emotsiooniteooria · 1962 · Kognitiivne emotsioonide teooria · Oluline on mudel, mille vahendusel maailma tajutakse, inimese hinnang stiimulile või tähendus, mida ta stiimulile omistab · Emotsioon sisaldab kahte komponenti: füsioloogilist aktivatsiooni, mida võivad tingida välised stiimulid füsioloogilise aktivatsiooni märgistamist, mis määrab emotsiooni Emotsiooni komponendid · Emotsioone põhjustavad sündmused · Sündmuste kodeerimine · Hinnang · Füsioloogiline reaktsioon · Tegutsemisvalmidus · Emotsioonide avaldumine · Regulatsioon Põhiemotsioonid · Põhiemotsioonide teooria kasuks rääkivad asjaolud: · Enamikus maailma keeltes leiduvad sõnad, mis tähistavad küllaltki väikest hulka sagedasti esinevaid emotsioone (rõõm, kurbus, hirm jne) · Teooria pooldajad arvavad, et põhiemotsioonide näol on tegemist alusmehhanismidega, mis võivad ajus peidus olla ja ilmutada ennast pinnal
Millised emotsiooni komponendid selles protsessis osalevad? Milliseid komponente mõjutab kultuur kõige enam? Emotsioon on ahelprotsess, millega kaasnevad kogu keha haaravad keerukad muutused inimorganismis, tema kogemustes ja käitumises, mis algab emotsiooni põhjustava olukorraga ja lõpeb emotsiooni avaldumisega Emotsioon sisaldab järgmisi komponente: · Emotsioone põhjustavad sündmused iga emotsiooni kutsub esile mingi sündmus või olukord · Sündmuste kodeerimine sündmused liigitatakse erisuguse tähendusega kategooriatesse · Hinnang sündmust hinnatakse vastavalt selle mõjule inimese heaolule ja toimetulekule · Füsioloogiline reaktsioon Emotsioonid sisaldavad füsioloogiliste muutuste mudeleid · Tegutsemisvalmidus sisaldavad erinevaid käitumistendentse · Emotsioonide avaldumine- näo ilmed, hääle muutus · Regulatsioon tahtlik pidurdamine või võimendamine.
Kommunikatsioon Suhtlemise vormid *intrapersonaalne suhtlemine- sisekõne, inimene suhtleb iseendaga *interpersonaalne suhtlemine- kahe inimese vahel toimuv suhtlemine. Enamasti mitteformaalne ja spontaanne *Grupitasandi suhtlemine- grupp peab olema piisavalt väike, et inimesed saaksid omavahel luua kontakti *organisatsioonitasandi suhtlemine- toimuv selgelt määratletud hierarhia rollide ja reeglite raames *Avalik suhtlemine- teade edastatakse hüpoteetilisele vastuvõtjale, enamasti formaalne, vastuvõtja passiivne *vahendatud kommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on teineteisest eraldatud ajas ja ruumis Kommunikatsiooni komponendid *kommunikaator- info andja *retsipient- info vastuvõtja *kommunikant- samaaegselt nii teabe saatja kui vastuvõtja *märk- iga tähendusliku sisu omane sõna või sõnatu väljendus *märgiline käitumine märke kasutav, vahendav või tõlgendav tegevus e. Kommunikatsio...
Ülevaade psühholoogiast Õpikud: "Psühholoogia alused" Bachmann, T ja Maruste, R Ilo kirjastus 2003,2008,2011 (veider ülesehitus) "Psühholoogia" Gleitmann, H., Gross., J.,&Reisenberg, D (2014) Tallinn: Hermes (liiga põhjalik) "Psühholoogia gümnaasiumile". Tartu Ülikooli kirjastus (mugavam) Psühholooga kui aine: sissejuhatuseks: Psyche(kreeka k.): hing,vaim Logos (kreeka k.)-õpetus Psühholoogia-teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psühhikat. Psühhika-organismi kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psühholoogia jaguneb: Protsessid Seisundid:üleüldine meeleolu, aktiivusus tase Omadused:nt: vaimsed võimed, hoiakut Psühholoohia eesmärgid: 1.kirjeldada ----2mõista----3prognoosida Psühholoogia: Psühholoogia: teaduslik-eelteaduslik-filosoofiline (ring diagramm) Psühholooga harud teoreetrilise orientatsiooniga: psühhofüüsika psühhofüsioloogia (aju ainev...
1. Palun kirjeldage oma sõnadega efektiivset kontrollisüsteemi. Millised võiksid olla efektiivse kontrollsüsteemi tunnused? Ei piisa ainult loetelust, lisa ka põhjendused, miks? Et kontrollimissüsteem oleks efektiivne peab ta vastama organisatsiooni vajadustele. Töötajate omaksvõtt (töötajad peavad olema nõus kehtestatud standarditega, mida rohkem seda edukam on kontrollisüsteem ja motiveeritumad on töötajad) Balanss objektiivsete ja subjektiivsete andmete vahel (juhid ei saa adekvaatset infot kui kontrollisüsteem on ainult arvuline või ainult subjektiivne arvamus. Eesmärgiks on tasakaal mõlema vahel, saavutamaks mitmekülgset pilti tegevustest) Täpsus (Vertikaalne kommunikatsioon alt üles – töötajad räägivad tihti seda, mida juhid tahavad kuulda. Kontrollsüsteem peaks sellist kallutatust vältima) Paindlikus (kontrollisüsteem peab olema valmis muutuma, eriti reageerima välismõjudele. Rõhumine ainult kontrollile, eri...
• Fookusgrupid VABA INTERVJUU • Uuringu ettevalmistamisel, probleemi täpsustamisel • Sihtrühm – eksperdid, arvamuse esindajad • Vabalt formuleeritud küsimused, vastused kirja või diktofonile • Tulemused kvalitatiivsed FORMALISEERITUD INTERVJUU • Ankeedi analoog, sageli põhimeetod • Lisaväärtus: selgitada küsimusi, kontrollida arusaamist • Vastused kirja skaalale või vabade vastustena • Kodeerimine + töötlus sarnaselt ankeediga SÜVAINTERVJUU • Lähtub teoreetilisest konstruktist • Eeldus: intervjueeritav ei tea üheseid vastuseid • Psühhoteraapia, psühhoanalüüs TELEFONI INTERVJUU • Tüüpiline avaliku arvamuse uuringutes • Lihtsa hoiaku (poolt/vastu, toetan/ei toeta) mõõtmiseks • Tõsiteaduslikkus kaheldav FOOKUSGRUPP • Juhitud diskussioon, 5-10 inimest • Eelised: vastastikune motiveerimine, loomulik situatsioon ja toetav keskkond
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ARVUTIVÕRGUD Timo Kasemaa AA-09 2009 1 Sisukord PÕHIMÕISTED..............................................................................................................................3-4 TCP/IP internet layer OSI MUDELI ALUMISTE KIHTIDE PROTOKOLLID....................5/6 VÕRGUKIHI PROTOKOLLID....................................................................................................7/8 TRANSPORDIKIHI PROTOKOLLID...........................................................................................8 RAKENDUSKIHI PROTOKOLLID............................................................................................8/9 2 PÕHIMÕISTED Telekommunikatsiooni mudel Kodeerimine Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvk...
meelelahutusel, kuid ei puudunud ka ateistlik propaganda. Abiellumise ja matusetalituse tseremooniad matkisid kiriklike talitlusi, ainult kristlik sisu oli kõrvaldatud, selle asemel ilmalikud laulud ja luuletused. Propaganda enda sisu oli enamjaolt suunatud eelarvamsute tekitamisele kirikust. Loodi kaks stereotüüpi usuinimestest: üks rumal ja teine vägivaldne ning neid levitati kõikvõimalikul moel. Laialtkasutatav oli ka kodeerimine, näitena võib tuua ,,Viimse reliikvia", kus kujutati kloostrit kui inimest ahistavat paika. Sedasama ideed erinevais vaiatsioonides kandsid veel paljud teisedki nõukogude ajal välja antud raamatud, filmid, ajalehed jne. Samas kõrval oli usuline kirjandus põhimõtteliselt keelatud. Siiski oli rahva enda suhtumine pidevalt töötavasse propagandamasinasse kergelt põlastav, sest võõrandumine kirikust oli hakanud toimuma juba esimese vabariigi ajal koos teaduslik-
EMOTSIOONID 1. Emotsioon ahelreaktsioonina: emotsiooni põhjustav sündmus sündmuse kodeerimine (sündmus liigutatakse kategooriasse, näiteks alandus, meelelahutus, solvang) hinnang (sündmus positiivne või negatiivne, enda või teiste tekitatud, kas inimene kontrollib olukorda) füsioloogiline reaktsioon (hirmuga kaasneb külmatunne, higistamne, lihaste pingulolek) tegutsemisvalmidus (hirmuga kaasneb impulss ennast oletatatava hädaohu eest kaitsa, näiteks joostes) emotsioonide avaldumine (näoväljenduses, hääletoonis, muu emotsionaalne käitumine)
1 Sotsiaalne taju Sotsiaalse info töötlus 1.aste 2. aste 3. aste 4. aste Selektiivne Kodeerimine ja Taastamine ja Info Indiviid Tajuprotsessi Reaktsioon tähelepanu lihtsustamine reageerimine talletamine
vahendiks on keel. Kategooriad: Keel, kõne ja kõnevõime. Mille poolest erinevad keel ja kõne? KEEL KÕNE Sotsiaalne Individuaalne Psüühiline Psühhofüsioloogiline Omab tähendust Väljendab mõtet Suhtlemisvahend Suhtlemisviis Kood Kodeerimine ja dekodeerimine Teaduslik abstraktsioon Reaalne toiming Koosneb hierarhilistest üksustest Liigendub segmentideks Kõnesegmendid ja keeleüksused? Kõnesegmendid on reaalselt tajutavad, keeleüksused on aga teadusliku abstraktsiooni tulemus. Milleks on vaja nimetatud kahte kõnetegevuse kategooriat üldse eristada? Lugema ja kirjutama õpetamisel ilmneb selgelt erinevus kahe üksuste süsteemi vahel.
omavahel komplementaarse ahela kujul (st kohakuti paiknevad ahelate A ja T ning G ja C nukleotiidid). Sellisel juhul moodustuvad vastavate lämmastikaluste vahele kõige stabiilsemad vesiniksidemete rühmad ja DNA ahelad pöörduvad nende vahelise pikitelje ümber kaksikheeliksiks, nii et lämmastikaluste paarid jäävad heeliksi sisemusse (seda nimetatakse DNA sekundaarstruktuuriks). 7.) RNA osaleb mitmetes eluks vajalikes protsessides nagu näiteks geenide kodeerimine ja dekodeerimine, geenide regulatsioon ja ekspressioon. RNA on üheahelaline polünukleotiidide jada, mis on omavahel seotud fosfodiestersidemetega. Rakulised organismid kasutavad geneetilise informatsiooni vahendajana informatsiooni-RNAd. Olemas on Informatsiooni-RNA (mRNA), transpordi-RNA (tRNA) ja ribosoomi-RNA (rRNA). 8.) Rakuteooria põhiseisukohad: kõik organismid on rakulise ehitusega;
Ülevaade psühholoogiast PSP6001 Kristjan Kask Psühholoogia alused. Bachmann, T. & Maruste, R. (2008/2011) Ilo kirjastus Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu Ülikooli kirjastus Hindamine: eksam valikvastustega E 16-18 ruum A202 Pöördumine: Lp dots Kask Olen ...x eriala x kursuse tudeng nimiperekonnanimi, päevane õppe aines... Kirja sisu Lugupidamisega Psyche (kreeka k) hing, vaim Teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse e psüühikat Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid, seisundid, omadused Psühholoogia eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga - Psühhofüüsika - Psühhofüsioloogia : psühhofarmakoloogia(ravimid) - Isiksuse psühholoogia - Sotsi...
Lisaks on inimesi, kes ei tunne valu (mutatsioon) või ei tunne valikuliselt. Näiteks mina ei tunne mesilaste ja herilaste nõelamisi samas sääse torget tunnen. 3. Kirjelda põgusalt kõigile meeltele ühiseid füsioloogilisi protsesse (neid on 3 ja selgita ka ühe protsessi kaht võimalust). Tee oma vastuse põhjal valikvastustega (vähemalt 4 varianti) eksamiküsimus. Meeleelundite talituse üldpõhimõtted on sarnased Sensoorne kodeerimine ning transduktsioon. Sensoorne adaptatsioon. Kuidas nimetatakse protsessi, kui inimene keerutab pidevalt aga pea ei hakka enam ringi käima? Sensoorne kodeerimine Sensoorne adaptatsioon Sensoorne transduktsioon Inimene muutub tuimaks. 4. Mis on aistingu ja taju erinevused? Too kummagi kohta oma näide. Kui aisting on füsioloogiline protsess siis taju loeme psühholoogiliseks protsessiks. Taju on
olukorra. Vaatlusõppimine õppimine teise inimese käitumise jägimise kaudu. Inimesed õpivad palju isiklikust kogemusest, aga nad võivad õppida ka jälgides teiste tegevust ning seda, mis teistega seejärel juhtub. Eriti palju õpivad imiteerides lapsed nende jaoks on täiskasvanute vaatlemine nn õige käitumise õppimine. Vaatlusõppimisel on neli komponenti: 1) Tähelepanu(milliseid mudeli käitumise aspekte märgatakse; kuidas neid väärtustatakse); 2) Säilitamine (sündmuste kodeerimine reeglite või mõistete vormis); 3) 'käitumise produktsioon' (sümboolsed mõisted `tõlgitakse' käitumise keelde; jälgitakse ja arvestatakse oma käitumise tagajargi); 4) Motivatsioon Kas televiisori vaatamine põhjustab agressiivsust? Üheski uurimuses, olgu tegu mis tahes psühholoogiakoolkonnaga või vaatenurgaga, ei ole väidetud, et televisioonis esitatud vägivalla vaatamine oleks lapse psüühilise arengu seisukohalt ohutu või tähtsusetu
Mälu Mina valisin see kord oma essee teemaks mälu, kuna see oli esimene asi, mis pähe tuli, kui räägiti, et essee tingimus on, et peab sisaldama tunnis käsitletud teemat. Samas tundus see juba alguses väga hea teema kuna ma leidsin kohe seose endaga. Kõige pealt ma defineeriks lihtsas eesti keeles ära, mis on üldse mälu, mälusüstteemid ja protsessid. Siin kohal räägin ma eelkõige inimese mälust. Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja taasesitada erinevaid oskusi, teadmisi ja harjumusi, kasutades selleks erinevaid meeli. Enamasti uurivad teadlased seoseid mälu ja kuulmismälu ning nägemismälu vahel, sest need suudavad kõige enam informatsiooni koguda. Erinevaid meeli, mis suudavad informatsiooni talletada, võib vaja minna väga erinevatel elualadel. Näiteks tuleb lõhnamälu kasuks kokkadele ja degustaatoritele, samamoodi nagu liigutusmälu(lihasmälu) tuleb kasuks sportlasele ja nägem...
eksplitsiitne implitsiitne otsene, varjamatu järeldav, varjatud protseduuriline semantiline episoodiline (oskused, praiming tingitud (faktid) (elusündmused) vilumused) reaktsioonid Mäluprotsessid (mäluoperatsioonid) 1. Salvestamine ehk kodeerimine Meeleorganite abil saadud andmed muudetakse vaimseteks kujunditeks, koodideks, mille abil meelde jäetakse. Meeldejätmise edukus sõltub kui põhjalikult on materjali analüüsitud; tahtlikust tähelepanust - mida suurem on keskendumine, seda suurem on tõenäosus, et õpitav jääb paremini meelde; seostest juba mälus olemasolevaga midagi meelde jättes tuleks see integreerida olemasolevasse teadmiste ja kogemuste süsteemi;
Kui protseduur on lõppenud, tuleb nad jälle erinevatesse gruppidesse paigutada ning seejärel panna sobivatesse kohtadesse. Varsti võetakse nad jälle kasutusse ning kogu protseduur algab otsast peale. See on lihtsalt üks igapäevaelu koostisosa. Meeldejätmine ja kontekst · Proovige meenutada tegevuste järgnevusi eelnevas jutus · Millist igapäevategevust seal kirjeldati? Põhiprotsessid mälus Salvestamine · Mällu salvestamine ehk kodeerimine · Meeldejätmise edukus sõltub sellest, kui põhjalikult ja sügavalt on materjali analüüsitud · Joonistage peast, kuidas näeb välja Eesti 10-sendine münt kummaltki poolt Salvestamine · Lühimällu salvestamisel aitab hästi mehhaaniline ehk mõtestamata kordamine · Pikaajalisse mällu salvestamiseks on efektiivsem mõtestatud kordamine ning jaotatud õppimine ja kordamine Materjal jääb paremini meelde, kui õppida seda osade kaupa
1968 Noyce ja Moore - Intel 1969 Jerry Sanders - AMD 1968 Moore'i(Intel Corp) seadus ütleb, et transistoride arvu kahekordistumine toimub iga kahe aasta tagant FORTRAN on vanim assemblerist kõrgema taseme kohustusliku süntaksiga programmeerimiskeel, mis on eriti sobiv matemaatilisteks arvutusteks, mida loodi 1957.aastal. John Backus. 1938. Shannon’i magistritöö sidus: Boole algebra Elektrilülitid ja -skeemid Bitid ja info kodeerimine Info otsimise algoritmid Pascal 1640: aritmeetiline masin, mis ainult liitis ja lahutas. Leibniz 1671: arvuti liitis, lahutas, korrutas, jagas. Babbage 19. sajand – esimene projekt programmeeritav arvuti Esimene programmeerija: Ada Lovelace Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel
lihtsalt ühiskondlikult sobimatu. Väljajäetud diskursus võib olla kuuldav ja olemas, aga sellele omistatakse müra tähendus või tõlgendatakse meelevaldselt. Piiri mõiste piir jaotab vastanduse kaheks, piirist ühel pool on ringlev diskursus ja teisel pool väljajäetav. Ajapikku võib see jaotus muutuda ehk piir nihkuda, aga ka märkamatult samaks jääda, sest jaotus toimib lihtsalt teisi jooni pidi. Välise sisemiseks kodeerimine välise, pealtnäha tähtsusetu diskursuse tõlgendamine, süvenemine sellesse, otsimaks peidetud tõde, sügavamat mõetet, loomingulist tähendust. Väliselt teistele arusaamatuks java diskursus võib endas sisaldada nii lihtsaid tõdesid, mida teised oma keerukate diskursuste keskel lihtsalt ei oska lahti kodeerida. Välise sisemiseks kodeerimine ei tähenda aga seda, et piir väljajäetud diskursuste vahel kaoks. 3
30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34. HDLC, PPP, LLC 35. ATM 36. Võrkude turvalisus 37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES 38. Avaliku võtme krüptograafia, RSA 39. Autentimine 40. Digitaalallkiri 41. Sertifitseerimine 42. Turvaline elektronpost, PGP 43. E-kommerts, SSL, SET 44. Võrgukihi turtvalisus, Ipsec 45. Võrguhaldus, SNMP 46. ASN.1 47. Tulemüürid 48. Pidevad ja diskreetsed signaalid 49. Analoog- ja digitaalandmed 50. Mürad 51. Kodeerimine 52. Asünkroon- ja sünkroonedastus 1 1. Mitmekihiline arhitektuur Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks komponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele
Emotsiooniline laeng sõnal sõimusõnad, tabud Tehiskeeled on inimese loodud keeled, et infot edasi anda, nt matemaatika, keemia, liiklusmärkide süsteem. 2) Keel kui märgisüsteem Mõtte edastamiseks peab tundma koodi ehk keelt(reegleid). Kodeerimiseks kasutatakse keelemärke, mis ühendatakse reeglite abil. Keelemärk on põhiühik, mis koosneb tähendusest (tähistatav) ja sellega seotud signaalist (tähistaja). Idee kodeerimine müra dekodeerimine sõnum Lihtmärk koosneb mõistest (tähistatav) ja häälikujärjendist (tähistaja). Nt mõiste KASS häälikujärjend(tähistaja) kass Liitmärk koosneb kahest või enamast lihtmärgist. Nt: mõiste Laused koosnevad liitmärkidest. EMAKASS Objekt on referent, mida keelemärk tähistab.
- James-Lange teooria *põhjus: motoorne ja füsioloogiline reaktsioon *tagajärg: subjektiivne emotsioon stiimul > erutus > emotsioon - Cannon-Bardi teooria *talamus: kui aktiveerib ajukoore, siis tekib emotsioon stiimul > talamus > erutus ja emotsioon - kognitiivne emotsiooniteooria (Schachter ja Singer) *hinnang *emotsioon on tunnetuse ja vastava füsioloogilise erutuse tulemus stiimul > erutus > hinnang > emotsioon EMOTSIONAALSE KÄITUMISE OSAD (Mesquita ja Frida) - sündmus - sündmuste kodeerimine (alandus, solvang, oht...) - hinnang (vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule) - füsioloogiline reaktsioon - tegevusvajadus *emotsiooni väline avaldamine (miimima, žestid, näoväljendused...) *regulatsioon: avaldumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult (kultuurinormid) NÄOVÄLJENDUSE UNIVERSAALSUS - bioloogiliselt määratud vastavate näolihaste kokkutõmbe või lõõgastumisega närviimpulsside toimel
kasutajale usaldatavat info ülekannet. Kahjustused tulenevad mitmekordsest peegeldumisest ja sisemistest müraallikatest. Peegeldumine põhjustab signaali mitmekordset saabumist. 2. Tähtsamad tehnilised parameetrid ning klient-arvuti ja juurdepääsupunkti seadistus Klient arvuti nimi Helitehnika 406 Juurdepääsupunkti nimi Acess Point Name WavePoint-II_98UT02200508 Võrgu nimi Network Name A508 Andmete kodeerimine Encryption off Kanal Channel 9 (sagedusel 2.452GHz) Signaali tugevus Signal Excellent Juurdepääsup. IP AP IP 193.40.252.145 Ping ajalimiit ping timeout 3000ms Ping intervall ping interval 250ms 3. Side kvaliteedi parameetrite hindamine Muutuja levi klient-arvuti testipartner
Emotsioonid Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. See on meie igapäevaelu lahutamatu koostiosa, mille puudumist on raske ette kujutada. Me ei oleks rõõmsad, võites mingit auhinda, ei tunneks seletamatut kurbust lähedase inimese surma puhul. Emotsioonid annavad igale päevale kordumatu ja meeldejääva värvi. Arusaam emotsioonide olulisusest pole uus- paljud psühholoogid ning inimhinge uurijad on täheldanud emotsioonide kesksust inimese mõistmisel ja kirjeldamisel. Antiik-Kreeka filosoofi Empedoklese arvates oli võimalik taandada kõiki jälgitavaid nähtusi neljale algomadusele- soe, külm, kuiv, märg- mida võis endale ette kujutada kahe risti asetuva telje otspunktidena. Telgede ristumisel tekkis neli põhilist elementi- tuli (so...
19. Millised muutused toimuvad organismis pideva treeningu tulemusel? Lihased muutuvad tugevamaks, suuremaks. Veesisaldus organismis suureneb. Hingamise ja südame töö aeglustuvad. 20. Millised muutused toimuvad inimese organismis seoses vananemisega (DNA, viljakus, meeleelundite töö, mälu, välimus)? 21. Nimeta erinevaid keskkonnategureid, mis mõjutavad vananemisprotsessi. Päike, heitgaasid, 22. Mis on refleksikaar? (etapid) 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine). 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas). 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs). 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse). 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib). 23. Nimeta tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingitud: kaitse ja käitumisrefleksid. Tingimatud: neelamis ja imemisrefleks, pupillide ahenemine. 24. Kuidas jaotatakse närvisüsteemi?
Tähelepanu suunamine informatsioonile on vajalik selleks, et see saaks kodeeritud töömällu. Töömälusüsteem omab endas tähelepanu komponenti. Mäluprotsess- Töömälu toimib sarnaselt teistele mälusüsteemidele: kodeerimine (salvestamine) – alalhoidmine (säilitamine) – info ammutamine (meenutamine) Tajuprotsess- tajukujundi teke sõltub töömälu ressursside suunamisest ja ka töömälu mahust Mõtlemisprotsess- Töömälus hoitakse
nominaalsed tunnused järjestustunnused binaarsed tunnused 3 Andmete töötlemine Vigaseid väärtusi ei tohi asendada õige väärtusega Andmeid võib kodeerida 4 Ühe klassi õpilaste pikkused (cm). 161, 173, 168, 159, 166, 64, 171, 170, 167, 177, 163, 159, 162, 172, 169, 170, 165, 16, 174, 162, 166. 5 Hinnang Vastajate arv Kodeerimine Väga hea 13 Hea 25 Halb 14 Väga halb 2 Ei oma arvamust 15 6 Andmete kogumine ja korrastamine on vajalik eeltöö töötlemisele, mis koosneb järgmistest etappidest: 1) probleemi püstitamine ja üldkogumi määramine 2) mõõdetavate tunnuste ja mõõtmistäpsuse määramine 3) valimi moodustamine 4) kodeerimiseeskirja fikseerimine
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Ruth Murakas Uurimis- ja Arendustöö metoodika iseseisev töö Artikli analüüs Juhendaja: Ülle Ernits Tallinn 2018 Artikli analüüsimise skeem Uurimis ja Arendustöö metoodika iseseisev töö Artikli analüüsi eesmärgiks on analüüsida ühte rahvusvahelises õendusteaduse ajakirjas avaldatud artiklit või uurimistöö raportit, mis ei tohi olla vanem kui kolm aastat. Analüüs esitatakse Moodle keskkonnas avalikult kõikidele tutvumiseks ja kommenteerimiseks. Artikli analüüs tuleb koostada kõikidest järgnevatest punktidest lähtuvalt: 1.Artikli autor(id), originaalkeeles pealkiri, avaldamise koht (ajakirja nimi ja Väljaandmise aeg): Artikli autor(id), originaalkeeles pealki...
keskkonna valik, kohanemisedukus jne. praktiline intelligentsus Kriteerium: edukas tegevus: arusaamine ja hinnang (enda, teiste, karjäär) ülesannete hierarhia, argumentide tähtsus enda sarnasus ideaalse intelligentse inimesega: intelligentne inimene: probleemi lahendamise võime, verbaalne võimekus, sotsiaalne kompetentsus IQ ja enda sarnasus ideaalile: +.52 2. componential intelligence (osisintelligentsus) Infotöötlus, kodeerimine, dekodeerimine, planeerimine, tähelepanu jaotamine jne. Komponentide liigid: · Metakomponendid (metacomponents) - "higher-order processes used in planning, monitoring, and decision making in task performance" intelligentsus: kiirus vs strateegia insight'i probleemid - IQ ja kulutatud aeg (+.75) · Teostus (Performance components) - (teostus, lahendus) "..are used in the execution of various strategies for task performance".
omandatava materjali salvestamist. Retroaktiivne interferent avaldub esmalt õpitu meeldetuletamise halvenemises hilisema materjali mõjul (Tulving 2002: lk 61-68; Leppik 2003: lk 71). 3 2. Informatsiooni alalhoidmine ehk säilitamine. Asjade mäletamise juures oluline roll on tajumisel, seda mida inimene teeb, kui ta midagi tajub ja seejärel meelde jätab on see kodeerimine. Kodeerimist saab juhtida instruktsiooni ja suunava ülesande abil ning kodeerimine viitab selle, mis saadab taju ja mis annab tajuvatele infole kuju ning mida on võimalik säilitada. Teisisõnu, see on see, mis muutub tajutud asja mälujäljeks, assotsiooniks, sisemisek representatsiooniks või engrammoks (Tulving: 2002, lk. 69-70). 3. Informatsiooni kasutamine ehk mälust ammutamine. Ammutamine suuresti sõltub
informatsiooni (Miller, 1956), PM- mälu võib võrrelda suure omavahel seotud assotsiatsioonide võrgustikuga. säilib informatsioon oluliselt kauem kui lühiajalises mälus, Uuringute tulemustena ei ole võimalik üheselt järeldada, kui pikk võib see aeg olla, sest informatsioon võib küll olla mällu salvestatud, kuid see ei ole inimesele kättesaadav 22. Millest sõltub meeldejätmine, meelespidamine, meenutamine? Salvestamine e kodeerimine, Meelespidamine e säilitamine,Mäletamine e reprodutseerimine. Meeles sõltub inimese hoiakutest info suhtes (vahel mäletatakse valesti just “omakasupüüdlikult”), efektiivsust mõjutab ka: Uus pealetulev info; tekitab interferentsi, Eksitav info,Valemälestuste (konfabulatsioonide) tekke oht, Alkohol jt uimastid, Valemälestused mäletamine- Äratundmine (tahtmatu), Meenutamine (tahtlik), Mäletamine
erinevustele. Täpne transkriptsioon püütakse osutada ka detailsematele foneetilistele nüanssidele, kasutatakse rohkesti lisamärke ehk diakriitilisi märke. Kõneakt Kõneakti all mõeldakse suulise suhtlusprotsessi põhilisi etappe: ESIMENE etapp kujutab endast ajutegevust, kõne planeerimist ja sõnumi kodeerimist. Kõnelejal on mõte midagi öelda. Mõistestamine e konseptualiseerimine sõnumi tähendusesitude kodeerimine keelelisse vormi. Keelendamine tähendusesituse kodeerimine keelelisse vormi. Esimese kõneetapi lõpptulemuseks on kõneplaan. TEISES etapis realiseeritakse oletatav kõneplaan lihastele antavate närviimpulssidena. Häälekurdude tegevus ehk fonatsioon. KOLMANDAS etapis on sõnum füüsikaline signaal. Häälekurdude võnkuine annab mehhaanilise energia, mis tekitab õhurõhumuutusi ja õhuosakesed hakkavad võnkuma. Niimoodi liigub häälelaine akustilise kõnesignaalina õhus kiirusega 330 m/s. Häälekurrud funktsioneerivad hääleallikana.
keskkonna valik, kohanemisedukus jne. praktiline intelligentsus Kriteerium: edukas tegevus: arusaamine ja hinnang (enda, teiste, karjäär) ülesannete hierarhia, argumentide tähtsus enda sarnasus ideaalse intelligentse inimesega: intelligentne inimene: probleemi lahendamise võime, verbaalne võimekus, sotsiaalne kompetentsus IQ ja enda sarnasus ideaalile: +.52 2. componential intelligence (osisintelligentsus) Infotöötlus, kodeerimine, dekodeerimine, planeerimine, tähelepanu jaotamine jne. Komponentide liigid: · Metakomponendid (metacomponents) - "higher-order processes used in planning, monitoring, and decision making in task performance" intelligentsus: kiirus vs strateegia insight'i probleemid - IQ ja kulutatud aeg (+.75) · Teostus (Performance components) - (teostus, lahendus) "..are used in the execution of various strategies for task performance".
võimaldavad erinevad kaardi- ja raamatupoed. Satelliitide ja arvutite abil loodud ruumilised kujutised on mõjutanud tavapärast arhitektuuri ning kaartide ja kaardistamise olulisust. Sellised muutused (satelliidid, arvutid) suurendavad sotsiaalset ja poliitilist tähtsust ruumilisest kujutamisest. Lisaks sellele on neil mõju ka kaardistamise tavapärastele viimistlustehnikatele - visuaalsele triangulatsioonile, nivelleerimisele ja raamimisele. Puutumata ei jää ka stiilimuutused (värvide kodeerimine, erinevad märgid). Moodsate kaug-vaatlus tehnikate ning uute ruumiliste kujutiste keerukus ja mitmekesisus on ergutanud kunstnikke taastama sidemeid kartograafia ja kunsti vahel. Kunstiline kaardistamine oli kasutusel juba varastel aegadel: 1970-ndatel kaunistas Nancy Graves NASA kuukaarte guass- ja trükivärvidega. Kuna tänapäeval kasutavad kunstnikud selliseks tegevuseks pigem arvutite laialdasi võimalusi, siis ongi kaardistamisest saanud installatsioonikunst.
seljaajju väravakontrollirakkudeni ja kui signaal on piisavalt suur, edastatakse pidurdussignaal valuedastaja-rakkudele, mis võivad saada pidurdatud ning valusignaali ei edastata ajju või valusginaal on vastavalt sellele väiksem. 3. Kirjelda põgusalt 1. Meeleelundite talitluse üldpõhimõtted ÕO2 kõigile meeltele 2. Sensoorne kodeerimine (sh L2 ühiseid füsioloogilisi transduktsioon) 3. Sensoorne protsesse. Tee oma adaptatsioon vastuse põhjal Protsessi, kus väliskeskkonnast tulev valikvastustega signaal moondub närvisignaaliks, (vähemalt 4 varianti) nimetatakse: eksamiküsimus. a) transduktsiooniks
vastuvõtjaga arvestamist. Kahesuunaline kommunikatsioon kätkeb endas informatsiooni mõistmist, vahetamist, jagamist, suhtlemist, sotsiaalset käitumist ning vastastikust mõjutamist. 2. Kommunikatsioonimudel (Minu teada on kõige populaarsem Berlo komm.mudel googelda seda ja saad kohe aru :) ) 3. Mida tähendavad: saatja – (inimene kes edastab uudise, nt avalike suhete juht), kood (ehk see kuidas sa infot edastad, nt pressiteade), kodeerimine (tähenduste tõlkimine märgiliste signaalide keelde; ühe ja sama tähenduse edastamiseks on erinevaid vahendeid ehk koode NT: tahad edastada uudist, siis saab seda teha kirjalikult, heliklipina, videoklipina jne.), teade (ehk sõnum, mida soovid edastada nt. pressiteate peamine sõnum), dekodeerimine (sõnaliste ja mittesõnaliste signaalide lahtimõtestamine, eesmärgiga tabada neisse kätketud tähendust ehk see kuidas lugejad mõistavad nt pressiteate sisu), vastuvõtja
Pshholoogia teadus, mis uurib kitumis ja vaimseid protsesse ehk ps©hikat Ps©hika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse jreldusi vlist kitumist jlgides PSHILISED NHTUSED - protsessid - seisundid - omadused PSHHOLOOGIA EESMRGID - kirjeldada - mista - prognoosida PSHHOLOOGIA JAGUNEB - teaduslik - eelteaduslik - filosoofiline PSHHOLOOGIA HARUD (TEADUSLIKU ORIENTATSIOONIGA) - pshhof©sika - pshhofsioloogia pshhofarmakoloogia - isiksuse pshholoogia - sotsiaalpshholoogia - arengupshholoogia - neuropshholoogia PSHHOLOOGIA HARUD (RAKENDUSLIKU ORIENTATSIOONIGA) - kliiniline pshholoogia - iguspshholoogia - organisatsioonipshholoogia - reklaamipshholoogia - spordipshholoogia - koolipshholoogia - militaarpshholoogia ... PSHHOLOOGIA UURIMISMEETODID reliaablus usaldusvrsus, paikapidavus valiidsus kehtivus (nitab, kas test m`dab seda omadust, mida me m`ta tahame ehk kas test tidab oma otstarvet) - uurimi...
ühtlustamise Transmeta Crusoe protsessor: ülesannetele Põhimõtteliselt ei ole olemas ühtegi seadet (välja Tehnoloogia sidumine 32 erinevat pingetaset, vahemikus 1,1 1,6 V Need aktiveerimisajad määravad ära süsteemi arvatud Olekute sobiv kodeerimine, et vähendada Taktsignaal vahemikus 200 MHz 700 MHz (33 käitumise üle süsteemi timer), mida peaksid toetama kõiks OSi ümberlülituste arvu MHz (hüper)perioodi Th versioonid. Kaitsemehhanismid ei ole alati olekumuutusel sammuga)
4. HEA KLIENDITEENINDUSE ALUSED See algab mõlemapoolse arusaadava kommunikatsiooniga, mis tugineb isiksuse arvestamisel Hea klienditeenindaja: 1. Tajub suhtlemispartnerit 2. Eristab isiksust indiviidist 3. Suhtlemispartneri oskuslik mõjutamine 4. Juhendava kommunikatsiooni oskamine-teise inimese reaksioonide pidev jälgimine, ei oodata seni kuni klient küsib või nõuab. Ise algatus. 5. Sõnumi ehk siis kõne õige kodeerimine 6. Tagasiside saamine 7. Veaolukorras vabandamine ning oskus see lahendada(konflikt situatsioon) 8. Positiivse ellusuhtumisega, kasuks tuleb ka huumorisoon, sest see maandab pingeid 9. Kannatlik 10. Taktitundeline 11. Meeldiva hääle tämbriga 12. Rahulik 13. Miimika oskuslik kontrollimine 14. Tagasihoidlikkus 15. Oskus säilitada naeratus ning silmside ja viisakus 16. Uutele ideedele kaasaaitaja 17. Emotsioonie ja temperamendi üle kontrollija 18
Kultuuridevaheline kommunikatsioon. Konspekt Krista Vogelbergi ja Raili Põldsaare loengute materjali järgi. 1. küsimus Mis on kultuur ja selle põhilised probleemid? Matthew Arnold (1822-1888): `parim, mida on maailmas mõeldud ja öeldud' Sir Edward Burnett Tylor (1832-1917): `Kultuur on kompleksne tervik, millesse kuuluvad teadmised, uskumused, kunst, moraal, seadused, tavad ja kõik muud võimed või harjumused, mille inimesed on ühiskonna liikmetena omandanud.' Europotsentristlik, universalistlik, evolutsionistlik, `madalat' ja `kõrget' kultuuri eraldav mudel 2. küsimus Kultuur antropoloogide arvates: Franz Boas (1858-1942): Kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade väljendusvorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju.' Nt. Clyde Kluckhohn (1947): Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks k...
elektrilised või keemilised. 31) Virgatsaine mõiste. Oska nimetada erinevaid virgatsaineid ja nende toimet. Virgatsaine - keemilises sünapsis asuvad põiekesed, mis sisaldavad transmitterit. Dopamiin mõnutunne, emotsioonid, motivatsioon; Adrenaliin kiirendab südame tööd, tõstab veresuhkru taset; Serotoniin meeleolu, söögiisu, uni. Atsetüülkoliin skeletilihaste kokkutõmme. 32) Mis on refleksikaar? (etapid) 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine); 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas); 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs); 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse); 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib). 33) Nimeta tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingimatud: kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks (pupillide ahenemine); Tingitud: omandatakse elu jooksul nagu kaitseja käitumisrefleksid, käimine, jooksmine. 34) Närviraku ja närvi ehitus
informatsiooni iseloom). Milline kriteerium on kõige tähtsam teooria valimise käigus? Mida tähendab reliaablus ja valiidsus kvantitatiivses uuringus? Mida tähendab sõltumatu ja sõltuv muutuja? Mida tähendab valim? - selle all mõistetakse üldkogumi kohta kättesaadavat mõõteinformatsiooni, s.o. lõplikku arvu tunnuseid, mida mõõdetakse üldkogumi üksikutel objektidel Mida tähendab juhuslik valim? Mida tähendab kodeerimine kvalitatiivses analüüsis? vastustele paned numbrid (näiteks jah ... 1-10) Mida tähendab diskursuse analüüs? Diskursuse all mõeldakse sotsiaal- ja humanitaarteadustes ükskõik millist ütluste organiseeritud kogumit. Diskursuseanalüüs on keeleteaduses ja kultuuriuuringuis kasutatav meetod või meetodite kogum diskursuse uurimiseks. Mida tähendab sisuanalüüs? Milline probleem võib tekkida kui kasutada ühes töös süstematiseeritult nii kvalitatiivset
Õppimine ja mälu Tallinn 2013 Õppimine ja mälu Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis- võimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine toimub millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on käitumises suhteliselt püsivaid muutusi põhjustavate uute kogemuste saamine. Õppimise alla kuulub ka suhtumise, eelarvamuste ja uskumuste kujunemine. Inimene asub kõigist elusolendeist kõrgemal tänu talle omasele õpivõimele. Õppimise tõhusust suurendab omapärane lisakasu efekt: kõik juurdeõpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes peenemaid kognitiivseid struktuure, arendades ja rikastades samas ka õppija isikut. Igapäevase õppimise korral jääb kogemuste ja teamiste, oskuste ja vilumuste omandamine enamasti selgelt teadvustamata. Sihipärasel õppimisel toimuvad ...
