SOTSIALISM, Hiina, Eesti NL 97' (0)

AJALOO KT KORDAMISLEHT

Sarnased moodustised olid ka Tsehhoslovakkia Sotsialistlikus Vabariigis. KOMMUNISTLIK SÜSTEEM JA ÜHISED JOONED + NÄITED 1950 aastate alguses oli kommunistide võimu all ala, kus asus 13 riiki (NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, Põhja.Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia). Kõik allusid Moskvale va Jugoslaavia. Jugoslaavia võttis vastu Marshalli plaani pakutud abi, et üles ehitama oma sotsialism. Seoses sellega sattus konglikti NSV Liiduga. - Võim koondunud kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. Teisi pareisid võis ka olla, kuid neil polnud võimu. - Kommunistliku partei totaalne kontroll riigiparaadi, ühiskondlike

Kommunistlikud riigid

Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. Sotsialismileeri kujunemine Pärast II maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ja sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid väimule kõigepealt Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavia, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvusvabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ja Põhja-Koreale. Fidel Castro võimuletulek 1959. aastal Kuubal läi Moskvale tugipunkti ka Ameerika külje all. Algul nimetati NSVL kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks, 1950.aastatel võeti kasutusele sotsialismimaad. Vastuoluline ,,sõprusühendus" Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud Moskvale kuulekad käsutäitjad. 1948. aastal tekkis Moskval konflikt Jugoslaaviaga , sest Jugoslaavia riigijuht Josip Broz

12. klassi ajaloo konspekt

Kommunistliku süsteemi kujunemine ja areng 1. Sotsialismimaad a) Kujunemine: · II maailmasõja lõppedes kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevas 7 Ida-Euroopa riigis oma ülemvõimu Poolas, Jugoslaavias, Rumeenias, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Bulgaarias ja Albaanias · sõjaväe ja julgeolekujõudude abiga aidati võimule kommunistid · hiljem laienes NSVL mõju Ida-Saksamaale (SDV), Hiina RV-le, Mongooliale, P.-Vietnamile ja P.- Koreale · tulid võimule F. Castro juhitud kommunistid Kuubal b) Sotsialismileer: · ise nimetasid nad ennast rahvademokraatiaks, hiljem sotsialismimaadeks (1950ndaist) · koos NSV Liiduga oli sotsialismileeris 9 Euroopa riiki, 4 Aasia riiki ja Kuuba · sotsialistlik sõprusühendus NSV Liidule kuulekad sotsialismimaad

Kommunistliku süsteemi kujunemine

Kommunistliku süsteemi kujunemine 1) 1922 – moodustati NSVL 2) 1924 – liitus Mongoolia 3) 1940. lõpp – liitusid Kesk- ja Ida-Euroopa riigid (Ungari, Poola, Jugoslaavia, Tšehhoslovakkia, Rumeenia, Albaania) 4) 1945 – liitus Vietnami DV 5) liitus P.-Korea Demokraatlik Vabariik 6) 1949 – Liitus Hiina Rahvademokraatlik Vabariik 7) 1960. algul liitus Kuuba Poliitiline süsteem kommunistlikes riikides: o Diktatuur o Üheparteisüsteem (kas siis NLKP või Sotsialistlik Ühtsuspartei Saksa DV-s) o Õiguste, vabaduste puudumine o Juhikultus o Julgeolekuorganid, mis kontrollisid kõike yo (NKVD ehk NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, KGB ehk Riikliku Julgeoleku Komitee) o Suure ulatusega propaganda

Kommunistlik maailmasüsteem ja Nõukogude Liit pärast II maailmasõda

mitmed ühised jooned. Mis olid sotsialismileeri riikidele iseloomulikud tunnused? Selgita. 2. Majanduse riigistamine, plaanimajandus (viisaastakuplaan, ehk toodet ei toodetud mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid riigi kehtestatud plaanile), kommunistlik kultuuripoliitika, tsensuur, suur sõjaväe osakaal 3. Nimeta sotsialismileeri kuulunud riike. 3. Euroopa: NSVL, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Poola, Rumeenia, Jugoslaavia Aasia: Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia, alates 1970 Laos ja Kamboodza Ladina-Ameerika: Kuuba 4. Millised riigid kuulusid sotsialistlikku sõprusühendusse? Miks jäid Jugoslaavia ja Hiina sotsialistlikus sõprusühendusest välja? 4. NSVL, Vietnam, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Poola, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Mongoolia, Kuuba. Jugoslaavia ja Hiina jäid välja, sest nad olid seotus Marshali abiplaaniga ehk USA abiga. 5. Mis iseloomustas sotsialistliku orientatsiooniga riike? Too näiteid. 5

Maailm pärast II maailmasõda

Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (Maailma pank), makartism kommunismi leviku pidurdamine, sotsiaalne turumajandus Erhardi ,,Saksa majandusime", mille kohaselt riik ei pea majandust vahetult reguleerima, vaid kehtestama ettevõtjatele reeglid; vaba konkurents, avatud turg, eraomand ja stabiilne raha, mille tulemusel hakkas Saksa majandus kiirelt arenema, GULAG vangilaagrite võrgustik, mida Stalin vajas Nõukogude majanduse käigushoidmiseks, metsavennad - Eesti, Läti või Leedu partisanid, kes IIms ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude invasiooni ja Nõukogude reziimi vastu. 3. kommunistlikud riigid (idablokk: NSVL, Poola, Rumeenia, Saksa Demokraatlik Vabariik, Albaania, Hiina, PõhjaKorea, PõhjaVietnam, Mongoolia, Bulgaaria, Ungari, Tsehhoslovakkia, allusid Moskva diktaadile, Jugoslaavia, kes võttis vastu Marshalli plaani kaudu pakutavat abi) võim riigis oli koondunud ühe, kommunistliku partei kätte (kodanikel

Teine Maailmasõda

1) Nimeta kommunistlikud riigid Euroopas pärast Teist maailmasõda ja mujal maailmas (sotsialismileer)- Rumeenia, Bulgaaria, Poola, ,Tsehhoslovakkia , Jugoslaavia, Albaania ja Ungari. Hiljem laiendas Nõukogude Liit oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ning Põhja Koreale. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. 2) Miks sotsialismileer polnud ühtne? (Jugoslaavia ja Hiina näide) - Sellepärast, et kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud siiski Moskva kuulekad käsutäitjad. Juba 1948. aastal tekkis Moskval konflikt Jugoslaaviaga. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Terav vastaseis kujunes ka NSV Liidu & Hiina vahel. Vastasseis kujunes relvastatud piirikonfliktiks. Need riigid, kes käitusid Moskvale vastumeelselt jäid Moskva mõjusfääris välja. 3) Kuidas laiendati sotsialismi mujal maailmas?

Lähiajalugu PTK 22-24A kokkuvõte.

senine kodanikuühiskond, talud sunniti ühinema kolhoosideks, kehtestati riiklikule plaanimajandusele tuginev käsumajandus. Nõukogude võimu kehtestamisse suhtus enamik inimesi eitavalt. Okupatsioonireziimile osutati nii aktiivset kui ka passiivset vastupanu. Poliitiliste olude leevendumine, majanduse edenemine ja metsavendluse mahasurumine. 1950. aastatel soodustas kohandumist ja leppimist uue võimuga. Tihenesid ka kontaktid välismaailma ja Välis-Eesti kogukonnaga. Tollane Eesti NSV muutus enamiku teiste Nõukogude Liidu liiduvabariikide jaoks omamoodi ,,läänestunud piirkonnaks'' ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll kommunistlikule parteile (EKP), kes lähtus oma tegevuses Moskva juhtnööridest. ENSV valitsus koosnes 1946. Aastani rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumidest ja teistest keskustest. Kõrgem seadusandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja