Uurimuse visualiseerimine (0)

„Visualizing Research“
„A Guide to the Research Process in Art and Design“
Uurimuse visualiseerimine
Kunsti ja disaini uurimisprotsessi teejuht
Carole Gray ja Julian Malins
Lugemispäevik
Üldine arusaam on, et kunsti ja disaini alal on õppimine kogemuslik – kõige efektiivsemalt õpime me midagi tehes, läbi aktiivse kogemuse ning antud kogemust peegeldades. Kogemuslik õppimine on otseselt seotud konstruktiivse õppimise teooriaga. Konstruktivism põhineb kolmel põhiprintsiibil:
1) õppimine on loodud vastuseks iga isiku kogemustele ja eelnevatele teadmistele
2) õppimine toimub läbi aktiivse uurimise
3) õppimine ilmneb läbi sotsiaalse konteksti, õppijate vahelise suhtlemise.
Enamikele distsipliinidele on omane üldine uurimisprotsess:
* uuringu planeerimine ja ettevalmistamine
* uuringukonteksti mõõdistamine
* uuringuküsimuste määramine kontekstis
* uuringumeetodite abil andmete genereerimine ning kogumine
* uuringutulemuste hindamine, analüüsimine ja tõlgendamine (lk 1-2)
1. Teekonna planeerimine: kunsti- ja disainialaste uurimuse tutvustus
1.1. Kuidas praktiseerijad on hakanud uuringuid läbi viima?
Õpingute kontekstis hõlmab sokraatiline dialoog seda, et õpetaja küsib küsimusi, millele õpilane püüab vastata. Aesoopilises dialoogis küsib õpilane küsimusi ning õpetaja vastab neile lugudega. (lk 9)
1.2 Uuringuprotsess – Mida? Miks? Kuidas? Ja siis?
Uurimistöö on kättesaadava korrastatud uuringu protsess. Protsessi kujundavad tavaliselt kolm esmapilgul lihtsat küsimust:
* Mida? - „aimduse“ või esialgse uuringuväite tuvastamine , mis lõpuks viib defineeritud ning elujõulise uurimisküsimuseni
* Miks? – vajadus uuringu järele laiemas kontekstis, et katsetada väite väärtust, määrata oma uuringupositsioon ning avastada erinevaid uuringustrateegiaid.
* Kuidas? – tähtis on välja töötada sobiv metodoloogia ning kindlad meetodid, et koguda ning genereerida uurimisküsimusega seotud informatsiooni, ja analüüsida ning tõlgendada uurimistulemusi.
* Ja siis? – tuleb mõelda oma uurimispanuse tähtsuse ja väärtuse peale laiemas uurimiskontekstis.
Protsessi põhietapid
Mida võiksid uurida
1. etapp – „Mida“ peaks tulenema tõelisest soovist midagi teada saada, vastasel juhul on ebatõenäoline, et uurimus või entusiasm on jätkusuutlikud.
Miks on sinu uurimus vajalik?
2. etapp – Kas on olemas laiem vajadus antud uurimuse järele ning kas seda saab kinnitada?
3. etapp – Tuleb läbi viia algne uurimus, et leida teavet, mis toetab sinu „aimdust“ ning ideaalis näitab, et antud uuring on vajalik.
4. etapp – Kui uurimuse läbiviimiseks pole silmnähtavat väljastpoolt tulevat põhjendust, siis võib su idee uuringuprojekti jaoks olla liiga „pehme“ ja isikupärane.
5. etapp – Vastavalt siiani avastatud teabele võid oma algse ettepaneku ümber sõnastada või muule keskendada. Pole mõtet jalgratast leiutada.
6. etapp – Kontekstuaalse vaatluse ja arvustuse tähtsus:
a) vaadeldes konteksti, milles töötad, hakkad sa seda üldises plaanis rohkem mõistma.
b) selle käigus valid sa välja, millised teabeosad on otseselt sinu uurimisalaga seotud ning saad nende asjakohasust ja tähtsust kriitiliselt hinnata.
c) vaatluse ja kriitilise arvustuse käigus selguvad augud sinu teadmistes.
Vaatluse ja arvestuse etapp aitab sul mõista oma uuringu konteksti „kaardistades ala“, milles töötad.
7. etapp – Elujõulise uuringuküsimuse tuvastamine vastavalt sellele, mida said teada kontekstuaalse arvustuse käigus. Uuringuküsimust saab seejärel kasutada, et välja töötada realistlik tööplaan, mis hõlmab sihti, eesmärki, põhjendusi, metodoloogiat, ennustatavaid tulemusi ja väljundeid.
Kuidas uuringut läbi viia?
8. etapp – Millist metodoloogiat ja meetodeid kasutada? Alguses tuleks kaaluda paljusid valikuid , mitmemeetodilist strateegiat. Hea kvaliteediga leidude saavutamiseks tuleb uuringumeetodeid rangelt kasutada. Tähtis on kogu oma teekond dokumenteerida.
9. etapp – kogemuste ja kogutud teabe üle tuleks eelarvamustevabalt mõtiskleda. Tuleb hinnata ja valida, mis on väärtuslik, asjakohane , tähtis ja mis pole. Antud analüüsist peaks tulenema sinu uurimisleiu tõlgendus.
Ja siis?
Uuringuprotsessi viimane etapp tunneb huvi kogu kogemuse kriitilise sünteesi vastu, demonstreerides selle väärtust ja tähtsust läbi efektiivse kommunikatsiooni ja üldsusele avaldamise.
10. etapp – Nüüdseks peaksid tegema kokkuvõtte oma avastatu ning selle väärtuse ja tähtsuse kohta laiemas kontekstis. Sinu uuringutulemused tuleb teha ligipääsetavaks ning neid tuleb esitada erinevatel loomingulistel viisidel . Vajalik on oma argumenti kaitsta. Iga teesi tähtis osa on sinu tööst tuleneva edaspidise uurimistöö tuvastamine. (lk 12-16)
Enda magistritöös pean ma kindlasti keskenduma sellisele probleemile, mis oleks kindlalt piiritletud , mitte väga laialivalguv ning mis oleks ka oluline – et keset uurimisprotsessi ei selguks, et tegelikult pole mõtet antud teemat uurida. Samuti peaksin väga hästi selgeks tegema oma argumendi põhjendused. Meetodite valikult peaksin ilmselt keskenduma kvalitatiivsetele meetoditele ning just sellistele, mis on mulle kõige selgemad.
1.3 Kaart : metodoloogia tähtsus
Teadmine, kuidas uurida, on ilmselt väärtuslikum kui kindla asja teadasaamine, teatud teadmise omandamine. „ Fishing “ ehk teadmine, kuidas uuringut läbi viia, teadmine metodoloogiast, on ilmselt uurimisprotsessi kõige olulisem osa. Meetodid on kindlad tehnikad ja vahendid uurimiseks, teabe kogumiseks ja analüüsimiseks. Metodoloogia on kindlas distsipliinis kasutatavate meetodite ja printsiipide süsteemi uurimus. Jätkamiseks teadvustatud otsuse tegemiseks on vajalik erinevate kasutatud uuringusuundade ja meetodite uurimine ja võrdlemine. Metodoloogia eesmärk on aidata meil kõige laiemas mõttes mõista mitte uuringu tulemeid, vaid protsessi ennast. (lk 17)
1.4 Reflektiivne praktiseerija
Reflektiivne praktika üritab ühendada uurimistööd ja praktikat, mõtet ja tegevust ühte uuringu raamistikku, mis hõlmab endas praktikat, ning mis teadvustab praktiseerija kindlaid teadmisi. Tagasivaatav mõtisklus (mõtisklus tegevusest) on üldiste uurimisprotsesside - arvustuse, hindamise ja analüüsi – kriitiline uurimisoskus ja osa. Mõtisklus tegevuse ajal on professionaalsetele praktiseerijatele omane tegevus, mis hõlmab mõtisklemist selle üle, mida me teeme, ning tegevuse ajal selle ümberkorraldamist. Praktiseerijast uurija on keegi, kes töötab mingil kindlal alal ning viib samal ajal läbi uurimust , mis on tema tööga seotud. Oluline on alati oma uurimistöösse kriitiliselt suhtuda. (lk 22-23)
1.5 Kõrgemate kraadide läbiviidud uuringud – metodoloogilised lähenemised
Siiani ettevõetud uurimuste alusel on võimalik välja tuua praktikal põhinevale uurimistööle iseloomulikud jooned. Praktika abil läbi viidud uurimistööde algusaega demonstreerib Andrew Stonyer’i 1978. aastal lõpuleviidud doktoritöö „The development of kinetic sculpture by the utilization of solar energy“ – üks praktikal põhineva uurimuse pioneere. (lk 26)
Andmete kogumisel kahe või rohkema meetodid kasutamist nimetatakse triangulatsiooniks. Triangulatsioon aitab meil millestki täpselt aru saada, et täielikumalt probleemide keerulisust mõista – uurides probleeme erinevatest perspektiividest ning luues andmeid erinevatel viisidel erinevaid meetodeid kasutades. (lk 31)
2. Ala kaardistamine: uuringu kontekstualiseerimise meetod
2.1 Kontekstuaalse arvustuse eesmärk ja struktuur
Kontekstuaalne arvustus on oluline ning analüütiline tegevus, mis defineerib nii uuringu ulatuse kui ka asjakohaste teadmiste baasi olukorra. Kontekstuaalne arvustus kutsub esile mitmeid küsimusi: Miks on uuring vajalik ja millised tõendid seda kinnitavad? Kes veel antud alal on sinu uuringu sarnaseid aspekte puudutanud? Millal ja kus see uurimus läbi viidi? Kuidas see uurimus läbi viidi ning millised on selle mõjud sinu metodoloogiale ja spetsiifilistele meetoditele? Millised aspektid jäid uurimata või vajavad edasist tööd? (lk 35)
Ilmselt peaksin läbi töötama kõik siintoodud küsimused, et uuringu olulisus ja mõttekus kindlustada.
Soovitud uurimisvaldkonna mõistmisel läbi kontekstuaalse arvustuse võib eristada kahte silmnähtavat faasi:
1) Algsed uuringud, loomaks uurimisettepaneku põhjendusi ning rakendatavust, pakkumaks taustateavet ning aitamaks uurimisettepaneku fookusesse seadmist. Antud uuringutest kogunevaid asjakohaseid viiteid ja allikaid saab kokku koguda bibliograafiasse ja/ või mitte-tekstiliste allikmaterjalide kogusse.
2) Antud viidete/ allikate kasutamine, et luua oma uurimistöö kriitiline arvustus, mis viib kindla uurimisküsimuse tuvastamiseni ning veenva argumendi väljatöötamiseni.
1. faas ehk algsed uuringud aitavad:
* välja töötada uurimisettepaneku põhjenduse
* koguda taustteavet uurimisteema kohta, defineerida põhimõisteid ning esile kutsuda välist tagasisidet
* seada uurimisettepanek fookusesse või muuta selle fookust
* koguda teavet valideeritud uurimismetodoloogiate kohta, mida on kasutatud teistes lõpuleviidud uuringutes.
Oluline on, et uurimuse ulatus oleks teostatav ning seetõttu peaks uurimuse ulatuse ning sügavuse vahel valitsema tasakaal.
2. faas ehk kriitiline arvustus sisaldab endas viidete / allikate asetamist uuringukonteksti kriitilisse arvustusse, et oleks võimalik tuvastada enda uurimisküsimust ning välja arendada argument. Kontekstuaalse informatsiooni põhiosa kvaliteedikriteeriumid on ulatus ja sügavus, täpsus ja järjekindlus, selgus ja lühidus ning efektiivne analüüs ja süntees; lisaks kontekstist leitu hindamisele aitavad need leitut kasutada ka sinu enda arvustuses. (lk 36-38)
2.2 Kriitiline mõtlemine ja vastus: põhilised üldoskused
Kriitiline mõtlemine tähendab efektiivset mõtlemist ning oma mõtlemisele mõistlike intellektuaalsete standardite rakendamist. See sisaldab metamõtlemist (mõtlemist mõtlemisest) ja enesehinnanguid, samuti ka avatud meele ning eelarvamuste vaba hoiaku säilitamist, lisaks ka teatud distantsi hoidmist, et vältida isiklikku kallutatust või eelarvamusi, mis segaksid sinu isiklikke põhjendusi. Kriitiline mõtlemine on hädavajalik veenva uurimisväite – argumendi - väljaarendamiseks.
Stephen Toulmin töötas välja argumendi struktuurimudeli, millel on neli osa:
* Väide – vaieldav seisukohavõtt
* Tõendus – andmed, mis toetavad väidet
* Volitus – väljavaade, mis ühendab tõendust ja väidet
* Tugi – kontekst ja eeldused, mida kasutatakse volituse ja tõendusmaterjali kehtivuse toetamiseks.
Kriitilise mõtleja argumendid põhinevad tõendusmaterjali kasutamisel ja mõistlikul põhjendamisel. On olemas intellektuaalsed standardid , mida rakendades saate kontrollida enda ja teiste kriitiliste oskuste kasutamist: selgus, tõelevastavus, täpsus, asjakohasus, sügavus, ulatus, loogilisus / mõistlikkus.
Materjale uurides on tähtis säilitada avatud meel. Kui oled end tõsiselt pühendanud uurimisprotsessile, pead olema valmis selleks, et su tõekspidamised võivad muutuda. Üks kasulikke kriitilisi meetodeid on kuradi advokaadi mängimine, mis tähendab seda, et inimene võtab meelega konfliktse või erineva (võimalusel ebamugava) seisukoha, et näha asju teisest perspektiivist. Teine kasulik võimalus ideedest aru saamiseks on kontseptuaalse raamistiku väljatöötamine. Kasutades kriitilisi kriteeriumeid ja meetodeid hakkad mõistma oma professionaalset konteksti, selle põhiargumentide tähtust ja väärtust. (lk 38-41)
Oma magistritöö jaoks pean ma kõigepealt endale selgeks tegema kriitilise mõtlemise tähenduse, sest hetkel on see mulle veel veidi segaseks jäänud.
2.3 Viitematerjalide leidmine ning kasutamine kunsti- ning disainialastes uurimustes
Bibliograafiat saab kasutada, et luua uurimisala kriitiline kontekstuaalne arvustus. Bibliograafia hõlmab endas viidete kogu, mis on uurimisväite suhtes olulised.
Et bibliograafiast infot otsides mitte kaotsi minna, on soovituslik kasutada võtmesõnu (maks. 6). Võtmesõnad pakuvad otsingu jaoks kriteeriumeid ja parameetreid ning sõltuvalt esialgsetest otsingutulemustest tuleb neid võib-olla laiendada, koondada või parandada. Mitte kunagi ära looda vaid ühele või kahele infoallikale. Ära kunagi looda vaid ühele otsingule , võib-olla pead sa protsessi uusi võtmesõnu või piiratud võtmesõnade hulka kasutades kordama.
Kontekstuaalse arvustuse jaoks lugemine peab olema fokuseeritud lugemine, mille jaoks sobilik metodoloogia on:

• kogu kokku viite- / allikmaterjalid ning ära unusta jäädvustada publikatsioonide / avalike väljundite detaile oma bibliograafias
  
• püüa saada kiire ülevaade allika sisust ja struktuurist
  
• pea meeles oma võtmesõnu / uurimust kirjeldavaid sõnu
  
• libista silmad üle teksti, kuni lehekülje keskpaigani – sinu perifeerne nägemine peaks muu teksti ära nägema
  
• libista silmad üle tutvustuse ja kokkuvõtete
  
• loe hoolikamalt peatükke, mis tunduvad olulisemad
  
• kopeeritud materjalide puhul kasuta värvilisi markereid, et kodeerida värvide järgi olulist sisu
  
• eralda põhiinformatsioon
  
• tee märkmeid informatsiooni kvaliteedi kohta.
  

Otsingutest kogutud informatsiooni tuleb hoolikalt jäädvustada ja tallele panna. Hea oleks üles seada oma kodeerimissüsteem, näiteks värviliste markerite kasutamine erineva tüüpi informatsiooni jaoks. Täpne info jäädvustamine ja selle korrektne haldamine on üksikasjaliku otsingu oluline osa. Veenvat argumenti pole võimalik esitada, kui su väidet ei toeta tõendid.
Hea oleks koostada oma viidete andmebaas , mis on sinu eesmärkide järgi kohandatud. Lisaks „publikatsiooni“ detailide ja „võtmesõnade“ väljale võiksid kaasata ka:

• „kokkuvõtte“ välja - lühike allika kirjeldus
  
• „kriitilise hindamise“ välja – viite väärtuse ja olulisuse kriitilised seisukohad
  
• „põhitsitaatide“ välja – valitud lühikesed tsitaadid, mis kirjeldavad olulisi argumente
  
• „muu meedia“ välja .
  

Viidetele täpne viitamine on oluline uurimisoskus. See kindlustab, et viited on leitavad ning et ka uurimus on omistatud õigele autorile / loojale. (lk 42-47)
2.4 Kontekstuaalse arvustuse ettevõtmine: maa-ala kaardistamine
Kontekstuaalset arvustust võid kasutada:

• oma professionaalse teadlikkuse demonstreerimiseks
  
• oma uurimuse väärtuslikkuse teatud töökontekstis demonstreerimiseks
  
• finantseerimisressursside jaoks avalduse esitamiseks
  
• oma kindla praktika asukoha määramiseks ja seostamiseks
  
• uue uurimisprojekti väljatöötamiseks.
  

Kontekstuaalse arvustuse sisu peaks hõlmama:

• iga põhiviite selget ja lühikest eesmärki kirjeldavat kokkuvõtet
  
• lühikeste põhitsitaatide läbimõeldud kasutamist, et illustreerida olulisi argumente / ideesid
  
• visuaalsete ülevaadete ja spetsiifilisemate visuaalsete materjalide kasutamist
  
• viitematerjalide olulisuse ja väärtuse kriitilist hindamist laiema uurimiskonteksti ning sinu uurimisküsimuse suhtes
  
• kriitilise mõtlemisoskuse ja kriitilise kirjutamise demonstreerimist ning püüdu välja töötada praktiseerija uuringu jaoks sobivat keelt.
  

Kokkuvõtteks on vajalik olemasoleva uuringu kirjeldus ja kriitiline hindamine, mis demonstreerib tasakaalu „mõistliku“ vastuse ja isikliku, loomingulise, alternatiivse vaate vahel, mis viib tugeva ja veenva argumendi väljatöötamiseni.
Kontekstuaalse arvustuse koostamine – maa-ala kaardistamine: on oluline, et valid oma bibliograafiast või andmete kogust kõige asjakohasemad viited / allikad. Antud informatsiooni saab organiseerida ja klassifitseerida erinevatel viisidel, kasutades erinevaid kaardistamismeetodeid. Selleks, et näha, mis sul on ja kuhu sellega edasi liikuda , on otstarbekas kasutada erinevaid kaardistamistehnikaid, et „maa-ala“ mõista.
Kolm kaardistamistehnika näidet:

• Meelekaart : selle loomise käigus peaksid su võtmesõnad aitama sul viiteid tähtsuse järjekorda panna ning nende asukohta määrata: kas on midagi, mis seostub kõigi sinu võtmesõnadega? Sellisel juhul on see sinu kaardi keskmeks. Kas on midagi, mis seostub enamike su võtmesõnadega – see paikneks kaardil seoses sinu põhiviidetega jne.
  
• Maatriks – see hõlmab tulpasid ja ridasid, mis esindavad kahte erinevat dimensiooni, mõistet või infokogumit. Maatriks on väga mitmekülgne vahend nii informatsiooni haldamiseks kui ka analüüsimiseks.
  
• Võrgustikud – Võrgustik on sõlmkohtade (põhipunktide) kogum, mis on ühendatud ühendustega (joontega), ning mida saab joonistada okstega puu või juurtega taime struktuurina. Võrgustikud on kasulikud uurimaks suhteid paljude muutujate vahel, gruppide ja alamgruppide visualiseerimiseks ja väljakooruva narratiivi kirjeldamiseks. (lk 49-55)
  

Mina kasutaksin ilmselt võrgustiku tehnikat , sest hetkel tundub see mulle kõige omasem, samas ei välista ka teisi tehnikaid, kuid enne peaksin neid põhjalikumalt uurima .
Arvustus (review) on sinu uurimiseema ja lähenemise õigustamine. See on olemasoleva uuringu kirjeldus ning kriitiline tõlgendus ning selles on tasakaal mõistliku vastuse ja isikliku, loomingulise ja alternatiivse vaate vahel, mis viivad sinu uurimisettepanekus tugeva ja veenva argumendi väljatöötamiseni. Meeles tuleb pidada kvaliteedi kriteeriumeid: selgus, lühidus, ulatus, sügavus, täpsus, järjekindlus, efektiivne analüüs ja süntees. Põhiolemuselt peaks sinu arvustusel olema põhiviidete fokuseeritud struktuur / järgnevus – sinu argument – koos mõistlikul viisil organiseeritud materjalidega, näiteks kronoloogilises, temaatilises, võrdlevas jne järjekorras. Arvustuses peaksid olema:

• ülevaated / eelvaated
  
• kõige olulisemaid põhiviiteid tuleks sügavuti kirjeldada ja kriitiliselt hinnata
  
• vähem asjassepuutuvate viidete puhul ei tasu väga detailidesse minna, kuid neid tuleks siiski mainida näidete ja valitud loenditena
  
• lühikeste põhitsitaatide läbimõeldud kasutamine illustreerimaks tähtsaid argumente / ideesid
  
• visuaalsete ülevaadete ja täpsemate visuaalsete materjalide kasutamine
  
• iga peatükki lõpetavad kokkuvõtted
  

2.5 Peegeldav päevik
„Peegeldava päeviku“ pidamine võib tagada otstarbekaid protsesse ja raamistikku, mis panustavad erinevatesse arengutesse: praktika erinevad mudelid, interdistsiplinaarsus ja koostöö julgustamine, laiendatud professionaalsus ning paremad vestlused iseendaga . Päevik võib sisaldada erinevat tüüpi informatsiooni – tegevuste ja arengute logi, käigus oleva töö dokumentatsioon , kontekstuaalsed viited, informatsioon töö tempo ja arengute kohta, hindamisest ja analüüsis tulenevad põhipunktid ning muu asjakohane eluline teave.
Päevikupidamise protsessi võimalikud elemendid :
* Tegevuse käigus peegeldamise (reflecting-in- action ) ajal saame kiirelt ajurünnaku abil ideid genereerida, iseendaga vestelda, otsida vihjeid, teha otsuseid ja muudatusi ning muuta suunda. Neid tegevusi saab salvestada päevikusse.
* Tegevusele järgneva peegeldamise (reflecting-on-action) käigus võib kaasata paljusid elemente – kirjeldamine (sündmuse tuvastamine; tehtu/toimunu faktiline kirjeldus), hindamine (nt kui hästi sa seda tegid, kui väärtuslik see oli, mida sa õppisid jne), kokkuvõte (nimekiri poolt- ja vastuargumentidest/ tugevustest ja nõrkustest; mida see kõik tähendab?; millist nõu sa teistele annaksid?; uute põhiküsimuste tuvastamine)
* Tegevuse jaoks peegeldamise (reflecting-for-action) käigus tuleks kasutada eelmises peegeldamisrežiimis kogutud teavet. Erinevalt eelmistest peegeldamistaktikatest hõlmab tegevuse jaoks peegeldamine rohkem viimistlemist , kitsendamist ja keskendumist. Planeerimisse saab hõlmata erinevaid elemente: soovide ja ootuste kirjapanek, projektsioonid ja spekulatsioonid (mis oleks, kui), projektsioonide poolt- ja vastuargumendid , küsimustele lahenduste pakkumine või nende leidmise viis, paranduste ulatuse tuvastamine ja nende saavutamise kirjeldamine, kõige olulisema järgmise sammu tuvastamine ja põhjendamine. (lk 57-63)
Peegeldava päeviku pidamine on ilmselgelt väga kasulik ja ma võtan eesmärgiks ka enda magistritöös seda kasutada.
3. Oma positsiooni määramine: uurimuse suuna ja asukoha leidmine
3.1 Uurimusküsimuse tõstatamine: kaardistamisest asukohani – sinu vaadete ülevaade
Uurimusega saab vastata vaid tähendusrikkale küsimusele; vastupidisele pole võimalik vastata. Uurimisküsimust saad kasutada argumendi põhjaks oleva esialgse väite arendamise baasina. Uuringu väide aitab välja töötada tööplaani ning juhib metodoloogia ja spetsiifiliste meetodite kasutamist.
Soovitused uurimisküsimuse tõstatamisel:
* Tunne piirkonda ( oma uurimuse konteksti)
* Laienda oma kogemustepagasit
* Kaalu loomingulisust parandavate tehnikate kasutamist (ajurünnak, meelekaart, metafooriline mõtlemine, analoogiate kasutamine)
Uurimisküsimuse tõstatamise kohta käivad soovitused põhinevad peamiselt kahel põhiteguril:
* Konteksti, kus võimalikud küsimused asuvad, sukeldumine ja
* proaktiivse, loomingulise lähenemise omaksvõtmine, et tuvastada võimalikke küsimusi.
Proovi vältida tähenduseta küsimusi ning küsimusi, millele on juba vastatud.
Eetika on korrektse käitumise üldprintsiibid ja reeglid. Kui sinu projekt hõlmab inimeste aktiivset osalust, peaksid järgima antud eetikaprintsiipe:
*Uuringu raamistiku ja osalejate kaasatuse selgus.
*Lubade ja ligipääsu hankimine.
* Osalejate kaasatusest tulenevate andmete kasutamine. (lk 67-71)
3.2 Metodoloogia taaskülastamine: võimalikud uuringupositsioonid ja –lähenemised
Lincoln ja Cuba kirjeldasid iseloomulike omaduste kogu, mida nad nimetasid naturalistlikuks uurimuseks – eriti sobilik uurimisstrateegia, kus uurimine toimub tõsielulistes situatsioonides , mitte laboris, kontrollitud tingimustes.
Naturalistliku uurimuse põhiomadused: loomulik tegevuspaik , sõnadetagi selge teadmine, arenev metodoloogia, eriline kriteerium usaldusväärsuse jaoks, üksikdetaile kirjeldav tõlgendus, läbiräägitavad tulemused.
„Bricoleur“: kollaaž ja koostamine. Brewer ja Hunter viitasid, et kvalitatiivne uurimus hõlmab endas olemuslikult mitmemeetodilist lähenemist. Mitmemeetodilise lähenemisega kasutab kvalitatiivne uurija tõlgenduslike praktikate kogumikku ning sellist uurijat kutsutakse „põlve peal klopsijaks“ (bricoleur). Bricoleur töötab võistlevate ja kattuvate perspektiivide ja paradigmade vahel ja sees.
Tegevuslik uurimine (action research) on situatsiooniline – tõsielulises kontekstis probleemi sekkuv, diagnoosiv ja lahendav. See nõuab potentsiaalses tegevuse kontekstis osalejate koostööd ja on järjest toimuvate muudatuste käigus ennasthindav, kus tulemuste rakendamine on metodoloogia osa.
Pehmete süsteemide metodoloogiad on huvitatud probleemsete situatsioonide parandamisest ning probleemi lahendamise protsessist õppimisest. Millestki süsteemse vaate saamine hõlmab terviku holistlikku mõistmist ning samuti ka osadest aru saamist ning adumist, kuidas osad tervikusse integreeritud on. (lk 72-75)
3.3 Uurimisettepaneku struktureerimine ja kirjutamine
Ettepanek (proposal) on tähtis mõtlemis- ja keskendumisvahend ning kasulik kommunikatsioonivahend teistega ideede arutamiseks. Kui ettepaneku lõplik versioon on valmis, pakub see sulle suunda, mis aitab sul püsida kursil, kui sind takistavad tähelepanu kõrvale juhtivad andmed ja „teekonna“ arengud. Uurimuse käigus vajab ettepanek kindlasti muudatusi, et vastata sinu mõtteviisi muutustele ning tähtsatele kontekstuaalsetele faktoritele.Iga ettepanek peaks vastama põhiküsimustele: mida? miks? kuidas? ja siis?:
Uurimisprojekti pealkiri (mida?) – pealkiri on väga tähtis element, kuna see peab väga selgelt edasi andma uurimuse fookuse. Ettepaneku tegemise faasis ei tohiks olemasoleva pealkiri olla liiga piirav , teha eeldusi või olla liiga spetsiifiline.
Projekti eesmärk (miks?) – eesmärk peaks kokku võtma uurimisküsimused. Eesmärk peaks samuti püüdma viidata uurimuse ulatusele, viitama asukohale / kontekstile, määrama kasutajad / publiku ning välja joonistama asjakohased piirangud.
Projekti sihid (kuidas?) – spetsiifilised tegevused, mis peaksid aitama eesmärki saavutada. Soovituslik on määrata oma sihtide arvu piiriks 3 või 4.
Uurimuse põhjendus ja kontekst (ja siis?) – antud osa peaks pakkuma veenva argumendi, miks pakutav uurimus on vajalik ning kuidas see seostub professionaalse kontekstiga.
Iga uurimuse ettepaneku puhul peaks põhjendus olema lakooniline . Hea põhjendus peaks näitama, et sul on elujõuline ja asjassepuutuv uurimuse ettepanek, mida saab edasi arendada realistlikuks uurimisprojektiks.
Tööplaan: Projekti ulatus peaks olema selgete parameetritega. Tööplaan peaks hõlmama uurimisprojekti strateegilist ülevaadet, kus on olemas sihtidega seotud põhilised verstapostid. Tuleks määrata teatud tööosade alguse ja lõpetamise tähtajad ning ka verstapostid projekti edenemise hindamiseks. Tööplaan peaks sisaldama üldise metodoloogilise lähenemise ja eelduste kirjeldust. Tööplaani põhiosa peaks kirjeldama, kuidas projekti sihid plaanitud uurimismeetodeid kasutades saavutatakse . Samuti tuleks kaaluda iga meetodiga seotud ülesandeid.
Ressursid / tugi: Tööplaani tulemusena kerkivad esile küsimused, kuidas uuringut rahastatakse ja toetatakse. Arvestades ressurssidest tulenevaid järeldusi võib olla vajalik siht ja eesmärk vastavalt üle vaadata. Tähtis on silmas pidada projekti ulatust ja elujõulisust arvestades uurimuse ajakava ning sinu isiklikku olukorda.
Oluline on oletada – omada mingit visiooni soovitud tulemustest ning kaaluda hilisemat uuringustrateegiat. Tulemused peavad vastama projekti eesmärgile ning mingil viisil olema suunatud uurimisküsimuste vastamisele. Samuti on kasulik viidata sellele, kuidas tulemusi tegelikult realiseerida oleks võimalik. (lk 77-85)
Jällegi väga kasulik materjal magistritöö kirjutamisel. Kui kõiki neid etappe rangelt jälgida, peaks magistritöö kirjutamine ladusamalt minema.
3.4 Uurimisprojekti informatsiooni haldamine
Projekti tööplaani osana tuleks arvestada ranget lähenemist informatsiooni haldamisele. Projekti ettepaneku osana on kasulik kaaluda võimalikke informatsiooni genereerimise ja kogumise meetodeid ning ennustada, kuidas antud informatsiooni tõhusalt organiseeria, et seda saaks hindamisel ja analüüsimisel efektiivselt kasutada ning samuti projekti tulemuste esitlemisel laduda argumendina kasutada.
Kui praktika on sinu põhilise, uurimuseks vajaliku tõendusmaterjali osa, tuleb seda kvaliteetselt dokumenteerida: andmeid tuleb vastavalt uurimisportsessi etappidele eesmärgipäraselt organiseerida. Erinevat tüüpi informatsiooni kiireks tuvastamiseks on lihtne kuid kasulik strateegia teabe värvide kaupa kodeerimine . Sarnaselt värvide kaupa kodeerimisele on võimalik luua ka oma ikoonide või sümbolite kogu. Uurija päevik peaks olema põhiline vahend planeerimiseks, kirjutamiseks, hindamiseks, oma uurimuse kohta käivate mõtete ja tunnete kokkuvõtmiseks. Bibliograafiline andmebaas vajab ilmselt regulaarset läbivaatamist ning selle tulemusena tuleb uuendada ka kontekstuaalset arvustust. On tähtis regulaarselt oma konteksti üle vaadata, et leida uusi arenguid, mis võivad sinu uurimist vormida või ümber kujundada. Enamike uurimisprojektide puhul on vajalik uurimuses kasutatud terminite defineerimine – projekti spetsiifiline sõnavara – et tagada selgus ja jagatud mõistmine. Andmete hoiustamine ja haldamine andmebaasis võimaldab teavet kergelt otsida ja taasleida, samuti teavet grupeerida ja ümber grupeerida – need on uurimisprojekti tulemuste hindamisel ja analüüsimisel olulised protsessid. Kasulikud on ka uurimisteabe haldamise tarkvarad ja andmete säilitusvormid, projekti ideede erinevatel viisidel visualiseerimine ning teiste uurimismeetoditega seotud dokumentatsioon. (lk 85-89)
Ilmselt võtan mina kasutusele värvida kaupa kodeerimise, päeviku ja mingit sorti andmebaasi.
4. Maa-ala ületamine: sobilike uurimismetodoloogiate juurutamine
4.1 Visuaalse uurimuse juhtum
Pea kõik distsipliinid kasutavad mingil moel nähtavat, et:
* koguda ja/ või luua andmeid
* ideesid organiseerida, kirjeldada ja edasi anda
* fenomeni või situatsiooni selgitada või mõista
* välja pakkuda ja veenda
* hinnata, analüüsida ja tõlgendada
* leidusid osadeks jagada ning edasi anda.
Uurimismetodoloogiad peaksid kasu lõikama hetke kultuurikontekstist ja tehnoloogiatest. See aitab avardada olemasolevate meetodite valikut – kasutada mitme meedia ja mitme meele meetodeid. Uurijatena peaks meid huvitama informatsiooni edasi andmine kõige täpsemal ja veenvamal moel ning me ei tohiks tingimata leppida paremuselt teise asja – kirjutatud sõnadega. Me peaks laiemalt aktsepteerima visuaalset poolt uurimisprotsessis. (lk 94-97)
4.2 Andmed, tõendusmaterjal, väide: argumendi põhi
Uuringuargument peab põhinema väidetel, mida toetab tõendusmaterjal. Tõendusmaterjali kogutakse ja/ või luuakse rakendades sobivaid uurimismeetodeid teatud uurimiskontekstis. Informatsioon koosneb andmetest. Andmed muutuvad informatsiooniks vaid siis, kui neid kasutatakse, seatakse kahtluse alla ning tõlgendatakse teatud kontekstides . Kontekst annab andmetele tähenduse. Iga tõendusmaterjali tuleb hoolikalt uurida ning selle asjakohasust antud argumendi suhtes kaaluda. Erinevad uurimismeetodid võivad kasutada ja / või luua erinevaid andmeid. Erinevad andmed võivad pakkuda erinevat tõendusmaterjali, mis tervikuna vaadates võivad pakkuda uuritava probleemi kohta rikkalikku pilti. Seega peame olema tõendusmaterjali suhtes avatud ja kriitilised, saades aru, et kuigi on olemas kinnitavaid tõendeid, võib esineda ka konfliktset või mittesobivat informatsiooni. (lk 97- 98)
On olemas kahte tüüpi andmeid – esmased ja teisesed andmed. Teisesed andmed on juba olemas, need on enamasti avalikult kättesaadavad ning neid on ilmselt juba mingil moel töödeldud. Esmased andmed on need, mida avastatakse või luuakse uurimismeetodite tulemusena. Esmased andmed on vahel „ toored “, pakuvad vaid osalist vaatepunkti ning võivad olla ebatäielikud. On oluline, et taoliste andmete avastamist / loomist arendatakse ja dokumenteeritakse väga rangelt ning kirjeldatakse detailselt mõnes tekstis – muidu pole andmed usaldusväärsed. (lk 98-99)
Kuigi ma oma tulevase töö täpset teemat veel ei tea, siis ma usun, et see hõlmab peamiselt esmaseid andmeid – intervjuude ja küsimustike tulemusi.
4.3 Maa-ala ületamine – avastusvahendid
Uurimisprotsessi etapid:
* Idee organiseerimine / uurimise planeerimine ja ettevalmistamine
* Andmete kogumine ja loomine
* Informatsiooni haldamine
* Informatsiooni hindamine / analüüs
* Informatsiooni süntees, esitlemine ja üldsusele levitamine
Individuaalsete meetodite ja üldise metodoloogia sobivuse kontrollimiseks on äärmiselt oluline erinevate meetodite proovimine ja hindamine. Sõltuvalt projekti ettepanekust on tõenäoline, et sihtide saavutamiseks tuleb kaasata erinevaid uurimismeetodeid. On oluline, et spetsiifiline uurimuse kontekst ja teatud tingimused viitavad meetodite sobivusele .
Vahel tuleb olemasolevat uurimismeetodit kohandada või avardada, et see vastaks teistsugusele või ebatavalisele uurimissituatsioonile või –kontekstile. Teatud väljatöötatud meetodi kohandamisel / avardamisel on tähtis konteksti, milles meetodit kasutatakse, teadvustada ja kirjeldada ning selgeks teha, kuidas ja miks seda kohandatakse. Metodoloogilise teerajamise traditsiooni puhul võib olla vajalik täiesti uue meetodi või vahendi leiutamine ja väljatöötamine. (lk 101)
Kokkuvõttes võib öelda, et iga uurimismeetodi rakendamisel peab kriitiliselt arvestama, et meetod peaks:
* vastama uurimiskontekstile ning sobima selles kasutamiseks
* olema kehtiv – vastuvõetav teistele uurijatele, kasutatav reaalsuses , antud kontekstis kasutajate jaoks tähendust omav, võimalusel üldistatav laiematele kontekstidele ning võimalikult usaldusväärne
* olema kasutatud äärmise rangusega
* olema põhjalikult ning selgelt uurimuse igas raportis kirjeldatud ja dokumenteeritud. (lk 102)
Praktika mõistel võib olla erinevaid tõlgendusi: praktika kui individuaalne loominguline tegevus; praktika kui vahendamine ja levitamine; praktika kui koostööl põhinev tegevus.
Praktikast tulenevad visuaalsed / loomingulised meetodid: jälgimine, visualiseerimine, fotograafia , video, visandiraamat, 3D-mudeli / maketid.
Praktikal põhinevad meetodid, mis julgustavad ja võimaldavad peegeldamist: peegeldav päevik / uuringupäevaraamat; sõnaline peegeldamine ehk valjusti iseendaga rääkimine (salvestatud); „sweatbox“ ehk stuudios asuv video ülesseade praktiseerijast, kes räägib ja peegeldab oma praktikast. (lk 104-116)
Uurimismeetodid: sotsiaalteadused:
* Juhtumiuuring - kasutatakse seal, kus keeruline ese / inimene / situatsioon vajab kvalitatiivset, intensiivset, sügavuti ja laialdast uurimist. Võimaldab detailset laialdast ja sügavuti minevat uurimust, mitme meetodi kasutamine aitab kinnitada ning kehtivust tagada. Näited / juhtum on spetsiifilised ja seetõttu pole antud juhtumist väljaspool üldistamine võimalik, äärmiselt aeganõudev, kriitiline vaade on aegajalt keeruline. Vaja on lubasid ja volitusi, tuleb tagada konfidentsiaalsus ja et avalikuks andmete kasutamiseks on antud liba, tuleb kirjutada väärikalt ja hoolikalt.
* Intervjuu – Põhimeetod saamaks teada teiste kindlaid arvamusi uurimisteema kohta. Kasutatakse juhtumiuuringus, kus vajalik on teatud sügavuti minev vaade, kasulik uurimuse avastavas faasis, et esile kutsuda vaateid, tuvastada muutujaid ja tähtsaid tegureid ning et hilisemat uuringut struktureerida. Vajalik on salvestustehnika. Intervjuu on hea viis inimese väärtuste, eelistuste, suhtumiste, uskumuste ja tunnete teada saamiseks, saab julgustada sügavuti minevaid vastuseid. Samas võib olla kallutatud (juhtivad küsimused), intervjuu toimumispaik võib mõjutada vastuste kvaliteeti, aeganõudev. Osalejad peavad enne salvestamist nõusoleku andma, tuleb tagada konfidentsiaalsus ning luba andmeid avalikustada, toimetatud töö ei tohiks tähendust muuta, tuleb kasutada väärikalt ja hoolikalt.
* Küsimustik – põhimeetod saamaks teada paljude teiste üldist arvamist uurimisteema kohta. Eesmärgipärane uurimus kogumaks andmeid teatud ajahetkel, et a) kirjeldada olemasolevate tingimuste iseloomu või b) tuvastada standardeid, millega olemasolevaid tingimusi võrrelda või c) tuvastada teatud sündmuste vahelisi suhteid. Sotsiaalteadustes üks kõige sagedamini kasutatavaid kirjeldavaid meetodeid, kasulik trendide tuvastamiseks suures populatsioonis, saab teha häid üldistusi. Võimalik on uurida suurt valimit, ökonoomsem ja väiksema ajakuluga kui intervjuu, vastajate anonüümsust saab ausamate vastuste nimel tagada, võimaldab koguda kvalitatiivseid andmeid. Mida suurem valim, seda üldisem vastus ning ajakulukam analüüsimine, madalad tagastamismäärad, vastuseid ei saa selgitada ning need võivad olla küsitavad. Küsimustik peab sisaldama infot uurimuse eesmärgi ja andmete kasutamise kohta, tuleb tagada konfidentsiaalsus, tuleb kasutada väärikalt ja hoolikalt.
* Personaalsed konstruktsioonid – dimensioonid, mida kasutama oma igapäevaelu aspektide kavandamiseks ning endast oma maailmas aru saamiseks. Kasutatakse psühholoogias, tundlik lähenemine iseloomu või indiviidi ettekujutuste hindamiseks. Kohandatav meetod julgustamaks inimesi jagama oma arusaamist maailmast või mistahes teemast. Osalejad peavad andma nõusoleku, tuleb tagada konfidentsiaalsus ja luba andmeid avalikustada, tuleb kasutada väärikalt ja hoolikalt.
Mitme meetodi kasutamisel on tähtis välja tuua põhjendus, miks erinevaid meetodeid kasutatakse ning kirjeldada selgelt, kuidas nad omavahel seotud on. Lisaks iga meetodi kasutamise kirjalikule kirjeldamisele on kasulik visualiseerida erinevate meetodite kasutamist metodoloogias tervikuna. ( lk 117 – 121)
Hetkel tundub, et mina kasutaksin intervjuusid ja küsimustikke. Juhtumiuuringu läbiviimine vajab veel täpsemat selgitamist.
4.4 Eelhindamise ja –analüüsi kaalumine
Hindamine on millegi väärtuse kindlaks tegemine ning selle väärtuse üle otsustamine. Analüüsimine on mingi asja detailne uurimine, et avastada selle tähendust; teaduslikumas tähenduses on see millegi osadeks või põhiomadusteks jagamine. Meetodite kasulikkust ja sobilikkust tuleks hakata hindama juba varakult, uurimuse alguses, ning vajadusel vastavalt sellele tuleks oma metodoloogiat muuta / kohandada. Samuti tuleks alustada erinevatest kasutatavatest meetoditest tulenevate andmetega „mängimist“, seades küsimuse alla nende kasulikkust (kehtivus, usaldusväärsus) ning püüda nendest sotti saada – tuletades algse tähenduse. Andmetega „mängimine“ võib sisaldada:
* andmete võimalikult paljudel erinevatel viisidel organiseerimine / sorteerimine
* andmete võimalikult suur visualiseerimine
* tagasiside saamiseks andmete arutamine osalejate / koostööpartneritega. (lk 123-124)
5 Kaardi tõlgendamine: hindamis - ja analüüsimeetodid
5.1 Hindamine, analüüs ja tõlgendamine
Kasutatavat metodoloogiat ja meetodeid tuleks hinnata, kas nad on efektiivsed uurimuse struktureerimisel ning hea kvaliteediga andmete loomisel / kogumisel. See on uurimuse ranguse demonstreerimise oluline osa. Teaduslike metodoloogiate puhul on objektiivsus, kehtivus, usaldusväärsus ja jäljendatavus uurimuse kvaliteedi nurgakivid. Terminite „kehtivus“ ja „usaldusväärsus“ teadusliku tähenduse asemel soovitatakse naturalistlikus uurimuses kasutada väljendit „trustworthiness“. Kehtivus tunneb huvi selle vastu, kas uuringuleiud on loogilised ning uurimise konteksti suhtes usaldatavad.“Trustworthiness“ hõlmab samuti üldistatavust – ulatust, milleni uurimuse leiud on üldisemalt rakendatavad teistes kontekstides. Mitte midagi pole võimalik hinnata või analüüsida ilma kriteeriumiteta, millega hinnanguid anda. On oluline, et välja töötatud kriteeriumid on seotud uurimuse eesmärkide ja sihtidega. Kriteeriumid on vahendid, mille abil me fokuseerime, jäädvustame ja destilleerime väärtust ja tähendust. Kuidas me teame, et need vahendid on sobilikud – neid tuleb järele proovida ning kunagi ei tohi eeldada, et kriteeriumid on täiuslikud. Hindamise ja analüüsimise kriteeriumid peavad olema viimistletud, läbipaistvad ja uurimiskontekstiga seotud. Selgitada tuleks konteksti, milles kriteeriumid on loodud. (lk 129-131)
Mida arvestada analüüsimisel:
* Analüüs pole uurimisprotsessi viimane osa.
* Analüüsi laiem eesmärk on otsida tähendusi ja mõistmist.
* Analüüs algab kõikide andmete arvesse võtmisega, et saavutada terviku mõistmine.
* Analüüs on süstemaatiline protsess, mis vajab distsipliini ja püsivust.
* Andmete analüüsimine hõlmab kõiki lähenemisi, et vähendada andmematerjali keerukust ning saavutada ladus tõlgendus asjakohasest materjalist.
* Analüüs on reflektiivne tegevus, mille eesmärgiks on liikuda andmete juurest põhimõttelisele tasemele.
* Andmeid saab organiseerida kas seoses mõne organiseerimissüsteemiga või läbi induktiivse protsessi, mille tulemusena kerkivad esile kategooriad.
* Analüüsis kasutatavatele kriteeriumitele peab olema selge ja konkreetne põhjendus ning neid kriteeriumeid tuleb järjekindlalt rakendada.
* Analüüsi peamine intellektuaalne tööriist on võrdlemine.
* Andmete struktureerimiseks ja sorteerimiseks on olemas erinevaid visuaalseid vahendeid.
* Analüüs on eklektiline tegevus.
* Paljudes uurimisvaldkondades arutletakse uuringu tulemusi uurija ja uuringus osalejate vahel, et luua resonants ja jagatud tähendus.
* Tõendusmaterjali piirangute suhtes tuleb olla skeptiline ja valvel.
* Tuleb kaasata alternatiivseid strateegiaid.
* Tõlgendus areneb läbi nii visuaalse kui diskursiivse analüüsi.
* Analüüsi tulemuseks on mingisugune kõrgtasemel süntees ja tõlgendus.
* Analüüs pole kunagi ammendav ja lõplik. (lk 132-133)
Püüd läbi kontseptuaalse / teoreetilise raamistiku oma andmetest sotti saada on kasulik analüütiline strateegia. On tähtis, et neid raamistikke tunnustatakse ja selgitatakse detailselt viidetes. Olemasolevate raamistike kasutamine analüüsimisel võib aidata siduda uuringutulemusi väljakujunenud uuringuga. Tõlgendamise protsess muudab hädavajalikuks „andmete taha mineku“, et luuda ideid, mis võivad olla väärtuslikud ja rakendatavad laiemates kontekstides. Selline üldistamise faas on uurimuse kvaliteedi oluline näitaja. Teha tuleb uurimuse ülekantavuse ulatuse aus hindamine. Tõlgendus peab põhinema olemasoleval tõendusmaterjalil ning kogu uurimise tõendusmaterjal peab olema teistele kättesaadav, et nad saaksid teha oma tõlgendusi. Seetõttu peavad esmased andmed olema uurimuse raporti osana kättesaadavad. Naturalistlikus uurimuses on vahel vaja uurimuse tulemusi läbi rääkida, et saavutada uurimuse usaldusväärsus. (lk 134-136)
5.2 Näited analüüsidest kunsti ja disaini alal läbi viidud formaalsete uurimuste põhjal
*Triangulatsiooni kasutav analüüs: näide kolm perspektiivi – loengupidaja arusaam enda õpetusstiilist, õpilaste arusaam tema õpetusstiilist ja uurija arusaamad ning tähelepanekud.
* Visuaalne analüüs – näide maatriksite kasutamine multimeedia dokumendis.
* Mitme perspektiivi kasutamine analüüsimisel (lk 136-142)
5.3 Andmetega „mängimine“ : analüüsimisvahendid
Analüüsimise kolm põhitegevust: andmete vähendamine, andmete kuvamine ja järelduste tegemine. Analüüsimisvahendid: maatriksid , mis on ühed kõige kasulikumad visuaalsed tööriistad, mis on võimelised kokkupakitud ruumis katma suurt hulka informatsiooni; meelekaardid; võrgustikud; tegevuse salvestised – paljusid igapäevaseid tegevusi saab visuaalselt analüüsida, et saavutada iga protsessi holistlik mõistmine; vootabelid – klassikaline meetod jälgimaks otsusetegemist ning nägemaks antud protsessi terviklikku pilti; dimensiooniline analüüs – kasulik viis andmete sorteerimiseks ja gruppide loomiseks; kronoloogiline analüüs; füüsiliste ja sotsiaalsete keskkondade analüüs; reflektiivse päeviku / arengulogi analüüs. (lk 144-152)
Metafoor ja analoogia analüütiliste ja tõlgenduslike töövahenditena
Metafoor on eeldatud võrdlus kahe erineva loomuga, kuid siiski milleski sarnase, asja vahel. Metafoorid annavad edasi või loovad jagatud tähendusi. Analüüsimisel võib metafooride kasutamine pakkuda väärtuslikku viisi, kuidas andmetest mõelda ja neid tõlgendada. Analoogia kasutamine on otstarbekas, kui püütakse sõnastada midagi, mis pole täiesti arusaadav. Analüüsi esimestes etappides me tavaliselt ei näe veel tervikut , ainult osasid. Analoogial on kolm põhitüüpi: otsene analoogia, bioloogiline analoogia ja isiklik analoogia. (lk 53-154)
6. Teekonna ülevaatamine: uue teadmise tuvastamine ning uuringuleidude edasi andmine
6.1 Uue teadmise tuvastamine
Originaalsus sõltub kontekstist. Erinevad originaalse teadmise definitsioonid :
* taastõlgendamine
* uute ühenduste loomine
* taas konteksti asetamine
* olemasoleva uurimuse avardamine
* uute ja / või täiendavate tõendite leidmine
* väheuuritud aladel töötamine
* alternatiivsed metodoloogilised lähenemised. (lk 161)
Tõendite portfoolio: tõendusmaterjalide kogumik demonstreerimaks õppimisalaseid saavutusi. Portfooliod on eriti kasulikud saavutuste kohta käivate tõendite esitamisel tööl või praktikal põhinevate projektide puhul. Hindamisportfooliotel on kolm põhielementi: õppimistulemused, saavutuste tõendusmaterjal ja peegeldavad seisukohavõtud. (lk 163)
6.2 Teekonna ülevaatamine: uuringu leidude edasi andmine
Praktikat hõlmav uurimus on tavaliselt kogunud erinevat tüüpi tõendeid erinevatele meediumitele, mis seostuvad erinevate meeltega . On oluline, et neil erinevat tüüpi tõenditel oleks uurimuse sees võimalik edasi eksisteerida oma originaalvormis. (lk 165)