SOTSIALISM, Hiina, Eesti NL 97' (0)

11
SOTSIALISM + EESTI
Sotsialistlik/kommunistlik maailmasüsteem
Tekkeaeg 1945-...
Ida-Euroopa riigid: kuni elbe jõeni; kuni Balkanini; Poola, Rumeenia, Bulgaaria , Ungari, Tšehhoslov, Jugoslaavia , Albaania , Ida- saks .
1949 Hiina Rahva Vabariik
1953 Põhja-Korea
Sotsialistlik sõprusühendus: Albaania, Jugoslaavia.
Probleemid:

• Pärast Stalini surma NL-i ja Hiina suhted halvenesid. Albaania hoidis end Hiina poole. Jugoslaavia diktaator Tito ei tahtnud alluda , ta tahtis luua föderatsiooni, eiras Marshalli plaani. Astub välja ka VLO-st.
  
• HRV 1953-1969( Amuuri jõgi oli piiriks ) - Mao Zedong ; ja Jugoslaavia probleem:
  

Põhjus- Hiina liider Mao Zedong nägi, et pärast Stalini surma võiks Hiina taotleda liidripositsiooni. NL polnud sellega mitte mingil juhul nõus. Konflikt hea lääne jaoks, nähti, et sotsialistlik riik ei ole ühtne. Hiinat hakkas toetama USA.

• Albaania ja Rumeenia olid kommunismi poole kaldujad.
  

Sotsialistliku orientatsiooniga riigid:

• Enne II MS 2 iseseisvat riiki: 1960ndatel suurim iseseisvumine : Egiptus, Libeeria
  
• USA ja NL hakkasid võitlema, kes saab enda alla vaesed riigid. Põhimõtteliselt see, kes NL-i abi vastu võttis, kuulusid NL mõjusfääri, neid hakati nimetama sotsialistliku orientatsiooniga riikideks, kuid neist ei saanud rääkida kui kommunistlikest riikidest.
  
• NL sõbrameelsed riigid:
  

Aafrikas: Angola, Kongo , Etioopia, Somaalia , Mosambiik
Kesk-Ameerika: Kuuba , Nicaraqua, Lõuna-Ameerika, Venezuela, Tšiili
Indo-Hiina: Laos ,Kambodža, Pirma, Vietnam , Erand - Tai inglaste kohalolek
Islami riigid: Indoneesia , Afganistan, Iraan jne.
Tunnusjooned sotsiaalsetes riikides: (NL-s 15 liiduvabariiki). Reaalne sotsialism:

• Võim riigis ühe loomult kommunistliku partei käes- oli riike kus oli ka formaalselt erinevad parteid (Poola);
  
• Kommunistliku partei totaalne kontroll (ühiskonna organisatsioonid, riigiaparaat );
  
• Kogu majandus oli valdavalt riigistatud ;
  

ERAND: Poolas lubatud eraomand, mille roll aga väike;

• Kogu kultuur kommunistliku ideoloogia kontrolli all; (see, kes kiitis ideoloogiat taevani sai ka oma loometööd avalikult näidata, vabalt oma tööga tegeleda)
  
• Sõjaväestatus oli meeletu - organiseeriaks VLO riigid -> Euroopa riigid v.a Jugoslaavia ja Albaania. Kohustuslik sõjaväeteenistus u 1,5a.
  

Nõukogude Liit

• Lenin 1917-1924
  
• Stalin 1924-1953 (2pilt)
  
• Beria 1953 märts - juuni
  
• Hruštšov 1953-1964
  
• Brežnev 1964- 1982
  
• Tšernenko 1982- 1984
  
• Andropov 1984- 1985
  
• Gorbatšov 1985-1991
  

1.Sõjajärgne aeg- Stalini surmani

• Sõjaline võimsus (NL väljus sõjast võimsamana kui kunagi varem, 1945 12miljonit inimest armees, rahuajal 3 miljonit, peaeesmärk aatomirelva loomine ja kasutuselevõtt);
  
• Materiaalsed kahjud (Majanduslik kaos, materiaalsed kahjud sõjas kõige suuremad, triljonites kahju, tekkis nälg, talongid söögi jaoks, tööjõu puudus – puudusid spetsialistid teatud tööde jaoks, väga kahjustatud Eestist-Ungari, Moskva ; võitis USA / lääneriikide abil);
  
