5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 20 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-09-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tonis9999
Õppematerjali autor
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Tõnis Teinemaa TALLINNA BÜROOHOONETE ARENDUSPROJEKTIDE FINANTSEERIMINE JA SEOTUD MÕJURID Bakalaureusetöö Juhendaja: emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2014 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Tõnis Teinemaa ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 112529
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Kerli Matvere EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013 Magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendajad: Kaia Kask, Uku Varblane Tartu 2014 0 Soovitan suunata kaitsmisele ....................................................................... (juhendaja allkiri) Kaitsmisele lubatud „ „ ................... 2014. a.
Toompark Kinnisvaraarendus on tegevus, mille kaudu kinnistu väärtus tõuseb. Väärtuse tõstmine. Sageli kaasneb kinnisvara arendamisega ka ehitustegevus. Kinnisvara arendusprojekti turunduse eesmärk on tarbija vajaduste rahuldamise kaudu aidata kaasa maksimaalse kasumi saavutamisele projekti realiseerimiselt. Kinnisvaraarenduse võib jagada: - Maa arendusprojektid. Näiteks buumi ajal põllumaa, kuhu tehti detailplaneering. - Ehitusprojektid · Ehitamine · Renoveerimine Arenduse kulud on: - Maa hind (sõltub ostukuludest) - Planeering (kas detailplaneering on olemas või tuleb koostada) - Infrastruktuur - Ehitushind (ehitus on kõige kapitalimahukam) - Finantseerimiskulud (laenuintress, lepingutasud, riigilõivud jm) - Müügikulud Arenduse protsess: turundus peaks käima läbi kogu arendusprotsessi (Milline toode? Kuidas hinnastada? Kuidas müüki toetada?). Turundus peab olema seotud arendusprotsessiga algusest alates. Keegi peab
I kvartali näol pigem langustrendis olevaid ning II kvartali näol tõusustrendis olevaid hindasid. Aastate 2012-2015 kahes esimeses kvartalis tehtud võrdlused näitavavad, et keskmised (kaalutud keskmine) üürihinnad Tartu korterite üüriturul on aasta-aastalt peamiselt kasvanud ning märgatavat langustrendi ei näita (vaata joonis 1). 2012. aasta esimese kahe kvartali keskmine ruutmeetri hind on 6,03 eurot, 2013. aasta sama aja keskmine ruutmeetri hind 6,66 eurot, 2014. aasta sama perioodi keskmine on 7,63 eurot, mis on sellele eelnenud võrreldavast perioodist peaaegu euro võrra kõrgem. 2015. aasta esimeses kahes kvartalis jäi hind võrreldes 2014. aasta sama ajaga suhteliselt sarnaseks, langedes vaid 4 sendi võrra tasemele 7,59 eurot ruutmeetri kohta. Sellist üürihindade tõusu 2012-2014 aastal kirjeldavad Keskpanga analüütikud sellega, et ajavahemikul 2011-2012 vedas üürihindade tõusu inimeste ettevaatlikkus
26, see-eest suvilate omasid juba 4. 2010. aastal toimus ostu- müügitehinguid kokku juba 45, nendest 43 elamute omad ning 2 suvilate. 2011. aastal on ostu-müügitehingute arv üpris väike, kõigest 23, millest 2 on suvilate tehingud. 2012. aastal tehingute arv tõuseb aga järsult - tehinguid tehti kokku 64, millest 61 elamute omad ja 3 suvilate. 2013. aastal tehingute arv jällegi langeb, kuid kõigest 50le - elamute ostu-müügitehinguid tehti 47, suvilate omasid 3. 2014. aastal tehti elamute tehinguid 53 ja suvilate omasid 6 - eelmise aastaga võrreldes tehingute arv tõusis 12 võrra. 2015. aastal tehti 54 tehingut: 52 elamu ja 2 suvila oma. 2016. aastal ostu- müügitehingute arv taas langes ning elamute tehinguid tehti 31 ja suvilate omasid 4. 2017. aastal tehti 55 elamute ja 2 suvila ostu-müügitehingut. 2018. aastal on tehingute arv 65, millest 61 kuulusid elamutele ja 4 suvilatele. 2019. aastal toimus elamute tehinguid kokku 56 ja suvilate
arv 669. Võrreldes 2012 aastaga oli tehingute arvu tõus 2,5% (17 tehingu võrra). 2014 aastal oli tehingute arv 693, mis tähendab samuti tõusu võrreldes 2013 aastaga 3,4% (s.o. 24 tehingu võrra) ning 2012 aastaga võrreldes 5,9% (s.o. 41 tehingu võrra). Narva 2015 aasta kohta saab öelda, et teises kvartalis on toimunud tõus, mis on vastupidine viimase kolme aasta sama perioodi dünaamikat jälgides kus 2012-2104 aastatel on toimunud teises kvartalis alati langus. Tõus on aga nii väikene, et kahe kvartali tehingute arv kokku on aga siiski madalam võrreldes 2014 aastaga (langus 8,5%, so on 30 tehingut vähem), 2013 aasta kahe kvartaliga võrreldes 1 tehingu võrra väiksem, kuid 2012 aastaga võrreldes 7 tehingu võrra suurem. Eelpool nimetatud andmed kajastuvad Joonisel 1. 3 Tehingute arv 200 180 160 140
seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni kogumine, säilitamine ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. Mis on vakantsus? Vakants iseloomustab mitu % pinda on antud kinnisvaraturu sektoris välja rentimata. Mida tähendab õiguslikus mõttes vallasvara? Vallasvara, s.o. asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused Mis on absorbeerumismäär? Ehk turu neeldumismäär iseloomustab pinna hulka, mida turg suudab vastu võtta teatud aja jooksul Mis on servituut? Piiratud asjaõigus, võõra kinnisasja kasutamise õigus teatud juhtudel, kinnisasja omanikule kinnisasja kasutamisel seatud piirang. Servituudid on kinnisasja koormatised, mis kohustavad omanikku lubama kellelgi teisel midagi sellel kinnisasjal teha või seda kinnisasja mingil otstarbel kasutada (õigus rajada tee 5 või läbipääs, tehnovõrk jne), samuti võivad servituudid kohustada mingist tegevusest hoiduma
1)Selgita mõisteid kinnisasi ja kinnisvara. Kinnisvara: kinnisasi + vara Kinnisasi: 1. piiritletud maatükk, koos tema oluliste osade ja asjaõigustega. 2.piiritletud maatükk, koos sellel asetsevate hoonete ja rajatistega(parendustega) 2)Mis on kinnisasja olulised osad. Olulised osad ehitised, mets, taimed jms. 3)Loetle kinnisvara üldisi füüsilisi omadusi. Kindel asukoht, unikaalsus, piiratud hulk, 3 mõõdet, kinnisvara ei saa hävitada. 4)Loetle kinnisvara asukohast tulenevaid omadusi. Mõõdud, topograafia, kasutatavus(sihtotstarve), infrastruktuur, ligipääsetavus, maapinna siseehitus. 5)Loetle kinnisvaratehingutes sagedamini esinevaid maa sihtotstarbe liike. Ärimaa, elamumaa, põllumaa, mets 6)Millest koosneb sotsiaalne infrastruktuur. Haridus, kultuur, noorsootöö ja lastekaitse, sport, sotsiaalhoolekanne, tervisehoid, avalik kord ja turvalisus. 7)Millest koosneb tehniline infrastruktuur. Energeetika (elekter, soojus) Kommunikatsioon (postiside, telefonisid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid