Enesehinnang. Hoiakud (0)

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
Turismi õppetool
Chaty Uibopuu
TT-11
Enesehinnang . Hoiakud
Referaat õppeaines „Suhtlemispsühholoogia“
Juhendaja õpetaja Viibeke Turba
Väimela 2011
SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1. ENESEHINNANG 4
1.1 Mis on enesehinnang ja mina-pilt? 4
1.2 Madal enesehinnang 4
1.3 Kõrge ja ülikõrge enesehinnang 6
2. KUIDAS SAAB KAHANDADA ENESEHINNANGUT? 7
2.1 Lastel 7
2.2 Täiskasvanutel 8
3. ENESEHINNANGU ÜLESEHITAMINE TEISTES INIMESTES 10
3.1 Enesehinnangu ülesehitaja on: 10
3.2 Ülesehitamine teistes inimestes: 10
4. HOIAKUD 11
KOKKUVÕTE 12
KASUTATUD ALLIKAD: 13

SISSEJUHATUS

Tuntud Ameerika psühholoog ja filosoof William James on öelnud: „ Enesehinnang on üldine enesetunne, mida igaüks meist endaga kaasas kannab ja mis ei sõltu objektiivsetest põhjustest, mis meis rahulolu või rahulolematust võivad mõjutada.“ Enesehinnang on hinnang meist endist , mis on kujunenud kas lapsena või siis on see muutunud täiskasvanu eas. On olemas kolme sorti hinnanguid endast: madal, kõrge, ülikõrge. Seoses enesehinnanguga , kujunevad välja ka meie hoiakud.
Referaadis räägin lahti mis on enesehinnang, milline on madala, kõrge ja ülikõrge enesehinnang, kirjutan põhjustest miks laste ning täiskasvanu enesehinnang langeb, kuidas tulla välja madalast enesehinnangust ning juttu tuleb ka hoiakutest ja nende liikidest.

1. ENESEHINNANG

1.1 Mis on enesehinnang ja mina-pilt?

Enesehinnang (inglise keeles self- esteem) teadlikkus enda isiku väärtusest. See pole sünniga kaasa saadud, vaid kujuneb elu jooksul. Sellele avaldavad mõju kõik inimesed. (Cacciatore, Korteniemi-Poikela, Huovinen 2010: 15). Enesehinnang on otseseks kaitseks välismaailmast tulevate "rünnakute" vastu. Just seetõttu tunnevad madala enesehinnanguga inimesed ennast tihti välismaailma poolt ahistatuna ning ründavana. Sageli aga ei olegi selle põhjuseks erakorraliselt keeruline elu, vaid inimese negatiivne suhtumine oma ellu, mis tuleneb madalast enesehinnangust.
Enesehinnangut võib defineerida läbi kirjelduse – „kui palju Sa endale meeldid“. See on tõenäoliselt üks olulisim osa meie saavutuste ja käitumise kujundamise juures ning on tihedalt seotud meie aja planeerimisega. Meeldima ei tähenda siinjuures nartsisistlikku eneseimetlemist, vaid enese aktsepteerimist, enesetundmist ja rahulolu, kindlust iseeneses. Seosed on väga lihtsad: mida rohkem me enesele meeldime, seda enesekindlamad me oleme, seda tõhusamad ja tulemuslikumad me oleme (Unt 2011: http://www.mindglobe.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=143:enesehinnang&catid=38&Itemid=86 ).
Mina-pilt koosneb tervest hulgast arusaamadest ja tunnetest, mis meil on seoses omaenda isikuga. Enesehinnang sisaldab nii kujutlusi kui tundeid. Igal inimesel on enda kohta terve hulk tunde-kontseptsioone ja kontseptsioonilisi tundeid. See kuulub meie isiksuse põhiolemuse juurde. Enesehinnang ja enesetunne teevad meid sellisteks, millisteks me ennast peame (Seamands 1993: 60).
Inimese enesehinnang ei ole enese ükskõikne tunnetamine, vaid väljendab ka nõudmiste astet e. nõudlusastet enese kohta. Enesehinnangus mängivad tähtsat osa inimese tundmused. Inimene, kellel on madal eneseaustus, elab igasugust ebaedu läbi palju sügavamalt ja raskemini kui rahulik ja enesekindel inimene (Sõerd 1988: 16).

1.2 Madal enesehinnang

Madala enesehinnanguga on inimesed, kes ei pea endast lugu, ei suuda armastada ennast ja teisi, alavääristavad kõiki k.a ennast, valetavad sageli ja häirivad enda kui ka teiste vaimset heaolu. Nad on enamasti äärmiselt enesekesksed ja upsakad, seetõttu juhtub sageli just see, mida madalama enesehinnanguga inimene kõige rohkem kardab – teda kritiseeritakse, temast ei peeta lugu, teda ei võeta kampa (Törnblom 2009: 15)
Madala enesehinnanguga inimesed kardavad üle kõige eksida, nad ei suuda nautida oma saavutusi, vaid piitsutavad end üha enam takka, et teha rohkem ja rohkem. Nad ei suuda leppida ei kriitika ega komplimentidega – ja lõpptulemusel kaotavad võime nautida elu … (Törnblom 2009: raamatu tutvustus).
Kõige lihtsam on enda madalat enesehinnangut tuvastada läbi hirmude. Kui kardetakse , et ei saada hakkama või, et ei suudeta teatud asju ära teha, või tuntakse, et inimesed ning terve maailm on vastu meile, siis ollakse olukorras, kus enesehinnang vajab turgutamist. ( Pajumaa 2010: http://www.naistemaailm.ee/index.php?module=article&id=33467 )
Normaalne enesehinnang on normaalse suhtlemise ja suhete aluseks. Kes oskab ennast õigesti hinnata ja endaga hästi läbi saada, oskab seda ka teiste inimeste korral. Madal enesehinnang ja alaväärsuskompleksid on aga normaalse suhtlemise üheks suurimaks takistuseks. Madal enesehinnang rikub suhted teiste inimestega.
Tavaline viis alaväärsuskompleksi varjamiseks on enesesse tõmbumine, võimalikult vähene suhtlemine ja arglik väljapiilumine sel ajal, kui kogu maailm teist mööda kihutab. . Te olete võimeline andma midagi teistele ainult siis, kui teil on eluterve arvamus iseendast. Kui te ennast alahindate, keskendute te liialt omaenese isikule ja teil ei jää midagi üle teiste jaoks (Seamands 1993: 53).
Ka sellepärast on tähtis olla endast positiivsel arvamusel. Tuleb olla see, kes sa oled, ja mitte enda kallal pidevalt nuriseda. Igas inimeses on midagi head ja see tuleb sealt üles leida ning esile tõsta. Me peame oskama ka endas häid jooni näha, ega tohi negatiivsele kogu oma tähelepanu panna. Kes ei näe endas midagi head, ei näe seda ka teistes.
Milliste inimestega on kõige raskem läbi saada? Nendega, kes ei meeldi iseendale. Kuna nad ei meeldi endale, ei meeldi neile ka teised ja nendega on võimatu suhelda. Madal enesehinnang hävitab inimsuhted kergemini kui ükski muu faktor (Seamands 1993: 54).
Madala enesehinnangu ohumärgid on:

• Kui vaatad teistele ülalt alla ja räägid neist halvasti.
  
• Teed asju selleks, et teistele midagi tõestada, selle asemel et teha asju, mida sa tahad teha.
  
• Tunned end petisena ja kardad, et sind varsti paljastatakse.
  
• Võrdled end pidevalt teistega ja oled enda silmis hea ainult siis, kui keegi teine pole parem.
  
• Pead end inetuks ning usud , et oleksid ilusamana õnnelikum. (Törnblom 2009: 45-47)
  

1.3 Kõrge ja ülikõrge enesehinnang

Kõrge enesehinnang annab inimesele julgust iseolemiseks, tegutsemiseks ning jõudu raskete või ebameeldivate olukordadega toimetulemiseks. See ei ole vihmavari , mis kaitseks inimest kogu elu kõige halva eest, see on lihtsalt selle inimese ressursiks, sest enese väärtustamine ning austamine aitab iseenesele ja ümbritsevatele raskel hetkel toeks olla (Reiljan 2010: http://tnk.tartu.ee/0enesehinnangust.html ).
Usutakse, et kõrge enesehinnang on inimesele kasulik, kuna soodustab õpiedukust, aga ka tööalast ja muud edukust . On tekkinud arusaam, et kõrge enesehinnang on kui võluvits, mis tagab edu mis tahes vallas. Hakati mõtlema, et kõrge enesehinnang aitab inimestel seada kõrgeid eesmärke ( Kolga 2008: http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3958/new_eri_artiklid_395819 ).
Ülikõrge enesehinnanguga inimesed on enesekesksed, hoolimatud teiste suhtes ja sageli rahulolematud.

2. KUIDAS SAAB KAHANDADA ENESEHINNANGUT?

2.1 Lastel

• Kui nende põhivajadused pole piisavalt rahuldatud- See võib olla nii eriti siis, kui nad märkavad, et teised võivad saada palju armastust, hoolt ja kasvatust (nt nooremad vennad ja õed saavad rohkem tähelepanu või erinevad rassid ja ühiskonnaklassid saavad privileege ja kõrge elustandardi , sellal kui nemad on ilma jäetud oma põhiõigustest korralikule söögile ja peavarjul).
  
• Kui nende tundeid püsivalt ignoreeritakse ja eitatakse - Näiteks lapsevanem ei reageeri appihüüdele või ei märka nende nägudel rõõmu- või mureilmelt või ütleb: „Sa ei tohiks selle pärast kurb olla, see on ainult …, sa peaksid olema põnevil.“
  
• Kui neid surutakse alla, naeruvääristatakse või alandatakse - Lastelt võib röövida enesehinnangu ka lihtsalt geneetiliselt päritud loomulikuks minaks olemine või teatud vanuses olemine. (Näiteks ütlused stiilis „ Sa oled ikka veel laps“ ;“Sa oled täpselt nagu su vanaisa, põikpäine ja kangekaelne “.)
  
• Kui neilt nõutakse vale-mina teesklemist selleks, et teistele muljet avaldada või nende vajadusi täita – Kui lastele jäetakse pidevalt mulje, et nad peavad olema keegi teine – mitte nii väga nende kommete või etiketi pärast, vaid sellepärast, et nende tegelik mina pole piisavalt hea. (Näiteks „Kui sa oled koolis, siis vaata, et sa ei ütle ega tee … nagu sa tavaliselt teed“.
  
• Kui neid sunnitakse osalema sobimatutes tegevustes – Eriti juhul, kui on olemas suur võimalus, et nad ei tee neid asju hästi, sest neil on vähe soodumust või motivatsiooni. (Näiteks ebamusikaalse lapse sundimine viiulit mängima).
  
• Kui neid võrreldakse ebasoodsalt teistega – Näiteks „Su õde pole kunagi …“ või „Teised lapsed maailmas oleksid tänulikud, et …“.
  
• Kui neile jäetakse mulje, et nende vaated või arvamused on ebaolulised – Eriti asjades, mis neid puudutavad.
  
• Kui nad jäetakse ilma arusaadavast selgitusest – Eriti juhul, kui teised on paremini informeeritud. (Näiteks „ Oota , kuni sa suureks kasvad, küll siis mõistad“.)
  
• Kui neid märgistatakse sildiga, mis vähendab nende isiksuse väärtust – Näiteks „Te tüdrukud, olete kõik ühesugused“.
  
• Kui neid kaitstakse üle – Eriti juhul, kui neile jäetakse mulje, et see on sellepärast, et nad on eriti nõrgad või rumalad .
  
• Kui neid karistatakse üle – Eriti juhul, kui neile jäetakse mulje, et nad on loomult halvad.
  
• Kui neile jagatakse liiga vähe reegleid ja juhtnööre – Eriti juhul, kui nende vähesusest tingituna teeb laps paljuvälditavaid vigu ja seejärel pannakse nende tegemist süüks.
  
• Kui nad on muutlikul käitumisel vastuvõtja rollis – Eriti juhul, kui see leiab aset seoses inimestega, kes vastutavad nende turvalisuse eest.
  
• Kui neid ähvardatakse füüsilise vägivallaga või nad saavad selle osaliseks – Eriti juhul, kui neile öeldakse, et nad on süüdlase ise selle moraalivastase ja ebameeldiva teoni viinud.
  
• Kui neid süüdistakase armastatud või lugupeetud inimese eksiteele juhtimises – „Kui sa poleks poes nii palju jonninud, siis poleks ma pidanud praegu suitsu tegema.“ (Lindenfield 2010: 24-26)
  

2.2 Täiskasvanutel

• Kui meid peetakse iseenesestmõistetavateks, ignoreeritakse või tõrjutakse – eriti kui seda teeb keegi, kes meile meeldiv või keda armastame või asutame.
  
• Kui meid halvustatakse või kritiseeritakse ebaõiglaselt – eriti olukordades , kus meil on raske ennast kaitsta.
  
• Kui oleme riideid ostmas ega leia midagi, mis meile selga sobiks – eriti juhul, kui paistab nagu meid ümbritsevad müügiassistendid ja kaasostlejad oleksid pärit Vogue ’i numbrist.
  
• Kui meil löövad välja koledad täpid, lööve ja lamatised – eriti just enne mõnd tähtsat üritust.
  
• Kui meid „karjatatakse“ ülerahvastatud rongile – eriti kui meile äsja pileti müünud isik näis olevat seda meelt , et me näeme välja nagu keegi, kes suudab lubada endale ainult jalgsiminekut.
  
• Kui teatud sugulased või sõbrad tulevad meile ootamatult külla just siis, kui meie maja on segamini või kui lastel on parajasti jonnituju.
  
• Kui meid on petetud – eriti kui seda on teinud keegi, keda oleme usaldanud.
  
• Kui me kukume eksamilt läbi – eriti sellisel eksamil, millisesse kogu meie tutvusringkond näib kergesti läbi saavat.
  
• Kui meid ei võeta tööle või kursusele – eriti sellisele, mis oleks kenasti meie võimete piiresse jäänud.
  
• Kui kaotame oma töö
  
• Kui teeme vea
  
• Kui teeme midagi väära (Lindenfield 2010: 29-30)
  

3. ENESEHINNANGU ÜLESEHITAMINE TEISTES INIMESTES

Alan Loy Mcginns on öelnud: „Teistel inimestel kasvada aitamisest võib saada elu suurim rõõm“.

3.1 Enesehinnangu ülesehitaja on:

• Uhke omaenda enesehinnangu kõrge taseme üle, kuid ei too ennast esile kui täiuslikke olendeid, kes oma enesetäiustamisega finišipunkti on saabunud.
  
• Õnnelikud, edukad ja tuleviku suhtes optimistlikud, kuid pole unustanud oma mineviku valu ja kasutavad seda avameelselt, et tunda kaasa teiste inimeste praegustele kannatustele ja depressioonile.
  
• Eelarvamusteta ja siiralt huvitatud uute ideede kuulamisest ja uute inimestega kohtumisest ning nende mõistmisest.
  
• Usuvad kirglikult inimese ja organisatsioonide võimesse muutuda, kuid säilitavad austuse teiste inimeste hirmude ja murede vastu, ega kuritarvita oma jõudu.
  
• Saavad naudingu igas grupis oleva inimese iseloomu ja potentsiaali tundmaõppimises.
  
• Väga suuremeelsed.
  
• Üldiselt on oma suhetes rahulikud, olukorda kontrollivad, kannatlikud ja usaldusväärsed, kuid ei lase mitte kunagi teadlikult ennast kuritarvitada või haneks tõmmata (Lindenfield 2010: 169).
  

3.2 Ülesehitamine teistes inimestes:

• Tuleb panna neid analüüsima oma praeguse hetke tugevaid külgi.
  
• Nad peavad suutma kindlustada oma vastupanuvõime ahvatlustele.
  
• Nad peavad saavutama kontrolli oma eelarvamuste üle.
  
• Nad peavad parandama oma kuulamisoskust.
  
• Parandama oma võimet teha komplimente ja jagada tunnustust.
  
• Hankima endale ja oma missioonile veidi toetust (Lindenfield 2010: 176-190).
  

4. HOIAKUD

Hoiakud on üldised hinnangud teiste inimeste, sündmuste, teemade ning iseenda kohta. Need sisaldavad mitte ainult negatiivseid ja positiivseid tundeid, vaid ka mälestusi ja kogemusi, mis seotud hoiaku objektidega ning kujutluspilte neist. Hoiakud suunavad inimese käitumist väärtustatud eesmärkide suunas, osalevad motivatsiooniprotsessis, hõlbustavad kompleksse informatsiooni töötlemist ja otsuste vastuvõtmist (Randmaa : http://www.enop.ee/tpi/randmann/materjal/HHP3170%20%204.%20Individuaalsed%20vaartused%20ja%20hoiakud.pdf ).
Hoiak koosneb kolmest komponendist (vt joonis 1). Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent sisaldab tõekspidamisi, arvamusi , teadmisi või informatsiooni mingi nähtuse kohta. Emotsionaalse komponendi moodustavad tunded, suhtumised ja meeleolud, mis on antud nähtusega seotud. Käitumusliku komponendi moodustavad inimese soov ja oskused käituda vastavalt oma hoiakutele (www.mtk.ut.ee/doc/OKmka2004Aidlaloeng.doc).

KOKKUVÕTE

Enesehinnanguid on kolme sorti, neist halvim on madal. See on paljudele inimestele probleemiks, kuid seda on võimalik ravida, selles mõttes, et seda saab tõsta. Ennast tuleb hinnata, kuna meid kõiki on üks ning igas meis on mingi eriline aspekt.
Referaati tehes sain teada nii mõndagi ka enda kohta. Olin valinud teema, kus polnud väga palju informatsiooni raamatutes ning seega pidin kasutama ka interneti allikaid.
Õnneks need kaks teemat olid omavahel seoses, kuna enesehinnangust sõltub hoiak. Ka hoiakutel, nagu enesehinnangul, on mitu alaliiki. Selge on see, et iga inimene elab oma elu täpselt nii nagu ta seda soovib. Öeldakse küll, et seda inimest ei muuda miski, kuid kõik on tegelikult kinni selles samas inimeses endas – just tema mõtlemises.

KASUTATUD ALLIKAD:

Seamands. D.A 1996. Healing meditations for life. Logos
Sõerd. J 1988. Psühholoogia alused. Tallinn: Valgus.
Törnblom. M 2009. Enesehinnang. Tallinn: Kirjastus Varrak .
Lindenfield. G 2010. Enesehinnang. Tallinn: Tänapäev.
Cacciatore. R, Korteniemi-Poikela. E, Huovinen. M 2010. Kuidas toetada LASTE JA NOORTE enesehinnangut. Tallinn: Kirjastus Varrak.
Unt T. 2011 [ http://www.mindglobe.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=143:enesehinnang&catid=38&Itemid=86 ] (26.02.2011)
Pajumaa K. 2010 NaisteMaailm kodulehekülg. [ http://www.naistemaailm.ee/index.php?module=article&id=33467 ](15.04.2010)
Kolga V. 2008 Äripäev kodulehekülg. [ http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3958/new_eri_artiklid_395819 ](21.05.2008)
Randmaa : http://www.enop.ee/tpi/randmann/materjal/HHP3170%20%204.%20Individuaalsed%20vaartused%20ja%20hoiakud.pdf
www.mtk.ut.ee/doc/OKmka2004Aidlaloeng.doc