Eesti ajalugu (0)

Linnad, käsitöö ja kaubandus 07.01.09
Linnade arvus muutust ei toimunud (10 linna). Linnu tabas aeglane allakäik. Vene-Läänemaailma kaubandus läks Eesti aladest mööda. Ainuke linn, mis tulu sai oli Narva. See tõi linnale suured sissetulekud ja Narva sai raha kasutada oma linnaehituseks. Narva ehitati barokkhooneid. Säilinud tänaseks ei ole eriti midagi peale endise Narva raehoone. (*II ms pommitati puruks*). Oli aruteluks, et Narvast võiks saada Rootsi riigi teine pealinn. Selleni reaalselt ei jõutud. Rakvere ja Paide läänistati --> eraomand . Pärnu, Haapsalu ja Tallinn olid teravilja väljaveo sadamatena veidi paremas olukorras. Läbi Narva veeti lina, kanepit . Sisse veeti: sool ( hispaania , Portugal), metall , luksuskaubad (vürtsid, paber, puuviljad ja ka tubakas ).
Talupoeg müüs kauba, mida müüda andis, tuttavale kaupmehele. Samalt ostis ka endale vajamineva soola ja metalli.
Tsunftid ja Gildid
Väljaspool tsunfti polnud võimalik eriti käsitööga tegeleda. Eestlasi üritati välja tõrjuda. Tekkisid ka esimesed manufaktuurid. Nad tekkisid pigem maale, mõisate juurde. Tellisevalmistamine: telliselööv. Saeveskid, pabermanufaktuurid. Eestlane õppis lugema. Suurim oli Hiiumaale rajatud klaasimanufaktuur (aknaklaas, pudelid , klaaskausid).
Kirikuelu
Luterlus muutus valitsevaks usuks . Sellest kõrvalekaldumine oli keelatud. Kaks meest: Em oli oluline roll piiskop J. Ihering. Lm oli kõrgeim vaimulik kindralsuperintendent J. Fischer. Polnud vaid vaimulikud , kuid ka rahvavalgustus. Haridus ja eesti keelne kirjandus. Sakslased panid kirja esimesed eesti keele grammatikad. Usuga seotud mäss: Pühajõe mäss. (Võhandu jõgi) Jõe peale oli ehitatud vesiveski. Samal ajal tabas piirkonda viljaikaldus . Süüdi oli loomulikult veski . Tuli ja tehti: lõhuti maha. Rootsi aeg oli kõige suurem nõiaprotsesside aeg. Läbi viidi 1699.
Haridus 08.01.09
Sellele tähelepanu pööramine tulenes luteri usust. Kuna inimene peab ise ka jumalasõna lugeda oskama. Ja seetõttu pööratigi tähelepanu haridusele. Enamasti tegeles õpetamisega köster. Köster oli preestri abiline (päkapikk). Esimene aabits: 1641 (piiskop J. Ihering). Suureks probleemiks oli koolmeistrite puudumine. Et neid ette valmistada, 1684 . aastal asutati seminar köstrite ja koolmeistrite koolitamiseks. Juhiks oli B.G. Forselius . ALIAS FORSEIUSE SEMINAR. Sinna võeti eeskätt õppima poisse ümberkaudsetest mõisatest. Õpetati lugema, usuõpetust, kirikulaul, mõnevõrra rehkendamine, saksa keel, raamatuköitmine. Kirjutamist õpetati kõige andekamatele. Tema õpilaste kohta on öeldud, et õppisid kiiresti. Seminar kestis umbes niikaua kuni asja selgeks saamine aega võttis. Seminar tegutses vaid neli aastat (1684-1688). Forselius suri ja polnud kedagi tema asemel sellega tegelema. Seminari vastu seisid mõisnikud: tööjõud vähenes, sai targemaks. Arvatakse, et umbes 200 õpilast käis seal seminaris . 60-80 talurahvakooli võis tekkida. Tuli talurahvakoolidevõrk. Lõuna-Eestis oli neid rohkem.
1687 võeti vastu otsus, et igasse mõisa tuleb rajada talurahvakool .
Kõrghariduse algus: 1632. aastal avati Tartu Ülikool. Gustav II Adolf - kirjutas alla TÜ värgile. Enne TÜ avamist rajati 2 gümnaasiumi (1630 - Tartu; 1631 - Tallinn). Ülikool oli avatud põhimõtteliselt kõigile vabadele meestele. Eestlaste kohta pole tõendeid, et mõni oleks Rootsi aegses ülikoolis õppinud. Õppetöö oli ladina keeles. Neli teaduskonda : kunstide (filo), arsti, usu, õigus. Peeti loenguid ja vaidlusi (dispuute). 1632-56 oli Tartus, aga kui Venemaa tungis siis viidi üle Tallinnasse (1656-65). Oli kinni ja avati uuesti 1690 Tartus ja seda kuni 1699. Siis viidi üle Pärnusse (1699-1710). Praeguse raamatukogu koha peal.
Kirjasõna 09.01.09
Pigem kirikuõpetajate abimaterjal. Koos arenesid nii Lõuna-Es kui ka Põhja-Es kirjakeel. Trükiste autoriteks oli sakslased, üritasid uusi kiriku teoseid luua. 1637. aastal H. Stahl Esimene eestikeelne grammatika kirjapanek. Jälgis saksa keele reegleid. Nt. saxamah kanna (saksamaa kana ). Kirjaviisi üle vaieldi piiblikonverentsidel. Need toimusid 1686. ja 1687. aastal.
Uus grammatika koostati 1693. aastal J. Hornungi poolt. Ka temal eeskujuks saksa keel. Võõrtähed (x, y, z, ž, c, q) jäid eesti tähestikust välja. See oli kasutusel väga pikka aega (19. sajandi keskele ). Seda tuntakse vanakirjaviisina.
1686 – Vastne Testament (Lõuna-Eesti murdes) (UT). Andreas ja Adrean Virginius said selle imeteoga hakkama. Seda ilmus umbes 400 eksemplari. Tegelikkuses olid ka olemas Põhja-Eesti murdes UT ja VT. Ilmumiseni ei jõutud.
„Stahli kodu- ja käsiraamat”. Ühelpool saksa keel, teisel pool P-E keel. Sinna oli paigutatud katekismus, lauluraamat, evangeeliume, palved, tekste erinevateks kiriklikeks talitusteks. Seda ilmus 6. trükis. 20 000 eksemplari.
1631-1710 ilmus eesti keeles 45 raamatut.
Hinnang Rootsi ajale
Vana-Hea Rootsi aeg. See on pigem hinnang järgnevale ajale. Oma ajalooga hakati tegelema ärkamise ajal.
Põhjasõda
1699. aastal pandi kokku liit, et saada Rootsilt maavaldused tagasi. Sinna kuulusid: Taani ( Skandinaavia lõunaosa), Poola (Eestimaa ja Liivimaa ), Venemaa (Ingverimaa).
1700 veebruar – Poola väed ületasid piiri ja asusid Riia linna. Taani ründas Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal. Langes liidust kähku välja. Rootsi laevastik Kopenhaageni alla ja Inglismaa toetus  Taani sõlmis Rootsiga rahu. Venemaa sekkus sõtta Augustis 1700 – Narva linna piiramine.
22.01.09
Kuna luterluses oli lubatud erinevad suunad, siis levis pietism. Levis eelkõige kirikuõpetajate seas. Pietism:

• inimene peab usku sügavamalt tunnetama Inimestele tuleb asja õpetada, põhitõed selgeks teha. Inimese paljudes hädades süüdi puudulik kõlblusetunne.
  

Hernhuutlus vennastekoguduse (1730-40). Talupojad + kirikuõpetaja toetus. Jõudis rändkäsitööliste kaudu.

• vagadus , jumalakartlikus, alandlikus, kõlblus
  
• võrdsus ja vendlus
  
• koostöö inimeste vahel
  

moodustusid talupoegade seas vennastekogudused , olid omad juhid, palvekoosolekud.
Põlu alla sattusid rahvarõivad, regilaul. Hävitasid torupille, viiuleid, kandleid, ohvrikohtasid. Vargused vähenesid. Kirikuõpetajad suhtusid sellesse positiivselt, kuna see tõi rahva usule lähemale. Alge, mis õpetas inimesi koostööd tegema. Äärmuseks oli: Tallima Paap, tegutses Haanjas. Hakkas jutlustama, et mõisnike võim on kuradist – kõik on vennad, vara tuleb jagada, ühiselt vara jagada. Ohtlik ühiskonna idee  vennastekogukond ohtlikuks muutumas, 1743 keelustati tegevus. 1764 hakkasid salaja uuesti tegutsema, ühiskonda enam ei kritiseeritud. Pöörasid tähelepanu kirjutamisoskusele ja lugemisoskusele. Omavahel pidasid
Järgmisena levis teoloogiline ratsionalism. Eestkätt kirikuõpetajate seas. Kritiseeriti sotsiaalset korraldust ehk pärisorjust. See oligi ühiskonna probleem. Püüdsid jagada nõuandeid et oma elu paremini korraldada.
Haridus
Tuli pähe õppida luteri katekismust ja seda seletada. Iseseisvalt tuli piiblit lugeda. Tuli omandada lauluraamatu kasutamisoskus. Koolis pidid käima 7-12 aastased lapsed, kes kodus lugemist selgeks ei saanud. Kool kestis mardipäevast lihavõtteni. Kaks nädalat enne lihavõtteid kutsuti ka koduõppel olnud, et nende oskusi testida.
Lm pool talurahvast (18.sajandi lõpuks) oskas lugeda.
Kultuur 19. saj 30.01.09
Hakati tegema ettevalmistusi ülikooli taasavamiseks (18.saj lõpp). Selleni jõuti 1802, alla kirjutas tsaar Aleksander I. Esialgu oli tegemist nelja teaduskonnaga. Filosoofia asendas kunstide teaduskonda. Teised kolm olid: arsti-, usu- ja õigusteaduskond. Üliõpilased olid algul baltisakslased , kuid siis hakkas ka eestlasi ja lätlasi sinna minema. Õppetöö toimus suures osas saksa keelse, vähemal osal ladina keeles. Ülikooli esimeseks rektoriks oli G. F. Parrot .
1. ülikoolil oli laialdane autonoomia (ei allunud kohalikule rüütelkonnale)
2. ülikool sai enda kasutusse suured rahad, mida kasutati hoonete väljaehitamiseks
Ehitati tähetorn ja ka anatoomikum. Rajati ka kliinik , mida tarvitati ka õppetööks. Osad ruumid kasutusel veel 2008.
1803 hakati õpetama ka eesti keelt.
Koolikorralduse alused:

kihelkonnakooli – vallakool

kreiskool (maakonna kool) – õppetöö kas saksa keelne või vähesel määral vene keelne

gümnaasium

ülikool
Cimze seminar – valmistas ette kihelkonnakooli õpetajaid.
1843 anti välja grammatika Ahrens. Võttis aluseks Põhja-Eesti keskmurde. Tuli kirjutada, nagu kuulsid.
Estofiilid – baltisakslastest eesti keele ja kultuuri huvilised.
ÕES 1838
I põlvkond: F. R. Kreutzwald ja F. R. Faehlmann. Koler lahkus, tööd polnud.
J. V. Jannsen (tänav)
1864 kolis Tartu  Eesti Postimees
1865  laulu- ja mänguselts Vanemuine . Tartu põllumeste seltsi esimees. Ise polnud tegev põllumees. Aga ikkagi. Kasvas Vanemuisest välja laulupeo idee. Kogu Eestit hõlmava laulupeoni. Esitati tsaarile palve korraldamiseks. Selle loa saamine võttis aega kaks aastat. Kõik polnud nõus  saksik tegevus. Vastu olid näiteks Köler ja Jakobson (500). Et toimuks , korraldati Priiuse 50. aastapäevaks. (1819). Esimene Laulupidu toimus: 1869, Tartus. Lp oli tõukeks seltside loomiseks. Konflikt baltisakslastega. Tehing: Jannsen ei avalda Jakobsoni kirjutisi  toetuse maksmine. Hurt ka minekule.
J. Hurt (1839-1906)
Radikaalsem  EP mõjutus. Õppis usuteadust  kirikuõpetaja. Rajas Aleksandri kooli. Hurta süüdistati saksa meelsuses.
C. R. Jakobson (1841-1882)
Radikaalsem  EP mõjutus . Venestunud veidike
Kirjutas palju kooliõpikuid : aabits, geograafia. Olid popid
06.02.2009
1885 Lm kuberneriks sai M. Zinovjev
Em -||- S. Šahhovskoi (eriti järjekindel venestaja)

• ametlikuks asjaajamise keeleks sai vene keel (ainus koht, kus sai eesti keelega hakkama oli valla kohus)
  
• vene ametnikud
  
• kooliharidus vene keelne
  
• usuõpetus oli veel eesti keeles ja ka eesti keel
  
• ka kõrgemates koolides mindi üle vene keelele (ka ülikool)
  
• toimus vene õigeusu peale surumine (suurem üleminek EM), tagasi pöördumine luteri usku oli praktiliselt võimatu
  
• kaas ajastati kohtupidamine (kõik kohtus võrdsed)
  
• raed asendati valitavate asjadega
  

Rahvusliku liikumise arvamus:

H. Jannsen: kohalike rahvaste baasil peaks moodustuma uus rahvus (lätlased, eestlased, baltisakslased), olles saksa keelsed .

aktiivsed venestamise toetajad. Eriti A. Grenzstein

rahvuslikkuse säilitamine ka venestamise tingimustes
karsklus selts – võitlus alkoholi vastu. V. Reimann. (kõrgharidus  uus põlvkond, seotud : Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS) lipp õnnistati 4.juuni 1884 Otepääl, kirikuõpetajaks Kolga-Jaani; tegutses politsei järelevalve all)
Hugo Treffneri Eragümnaasium – hariduse saamine eesti
Eesti ühiskond sajandivahetusel
Aleksander III suri 1894  võimule sai Nikolai II  venestamine nõrgenes. Rahvuslikus liikumises tõus.
J. Tõnisson (1868-?) – hariduselt jurist . 1896 – Postimees; toimetaja. Uue põlvkonna tegevusse astumine rahvuslikus liikumises. Palju haritlasi, kes kaasa aitasid: A. Kitzberg , K. A. Hindrey (kirjanik), P. Põld, J. Luiga (psühhiaater). Astuti välja baltisakslaste poliitilise ülemvõimu vastu. 1902 – Tõnissonist sai Tartu linnavolikogu liige, opositsiooni juht. Tähtsustas eesti keelt ja kultuuri. Majandusele ja ühiskonnale eriti tähelepanu ei pööratud.
K. Päts ( 1874 -1956)
1901(-o5) Teataja
Tallinna radikaalid (Vilde, Tammsaare , Veski ). Suur tähelepanu majandusele. Sotsialistid sotsiaaldemokraadid . Sotsiaalne võrdsus. Suits, Tuglas ,
1905. aasta revolutsioon
Põhjused – 1. absoluutne monarhia  rahva esindus , kodaniku õigused
2. majandusolukord  paremad töötingimused (lühem tööpäev, kõrgem palk), võrdsed õigused sakslaste ja venelastega
Verine Pühapäev – relvastamata, rahuliku rahvademonstratsiooni tulistamine  revolutsiooni algus. Üle kogu riigi algasid väljaastumised: streik (tööstusettevõtted, põllutöölised, üliõpilased, sõjavägi). Esialgu nõuti majanduslikke asju. Hakati ka kirjutama erinevaid palvekirju ja märgukirjasid. 16. oktoober – rongkäik. 94 surnut (sõjavägi tulistas). 17.oktoober – Oktoobri Manifest. Lubati demokraatlikud vabadused . Lubati kokku kutsuda rahvaesindus ehk duuma . Eesti Rahvameelne Eduerakond ehk ERE Talurahva maavalduste suurendamist, rahvuslikku enesemääramisõigust. ESDTÜ (Eesti Sotsiaaldemokraatlik Töölisteühisus).
Rahvaasemike koosolek – asemikud jagunesid kaheks: parempoolsed radikaalid ja parempoolsed mõõdukad. Parempoolseid radikaale juhtis J. Teemant  Aula koosolek 500 meest. Saksakodanike vergendus 300 Bürgermusse.
Erinevused
Sarnasused
Aula
Venemaa kui demokraatlik vabariik, keskvõimu boikott , omavalitsused, laiali  revolutsioonilised komiteed, rüütelkonna ja kirikumaad + riigimaad jagada rahvale, rahva relvastamine,
Alkoholi müümine keelata,
Bürgermusse
Venemaa kui konstitutsiooniline monarhia, demokraatlikud valimised, riigimaade jagamine rahvale, EI RELVADELE,
Mõningates kohtades hakatigi aula järgi võimu üle võtma. Pisikesed vabariigid. Mõisakülas, Velisel, Vaalis. Kuulutati välja sõjaseisukord. Maal algas mõisate põletamine. Kutsuti välja sõjavägi. Kohtupidamist ei olnud. Siis tuli hiljem ka kohus  surmamõistmine.
Eesti 1905 revolutsiooni järel

Millised oli 1905 revolutsiooni tulemused
a) poliitikas – omaalgatuslikke organisatsioone suleti, seati raamid nende tegevusele, kutsuti kokku Riigiduuma (sinna valiti ka eestlasi), baltisakslastel esindust duumas ei olnud, pidid ka linnavolikogudest tagasi tõmbuma, ERE sai endiselt jätkata
b)kultuuris – rajati erakoole, kus õppetöö eesti keeles, kaks esimest klassi eesti keeles, kutsuti ellu haridusseltsid, moodustus Noor-Eesti rühmitus, jätkus seltside loomine, rajati kutselisi näitetruppe, kirjasõna arenes, Eesti Rahva Muuseum

Miks oli maapuudus 20. sajandi algul Eestis üks teravamaid probleeme? – põllumajandusel oli endiselt tähtis koht majanduses, 83% talumaadest päriseks ostetud, kuid endiselt enamiku moodustasid maata talupojad – kehvikud – neile andis riik väikekohti. Sotsiaalne kihistumine 25% külvipinnast mõisnike käes, 2/3 talupoegadest ilma maata.

Mis aitas talupoegade olukorda parandada? – uued agrotehnilised võtted levisid talurahva hulgas, põllumeeste seltsid, talus orienteerusid piimakarjakasvatusele, mis oli tulu toov. Jagati väikekohti kehvikutele, õhutati väljarännet, linna minek.

Kas Eesti majanduslik areng tuli kasuks või kahjuks? – Venemaale kasuks, eesti kasutamine.
Kodune ülesanne:
I Millised vastandlikud meeleolud valitsesid maailmasõja puhkedes
a)eestlaste seas? – ei tuntud vajadust minna sõtta, kuid sooviti sakslatse kaotust ning oldi valmis sellele kaasa aitama
b)baltisakslaste seas? – olid Venemaa kodanikud, ei teadnud kelle poolt olla. Kas see riik kelle kodanik oled või see kust pärit oled.
II Kuidas mõjutas sõda

eesti tööstust? – halvenes tooraine saamine, kaubandus katkes Läänemerel, halvenes tööjõu kvaliteet (mehed sõjas), hävisid suurettevõtted

eesti põllumajandust? – hobuseid, kariloomi ja põllusaaki rekvisitsiooniti (sundvõtmine), tootmise piiramine mobilisatsiooni tõttu, polnud saada uusi põllutööriistu, väetisi,

rahvuslikku liikumist? – rahvuslik liikumine elavnes , loodi komiteid, nõudsid autonoomiat,
Üleüldine: kaardi peale läksid suhkur, petrool, tikud, teepuru . Tekkis must turg . Paberraha eest müüda ei tahetud, selle väärtus polnud kindel. 1914 kehtestati kuivseadus. Siia tulid ka läti põgenikud.
EKSAM – rahvuslikust liikumisest .
Esimene maailmasõda (1914-1918)
Ajalugu
4. mai 09 a
Eesti Vabariik 1920. aastatel
Toimus EV valitsemine I põhiseaduse järgi. Kokku kuni 40.aastateni oli 3 põhiseadust. Koostatud oli esimene Asutava Kogu poolt. Jõustus 1920. aastal. Seadusandlik võim kuulus Riigikogule, RK valiti 3 aastaks, 100 liiget. Riigipea põhimõtteliselt puudus. Märk ülimast demokraatiast. Tegemist oli noore vabariigiga, raha polnud, et riigipead üleval pidada. Ülesandeid täitis riigivanem . Riigivanem oli ametlikult RK esimees. Aga tüli oli kerge tulema . RK oli liga palju võimu. Tegemist oli parlamentaarse vabariigiga. Kõrgeim võim kuulus rahvale: 1. valis RK 2. osaledes referendumil 3. rahvaalgatus
Maaseadus – oluline seadus, mille võttis vastu AK (1919). Mõisamaad riigistati ja nendest moodustati riiklik maatagavara. Riigistati ka tööriistad, kariloomad. Maad hakati jagama ära. Anti neile, kes olid osavõtnud Vabadussõjast. Tekkinud talusid nimetati asundustaludeks. Mõisnikud löödi kodudest välja. 1925. 1926 tasu võõrandatud maade eest (pantkirjad, 60 aastat aega võlgade tasumiseks). 1923 majandusbuum . Kõik tahtsid osta ja muud värki. Lisaks oli ka vene turg lahti. Sellele järgnes kriis: 1. laenamine 2. vene turg pandi kinni (1923)
1924 – uus majanduspoliitika Eestis. Rahandusminister = Otto Strandmann . 1. põllumajandus (sea, kana kari )  eksporditi võid, peekoni ja mune. 2. tööstuses (orienteeruti kohalikule toorainele)  põlevkivi, puidutööstus (metsa oli/on piisavalt)
1. detsember 1924 üritati kommunistide poolt riigipööret. Balti liidu loomine jäi omavaheliste probleemide tõttu ära. Jõuti Eesti-Läti kaitseliiduni.
5. mai 2009. a.
Suur kriis (1930-1934)
Koosnes majanduskriisist, sisepoliitilisest kriisist, põhiseaduslik kriis. Majanduskriis oli ülemaailmne (alguse sai USAs ning levis Euroopasse, Austraaliasse ja Lõuna-Ameerikasse). Üks põhjus, miks majanduskriisi üldse jõuti oli ületootmine. Toodeti rohkem, kui oli tarbijaid . Hinnad langesid . Sai alguse tööpuuduse kasv (inimesi polnud vaja). Eesti vedas välja põllumajandustoodangut. Hind maailmaturul oli langenud, kui teised riigid kaitsesid oma turge ning tõstsid tollimakse, seega kadus Eesti jaoks välisturg. Kadus ka suurel määral siseturg . Abinõudena kasutati riiklikke hädaabitöid. Ehitati suuremahulisi raudteid , maanteid, lennujaamu jne. Tallinnas istutati haljasalasid juurde. Peamiseks abinõuks oli Eesti krooni devalveerimine (1933). 35%, valitsuse juhiks oli Jaan Tõnisson. Rahvas sellele eriti nagu positiivselt ei vaadanud ja Tõnissoni valitsus sunniti samal aastal tagasi astuma .
Sisepoliitiline kriis – erakonnad kisklesid omavahel, millele aitas kaasa erakondade paljusus . Poliitikute vastu valitses usaldamatus . Kõikides hädades hakati süüdistama võimulolijaid. Esile kerkis Vabadussõjalaste Keskliit ( Vapsid ). Lubasid riigis korra maksma panna. Poliitikute kuritarvitused lõpetatakse. Olulisteks isikuteks olid Andres Larka ja Artur Sirk .
Põhiseaduslik kriis – RK oli liiga suur võim, Valitsus sõltub liiga palju RK-st. Taheti ka riigipea (presidendi) ametikohta. Tõi endaga kaasa kolm uut põhiseadust. Kaks esimest kukkusid läbi ja Vapside oma oli alles see, mis sai poolt hääled.
II põhiseadus – koostatud Vapside poolt. Vastu võeti 1933 (kehtima pidi hakkama 1934). RK volituste aeg pikenes 4-le aastale ning liikmete arv vähenes 50-le. Seati sisse ka riigipea ametikoht. Nimetuseks oleks tulnud RIIGIVANEM, kes valiti rahva poolt 5 aastaks. Täidesaatev võim pidi koosnema valitsusele, mis koosnes peaministrist ja ministritest. Valida said alates 20. aastased. Eesti oleks pidanud muutuma presidentaalseks vabariigiks. Üleminekuvalitsust juhtis Konstatin Päts. Täitis nii peaministri kui ka riigipea ülesandeid. Aprillis pidid toimuma nii RK kui ka RV valimised. Mõlemad valimised jäid toimumata, kuna 12. märts 1934 toimus riigipööre, mille teostasid Päts ja Laidoner. A. Larka, J. Laidoner, K. Päts, A. Rei.
Milliseid erinevaid seisukohti allikad Pätsi tegevuste kohta kajastavad?
Nii kiitvaid kui ka laitvaid. Allikas D nõustub tema tegevusega , kuid allikas C kirjeldab kõiksuguseid negatiivseid tagajärgi.
Allikas B on positiivne
Allikas A neutraalne
Millega põhjendab Päts oma tegevust?
Kedagi teist poleks tema asemele panna, seetõttu on tema edasine riigi juhtimine kõige õigem.
Millise hinnangu annab Vapside taotlustele Elmar Tambek?
Vapsid oleksid Eestis diktatuuri kehtestanud
Milliste seisukohtadega riigivanemate märgukirjast nõustuksid/ ei nõustuks, too välja kaks seisukohta koos põhjendustega.

Isamaaliit on poolametlik – ei nõustu  kampaaniad

ilma vabadusteta – kaitseseisukord
6.05.09
Eesti pärast Konstatin Pätsi võimule tulekut
Kohe peale võimuhaaramist kuulutati Eestis välja kaitseseisukord. Esialgu kuulutati see välja 6 kuuks. Sügisel 1934 pikendati seda aastaks. Ja seda tehti igal aastal uuesti. See tõi endaga kaasa demokraatlike vabaduste piiramise. Esialgu lükati RV valimised edasi. RK läks „puhkusele”. 1934 sügisel lõpetati RK istung, RK-d kokku ei kutsutud kuid ei saadetud ka laiali  vaikiv olek. Ajastut nimetataksegi VAIKIVAKS AJASTUKS . Ajastut iseloomustavad: tsensuur olemasolu, eksisteeris vaid üks partei  Isamaaliit, autoritaarne diktatuur (Päts, Laidoner, Kaarel Eenpalu ), RK.
Oluliseks muutus propaganda . Rajati lausa Riiklik Propaganda Talitus. Nimede eestistamise kampaania. Karl Einbund  Kaarel Eenpalu. Võidupäeva tähistamise kampaania  sini-must-valgete lippude lehvitamine pühade ajal. Talude ümbrus tuli korda teha. Soovitati taludes rajada ka viljapuu ja marjaaedu. Organiseeriti käsitööringe. Kodu kaunistamiskampaania.
Vastu kerkis opositsioon, Tartus, kelle tegevus oli keelatud. Kaitseseisukord. Opo. Kaotas oma ajalehe, sest Postimees võeti riigi poolt Tõnissonilt ära.
Paari aasta pärast otsustati koostada III põhiseadus. Koostamiseks valiti Rahvuskogu (valiti 1936). Seadusandlik võim pidi kuuluma RK, kes valiti 5. aastaks. RK tuli valida kahes osas  1. Ülemkoda (Riiginõukogu – 40 liiget, osad kuulusid ameti poolest 6, 10 liiget nimetas president , 24 tuli valida erinevate organisatsioonide ja omavalitsuste poolt)
2. Alamkoda ( Riigivolikogu – 80 liiget, neid said rahvas valida)
Seati sisse presidendi ametikoht, valiti 6. aastaks rahva poolt. Täidesaatevvõim kuulus valitsusest , mis koosnes peaministrist ja ministritest. Valitsus allus presidendile . Presidentaalne Vabariik. Valimisõigust oli kitsendatud (22. eluaastast). Kadus ka rahvaalgatuse õigus. Hakkas kehtima 1938. Hakati rääkima, et Eestis on juhitav demokraatia. Tuli ka kokku uus RK ja 1938 toimusid presidendi valimised. Kuigi valimised pidid toimuma rahva poolt, see nii päris ei olnud, kuna esitati vaid üks kanditaat . KONSTATIN PÄTS. Seega otsustati, et valivad hoopiski…
Riigi roll majanduses suurenes (ka kontroll). Tegemist ikkagi autoritaarsega. Riigi ettevõtetele pöörati suuremat tähelepanu, nendes, kus riigil oli osa suurendati seda osalust. Seega hakati ka suuremat tähelepanu pöörama tööstuse arendamisele, kuigi enne oli tähtsam põllumajandus.
Kaks välispoliitilist ohtu: NSV ja Saksamaa. Kuna meil siin demokraatiat polnud siis Euroopa toetus vähenes.
7.05.09
1934. aastal õnnestus sõlmida 3 Balti riigi vahel Balti Kolmikliit (Ee, Lä, Le). Kujutas endas välisministrite teatud aja järel toimuvat kohtumist . Reaalset sisu sel ei olnud. 1938 kuulutas Eesti välja neutraliteedi. Kuid see ei hoidnud ära, et NSV soovis 1939 sõjaväebaase rajada. Ei hoidnud ära ka okupeerimist. Eesti oli on neutraalsusega üksi.
Kultuur

Haridus – oli kõrge kirjaoskuse tase ning see toodi ka EV kaasa. Oluline on see, et kogu haridussüsteem muutus eesti keelseks. Tsaari Venemaal olid vaid I ja II klass eesti keelsed. Nüüd aga algkoolist kuni kõrgkoolini emakeeles. Haridussüsteem – toimusid mitu korda suured muutused. 1920  esimene kooliaste oli algkool , 6 klassi. II kooliaste (gümnaasium) 5 klassi. Algkool tehti kohustuslikuks ja ühtlasi ka maksuvaba . 1934  reformiti haridust. Algkool muutus 4. klassiliseks. Sellele järgnes 5. klassi keskkooli. Tuli juurde ka III kooliaste (gümnaasium), mis kestis 3 klassi. II ja III aste olid maksustatud. Vähenes tasuta õppeaeg. Reaalselt oli ka vaid 4 aastat nüüd kohustuslik. Reaalselt seda kuut klassi ei oldud omandatud. 1937  uus reform . Algkool 4 klassi või 6 klassi. Edasi oli võimalik minna progümnaasiumi, kus õpiti 5 aastat. Need, kes olid 6 klassilises algkoolis said minna edasi reaalkooli (3 klassi). Edasi tuli gümnaasium (3 klassi). Suurt tähelepanu pöörati ka kutsehariduse andmisele. Mitu suunitlust: põllumajanduslik, tööstusega seonduvat, kaubanduslik. Tartu Ülikool muutus eesti keelseks ja avati 1919. Tallinna Tehnikaülikool. Muusikalist kõrgharidust anti nii Tartus (Tartu Kõrgem Muusikakool) kui Tallinnas (Tallinna Konservatoorium ). Õppimine kõrgkoolis oli tasuline . Polnud kõigile kättesaadav. Tasuta kõrgharidust oli võimalik saada Kõrgemas Sõjakoolis. Arenes ka teadvused. Eriti rahvusteadvused: eesti filoloogia, kirjandus, ajalugu. Eestlased hakkasid ise ajalugu kokku panema . Varemalt tegelesid sellega baltisakslased.

Kultuurautonoomia – kujutas endas vähemusrahvustele antud õigus iseseisvalt ilma riigi poolse sekkumiseta oma kultuurielu juhtida. Leidis väljenduse kultuuromavalitsuse seaduses, võeti vastu 1925. Suurim muulaste rühm oli loomulikult venelasetel. Teine suurem grupp olid sakslased. Siis tulevad: rootslased , juudid ja lätlased. Seda kasutasid ära sakslased ja juudid. Selleks pidi olema vähemalt 3000 inimest ühes kultuuri. Rootslased ja venelased seda ei kasutanud. Rootslased elasid nagu nii kompaktselt rannikul. Samuti elasid venelased koos. Omavalitsustes olid ülekaalus ning polnu seda autonoomia asja vaja. Eesti oli esimene, kes sellise autonoomia vähemusrahvastele andis. Kultuuri rahastamiseks rajati kultuurkapital . Rajati 1925. aastal (Kulka). Raha tuli aktsiisidest. Lisaks lood maks: lõbustusmaks. Seda pidid maksma restoranid , kinod. Otsustajateks, et kes raha saab olid ka ise kultuuriga seotud. Üks osa sellest rahast läks valitsuse kätte, kes kasutas seda teaduse rahastamiseks.
OSA 34 LUGEDA!!!
8.05.09

Kultuur professionaliseerumine – kultuuriga tegelemine muutus elukutseliseks. Kirjanik elatas end oma tööga ära. Näitlejad olid elukutselised. Teater oligi põhiamet, polnud vaja leida kõrval muud ametit, et ära elada. Erinevad kutseühingud pandi kokku. Nad seisid konkreetselt kellegi huvide eest ( heliloojad , kirjanikud , näitlejad). Rahvuskultuuri arenguks oli hea aeg. Sai vabalt areneda. Kirjanduses – Tammsaare looming. Kunstis Viiralt, K. Mägi, K. Raud. Muusikas Tubin, Valgre . Teatris Paul Pinna. Spordis Pajusalu , Paul Keres. Arhitektuuris levis funktsionalism . Ranna Hotell , Seedri tänava ehitised, Hansagümnaasium.
12.05.09
Eesti 1939-1944
23.08 1939 sõlmisid Saksmaa ja NSVL mitte kallaletungi lepingu (MRP). Eestile oluline selle lisaprotokoll: Eesti jäi NSVL mõjusfääri. 1.09 1939 puhkes II maalimasõda. Algas Saksamaa pealetungiga Poolale. Saksamaa hakkas protokolli täitma. Eesti kuulutas end neutraalseks. Septembris leidis aset Poola allveelaevaga juhtum. Orzel Tallinna sadamasse. Eesti pidi interneerima (relvad likvideeriti ja paar sõdurit paigutati laevale valvele). Laev põgenes Tallinnast. Ööl vastu 18.09. NSVL oli ida poolt Poolat rünnanud. Hirmus põgeneti Tallinna vetest. Ka NSVL hakkas protokolli täitma. See-eest hakati Eestit süüdistama, et nad ei suuda neutraalsust hoida. Peale seda hakkasid nõukogude lennukid ja laevad piiri rikkuma. NSVL tegi ettepaneku sõlmida vastastikuse abistamise leping. Toonane juhtkond arutas seda kitsas seltskonnas. Otsustati sellega nõustuda. 28.09 1939 kirjutatigi sellele alla. Alla kirjutasid siseministrid ( Molotov ja Selter). Paremini tuntud nime all: baaside leping. Lepingu alusel sai NSV Liit oma sõjaväebaase Eesti aladele paigutada ning tuua sisse ka väed. 25 000 meest (Eestil oli palju vähem). Rajati Saaremaale, Läänemaale ja Harjumaale. Vägede sissetuleks algas 18.10. Väga kiiresti käis neil see x). Hitler kutsus sakslased tagasi Saksamaale. Oktoobrist 39 kuni mai 40 lahkus Eestist umbes 13000 sakslast (Umsiedlung  baltisakslaste lahkumine ). Nad paigutati elama Poolalt vallutatud aladele.
14.05.09
1940. aasta kevadel hakkas NSVL süüdistama, et riigid on rikkunud vastastikku abistamise lepingut. 16.juunil 1940 esitas NSVL Eestile ultimaatumi: nõuti täiendavate vägede sissetoomist ja valitsuse vahetamist. Nõukogude väed olid valmis ja Eestil ju mehi eriti ei olnud. Polnud muud teha, kui sellele alistuda. 17.06.40 algas NSVL okupatsioon . Toodi juurde 80000 meest. Samal ajal kirjutas Laidoner alla päevakäsule: Narva diktaat.

