Noorukiiga (0)

Avinurme Gümnaasium
Perekonnaõpetus
11. klass
NOORUKIIGA
Koostas: Katrin Kõre
Juhendaja : Kristina Pikas
Avinurme 2011
Sisukord
Sissejuhatus………………………………………………………………………………….3
Noorukiiga………………………………………………………………………………....4-5
Alaväärsuskompleks……………………………………………………………………...…6
Muutused……………………………………………………………………………………7
Kehaline areng………………………………………………………….………..8
Kognitiivne areng………………………………………………………...……...8
Emotsionaalne areng………….…...…………………………………....……….8
Seksuaalne areng…………………………………………………………...……9
Õppimine………………………………………………………………………………….10-11
Kokkuvõte……………………………………………………………………………….…12
Sissejuhatus
Referaat käsitleb noorukiiga ja sellega kaasnevaid muutusi. Noorukiiga on periood, mis juhatab sisse täiskasvanuea. Referaadist leiab vastuse küsimusele: millised füüsilised, vaimsed, sotsiaalsed ja emotsionaalsed muutused toimuvad noorukiea etapil? Samuti saab vastuse küsimusele: kuidas need muutused edasist elu mõjutavad ja kas üldse mõjutavad.
Antud teemat on oluline käsitleda, sest noorukieal on tähtis roll täiskasvanuea kujunemisel. Uurimine aitab mõista, millised muutused võivad sel eluperioodil toimuda. Samuti võib selle teema käsitlemine aidata noorukiiga kergemini läbida.
Referaat muudab selgemaks piiri murdeea ja noorukiea vahel. Samuti saab selgemaks noorukiea muutumine täiskasvanueaks.
Kuna noorukiiga algab ja lõpeb inimestel erinevatel aegadel , siis on hea teada, millised tunnused seda perioodi iseloomustavad. Iseloomulikud tunnused võivad aidata mõnel noorel tähtsatele elumuutvatele küsimustele vastata. Näiteks, miks tunnen end tihti üksikuna või miks toimuvad sellised muutused minu elus? Seega on noorukiea uurimine tähtis.
Noorukiiga
ÜLESANDED:
● Tasakaalustumine ja rahunemine
● Eneseleidmine ja eneseteadvuse areng
● Tuleviku puudutavad otsused (n. elukutse )
● Nooruk õpib käituma, tundma ja mõtlema nagu mees/naine
● Erinevate rahvuste ja sotsiaalsete rühmade normide ja väärtuste hindamine (seksuaalne orientatsioon , usk jms.)
● Erinevate rahvuste ja sotsiaalsete rühmade normide ja väärtuste omaks võtmine ja samastumine
● Iseseisvalt eluga hakkama saamine
PÕHIPROBLEEMID:
● Nooruk samastab end oma ema/isaga ja on tema tegemiste suhtes väga kriitiline.
● Rahvuste ja sotsiaalsete rühmade normide ja väärtuste hindamisel (seksuaalne orientatsioon, usk jms.) peab olema võimalus näha ja tundma õppida erinevaid variante .
● Rahvuste ja sotsiaalsete rühmade normide ja väärtuste hindamisel on nooruk vastuvõtlik ja mõjutatav.
OLULISED INIMESED:
● Nooruk ise
● Sõbrad
● Täisealised eeskujud
Murde- ja noorukiiga on arenguperiood lapse- ja täiskasvanuea vahel, kus toimub üleminek  lapseeast  täiskasvanuikka. Noorukiiga (ka teismeiga)  algab  seksuaalsuse  küpsuse  saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse  täiskasvanu roll. Nii murde- kui noorukiea piirid on varieeruvad  kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sotsiokultuuriliste muutustega inimese elus.
          Murdeeas   toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus. Noorukiea  kehalised  muutused on vähem märgatavad, küll aga  jätkuvad  muutused  teistes arengu valdkondades: intellektuaalsuses, sotsiaalsuses, moraalses, emotsionaalses  ja  seksuaalses  valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus.
          Noorukiiga  lõppeb täiskasvanuks saamisega . Noorukiea lõppu nähakse erinevates kultuurides erinevalt. Seda mõjutavad seadused, mis  eri riikides  sätestavad  erinevalt  täiskasvanuõigused abiellumisea, autojuhtimisõiguse, sõjaväkke mineku, alkoholi ostmise osas jne.
15-17  eluaasta   kohta  kasutatakse  sõna  puberteet. Varabuberteedi ja puberteeti hõlmab eesti keelne sõna "murdeiga" aga kinnitab, et seda perioodi  lapse  arengus  peetakse väga  tähtsaks. Sel  ajal  hakkab lapsest saama täiskasvanu.
