Samuti nimetatakse “pseudo” või super spetsifikatsiooniks Luuakse selleks, et määrata BOM-ile kunstlikut vanemat Kasutatakse alakoostete grupeerimiseks eesmärgiga vähendada planeeritud artiklite arvu Meil on alati standartsed sisendid. Fantoomne spetsifikatsioon - Kirjeldab alakoosteid, mis eksisteerivad vaid ajutiselt. On teise kooste osa ja kunagi ei lähe varudesse. Madala taseme kodeerimine - Artiklit kodeeritakse kõige madalamal ilmumise tasemel. BOM-e käsitletakse üks tase korraga Täpne materjalivaru register: Täpsed materjalivaru andmed on absoluutne eeldus selleks, et MRP (või muu nõudlusest sõltuv süsteem) töötaks õigesti Tavaliselt MRP süsteemid nõuavad täpsust, mis on suurem kui 99% Eelseisvad ostutellimused peavad täpselt näitama koguseid ja planeeritud saabumisaegu
koosneb paljudest erinevatest sagedustest. Demoduleerimine Signaali algkuju taastamine selle moduleeritud kujult. Analoog- ja digitaalsignaal Analoogsignaal on pidev signaal, millel on lõpmatu arv olekuid ning mida saab igal ajahetkel mõõta, varieerudes ajas oma maksimaalse ja minimaalse väärtuse vahel . Digitaalsignaal on selline diskreetsignaal, mille kodeerimiseks kasutatakse arvkoodi. Väga levinud on informatsiooni kodeerimine kahendkoodis. Digitaalsignaal on analoogsignaali esitus, millel on lõplik arv olekuid ning iga olek on võimalik esitada piiratud arvuga. Digitaalsignaalil on analoogsignaaliga võrreldes peaaegu alati erinevus. See mõõteviga sõltub arvu pikkusest (ehk arvkohtadest), mis on ette antud digitaalsignaali väljendamiseks. Elektromagnetlainete levimise sõltuvus lainepikkusest- Raadiolained on elektromagnetlained lainepikkusega üle 0,1 mm. Infravalgus- lainepikkus on suurem kui 760 nm
kuid mootori juhtplokile saadab teate ainult sellest, kas käiguvalits on "P" või "N" asendites või ei ole. Sarnaselt toimib käigukasti juhtplokk ka ümberlülitushetkega, saates teate ainult ümberlülitushetke saabumisest. 4.12.2 Info edastamine ühe juhtmega Andmete juhtmetega edastamisel on üldlevinud moodus kasutada ainult ühte juhet. Kuna mõlemad andmed sisaldavad ainult "Jah/Ei" infot siis on nende kodeerimine üsna lihtne. Näiteks on signaalijuhtmes "P" ja "N" asendis pardapinge ning teistes asendites on pinge O V. Ümberlülitushetke saabumisest teatab juhtplokk aga hästi lühikese pingeimpulsiga. 4.13 Info autojuhile Automaatkäigukastide juhtplokkidel on käigukasti juhtimise programmile lisatud veel ka sisend- ja väljunsignaalide loogilist sõltuvust jälgiv enesediagnoosi programm. Juhul kui mõne signaali parameetrid väljuvad lubatud piirkonnast või muutuvad ebaloogiliselt, loeb
seda saaks hindamisel ja analüüsimisel efektiivselt kasutada ning samuti projekti tulemuste esitlemisel laduda argumendina kasutada. Kui praktika on sinu põhilise, uurimuseks vajaliku tõendusmaterjali osa, tuleb seda kvaliteetselt dokumenteerida: andmeid tuleb vastavalt uurimisportsessi etappidele eesmärgipäraselt organiseerida. Erinevat tüüpi informatsiooni kiireks tuvastamiseks on lihtne kuid kasulik strateegia teabe värvide kaupa kodeerimine. Sarnaselt värvide kaupa kodeerimisele on võimalik luua ka oma ikoonide või sümbolite kogu. Uurija päevik peaks olema põhiline vahend planeerimiseks, kirjutamiseks, hindamiseks, oma uurimuse kohta käivate mõtete ja tunnete kokkuvõtmiseks. Bibliograafiline andmebaas vajab ilmselt regulaarset läbivaatamist ning selle tulemusena tuleb uuendada ka kontekstuaalset arvustust. On tähtis regulaarselt oma konteksti üle vaadata, et leida uusi arenguid, mis võivad sinu
Kui räägid ja teised ei saa aru ei ole suhtlemine, oluline on arusaamine. Suhetes püütakse oma suhtluspartnereid mõjutada endale sobivas suunas, seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Kahepoolne suhtlemine- suhtlemise käigus annab inimene oma ideede, arvamuste ja seisukohtade näol suhtluspartnerile teavet, et luua mingist asjast arusaam. Suhtlemine on ainult see, mida saab aru vastuvõtja. On 8 etappi: idee tekkimine(enne mõtle ja siis ütle), kodeerimine (antakse sõnumile sõnastus), edastamine(valitakse sobilik suhtlemisviis), vastuvõtt (tieseltpoolt), dekodeerimine (teabe muutumine arusaadavaks), heakskiit (vastuvõtja on teabest aru saanud), teabe kasutamine (teise poole reageering- kas sai aru ja kas tegutseb), tagasiside (kui teabe saaja vastab saatjale). Ohud : kaks erinevat inimest oma arvamuste, huvide ja emotsioonidega. Suhtelmise käigus võivad eriarvamused võimenduda,,kui info ei sobi inimese väärtushinnangute
Kuutma artikli alusel) mõisteid representatsioon, traditsioon ja kultuuripärand? Representatsioon • “Representatsiooni käigus asendatakse või esitletakse entiteeti, mis või kes ei ole kohal või pole võimeline end esindama. Kusjuures loodav reaalse olendi või asja, sündmuse või nähtuse kujutus edastab selle tunnustest vaid osa. Representatsioon on oma olemuselt tähenduste produtseerimine ja kodeerimine, see luuakse olemasolevatest kultuurikoodidest” (Kuutma 2010: 693) • Representatsiooni osalisus; see nii esindab, kui ka loob oma objekti; küsimus, kellel on õigus “teise” eest kõnelda Kultuuripärand • Seotud mälu ja mälusasutustega • Valikuline, seotud kultuuripoliitikaga • “Varasemasse ajastusse kuulunud esemed ja nähtused eraldatakse keskkonnast, võetakse n-ö koost lahti, selleks et paigutada nad uude
Kulu- (ja juhtimis)arvestus Pille Kaarlõp 1 Programm · Kuluarvestuse põhimõisted · Kuluarvestuse olemus ja põhimõisted · Kulud kasumiaruandes · Kuluarvestussüsteem ja selle valikut mõjutavad tegurid · Kulude klassifitseerimine ja kodeerimine · Kuluarvestussüsteemi loomine · Tegevuspõhine kuluarvestus · Tellimus- ja protsessiarvestus · Tootmise lisakulude arvestus ja jaotamine · Tegevuskulude arvestus · Tulevaste perioodide tulud ja kulud bilansis · Standardarvestus · Kogus-kulud-kasum analüüs ehk kasumiläve analüüs 2 Eesti keelne kirjandus · Juhtimisarvestus · Jaan Alver, Lauri Reinberg · Tallinn 2002: Deebet OÜ · Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes
Suhtlemise käigus annab inimene oma ideede, arvamuste ja seisukohtade näol teistele inimestele üle mingit teavet, et luua neis mingist asjast arusaam. Seega on suhtlemise eesmärk panna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust - suhtlemine on ainult see, mida saab aru vastuvõtja. Suhtlemine on ainult see, mida vastuvõtja aru saab. Kahe isiku vahelise suhtlemisprotsessi puhul võib eristada kaheksat etappi : 1. Idee ilmumine 2. Kodeerimine, mille käigus antakse sõnumile arusaadav vorm, valides sobiva sõnastuse ja vormi. 3.Edastamine, mille puhul valitakse sõnumi edastamiseks sobiv suhtlemisviis 4. Vastuvõtt - kui seda ei toimu, on teave kadunud ja suhtlemist ei toimu. 5. Dekodeerimine on teabe muutmine arusaadavaks. 6. Heakskiit ehk aktsepteerimine: kui vastuvõtjad on kättesaadud sõnumist aru saanud, on neil võimalus seda omaks võtta või tagasi lükata. 7. Teabe kasutamine on suhtlemise eesmärk
* Saavad alguse vestibaulaaraparaadi otoliitaparaadi retesptoritest, kaelalihaste proprioretseptoritest, kere naharetsptoritest, silma võrkkesta retseptoritest Statokineetilised asendirefleksid * Tekivad keha aktiivsel või passivsel ümberpaiknemisel ruumis * Refleksid, mis tekivad keha pöörlemisel pöörlemisrefleks * Refleksid, mis tekivad keha kulgliikumisel o Liftirefleks o Maandumisrefleks Refleksikaar: 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse) 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib) 29. Lihaste refleksid. Sile- ja südamelihased on tahtele allumatud. Vöötlihased on tahtele alluvad. Tingimatud refleksid on organismi käitumisreaktsioonid, mis on määratud organismi geneetilise
kohanemisedukus jne. praktiline intelligentsus Kriteerium: edukas tegevus: arusaamine ja hinnang (enda, teiste, karjäär), ülesannete hierarhia, argumentide tähtsus enda sarnasus ideaalse intelligentse inimesega: intelligentne inimene: probleemi lahendamise võime, verbaalne võimekus, sotsiaalne kompetentsus IQ ja enda sarnasus ideaalile: +.52 2. componential intelligence (osisintelligentsus) Infotöötlus, kodeerimine, dekodeerimine, planeerimine, tähelepanu jaotamine jne. Komponentide liigid: Metakomponendid (metacomponents) - “higher-order processes used in planning, monitoring, and decision making in task performance”. intelligentsus: kiirus vs strateegia. insight’i probleemid - IQ ja kulutatud aeg (+.75) Teostus (Performance components) - (teostus, lahendus) “..are used in the execution of various strategies for task performance”.
Oluline on seos fiksatsioonide ja kõne vahel: enne valitakse alguspunkt (vaadatakse seda) siis öeldakse välja. Enamasti mõtleme läbi mis ütlema hakkame ja see nõuab planeerimist ja informatsiooniga arvestamist Töömälu mõõtmine - töömälu maht – numbrijärjekorra peab meelde jätma ja siis seda tagurpidi ütlema - Visuaalsete mustrite test - - Corsi test – klotsid kus on ruumiline komponent, visuaalne kodeerimine - Töötlusmälu maht - N-sammu tagasi test - PASAT-test - Muutuste avastamine - Sternbergi ülesanne - Petersoni ülesanne - Operatsioonid tähtedega - AX-CPT Töömälu on mitmepalgeline konstrukt mis koosneb: - Kodeerimisest - Säilitamisest - Meenutamisest - Äratundmisest - Tuttavlikkusest - Värskendamisest - Ajalise järjekorra seadmisest - Sidumisest - Tähelepanust - Pärssimisest
1 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsiooni käitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimest ja mis funktsiooneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada.Organisatsioonikäitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonist. Õpetus hõlmab nii organisatsioonilise käitumise tundmaõppimist kui saadud teadmiste rakendamist 2.Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. Organisatsiooni kuuluvate inimeste tegevus oleneb suurel määral sellest, kuidas on see varustatud kõige vajalikuga ja kuidas toimib juhtimine. Seetõttu tuleb organisatsioonilise käitumise käsitlemisel vaadata organisatsiooni süsteemina, mis koosneb kolmest osast e. allsüsteemist: 1. inimesed e. sotsiaalne allsüsteem 2. struktuur e. juhtiv süsteem ja 3. tehnoloogi e. tehniline (materiaalne) all...
· Oletus järjepidavuse kohta ``Aga sa eile ütlesid! ``; ``Eelmine kord sa nii ei arvanud!`` · Oletus öeldu üheselt mõistetavuse kohta. ``Sa oled hulluks läinud!`` · Oletus suhtlejate vastastikuse sõltumatuse kohta ``See pole minu süü!`` · Oletus käitumise ilmsete põhjuste kohta ``Ma tean, miks sa nii käitusid!`` · Oletus lõpetatuse kohta ``Ma olen nüüd sellest üle!``; ``Ma tunnen sind piisavalt hästi!`` Kommunikatsioon · Kommunikaator- kodeerimine - märgisüsteem dekodeerimine - Retsipient · Sõnad on ebatäpsed. · Räägitakse kodeeritult. · Käitumist saab jälgida, tõelisi mõtteid ja tundeid saab vaid aimata. · Kuulajad kuulavad läbi filtrite, mis moonutavad öeldut. Suhtlemise kolm külge · Vestluspartneri tajumine · Kommunikatsioon e. teabevahetus · Vestluspartneri mõjutamine Sõnalised ja mittesõnalised suhtlemisvahendid (A. Mehrabian) Suhtlemisel edastatakse: · sõnade abil 7 % teavet
Inimestevahelisel suhtlemisel on olulised märkide mõistmine, kasutamine ja loomine. Igal märgil on kaks plaani väljendusvorm ja sisuline tähendus. Verbaalseid märke sõnu on nimetatud märkide märkideks sest nende abil võib selgitada või vahendada mis tahes teisi märgisüsteeme. Valik suhtlemisel kasutatavaid märke: hääletoon, näoilme, käeliigutused, kehaasend jne. Märkide kaudu toimub maailmast arusaamine. Teisisõnu on suhtlemise põhisisuks edasiantava info kodeerimine kindlasse märgisüsteemi ja vastuvõetud märkide lahtimõtestamine e. dekodeerimine. 3. Keele funktsioonid (kogemuste vahendamine, suhtlemine jt.) ning omadused (struktueeritus, loovus, mõtestatus, osavus). Kogemuste vahendamine keele keskne omadus. Tänu keelele suudame elu jooksul kujunevad kogemused siduda inimajaloo varasemate kogemustega ning täiendada seda kogemusvaru peaaegu lakkamatult uute teadmistega, arusaamade ja oskustega.
vasakult paremale); - mida intensiivsem on ärritus, seda kestvam ikoon. 62. Pikaajaline mälu. Pikaajalises mälus talletatakse materjal, millel on nö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. Info viimiseks lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, seostamine varasemaga või siis vähemalt tugevad elamused 63. Materjali kodeerimine laiab aset pikaajalises mälus 64. Episoodiline ja semantiline mälu. Episoodiline mälu abil toimub inimese isiklike sündmuste mäletamine. Piltlikult võiks episoodilist mälu võrrelda isiku elu kroonikaga. Kuna episoodiline mälu on seotud konkreetse isiku ajalooga, siis episoodiline mälu muutub pidevalt - igal ajahetkel toimub isiku elus mingi sündmus ja see fikseeritakse sõltuvalt tema olulisuse astmest mälu struktuuridesse - üleeile kell 12.30 oli isikul
Inimestevahelisel suhtlemisel on olulised märkide mõistmine, kasutamine ja loomine. Igal märgil on kaks plaani- väljendusvorm ja sisuline tähendus. Verbaalseid märke- sõnu- on nimetatud märkide märkideks sest nende abil võib selgitada või vahendada mis tahes teisi märgisüsteeme. Valik suhtlemisel kasutatavaid märke: hääletoon, näoilme, käeliigutused, kehaasend jne. Märkide kaudu toimub maailmast arusaamine. Teisisõnu on suhtlemise põhisisuks edasiantava info kodeerimine kindlasse märgisüsteemi ja vastuvõetud märkide lahtimõtestamine e. dekodeerimine. 3. Keele funktsioonid (kogemuste vahendamine, suhtlemine jt.) ning omadused (struktueeritus, loovus, mõtestatus, osavus). Kogemuste vahendamine- keele keskne omadus. Tänu keelele suudame elu jooksul kujunevad kogemused siduda inimajaloo varasemate kogemustega ning täiendada seda kogemusvaru peaaegu lakkamatult uute teadmistega, arusaamade ja oskustega.
06.2014 Tartu Eveli Kiis Kutseõpetaja II aasta Kommunikatsioon Mis on kommunikatsioon? saatja kodeerimine Kodeerimise automaatsus d v verbaalsusSõnumi sõnum e a meedium k s o t
Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it Keeleteaduse alused. Kordamisküsimused loengute põhjal 1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on tavaline, aga see on see, mis eristab in loomast. Inimene on rääkiv loom. Inimeste keelesüsteem on kõige keerukam (kvaliteetsem) Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutavad inimesed nii verbaalset ehk sõnalist(helilist) kui ka mitteverbaalset ehk kehakeelt. Kehakeel kasu...
Sõltuvusainete uurimise loommudelid - Eneselemanustamine – ajju või veeni, ravimite erisus; murdepunkt – mitu korda valmis kangile vajutama et annust saada, hindab sõltuvuspotentsiaali - Koljusisene enesestimulatsioon – nõrk lokaalne elektrilöök ajju viidud elektroodi - Tingitud paigaeelistus – klassikalisel tingimisel põhinev – loom assotsieerib 1 kambri ravimi mõjuga. IV LOENG Sensoorse info kodeerimine ajus, kodeeritud infol pole mingit füüsilist sarnasust stiimuliga. Kui meeled on ära kodeerinud, signaal saadetakse ajju teistsugusel kujul e neuronitevaheline suhtlus, närviimpulsid mööda aksonit edasi sünapsite kaudu infovahetus. - Kuidas pilt teadvusesse jõuab? Valguse langemisest läbi pupilli reetinale, fotoretseptorid, optilised närvid, närviteede ristumine, taalamus, primaarne nägemiskorteks. Nägemise abil saab kõige rohkem informatsiooni
suurusega ja seda saab hoida lindil. LAMBDA ARVUTUS 1936: Churchi tees universaalsus, mittelahenduvus Lambda-arvutus (-arvutus) on formaalne arvutuste esitusviis. Seda kasutatakse matemaatilises loogikas ja funktsionaalprogrammeerimises. CLAUDE SHANNON Oli ameerika matemaatik, elektroonik ja kodeerija, keda tuntakse kui informatsiooniteooria isa. MIT, 1938, Shannon'i magistritöö sidus: Boole algebra , Elektrilülitid ja -skeemid, Bitid ja info kodeerimine, Info otsimise algoritmid, tema töö näitas, et elektroonikaseadmed suudavad kahendmuutujate abiga sooritada mistahes loogika- või arvulise tehte. ZUSE ARVUTID KONRAD ZUSE Programmeeritavate arvutite pioneer saksamaalt 1936-38: Z1: puhtmehaaniline 1938: Z2: rehkendus releedega 4 1941: Z3 perfolindiga, universaalselt programmeeritav
lõplik rakendus) Hindamine e. evalvatsioon (rakenduse testimine, hindamine lähtuvalt standarditest, kasutajate tagasiside) Rakenduslik uurimus Kirjeldav statistika § Uurimisprobleem – küsimus, hüpotees, eesmärk § Valikumeetod – juhuslik valim, üks juhtum, mitu juhtumit § Andmekogumis meetod(id) – struktureeritud ankeet, struktureerimata intervjuu, ... § Andmeanalüüsi meetodid – statistilised meetodid, kodeerimine § Tulemused/järeldused – kirjeldused, empiirilised üldistused, seaduspärasused,... K.Niglas Empiiriline uuring Kirjeldav statistika § Igas uuringu põhiskeemis on teatud alametappidel vajalik rakendada kõrvalolevatele uuringutüüpidele omaseid mõtlemis- või tegutsemisviise. – näiteks on hea arendusuuringu lahutamatuks osaks • valdkonnaga seotud teooriate läbitöötamine • empiirilise andmestiku kogumine • ja analüüs vajaduste selgekstegemise
Samas on mõtlemine väga paindlik ja kohandatav erinevatele nõudmistele Kognitiivne areng viitab muutustele, mis toimuvad vanuse ja õppimise mõjul töötlusvõimes Mõtlemine tugineb kolme-osalisele süsteemile, mis hõlmab sensoorset mälu, töömälu ja pikaajalist mälu. Erinevused tulenevad sellest, kuivõrd hästi süsteemi alaosad töötavad Protsessid, millest samuti sõltub info meenutamine on automatiseerumine ja kodeerimine. Teooria Esindaja Teooria eesmärk Peamised arengu mehhanismid Uus- Halford, Ühendada Piaget' Automatiseerumine, Piaget'lased Fischer, arengustaadiumite ideed info- bioloogiline töömälu Demetriou, töötlusliku lähenemisega mahu suurenemine,
Tel 552 106 3 Sisukord Saateks 5 Digitaal- ja mikroprotsessortehnika arengut kajastavaid aastaarve 6 1. DIGITAALELEKTROONIKA ALUSED 7 1.1. Diskreetsed ja arvsignaalid 7 1.1.1. Kvantimine 7 1.1.2. Kodeerimine, dekodeerimine ja koodide liigid 8 1.1.3 Kümnendarvude teisendamine kahend-, kaheksand- ja kuueteistkümnendarvudeks 12 1.1.4. Informatsiooni hulk ja signaali viga 13 1.2. Loogikafunktsioonid ja loogikalülitused ning nende esitusviisid 14 1.2.1. Loogikatehted 14 1.2.2
tekib mõte. Töömälu maht on 7+/-2 ühikut. Pikaajaline mälu ehk protseduuriline mälu, kus info võib säilida surmani. Seal võib esineda episoodilisi mälestusi ehk isiklikult kogetud seiku, semantilisi mälestusi ehk üldisi faktilisi teadmisi, protseduurilisi mälestusi ehk oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Mälu töö aluseks on info säilitamist tagavad protsessid: Salvestamine ehk kodeerimine, mille käigus muudetakse meeleorganite abil välismaailmast vastuvõetud andmed vaimseteks kujunditeks (spetsiaalsete koodide abil). Meelespidamine ehk säilitamine, mille käigus hoitakse see kodeeritud info alles. Meenutamine ehk reprodutseerimine, mille tulemusena tuuakse informatsioon mälust uuesti välja. Unustamine Mälu ei tööta perfektselt, me ei jäta kõike meelde, sest see oleks liiga koormav. Unustamine toimub
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneakt koosneb suhtlusprotsessi põhietappidest, milleks on: 1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine ja keelendamine) lingvistiline 2) Sõnumi tootmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (häälelaine) akustiline akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline auditiivne foneetika 5) Sõnumi dekodeerimine (tuvastamine, mõistmine) lingvistiline 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel
Emotsioonide omadused: Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks Emotsioonid on protsessid, mis haaravad kogu keha: Nendega kaasnevad: muutused inimese füsioloogias, Emotsioone võib kirjeldada üldise modaalsuse alusel (positiivsed, negatiivsed) või üksikute kategooriate kaudu (rõõm, kurbus, viha , üllatus jne) Emotsionaalse käitumise osad: • Sündmus • Sündmuse kodeerimine – Alandus, solvang, oht, … • Hinnang – vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule • Füsioloogiline reaktsioon • Tegutsemisvalmidus • Emotsiooni väline avaldumine: – nt näoväljendused, miimika, žestid • Regulatsioon (avaldumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult) – kultuurinormid Ekmani põhiemotsioonid: hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus ja üllatus.
1 Arvutite komponendid ja arhitektuur Selle teema materjale läbi töötades saad teadmised arvuti riistvarakomponentidest, arvutite arhitektuurist ja protsessori tööpõhimõtetest. 1.1 Arvuti riistvarakomponendid Õpieesmärgid Selle alateema materjale läbi töötades õpid: Määratlema arvutisüsteemi põhilised komponendid ja kirjeldada nende koostööd Tooma välja lihtsa arvutisüsteemi peamised perifeeriaseadmed ja nende parameetrid Eristama põhilisi mälutehnoloogiaid. 1.1.1 Arvutisüsteemi põhikomponendid Personaalarvuti (PC - Personal Computer edaspidi arvuti) on arvutusseade, mis koosneb erinevaid funktsioone täitvatest elektroonikaplokkidest, mis koos funktsioneerides teostavad mingit kasutaja poolt määratud ülesannet. Arvuti on ehituselt modulaarne ja see tähendab, et arvuti erinevaid funktsionaalseid plokke või mooduleid saab vastavalt soovitud kasutusotstarbele erinevalt kombineerida ning nii muuta arvuti funktsion...
1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn Peirce/Morrise semiootika (Ameerikas) ja Saussure´i semitoloogia (enamjaolt euroopas ja Prantsusmaal). Eristus nimetuse tasandil püsis pikka aega ja ameerika semiootika „võitis” alles tänu Sebeoki pingutustele, kuid sisuline erinevus on ikkag...
Kohene tagasiside vastuvõtja(te) poolt aitab rääkijal oma sõnumit paremini ja ühemõttelisemalt edastada. Kogu kommunikatsiooni protsess toimub kommunikatsiooni- keskkonnas, mis võib olla kommunikatsiooni soodustav või häiriv (sisaldab 5 kõikvõimalikku nn. müra). Suhtlemisprotsessist aitab paremini aru saada järgnev joonis. /2/ Endised kogemused Allikas Kodeerimine Sõnum Dekodeerimine Vastuvõtja (rääkija) +Müra (publik) Reageering ehk tagasiside +Müra Joonis 1. Suhtlemisprotsess /2/ Sõnumi muutmatul kujul vastuvõtjani jõudmiseks ei piisa ainult ühe poole (rääkija) pingutustest. Väga oluline osa suhtlemisprotsessi õnnestumisel on just nimel sõnumi vastuvõtjal
oma arvamus (kui variantides seda pakutud ei variandile omistatakse numbriline väärtus olnud) Avatud küsimuste vastuste töötlemisel tuleb · Võimalik leida keskmised, standardhälbed, kasutada sama lähenemist, nagu anda hinnang keskmiste erinevusele jne. poolstruktureeritud intervjuu korral: kodeerimine, kategooriate otsimine (Tepp) (Tepp) Poolstruktureeritud (teema)intervjuud · Liigitatakse kvalitatiivsete uurimistehnikate hulka Poolstruktureeritud intervjuud: · Oluline on rõhuasetus intervjueeritavate
kiirem viimine kudedesse), parathormoon (kõrvalkilpnäärmete hormoon, mille teket stimuleerib vere Ca-nivoolangus e hüpokaltseemia; tõstab veres Ca, langetab fostaaftide taset, soodustab luude mineraliseerumist), vitamiin-D-hormoon e kaltsitriool (aitab reguleerida Ca taset veres, suurendab Ca2+ resorptsiooni, vähendab Ca ja fosfaatide eritumist neerude kaudu). 19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu- ja lihasmeel. Meelesüsteem koosneb kolmest osast: · Sensorist e retseptorist muudetakse ärritaja energia sensorimembraani permeaabluse muutuste kaudu sensoripotentsiaaliks (SP) transduktsioon. SP põhjustab närvikiududes aktsioonipot tekke, mis juhitakse KNS-i osadesse. SP-d iseloomustab: 1
Stuard Hall · Cultural of studies teoreetik · Kaasaegsete kulutuuri uuringute keskus · S. Hall: Probleem oli (nagu vasakpoolsete kultuuriteoorikutel oli) ideoloogilisus. · See, mida Hall rõhutab, on see, et ideoloogia ei tööta nagu sirgjooneline poliitpropaganda. · Einevuste kaudu toimub propaganda. · Hall: inimesed ei tõlgenda neile antud tekste ühteviisiisi. Kaob ära ettemääratud aspekt. · Halli käsiltus puudutab rohkem televisoooni. Kodeerimine ja dekodeerimine. Komunikatsiooni suhtel mille sees (de)kodeerimine aset leiab, on 3 faktorit: Saatja -> sõnum <- vastuvõtja o Sõnum on see, mille saaja kodeerib mingil viisil ja saatjal võib palju erinevaid huvisi olla. Saatja eleldab, et kui ta teeb sõnumi õigesti , siis saab vastuvõtja täpselt nii teha nagu ütleb. Probleem on selles, et vastuvõtjal on omad kaalutsed, vaatab, et ilus reklaam.
kui müüja mingit kogus toodet kindla hinnaga. Kasumiläve punkt = püsikulud: hind (ühiku muutuvkulud) Koos soovitava kasumi näitajaga. KL = püsivkulud + soovitav kasum: hind (ühiku muutuvkulud) Jääktulu = müügikäive muutuvkulud Jääktulumäär mõõdab firma läbimüügimahu ja kasumi omavahelist mõju 38. efektiivse turundussuhtluse ( kommunikatsiooni planeerimine ja arendamine; kommunikatsiooni protsessi osalised ja etapid Kommunikatsiooni protsess koosneb: saatja, kodeerimine, läkitus + info levi vahetus, dekodeerimine, saaja, vastu reaktsioon, tagasiside ja mürad. Etapid: sihtauditooriumi selgitamine, soovitud vastureaktsiooni määratlemine, pöördumise vormi sisu ja struktuuri valimine, info levi kanalite valik ja tagasiside tagamine. 39. Müügitoetuste võtete kompleks 1. reklaam- sponsori nimel ja arvel edastatav sisendava iseloomuga info ( ühiskondlik korduv väljendusrikas ebaisiklik) 2. Isiklik müük- kauba vahetu esitlemine ühele või mitmele
Tehnilise dokumentatsiooni liigid: · Organisatsioonipoliitika Sissejuhatus. Antud teoorias käsitletakse inimeste käitumist organisatsioonis tööliste ja teenistujate ning nende otseste juhtide tasemelt lähtudes. Peatähelepanu on suunatud inimeste vahelistele suhetele ja nende tööalasele käitumisele, eesmärgiga mõista vastavaid seaduspärasusi ja organisatsioonis toimuvat. Organisatsioonilise käitumise aluste tundmine võimaldab juhil analüüsida olukordi, et mõjutada oma alluvate käitumist , suurendada nende tööalast aktiivsust ja seeläbi tõsta organisatsiooni efektiivsust. Kaasaegse organisatsiooniteooria puhul on lähtutud küll äritegevusega seotud organisatsioonidest, kuid antud teooria on kasutatav ka mujal: riigi-, teadus-, haridus-, tervishoiu jt asutustes ja muudes organisatsioonides, kus on tegemist inimeste tööalaste suhetega. Organisatsiooni mõiste- organisatsioon kujutab endast kindla ...
x hinnang infobaasile ja tarkvarale x kuluv aeg jm ressursid. 2. Resultaatnäitaja(te) ja tegurite esialgne valimine (peab olema põhjus-tagajärg seos; tegurid ei tohi olla tulemuse allosadeks, tegurid ei tohi üksteisega dubleeruda) x analüütiline rühmitamine, eksperthinnangud, graafiline analüüs x tegurite arvu ja mõõtühikute määramine x kvalitatiivsete (atributiivsete) näitajate kodeerimine kvantitatiivseteks. 3. Uuritava kogumi kvantitatiivne ja kvalitatiivne analüüs (lähteandmete esmane statistiline töötlus) x leitakse statistilised parameetrid ( keskmine, standardhälve, variatsioonikoefitsient, asümmeetria ja ekstsessi koefitsiendid jm) x lähteandmete homogeensuse hindamine ja anomaalsete elimineerimine x andmete vastavus normaaljaotusele x valimi vea hindamine ja kogumi suurendamise võimalused. 4
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. Looduslikud polümeerid: polüsahhariidid (tselluloos, kitiin, tärklis), valgud, nukleiinhapped (DNA, RNA). Polümeerid on väga suured molekulid, moodustunud kui sajad monomeerid liituvad pikkadeks ahelateks. 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA. Nukleotiidid on DNA ja RNA molekuli alaüksused, mis koosnevad lämmastikalusest (N-alus), suhkrust (riboos või desoksüriboos) ja fosfaatrühmast. Lämmastikalused on kas puriini või pürimidiini derivaadid. Puriinid: kahte lämmatikku sisaldava...
ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslik kirjandus "Psühholoogia alused" (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa terviklikuma ja detailsema pildi kujunemisele teemadest. · Tekstis viide "vt. lk" viitab kohustuslikule kirjandusele ("Psühholoogia alused") · Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks. · Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid. Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulis...
Kordamisküsimused. Keeleteaduse alused, 1. pool 1. Loomuliku inimkeele tunnusjooni. Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli. Vaegkuuljad kasutavad vastavalt viipekeelt. ,,Loomulik" tähendab siinkohal kolme asja. a)esiteks: keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. b)teiseks: inimlaps omandab emakeele ehk esimese keel loomupäraselt, ilma õpetamiseta.Piisab sellest, kui ta saab suhelda teiste inimestega. c)kolmandaks: kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Sõnadel on palju tähendusi, nad on mitmetähenduslikud ehk polüseemsed. Kui räägitakse mingi isiku, eriala või rühma keelest...
Kui väga lühikese aja jooksul (50 ms) näidata hulka ärriteid (N: 12 kirjatähte), siis 0,5-1 sekundi pärast võib näidatud tähtedest nimeta õigesti kuni 80%. Saadud info taastatakse nagu optilisi järelpilte. Mõne sekundi pärast väheneb nähtu taastamisvõime 20 %-ni nii mälupiltide normaalse kahvatumise kui uue infoga ülekirjutamise tõttu. Info ülekanne lühiajalisest sensoorsest mälust püsimällu võib toimuda kahel viisil: 1) sensoorsete andmete sõnaline kodeerimine 2) mitteverbaalselt – oluline väikelastel ja loomadel, kes ei oska kõneleda. Edastatakse ka sellist infot, mida ei saa sõnaliselt kodeerida. Sõnaliselt kodeeritud info kantakse ajutiselt primaarsesse mällu. Primaarse mälu maht on palju väiksem kui sensoorsel mälul ja info salvestatakse ajalises järjestuses. Unustamine toimub primaarses mälus salvestatud info asendamisel uuega. Kuna organism töötleb
· Vormid loomulik, struktureeritud, osalusvaatlus · Erinevad meetodi ja tehnikad Vaatlusmeetodid · Kirjeldav vaatlus · Hindamisskaalad · Aja ja sündmuse fikseerimine · Kontrollnimistu (checklist) Vaatluse head ja vead + · paindlik meetod · saab läbi viia loomulikus keskkonnas · sobiv meetod siis kui teisi ei saa kasutada · annab täpsema pildi kui testitulemused ... _ · madal reliaablus/valiidsus · vaatlejate kallutatus · vaadeldava ... määratlemine ja kodeerimine... Juhtumid (case studies) · Uuritakse pigem indiviidi, mitte gruppi tänapäeval täiendav meetod ja lisainfo (nt. elulood, Piaget' ja Freudi tööd) levinud kliinilises praktikas · Paindlik meetod (aeg/koht/viis/olukord) · Probleemiks representatiivsus ja üldistatavus Intervjuu · Verbaalse-mitteverbaalse info vahetus · Eesmärk, suunatus ja sisu · Hea kitsama teema ja arengu hindamiseks · Erinevad vormid
Isiklik müük hõlmab presentatsioone, nn tasuta lõunaid ning ergutusprogramme. Müügitoetusel on vahendiks auhinnad, allahindlused, kupongid, võistlused, demonstratsioonid ning jaemüügis toimuvad väljapanekud. Otseturundus hõlmab katalooge, telefonikõnesid, müügiesitlusi jms. 39. Turunduskommunikatsiooni protsess ja planeerimine, eelarve ning elluviimine Kommunikatsiooni protsess koosneb: 1. Saatja: osapool, kes saadab teisele osapoolele sõnumi, 2. Kodeerimine: protsess, mis paneb kavatsetud sõnumi sümbolite keelde 3. Sõnum: sõnade, piltide ja sümbolite komplekt. 4. Kanal: kanal mille kaudu sõnum liigub saatjalt vastuvõtjale. 5. Dekoreerimine: tegevus, kus vastuvõtja annab kodeeritud sõnumile tähenduse. 6. Vastuvõtja: võtab saadetud sõnumi vastu 7. Reaktsioon: vastuvõtja reaktsioon saadud sõnumile. 8. Tagasiside: tegevus, kus sõnumi saaja vastab sõnumi saatjale. 9
o Emotsioonid on protsessid, mis haaravad kogu keha. Nendega kaasnevad muutused inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses, kui ka käitumuslikus väljenduses. o Emotsioone on vüimalik mõõta kas laiaulatuslike mõõtmete( nt üldiselt kas positiivsed vüi negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate( rõõm, kurbus, viha) kaudu. - Emotsionaalse käitumise osad : o Sündmus sisemine; välimine o Sündmuse kodeerimine alandus, solvang, oht ... o Hinnang kas peab midagi ette vütma, või võib emotsiooni nautida o Füsioloogiline reaktsioon mis teeb kehakeel, mis teeb nägu o Tegutsemisvalmidus o Emotsiooniline avaldumine nt miimika, zestid o Reguleerimine kas midagi tuleb võimendada või pidurdada. Nt vastikustunnet pidurdama ; õnnetunnet võimendama. Kultuurinormid. ( nt jaapani naised ei avalda ega näita emotsioone välja)
EKSAMIKÜSIMUSTE VASTUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsiooni mõistet on defineeritud mitmeti. Lihtsaima käsitluse põhjal on organisatsioon mingi erilise eesmärgi saavutamiseks organiseerunud inimrühm. Kui üks inimene ei tule oma ettevõtmisega enam toime, kaasab ta teisi inimesi, et saavutada oma eesmärki ühiste jõupingutuste tulemusena. Nii kujuneb välja organisatsioon. Organisatsioon võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte, samuti valitsus, kool, ühing jne. Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste ja rühmade käitumisest organisatsioonis, milles püütakse määratleda efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsioonilise käitumise eesmärgid on 1) kirjeldada, ...
