Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti ajalugu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks oli maapuudus 20. sajandi algul Eestis üks teravamaid probleeme ?
  • Mis aitas talupoegade olukorda parandada ?
  • Milliseid erinevaid seisukohti allikad Pätsi tegevuste kohta kajastavad ?
  • Millega põhjendab Päts oma tegevust ?
  • Millise hinnangu annab Vapside taotlustele Elmar Tambek ?
  • Milles vastanduvad esitatud mälestused ja õpiku tekst ?
  • Milliseid ümberkorraldusi tõi nõukogude võim 1940. aastal Eesti ellu ?
 
Säutsu twitteris
Linnad, käsitöö ja kaubandus 07.01.09
Linnade arvus muutust ei toimunud (10 linna). Linnu tabas aeglane allakäik. Vene-Läänemaailma kaubandus läks Eesti aladest mööda. Ainuke linn, mis tulu sai oli Narva. See tõi linnale suured sissetulekud ja Narva sai raha kasutada oma linnaehituseks. Narva ehitati barokkhooneid. Säilinud tänaseks ei ole eriti midagi peale endise Narva raehoone. (*II ms pommitati puruks*). Oli aruteluks, et Narvast võiks saada Rootsi riigi teine pealinn. Selleni reaalselt ei jõutud. Rakvere ja Paide läänistati --> eraomand . Pärnu, Haapsalu ja Tallinn olid teravilja väljaveo sadamatena veidi paremas olukorras. Läbi Narva veeti lina, kanepit . Sisse veeti: sool ( hispaania , Portugal), metall , luksuskaubad (vürtsid, paber, puuviljad ja ka tubakas ).
Talupoeg müüs kauba, mida müüda andis, tuttavale kaupmehele. Samalt ostis ka endale vajamineva soola ja metalli.
Tsunftid ja Gildid
Väljaspool tsunfti polnud võimalik eriti käsitööga tegeleda. Eestlasi üritati välja tõrjuda. Tekkisid ka esimesed manufaktuurid. Nad tekkisid pigem maale, mõisate juurde. Tellisevalmistamine: telliselööv. Saeveskid, pabermanufaktuurid. Eestlane õppis lugema. Suurim oli Hiiumaale rajatud klaasimanufaktuur (aknaklaas, pudelid , klaaskausid).
Kirikuelu
Luterlus muutus valitsevaks usuks . Sellest kõrvalekaldumine oli keelatud. Kaks meest: Em oli oluline roll piiskop J. Ihering. Lm oli kõrgeim vaimulik kindralsuperintendent J. Fischer. Polnud vaid vaimulikud , kuid ka rahvavalgustus. Haridus ja eesti keelne kirjandus. Sakslased panid kirja esimesed eesti keele grammatikad. Usuga seotud mäss: Pühajõe mäss. (Võhandu jõgi) Jõe peale oli ehitatud vesiveski. Samal ajal tabas piirkonda viljaikaldus . Süüdi oli loomulikult veski . Tuli ja tehti: lõhuti maha. Rootsi aeg oli kõige suurem nõiaprotsesside aeg. Läbi viidi 1699.

Haridus 08.01.09
Sellele tähelepanu pööramine tulenes luteri usust. Kuna inimene peab ise ka jumalasõna lugeda oskama. Ja seetõttu pööratigi tähelepanu haridusele. Enamasti tegeles õpetamisega köster. Köster oli preestri abiline (päkapikk). Esimene aabits: 1641 (piiskop J. Ihering). Suureks probleemiks oli koolmeistrite puudumine. Et neid ette valmistada, 1684 . aastal asutati seminar köstrite ja koolmeistrite koolitamiseks. Juhiks oli B.G. Forselius . ALIAS FORSEIUSE SEMINAR. Sinna võeti eeskätt õppima poisse ümberkaudsetest mõisatest. Õpetati lugema, usuõpetust, kirikulaul, mõnevõrra rehkendamine, saksa keel, raamatuköitmine. Kirjutamist õpetati kõige andekamatele. Tema õpilaste kohta on öeldud, et õppisid kiiresti. Seminar kestis umbes niikaua kuni asja selgeks saamine aega võttis. Seminar tegutses vaid neli aastat (1684-1688). Forselius suri ja polnud kedagi tema asemel sellega tegelema. Seminari vastu seisid mõisnikud: tööjõud vähenes, sai targemaks. Arvatakse, et umbes 200 õpilast käis seal seminaris . 60-80 talurahvakooli võis tekkida. Tuli talurahvakoolidevõrk. Lõuna-Eestis oli neid rohkem.
1687 võeti vastu otsus, et igasse mõisa tuleb rajada talurahvakool .
Kõrghariduse algus: 1632. aastal avati Tartu Ülikool. Gustav II Adolf - kirjutas alla TÜ värgile. Enne TÜ avamist rajati 2 gümnaasiumi (1630 - Tartu; 1631 - Tallinn). Ülikool oli avatud põhimõtteliselt kõigile vabadele meestele. Eestlaste kohta pole tõendeid, et mõni oleks Rootsi aegses ülikoolis õppinud. Õppetöö oli ladina keeles. Neli teaduskonda : kunstide (filo), arsti, usu, õigus. Peeti loenguid ja vaidlusi (dispuute). 1632-56 oli Tartus, aga kui Venemaa tungis siis viidi üle Tallinnasse (1656-65). Oli kinni ja avati uuesti 1690 Tartus ja seda kuni 1699. Siis viidi üle Pärnusse (1699-1710). Praeguse raamatukogu koha peal.
Kirjasõna 09.01.09
Pigem kirikuõpetajate abimaterjal. Koos arenesid nii Lõuna-Es kui ka Põhja-Es kirjakeel. Trükiste autoriteks oli sakslased, üritasid uusi kiriku teoseid luua. 1637. aastal H. Stahl Esimene eestikeelne grammatika kirjapanek. Jälgis saksa keele reegleid. Nt. saxamah kanna (saksamaa kana ). Kirjaviisi üle vaieldi piiblikonverentsidel. Need toimusid 1686. ja 1687. aastal.
Uus grammatika koostati 1693. aastal J. Hornungi poolt. Ka temal eeskujuks saksa keel. Võõrtähed (x, y, z, ž, c, q) jäid eesti tähestikust välja. See oli kasutusel väga pikka aega (19. sajandi keskele ). Seda tuntakse vanakirjaviisina.
1686 – Vastne Testament (Lõuna-Eesti murdes) (UT). Andreas ja Adrean Virginius said selle imeteoga hakkama. Seda ilmus umbes 400 eksemplari. Tegelikkuses olid ka olemas Põhja-Eesti murdes UT ja VT. Ilmumiseni ei jõutud.
„Stahli kodu- ja käsiraamat”. Ühelpool saksa keel, teisel pool P-E keel. Sinna oli paigutatud katekismus, lauluraamat, evangeeliume, palved, tekste erinevateks kiriklikeks talitusteks. Seda ilmus 6. trükis. 20 000 eksemplari.
1631-1710 ilmus eesti keeles 45 raamatut.
Hinnang Rootsi ajale
Vana-Hea Rootsi aeg. See on pigem hinnang järgnevale ajale. Oma ajalooga hakati tegelema ärkamise ajal.



Põhjasõda
1699. aastal pandi kokku liit, et saada Rootsilt maavaldused tagasi. Sinna kuulusid: Taani ( Skandinaavia lõunaosa), Poola (Eestimaa ja Liivimaa ), Venemaa (Ingverimaa).
1700 veebruar – Poola väed ületasid piiri ja asusid Riia linna. Taani ründas Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal. Langes liidust kähku välja. Rootsi laevastik Kopenhaageni alla ja Inglismaa toetus  Taani sõlmis Rootsiga rahu. Venemaa sekkus sõtta Augustis 1700 – Narva linna piiramine.
22.01.09
Kuna luterluses oli lubatud erinevad suunad, siis levis pietism. Levis eelkõige kirikuõpetajate seas. Pietism:
  • inimene peab usku sügavamalt tunnetama Inimestele tuleb asja õpetada, põhitõed selgeks teha. Inimese paljudes hädades süüdi puudulik kõlblusetunne.

Hernhuutlus vennastekoguduse (1730-40). Talupojad + kirikuõpetaja toetus. Jõudis rändkäsitööliste kaudu.
  • vagadus , jumalakartlikus, alandlikus, kõlblus
  • võrdsus ja vendlus
  • koostöö inimeste vahel

moodustusid talupoegade seas vennastekogudused , olid omad juhid, palvekoosolekud.
Põlu alla sattusid rahvarõivad, regilaul. Hävitasid torupille, viiuleid, kandleid, ohvrikohtasid. Vargused vähenesid. Kirikuõpetajad suhtusid sellesse positiivselt, kuna see tõi rahva usule lähemale. Alge, mis õpetas inimesi koostööd tegema. Äärmuseks oli: Tallima Paap, tegutses Haanjas. Hakkas jutlustama, et mõisnike võim on kuradist – kõik on vennad, vara tuleb jagada, ühiselt vara jagada. Ohtlik ühiskonna idee  vennastekogukond ohtlikuks muutumas, 1743 keelustati tegevus. 1764 hakkasid salaja uuesti tegutsema, ühiskonda enam ei kritiseeritud. Pöörasid tähelepanu kirjutamisoskusele ja lugemisoskusele. Omavahel pidasid
Järgmisena levis teoloogiline ratsionalism. Eestkätt kirikuõpetajate seas. Kritiseeriti sotsiaalset korraldust ehk pärisorjust. See oligi ühiskonna probleem. Püüdsid jagada nõuandeid et oma elu paremini korraldada.

Haridus
Tuli pähe õppida luteri katekismust ja seda seletada. Iseseisvalt tuli piiblit lugeda. Tuli omandada lauluraamatu kasutamisoskus. Koolis pidid käima 7-12 aastased lapsed, kes kodus lugemist selgeks ei saanud. Kool kestis mardipäevast lihavõtteni. Kaks nädalat enne lihavõtteid kutsuti ka koduõppel olnud, et nende oskusi testida.
Lm pool talurahvast (18.sajandi lõpuks) oskas lugeda.
Kultuur 19. saj 30.01.09
Hakati tegema ettevalmistusi ülikooli taasavamiseks (18.saj lõpp). Selleni jõuti 1802, alla kirjutas tsaar Aleksander I. Esialgu oli tegemist nelja teaduskonnaga. Filosoofia asendas kunstide teaduskonda. Teised kolm olid: arsti-, usu- ja õigusteaduskond. Üliõpilased olid algul baltisakslased , kuid siis hakkas ka eestlasi ja lätlasi sinna minema. Õppetöö toimus suures osas saksa keelse, vähemal osal ladina keeles. Ülikooli esimeseks rektoriks oli G. F. Parrot .
1. ülikoolil oli laialdane autonoomia (ei allunud kohalikule rüütelkonnale)
2. ülikool sai enda kasutusse suured rahad, mida kasutati hoonete väljaehitamiseks
Ehitati tähetorn ja ka anatoomikum. Rajati ka kliinik , mida tarvitati ka õppetööks. Osad ruumid kasutusel veel 2008.
1803 hakati õpetama ka eesti keelt.
Koolikorralduse alused:
  • kihelkonnakooli – vallakool
  • kreiskool (maakonna kool) – õppetöö kas saksa keelne või vähesel määral vene keelne
  • gümnaasium
  • ülikool
    Cimze seminar – valmistas ette kihelkonnakooli õpetajaid.
    1843 anti välja grammatika Ahrens. Võttis aluseks Põhja-Eesti keskmurde. Tuli kirjutada, nagu kuulsid.
    Estofiilid – baltisakslastest eesti keele ja kultuuri huvilised.
    ÕES 1838
    I põlvkond: F. R. Kreutzwald ja F. R. Faehlmann. Koler lahkus, tööd polnud.
    J. V. Jannsen (tänav)
    1864 kolis Tartu  Eesti Postimees
    1865  laulu- ja mänguselts Vanemuine . Tartu põllumeste seltsi esimees. Ise polnud tegev põllumees. Aga ikkagi. Kasvas Vanemuisest välja laulupeo idee. Kogu Eestit hõlmava laulupeoni. Esitati tsaarile palve korraldamiseks. Selle loa saamine võttis aega kaks aastat. Kõik polnud nõus  saksik tegevus. Vastu olid näiteks Köler ja Jakobson (500). Et toimuks , korraldati Priiuse 50. aastapäevaks. (1819). Esimene Laulupidu toimus: 1869, Tartus. Lp oli tõukeks seltside loomiseks. Konflikt baltisakslastega. Tehing: Jannsen ei avalda Jakobsoni kirjutisi  toetuse maksmine. Hurt ka minekule.
    J. Hurt (1839-1906)
    Radikaalsem  EP mõjutus. Õppis usuteadust  kirikuõpetaja. Rajas Aleksandri kooli. Hurta süüdistati saksa meelsuses.
    C. R. Jakobson (1841-1882)
    Radikaalsem  EP mõjutus . Venestunud veidike
    Kirjutas palju kooliõpikuid : aabits, geograafia. Olid popid

    06.02.2009
    1885 Lm kuberneriks sai M. Zinovjev
    Em -||- S. Šahhovskoi (eriti järjekindel venestaja)
    • ametlikuks asjaajamise keeleks sai vene keel (ainus koht, kus sai eesti keelega hakkama oli valla kohus)
    • vene ametnikud
    • kooliharidus
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Eesti ajalugu #1 Eesti ajalugu #2 Eesti ajalugu #3 Eesti ajalugu #4 Eesti ajalugu #5 Eesti ajalugu #6 Eesti ajalugu #7 Eesti ajalugu #8 Eesti ajalugu #9 Eesti ajalugu #10 Eesti ajalugu #11 Eesti ajalugu #12 Eesti ajalugu #13 Eesti ajalugu #14 Eesti ajalugu #15 Eesti ajalugu #16
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-04-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kuriherilane Õppematerjali autor

    Lisainfo

    11.klassile
    ensv , linnade teke , religioon

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    83
    doc
    Eesti ajalugu
    56
    doc
    Eesti ajalugu
    147
    docx
    Eesti XX sajandi algul
    204
    pdf
    Eesti uusima aja ajalugu
    51
    doc
    Eesti ajalugu - konspekt
    18
    doc
    Eesti ajalugu
    10
    pdf
    Eesti ajalugu
    27
    docx
    EESTI AJALUGU





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun