalne areng – koostöö teistega , suhted
Emotsionaalne areng (afektiivne areng) – tunded ja hoiakud
Füüsiline areng – muutused füüsilises seisundis, mis on kõikidele märgatav
ning mõõdetav.
Arenemine
Sünd- jälgib esemeid silmadega – haarab ja krahmab esemeid – paneb asju
ühest käest teise – uurib esemeid käte ja suuga – roomab – istub – seisab toe
najal – seisab ise
I eluaasta
Mõistab „ei“ tähendust – hakkab kõndima – vadistab - jookseb
II eluaasta
Vanus
Vaimne
Kehaline areng
Õnnetuste vältimine
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 32 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-12-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
oljan67
Õppematerjali autor
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng
muutuvad diferentseerituks eri tegurite mõjul arenemine ja küpsemine morfogenees arengus toimuvad organismi ja selle osade kuju/vormi muutuse kasvamine. Ontogenees on indiviidi arengukäik munaraku viljastumisest surmani. Ontogeneesi põhiprotsessid on diferentseerumine ja morfogenees. Lisandub uurimissuunana veel üks pöördumatu protsess, fülogenees liigi põlvnemiskäik ehk liigi evolutsiooniline käsitlus; elundkonna või üksikolendi evolutsiooniline areng. Arengubioloogia uurimisvaldkond on ontogeneesi ja fülogeneesi suhe. Areng on looduslik nähtus, mis peegeldab erinevaid indiviidiga aset leidvaid muutuseid alates munaraku viljastumisest kuni surmani. Need muutused on korrapärased ja kindlate tunnustega. Muutustel on 4 etappi, ontogeneesi järgud: 1. Looteline areng 2. Lootejärgne areng - sünnist suguküpsuseni 3. Suguküpsuse saavutamisest kuni paljunemisvõimelisuse saavutamiseni (sh
Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk) 2 Morfogenees – vaadatakse, kuidas organismi ja selle osade kuju muutub; vormi kuju muutused 3 Kasvamine Ontogenees – mis toimub indiviidi eluaja jooksul. Viljastamine – surm Fülogenees – liigi areng. On olemas rakuline kude, mis ainult suureneb, mitte see ei arene algusest Areng – peegeldab erinevaid indiviidiga aset leidvaid muutuseid alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. Muutustel on korrapära, kindlad tunnused. Kõikide areng on erinev Arengu faktorid – keskkond, bioloogilised tegurid (geenid), kasvatus, eneseareng (kuidas inimene end ise arendab). Arengu alatüübid: füüsiline areng (silmaga näha; erinevad kehastruktuurid muutuvad/arenevad)
J. M. Baldwin- 1861-1934- Piaget mõjutaJa. PeetaKse üheks olulisemaks kaasaegse arengupsühholoogia alusepanijaks. Oli ka I teadusliku psühholoogiaajakirja rajaja. 1903-1908- Andis välja oma kolmeköitelise sarja ,,Geneetiline loogika". See käsitleb lapse mõtlemise arengut. Nende raamatutega pani ta aluse lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale. Ta arvas et areng toimub läbi järjestikuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ja loogilise mõtlemise omamiseni. Ta oletas et liikumine läbi erinevate arengustaadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadavast tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Pärit on ka arengu mehhanismid. Assimilatsioon- sarnastumine
.....................................61 ELUTEE...............................................................................................63 Soomlaste elutee (-kaare) etapid..........................................................................67 Elutee (-kaare) uurijad..........................................................................................68 LAPSEOOTAMISE AEG.........................................................................69 Rasedusaegne ema/isa areng................................................................................70 Sünnituskogemus......................................................................................................72 Sünnituse järgne periood..........................................................................................73 Loode ja vastsündinu................................................................................................76
Mida tähendab tervisekasvaus? Tervisekasvatustöö on, kui: Juhendame haiget, kuidas võtta rohtu Nõustame ema imiku toitmise osas Näitame suhkruhaigele enesesüstimist Räägime noorukitele seksuaaltervishoiust Selgitame imikute vanematele vaktsineerimise poolt ja vastu argumente Kuulame ära lesestunud mehe jutu tema naise kohta Hoiatame alkohoolikut alkoholi ohtude eest Vastame rasedate küsimustele laste sünni kohta Õpetame klassile tavalisi harjutusi vormisolekuks Tegelikult: Juhendame Nõustame Selgitame Vestluse juhtimine Kliendi abistamine Ottawa konverents 1986. a. Terviseedendus ehk uus üldine tervis: on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ja oma tervist parandada. Seega nii indiviid kui rühm peavad realiseerima oma püüdlused selleks, et
1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus
...............................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID: TUNNETUSLIKU ARENGU ÜLDISED TEOORIAD....16 ARENGUPROTSESSID: ERIVÕIMETE ARENG.....................................................19 SOSTIAALNE ARENG IGAPÄEVAELUS................................................................20 ARENGUPROTSESSID: SEOTUSE JA SUHETE ARENG......................................22 ÕPPIMINE...................................................................................................................25 Ekspertsus spordis........................................................................................................27
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid