seadmetega seotud tegevus; 3 3) arvutipõhiste süsteemide valideerimine, kasutamine, hooldus, turvalisus, dokumentide ja nende muudatuste haldus või vajadusel muu arvutipõhiste süsteemidega seotud tegevus; 4) materjalide, reaktiivide ja lahuste valmistamine ja märgistamine või muu asjakohane tegevus; 5) uuringute kodeerimine, andmete kogumine, aruannete ja indekseerimissüsteemide koostamine, andmete käitlemine, arvutipõhiste süsteemide kasutamine või muu asjakohane tegevus. Kui puuduvad muud asjakohased juhised, koostatakse standardne töökord ka katsesüsteemide kasutamiseks, milles käsitletakse: 1) ruumide ettevalmistamist ja keskkonnatingimusi katsesüsteemi jaoks; 2) protseduure katsesüsteemi vastuvõtuks, teisaldamiseks, nõuetekohaseks
30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34. HDLC, PPP, LLC 35. ATM 36. Võrkude turvalisus 37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES 38. Avaliku võtme krüptograafia, RSA 39. Autentimine 40. Digitaalallkiri 41. Sertifitseerimine 42. Turvaline elektronpost, PGP 43. E-kommerts, SSL, SET 44. Võrgukihi turtvalisus, Ipsec 45. Võrguhaldus, SNMP 46. ASN.1 47. Tulemüürid 48. Pidevad ja diskreetsed signaalid 49. Analoog- ja digitaalandmed 50. Mürad 51. Kodeerimine 52. Asünkroon- ja sünkroonedastus 1 1. Mitmekihiline arhitektuur Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks komponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele
Meelis Zimmermann Turundusuuringute andmete töötlemine ja analüüs KOGUTUD ANDMED TOIMETAMINE ANDMETE ESMANE TÖÖTLUS KODEERIMINE ANDMEANALÜÜS TABULEERIMINE MADALAMA TASEME KÕRGEMA TASEME MEETODID MEETODID RISTTABELITE KORRELATSIOON/ KOOSTAMINE REGRESSIOONANALÜÜS DISKRIMINANTANALÜÜS
KLIENDITEENINDAJA SUHTLUSVAHENDID Kuigi hea teenindamine tähendab palju rohkemat kui vaid head suhtlemist klientidega, võib öelda, et oskuslik suhtlus on üheks hea klienditeeninduse aluseks. Seetõttu on väga tähtis tunda, mõista ja osata kasutada klienditeenindaja suhtlusvahendeid ehk teenindussuhtluse vahendeid. Neid võib liigitada kaheks oluliseks suhtlusvahendite rühmaks: personaalsed suhtlusvahendid teenindussuhtluse abivahendid Personaalsete suhtlusvahendite hulka kuuluvad klienditeenindaja enda verbaalsed (suulised) ja mitteverbaalsed (kehakeel) suhtlusvahendid, aga ka personaalsed kirjaliku suhtluse vahendid, mis seonduvad eelkõige teenindusmõttelaadi väljendamise oskustega, aga ka keelekasutusega, sh nii ema- kui võõrkeelekasutuse oskustega.. Teenindussuhtluse abivahendite hulka kuuluvad tehnilised suhtlusvahendid (Internet, Intranet, telefon, faks), samuti aga ka mitmesugused teabeallikad, mida on vajalik tunda, osata leida ...
PROBLEEMNE KÄITUMINE Ei tohiks nimetada last probleemseks, vaid tuleb märgistada käitumist. Probleemne käitumine on käitumine, mis häirib õppeprotsessi, takistab õpilase võiklassigruppi normaalset tegevust ja selletagajärjel ei tööta õpilane ega klass efektiivselt. 5%-6% - riskirühma kuuluvad, kellel probleemid suurenevad. Kellel on probleemid laste eas, neist on pooltel probleemid noorukieas ja neist pooltel täiskasvanuaes. Üldiselt probleemse käitumisega õpilaste numbrid ei ütle midagi. Selgitada täpselt välja probleemse käitumisega õpilasi javaadata, kas probleemid arenevad edasi, on raske. * Kõige rohkem poisse, puberteedi eas. Varajased kuritegevust käitumist ennustavad faktorid. · variatiivsus · sagedus · mitmesugune ümbrus · varajane algus (nt maimik) Probleemse käitumise liigitamine sotsiaalse teo raskusaste järgi 1. Antidistsiplinaarne käitumine. (nt tunni segamine, vanematele mitteallumine) 2....
meeldivaid inimesi peame ilusamateks ja targemateks, kui nad seda tegelikult on. 21. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? Sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega. 22. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus? Primaarne ja sekundaarne assotsiatsioon jmida sõna esile kutsub. (Negatiivne, positiivne, semantiline diferentsiaal, kultuur ja kaastähendus). 23. Mida tähendab kodeerimine ja dekodeerimine inimkommunikatsioonis? Kodeerimine on tegevus kus valitakse verbaalne ja mitteverbaalne käitumine vastavalt kasutatava keele reeglitele sõnumi moodustamiseks. Dekodeerimine on vastuvõtja poolne sõnumi töötlus ja selle allika sisemist olekut peegeldavale käitumisele tähenduse omistamine. 24. Mis tingib ümberlülitumise ühelt kodeerimisviisilt teisele? Sotsiaalne kõne muutub egotsentriliseks kõneks ning viimane omakorda sisekõneks e. mõtteks
käitumuslikus väljenduses 3. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt üldised positiivsed ja negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt kurbus, rõõm, viha) kaudu. Emotsiooni komponendid: 1. Eelnev sündmus 2. Füsioloogiline reaktsioon EMOTSIOON 3. Regulatsioon Emotsiooni käitumise osad: 1. Emotsioone põhjustavad sündmused 2. Sündmuste kodeerimine 3. Hinnang 4. Füsioloogiline reaktsioon 5. Tegutsemisvalmidus 6. Emotsioonide avaldumine 7. Regulatsioon Emotsioonide väljendamine: 1. Hirm 2. Kurbus 3. Rõõm 4. Vastikus 5. Viha 6. Üllatus Teadvus Teadvuse seisundid: Normaalse ärkveloleku teadvusseisund - Unistamine - Teadvuse jaotamine (samaaegselt erireaalsuses n:auto juhtimine ja mõtlemine)
Automaatsed: kui vaja kiirelt tegutseda Domineerimine oluline Impulsiivsed toetuvad automaatsetele, võivad olla agressiivsed Kaaslaste hinnangud Agressiivust toetavad uskumused ja tegutsemine 2. Sotsiaalsete märkide interpreteerimine Interpreteerivad mitmetähenduslikke situatsioone vaenulikult Ootavad rünnakut 1. Sotsiaalsete märkide kodeerimine Meenuvad vähesed eelnevad (hiljutised) sündmused Märkavad väheseid märke Kalduvad märkama vaenulikkust Dodge, Crick Agressiivsuse, vägivalla märkamine koolis · Uurimustest: õpetajate hinnangud erinevad nii kaaslaste kui enesehinnangust · Kiusamine (st pikaajaline süstemaatiline vägivald kellegi suhtes) kestnud kuid, aga
struktuurid ja nendega seonduvad ajukoore osad. Närvisüsteem „tõlgib“ (kodeerib ümber) proksimaalse stiimuli omadused närviimpulssideks, mis edastatakse ajule. Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada „neuronite keelde“, seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks. Sensoorne kodeerimine – protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis. Sensoorne kvaliteet Sensoorne intensiivsus Sensoorse kodeerimise teooriad: 1. Spetsiifilisusteooria (Müller) 2. Mustriteooria Sensoorne adaptatsioon - neuraalse ergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. Mis on meelte töös erinevat? Meelelundite ehitus ja asukoht; Retseptorid - Stiimuli
lisakuluks; sõltub küsitleja oskustest TELEFONIINTERVJUU Eelised: odav; kiirus küsitluse läbiviimisel ja andmete töötlemisel; kontrollivõimalus; suhteliselt kõrge vastuste määr (60-70%); vastaja suurem anonüümsus ja väiksem intervjueerija mõju Puudused: ankeedi pikkuse piirang; tehnilised probleemid Analüüsi- ja esitlusmeetodi valik sõltub: · Küsimuse tüübist · Andmete tüübist · Sihtrühmast Tunnused: Tunnuste kodeerimine on sõnaliste vastusevariantide arvudega asendamine. Andmete analüüsimiseks on mõistlik jätta puuduvale väärtusele vastav lahter tühjaks. Aruandes võib selguse mõttes kirjutada puuduva väärtuse kohale punkti või kriipsu. Kui ühe küsimuse puhul on lubatud valida mitu vastusevarianti, siis iga variant annab andmetabelis eraldi tunnuse (veeru). TULEMUSTE ESITAMINE Struktureeritud andmete esmaseks kokkuvõtteks ning ülevaatlikuks analüüsiks saab kasutada
9. Milleks kasutatakse lisaaineid Enamik lisaaineid aitab kas paremini säilitada toiduaine toiteväärtust ja maitset, surub alla ohtlike mikroobide arengu või parandab konsistentsi maitset ja aroomi. 10. Lisaainete vältimine · Toituge võimalikult mitmekülgselt, nii saate vältida mõne lisaaine suurt hulka toidus · Kasutage värskeid või vähe töödeldud toiduaineid · Lugege mis on pakendil kirjas · Sool ja suhkur kujutavad endast suuremat ohtu 11. Säilivusaja kodeerimine · ,,Kõlblik kuni" märgistatakse kiiresti riknevatele toiduainetele. Müümine peale ,,kõlblik kuni" lõppu on seadusega keelatud. · ,,Parim enne" tähistab kuupäeva enne mille on tarija või realiseerija kinnitusel toiduaine kvaliteet parim, kusjuures toodet tuleb säilitada ettenähtud tingimustel. On söödav ka peale märgitud kuupäeva , kuid välimus ja kvaliteet alanenud. 12. Mikroorganismide omadused · on mikroskoopilised
Kõige rohkem teeb inimesi murelikuks andmete säilitamise turvalisus. Kardetakse ka geeniandmete alusel diskrimineerimist ja oma isiku tuvastamist Geenivaramu projekti alusel. Inimest, kes otsustab saada geenidoonoriks, kaitseb Inimgeeniuuringute seadus. Seadus keelab selgelt ja üheselt Geenivaramus olevate andmete kasutamise isiku, isaduse või kurjategijate tuvastamiseks. Isiku tuvastamist võimaldavaid andmeid kaitseb võõrastesse kätesse sattumast andmete unikaalne kodeerimine. Arvutid, milles andmeid hoitakse, ei ole ühendatud arvutivõrku. Kuidas saab geenidoonoriks? Geenidoonoriks saamine on vabatahtlik. Kui oled huvitatud Geenivaramu projektist, peaksid võtma ühendust oma perearstiga. Kõigepealt tutvustab perearst Geenivaramu projekti. Kui otsustad osaleda, annab perearst Sulle allkirjastada geenidoonoriks saamise nõusoleku vormi. Allkirjastatud nõusoleku vormi koopia jääb Sulle, originaali säilitatakse turvaliselt koos Sinu andmetega Geenivaramus.
rituaalist. Näiteks ei ole lubatud või ei peeta heaks tavaks süüa loengutes, see juhib eemale sööja tähelepanu, muudab ta nii mõneski mõttes oma enese mõistuse kaudu juhitamatuks ja häirib ka teisi, nende isumeelt ärgitades, kadedaks muutes. 2. Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: väljajäetus. Kuidas te seda mõistate ja võrrelge seda näiteks mingi semiootilise teooria valguses. Oluliseks Piiri mõiste. Välise sisemiseks kodeerimine. Semiootiline ära tundmine jne. Väljajätmine on normaalist kõrvalekalduva nähtuse ühiskonnast eraldamine või mitte nn tähele panemine, mitte tõsiselt võtmine. Kõrvalekalduvat nähtust peetakse eraldiseisvaks diskursuseks, see milles teda aga vaadeldakse või analüüsitakse on aga ikka seesama diskursus, mis ta esialgu endast eraldas. See võiks kaudselt vastavuses olla omailma teooriaga ja Uexkülli funktsiooni
Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon? (Lyons) Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. Kanoonilisest situatsioonist hargnevad edasised: kirjalik suhtlus osapoolte vahel, kirjalik suhtlus kujuteldava osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite, nt televisiooni, kaudu jne. Põhijooned kõigil liikidel ühised 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? Michael Reddy 1979: 1. "Rahvamudel": põhineb torumetafooril ("conduit metaphor", ka "container metaphor")Saatja pakib sõnumi (konteinerisse), pakk saadetakse ühendustoru mööda saajani, saaja avab paki, saab sõnumi kätte. Tähendus on sõna/teksti sees, kontekstpole oluline. Torumetafoor ei arvesta, et tegelikult liiguvad inimeste vahel kas hää...
omandatud, siis püsivad nag "liigutusmälus" väga kaua. Nii näiteks teavad professionaalsed golfi- ja pesapllimängijad hästi, kuidas hea löögi jaoks mingit liigutust teha, samas, kui paljude neil seda teistele seletada, siis oskavad vähesed öelda, mis see eriline on, mida nad teavad. ****slaid MÄLUPROTSESSID Mälu töö aluseks on informatsiooni säilitamist tagavad protsessid (vahel nimetatakse ka mäluoperatsioonideks). Need protsessid on järgmised: 1) salvestamine ehk kodeerimine, mille käigus muudetakse meeleorganite abil välismaailmast vastuvõetud andmed vaimseteks kujunditeks (sõna kodeeerimine kasutatakse siinkohal seepärast, et meeldejätmisprotsessi analüüsides on kohane rääkida spetsiaalsetest koodidest, mille abil meelde jäetakse); 2) meelespidamine ehk säilitamine, mille käigus hoitakse see kodeeritud info alles; 3) meenutamine ehk reprodutseerimine, mille tulemusena tuuakse informatsioon mälust uuesti
informatsiooni, mida kodeeritakse, edastatakse, vastu võetakse ja dekodeeritakse (Cock, Witte, Nieuwkerke, 1998). Igale isikule ja valdkonnale on omane oma arusaam ja sõnavara, mis teeb ühes valdkonnas ja sarnaste arusaamadega inimeste vahelise infovahetuse kergemaks ent tekitades tõrkeid isikutega, kes on teiste arusaamadega või teisest valdkonnast (Cock, 1998). Kommunikatsiooni ei ole ainud saatja ja vastuvõtja vaheline protsess vaid sõltub ka nende rollidest ning sõnumite kodeerimine ja dekodeerimise unikaalsus tuleneb alati mitmetest teguritest. Selleks on näiteks loomupärane erinevus, personaalsed kogemused. Info tähendus selle edastamisel ja vastuvõtmisel ei ole samatähenduslik erinevatele osapooltele. Tagamaks organisatsiooni edukat toimimist peavad organisatsiooni liikmetel olema asjadest sarnane arusaam, see aitab sõnumeid kodeerida ja dekodeerida tõrgeteta (Cock, 1998). Mulle tundub, et siin võiks olla ka sellest juttu, kuidas saab tõrkeid vältida
Serotoniin meeleolu, söögiisu, uni. Atsetüülkoliini skeletilihaste kokkutõmme. Glutamiinhape, tauriin, norepinefriin, noradrenaliin, Melatoniin jpt. Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu. Retseptorid paiknevad: nahal, nahaaluses koes, liigestes, organismi sisekeskkonnas, (valu, puutumine, surve, kuum, külm, asend jne). Kuid kogu organismi poolt vastuvõetavat infot inimene ei taju. Refleksikaar 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse) 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib) Refleksid Tingimatud: kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks. (pupillide ahenemine) Tingitud: Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid. Peaaju Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust.
Tähelepanu suunamine informatsioonile on vajalik selleks, et see saaks kodeeritud töömällu. Töömälusüsteem omab endas tähelepanu komponenti. Mäluprotsess- Töömälu toimib sarnaselt teistele mälusüsteemidele: kodeerimine (salvestamine) alalhoidmine (säilitamine) info ammutamine (meenutamine) Tajuprotsess- tajukujundi teke sõltub töömälu ressursside suunamisest ja ka töömälu mahust Mõtlemisprotsess- Töömälus hoitakse
Leibniz: filosoof, 17.saj (1671), masin mis liitis lahutas korrutas jagas Perfokaardid: 1800, Jacquard, programmeeritavad kangasteljed Babbage: 1800, üritas teha esimest arvutit. Hollerith: 1890, perfokaartidega masin, rahvaloendus, ta firmast tekkis IBM Colossus: 1943 enigma dekrüpteerimiseks Turing: 1936, Turingi masinm Shannon: 1938, ta magistritöö sidus Boole algebra, Elektrilülitid ja -skeemid,Bitid ja info kodeerimine, Info otsimise algoritmid Zuse: 1940, programmeeritavad arvutid Turvateater: näiliselt millegi turvaliseks tegemine kuid tegelikult ei aita see midagi Malware: tarkvara mis kahjustab arvutit vms Cookie: info veebis mis salvestatakse inimese arvutile Phishing: passwordide ja isiklike andmete välja petmine Social engineering: psühholoogiliselt inimese mõjutamine et ta salastatud infot väljastaks 3. Nädal.
Erutuse konvergents- erutus paljudelt närvirakkudelt koondub vähemale arvule neuronitele. Erutuse disvergents- ühe närviraku aksoni kaudu närvikeskusesse saabunud erutus algatab erutuse paljudes närvirakkudes. 7. Refleksid, refleksikaar. Kaasasündinud (tingimatud) ja omandatud (tingitud) refleksid. · Video (Crash Course): https://www.youtube.com/watch?v=QY9NTVh-Awo Refleksikaar: ● retseptor- erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine ● aferentne närvikiud- juhivad erutuse KNS suunas ● KNS- erutuse analüüs ● eferentne närvikiud- juhivad erutuse edasi vastavasse organisse/ näärmesse ● efektorid- organ, mis erutusele reageerib Tingimatud refleksid: ● kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks (pupillide ahenemine) Tingitud refleksid: ● omandatakse elu jooksul (kaitse- ja käitumisrefleksid) 8
kaalutlused, mis põhinevad üksnes nende kuuluvusel sellesse rühma. Enamik stereotüüpe viitavad väga negatiivsetele seisukohtadele, mis kannavad edasi eelarvamusi. 23. Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust? *vastuvõtja enesekindlus *konteksti mõju jne 24. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? 25. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus? Primaarne ja sekundaarne assotsiatsion, mida sõna esile kutsub 26. Mida tähendab kodeerimine ja dekodeerimine inimkommunikatsioonis? *Kodeerimine... tegevus, kus valitakse verbaalne ja mitteverbaalne käitumine vastavalt kasutatava keele reeglitele sõnumi moodustamiseks *Dekodeerimine... vastuvõtja poolne sõnumi töötlus ja selle allika sisemist olekut peegeldavale käitumisele tähenduse omistamine 27. Mis tingib ümberlülitumise ühelt kodeerimisviisilt teisele? 28. Mis on egotsentriline kõne? Sisekõne, endale rääkimine 29. Milline on keele roll maailma mõistmisel? 30
· MODEM · Modem on seade, mis moduleerib digitaalandmed analoogkujule ja demoduleerib analoogkujult tagasi digitaalkujule. · See on akronüüm sõnadest modulaator ja demodulaator · Kasutab konstantse sagedusega analoog kandesignaali · Moduleerides kandja parameetreid konverteerib binaarsed pinge impulsid analoogkandevsignaali · Vastuvõtul demoduleerib analoogkandjast binaarsed pingeimpulsid · Kodeerimine ja dekodeerimine, kodek: · · KODEK · Kodek on seade, mis kodeerib analoogandmed digitaalkujule ja dekodeerib digitaalkujult tagasi analoogandmeteks. · · · · · Analoogsignaalide digitaliseerimine: · Analoogsignaalide digitaliseerimise seadmed
inimese käitumise suhtes võib tahtmatult muutuda tegelikkuseks(Pygmalioni efekt). Kuidas me loome arusaamise teistest? Me loome arusaamise teistest, vaadates teisi. See tegevus sisaldab esimest muljet, esmamulje effekti, füüsilist atraktiivsust, väljendusrikkust ja personaalseid üldistuseid ja stereotüübi. Mis mõjutavad meie tunnetuse täpsust? Tunnetuse täpsust mõjutavad tegurid nagu vastuvõtja enesekindlus, konteksti mõju ja muud mõjutegurid. Mida tähendab kodeerimine ja dekodeerimine inimkommunikatsioonis? Kodeerimine on tegevus, kus valitakse verbaalne ja mitteverbaalne käitumine vastavalt kasutatava keele reeglitele sõnumi moodustamiseks. Dekodeerimine on vastuvõtja poolne sõnumi töötlus ja selle allika sisemist olekut peegeldavale käitumisele tähenduse omistamine. Milline on keele roll maailma mõistmisel? Sapir-Whorfi hüpoteesi järgi erinevate kogukondade liikmed tajuvad maailma erinevalt ja see väljendub keeles. Millised on keele probleemid
tahtmatult muutuda tegelikkuseks(Pygmalioni efekt). Kuidas me loome arusaamise teistest? Me loome arusaamise teistest, vaadates teisi. See tegevus sisaldab esimest muljet, esmamulje effekti, füüsilist atraktiivsust, väljendusrikkust ja personaalseid üldistuseid ja stereotüübi. Mis mõjutavad meie tunnetuse täpsust? Tunnetuse täpsust mõjutavad tegurid nagu vastuvõtja enesekindlus, konteksti mõju ja muud mõjutegurid. Mida tähendab kodeerimine ja dekodeerimine inimkommunikatsioonis? Kodeerimine on tegevus, kus valitakse verbaalne ja mitteverbaalne käitumine vastavalt kasutatava keele reeglitele sõnumi moodustamiseks. Dekodeerimine on vastuvõtja poolne sõnumi töötlus ja selle allika sisemist olekut peegeldavale käitumisele tähenduse omistamine. Milline on keele roll maailma mõistmisel? Sapir-Whorfi hüpoteesi järgi erinevate kogukondade liikmed tajuvad maailma erinevalt ja see väljendub keeles.
12. Võrdle haistmismeelt ja maitsmismeelt. Kumb on toidu puhul olulisem kas toidu lõhn või toidu maitse? Toidu maitse 13. Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme. Kuidas toimub helikõrguste eristamine sisekõrvas? Mis mehhanismid aitavad heliallika asukohta tuvastada? Kuidas seletada nähtust, kui lennukis või kõrgel mägedes lähevad kõrvad ,,lukku" ning võib tunda ka valu? 1) stiimuli vastuvõtt retseptorites 2) transduktstioon ja kodeerimine 3) aju (esmane kuulmisala tempraalsagaras) Broadmanni kuulmisalad 41,42 14. Kirjeldage heli olemust ja omadusi. Millist helikõrguste vahemikku suudab inimkõrv eristada? (Hz) 20-20 000 Hz. Heli iseloomustavad sagedus (füüsikaline omadus, mitu laineharja on sekundis), keerukus, amplituud (iga õhumolekuli hulk järgmisele õhumolekulile). Heli olemus- heli on õhus levivate molekulide süstemaatiline võnkumine. Omadused- peegeldumine ning murdumine.
Selle analüüs võimaldab kätte saada ka subjektiivsemat hinnangut. Väline valiidsus on üldjuhul okei (sõltub, mis materjale kasutatakse). Seesmise valiidsuse probleem- Kasutatakse erinevate tekstide/publikatsioonide uurimiseks. Sageli kasutatakse standardiseeritud kontentanalüüsi abimeetodina ankeetküsitluse lahtiste küsimuste vastuste kodeerimiseks. Näide: USA uuris II MS saksa ajakirjanduses surmakuulutusi, et selgitada kaotuste arvu. Oluliseks osutus kodeerimine e mida otsin. 19. Mille poolest erineb juhuvalimi eksperiment kvaasieksperimendist? Juhuslik määramine ja paigutamine. Toimub juhuslik määramine rühmadesse. Kui tahame kindlad olla, kas tulemused on sellised ikka kindlasti manipulatsiooni tulemusel, siis tuleb teha enne ja pärast mõõtmised. Kvaasieksperimentaalsed katseplaanid-staatiliste gruppide võrdlemine- samad grupid, sama situatsioon, lihtsalt erinev hetk. Kvaasiekperimentaalsus osalevad
ooni (näit. tunnuse seisundi täpsustav, kommenteeritud kirjeldus), kuid ka informatsioonilist müra. Sageli väljendatakse sama tunnuseseisundi esine- mist eri taksonite juures pisut erinevas sõnastuses (näit.: õis on verev / veripunane; leht on karvane / karvkattega, jne.). Sageli "ununeb" mõni antud taksoni jaoks autori poolt vähemoluliseks peetud tunnus hoopiski märkimata; tunnuste järjestus kirjeldustes on sageli ebajärjekindel. Seda kõike aitab vältida tunnuste kodeerimine ja arvutiprogrammide (näit. DELTA - seda õpime praktikumis) kasutamine. Veelgi tähtsam on kodeerimine klassifitseerimisel. 4.2.1. Tunnuste kodeerimine võimaldab nende hõlpsat väljendamist ja kasutamist arvutiprogrammides. Kui meie loetelus on kolmandaks tunnuseks värvus ja sellel on neli tunnuse seisundit (1 - valge, 2 - kollane, 3 - sinine, 4 - punane), võime punase värvuse kui tunnuse kodeerida numbritega 3,4. Kui tunnus on varieeruv, saab ka seda kodeerida (näit.: esineb tunnuse
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus ehk kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine ehk interaktsioon · Vastastikune tajumine ehk pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused · Inklusioon ehk püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida ütleb? Kuidas? Kellele? Milline on ...
Nõo Reaalgümnaasium STATISTIKATÖÖ Nõo Reaalgümnaasiumi lõpetanute edasiõpingud Koostaja: Triin Kaaver 12 A Juhendajad : Kaja Kasak, Sirje Sild ...
Tunnetuspsühholoogia konspekt ,,Psühholoogia gümnaasiumile"põhjal (MÄLU, MÕTLEMINE, PROBLEEMIDE LAHENDAMINE, KEEL) Mälu · Lühimälu o Mõni sekund kuni pool minutit o Max 9-10 meeldejäetavat ühikut o Lühimälus korraka 7-/+2 järjestikust elementi o KÄNKIMINE- materjali ümber organiseerimine lihtsamateks tuttavateks ühikuteks, 'pakkimine' , saab suurendada ühe mäluühiku mahtu, kuid mitte ühikute arvu. · Pikaajaline mälu o Pikaajalise mälu maht mõnede teadlaste sõnul piiramatu · Semantiline mälu o Üldised faktilised teadmised maailma kohta o Materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega o Aktiveerub otsmikusagara vasak pool ja oimusagara sisemine osa · Episoodiline mälu o Mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde o Episoodiline mälu a...
järgi saame hiljem aru, kas on olek v täht). t+1 on L ja t+2 on R. Kirjutame TM üleminekufunktsioonid koodina tabelisse. Nüüd kirjutame tabeli registermällu (igale lahtrile 1 register) ja lisame 7 abiregistrit: hetkeolek, lugemispea asukoht, loetud täht, kirjutatud täht/L/R, vahetulemused, tähtede arv t. Registermasin lõpetab töö, kui TM jõuab lõppolekusse. Registrites Rx… on y=TM(x) kood. 17 Turingi masina kodeerimine. Algoritmiliselt mittelahenduvad ülesanded. Church-Turingi tees. Turingi masinat saab esitada ka programmina: kirjutada järjest hetkeolek, sisend ja jrg olek: q0aq1aR Olgu Turingi masina programm P = x1…xn ning Turingi masina lindi tähestik Σ={ a0,..,at }. Turingi masina kood tähestikus Σ={ 0,| } on sõne K = K(x1)K(x2)...K(xn), kus • K (ai)=0||···|0=i, kui ai∈Σ; (i = 0…t) • K (;) = 0||…|0 = t + 1; (tähestiku viimane on t) • K (L) = 0||…|0 = t + 2;
3) koolitus, sealhulgas erialane kirjandus Suhtlemiskompetentsuse avaldumisvormid Otsesed: _ suhtlemisvahendite valdamine _ käitumismallide ja suhtlemistehnikate kasutamine _ rollirepertuaar Kaudsed: _ suhtlemisomadused _ tutvusringkonna ulatus ja koosseis _ sotsiaalne kohanemine Jaotus on tinglik, kõik komponendid on omavahel seotud Suhtlusahel, selle koostisosad ja toimimine Suhtlusahel koosneb kaheksast osast. 1. Idee ilmumine 2. Kodeerimine 3. Edastamine 4. Vastuvõtt 5. Dekodeerimine 6. Aktsepteerimine 7. Kasutamine 8. Tagasiside Joonis1. Suhtlusahel 2 Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru Kodeerimine tähendab seda, et sõnumi saatja kodeerib ehk mõtestab oma mõtte teatud sümbolitesse, väljendades seda sõnades ja kehakeele abil. Kodeerimisel tuleb sõnumi saatjal
Emotsioon on ahelprotsess, millega kaasnevad kogu keha haaravad keerukad muutused inimorganismis, tema kogemustes ja käitumises, mis algab emotsiooni põhjustava olukorraga ja lõpeb emotsiooni avaldamisega(näiteks näoväljenduses). Millised emotsiooni komponendid selles protsessis osalevad? Emotsioon sisaldab järgmisi komponente: · Emotsioone põhjustavad sündmused iga emotsiooni kutsub esile mingi sündmus või olukord · Sündmuste kodeerimine sündmused liigitatakse erisuguse tähendusega kategooriatesse · Hinnang sündmust hinnatakse vastavalt selle mõjule inimese heaolule ja toimetulekule · Füsioloogiline reaktsioon Emotsioonid sisaldavad füsioloogiliste muutuste mudeleid · Tegutsemisvalmidus sisaldavad erinevaid käitumistendentse · Emotsioonide avaldumine näoilmed, hääle muutus · Regulatsioon tahtlik pidurdamine või võimendamine
muudatusi koos andmetega (näiteks kasutage eraldi töölehti Excelis). Kindlustage, et ainult ühte (ajakohast) andmestiku versiooni kasutatakse kui peamist koopiat. Salvestage andmebaasi ajakohane ja iganenud versioon vähemalt kahte sõltumatusse andmete säilitamise keskkonda, et ennetada andmete kaotsiminekut. Muudatused (näiteks muutujate ümber kodeerimine) on siis jälgitavad. 17.Mida tähendab andmepuhastus ja andmete kodeerimine andmetöötluse kontekstis; Neid andmed mis on sisestatud elektroonilisse andmebaasi kaudu, on vaja enne edasist töötlemist ja analüüsi kõigepealt kontrollida. On vaja kontrollida, kas registreeritud tulemused on lubatud (võimalike) ulatuste ja väärtuste piires. Ühtlustage ebaühtlaselt registreeritud andmete kodeering (nt kõikide loomade vanus kuudes) ja kontrollige võimatuid väärtusi esmase andmekogumislehe andmetest
munarakke ning menstruatsioon lakkab. Meeste viljakus väheneb- seemnerakke toodetakse vanemas eas vähem. Takistuseks võib olla ka impotentsus. 21. Nimeta erinevaid keskkonnategureid, mis mõjutavad vananemisprotsessi. Vananemise põhjused: pärilikkus, päikesekiirgus, toitumine, haigused, kiirgused, olmemürgid, kehaline aktiivsus, vabad radikaalid organismis ja selle ümber. 22. Mis on refleksikaar? (etapid) 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse) 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageeib. 23. Nimeta tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingimatud: kaasasündinud neelamis- ja imemisrefleks. Tingitud: omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrfelksid (silmapupillide ahenemine). 24. Kuidas jaotatakse närvisüsteemi?
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Komm...
omadused on reaalselt maailmas olemas ka inimese olemasoluta (nt puu kuju), kuid teised eksiteerivad inimesest sõltuvalt (nt värvus, maitse). Vali üks: Tõene Väär 2 mooduli töö Piisavalt tugev müra ja ka ärevus võivad tähelepanule mõjuda positiivselt. Näiteks suureneb inimesel virguse aste ja tähelepanu valivus. Vali üks: Tõene Väär Mälu protsesside hulka kuulub: Vali üks: a. kodeerimine b. säilitamine c. reprodutseerimine d. kõik vastused on õiged Mudelõpe tähendab, et inimene õpib läbi selle, et teise inimese käitumise tulemusi nähes seostab neid enda võimaliku käitumise ja selle positiivsete või negatiivsete tagajärgedega. Vali üks: Tõene Väär Tähelepanu liigid on: Vali üks: a. tahtelisjärgne tähelepanu b. motoorne tähelepanu c. jagatud tähelepanu d. kõik variandid on õiged
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk ...
Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust?Konteksti mõju - grupi mõju Tundlikus - mitteverbaalne kommunikatsioon. Vastuvõtja enesekindlus .Muud mõjutegurid - intelligentsus, objektiivsus, autoritaarsus, avatus, 21. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis?sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega 22. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus?primaarne ja sekundaarne assotsiatsioon, mida sõna esile kutsub 23. Mida tähendab kodeerimine ja dekodeerimine inimkommunikatsioonis?Kodeerimine: tegevus, kus valitakse verbaalne ja mitteverbaalne käitumine vastavalt kasutatava keele reeglitele sõnumi moodustamiseksDekodeerimine: vastuvõtja poolne sõnumi töötlus ja selle allika sisemist olekut peegeldavale käitumisele tähenduse omistamine. 24. Mis tingib ümberlülitumise ühelt kodeerimisviisilt teisele?muutused sotsiaalses keskonnas ... 25. Mis on egotsentriline kõne? enesekeskne kõne 26
6 Info saatust võib selgitada toodud skeemi abil (R. Atkinsoni järgi). Joonis 1 INFO LÜHIMÄLU PÜSIMÄLU (tajumine ) Unustamin e Info säilib lühimälus mehhaanilise kordamise ja/või skaneerimise teel, mil infot hoitakse õppija vaateväljas. Sel perioodil algab ka info kodeerimine, et vormistada ta püsimälu jaoks sobivasse vormi. Kodeerimisküsimustega on põhjalikult tegelenud Endel Tulving (Tulving 1994:224), kelle kodeerimise spetsiifilisuse printsiip on maailmakuulus mällu salvestunu määratakse sellega, mis oli tajutud ja kuidas ta oli kodeeritud, aga see, mis asub mälus, määrab efektiivsed tunnused mälus esindatud infole juurdepääsuks. Siin ilmnevad ka inimeste sünnipärased erinevused esimese
amine ei mõjutanud kõnede kestvust vus ei muutunud (p=0,11) AIDS Seksuaaleelistus 1 M Uurija soovib kindlaks teha, kas AIDSi nakatumine on seotud isiku 1 B seksuaaleelistusega. Toodud on andmed 30 mehe kohta. 0 N Kontrollida olulisuse nivool 0,05, kas seksuaaleelistus mõjutab AIDSi nakatumist. 0 N 0 B 1 N 0 N 0 N Kodeerimine 0 M AIDS Seksuaaleelistus 1 N 0 ei ole M mehed 0 N 1 on N naised 0 N B biseksuaalne 0 N 1 B 0 N Andmete põhjal koostatud jaotustabel 0 N 0 B AIDS
Tunnetusprotsessid ja nende arengulised iseärasused 1. Tunnetusprotsesside abil võtab laps maailmast vastu infot, mõtestab seda, salvestab malluning kasutab. 2. Traditsiooniliselt eristatakse nelja tunnetusprotsessi taju, tahelepanu,malu, mõtlemine. Õpetajale on tunnetusprotsesside ning nende arenguliste isearasuste tundmine oluline kahest aspektist: 1) tunnetusprotsesside arengu taset peab arvestama ainete õpetamisel; 2) tunnetusprotsessid ei arene iseenesest, vaid nende arengut tuleb toetada. Tähelepanu Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel korraga käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast. Voi tapsustatult: tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või hetkeolukorrast lähtuv tähtsus. · Tahelepanu valib välja need tunnused, mida hakata edasi tootlema, mistottu ilma tahelepanuta ei ole selget teadlikku taju. ...
1.Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsioon võib olla mingi erilise eesmärgi saavutamiseks organiseeritud inimrühm, mingi asutus, ettevõte, valitus, kool, ühing. Organisatsiooni käitumine on õpetus inimeste ja rühmade käitumisest organisatsioonis, milles püütakse määratleda efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsioonilise käitumise eesmärgid on kirjeldada, aru saada, ennustada, hinnata ja arendada inimeste käitumist, tegutsemist organisatsioonis. 2.Organisatsioon kui süsteem. Kui inimesed ühinevad mingi eesmärgi saavutamiseks, tekib vajadus eestvedamise ja suunamise järele. Keegi rühma liikmetest kujuneb oma võimete põhjal liidriks või määratakse juhiks. Tegevuseks on vaja materiaalseid vahendeid, ettevõtte vajamiseks raha, ruume, seadmeid, toorainet, organisatsiooni...
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
kui sümptom-märke. kommunikatsiooni. Saatja edastab vastuvõtjale teatud tähendusega märke . (7.loeng slaidid 6-12) Sebeok: Kommunikatsiooni- ja tähendustamisprotsessi uurimist võib vaadelda kui eluteaduse ühte haru.Teadete päritolu: kahte tüüpi allikad -- diskreetsed (piiratud arvule märkidele tuginev kirjakeel) ja mittediskreetsed (kõnekeel või nt muusikapala). Kommunikatsiooniskeem: Erinevad kanalid. Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest. Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel. Dekodeerimine -- vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded (neurobioloogiline ühe energia muundamine teiseks, nt nägemisprotsess) ja muundamised. Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsiooni (ka usutavust, näide tervitusega) Signaal: Märk, mis mehhaaniliselt (loomulikult) või kokkuleppeliselt (kunstlikult) vallandab vastuvõtjapoolse reaktsiooni ("Mine!", stardipüstol). Vastuvõtja võib olla kas masin või organism.
Talletatakse materjal, millel on n-ö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. Info viimiseks lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, 14 seostamine varaseaga või siis vähemasti tugevad elamused. Iseloomulik on osa materjali üldistatud kuju. 63. Materjali kodeerimine leiab aset kus? Sensoorses mälus ???????????? 64. Episoodiline ja semantiline mälu. Episoodiline mälu sisaldab ajutiselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel, ta on n-ö autobiograafiline (isiklik). Semantiline mälu sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printsiipe, tagab keele mõistmise, on organiseeritud teadmine sõnadest, nende seostest, tähendustest. Ei registreeri esemete tajutavaid kvaliteete. 65
Kõik uurimisdisaini erinevad osised peavad olema üksteisega seotud, üksteisest loogiliselt välja kasvama, üksteisega sobituma ning moodustama ühtse loogilise terviku Hea uurimisdisain on ka teostatav ja mitte ülemäära ambitsioonikas: Uurimisdisain BA-töö hindamise olulisim alus Uurimistöö etapid: admekogumine Pilootuuring uurimisinstrumendi ja valimi kohendamine andmekogumine Uurimistöö etapid: admete analüüs Andmete kodeerimine, andmete redutseerimine ehk (koondamine) andmete analüüs tulemuste tõlgendamine tulemuste mõtestamine ja sidumine eelnevalt püstitatud uurimisküsimustega / eesmärkide hüpoteesidega BA-töö kokkukirjutamine Mõistete kordamine Kontsept - laiem idee mingist nähtusest Mudel näitab seoseid kontseptide vahel (tihti graafiliselt) Muutuja mõõdetav ja varieeruv Sõltumatu muutuja põhjustab muutuse. Sõltuv muutuja see mis on mõjustatud.
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaa...
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? 5 faasi: sõnumi kodeerimine, tootmine, sõnum signaalina, sõnumi vastuvõtmine ja dekodeerimine. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib, mida inimesed teevad kui nad räägivad või kuulavad kõnet. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Artikulatoorne, akustiline ja auditiivne foneetika. 6 liiki: Üldfoneetika, deskriptiivne e kirjeldav, kontrastiivne e võrdlev, ajalooline e häälikulugu, normatiivne e ortoeepia
informatsioon koguneb. Kant arvas, et ilma sellise raamistikuta oleksid meie sensoorsed kogemused kaootilised ja mõttetud, ei suudaks maailmast sidusat ning mõtestatud pilti luua. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kõigile meeltel on ühised meeleelundite talitluse üldpõhimõtted, sensoorne kodeerimine ja sensoorne adaptatsioon. Meeleelundite funktsiooniks on konverteerida füüsikalised stiimulid närviimpulssideks, mida närvisüsteem seejärel töötleb kõrgemates ajukeskustes. Info edastus toimub läbi meeleelundite. tasakaalumeel- ,nahameel, haistmismeel, maitsemeel, kuulmine ja nägemine. [Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada „neuronite keelde“, seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