          Sel vanuseastmel hakkab inimene leidma oma erilisust ja tahab olla ainulaadne  maailmas. Erilisust rõhutakse nii riietusega, kui ka käitumisega.
          Vanematele  on  see  periood  kõige raskem, sest lapsega toimuvad muutused  võivad  olla väga suured ja ei suudeta nendega sammu pidada. Vanemate  kohus  on võimaldada  lapsel endal otsuseid teha, sest täiskasvanuellu kuuluv vastutus kujuneb vaid kogemuste kaudu.
          18-20  eluaasta  vahele  jääb hilispuberteet. Pilt iseendast omandab juba  üsna  kindlad  piirjooned  ja  hakkab selguma, mil määral see kattub ideaalkujutlusega  enda  kohta. Lisanduvad  intiimsuhted  avastatakse ennast veel ühest küljest.
          Vanemad  peavad  võimaldama  oma  lapsel  iseseisvuda  ja kodust lahkuda. Tähtis  on  mitte  sekkuda noore otsustesse ja anda nõu vaid siis, kui seda küsitakse.
( http://www.abiks.pri.ee/www/?leht=muumurd&m=k )
Noorukiea vanuselised piirid on ebaselged, nt Maailma Terviseorganisatsiooni järgi kestab noorukiiga 10.–19. eluaastani. Erinevad autorid jaotavad noorukiiga vanuse alusel erinevalt, näiteks võib seda tinglikult jaotada varaseks (10.–14. eluaasta), keskmiseks (15.–18. eluaasta) ja hiliseks (19.–21. eluaasta). Sagedamini jaotatakse teismeliseiga pigem sisuliste muutuste alusel.
Sageli kasutatakse noorukieaga samas tähenduses mõistet “teismeliseiga”, mõnikord piiritletakse teismeliseiga 13.–18. eluaastaga.
( http://www.haigekassa.ee/files/est_raviasutusele_tervisedendus_kool_juhend1/Seksuaaltervis_a4.pdf )
 See toimub aastatel 16-22. Murdeea ja noorukiea piir pole eriti selge. Vahepeal nähaksegi neid kahte ühe suure tervikuna. Hakkab toimuma rahunemine ja tasakaalustumine. Kõige enam on see iseenese leidmise periood. Tuleb langetada tähtsaid otsuseid. (näiteks, mida õppima minna ja kelleks saada) Nooruk õpib käituma nagu mees või naine. Kasvab huvi filosoofiliste probleemide üle. Selle perioodi lõpuks peab inimene saavutama iseseisvuse.
( http://www.katye.planet.ee/cms1/cmsimple3_0/?Eluperioodid_2:Noorukiiga )
Alaväärsuskompleks
          Murde- ja  noorukieas  toimuvad muutused on niivõrd kõikehaaravad, et  need toovad kaasa alaväärsustunde. End alaväärsena tundev noor püüab  näida  hoolimatu , lõbus, muretu ja üsna sageli õnnestub tal sellega kõik ära petta.
          Alaväärsustunnet tekitab, kas mure kehakaalu pärast, kehakuju pärast  on  muidugi  ka teisi põhjuseid, aga need on peamised. Kui aga nooruk tunneb alaväärsust oma välimuse pärast ja kardab ning häbeneb teiste hulka  minna, üritades  seltskonnas varju jääda kartes, et ta üle naerdakse, siis  ohustab  see tõepoolest tema mina arengut. Alaväärsust põhjustab ka kartus  olla  teistest  vähem  võimekas. Selleks  võib  olla  halb  hinne  või loodetust  halvem   tulemus.  Paraku  takistab  tegevusetus   potentsiaalsete võimete arengut: võimeid piisaks, kui kasutatakse ja arendatakse, aga vähestel  on  neid  nii  palju, et kompenseerida tegemata töödest ja omandamata  teadmistest  tekkinud  lünki. Korduvad  halvad kogemused, eba-õnnestumised  ja  kriitika  suurendavad alaväärsustunnet. Õppimine muutub aina  vastumeelsemaks, nooruk  veendub  üha kindlamalt, et ta ainus väljapääs  on teha nägu nagu õppimine teda ei huvitaks, et ta ei tahagi häid tulemusi.
          Ka  asi millega väärtust mõõdetakse on raha. Enda kui ka kaaslaste väärtust  hakatakse  hindama  selle järgi, kui palju taskuraha vanemad annavad, milliseid  riideid kantakse ja tarbeesemeid, mida nad võimaldavad osta, milline  on  nende auto ja elamispaik ning kui kalleid reise nad oma lastele lubavad.
( http://www.abiks.pri.ee/www/?leht=muumurd&m=k )
Peaaegu  iga  teismeline   on  leidnud end küsimast näiteks ühte järgnevatest  küsimustest: "Miks  ma  küll  emale nii kehvasti ütlesin? See ei olnud  tõesti  mingi eluliselt oluline küsimus, mis mind nii raevu ajas" või "Miks ma küll ei suutnud tunnis vait olla ja õpetajaga vaidlema hakkasin? Järele  mõelda, siis paistab hoopis temal õigus olevat" või "Miks ma oma tööd  kunagi õigeks ajaks valmis ei saa? Jälle jääb aega puudu kohustusliku kirjanduse lugemiseks."
          Selle  asemel, et  häbi tunda ja ehk end karistada , võiks nooruk endale  lihtsalt  mõttes  öelda: "On  palju  asju, mida ma ei suuda ja mis mul veel  hästi  välja  ei  tule, kuid sellest on vähe kasu, kui ma igale pisiasjale vihaseks saan. Igast asjast on võimalik õppida muutma iseennast .
( http://www.abiks.pri.ee/www/?leht=muumurd&m=k )
Muutused
Kui inimene läbib murdeea ja saab lapsest täiskasvanuks, peab ta õppima loobuma millestki tuttavast ja tavapärasest ning harjuma uuega. Selline üleminekuperiood sisaldab endas kindlasti ka teatud kriise ja muresid. Puberteediea suurim vastuolu on see, et ühelt poolt tahab noor inimene olla individuaalne ja teiselt poolt sarnaneda eakaaslastega.
Esimene murdea põhjus puberteedieas on tavaliselt seotud selle algusega kas suguküpsuse saamine jõuab kätte varem või hiljem kui nooruki sõpradel ja kaaslastel. Vastus selle küsimusele on, et sugulise küpsemise algus varieerub erinevatel noorikutel nii individuaalselt kui ka vastavalt soole, ning on täiesti loomulik, et füüsiliste muutuste areng ja kulg on erinevatel indiviididel erinev.
Teine tavaliselt muretsemise põhjus puberteedieas on välimus. Paljud noored ei ole rahul oma peegelpildiga. Poisid tahavad enamasti olla pikemad ja laiaõlgsemad ning tüdrukud saledamad.
Kolmas muretsemise põhjus murdeeas on seotud kiire kasvamise iseäratusega. Kõik keha osad ei hakka kasvama ühel ajal ja ei kasva ühesuguse kiirusega. Poiste näitele toetudes võib öelda, et kõigepealt kasvatakse välja pükstest ja alles siis pintsakust.
Neljas tavalisem muretsemise põhjus teisel elukümnendil puudub sotsiaalsete suhete valdkonda. Samuti tekitab noorukis üsna tihti kõhedust see, kui ta on üksinda täiskasvanute grupis ning üksinda silm-silma vastu võõra täiskasvanud inimesega.
  ( http://elukaar.pbworks.com/w/page/8698114/Noorukiiga )
Kehaline areng
Toimub kiire kasvamine ja läbitakse murdeeale iseloomulikud muutused. Kesksel kohal on küsimus “Kas ma olen normaalne?” (seoses nt eneserahuldamise kogemusega, öiste seemnepursetega jne). Tekib senisest suurem huvi oma välimuse vastu, teismeliseea lõpuks kandub tähelepanu pigem enda isiksusele. Varakult saadud faktidel põhinevad teadmised kehaliste muutuste kohta aitavad teismelisel saavutada adekvaatset kehapilti.
Kognitiivne areng
Iseseisvusvajadus suureneb, vanemate mõju väheneb. Areneb võime langetada teadlikke otsuseid. Hakkab täiustuma põhjus-tagajärg seose mõistmine ja abstraktne mõtlemine. Toimetulekuoskused suurenevad. Sõpradelt ja meediast saadav teave muutub senisest tähtsamaks. Järkjärgult hakkab eakaaslaste mõju otsuste tegemisel nõrgenema ja osatakse paremini analüüsida meediast tulevaid sõnumeid. Tekib huvi ühiskonnas toimuva vastu. Tekivad edasiõppimis- ja erialavalikuplaanid. Kogemuste lisandudes tekivad küpsemad suhted sõprade ja pereliikmetega. Kujuneb välja isiklik väärtushinnangute süsteem.
