Eesti II maailmasõjas ja kordamisküsimused (0)

10
AT8 Eesti maa ja rahvas II maailmasõjas (1939-1944(5) (lühikonsp.)
Eellugu – maailm uue sõja lävel
II maailmasõja põhjused ulatuvad I maailmasõja tulemustesse. Versaille’s rahulepingu 1919.a. kohaselt tehti I maailmasõjas süüdi eranditult kaotajad (Saksa riik, Austria-Ungari, Türgi), kuigi paljuski asusid sõjaõhutajad lääneriikides.
Keskriikide peamisele jõule, Saksamaale määratud reparatsioonid ja võõrvõimu kätte läinud riigimajandus hävitas Saksa majanduse ja elanike heaolu.
Selles olukorras tuli 1933 võimule A. Hitler ja Saksa natsionaalsotsialistlik liikumine, kes alustas väga ulatuslikke reforme (Hitleri majandusime) mis tõid Saksa riigi mõne aastaga põhjast maailmas toodangult ja heaolult suuremate riikide hulka. (www.thegreateststrorynevertold.tv )
Saksamaa iseseisva võimsuse kasvu vastu olid USA finantsringkonnad ja Suurbritannia , Prantsusmaa juhtringkonnad, kes koostöös N.Liiduga (maailma suurim armee 1940) hakkasid leidma võimalusi rahvusvaheliseks konfliktiks.
24.märtsil 1933 kuulutas Maailma juudikongress Saksa riigile sõja. Sellele järgnesid saksa elanikkonna vastased pogrommid ja mõrvad I maailmasõja järgsetele Ida-Euroopa riikidele kuuluvates saksa aladel nt. Tšehhis ja Poolas. Lisaks Saksa diplomaatilise korpuse vastu suunatud mõrvad juudipäritolu terroristide poolt.
N.Liidu ja kommunistide ettevalmistus maailmavallutuseks (maailmarevolutsioon) oli alanud juba peale kodusõda 1920ndatest a. alates, valmistudes järk-järgult maailmasõjaks ajal kui muu maailm relvi hävitas lootes nii sõjad maailmas lõpetada. (1920ndate patsifismiajastu )
1930-ndate lõpus valmistus maailm sõjaks (N.Liit, Saksa riik, Itaalia; Jaapan ja USA finantsringkonnad). 1935.a. alates taastas sõjaväe ka Saksa riik, kes nägi ette taastatud Saksa riigi kaitsmist ja kõigi saksa elanikkonnaga alade liitmist emamaaga.
Kõige kauem sõjaks end ettevalmistanud N.Liit eesotsas Staliniga, pidas läbirääkimisi nii Saksa poole kui lääneriikidega. Stalin valis liidu esmalt Saksamaaga, kuna ainult Hitler oli nõus sõda alustama. – Stalin, sõlmis salakokkuleppe esmalt Saksaga, lääneriikide vastu (MRP 23.08.1939.a.) hiljem leping ka lääneriikidega Saksa riigi vastu (nn. MRP2 15.10.1939.a.)
Sõja nö. sünnitunnistuseks loetakse esimest 23.aug1939.a. sõlmitud MRP, millega jaotati Saksa ja N.Liidu vahel mõjusfäärid, andes võimaluse sõda alustada.
1.september 1939.a. ründas Saksa armee Poolat, olles veendunud et N.Liit on liitlane. Sellega algas II maailmasõda . Sakslased saavutasid kiiret edu oma uudse välksõja taktikaga. (tankide koondatud kasutamine)
Olles lasknud sakslastel ära teenida poolakate viha ja kogu maailma pahameele, ründas N.Liit 17.sept. omakorda Poolat, muutes sõja maailmasõjaks ning hõivas Poola idaosa. Seda serveeriti kui Ida-Poola „päästmist nende fašistlike valitsejate käest“. Lepinguga ette nähtud joonel kohtunud, pidasid Saksa ja N.Liidu üksused maha ühise võiduparaadi.
N.Liidu baaside ajastu Eestis.:
Poola jagamise järel oleks N.Liit võinud ilma mingi tseremooniata hõivata kõik paktiga ette nähtud alad, kuid Stalin soovis ettenägelikult vältida agressori mainet. Baltikum tuli hõivata järk-järgult ja otsekui sealsete rahvaste enda tahtel.
1939.a. septembris, kui sõda juba käis, pidasid Eesti võimud vastavalt oma neutraliteedikohustustele Tallinnas kinni Poola allveelaeva „ Orzel “.
17.septembril laev põgenes ja see andis N.Liidule sobiva ettekäände asuda realiseerima oma kavatsusi Eesti hõivamiseks. Eesti kaubandusläbirääkimiste saatkonnale esitati nõudmine sõlmida N.Liiduga “VASTASTIKUSE ABISTAMISE LEPING” , mille alusel toodaks Eestisse N.Liidu sõjaväebaasid.
Peale N.Liidu psühholoogilist pressingut ( lennukid rikkusid pidevalt õhuruumi, merelt blokeeris Eestit punalaevastik, süüdistused Eestile Nõukogude laeva Metallist uputamises, mida hiljem nähti edasi sõitmas)
28.september 1939.a. Eesti valitsus andis järele ja Eestisse toodi selle tagajärjel 25000-meheline punavägi.
1939 hilissügisel lahkusid Hitleri kutsel Eestist Balti-sakslased ( UMSIEDLUNG )lõpetades sellega ligi 700 aastase Saksa kultuuritraditsiooni Eestis. Eestile oli see märk et meie arvelt olid Hitler ja Stalin kokkuleppinud, kuid midagi täpsemalt ei teatud.
N.Liit rikkus jõhkralt ja pidevalt baaside lepingut eriti talvel 1939, kui ta absurdsel ettekäändel Soomele kallale tungis (Talvesõda), mille eest ta kui agressor Rahvasteliidust välja heideti.
Soome, olles sunnitud ennast kaitsma ülekaaluka vaenlase vastu (Punaarmee ülekaal oli kohati 40/1-le) tegi imet kui suutis vastu pidada nii tohutule ülekaalule. Suurele ülekaalule vaatamata ei suutnud Punaarmee kuidagi läbi tungida Karjala Kannasele rajatud nn Mannerheimi liinist. Ilm läks väga külmaks, mitmed nõukogude üksused piirati neile tundmatul maastikul ümber ning hävitati. Maailma avalik arvamus asus Soome poolele ja Prantsusmaa&Suurbritannia valmistusid saatma abivägesid Soomele appi, seda arvesse võttes otsustas Stalin märtsis 1940 sõlmida rahu Soomega
Eesti lennuväljadelt hakkasid startima punalennuväe pommitajad et Soome linnasid pommitada. Sellega halvenesid Eesti-Soome suhted, kuna Eesti valitsus ei teinud seda märkamagi. Eesti rahva enamuse poolehoid kuulus muidugi vennasrahvale, milletõttu sajad Eesti noored liikusid salaja üle jää Soome et astuda Soome kaitsele.

Eesti okupeerimine 1940

Hitleri Saksamaa kiire edasitung Euroopas, pani kiirustama ka Stalini. Kasutades maailma tähelepanu Prantsusmaa purustamisele Saksa tankidiviiside poolt, algas Balti riikide vallutamine.
14-16. juuni 1940.a. esitas N.Liit Balti riikidele ultimaatumi nende okupeerimiseks. Selleks hetkeks polnud enam väiksematki tõenäosust Eesti kaitsmiseks, kuna riik oli sisuliselt juba Punaarmee poolt ümber piiratud. Eesti oli blokeeritud nii maalt kui merelt ja blokaadi tõestuseks tulistas punalennuvägi alla Tallinn-Helsingi reisilennuki. Lisaks väljusid Eestis baasides viibivad Vene väed täies relvis ja valmis elanikkonda ründama.
17.juunil 1940.a. okupeeriti Eesti vabariik, kui ühepoolselt ületas 80000 punaväelast Eesti piiri sõjalise operatsiooni käigus.
Eesti juhtkond : K.Päts; Joh.Laidoner alistusid tingimusteta nn. Narva diktaadile.
Nüüd mil Eesti oli täielikult vallutatud, sai alustada näitemänguga eesti rahva vabatahtlikust liitumisest „N.Liidu rahvaste vennaliku perega “, et Moskva võiks tulevikus tõrjuda võimalikke süüdistusi jõhkras agressioonis.
Selleks oli N.Liidul vaja kogenud „lavastajat“, kelleks sai just Tallinnasse saabunud Andrei Ždanov , kes seadis ennast sisse Pika tänava Vene saatkonnas. Tema juhtis Eesti okupeerimist N.Liidu poolt.
Ždanov pani kokku uue valitsuse, kuhu peale käputäie kohalike kommunistide kuulusid ka mõned N.Liidu palgal olevad luureagendid. Neid hakati nimetama juunikommunistideks. Üheks selliseks kuulekaks käsutäitjaks oli Pärnust pärit arst Johhannes Vares Barbarus , kes sai uues valitsuses nö. peaministri koha.
21. juunil 1940 korraldati kiire meeleavaldus , kus enamikus olid kohale sõidutatud Petserimaa venelased ja erariietes N.Liidu baase ehitavaid töölisi. Meeleavaldus koos N.Vene soomukitega liikus Presidendilossi juurde kus ainult president maha karjuti, peale mida avati vanglate väravad , lastes vabadusse kriminaalkurjategijad ja rebides Pika Hermanni tornist maha Eesti lipu, asendades see punalipuga.
Kiirelt korraldati näidis valimised, kus igale kohale oli määratud üks Ždanovi poolt valitud kanditaat.
21.juulil kuulutas uus ebaseaduslik Riigivolikogu välja Eesti NSV (Nõukogude sotsialistlik vabariik), mis koheselt soovis liituda N.Liiduga (6.aug.1940)

Kommunistlik hävitustöö 1940-1941

Kõigi nende 1940.a. muutuste ja repressioonide eesmärk oli teha Eestist lõplikult N.Liidu osa. Juunipöörde järel elavnesid ümberkorraldused ja repressioonid veelgi:

• Riigivolikogu muudeti ENSV ülemnõukoguks.
  
• Tegelik võim Eestis läks EKP-le, mida juhtis Karl Säre
  
• Eesti vabariigi juhtivad tegelased arreteeriti järk-järgult, kes enamuses hukati ja ülejäänud küüditati. (Päts ja Laidoner küüditati juulis 1940). Nõukogude repressiivorganid töötasid täisvõimsusel ega väsinud, arreteerides, piinates, tappes ja hirmutades sadu tuhandeid inimesi. Erilise julmusega paistsid silma Sergei Kingissepp ja Idel Jakobson.
  
• 1940 viidi läbi ulatuslik natsionaliseerimine, st. tehaste, vabrikute, kaubandus-, transpordi ja muude ettevõtete, peagi ka majade äravõtmine omanikelt. Kahekümne aastaga iseseisvaks kujunenud majandus pidid taas saama suurriigi majanduse osaks.
  
• Maal viidi läbi kiire maareform . Talu maksimaalsuuruseks kuulutati 30 hektarit ja kõik mis üle selle võeti ära ning jagati nn. uusmaasaajatele. Taludele pandi peale röövellikud maksud , mis pidid valmistama ette kolhoosi-korra sisseseadmist Eestis. Mõned kolhoosid juba asutatigi.
  
• Rahareform – millega kroonid ebaõiglase kursiga rublade vastu vahetati.
  
• Laiali aeti kõik seltsid, klubid, ühendused , ühisused jne. – oli teadlik ja süstemaatiline ühiskonna lammutamine.
  
• Enamik trükiväljaandeid suleti, allesjäänud allutati rangele tsensuurile. Toimusid iseseisvusajal ilmunud raamatute massihävitamised – hävitati kõik mis meenutas iseseisvusaega.
  
• Massirepressioonid jõudsid haripunkti 14 juunil 1941.a. kui toimus esimene massiküüditamine , millega viidi üle 10000 inimese Siberi laagritesse surema. Kokku kaotas Eesti esimese Nõukogude aastaga 62000 inimest.
  

1941.a. suvesõda Eestis

22.juunil 1941.a. tungis Saksamaa ennetavalt N.Liidule kallale, kuna Hitlerile sai teatavaks N.Liidu plaan alustada Saksa vastu sõda juulis 1941. Saksa väed olid edukad – 2 nädalaga hõivati Leedu, Läti Valgevene ja Lääne-Ukraina. Nõukogude väed, kes olid sakslaste vastu masendavas ülekaalus nii arvukuse kui relvade osas, sattusid paanikasse ja hakkasid põgenema.
Peagi algas Eestis vastavalt Stalini käsule sildade, tehaste, külade jm. hävitamine ning mis tahes „kahtlaste“ tsiviilisikute tapmine. Eesmärgiks hävitada taganedes kõik. Selleks moodustati hävituspataljonid , kes panid toime lugematuid terroritegusid Eestis ja mujal N.Liidu vastokupeeritud lääneosas, nende eesmärgiks oli hävitada kõik - põletatud maa taktika . Terrorile püüdsid vastu hakata metsavennad, kelle hulk aina suurenes. Sakslaste lähenedes võtsid metsavennad mitmel pool enne võimise üle. (Kilingi Nõmme; Tartu)
7.juulil 1941.a. olid Saksa Wehrmachti luureüksused juba Mõisakülas ja alustati Eesti vabastamist. 10.juulis vallutasid Saksa väed koos Eesti vabadusvõitlejatest metsavendade abiga u. poole Eestist. Juuli lõpus algas Saksa vägede pealetung Eestis uuesti, mille koosseisus võitlesid ka Eesti väeüksusi juba (ERNA salk) Tallinn langes aug.1941 kuid saartel pidasid vene väed vastu novembrini 1941, kuni alistusid.
Saksa okupatsioon
Valdav osa eestlasi tervitas sakslasi kui vabastajaid, mis oli seletatav kommunistliku terrori alt päästmise eest. Sakslastelt loodeti oma iseseisvuse taastamist, et koos liitlastena N.Liidu vastu võitlusse asuda. Tegelikult sakslased kehtestasid oma okupatsiooni , mis küll oli tunduvalt leebem Nõukogude omaga võrreldes. Eesti annekteeriti taas.
Berliin määras kohapealseks võimuesindajaks kindralkomissar Karl Sigismund Litzmanni. Maa haldamiseks aga loodi Eesti omavalitsus eesotsas endise vabadussõdalase Hjalmar Mäega.
Eestlaste suhted Saksa võimuga jäid jahedaks, kuna sakslased ei taastanud Eesti vabariiki nagu olid lubanud. Sõja lähenedes Eestile toetati siiski Saksa sõjaväge, kuna see oli kahest halvast vähem halb.
Rahvas läks Saksa võimuga kaasa ja enamik astusid vabatahtlikult Saksa sõjaväkke, et kätte maksta vene kommunistide kuritegudele. Eestlasi kasutati esmalt Saksa politsei- ja idapataljonides.
Waffen SS – sõja jätkudes 1942 hakkas Saksa väejuhatus eestlasi värbama ka Saksa eliitväeosadesse - SS-Vabatahtlike hulka, kes paistsid kohe silma lahingutes Saksa ida-rindel (Ukrainas, Valgevenes )
Eestlased võitlesid II maailmasõjas erinevate riikide relvajõududes :

Saksa armees:Eesti Leegion - Pataljon Narva (võitles Ukrainas), 20. Eesti SS diviis.

Nõukogude armees: võitles u. 30 000 eestlast (mobiliseeritud, juulis 1941) Nimetati 8. Eesti laskurkorpuseks (võitles Velikie Luki ja Kuramaa lahingutes)

Soome armees: Sinna läksid need kes ei soovinud Saksa vägedes võidelda – Jalaväerügement (JR) 200 nn. Soomepoisid (u. 3300 meest)
Eesti II vabadussõda 1944
1944. Alguses murdis punaarmee läbi Saksa rinde põhjas – Leningradi blokaadi lõpp. Vene väed peatati Narva jõe joonel tänu eestlaste väeosadele ja Euroopa SS-vabatahtlikele.
Nõukogude vägede julmusest räägib selgelt Vene ülemjuhatuse käsk esimestele ründajatele - "Eestlased on meile vaenulik rahvas. Seepärast tuleb maabumisel kõik tsiviilisikud armutult hukata ning purustada ja hävitada kõik ettejuhtuv. Mingisugust halastust ega armuandmist ei tohi olla. Hukata tuleb kõik, vaatamata vanusele ja soole.“ See pani ka veel kõhkleval seisukohal olnud Eesti mehed minema sõtta Saksa sõjaväemundris kommunistliku Venemaa vastu.
kaitselahingutes 1944 kevadel väljanäidatud vapruse eest autasustati mitmeid Eesti ohvitsere Saksa armee kõrgeima autasuga – rüütliristiga nagu Alfons Rebane , Harald Nugiseks, Paul Maitla, Harald Riipalu.
„Karistuseks oma maa kaitsmise eest“, tegi Nõukogude sõjalennuvägi Eesti linnadele terrorirünnakuid. (enamasti rahulikele elamurajoonidele)
Hävitati täielikult Narva ja suuresti purustati Tallinn, Tartu ja Pärnu.(kesklinn, Pikk tn., Ülejõe)
Eesti omavalitsus teostas mobilisatsiooni kuna oht oli uuesti langeda punaterrori alla.
Suurim lahing mis eales Eestis peetud, toimus Sinimägedes (jul-aug’44) (3 kõrgendikku Sillamäe lähedal), mille tulemust võib pidada meie võiduks - punaarmee ei suutnud “Eesti termopüülidest” e Sinimägedest läbi murda. Ründajate kaotused olid suured (ca.180 000 meest)
Sügiseks 1944 polnud Saksa väejuhatusel vajadust ega jõudu ja Eesti otsustati maha jätta, kuna Soome oli N.Liiduga rahu sõlminud.
Samal ajal tehti Tallinnas katset taastada Eesti Vabariik, et saabuv Punaarmee ei leiaks eest haakristilipu, vaid kõigiti seadusliku sinimustvalge – loodeti et lääneriigid sunnivad Stalinit ehk Eesti olemasoluga leppima. Ametisse määrati valitsus eesotsas Otto Tiefiga ja Pika Hermanni torni heisati Eesti lipp . Kiiruga püüti hakata formeerima omi väeosi, kuid oli juba hilja. Punaarmee tungis peale, sakslased polnud veel päriselt lahkunudki ja valitses suur segadus . Eesti valitsus lahkus 21.septembril 1944 pealinnast ja püüdsid Läänemaal Rootsi pääseda, kuid enamik sattus õnnetult Nõukogude relvajõudude kätte vangi.
22.septembril hõivas Punaarmee peaaegu vastupanuta Tallinna ja Pikal Hermannil asendati Eesti lipp punalipuga.
Taganemisel jäid maha enamik Eesti väeosadest, kes peale taasokupeerimist alustasid vastupanuvõitlust N.Vene võimuga metsades. (metsavennad)
Eesti taas-okupeeriti Kommunistliku Venemaa poolt sept. 1944, kuid Sõrve sääre rasketes lahingutes pidasid Saksa väed vastu novembri lõpuni 1944.a.
Eesti väeosad sõja-lõpulahingutes
Eesti väeosad, kes jõudsid põgeneda (ca.15000) punaarmee eest, võitlesid 1945.a. Sileesias
Sõja lõpus jäid paljud Eesti sõjamehed nn. Tšehhi põrgusse (u. 500 hukkus) osadel õnnestus siiski jõuda lääneliitlasteni (USA, Suurbritannia vägedeni).
Punaarmees võitlevad eestlased sõja lõpul “Kura koti ” lahingutes. (seal kasutati neid “kahurilihana” – eesmärgiks võimalikult suur hukkunute hulk)
II maailmasõja tagajärjed Eestile:
Eesti jäi II maailmasõjas üheks suuremaks kaotusi kandnud riigiks, kaotades veerandi oma rahvastikust (ca.282000 in) Ainult Läti kaotused maailmasõjas olid Eestist suuremad (Läti kaotused olid üldse kõige suuremad II maailmasõjas) kaotades 1/3 oma rahvast.
Maa jäi varemetesse – linnad, suuremad asulad, tööstus olid enamjaolt purustatud .
Eestis taastati Nõukogude terrorivõim, mille näiteks olid järgnenud küüditamised(II massiküüditamine 1949) ja arreteerimised.
Nõukogude okupatsioon lõppes ca. 50 aastat hiljem. Eestlasi oli selleks ajaks Eesti rahvastikust alles jäänud 61% (1945. a. 98%)
Kordamisküsimused ajaloos (AT8):
Eesti II maailmasõjas 1939-1944.

Mis põhjustel suruti Eesti Vabariigile peale Baasideleping, millega toodi Eestisse N.Liidu väed?
Eestis sadamas oli poola alveelaev mida eesti oli kohustatud kinni pidama aga sellel siiski õnnestud põgeneda

II maailmasõja põhjused?
Võib pidada ka 1.ms. jätkuks , erimeelsused mitme erineva riigi vahel , venemaa soov laiendada kommunismi ja saksamaa soov suurendada oma alasid rahva jaoks

Millist kokkulepet võib lugeda II ms. seaduslikuks alguseks?(mida sisaldas)
Venemaa ja Saksamaa plaan euroopa omavahel ära jagada

Missugused olid Eesti ja eestlaste valikuvõimalused 1939.a. Kas iseseisvust võinuks kaitsta? (arutle)
Arutlus on tehtud

Nimetage 1940-1941.a. tähtsamad ümberkorraldused poliitilises, majanduslikus ja kultuurielus, samuti muutused olmes ?
Võim EKP kätte,
Eesti muutumine ENSV’ks,
Kaitseväe likvideerimine,
Majandus natsionaliseeriti,
Rahareform, Maareform,
Asutati sovhoose ja kolhoose
EV juhid tapeti , lühidalt likvideeriti

Miks halvenesid Eesti – Soome suhted peale punaarmee baaside toomist Eestisse?
Kuna Helsingit rünnanud lennukid startisid Eesti pinnalt siis pmst aitas Eesti Soomet vallutada

Mis riikide sõjaväeosades võitlesid eestlased II maailmasõja ajal ja miks?
Soome – JR200
Sakamaa – Eesti leegion
N.Liit - Eesti laskurkorpus

Miks valis N.Liit Balti riikide okupeerimiseks just sellise aja?
Maailm jälgis sel ajal Saksamaa vallutusi ega pannud tähele mida tehakse Ida-Euroopas.

Nimeta etappidena kuidas Eesti Vabariigist sai Nõukogude impeeriumi osa?

Milline oli eestlaste valdav suhtumine sakslastesse 1941.a.? Miks? Milliseks kujunesid suhted hiljem?
Alguses olid suhted head kuna eestlased loodsid saklastelt seda et nad viivad Eesti riigi iseseisvumiseni aga seda ilmselgelt ei tehtud

Millised olid Eesti mehe võimalused ja valikud II maailmasõjas? Mida ise oleks teinud? (Arutlus)
Arutlus korras.

Miks ei õnnestunud 1944.a. taastada Eesti Vabariiki?
Kuna sõda oli peetud siis polnud enam sellist segadust , suur lahing sinimägedes oli peetud, siis enam ei jõutud. Sel ajal kui sakslased Eestist lahkusid tungis punaarmee juba sisse.

Kas või kuivõrd võib eestlasi pidada vastutavaks Saksa võimude poolt teostatud repressioonide eest? Põhjendage oma seisukohta.
Ei saa pidada tervet rahvast süüdi tegudes, mida tegid vaid teatud grupp inimesi. Eestlastest teadis vaid väga väike arv inimesi, mida tehti koonduslaagrites.

Võrrelge Nõukogude ja Saksa okupatsiooni. Mille poolest nad sarnanesid ja mille poolest erinesid ?
Sarnanesid - okupatsiooni ja totalitaarsed võimud, samad propaganda nipid , Panid Eesti oma kasuks tööle
Erines - N-Liit oli verisem ja julmem kui Saksamaa

Kuidas mõjutas sõjaaeg eestlaste ellusuhtumist ja kombeid?
Rahvas hakkas rohkem jooma kuna ei teatud kunagi millal sa surra võid

Arutluseks – Mis oleks Eestist saanud kui Saksamaa oleks II ms. võitnud?
Oleks samasugune saatus olnud, nagu oli ka N.Liiduga

Missugused olid II Maailmasõja tagajärjed Eestile?
Kaotas iseseivuse, suri 200k inimest, Suured materiaalsed purustused , Enamus tööstusettevõtted olid hävinud

mõisted –

MRP – Molotov -Ribbentropi pakt

, Baaside leping – Baaside lepingu alusel Eestisse toodud nõukogude väed

, juunikommunistid – valmistasid Andrei Ždanovi juhtimisel ette Eesti okupeerimist ja inkorporeerimist N. Liidu poolt

,Eesti NSV – Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik

,hävituspataljonid – NSV pataljonid kes pidid kõik maatasa tegema

, 14.juuni 1941 –, Toimus küüditamine, 10k inimesi

Umsiedlung –, Sakslate koju minek, kutse hitlerilt

Eesti Leegion – Saksa sõjaväe pataljon kus Eestlased võitlesid

, Sinimägede lahing – Suur lahing Saksamaa ja N.liidu rinnete vahel

, soomepoisid – Soome sõjaväe pataljon JR200 kus võitlseid eestlased kes ei tahtnud saksa pataljonis võidelda

, anneksioon –, võõra riigi kogu territooriumi või selle osa ühepoolne liidendamine oma riigi külge ebaseaduslikult.

juunipööre –, Näiline riigipööre EV okupeerimiseks

inkorporeerimine – millegi ühendamine või millegagi liitmine

Isikud –

Johannes Vares Barbarus –, Töörahva revulutsiooni esimees

Hjalmar Mäe –, Eesti Vabadussõjalaste Liidu propagandajuht.

Andrei Ždanov – Eesti okupatsiooni siine eestvedaja

Otto Tief - , Kaitseliidu pealik, viis eesti isesevumiseni

K.S. Litzmann – Viis Eesti üleminekuga sõjaväe valitsusalast tsiviilvalitsusele

http://www.youtube.com/watch?v=oVZjyyAE-78 : Võrdle Saksa ja N.Liidu diktatuure (sarnasused ja erinevused); Miks kommunistid tapsid inimesi?; Mis oli N.Liidu eesmärk 1930ndate ümberkorraldustes?

http://www.youtube.com/watch?v=srim_JZlI4M : Mis põhjendustel mindi Saksa armeesse võitlema, kuigi Eesti riiki enam polnud? Miks muutus 1944.a. Eestis rahva II vabadussõjaks?; Miks nimetati Sinimägesid Eesti termopüülideks; Missuguseks kujunes Eesti meeste edasine elu 1944-45a.

http://www.youtube.com/watch?v=FsGVOdFAIxw Eesti II maailmasõjas
© Siimo Lopsik 2014