Psühholoogia koolieksami kordamisküsimused (2)

1. Kirjelda psühhoanalüütilist paradigmat. (Looja, idee, kuidas uuritakse inimest, esindajad)
Looja- Sigmund freud
Idee- Inimese käitumine on ajendatud mitmete seesmiste jõudude poolt. Varajaste eluaastate mõju isiksusele ja alateadvuse mõju käitumisele. Inimeste teadvustatud kogemus moodustab vaid jäämäe veepealse osa, vee all toimuvad protsessid, mida inimene ei saa välja elada moraalinõuete tõttu, aga otsivad väljendusvõimalust.
Uuritakse- alateadlikkust ei saa uurida otse, seega kasutas Freud kaudset võtet: vabade assotsiatsioonide meetodit. Patsient ütles, mis tal parajasti pähe tuli, ilma loogikata. Freud kuulas ja lõi seoseid . Teine uurimise võimalus oli läbi unenägude, seetõttu arendas Freud välja unenägude analüüsi.
Esindajad- C.G Jung ?
2. Humanistlik paradigma
Looja- Abraham Maslow
Idee- Rõhutab inimlikkuse olulisust ja neid omadus, mis eristavad inimest loomast . Kriitikud ei olnud psühhoanalüütilise teooriaga nõus, et inimese käitumine on eelkõige mõjutatud tema alateadvusest , ega ka biheiviorismiga, et inimene ei erine käitumiselt mitte kuidagi loomadest. Humanistid toonitasid eelkõige inimkogemuse erilisust ja tema erinevust loomast- näiteks inimlikud tunded, kogemused. Carl Rogersi arvates peaks uurima ka selliseid valdkondi, nagu inimese eesmärgid, väärtused, valiku tegemine, enese ja teiste tajumine , rõhuasetus on inimese sisemisel, subjektiivsel minal, vabal tahtel. Humanistid on veendunud, et inimloovus on positiivne ja loov, arengut taotlev.
Uuritakse- Teraapia tugineb inimloomuse positiivsetele külgedele. Üritatakse panna patsient ise leidma lahendusi, tahetakse, et ta ei hakkaks sõltuma terapeudist. Rõhutades, et inimesel on vaba tahe valida oma käitumisviis ja teha selle kohta otsuseid, vaatlevad humanistid oma patsiente kui kordumatuid isiksusi.
Esindajad-Carl Rogers
3. Biheiviorism
Looja- John Watson
Idee- Tähtsustab üle kõige käitumist ehk nähtavat. Nende arust saab uurida ainult seda, mida on võimalik vaadelda, ehk käitumist. Selle tõttu on biheivioristide seas ka enim katseid loomadega . Kogu käitumine on vastus stiimulile (väline objekt või sündmus, mis kutsub esile organismi vastuse). Watsoni arvates pidi psühholoogia tulevikus suutma öelda, mismoodi täpselt reageerib inimene ühele või teisele stiimulile
Uuritakse- Vaatlemine, katsete tegemine
Esindajad-
4. Kirjelda kognitiivset ja psühhobioloogilist paradigmat
Looja- Kognitiivsel Jean Pigeat
Idee- Kognitiivne (e. tunnetuspsühholoogia) uurib eelkõige vaimse info töötlemist, seda kuidas inimesed loovad pilte oma pea sees. Tähelepanu all on teadmiste omandamine õppimise teel, nende korrastamine, teadmise organiseeritus inimese mälus.
Uuritakse- Kuidas toimub info töötlemine.
Esindajad- J. Pigeat
Looja- psühhobioloogilisel Roger Sperry
Idee- psühhobioloogiline seletab inimeste käitumist ajus toimuvate bioloogiliste protsesside kaudu.
Uuritakse- Tänu uuenenud tehnikale, saavad psühholoogid kasutada erinevaid uusi aparaate, millega uurida närvirakke, samuti eri ajuosade rolli, mitmesuguste ainete ja välistegurite mõju ajule.
5. Psühholoogia uurimismeetodid
Psühholoogide eesmärk on uurida inimeste käitumist teaduslikult. Uurimistööle asudes on valida kolme strateegia vahel:

Kirjeldavad uurimused-

• Juhtumi analüüs- on meetod, kus uuritakse ühte või mitut inimest väga põhjalikult.
  
• Vaatlus- tähendab uuritava objekti sihipärast jälgimist selleks, et kirjeldada fakte ja neid üldistada. Vaatlus ei seleta käitumist, vaid piirduv kirjeldamisega ja üldistusega.,
  
• Küsitlused- väga lihtne meetod inimeste arvamuse teadasaamiseks. Tavaliselt küsitakse arvamust mingi kindla asja kohta ja siis tulemused üldistatakse. Usaldusväärsus sõltub palju küsimuse vormist .
  
• Testid- võimaldavad kindlate protseduuride alusel võrrelda näiteks intelligentsi või isiksuseomadusi.
  

Korrelativsed uurimused- Korrelatsioon näitab, kui tugevasti kaks nähtust omavahel seotud on.

Eksperiment- eksperimentide käigus luuakse teatav miniatuurne reaalsus ja kontrollitakse seda.
6. Psühholoogi tööeetika ja probleemid
Psühhoteraapias on vaja, et klient avaks ennast ravi käigus. Selleks peab nõustaja olema usaldusväärne ja objektiivselt klienti julgustama . Kõike kliendilt kuuldut tuleb hoida saladuses.
Psühholoogi eetikakoodeks -

Katseisikutele tuleb tagada privaatsus .

Uurimustes osalemine peab olema vabatahtlik.

Vabatahtlik osalemine peab toimuma informeeritud nõusolekul.

Inimesele ei tohi eksperimendist tekkida mingit kestvat häda.
Teine eetiline probleem on katsed loomadega. Umbes 7-8% psühholoogilistest uuringutest tehakse loomadega. Küsimus on selles, kas tohib inimeste heaolu pidada loomade omast olulisemaks. Inimeste puhul on eetiline, kui katse on vabatahtlik ega tekita kahju, loomad aga ei suuda enda eest rääkida ja seetõttu pole nad kohe kindlasti vabatahtlikult katses, samuti ei tea me, kas katse tegi loomale psüühilist kahju.
7. Arengupsühholoogia
Spartalik kasvatus- spartalik kasvatus on hästi range ja kõike keelustav
Preformatsiooniteooria-
J.J Rousseau - Inimese rikub ühiskond, ta tuleb üles kasvatada metsas ilma segavate faktoriteta ja siis täiskasvanuna ühiskonda tagasi viia
John Locke- ütles, et inimene on sündides puhas leht e. tabula rasa
ning kõik mis ta teab omandab ta elu jooksul läbi kogemuse
8. Arengupsühholoogia- Sigmund Freudi psühhoseksuaalne arenguteooria-
Igasugune emotsionaalne rahuldus on seksuaalne ja inimese seksuaalsus ei alga mitte suguküpseks saamisega , vaid sünnihetkest saati. Esialgu on tegemist autoerotismi tasemega, mil naudingut saadakse oma keha puudutamisest, kusjuures lapse arenedes need naudingut tekitavad kehaosad vahetuvad. Puberteediea lõpuks on laps seksuaalsuse arengufaasid läbinud ja tema seksuaalsus küps. Mitmesuguseid tunge ei järgita, sest neid on tõkestama asunud moraal (nt. häbi ja vastikustunne).
Freudi teoorias võib eristada järgmisi seksuaalse arengu faase:
Oraalne faas- sünnist kuni aasta- poolteistaastaseni. Selle vältel on peamiseks naudinguallikaks suu (imemine, hiljem hammustamine).
Anaalne faas- 1. kuni 3. aastaseni. Iseloomulik on lapse huvi roojamise vastu. Seda protsessi kontrollides tunneb laps naudingut ning samuti tugevneb tema enesekontrollivilumus.
Falliline faas- 3. kuni 5. eluaasta . Elavneb huvi suguelundite vastu, mis väljendub muuhulgas masturbeerimises. Selle ea peamine ülesanne on sooline identifikatsioon.
Latentne faas- kestab murdeea alguseni . Seksuaalreaktsioonid ja –huvid alanevad ajutiselt , seksuaalsus nagu uinuks, andes lapsele aega teadliku mina ning lapse üldhuvide kujunemiseks.
Genitaalne arengufaas - algab suguküpsusega, rahuludust otsitakse seksuaalsest lähedusest. Kui miski takistab seda, siis leiab aset pöördumine mõnda varasemasse faasi.
Sellistes tagasipöördumistes nägi Freud seksuaalhälvete olemust ja lahenduse võis neile leida vaid psühhoanalüüsi kaudu. Freud esitas ka idee, et seksuaalsuse väljakujunemist mõjutavad varased lapsepõlveelamused, eriti suhted vanematega. Sellega seoses käsitles ta Oidipuse kompleksi- normaalseks lapse arenguks on vaja, et tütar sarnastaks end 3-5 aastaselt emaga ja poeg isaga. Oidipuse kompleksist annab märku olukord, kui selles vanuses poiss võistleb isaga ema armastuse pärast. Tüdruku võistlust emaga nimetatakse Elektra kompleksiks.
Freudi teoori avaldas suurt mõju seksuoloogi arengule. Väga oluline oli, et ta rõhutas seksuaalsuse vajalikkust ka isiksuse normaalse arengu puhul.
9. Närvisüsteem, ehitus, talitlus (neuron, närvisüsteemi ülesanded, jaotus ja kirjeldused)
Närvisüsteemi ülesanne- reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda sise- ja väliskeskkonna muutustele.
Neuron- kõige väiksem närvirakk, ülesandeks on tekitada ja juhtida närviimpulsse. Koosneb järgnevatest osadest:

• Dendriidid- rakukeha jätke, nende kaudu levib erutus neuronisse. Võtavad vastu signaale teiste närvirakkude aksonitelt. (dendron- kr. keeles puu ; rododendron)
  
• Akson- Tavaliselt on neuronil 1 pikk akson, mis juhib signaale eemale raku kehast erinevate märklaudade suunas
  
• Müeliinkest- Närviraku sisene erutuse levik on elektriline, seega ei või närviimpulsid kulgeda hajusalt, muidu tekiks nii-öelda lühis. Selle eest kaitseb aksonit müeliinkest, mis koosneb rasva-valgu ühendist. Ühtlasi suurendab see kest liikumiskiirust.
  
• Sünaps- Neuronitevaheline kontaktkoht, kust närviimpulss kandub ühelt neuronilt teisele või neuronilt lõppelundile.
  
• Rakukeha- Seda läbib elektriimpulss peale dendroneid ja enne aksonit.
  

10. Kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju , nende ülesanded)
11. Kliiniline psühholoogia- söömishäired: (sümptomid, ravi, ennetus )
Söömishäire tekib bioloogiliste, psühholoogiliste, perekondlike ja sotsiokultuuriliste tegurite koostoimel.
anorexia nervosa sümptomid-

• kahvatu ja kuiv nahk, juuste väljalangemine, lagunevad hambad.
  
• Lihasnõrkus
  
• pidev külmatunne
  
• menstruatsiooni ärajäämine neidudel, hormonaalsed muutused poistel
  

• Tahtlikult esilekutsutud nälgimisseisund
  
• Kehakaal alla 15% normaalkaalu
  
• Esineb keha väärtaju
  
• intensiivne treening eesmärgiga kulutada kaloreid
  

bulimia nervosa sümptomid-

• Korduvad liigsöömissööstud, salaja söömine
  
• Mõtted toidul - vastupandamatu himu süüa
  
• oksendamine, lahtistite, söögiisu pärssivate preparaatide tarvitamine
  
• Haiguslik tüsenemise kartus
  
• lagunevad hambad, igemehaigused, suuhaavandid, söögitoru kahjustus
  

Ravi- Anorektiku ravi algab haiguse teadvustamisest. Et inimesel tekiks üldse motivatsioon midagi enda heaks teha. Kui on tekkinud pööre, ta saab haigusest aru ja soovib midagi muuta, tuleb juba süstemaatiline psühhoteraapia - osaliselt kognitiivne, aga rohkem ikkagi pereteraapia . Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks liige, kes soovib aidata. Ainult arstid ja psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Anoreksia ravi kestab kauem, kui buliimia oma, sest buliimikud saavad aru, et nad on haiged.
Ennetus- koostöö inimeseõpetuse õpetaja või teiste pedagoogidega toitumisõpetuse ja
tervisliku toiduvaliku teemade käsitlemisel. Terviseküsitlus profülaktilise läbivaatuse käigus ning kaalu- ja kasvukõvera määramine ja hindamine. Riskirühmadesse kuuluvate õpilaste väljaselgitamine ning nende tervise hindamine ja jälgimine.
12. Kliiniline psühholoogia- Depressioon (sümptomid, ravi, ennetus)
Sümptomid- Depressioonist võib kõneleda siis, kui esineb 2 põhisümptomit ja 2 lisasümptomit vähemalt kahe nädala jooksul. Põhisümptomid on alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Lisaks ilmnevad tähelepanu ja keskendumisvõime langus, alanenud enesehinnang , süü- ja väärtusetusetunne, pessimism, lootusetus tuleviku suhtes, enesetapu mõtted või – katsed, unehäired, söögiisu vähenemine.
Kerge D = 2ps + 2Ls
Mõõdukas D = 2-3 ps + 3-4Ls
Raske D = 3ps + 4Ls
Ravi- Depressiooni varajane avastamine on väga oluline, sest mida kauem see kestab, seda suuremaks läheb enesetapu risk. Olenevalt depressiooni iseloomust ja raskusastmest võib ravivõimalused jagada kahte rühma: eneseabivõtted ja professionaalne ravi.
Ennetus- hea mõte oleks proovida luua suhteid teiste inimestega, et oleks sotsiaalset tuge. Näiteks võiks osaleda mingites ühingutes, minna trenni või spordiklubisse.
13. Sotsiaalpsühholoogia- motivatsioon
Motivatsiooniks nimetatakse vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Lk. 126!
14. Sotsiaalpsühholoogia- hoiakud
Hoiak on positiivne või negatiivne hinnanguline suhtumine kellessegi või millessegi. Hoiakud väljenduvad arusaamades, tunnetes või kalduvustes käituda mingil kindlal viisil. Hoiakud ilmnevad kõigis meie suhtumistes. Hoiakud on püsivad, nad ei muutu juhuslikult. Nad on õpitud, mitte sünnipärased ning hoiakud mõjutavad käitumist.
Õpitud hoiakud kujunevad mitut liiki informatsiooni alusel:

• Kognitiivsel infol põhinevad- Siia kuuluvad kõik meie arusaamad. On isiklikud arusaamad, mille oleme ise selgeks saanud ja need püsivad hästi meeles ja on selged. Paljude asjade puhul ei saa isiklikku kontakti olla ja seega sõltume teistest (vanemad, kool teabekanalid).
  
• Afektiivsel infol põhinevad- Meie hoiakuid mõjutavad tugevalt tunded. Ekponeerimisefekt- mida tuttavam on meile ese, seda enam ta meile meeldib.
  
• Käitumuslikul infol põhinevad- Hoiakud võivad kujuneda ka käitumise kaudu. Kui inimene pole kindel, mida ta hetkel tajub , siis ta vaatleb oma välist käitumist ja selle alusel teeb järelduse.
  

15. Sotsiaalpsühholoogia- prokseemika ja kehakeel
Prokseemika- kui nõue personaalsele ruumile. Hall eristab inimsuhtlemises neli eri distantsi ( ehk lähedusastet partnerite vahel), millest igaühel on suhtlemispartnerite jaoks erinev tähendus.

• Intiimne distants . Suhtlemispartnerid on teineteisele väga lähedal ( kuni otsese kehalise kontaktini). Suhtlemine toimub kõigi sensoorsete kanalite ( puudutused , teineteise lõhna tundmine jne.) kaudu. Intiimsel distantsil suhtlevad tavaliselt vaid väga lähedased inimesed. Võõra inimese sisenemist "intiimsesse" sfääri tajutakse ebameeldivana.
  
• Personaalne distants. Suheldes oma sõprade või kaaslastega hoiab iga inimene enda ja vestluspartneri vahel teatud vahemaad, nn. personaalset distantsi. eespool vaadeldud suhtlemisraskused põhja- ja lõunaameeriklaste vahel tulenesidki eelkõige personaalse distantsi erinevustest.
  
• Sotsiaalset distantsi kasutatakse suhtlemisel võõraste inimestega. Sellisel distantsil on näiteks asetatud istmed kabinetis ( jutuajamiseks ametniku ja külastaja vahel).
  
• Avalik distants ( näiteks suhtlemises esineja- auditoorium ). Avalikku distantsi hoitakse tihti ka suhtlemisel eriti väljapaistavate isikutega ( riigijuhid jt.).
  

Kehakeel- Sõnade abil anname edasi vaid 7% teabest, hääle abil 38 %, mittesõnaliste vahendite kaudu 55%. Paljud žestid on maailmas sarnased. Rõõmsameelsuse korral naeratatakse, kurbuse puhul valatakse pisaraid, ilme väljendab meie tundeid. Jaatust väljendatakse peaaegu kogu maailmas peanoogutusega, eitust pead raputades. Käed, pea, närvilisus jne. Kehakeele võltsimine, kurameerimissignaalid jne.
16. Sotsiaalpsühholoogia- sõpruse- ja armastuseteooriad
17. Tunnetusprotsessid - taju ja tähelepanu
Taju- peegeldab meid ümbritsevaid esemeid terviklikult (erinevalt aistingutest). Taju töötleb meelte abil saadud informatsiooni põhjalikumalt. Meelte kaudu saadud info on katkendlik ja alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajupildi loomiseks on vajalikud neli tingimust:

• Lähedus- ühe tervikuna tajutakse neid objekte, mis on üksteisele lähemal.
  
• Suletus - tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri. Esineb ka subjektiivseid kontuure- kujundi moodustamisel tajuma ka selliseid kontuur , mida tegelikult pole, nt tajuma kolme joont kolmnurgana, kuigi need pole ühendatud.
  
• Sarnasus- ühesuguseid objekte eristatakse tavaliselt värvuse, suuruse ja paiknemise alusel.
  
• Hea jätk- kui joone kõverus teatud punktis ei muutu, siis tajume kujutist ühtse tervikuna.
  

Taju omadused:

• Püsivus ehk konstantsus - Inimene tajub objekt sõltumata sellest, et kontekst on muutunud (nt. tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte)
  
• Valivus ehk selektiivsus- Mõni omadus on inimesele tähtsam ja sellel pöörame ka rohkem tähelepanu (nt. inimese puhul satub meie tähelepanu rohkem silmadele ja suule)
  
• Mõtestatus- Inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte, millel on tema silmis mingi tähendus või mõte.
  
• Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju-
  

Taju liigid:

Isikutaju- teise inimese tajumine, mõistmine ja hindamine. Teise inimese tajumine algab füüsiliste tunnuste tähelepanemisest: esmalt inimese kasv, siis silmad, juuksed ning miimika.

Ruumitaju - selle kaudu saame maailmast kolmemõõtmelise pildi.

Liikumistaju - annab meile infot objektide liikumise kohta.

Ajataju- kaudu saame teavet aja kulgemise kohta ning võime eristada sündmuste kestust, kiirust ja järgnevust. Ajataju erineb isikuti ja ei pruugi olla kooskõlas tegeliku ajaga (nt. heade sõpradega koosviidetud aeg läheb kiiremini, noortel on aega küll).
18. Tunnetusprotsessid- aistingud (nägemine, kuulmine , maitsmine, haistmine , kompimine)
19. Mälu
Protsessid-

• Meeldejätmine- Võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine ja materjali korrastatus.
  
• Meelespidamine - aktiivne protsess, mille käigus toimub mäletatava infoga mitmeid muutusi. Näiteks muutub info lühemaks, mäletatakse vaid peamist, info muutub isikupärasemaks hoiakute põhjal, loogikavastane info ununeb. Unustamine on meelespidamise vastupidine protsess. Unustamise omadused: unustamise kiirus on kõige suurem kohe peale meeldejätmist ja kiiremini unustatakse mõtestamata informatsiooni. Unustamise põhjuseks on interferents- psüühiliste protsessid vastastikune mõju. Eristatakse kahte, üks on siis, kui uued mälestused segavad vanu ja teine kui vanad segavad uusi.
  
• Meeldetuletamine - talletatud informatsiooni esiletoomine , toimub äratundmise, meenumise või meenutamise abil.
  

Liigid-
häired-

• Amneesia - Unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää midagi ega ei suudeta meenutada. Tekib ajukahjustuse tagajärjel.
  
• Liigmälu ehk hüperamneesia- Mällu salvestatud info haiguslikult intensiivne meeldetulemine.
  
• Vaegmälu- Raskendatud on uue informatsiooni omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine.
  
• Joobe mälulünk
  
• Hüsteeriline amneesia- tegu on psüühilise häirega, sageli kaitsereaktsiooniga
  
• Afektiivne mälulünk- tugevas afekti seisundis aheneb inimese tähelepanuvõime ja võivad tekkida mälulüngad.
  

20. Õppimine-
klassikaline tingimine-
sotsiaalne õppimine-
21. Intelligentsus -
Uurimise ajalugu-
Pärilikkuse küsimus- Üldiselt valitseb tänapäeval seisukoht, et noorte intelligentsuses on pärilikkusel ja keskkonnal umbes võrdne mõju.
Esimesed testid ja nende autorid-

• Uurimine sai alguse 1904. aastal, mil prantsuse psühholoogid Binet ja Simon töötasid välja laste vaimse arengu määramiseks mõeldud testi. Esialgne test sisaldas 30 ülesannet. Eeldusel , et lapse vaimne vanus peaks vastama tema tegelikule vanusele, alustati lapse eale vastavast testist, kui ta tegi selles vigu, liiguti aasta noorematele mõeldud testi juurde. Kui ta läbis ilma vigadeta, siis mindi aasta vanemate testi juurde. Seda testi on mitmel korral uuendatud ja tänu ülesannete mitmekülgsusele kasutati veel isegi 1960. aastatel.
  
• See meetod oli aga küllaltki kohmakas ja aeganõudev, seega võttis William Stern kasutusele intelligentsuskvoodi- IQ. Selleks tuli inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada sajaga.
  
• Tänapäeval on maailmas väga populaarsed David Wechsleri intelligentsusetestid.
  

22. Intelligentsuse testid- näited testidest ja autoritest