Emotsionaalne areng
Tekib soov privaatsuseks ja eraldatuseks, piiride testimiseks perekonnas. Muututakse iseendast teadlikumaks ja enesekesksemaks. Võivad tekkida vastuolulised tunded ja ärevus murdeea muutuste ja seksuaalsete mõtete suhtes. Enesehinnang võib kõikuma lüüa. Kui varane kiindumussuhe imikueas annab läheduse ja turvatunde kogemuse, siis tekivad positiivne kehapilt ja eneseväärikus – need on abiks suhtlemisel ja otsuste langetamisel. Suhted (eakaaslastega, sõpradega, partneritega) muutuvad järjest tähtsamaks – neil on emotsionaalse läheduse kogemisel oluline roll. Sõprussuhete kaudu näeb noor iseennast ja tänu neile tugevdab oma mina-tunnet. Igatsus läheduse järele toob teismelise ellu armastuse – algul iidoliarmastuse, seejärel salajase armastuse reaalselt olemas oleva inimese suhtes. Fantaasiad arendavad seesmist seksuaalsust, tuues endaga kaasa tunded, unistused, lootused, hirmud. See on aluseks naudinguvõimele. Teismeliseeas on romantilised suhted motiveeritud pigem enesekesksusest, suhtlemisoskused on alles arenemas. Tunded on küll intensiivsed, kuid et partner ei vasta sageli ettekujutustele, jäävad suhted sageli lühiaegseteks.
Seksuaalne areng
Oma keha avastades ja selle seksuaalseid reaktsioone tundma õppides, jõuavad teismelised
eneserahuldamiseni – teismeliseeas on see ilmselt kõige levinum seksuaaltegevus. Tekib teadlikkus enese ja teiste seksuaalsusest ja selle väljendamisvõimalustest. Seksuaalsusega seotud teemade vastu on suur huvi, kuid sageli ei julgeta küsida ja jäetakse mulje, et “kõik on juba teada!”. Tekib arusaam seksuaalse sisuga naljadest. Kogemuste lisandudes mõistetakse tervete ja ebatervete inimsuhete erinevusi, täiustuvad läbirääkimisoskused, sh oskus rääkida seksuaalsusest. Esimesed tähelepanuavaldused ja suudlused viivad vastastikuste hellitusteni, lõpuks ka seksuaalvahekorrani. Mõnikord kulgeb see protsess kiiresti, kuid enamasti kulub seksuaalkogemuste lisandumiseks aastaid – individuaalsed erinevused on siin suured. Järk-järgult tekib võime luua rahuldustpakkuvaid lähisuhteid, mis on kantud andmisvajadusest ja hoolimisest. Kujuneb välja sooline identiteet ehk enese sügavam tunnetamine mehe või naisena , mis on tugevasti mõjutatud antud keskkonnas toimivatest mees- ja naissoo rollimudelitest. Stereotüüpne ettekujutus soorollidest võib tekitada raskusi oma tunnete mõistmisel ja ebakindlust oma soovide väljendamisel, seda peetakse seksuaalse riskikäitumise üheks põhjuseks. Teismeliseeas võib esineda kiindumust nii oma- kui ka vastassooliste suhtes, samuti on paljudel inimestel homoseksuaalseid seksuaalfantaasiaid. Teismeliseea lõpuks kujuneb arusaam iseenda seksuaalsest orientatsioonist. Homoseksuaalse orientatsiooniga noored võivad tajuda sotsiaalset isolatsiooni ja rusutust ning see võib väljenduda suitsidaalsuses.
( http://www.haigekassa.ee/files/est_raviasutusele_tervisedendus_kool_juhend1/Seksuaaltervis_a4.pdf )
Õppimine
Noorukiiga (nimetatud ka vanemaks koolieaks) hõlmab õpilaste arenguperioodi 16/17 kuni 20/21 eluaastani. Sellesse perioodi jääb ka gümnaasiumis õppimine. Noorukiiga on ühenduslüli murde- ja küpsusea vahel. Selles vanusejärgus lähenevad noored nii bioloogilisele, vaimsele kui ka sotsiaalsele küpsusele. See iga on peamiselt maailmavaate, eneseteadvuse, iseloomu, elulise enesemääratluse ja tulevikupüüdluste kujunemise aeg. Selles eas ilmneb ka küllaltki selgelt noore loominguvajadus ning valiv suhtumine õppeainetesse. Ühe või teise õppeaine eelistamine on eeskätt seotud tulevase elukutse valikuga.
Noorukieas areneb õpilaste vaatlusvõime. N. Levitov osutab, et võrreldes murdeealistega on vanemate klasside õpilased oma vaatlustes palju sihikindlamad ja püsivamad, nende tähelepanu on püsivam ja sageli ka intensiivsem. A. Kõverjalg aga rõhutab, et õpilaste vaatlusvõime ei arene iseenesest, vaid vajab õpetajapoolset õiget suunamist. Õppijaid tuleb harjutada oma vaatlustes mitte laiali valguma, vaid allutama need alati püstitatud ülesannetele eesmärgiga mingeid järeldusi teha.
Suurem küpsus kui murdeealistel ilmneb vanemate klasside õpilaste mälu töös. Mehaaniline teadmiste omandamine asendub selles eas mõtestatud omandamisega. Püüdes äraõpitavast materjalist paremini aru saada, õpivad vanemate klasside õpilased rohkem tähelepanu pöörama teksti põhilisele teemale , kavandama selle plaani, välja tooma olulisi mõtteid, ära märkima omandamiseks vajalikke toetuspunkte, seostama uut materjali juba olemasolevate teadmiste ja elukogemustega, kasutama selliseid võtteid nagu allakriipsutamine, konspekteerimine , skeemide koostamine. Kõik see tähendab, et noorukieas
tõuseb kujundatavate ajutiste seoste süsteemsuse tase.
Noorukieas toimuvad muutused õpilaste tähelepanu osas. Tahtelise järgse tähelepanu kõrval kasvab ka tahtelise tähelepanu tähtsus. Oluliselt areneb ja täiustub tähelepanu ümberlülitamise ja jaotamise võime. Viimane avaldub näiteks kujunevas oskuses kuulata samaaegselt õpetaja seletusi ja teha nende kohta märkmeid, jälgides niihästi oma vastuste sisu kui ka vormi. V. Krutetski hinnangul suudavad noorukid palju enam kui murdeealised vastu panna tähelepanu hajutavatele ärritajatele.
Mõtlemine on noormeestel ja neidudel murdeealistega võrreldes rohkem organiseeritud ning järjekindel ja põhjendatud. V. Krutetski märgib, et noorukite mõtlemist iseloomustab üha kõrgem üldistamise ja abstraheerimise tase, kasvab tendents nähtuste põhjuslikuks seletamiseks, argumenteerimisoskus , oskus tõestada teatud seisukohtade tõesust või väärust, teha sügavaid järeldusi, seostada õpitavat süsteemiks. Areneb ka mõtlemise kriitilisus.
Koos mõtlemise arenguga kasvab õpilaste kõnekultuur. Kujuneb oskus oma mõtteid väljendada, muutub keerulisemaks kõne struktuur, rikastub sõnavara.
Tuginedes noorukiea tunnetusprotsesside iseärasustele, peaksid gümnaasiumiõpilased olema valmis selleks, et opereerida keemias kasutatavate abstraktsete mõistete, sümbolite ja valemitega.
( http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/495/6/kaarmaa.pdf.txt )
Kokkuvõte
Noorukieal on väga suur roll täiskasvanueas hakkama saamisele. Sel perioodil tahab noor olla iseseisvam ja peab omandama oskused iseseisvaks eluks. Kui noor seda ei õpi, kuidas ise hakkama saada, on tal tulevikus väga raske. Näiteks, kui vanemad kodus kõik lapse eest ära teevad, muutub noor mugavaks, ega tahagi ise midagi osata.
Noorukieas tuleb langetada ka õige otsus tuleviku osas. Peab otsustama, mis eriala valida ja mis elukutse meeldib. Sellega on seotud ka noorukieas muutuv koolitundide liigitamine: tähtsad ja vähem tähtsad. Kui nooruk teeb selles etapis vale otsuse, võib see ta elu õnnetumaks muuta.
Noorukieas toimub eneseleidmine. Jõutakse järeldusele, mis seksuaalne orientatsioon noorukil on või, mis usk tal on. See mõjutab täiskasvanuiga väga palju. Kui nooruk ei suuda väljendada oma õiget seksuaalset orientatsiooni, võib ta elu väga keeruliseks muutuda. Samas muudavad väljendamist keerukamaks eakaaslaste ja täiskasvanute arvamused. Noorukid on väga kergesti mõjutatavad. Samas ei taheta ka naerualuseks muutuda.
Väga oluliseks muutub oma arvamuse avaldamine. Kui sel eluetapil ei lasta noorel oma arvamust avaldada, võib see tema enesekindlust terveks eluks muuta. Seetõttu on koolis oluline lasta õpilastel oma mõtteid avaldada. Sõprade ja eeskujude vähene toetus võib tekitada alaväärsuskompleksi.
Noorukiiga on väga tähtis eluperiood. Sel perioodil toimuvad väga tähtsad muutused, mis mõjutavad täiskasvanuiga oluliselt. Iga valesti tehtud otsus võib elu palju muuta.