tulemuste põhjal. Deontoloogiline - käitumise õigsust või vääritust tuleb hinnata nii tagajärgede põhjal kui nendest sõltumatult. Sotsiaalse turunduse meetmestik: toode, hind, turustus, toetus, partnerlus, poliitika 17. Turunduskommunikatsioon Kommunikatsiooniprotsessi koostisosad: Allikas - sõnumi lähetaja; Sõnum - objekte, kogemusi või ideid esitav sümbolite kogum; Kodeerimine - tegevus, millega allika sõnum pannakse teatud vormi; Kanal - sõnumi edastamise vahend; Dekodeerimine- vastuvõtja poolt sõnumile tähenduse andmine; Vastuvõtja - sõnumile avatud isik või rühm; Müra - teabeedastust häirivad, moonutavad või aeglustavad mõjurid ja olukorrad; Tagasiside - info kommunikatsiooniprotsessi käigust, sõnumi kodeerimisest ning vastuvõtust. 5W mudel: who, what, why, whom, what effect? TURUNDUSE HARJUTUSTEST 1
Kõiki nendesse perekondadesse kuuluvaid viiruseid, sõltumata konkreetsest peremehest, iseloomustavad: sfäärilised, mitmest kontsentrilisest valgukihist koosnevad, membraanita virionid (60- 85 nm); segmenteerunud dsRNA genoom, mis koosneb 10-12 segmendist; tsütoplasmas toimuv replikatsioonitsükkel, mille jooksul ei toimu virioni täieliku lahtipakkimist; kõikide RNA sünteesiks vajalikke ensüümide kodeerimine ja asjaolu, et kõik RNA sünteesid leiavad aset subviraalses partiklis. 4 LIISI KINK 5 VIROLOOGIA 3.1
mitme vastuse lubatavus). Võimaluse korral tuleks küsimustikku enne kasutamist testida. Nagu ülalpool mainitud on andmete kogumiseks erinevaid viise. Kui andmed on kogutud algab andmete töötlemine, mis koosneb mitmest etapist: 1. andmete redigeerimine. Andmete redigeerimise käigus vaadatakse üle kõik vastused ning otsustatakse, kas vastuses toodud andmeid saab uuringus kasutada või mitte; 2. andmete kodeerimine. Andmete kodeerimine tähendab vastuste viimist ühistele alustele nii, et need oleksid hiljem võrreldavad. Siinkohal on kõige raskemaks küsimuseks, kuidas valida kategooriaid, sest kõige sagedasemad vastused jäävad intervalli keskele. Samas ei tohi intervall kattuda, st et kategooriaid olgu pigem rohkem kui vähem; 3. tableerimine. Andmete tableerimine tähendab andmete kandmist tabelitesse analüüsi läbiviimiseks.
4. Enesekontroll tähenduse või sõnade häälikulis-tähelise koostise põhjal. Kirjutamistoimingu operatsionaalne koostis (Karlep 1987): 1. Häälikanalüüs. Selles etapis eraldatakse helid ja tehakse kindlaks foneemid ja nende järjekord. 2. Foneemanalüüs. Siin tegeldakse täis- ja kaashäälikute eristamisega, nende paika panemisega ja kestvuse määramisega. Antud etapp on väga keelespetsiifiline ja sõltub keele foneetikast ja õigekirjareeglitest. 3. Kodeerimine. Selles etapis tuleb lapsel valida õige grafeem (ühekordne või kahekordne). Antud oskus eeldab foneemanalüüsi oskuse olemasolu. 4. Enesekontroll. Eelnevalt tehtud analüüse korratakse ja tulemust võrreldakse originaaliga Kirjutamisoskuse uurimine: Selleks, et välja selgitada lapse kirjutamisoskust kasutatakse etteütlust, ärakirja, iseseisvat kirjutamist ning vigade leidmist ja parandamist (korrektuurülesandeid). Kõige paremaks
kui see iga hulka X elemendi korral lõpetab töö qt-s, sellesse mittekuuluva korral qf-s. Lahenduv hulk millele saab leida Turingi masina. Turingi masina määramispiirkond M(A = {x | A(x) < lõpmatusest}) Hulk, mis on Turingi masina määramispiirkonnaks, nimetatakse genereeritavaks hulgaks. Iga lahenduv hulk on genereeritav: Teeme sellise masina, milles qf ei ole lõppolek seega läheb ta lõpmatusse tsüklisse iga mitte hulka kuuluva elemendi korral. 23. Turingi masina kodeerimine. Algoritmiliselt mittelahenduvad ülesanded. Church-Turingi tees. Turingi masina käsk: qiajqkX jooksev olek, järgmine sümbol, uus olek, tegevus (süboli kirjutamine + nihe L/R). Üleminekufunktsioon on esitatav käskude jadana. Käsud on eraldatud mingi separatoriga (nt ";"). Programm on siis sümbolite jada P = x1x2...xn. Turingi masina kood on sõna K(P) tähestikus A = {_,|,0}, kus K(P) = K(x1)K(x2)..K(xn). K(ai) = 0|| ..i tk.. ||0 i kuulub At K(;) = 0|| .
tegevused Sissejuhatus ja kordamine:- Tähelepanu haaramine Alustatakse tähelepanu tõmbava- Varemõpitu aktiveerimine sissejuhatuse ja varemõpitu kordamisega Arusaamise toetamine:- Konkreetse teadmise Kirjeldatakse ja demonstreeritakseomandamine oskuse või oskust või tuuakse näiteid mõistemõiste kohta kohta. Rõhutakse arusaamisele. - teadmise kodeerimine pikaajalisse mällu Harjutamine õpetaja- Assotsiatiivse seose juhendamisel: Õpilased harjutavadkujundamine protseduurilise oskust või mõiste näidete ärateadmise näol tundmist, õpetaja toetab. Iseseisev harjutamine: Õpilased- Automatismini jõudmine harjutavad iseseisvalt oskuse või mõiste omandamisel. 12. Jutustus, loeng, loeng-diskussioon.
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maks...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