• Industriaalalad - Raske-, metalli-keemiatööstus, tuumapommi polnud; tehti kõik, et saada sama relva ka varastati;
  

• 1947 kaardisüsteem - talongi alusel anti kaupu, põgenikud nälg 1946/1947, ikaldus , esines kannibalismi;
  
• Ideoloogiline surutis : GULAG-vanglate peavalitsus, haldas sunnitöölaagreid, Sunnitöölaagreid kinni ei pandud;
  
• Kahe leeri teooria- teadlased kes sellega tegelesid – NSVL – rahu, kõik hea; Kapitalistlik leer – sõjad, oht, võidurelvastumine jne.. Ajupesu , tagajärg: teadus käis alla, geneetika lakkas eksisteerimast;
  
• Represseerimised- NKVD 5,5 miljonit inimest, kultuuriinimesed;
  
• Poliitilised olud- Stalinism (Vana kaardivägi- Molotov - välisminister, Malenkov- võiks olla mantlipärija, Beria- siseminister, võim kestab märts-juuni-arreteeritakse hukataks. Stalini surm-võimuvõitlus).
  

2. Sulaaeg 1 (Beria – Malenkov – Hruštšov)

• Beria astub ise riigietteotsa, Malenkov Stalini määratud, majanduses tugev, Hruštšov harimatu.
  
• Beria märts – juuni: välispoliitikas tahtis parandada suhteid lääneriikidega; märguanne, et Saksamaa võiks ühineda; siseriigis viis läbi amnestia vangilaagrites, mis puudutas karmimaid vange, kuritegevuse kasv; soov anda suure vabaduse liiduvabariikidele (ka Eestile) + iseseisvuse.
  
• Talle esitati süüdistus, kodus ajaleheveergudelt lasti maga, suvel 53 arreteeriti.
  
• Isikukultuse ja stalinismi kriitika - 1956 NLKP 20. kongress destaliniseerimine! Hruštšov pidas Stalini tegevust kritiseeriva kõne.
  
• Majanduse põhijooned: Rasketööstus. Reformid : Kosmose hõivamine, põllumajandus, üld- programmid : mehhaniseerimine , mineraalväetiste teke, tõsteti kokkuostu hindu põllumajandus saadustel, uudismaade ülesharimine. UMMIKSEIS!! 1962 esimene vilja sisseost kulla eest, protestistreigid (Novotšerkask – vabrikutööliste streigid töötingimuste paranemiseks);
  
• Konflikt intelligentsiga - Hruštšov arvas kõike teadvat, eriti kunstist, seda kasutas ära vana kaardivägi - sunnitud lahkumine 1964(tagandati ainukesena);
  

Pealmised põhjused: reformid paljudele liikmetele vastuvõetamatud, välispoliitilised möödalaskmised, häiris kõrgete ametikohtade ajalisus. sunniti lahkuma , vanaduspõlves kirjutas memuaare..

• Tähtsus :püüdis režiimi parandada, majanduslikku olukorda parandada;
  
• Halb: kommunist , demokraatia vastu, riik peab jõudma kommunismi 1980ndaks aastaks.
  

3. 1965-1969

• Brežnev NLKP1 sekretär - uudismaade eestvedaja, parteiline haridus, II ms osalenud;
  
• Majandusreformid Kossõgim: seni arendatud ekstensiivselt (kvantiteet) nüüd taheti intensiivsele üle minna – jäi pooleli ja Kossõgim tagandati;
  
• Viisaastakud - 1968 murranguline Tšehhoslovakkias Praha kevad
  

Tagajärg: läks ikkagi vana teed

• Dissidendid ehk teisitimõtlejad, püüavad riigivõimu õõnestada, tugevdatud kontroll: hakati uuesti asumisele ja sunnitööle saatma;
  
• Kosmoseprogrammid: edukad kuni 1969ni siis USA möödub.
  

4. 1969 stagnatsioon
Paigaltammumine, ei soovitud edasi liikuda .

• Repressioonid - sunnitakse vaikima arvamusliidrid Solznitzen, Sahharov sunnitööd, sulgemine psühhiaatriakliinikusse; 1979 Balti apell-nõuti salaprotokolli tunnistamist ja välja toomist , kaasnenud probleemide lahendamist;
  
• Majanduse allakäik - ekstensiivne areng, hüdroelektrijaamad/jõgede ümberpööramise plaanid, BAM loomine- raudtee läbi siberi, lõpuni ehitamata, keskkonna saastatus meeletu; Suurenes kaubapuudus e defitsiit; nomenklatuur elas hästi.
  

• Süsteemi kriis - juhtkond vananes, majandus ei toiminud, reforme ei tehtud. Tööl käidi, aga tööd ei tehtud! 1982 suri.
  
• 1985 võimule Gorbatšov (ainulaadne kuna oli omandanud Moskva Ülikoolis kõrghariduse (2 kõrghardust)), NL oli jõudnud allakäigu trepi viimasele astmele – Perestroika.
  

Hiina Rahvavabariik
1946 – 1949 Hiina Kodusõda; Kommunistlik partei( Mao Zedong) ja Rahva partei (Chang Kaishek ), võidab Zedong 1948 – HRV ( Peking ); tp Taiwan lõi lahku – Hiina Vabariik (Chang) (USA ja ÜRO).
Ennem seda oli alandlik rahvus, rängim aeg pärast II ms, Jaapani okupatsiooni all, varem oli olnud keisririik.

• Ideoloogia – mauism – marksismi tõlgendus, erinevus: talupojad edasiviiv jõud, rahvuse rõhutamine – TOTAALNE ISIKUKULTUS , KONFLIKT VENEMAAGA!
  
• Ettevõtmised ja programmid:
  

• 1958 „Suur hüpe“ – tööstustoodangu suurendamine aastail 1958-1962, kuus ja pool korda, et muuta Hiina hoobilt üheks juhtivaks tööstusriigiks. Teras, raua sulatusahjud; Põllumajanduses – rahvakommuunid, kus kõik ühine, isiklikku omandit peaaegu ei olnud. 1962 täielik läbikukkumine ja katastroof, nälg ja rüüstamine, epideemiad. Mao Zedong riigijuhi kohalt tagasi (jäi edasi esimeheks);
  
• 1959 Tubet; 1962 piiritüli Indiaga;
  
• „Kultuurirevolutsioon“ – 1966-1976, Mao Zedong tahtis õpinguid ja tööd ühitada, muuta haridust odavamaks ja isefintseeritavaks. 4+4 vaime + füüsiline. Rüüstati kõrgkoole, teadusasutusi, templeid ja muuseume . Ümberkasvatuslaager – koolid, kus õpiti Mao lemmikraamatutest ja tema valitud õpikud. Hungveiping ’id ehk punavalvurid – Mao pooldajad , täielik AJULOPUTUS, hävitati vähemusrahvused (tiibetlased);
  
• 1969 piirikonflikt NSVL-ga – relvakokkupõrge, suri mõlemaid rahvuseid;
  
• 1976 sureb Mao Zedong, uus poliitika Deng Xiaping – mõõdukad mauistid – saatis laiali kommuunid, maa rentimine lubatud, üle turumajandusele, majanduslik kasv väga hea, vabamajapidamistsoonid, linnades ettevõtlus, poliitilise reforme ei toimu, inimõigusi ei tunnistata, KOMMUNISM !;
  
• 1997 kuulub Hiinale Hong Kong;
  

Nõukogude Eesti

ENSV valitsemine:
Esimest korda kehtestati Eestis nõukogude võim 28.nov 1918 (Narva vallutamine ). Eesti Vabariigi okupeeris Punaarmee (25 000) oktoobris 1939 (MRP) oli loodud ultimaatum. Saksa okupatsioon asendus Nõuk. okupatsiooniga 1941. Nõukogude aja lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 20.08.1991 koostati dokument Eesti Riiklikust Iseseisvumisest.
Eesti piiride ja haldusjaotuste muutused aastail 1944-1953:
Aastatel 1944-1945 eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast koos Petseri linnaga (u 5% Eesti territooriumist) ning liideti Leningradi ja Pihkva oblasti külge. Esialgu vana haldusjaotus säilis. 1950. Aastal kaotati vallad ja moodustati rajoonid (ja nende ülesandeid asusid täitma külanõukogud), maakondade (13) asemele moodustati 39 rajooni , lühikest aega (1952-1953) oli Eesti NSV jagatud kolmeks oblastiks.

Poliitilised olud:
1950 aasta märtsi teisel poolel EK(b)P VIII pleenum – Venemaa võimumeestel oli vaja eemaldada liiduvabariigi senine tippjuhtkond, kes oli nakatunud kodanlikust natsionalismist. Üldisemateks põhjusteks: juhtkonda süüdistati kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus, nõrgas kriitikas ja enesekriitikas ning paljudes muudes möödalaskmistes.
Pleenumi otseseks tagajärjeks oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites (ministeeriumidest külanõukogudeni), haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. Kaugeleulatuvad tagajärjed: Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga; ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutis, jagamatult valitsevaks sai stalinlik ideoloogia; tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloo mälu vastu.

• August Jakobson – eesti kirjanik, riigi- ja ühiskonna tegelane.
  
• Hans Kruus – eesti ajaloolane ja poliitik . 50ndatel „kodanlik natsionalist“. Varem kõrged kohad, hiljem vangilaager.
  
• Nigol Andresen – eesti kirjanik, kirjandusteadlane , kriitik, tõlkija ja poliitik. 1951 kohtu alla (25+5, kandis 4).
  
• Adamson-Eric – eesti maali- ja tarbekunstnik. 50 heideti välja Kunstnike Liidust, võeti ära ateljee ja võimalus kunstnikuna töötada.
  
• Johannes Semper - eesti luuletaja, prosaist , kriitik ja tõlkija, silmapaistev esseist ja prantsuse vaimu vahendaja eesti kirjanduses. 50.ndal hävitati maine, mis hiljem taastati.
  
• Eduard Päll – eesti kirjanik ja keeleteadlane, Eesti NSV riigitegelane .
  
• Nikolai Karotamm – Eesti NSV poliitik, EK(b) KK I sekretär 1944-1950 – heideti välja.
  

Sulaaeg:
Hruštšovi aegne sula poliitikas: 1957 võeti vastu seadus rahvamajandusnõukogudest, liiduvabariigid said teatud majandus- ja kultuuriautonoomia ; 56-57 said kodumaale naasta enamus Siberisse küüditatuid; moodsad teadusharud (sotsioloogia, psühholoogia).

• 1956 – Ungari ülestõus – meeleavaldajate julm mahanottimine, Budapesti hävitamine. Lääneriigid olid hõivatud Suessi kriisiga;
  
• 1961 – Berliini müür, et takistada rändamist läände;
  
• 1962 – avastati Kuubalt NSVL raketid .
  

Kuldsed 60ndad : kasvas noorte aktiivsus (Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev EÜE; Eesti Õpilasmalev (EÕM).
Eestlased leppisid korraga põhimõttel „elada ju võib“, sest nad tundsid, et nende häält ei kuulda niikuinii.
Ivan (Johannes) Käbin
Karl Vaino
Ametis oleku aastad
1950-1978
1978-1988
Ametisse astumise asjaolud
Pärast EKP VIII lendu
Käbin liiga eestimeelne
Isikuomadused , mis mõjutasid tööd juhtival kohal
Paindlik – laveerimine võimude vahel
Tulihingeline kommunist, jäikus
Tegevus ja üleliiduliste ja kohalike huvide kaitsmisel
Vastuolu stagnatsiooni poliitikaga, Eesti asi!
Moskva käskude truu täitja, uusvenestamise innukas elluviija

• Kodanlik natsionalism – ehk juunikommunistid - algas võitlus selle vastu. Kõik kes olid kõrvale kaldunud ametlikust ideoloogiast või võitlesid kommunistliku režiimi vastu;
  
• Nomenklatuur – parteiladvik (eliit);
  
• Nõukogude rahvas –
  
• 40 kiri - noorsoorahutuste ajel elavnes taas intelligentsi protestivaim. 1980 sügisel koostas grupp haritlasi avaliku kirja Eesti NSV-st, millele kirjutas alla 40 eesti vaimuinimest. Lootsid juhtida tähelepanu ühiskonna probleemidele: keeleküsimus, migratsioon , möödalaskmised noorsoopoliitikas. Prooviti inimlikustada režiimi;
  
• Migratsioon – püsiv elukoha vahetus (ränne).
  

Vastupanu ja repressioonid
Metsavennad ehk roheline pataljon. Metsas kommunistliku võimu eest pagenud mehed, osutasid otsest relvavõitlusega vastupanu okupatsioonirežiimile. Metsavendlus oli peamiseks vastupanu vormiks 1944-53.

Mis põhjustel läksid inimesed metsavendadeks?
Nad pagesid Nõukogude võimu eest või hoidsid kõrvale Punaarmee mobilisatsioonist, metsadesse oli jäänud mehi ka Saksa sõjaväes teeninud mehi

Mida lootsid metsa läinud inimesed?
Lootsid, et lääneriigid aitavad Eesti iseseisvust taastada ning pidurdavad NSVLu ekspansiooni Ida-Euroopas

Milliste vahendite ja võtetega võitlesid ametivõimud metsavendade vastu?
Metsavendade vastu võitlesid sõjaväe regulaarüksused, julgeoleku väeosad, miilitsarühmad ja kohalikud nõukogude aktivistid .

Miks võis olla ka eestlaste hulgas negatiivset suhtumist metsavendadesse?
Kuna välisabi metsavennad ei saanud, siis lootsid nad palju kohalikele elanikele, et need varustaks neid toituga ja informatsiooniga ning pakuks vahel ka peavarju.

1944-53 Arreteeritud ja küüditatud.. arreteeriti või küüditati kokku üle 67000 inimese. Represseerituid oli ligikaudu 30000.

Kuidas võis represseeritute saatus mõjutada nende perekonnaliikmeid, sugulasi , tuttavaid?
Inimesed elasid hirmus ja teadmatuses, nad ühinesid ''vabatahtlikult'' kolhoosidega - mis oligi võimude eesmärgiks.
1940ndate 2.pool ja 1950ndad
1960ndate 2.pool
Võitluse eesmärk
Võidelda järjest enam maad võtva kokkulepluse ja nõukoguliku süsteemi omaksvõtmise vastu.
Võitlus valitseva režiimi vastu.
Põhirõhk demokraatial.
Võitluse meetodid
Lendlehed, relvade kogumine,
ulatuslikud repressiivmeetmed, osaliselt ennetav tegevus.
Maailmale näidati oma püüdu demokraatlike ideaalide poole ning oma tegevusega innustati väliseestlasi aktiivsemalt tegutsema.
Liitlased, koostöö
Eesti- keskne - metsavennad
Eesti NSV režiimivastased püüdsid kontakti saada NSVL-is tegutsevate teisitimõtlejatega, osalesid ka muulased , kelle eesmärgiks NSVL-i demokratiseerimine.
pagulasorg aktiivne tegevus Balti küsimuste teadvustamisel rahvusvahelisel areenil - loodi BATUN ( Baltic Appeal to United Nations)

Mis olid liikumise iseloomus toimunud muutuste põhjused?
NSV Liidus kujunes tagurluse pealetungi tõttu dissidentide (teisitimõtlejate) liikumine. Eesti NSV režiimivastased püüdsid kontakti astuda NSV Liidus tegutsevate teisitimõtlejatega.
Demokraatlikud liikumised ei olnud enam kitsalt eestlaste pärusmaa, vaid nendes osalesid ka muulased, kelle eesmärk oli NSV Liidu demokratiseerimine, seega ei olnud põhirõhk enam rahvusel, vaid eelkõige demokraatial. Jõuti veendumusele, et Eesti iseseisvumine on ühtlasi ka rahvusvaheline küsimus.

Mida tähendab küüditamine? Mille poolest see erineb vangistamisest?
Küüditamine on inimeste vägivaldne ümberpaigutamine, inimsusvastane kuritegu. Küüditamisel elavad inimesed justkui vabalt, tehes tööd ja liikudes ringi, kuid vangistuses on inimene luku taga.

KULAK - Talupojad, kes olid kasutanud palgatööjõudu ja omasid põllutöömasinaid. Neile pandi kõrged põllumajandusmaksud, hiljem suurendati põllumajandussaaduste riigile müümise norme.

Millal toimus Eestis esimene massiküüditamine?
14.juuni 1941
Selle käigus deporteeriti üle 10 000 inimese. Täisealised mehed kuulutati arreteerituiks ja lahutati perekondadest. Enamik neist hukkus vangilaagrites. Naised ja lapsed saadeti asumisele Kirovi ja Novosibirski oblastitesse. Nendest jäid ellu umbes pooled. Samaaegselt toimusid massiküüditamised ka Lätis, Leedus, Valgevenes, Ukrainas ja Moldaavias.

Millistest maapiirkondadest küüditati suhteliselt vähem inimesi? Miks?
Saare mk, Hiiu mk, Tallinna linn. Märtsiküüditamine oli suunatud põhiliselt maaelanikkonna vastu. Tallinna linnas seetõttu vähem. Saare ja Hiiu mk vähem inimesi.

Millisesse piirkonda küüditatud veeti ja mida nad seal tegema pidid?
Küüditatud veeti põhiliselt Krasnojarski kraisse ja Novosibirski oblastisse. Tööd, NSVL tarbeks.

Milline oli küüditamise eesmärk? Kas see saavutati?
Eesmärgiks saavutada hirmutamisega nende ''vabatahtlik'' kolhoosidesse ühinemine ning ühtlasi võtta toetuspind metsavendadelt. Saavutati.

Milline muutus riigi sisepoliitikas võimaldas küüditatuil koju naasta?
Stalini surma järel alanud sisepoliitiline sulaaja üheks oluliseks jooneks oli vägivalla osaline heastamine. Järgnes represseeritute õigeksmõistmine ja nende vabastamine vanglaist, GULAGi laagritest ja asumiselt.
Majandus ja rahvastik

Majandus tervikuna
Omandivorm:

• maa ja ettevõtted riigistati 1944-1947;
  
• eraomandit polnud;
  
• talude maksimaalne suurus 30 ha, pered ei tohtinud omada üle 5-6 ha maad.
  

Planeerimine - plaanimajandus, käsumajandus - majandus allus üleliidulistele ministeeriumidele.
Tööstus:
Ettevõtte suurus
- rajati mõttetult suuri ettevõtteid, eesmärk oli varustada Leningradi jt. NSV Liidu alasid.
Tööjõupoliitika
- palju toodi sisse võõrtööjõudu

Põllumajanduse kollektiviseerimine 1947
Milliste vahenditega mõjutati talupoegi kolhoosi astuma ?

• pärast sõda maa riigistati, siis jagati suur osa sealt uusmaasaajatele;
  
• Kolhoosidesse sunniti inimesi sellega, et talupoegadele pandi peale kõrged maksud . Jõukamad talupojad „tehti“ kulakuteks (pandi neile kõrgemad maksud);
  
• 1949.a märtsiküüditamine mõjus hirmutavalt ja sellega kaasnenud hirmuõhkkonnas algas talupoegade massiline „vabatahtlik“ kolhoosidesse astumine .
  

Miks tõi kollektiviseerimine kaasa põllumajanduse allakäigu ja maaelanikkonna vaesumise?

• Maksukoormus suurendati;
  
• Igal aastal pidid kolhoosid andma riiginormina ära enamiku põllusaagist ja loomapidamissaadustest. Et kuidagi ära elada, pidid nad oma isiklikul maalapil kõvasti tööd rabama;
  
• Inimestel kadus tööind ja põllumajandus käis alla. Põldude viljakus kahanes ning kariloomade arv ja teraviljasaagid langesid tunduvalt.
  

Missugused maaeluga seotud muutused 1950. ja 1960. aastatel leevendasid kollektiviseerimisega kaasnenud kriisi põllumajanduses ja muutsid elu maal taas inimväärsemaks?

• 1953.a alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme, tõsteti nende varumishindu ja vähendati isiklikelt abimajapidamistelt võetavaid makse;
  
• 1954.a hakati Eesti NSV-s kolhoosnikele maksma töötasu osaliselt rahas;
  
• Majanditele müüdi masina-traktori-jaamade likvideerimise käigus nende masinapark , see aitas kaasa põllumajandustehnika otstarbekamale kasutamisele;
  
• 1951a Eesti Põllumajanduse Akadeemia loomine ning põllumajandustehnikumide võrgu laiendamine;
  
• Põllumajanduse spetsialiseerimine: majandid läksid üle mingi ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele;
  
• Abimajandite loomine.
  

Mis linnad olid Eestis suured tööstuskeskused juba 20.sajandi algul?

• Kohtla-Järve, Sillamäe, Narva, Tallinn, Tartu.
  

Missuguse tähenduse omandas Kirde-Eestis leiduv põlevkivi?

• Leningradi majanduslik tagamaa: Virumaa põlevkivibassein pidi gaasiga varustama Leningradi ning tootma mootorikütust Balti sõjalaevastiku tarbeks.
  

Kuidas see mõjutas Virumaa majandust ja rahvastikku?

• Põlevkivirajoonis rajati järjest uusi kaevandusi ja asulaid. (Tekkis juurde töö- ja elukohti. Eelkõige võõrtöölistele)
  

Miks võib öelda, et Eesti industrialiseerimine ei olnud mitte Eesti huvides, vaid teenis üleliidulisi majanduslikke ja rahvuspoliitilisi eesmärke?
- sundvõõrandamine maadest ; sunniviisiline kolhooside rajamine;
- Eesti tehased (põlevkivi ja masina- ja kergetööstus) pidid varustama Leningradi ning tootma kütust Balti sõjalaevastiku tarbeks.. Eestile mittevastavate suurtehaste rajamine. Juurdetekkivad töökohad täideti võõrtööjõuga.
Milliseid sotsiaalseid probleeme tõi kaasa nõukogude majandus- ja rahvastikupoliitika ?

• Toodi hulgaliselt võõrtööjõudu, tekkisid erinevatest rahvustest isikute vahel konfliktid.
  
• Suurenesid klassidevahed
  

Kas tegu oli sihiliku poliitikaga? Põhjenda oma arvamust.
Jah oli, sest nii saadi eestlased kergemini oma võimu alla. Kogu Eestist tulev toodang oli niikuinii NSVL oma ja nüüd, kui suurenesid sotsiaalsed probleemid oli seda kergem teha varjamata. Võõrtööliste sissetoomine oli ettekavatsetud, et suurendada probleeme ja eestlust välja puksida.
Kultuurielu põhijooned
1. Missuguseid survevahendeid ja võtteid kasutas riik iseseisvusaegsete haritlaste ja nende loomingu tasalülitamiseks?
- nende aktiivset loometegevust piirati või sunniti aastakümneteks loobuma
- neilt nõuti oma varasema loomingu ümberhindamist, kriitikat ja enesekriitikat ning edasises loometegevuses järjekindlat kinnipidamist üksnes sotsialistlikust realismist .
2. Allikas lk.127-128. Seleta oma sõnadega, mida mõistetakse haritlaste sisemise (hingelise) kahestumise all.
Teevad ühte (kirjutavad kommunismi kiitvaid raamatuid, kuigi tegelikus on demokraatia pooldajad), aga tegelikult ei tahtnud seda teha. Muud moodi polnud võimalik. See oli sund.
Milleni võis see mõnikord inimese viia?
Enesetapp, välismaale rändeni, masendusse, depressiooni.
3. Missuguste võtetega võitles riik kiriku mõju vastu ühiskonnas?
- kiriku kasutada olevad hooned ja varad riigistati, kogudus pidi nende eest küllaltki kõrget üüri maksma
- ateistlik propaganda ja mitmesugused ilmalike tavade juurutamine.
- kirikliku leeriskäimise vastu: hakati korraldama noorte suvepäevi 1957.
- ilmalik surnuaiapüha kirikliku asemele
- ilmalikud matused ja abielusõlmimised said pidulikkust juurde
4. Hariduselu Eesti NSV-s:

• ENSV koolikorralduse aluseks sai teistes nõukogude liiduvabariikides kasutusel olnud koolikorraldus
  
• Õppeained, mille sisus tehti varasemaga võrreldes rohkem muutusi olid humanitaarained: keeled, kirjandus, ajalugu, kodanikuõpetus.
  
• Usuõpetus oli nõukogude koolis keelatud.
  
• 1970. aastate haridusreformiga muutus keskhariduse omandamine kohustuslikuks ja õpilase jaoks lihtsamaks.
  

5. 1970. aastail mindi Eestis üle kohustuslikule keskharidusele. Põhjendage sellega kaasnenud negatiivseid nähtusi:
* Keskhariduse taseme langus – küpsustunnistused said ka need õpilased, kes seda ei väärinud; õppimisvõimetutele õpilastele tagasid keskhariduse koolidele ette nähtud õppeedukusprotsendid, see lahjendas keskhariduse sisu;
* õpilaste moraalne laostumine – õppeedukusprotsentide elluviimine
* Õpetajate moraalne laostumine – maakoolide sulgemine, üleminek kabinetisüsteemile; paljud õpetajad vallandati natsionalistide tähe all; õpetajad teadsid, et nad õpetavad valet (kommunistlik ajalugu), õpetaja pidi kõigile panema head hinded, ei lubatud panna ühtegi kahte, õpiedukus pidi olema 100%, kadus ära huvi õpetada.
6. Tooge näiteid eesti kultuuri edusammude kohta nõukogude ajal
Kirjandus
Gustav Suits, Juhan Smuul -„ Kirjad sõgedate külast“, Paul-Erik Rummo, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Viivi Luik, Jaan Kross „Kolme katku vahel“, „Keisri hull“, Mati Unt, F. Tuglas „Väike Illimar “. Olid olemas kirjandusseltsid.
Filmikunst
1955.a. alustas tegevust Eesti Televisioon
1969.a. „Kevade“ ( Arvo Kruusement) „Sügis“, „Suvi“
1969 „Viimne reliikvia“ (G. Kromanov )
1979 „Kõrboja peremees“
„Mäeküla piimamees “, „Noor pensionär“, „Vallatud kurvid “, „Mehed ei nuta “, „ Nukitsamees“, „ Metsluiged “, „Arabella mereröövli tütar“, „ Nipernaadi “ ( Kaljo Kiisk ), „Siin me oleme“, „Hullumeelsus“
Ajakirjandus
Täheke, Pioneer , ajaleht Säde, Rahvahääl, Noortehääl, Pikker , Paide rajooni leht, Võitlev Sõna, Tapa Edasi, Noorus, NL naine. Ajakirjandus oli ideoloogilise kontrolli all, tsensuur oli 50-ndatel ja 80-ndatel aastatel. Eesti raadio, Vikerraadio , Ultralühilaine programm, ajakirjanike kool: TÜ
Muusika
1967.a. lasti lisaks I programmile käiku ka Vikerraadio ning seejärel Stereoraadio. Laulupeod 1947.a. laulupidu, 1950.a. üldlaulupidu. RAM asutas G.Ernesaks. Eino Tamberg: noorte sümfoonia rajaja. Veljo Tormis , Arvo Pärt, Villem Kapp ja Artur Kapp. Kergemuusika : Ruja, Rein Rannap, Laine, Apelsin, Rütmikud, Virmalised, Heli Lääts, Georg Ots, Tviks, Singer Vinger, Artur Rinne, Gunnar Kraps , Tõnis Mägi, Anne Veski, Jaak Joala.
Teater
1944.a. esimene ballett „ Kratt “ E.Tubin, „Elu tsitadellis“. Vanemuine, Ugala , Estonia, Endla, Draamateater, Linnateater , Nukuteater. Lavakunsti kateeder: juhiks oli Panso . Näitlejad: Kaljo Kiisk, Helle Kull, Peeter Urbla, Sulev Nõmmik, Tõnu Aav, Mikk Mikiver, Kaarin Raid, Ita Ever, Eino Baskin. Tõe ja Õiguse erinevad dramatiseeringud, palju harrastusteatreid. Enn ja Mati Klooren. „ Libahunt “ Türilt pärit Ene Rämmeld.
Sport
Kuld : Paul Keres maletaja. Tiit Sokk soul korvpall 1988, Erika Salumäe trekisprint 1988, Talts tõstmine München 1971 , Ants Antson kiiruisutamine 1500m Innsbrude 1964, Jüri Tarmak kõrgushüpe, Jaak Uudmäe kolmikhüpe. Hõbe: Toomas Tõniste purjetamine 1988, R.Aun kümnevõistlus Tokyo 1964. Pronks: Anna Levandi suusa kahevõistlus Galagay 1988.a, B. Junk sportlik käimine 1956.a, Toivo Asmer võidusõit.
1 Sulaaeg – poliitilise korra nõrgenemine