Tallinna Ülikool Eesti Humanitaarinstituut EESTI KULTUURI TEKKE- JA OLEMISEELDUSED NING TINGIMUSED Referaat Koostaja: Kerli Puusepp Rühm: WE-1 Tallinn, 2012 Sissejuhatus Kajastan oma referaadis Eesti kultuuri tekke- ja olemiseeldusi keskajast ärkamisajani. Räägin veidi lähemalt erinevatel ajaperioodidel aset leidnud kultuurilise tähtsusega sündmustest ning samuti üleüldisest eluolust, eelkõige talupoegade omast. Räägin lähemalt ka reformatsioonist ning selle mõjust haridusele. Juttu tuleb ka rahvahariduse tõusust, lugemisoskuse kasvust ning eestikeelse kirjasõna tekkest. Lisaks saab referaadist teada ärkamisaja põhilised muutused, mis eestlaste eneseteadvust kasvatasid ning tänu millele sai eestlastest kultu...
taskus”, “Kullaketrajad”, “Puulane ja tohtlane”, “Julge rehepapp” ● Juhan Kunder ○ “Eesti muinasjutud”, “Suur Peeter ja Väike Peeter” ● Matthias Johann Eisen ○ “Esivanemate varandus. Kohalised Eesti muinasjutud” ● Ernst Peterson Särgava ○ “Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest” ● August Jakobson ○ “Ööbik ja vaskuss”, “Hiir, vähk ja sitikas” 2. J. Kunder "Suur Peeter ja väike Peeter". Mida muinasjutt õpetab? Selgitage selle muinasjutu abil, mis on gradatsioon. Kaks orja saadetakse metsa puid raiuma, neile antakse mõlemale kaasa toidukott. Suur Peeter on kaval, ütleb Väiksele Peetrile, et sööme enne väiksema toidu ära ja siis hiljem tema oma, aga pärast ei anna nooremale enda toidupoolist,
1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele) Veedade periood 1300 800 eKr, veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, hinduismi aluseks Panini elas u 400 a eKr, tal on u 4000 suulist reeglit, mis kirjeldavad tolle aja ülikute kõnekeelt, reeglid sisaldavad abisümboleid, mis ei tähenda väljaspool grammatikat midagi, need on lühikesed, kokkusurutud, tihti 1-2 sõna. Panini reeglite liigid: definitsioon, grammatikareeglid, sh väljendusreeglid, kombineerimisreeglid, asendusreeglid. 2. Hiina: keeleteaduse alged Confuciuse õpetuses: ,,nimede parandamine" Confucius oli esimene filosoof pidas oma eesmärgiks luua tublide ja kompetentsete meeste klass, kes oma tegutsemisega tooks maale rikkuse ja rahu. Nimede parandamine pigem n-ö asjade parandamine, sest asjad muutuvad ja muutuvad ka sõnade tähendused, seega peegeldavad tähendused varasemat asjade ...
3) anna oma hinnang kas väljaandja eesmärk on täidetud Eksam: (üks on mahukam, põhjendamise/selgitusega küsimus, üks väljaanne igast perioodist; kes oli ajakirjanduses .. ? 7.mai kell 16.00 Loeng 09.04 Esimestest väljaannetest järjepideva ajakirjanduseni Järjepideva ajakirjanduse algus – Perno Postimees 1857, kaastööliste kaasamine, iganädalane ilmumine, rahva harimine, suhtlus lugejaga. 1864. a Eesti Postimees – Jansen , 1878. a Sakala - Jakobson , 1879. a TES / Virulane - Jakob Järv , jne jne toimetaja keskne ajakirjandus, rahvavalgustuslikud persoonid andsid väljaandele, mida nad juhtisid, oma näo ja hinnangulise olemuse, nad olid juhtfiguurid. Kui tekkis eestikeelsete väljaannete paljusus, taipasid ka baltisakslased, et oleks vaja väljaannete teel eesti rahvani jõuda ning hakkasid ise püüdlema selle poole, kuid nende eesmärk polnud
Meie loeme teda ja tunneme teda, ning ka elame teda. Eesti kirjanduse ajalugu on pikk ning see sai alguse regivärsist. Hiljem tuli rahvaluule. Rahvaluuletekstide kirjanduslikel töötlustel on olnud oluline roll on eesti kirjanduses rahvuskirjanduse sünnist saati kuni praeguseni. Näiteks on Friedrich Reinhold Kreutzwald kirjutanud mõjuka muinasjututöötluste kogu "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Rahvajuttude töötlusi on kirjutanud ka prosaistid August Jakobson ja Juhan Kunder, luuletajaist Marie Under ja Villem Grünthal-Ridala jt. Rahvaluule eeskujul on kunstmuistendeid loonud Friedrich Robert Faehlmann, Aime Maripuu, Herta Laipaik jmt. Viimaste kümnendite autoreist ohtralt rahvajutusüzeid enamasti muistendeid ja naljandeid Andrus Kivirähk, tema tuntuimad sellelaadsed teosed on romaanid "Rehepapp" ning "Mees, kes teadis ussisõnu". F.R. Kreutzwald F.R. Faehlmann M. Under
Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana- Vändra 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna.
1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika aluseks on märgisuhted, mis muutuvad ning on ennustamatud. Iga märk on semioosise produkt. Kas kõik protsessid maailmas on semioosised või ainult mingi kindel osa? Lingvistilise suuna semiootikud panevad alumise läve kultuuri piirile. Filosoofilise koolkonna esindajad viivad selle oluliselt allapoole. Omne signum e signo: Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis (vt piiritu semioosis). Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni j...
Faehlmann kogus andmeid. 1857. a. Johann Voldemar Jannsen(1819-1890) Asutas ajalehe "Perno Postimees" (esimene Eesti ajaleht) 1864. a. toimus Eestis palvekirjade aktsioon Vene keisrile, kaebamaks talupoegade raske olukorra vastu Eestis. 1869. a. ärkamisaja kõrghetk I Eesti üldlaulupidi, korraldajaks Lydia Koidula Eesti rahvuslikus liikumises kujunes kaks suunda, kes omavahel läbi ei saanud a) Radikaalne suund juhtis Carl Robert Jakobson (1841-1882) Eelistas majandust b)Mõõdukas suund juhtis Jakob Hurt (1839-1907) Pooldas esmalt kultuuri arengut 1878 1882 trükiti Viljandis ajalehte "Sakala" Jakobsini surmaga lõppes ka esimene ärkamisaeg ja asendus venestusega Jakob Hurt lahkus Eestist Venestamine Eestis (1885-1905) Aleksander III (1881-1894) Alustas Venemaa äärealade venestamist Venestamise põhjuseks Eestis ja Lätis oli 1871. a. toimunud Saksa keisririigi loomine
Keel on foneetiliste eristuste hulk, mis on vastavuses mõisteliste eristustega. Malemäng on sama ka siis, kui mõni malend ära vahetada. Keel on vorm, mitte substants. Keeles on absoluutne ja suhteline arbitraarsus (nt 2 on absoluutselt arbitraarne, 22 aga suhteliselt arbitraarne), mõlemad süsteemi poolt motiveeritud. Saussure´i seisukohad andsid fonoloogias kiireima tulemuse. Praha strukturalistide koolkond Praha koolkond 1920-30ndad: Trubetzkoi, Jakobson, Mathesius (eelkõige slavistid). •FONEEMITEOORIA. Foneemid on distinktiivsete tunnustena kirjeldatavad. Häälikud on kõne osad. Foneemid on keele osad. Esmalt eristatakse tunnuseid, mille poolest foneemid erinevad ja siis öeldakse mis tingimustel nad erinevad. Foneemiteooria mõjutas ajaloolist keeleteadust: eraldiseisvate häälikute muutuste asemel hakati uurima foneemisüsteemide muutusi. •MARKEERITUSE TEOORIA (teema vs reema).
1865. aastal alustasid tegevust mõjukad laulu- ja mänguseltsid Vanemuine (Tartus) ja Estonia (Tallinnas), millest hiljem kujunesid Eesti esimesed professionaalsed teatrid. Rahvusliku ärkamisaja esimeseks tähtsündmuseks peetakse üldiselt Esimese üldlaulupeo toimumist Tartus 1869. aastal. Umbes sel ajal hakkasid lisaks Jannsenile aktiivselt tegutsema ka teised rahvusliku liikumise olulisimad eestvedajad, Carl Robert Jakobson ja Jakob Hurt. Tähtis roll oli mitmetel teistelgi, sealhulgas Jannseni tütrel, poetess Lydia Koidulal. Tegevust alustasid ka Eesti Kirjameeste Selts ja mitmed teised olulised ühingud. 1870. aastad olidki ärkamisaja alguperioodi õitsenguajaks, kuid juba sel ajal kujunesid selle liidrite vahel välja erimeelsused, mis aja möödudes üha süvenesid. Konservatiivset, baltisakslastega koostööd teha üritavat suunda juhtis Jannsen,
· RAHVUSLIKU LIIKUMISE KESKSED TAGALASED: Johann Voldemar Jannsen (1819 1890) sündis Vändras mõldri perekonnas, kus ta omandas veskilise kõnepruugi ja hea huumorisoone Jakob Hurt (1839 1907) sündis vallakooliõpetaja pojana Põlva lähedal Himmastes. Hurda isa oli hernhuutlane ja andis lastele valju usulise kasvatuse. Kodust sai Hurt kaasa kindlad kõlbelised põhimõtted ning harjumuse ja tahte teha tööd Carl Robert Jakobson (1841 1882) sündis Tartus, lapsepõlve veetis Tormas, kus isa pidas köstri ja kooliõpetaja ametit. Kuigi ta isa oli suur Jannseni sõber ja agar seltskonnategelane, kasvas poeg tänu emapoolsetele mõjutustele üles saksa vaimus · RAHVUSLIKU LIIKUMISE ETTEVÕTMISED: 1858. aastal alustas Johann Voldemar Jannsen välja andma nädalalehte ,,Perno Postimees". Oma kirjutisega virgutas Jannsen eestlasi talusid ostma, andis tulusaid õpetusi põllupidajatele,
PAUL PINNA Näitlejast, teatritegelasest ja näitekirjanikust Paul Pinna sündis 21. September 1884. Aastal Tallinnas linnaametniku pojana, õppis 4- klassilises linnakoolis, hiljem (1916 ) lõpetas eksternina reaalkooli. Seejärel töötas 1899-1906. Aastani kantselei ametnikuna Tallinna ringkonnakohtus ja linnavalitsuses. 1906. Aasta suvel astus direktor Duve juhatusel töötavasse alalisse saksa näitetruppi ja siirdus sama aasta sügisel näitlejaks ja teatrijuhiks äsjaasutatud ,, Estonia "elukutselisse teatrisse, kus teotses kuni 1914. aastani, olles seega Tallinna eesti alalise teatri rajajaid. Vaheajal käis Pinna suviti Saksamaal, täiendas ennast E. Reicher´i teatriakadeemias Berliinis ja mängis 1913. aasta suvehooaja Kieli linnateatris. Sügisel 1914 asus ta Venemaale ja mängis Nizni--Novgorodi, Kaasani, Samaari, Saratovi ja Moskva (Nikitski) teatreis. 1915. aasta sügisel Tallinna tagasi tul...
19 Gustav Ernesaks Lydia Koidula Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886
10 aasta perspektiivis pole ette näha, et hotellikohtade nappus ka suvehooajal turismi kasvu takistaks. (Eesti ja maailma turism 2007) Kasutatud kirjandus: 1) Eesti ja maailma turism 2007. [http://www.eas.ee/?id=2116] 22.08.2008 2) Eesti riiklik turismiarengu kava aastateks 2007-2013 [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12755212], 22.08.08 3) Jakobson, J. Turismi alused. Tallinn, 2002. 4) Siimon, I. Turisminduse alused. Tartu Ülikooli Kirjastus, 1996. 11
19.saj lõpul oli realismi küpsemine eesti kirjanduse kõige olulisem nähtus. See avardas kirjanduse võimalusi elu mõtestamisel ja tõi kaasa uue kunstitaseme. Samuti on nimetatud seda kriitiliseks realismiks(rõhutava hoiaku tõttu). Esindajad: Vilde, Kitzberg, Liiv. Luule 19sa.-20 vahetusel Võimust hakkas võtma venemaa ning eestimaa venestati. Selleks ajaks olid surnud üldtunnustatud luuletajad, kirjanikud nagu Kreuztzwald, Koidula, Jakobson. Kirjandus seltsid Eesti Kirjameeste Selts Eesti Üliõpilaste Selts Tartus
"Emajõe ööbik" (1866) elustavad rahvas mõtted ennemuistsest rõõmupõlvest ja kadunud õnnest, meenutab, et "tasa käib muistne jutt veel üle maa; kuis enne prii su rahvas olnud". Repertuaar Siiski koosnes esimeste laulupidude kava peamiselt saksa teisejärguliste heliloojate liedertafellikest paladest. Domineerisid niisugused nimed nagu J. H. Stuntz, A. Häser, K. Kreutzer, F. Abt jt, kusjuures pooled laulud olid vaimulikud. Kaks kuud enne 1869. aasta laulupidu andis C. R. Jakobson omal kulul välja kogumiku "Wanemuine Kandle Healed I", mis sisaldas Kunileidi "Sind surmani", "Minu isamaa on minu arm", "Minu isamaa nad olid matnud" 5 ning kaks tema enda rahvaviisiseadet "Miks sa nutad, lillekene" ja "Kodu". Ta saatis eksemplarid ka laulupeo komiteele ning kooridele, kes olid osavõtuks registreerunud. I
armastuslüürikat ning allegooriaid kaasajad kirjanduselu kohta, kuid muutunud ajas on need jäänud noortemate autorite luule varju. Kross on tõlkinud eeskätt prantsuse ja saksa keelest mitmeid värsilooliselt olulise autoreid ( Beranger, Becher, Eluard, Prevert) ning ka soome ja soomerootsi moderniste (Diktonius, Turtiainen). Jaan Kross ajakirjanikuna "Stalinismi sitkusest" ja "Tähtis päev". Erilised artiklid ja mõned tsitaadid neist. "Vahepeal tuli muidugi Jakobson, kes pidas meile küll kolm isamaakõnet ja tegi mitmeid vägevaid asju. Aga kelle kohta vist August Kitzberg on ütelnud kuldsed ja rasked sõnad: ta suri oma au ja hiilguse kohta üliõigel ajal. Sest pisutki hiljem oleks tähendanud, et v e n e s t u s oleks teinud temast oma tööriista ja tal oleks olnud põrgulikult raske ajaloo ees oma rollist pääseda." ("Tähtis päev") "Kas meie saamatute protsent on tõesti viimaks halvavalt suur? Või peame end hoopis
ehk vallakogukond. 1. vallakohus lahendas talupoegade tülisid 2. talupoegade vastutus magasivilja varumisel viljavaru, millest sai häda korral laenu võtta 3. vaestehoolekanne toetati ühiselt töövõimetuid ja puudust kannatavaid inimesi Talude päriseksostmine talupojad võisid osta maad ÄRKAMISAEG (18501918) Ärkamisaeg algas 19. sajandi teisel poolel. Eestlane hakkas huvi tundma oma keele, kultuuri ja rahva vastu. Esimene Üldlaulupidu Tartus 1869, korraldaja Jannsen 1. Jakobson ajaleht Sakala 2. Koidula - Jannseni tütar. - Võttis osa aktiivselt ärkamisaja vaimuelust. Lood ,,Eesti muld ja Eesti süda", ,,Sind surmani" , ,,Mu isamaa on minu arm" 3. Jannsen - Pärnu Postimees, Tartu Postimees, Eesti Postimees. - Laulu-ja mänguselts ,,Vanemuine" - Organiseeris Laulupidu 4. Hurt - Osales aktiivselt Eesti rahvusliku liikumises. Kreutzwaldi looming - Kalevipoeg Vina-Katk(Viinakatk)
KOKKUVÕTE Kategooriaplaani koostamisel külastasime kolme kauplust. Nendeks olid Viljandis asuvad Turu Konsum ning vahetusläheduses asuvad konkurentsid: Säästumarket ja Meie kauplus. Kategooria liigiks olid loomatoidud ja alamkategooriaks koeratoit. Koeratoidu valik kõigis kauplustes oli erinev. Meie poolt tehtud hinnavõrdlusest tulenevalt olid Konsumis pakutavate koeratoitude hinnad võrreldes konkurentsidega, kõrgemad, aga valik oli jällegi laiem. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Jakobson, S. Kalvik,Ü. Kirikal,H. Kuusik, R. Maasik, L.Murulaid,T.(Koost.) (2012.) Kategooria juhtimine kaubanduses, Tallinn: Printon Trükikoda AS 2. www.etk.ee 3. www.säästumarket.ee 4. www.meietoidukaubad.ee
· Sajandi teisel poolel oli juhtivaks kultuurikeskuseks Laiuse kihelkonnakool · 1054 õpilast, kes said lauluõpetust nootide järgi · 1832/33 a. segakoor Simunas · 1830 a. laulukoorid Väike-Maarjas, Saaremaal Kaarmas, Põltsamaal, eesti koguduse juures Tartus · Kooride hulga kasv · Hellenurmes ,,Betheli" nimelises koolis mitmehäälne laul · Torma pillikoor ja laulukoor; neljahäälne laul; kanti ette osi Mozarti Reekviemist; A. Jakobson · Põltsamaa 1847 a. esimene eestikeelne ilmalik laulukogu (Hörschelmann) · ,,Mönned armsad laulud" saksa keelest tõlgitud laulud · Wilberg tema juhtimise all kanti ette osi Haydni ,,Loomisest" ja Händeli ,,Messiasest" · 19. saj teisel poolel palju koore, asutati palju lauluseltse · 1865 a. Revalia esimene lauluselts · 1865 a. Estonia Kuulamine · ,,Uni tule silma sisse" (äiu-äiu /.../ uni tule /.../ kägu sisse /.../
Esimesed väetuskatsed - 1776. Aastal avaldatakse Valleriuse poolt taimede huumustoitumise teooria, mida XIX saj. Keskel propageeris ka A. Thaer • 1836 – Boussingault alustas tööd toitainete ringete kohta maaviljeluses. • 1840 – Justus von Liebig -Mineraalse toitumise teooria -Miinimumteooria -Toitainete täieliku tagastamise teooria-1913. a. rajas R. Steiner (1861-1925) Šveitsis Antroposoofia Seltsi -1924-1928 Biodünaamilised preparaadid Olulisemad agrokeemiateadlased Eestis: C. R. Jakobson (1841-1882) (1869) -A. Eisenschmidt (1876- 1914) -A. Nõmmik (1882-1957) -O. Hallik (1906-1964) -A. Piho (1924-1978) E. Raudväli (1926-1996) -Agrokeemia õpetamise ajalugu -Esimene põllumajanduslik kõrgkool Euroopas – 1797. a. Kesztley Agraarülikool Agrokeemia, kui rakendusteaduse ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllumajanduskultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. m13
(põhijooneks tugev lojaalsus Vene võimule, aga tsipa äsas baltisakstele vist ka). Ärkamisaegne murrang Eestkätt seotud "Kalevipojaga", mis andis eestlastele heroilise ajaloo, sai hakata liikuma Merkelliku ajaloonägemuse suunas (Undusk). Samuti räägiti uutmoodi ajaloost mingites lugulauludes ("Mõisnikkude hapu kurk"). Hakkas kujunema valguse-pimeduse- koidukontseptsioon, mille võttis endale peagi Jakobson. Ajaloo kolmikjaotus: alguses elasid eestlased valguse-ja rahuriigis, mille lõi segamini pimeduse sissetung, teisisõnu saksa ristisrüütlite tulek; see käivitas võitluse, mis pole möödas siiamaani, kuid pimedus pagendatakse valguseriigist ükskord taas. Nägi oma kaasaega kui võitluse lõppfaasi. Ideoloogia: tugev talurahvaseisus, rahva majanduslik alus, millele toetuks haritlaskond. Noored haritlased asusid "oma" ajalugu propageerima, muinasteadused ja sakslaste-eelne aeg eriti
intelligents, mõjutatuna prantsuse ja itaalia vabamõtlejate kirikukriitilistest ideedest - mis olid populaarsed igal pool Euroopas - pakkusid ka siin sarnase lähenemise välja. Otseselt ateismiga tegu ei olnud, ent selle suuna tabasid ära sotsiaaldemokraadid ja hakkasid seda kasutama. Ajaloolise tausta huvides märgitagu ära ka XIX sajandi 60ndatel aastatel toimunud rahvusliku ärkamisega seotud, nähtavasti paratamatu “härraskiriku”- vastane reaktsioon (esindajatest nt. Kreutzwald, Jakobson, Faehlmann), see jäi aga valdavalt haritlaste, formeeruva intelligentsi piiridesse ja laiemat kõlapinda ei saavutanud. Kirikuvastasusest kui ateismist lähtuvast ideoloogiast ei ole siinkohal kindlasti mõtet rääkida. Kirikuvastasuses mängisid kindlasti rolli ka ärkamisaegsete juhtfiguuride omavahelised vastuolud (Hurt-Jakobson). Neist tendentsidest tulenevalt esineb XIX sajandi II poole eesti kirjanike teostes kirikuvastaseid elemente, nt Vilde, Peterson, Faehlmann, Kreutzwald.
• Malemäng on sama ka siis, kui mõni malend ära vahetada. (asendada pudelikorgiga nt) • Keeles on absoluutset arbitraarsust ja suhtelist arbitraarsust, mis on süsteemi poolt motiveeritud. kaks on absoluutselt arbitraarne, kakskümmend kaks ainult suhteliselt. Praha fonoloogiline koolkond • Saussure’ i seisukohad andsid kõige kiirema tulemuse fonoloogias. • Praha koolkond 1920-30ndad: Nikolay Trubetzkoy, Roman Jakobson, Vilem Mathesius; eelkõige slavistid. • Häälikud kuuluvad parole’i, foneemid langue’i. • Foneemid on kirjeldatavad distinktiivsete tunnustena (eristused!). Foneemidel on esinemispiirangud (näiteks ingl. helilise/helitu klusiili kontrast nii sõna alguses, keskel kui lõpus, va sõnaalgulise /s/-i järel (kus neutraliseerub, nt stand); sama kontrast neutraliseerub sks.k. sõna lõpus nt Strand).
hekipõõsaiski pesitseb ta. Nii aastaringi võib muretult elada. Varblasest lastekirjanduse kogumikes: 1. Varblased põllul, J. Oro, lk. 295. Taadu, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 2. Kevadkontsert, I. Kari, lk. 70. Ema, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 3. Lugu väikesest varblasest, Voldemar Miller, lk. 183. Kirju-Mirju. Tallinn: Eesti Raamat 1969 4. Kooruke, Heino Väli, lk. 183. Kirju-Mirju. Tallinn: Eesti Raamat 1969 5. Varblane teeb kalja, August Jakobson, lk. 227. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 6. Vahvad varblased, Silvia Truu, lk. 226. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 7. Varblased, G. Boiko, lk. 40. Kirju-Mirju. Tallinn: Eesti Raamat 1969 8. Varblaste pidu, Ernst Enno. Üks rohutirts läks kõndima. Tallinn: Tänapäev 2001 9. Sulipoiss, Juta Kaidla. Valgete liblikate aegu. Tallinn: Eesti Raamat 1968 10. Värvukese kaebus, Karl Eduard Sööt. Äiu, lahke lapsukene. Tallinn: Eesti Raamat 1969
Eesti muusika Aleksander Thomson (1845-1917).......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).......................................................................................................... 5 Eduard Tubin (1905-1982)...................................................................................................... 5 Eino Tamberg (sünd. 1930)..................................................................................................... 5 Veljo Tormis (sünd. 1930)..............................................................................
1. Emakeelse rahvahariduse edenemine. 2. Rahva kultuuriharrastuse toetamine. 3. ldise silmaringi laienemine. 4. Kutseoskuste omandamise soodustamine. 5. Eestlaste kultuurihtsuse kujundamine - kadakasakslaste kaotamine, eliitkultuur. Rahvusliku liikumise juhid : 1. Johann Voldemar Jannsen - hakkas Tartus vlja andma ajalehte Eesti Postimees. 2. Jakob Hurt - usulise kasvatusega, tkas ning tahtis haritud inimeseks saada, vttis osa Vanemuise seltsist ning temast sai tuntud knemees. 3. Carl Robert Jakobson - sndis Tartus, lapseplve veetis Tormas, pdis seal leiba teenida petajana peale petajate seminari lpetamist sealt kskis misnik tal lahkuda ja ta lks Peterburi. 1868. a. pidas ta Vanemuise seltsis esimese isamaakne valguse-, pimeduse- ja koiduajast. 1878. a. asutas ajalehe Sakala, sellest sai ks loetumaid vljaandeid. 1850. a. - Laulu- mnguselts Vanemuine. 1864. a. - Kler aitas palvekirjade aktsiooni eestvedajaid Vene tsaari jutule. 1869. a
3. Üldise silmaringi laienemine. 4. Kutseoskuste omandamise soodustamine. 5. Eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine - kadakasakslaste kaotamine, eliitkultuur. · Rahvusliku liikumise juhid : 1. Johann Voldemar Jannsen - hakkas Tartus välja andma ajalehte Eesti Postimees. 2. Jakob Hurt - usulise kasvatusega, töökas ning tahtis haritud inimeseks saada, võttis osa Vanemuise seltsist ning temast sai tuntud kõnemees. 3. Carl Robert Jakobson - sündis Tartus, lapsepõlve veetis Tormas, püüdis seal leiba teenida õpetajana peale õpetajate seminari lõpetamist sealt käskis mõisnik tal lahkuda ja ta läks Peterburi. 1868. a. pidas ta Vanemuise seltsis esimese isamaakõne valguse-, pimeduse- ja koiduajast. 1878. a. asutas ajalehe Sakala, sellest sai üks loetumaid väljaandeid. · 1850. a. - Laulu- mänguselts ,,Vanemuine". 1864. a. - Köler aitas palvekirjade aktsiooni eestvedajaid Vene tsaari jutule.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Grete Jakobson Katriin Mats TH2 NOORTESEMINAR TEEMAL ÕPPIMISE-JA TÖÖTAMISEVÕIMALUSED VÄLISMAAL Projektikava Pärnu 2012 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 KOKKUVÕTE..................................................................................................................3 1. PROJEKTI ORGANISATSIOON JA TEOSTAJATE HINDAMINE NING
Tegelik võim Eestis läks EKP-le, mida juhtis Karl Säre Eesti vabariigi juhtivad tegelased arreteeriti järk-järgult, kes enamuses hukati ja ülejäänud küüditati. (Päts ja Laidoner küüditati juulis 1940). Nõukogude repressiivorganid töötasid täisvõimsusel ega väsinud, arreteerides, piinates, tappes ja hirmutades sadu tuhandeid inimesi. Erilise julmusega paistsid silma Sergei Kingissepp ja Idel Jakobson. 1940 viidi läbi ulatuslik natsionaliseerimine, st. tehaste, vabrikute, kaubandus-, transpordi ja muude ettevõtete, peagi ka majade äravõtmine omanikelt. Kahekümne aastaga iseseisvaks kujunenud majandus pidid taas saama suurriigi majanduse osaks. Maal viidi läbi kiire maareform. Talu maksimaalsuuruseks kuulutati 30 hektarit ja kõik mis üle selle võeti ära ning jagati nn. uusmaasaajatele.
Proosateksti analüüs 11.02.15 Proosatekst kui fiktsioon Ilukirjandus on valdavalt fiktsionaalne. Fiktsioon (lad. fictio või fingere ’väljamõeldis, teesklus’ või ’moodustamine, kujundamine’) Väljamõeldis, võltsing, igasuguse kujutlusvõime saadus. Diskursus, milles mittetegelikke asjaolusid esitatakse erilisel viisil, et see sugereerib neid pidama tegelikeks. Imaginaarsed juhtumite, asjade ja asjaolude väljamõtlemine, luulendamine (nt petmise eesmärgil) Oletus, mille kohta on teada, et ta on faktist erinev, aga mida siiski aktsepteeritakse Fiktsionaalne narratiiv, jutustav proosa sisaldab väljamõeldud lugusid Proosa ja luule Luulest kõneldakse kui millestki erilisest, mis vastandub proosale. Luule on proosa suhtes midagi pidulikku, ta on justkui ehitud kõne ja ehi...
1864 Tartus asutati saksa võimlemisselts "Dorpater Turnverein" 1867 Avati Dorpater Turnvereini võimla Tartu Linnavalitsuse Ametnike Pensioniühingu hoone tiivas 1874 Võimlemisõpetaja Paul Buro avaldas raamatu "Das Turnen in Beziehung auf die Wehrpflicht" (Võimlemine seoses sõjaväeteenistuskohustusega). Laiuse köster Jüri Soo hakkas korraldama kehalist kasvatust Laiuse Kihelkonnakoolis 1875 Asutati Tartu Sõudeklubi (Dorpater Ruderclub) 1876 C.R. Jakobson avaldas oma "Kooli lugemise raamatu" III osas antiikolümpiamänge tutvustava "Olimpia mängu-pühad". Jüri Soo korraldas Mõra mõisas esimese rahvakoolide võimlemispeo 1879 Ilmus esimese eestikeelse kehakultuurialase õpikuna Johann Kurriku kirjutatud "Turnimise raamat" 1881 Ajalehes "Revalsche Beobachter" avati malenurk 1883 Ajaleht "Olevik" avaldas eestikeelse malemänguõpetuse. Esimesed teated purjetamis- võistlustest Pärnus
on küll tahe olla lojaalne, see käib aga üle jõu ja mõistusea¯. 23. augustil hakkas Haridusministeeriumi juures koos käima keelunimekirju koostav komisjon, mille juhtajaks August Alle. Informatsionikeskuse (tema pädevuses oli trükitööde, raamatukogude, raadio, kino, ja kirjanduse ning kunstialade üldine korraldamine) esindaja selles oli N. Puusepp, kes tutvustas komisjoni teistele liikmetele tööpõhimõtteid. Komisjoni kümne liikme hulgas oli mitu kirjanikku: August Jakobson, Mihkel Jürna, Paul Rummo, Rudolf Sirge, Tallinna Keskraamatukogu juhataja Aleksander Sibul. Nimekirjade koostamiseks kasutati Tallinna Keskraamatukogu katalooge. Nimestik nr. 1. sisaldas 130 venekeelset teost. Nimestik nr. 2 sisaldas eestikeelseid memuaare jt biograafilisi väljaandeid, ilu- ja lastekirjandust. Nimestik nr. 3. keelas ajakirju, albumeid, broshüüre, käsiraamatud, kõik kirjastuse Loodus väljaaned, Tänapäeva romaani jm. 4. nimestik oli avaldatutest kõige pikem
Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat IT alused Referaat Juhendaja/õppejõud: Mati Kirikal Üliõpilane Denis Jakobson 183441 VDLR Üliõpilase meiliaadress Jakobson.denis@gmail. com Õppekava nimetus VAY0800-IT alused Tallinn 2018 Sisukord Jooniste loetelu..................................................................................................................3 Sissejuhatus.......................................................................................................................5 1Pooljuhtmäluseadmed..........................................................................
R. Kreutzwald ja F. R. Faehlmann. Koler lahkus, tööd polnud. J. V. Jannsen (tänav) 1864 kolis Tartu Eesti Postimees 1865 laulu ja mänguselts Vanemuine. Tartu põllumeste seltsi esimees. Ise polnud tegev põllumees. Aga ikkagi. Kasvas Vanemuisest välja laulupeo idee. Kogu Eestit hõlmava laulupeoni. Esitati tsaarile palve korraldamiseks. Selle loa saamine võttis aega kaks aastat. Kõik polnud nõus saksik tegevus. Vastu olid näiteks Köler ja Jakobson (500). Et toimuks, korraldati Priiuse 50. aastapäevaks. (1819). Esimene Laulupidu toimus: 1869, Tartus. Lp oli tõukeks seltside loomiseks. Konflikt baltisakslastega. Tehing: Jannsen ei avalda Jakobsoni kirjutisi toetuse maksmine. Hurt ka minekule. J. Hurt (18391906) Radikaalsem EP mõjutus. Õppis usuteadust kirikuõpetaja. Rajas Aleksandri kooli. Hurta süüdistati saksa meelsuses. C. R. Jakobson (18411882) Radikaalsem EP mõjutus
Tallinnas Maleva 18 asuvale munitsipaalmajale haldusteenust osutava OÜ Wawa tegevjuhilt Andreselt maja korterite ebaseadusliku üürilepingute pikendamise protsessi läbiviimise eest. Õhtuleht, 11.11.2009 Politoloog: Keskerakonna isoleerimine õigustab räpasust. «Ei saa päris tähelepanuta jätta Keskerakonna iga-aastast nurinat selle üle, et peavoolumeedia nad isolatsiooni jätab,» rääkis Jakobson Postimees.ee'le. «Olles analüüsinud valimiste ja poliitika kajastamist mitmete aastate lõikes, tuleb tunnistada, et seda on ka tehtud. Viimast kasutab Keskerakond aga õigustuse ja legitimeerimisvahendina oma ebakonventsionaalsete ning seaduslikkuse piiril laveerivate kampaaniavõtete puhul.» Jakobsoni hinnangul jäi nii kohalike kui ka europarlamendi valimiste eel tulevate valimiste meediakajastus õhukeseks.
Nende kahe toel anti välja ,,Kalevipoeg" 1863. Osa eesti haritlasi leidis tööd välismaa, kuid ei kaotanud sidet kodumaaga. Eesmärgid: · Emakeelse rahvahariduse edendamine · Rahva kultuuriharrastuste toetamine · Üldise silmaringi laiendamine · Kutseoskuste omandamise soodustamine · Kõrgkultuuri loomine · Arendada eliitkultuur eestlastega 1870ndatel tekkisid 2 bormi: radikaalne ja mõõdukas. Radikaalsetesse kuulusid nt. C. R. Jakobson (J. Köler) Mõõdukatesse kuulusid nt . J. V. Jannsen, J. Hurt Venestamise mõju: rahvusliku liikumise raugemine, tsensuuri süvenemine, ajalehtede sulgemine, baltisakslaste positsioonide nõrgenemine, uus rahvuslik tõus 1890ndatel (nt. Villem Reiman (1861-1917) - eesti ajaloo uurimine, karskusliikumine, Jaan Tõnisson (1868- 1942?), Seltsiliikumise uus laine (karskusseltsid), EÜSi tegevus alates 1870 (1884 sinimustvalge pühitsemine)) 12. Eesti poliitiline elu 20. saj alguses
Kõige aktiivsem oli rahvuslik liikumine just lõpu aastatel, kui venestamine sellele lõppu teha püüdis (kõik seltsid välja arvatud karsklaste seltsid keelati). Ärkamisaja eelduseks oli Eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine. Kõige elavalamalt võtsid rahvuslikust liikumisest osa haritlased. Eestvedajateks olid Carl Robert Jakobson (radikaalsem suund, baltisakslaste vastane) ning Jakob Hurt ja Johann Voldemar Jannsen, kes taotlesid baltisakslastega paremat läbi saamist. Olulist osa mängisid ka F. R. Kreutzwald, Lydia Koidula ja Johan Köler (Peterburi Eesti patrioot). C. R. Jakobson andis välja ajalehte "Sakala", J. V. Jannsen oli väga populaarsete ajalehtede "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" algataja. Jakob Hurt oli rahvaluule kogumise eestvedaja ka Eesti Kirjameeste Seltsi esimene juht
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Tõnis Teinemaa TALLINNA BÜROOHOONETE TURG 2007. 2014. AASTATEL Uurimistöö Juhendaja: emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2014 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Tõnis Teinemaa ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 112529 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Juhendaja emeriitprofessor Ene Kolbre: Töö vastab uurimistööle esitatud nõuetele En...
väljaandmine, eriti kooliõpikud. Eesti rahvaluule ja vanavara kogumine. Jakob Hurt oli esimene president. Jakob Hurt (1839-1907) Vallakooli õpetaja poeg Isa oli hernhuutlane ja andis ka lastele tugeva usulise kasvatuse Põlva kihelkonnakool, Tartu kreiskool, Tartu gümnaasium, Tartu ülikool (usu) Lõi kaasa "Vanemuise" seltsi töös Kogus ja avaldas Eesti rahvaluulet, oli sober Jakobsoniga. Carl Robert Jakobson (1841-1882) Peterburi patriootide rühma ideede kandja (töötas seal kooliõpetajana) Eestikeelsete kooliraamatute koostamine ja väljaandmine "Kolme isamaakõne" autor (ettekanne "Vanemuise" seltsis) "Sakala" asutaja ja toimetaja 1878 Kurgja näidistalu looja Radikaalsema suuna esidaja. Baltisakslaste vastu Suur lõhe: Tõsised lahkhelid Hurda ja Jakobsoni vahel. J kirjutas teravaid artikleid
muu tegevuse kõrvalt. 1870. aastate lõpuks oli eestikeelsete väljaannete arv mitmekordistunud (8 ajalehte, 1 ajakiri, 5 lisalehte) ja nende juures oli pidevalt tööd kümmekonnale ajakirjanikule. Kuid kuni Jakobsoni Sakala ilmuma hakkamiseni 1878. aastal jäi Jannsen ikkagi veel ainsaks põhiametiga ajakirjanikuks. Teised ajalehetoimetajad olid kas kirikuõpetajad, koolmeistrid või ametnikud. Jannseni kõrval olid 1860.-70. aastatel ajakirjanikena tuntumad ja mõjukamad Carl Robert Jakobson ning Jakob Hurt. Eesti rahvuslik ärkamisaeg ja ajakirjandus Johann Voldemar Jannsen 1819-1890 Sündis 16. mail 1819 Vändras möldri ja kõrtsimehe pojana. Poisile pandi nimeks Jaan, perekonnanime sai nende pere paar-kolm aastat hiljem. Õppis Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis, oli kutsariks abipastor C. Körberi juures, kellelt sai õpetust muusikas ja saksa keeles. Aastast 1838 oli J Vändras koolmeistri abi, 1842. aastast köster ja kihelkonna (khk)-kooliõpetaja
liidrid, tuntuks sai ka Jannseni tütre, poetess Lydia Koidula looming. 1871. aastal rajati ka eestlastest haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts. 1870. aastad olidki ärkamisaja alguperioodi õitsenguajaks, kuid juba sel ajal kujunesid selle liidrite vahel välja erimeelsused, mis aja möödudes üha süvenesid. Konservatiivset, baltisakslastega koostööd teha üritavat suunda juhtis Jannsen, radikaalset, baltisakslastevastast ja Vene keisri toele lootvat tiiba Carl Robert Jakobson (1841–1882), Jakobsonist mõõdukamat, ainult eestlaste oma vaimujõule tugineda püüdvat voolu pastor ja keeleteadlane Jakob Hurt (1839–1907). Viimane kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Radikaalsem Jakobson, ajalehe Sakala toimetaja, sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise
suurim üritus oli Eesti Aleksandrikooli komiteede ja Peakomitee loomine, presidendiks Hurt teine suurüritus oli Eesti Kirjameeste Seltsi loomine 1872. a, presidendiks Hurt ülesanded: eestikeelse kirjanduse väljaandmine, kooliõpikud, võitlus uue kirjaviisi eest Hurt rajas aluse rahvusteadustele murded, etnograafia, rahvaluule uurimine, ajaloo uurimine, muinasteadus jne loodi Põllumeeste Seltsid, esimene Tartus, esimees Jannsen, siis Pärnus, Viljandis, Võrus 1871. a tuli Jakobson (Cimze lõpetaja) Peterburist tagasi, asutas Kurgjale näidistalu ja asus Põllumeeste Seltsi Jannsenilt üle võtma, kuna leidis, et seltsid ei ole ainult majandusliku, vaid ka poliitilise tegevuse kohad; Tartus, Pärnus ja Viljandis esimesed Põllumeeste seltsid 1872. a loodi Eesti Kirjameeste Selts, mis andis välja eestikeelset kirjasõna, õpikuid 1872. a kehtestati uus kirjaviis Ahrensi grammatika Kolmas periood e lõppjärk: 1878
Expanding the Boundaries of Ecocriticism. Charlottesville: University Press of Virginia. Eilart, Jaan 1976. Inimene, ökosüsteem ja kultuur. Peatükke looduskaitsest Eestis. Tallinn: Perioodika. Goethe, Johann Wolfgang von; Tobler, Georg Christoph 2004. Loodus. – Akadeemia, nr 12, lk 2590–2595. Haberman, Harald 1948. Eessõna. – Johannes Piiper. Pilte ja hääli eesti loodusest. Tallinn: Teaduslik Kirjastus, lk 3–6. Jansen, Ea; Põldmäe, Rudolf 1968. Carl Robert Jakobson. Lühimonograafia. Tallinn: Eesti Raamat. Jõgi, Olev 1973. Rudolf Sirge õngemehelood. – Virvendused laugvees. Valik kriitikat I. Tallinn: Eesti Raamat, lk 224–228. Jänes, Harald (koost.) 1934. Matkakirjeldusi ja mälestusi. Tartu: Loodus. Kalda, Maie 2004. Mis loom see on? Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum. Kant, Edgar 1999a. Matkamisest ja rändelust. – Linnad ja maastikud. Koost. Ott Kurs. Tartu: Ilmamaa, lk 15–23. Kant, Edgar 1999b
Kas teos on terviklik sõnakunstiteos? Kas selles teoses on nii teose erinevate tasandite vaheline ühtsus kui ka universaalse tähendusega teema? b) Strukturalism tähelepanu struktuuril ( laused, sõnad, silbid, häälikud- kas ja mis tähendus on millelgi neist osadest Alusteos: Ferdinand de Saussure ,, Üldine lingvistikakursus"(1916). Eristab keelt-langue ja kõnet-parole Teised S-i esindajad 1950-60-ndatel Roman Jakobson, Claude Levy-Strauss, Roland Barthes, Juri Lotman Binaarne opositsioon: kaks teineteist välistavat elementi või mõistet. Nendevahelisest erinevusest tekibki tähendus. Milline on teksti aluseks olev struktuuriskeem, mis aitab meil teksti mõtet välja selgitada (arhetüüp, narratoloogiline aspekt jne.) ? Seda tekstis olevat struktuuri käsitletakse kui teksti grammatikat, milles väljendub teatud tüüpi ,,matemaatiline valem", mis omakorda representeerib nt. tegelaste või
Osa kirjanikke hukkus natside läbi (Evald Tammlaan, kaudselt Juhan Sütiste), osa kommunistide käe läbi (Jüri Parijõgi veel pärast sõda ka Heiti Talvik ja Huga Raudsepp), ent paljude Eestisse ja ellu jäänute suu sulgesid kirjandusele esitatavad nõuded, masendav tegelikkus ja isiklikult läbielatu. Nii vaikis kauaks Betti Alver. Seda sõnakamad olid uue reziimi teooriat ja praktikat innukalt toetavad autorid nagu August Jakobson, luuletaja Mart Raud, noorematest autoritest Juhan Smuul, Debora Vaarandi jt. Mõnedki vanema põlve kirjanikud nagu Oskar Luts, Mait Metsanurk või Hugoraudsepp, kes iseseisvusaja sotsiaalsete olude suhtes olid omal ajal pilkavad või kriitilised, püüdsid oma sulge sundida ,,õigeid" teoseid looma, aga tulemused ei rahuldanud neid endid, lugejat ega ideoloogilist järelevalvet. Uus põlvkond prosaiste astus esile 1960. aastate algul (Arvo Valton, Enn Vetemaa, Mati Unt, Aimeé Beekman jt.)
VARA VALLA HARIDUSAJALUGU Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Vara vald.................................................................................................................................4 2. Haridusajalugu Vara vallas 1752 1988................................................................................6 3. Teised kihelkonna koolid, mis jääva Vara valla territooriumile.............................................6 3.1. Haridusajalugu Koosal.........................................................................................................6 3.2. Haridusajalugu Välgis..........................................................................................................6 3.3. Haridusajalaugu Matjamal...................................................................................................
(ministeeriumidest külanõukogudeni), haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. Kaugeleulatuvad tagajärjed: Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga; ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutis, jagamatult valitsevaks sai stalinlik ideoloogia; tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloo mälu vastu. · August Jakobson eesti kirjanik, riigi- ja ühiskonna tegelane. · Hans Kruus eesti ajaloolane ja poliitik. 50ndatel ,,kodanlik natsionalist". Varem kõrged kohad, hiljem vangilaager. · Nigol Andresen eesti kirjanik, kirjandusteadlane, kriitik, tõlkija ja poliitik. 1951 kohtu alla (25+5, kandis 4). · Adamson-Eric eesti maali- ja tarbekunstnik. 50 heideti välja Kunstnike Liidust, võeti ära ateljee ja võimalus
Milline on sõnakunstiteose struktuur (,,ehitus")? Kas teos on terviklik sõnakunstiteos? Kas selles teoses on nii teose erinevate tasandite vaheline ühtsus kui ka universaalse tähendusega teema? b) Strukturalism üks mõjukamaid meetodeid 20. Saj humanitaarteadustes · Alusteos: Ferdinand de Saussure "Üldine lingvistikakursus" (1916). Eristab keelt (langue) ja kõnet (parole) · Teised s.-i edendajad 1950.-60. aastatel: Roman Jakobson, Claude Levy- Strauss, Roland Barthes, Juri Lotman · Binaarne opositsioon: kaks teineteist välistavat elementi või mõistet. Nende vahelisest erinevusest tekibki tähendus. · Milline on teksti aluseks olev struktuuriskeem, mis aitab meil teksti mõtet välja selgitada (arhetüüp, narratoloogiline aspekt jne)? Seda tekstis olevat struktuuri käsitletakse kui teksti grammatikat, milles väljendub teatud tüüpi
antakse kõigile soovijatele tasuta maad. Talupojad lasid end ümberasujate nimekirja panna. Keisri usku mindi, sest talupojad lootsid maad saada ja vabaneda teokohustusest. Kui selgus, et maad ei saa, ei lastud vanasse usku tagasi ka minna. 12. EESTI RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG (õpiku II osast lk 44-47) Mida nimetatakse rahvuslikuks liikumiseks ja ärkamisajaks, millal oli ärkamisaeg, miks see kujunes, olulisemad ärkamisaja tegelased (Jannsen Jakobson, Hurt) ja sündmused-nähtused ("Perno Postimees", esimene üldlaulupidu, Vanemuise selts, Aleksandrikool, rahvaluulekogu- mine, "Sakala"), ärkamisaja tähtsus. Rahvuslik liikumine on rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Ärkamisaeg on ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Ärkamisaeg oli 19. sajandi keskpaigas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