tõlgendamise protsess, mille eesmärgiks on hõlbustada turundusprobleemide lahendamist ja vähendada otsustusriske. (Firmal on probleem, mida saab lahendada ainult turu kohta käiva uue info abil). Turundusandmed: Esmased andmed: meetodi valik, valimi moodustamine (küsitlus, vaatlus, eksperiment) Teisesed andmed: kust info pärineb (firmasisene, firmaväline) Andmete töötlemine: Redigeerimine Kodeerimine. Kuidas valida kategooriaid: kõige sagedasemad vastused jäävad intervalli keskele, intervall ei tohi kattuda, olgu pigem rohkem kategooriaid kui vähem Tableerimine Andmeid kasutatakse: Tarbekaupade tootmine Meediafirmad, reklaamifirmad Pangad, kindlustusfirmad Jaekaubandus Hulgikaubandus Äriturutoodete tootmine
teaduslikku uurimust käsitletakse, kui tundmaõppimise protsessi, mille käigus teadmine areneb ja laieneb iga uue sammuga. Seda alustatakse esialgse valimi leidmisega ja üldise küsimuse esitamisega huvipakkuva uurimisteema kohta ning tundlikumaks muutuvate mõistete leidmisega, mis suunavad uurijat esitama teema kohta teatud küsimusi. Analüütiliste põhimõtete ja võtete hulka kuuluvad näiteks üheaegne andmete kogumine (analüüsiga alustatakse kohe), kodeerimine, analüüs ja teooria arendamine, memode kirjutamine jne. Analüüsi ja andmekogumise üheaegsus suunab edasist andmekogumist, et see keskenduks rohkem analüüsi käigus selgunud teemadele ja küsimustele. Põhistatud teooria puhul kasutatakse erinevaid tekstilisi andmeid (intervjuud, toimikud, päevikud jne) ning oluline on uurija avatus analüüsitava materjali suhtes. Uurimuse käsilevõtmine eeldab põhjalikku ettevalmistust ja kannatlikkust. Põhistatud teooriat taotlevates
tagasi töölt ära tulnud. Tal oli siis klahvidega telefon ja ta ei osta elu sees nutti, ma ütlen, kui ta näeb seda hinda. Ta ei osta iialgi. (Intervjuu 2) Puuduvad oskused Mari: Indrek on üldse, no mina ei tea, tema võib-olla oskab ainult helistada ja natukene võibolla natukene arvutis. Mare oskab isegi võib-olla rohkem teha. Aga midagi nad pangaasju pusivad ja teevad vist, eksole. (Intervjuu 2) 4. Avatud kodeerimine KATEGOORIA: NUTIVAHENDI POSITIIVSED KÜLJED KOOD TSITAAT/LAUSE Turvatunne Jüri: Aga tänapäeval me kumbki ei julge välja minna jalutama ka, kui ei ole kaasas. (Intervjuu 2) Mari: Jah, see on küll, et see telefon on tekitanud turvatunde, et. Õhtuti ka, et kui teed ringi, siis ei taha seda kaasa võtta, see on nii raske, võti on taskus ja kotti ei hakka võtma
400 -700 nm – inimsilmaga nähtav valguslainete vahemik >700 nm – infrapunakiirgus (kuni 300 000 nm, suured lained, madal sagedus) Kõigil meeltel ühine: Meeleelundite talitluse (деятельность) üldpõhimõtted: Meelesüsteemi osad funktsionaalsusest lähtuvalt: Sensor ehk retseptor → aferentne juhtetee → kesknärvisüsteemi struktuurid ja nendega seonduvad ajukoore osad. Sensoorne kodeerimine Närvisüsteem „tõlgib“ (kodeerib ümber) proksimaalse stiimuli omadused närviimpulssideks, mis edastatakse ajule. Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada „neuronite keelde“, seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks.
protsessidest. Inimese meeled: nägemismeel, kuulmismeel, haistmismeel, maitsmismeel, kompimismeel. Inimese meeleelundid: silm, kõrv, nina, keel, nahk Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Kõigil meeleelunditel on ühised talituse põhimõtted. Kõigil meeltel on ühine see, et nad registreerivad infot (heli, valgus, lõhnamolekulis jm) mis tuleb moondada `'neuronite'' keelde, seda protsessi nimetatakse transdruktsiooniks. Sensoorne kodeerimine protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis. Sensoorne adaptatsioon -neuraalseergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. Meeltele ühine füsioloogiline protsess: väliskeskkonna stiimul meeleorganite retseptorid/sensorid transduktsioon sensoorne kodeerimine info liigub ajju. 3. Kas sina oled ülimaitsetundlik? Kui suur hulk inimestest on ning mida
Emotsioonid lisa Mis on emotsioonid · Teadaolevalt esimesi katseid täpsustada inimese emotsionaalseid protsesse on leitud Antiik-Kreeka filosoofi Empedoklese (492-432 eKr) kirjutistest, kus tema arvates on võimalik kõiki jälgitavaid nähtusi taandada neljale algomadusele- soe/külm ja kuiv/märg. · Emotsioonide esimene põhjalikum analüüs on kirja pandud raamatus ,,Nikomachose eetika", milles Aristoteles (384-322 eKr) käsitleb emotsioonide rolli seoses vooruste ja pahedega. Igapäevases kõnepruugis on emotsioon tundmuslik hingeseisund. Psühholoogias on emotsioonide käsitlus märksa laiem, hõlmates peale selle, mida inimene ise tunneb, mitmeid teisi tegureid, nagu näiteks emotsioone põhjustavad sündmused ja tegevused, mida see hingeseisund meid tegema sunnib. Sellest tulenevalt on raske leida emotsiooni ühest määratlust, millega kõik emotsiooniuurujad üheselt nõus oleksid. Paljud psühholoogid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