• kõik ühendusteed ja sidekanalid anti punaarmee kontrolli alla
  

• rahvakogunemised ja meeleavaldused keelati
  
• kodanikud pidid loovutama relvad
  

Eestisse saabus NSVL esindaja A. Ždanov. Tema korralduseks oli korraldada meeleavaldus valitsuse muutmiseks. Meeleavaldus toimus 21.06.1940 Tallinnas, osalesid seal mõningad vabrikute töölised, Petserimaalt kohale toodud vene rahvusest inimesed, NSVL sissetoodud inimesed, kes tegelesid baaside ehitamistega. Seda meeleavaldust turvasid NSVL soomusautod. J. Vares -Barbarus – sai uue valitsuse juhiks. Ta polnud veel kommunistliku partei liige. Algas senise võimustruktuuri muutmine (Juuni pööre). Inimesi, kes selles osalesid nimetatakse juuni kommunistideks. Olemasolev RK saadeti laiali, kuulutati välja Riigivolikogu valimised. Suurt valikut polnud: ETRL. Teised kõrvaldati. Oli vaid üks kanditaat. Valijaid hirmutati. Toimus ka häälte võltsimine. Saadi kokku 80 liikmeline Riigivolikogu. 21.07.1940 võtsid vastu otsuse, et Eesti Vabariigist  ENSV . Taotleti vastu võtmist NSVL. See muidugi võeti vastu. 6.08.40 võeti vastu liikmeks, Eesti annekteeriti. Päts oli veel kuu aega president, kuid pärast ENSV väljakuulutamist ta vahistati.

Milles vastanduvad esitatud mälestused ja õpiku tekst? 4 näidet.
a) tööliste asemel olid hoopiski tegemist Venemaalt toodud lärmajatega ja baasitöölised
b) vangistatud revol. Vabastati. Tegelikult olid suvalised vangid
c) uus valitsus, mis moodustamise asemel lihtsalt määrati kohale
d) relvastatud salgad korra valvamiseks, tegelikult otimusid rüüstamised

Esita kolm näidet, mis tõendavad, et juuni pööre polnud rahva vabatahte väljendus.

• rahvas koosnes venelastest
  
• sõdurid toetasid seda soomukite ja tankidega
  
• valitsust ei moodustanud rahvas vaid Ždanov
  

Milliseid ümberkorraldusi tõi nõukogude võim 1940. aastal Eesti ellu? (80-82)

• Võimuaparaat – senine lammutati, uus põhiseadus, kõrgemad ametnikud tagandati. Võimule üha enam kommunistlikuks.
  
• Majandus – kroon rublaks, riigistati kõik. Kellel maad rohkem, võeti osa ära ja anti teistele  uusmaasaajad. Tekitas palju pingeid. Ettevõtted, pangad , elumajad riigistati.
  
• Kultuur – koolis õpiti marksismi ja leninismi, ülirange tsensuur. Kunstis lubatud riigipeade portreed (LENINka). Nõukogude autorite loomingut kinodes ja teatrites. Hakati sulgema Eesti meelseid seltse.
  

Inimesi vangistati ja hukati. Juuni küüditamisel viidi Siberisse päris palju eestlasi. Mehed lasti maha, ümberasumisele jõudsid naised ja lapsed.
82-83 lugeda KODUS!!
Suvesõda
1941 aasta suve alguses toimus Suvesõda, mis endast kujutas Saksa ja Vene vägede lahinguid Eesti pinnal. Nõukogude vägede vastu sõdisid ka metsavennad . Mehi sundis metsa minema küüditamine. 22. juunil puhkes sõda saksa ja vene vahel. NSVL oli kasutati Eestis asuvad Punaarmee väed, kuid ka hävituspataljonid  eestkätt vabatahtlikest miilitsatest ja sundvärvatutest koosnevad üksused. Pidid võitlema Põhja-Eesti metsavendade ja nende toetajatega. Lõuna-Eestis olid juba sakslased. Kasutasid põletatud maa taktikat (kõik, mis ette jäi hävitati, et vaenlastele midagi ei jääks).
1941-44 oli tegemist saksa okupatsiooniga.
Saksa okupatsioon
Vene okupatsioon
Sarnasused
Tühistas maareformi
Viis läbi maareformi
Likvideeriti iseseisvuse
Osutas abi majanduse taastamisele
Tegeleti majanduse väljakurnamisega 100%
Marionett valitsused
Ei toimunud põlisrahva küüditamist
Toimus põlisrahva küüditamine
Ideoloogia peale surumine
Repressioonid
sundmobilisatsioon
Majandus allutatud kellegi teise kasuks töötamisele
19.05.09
Eestlased erinevates vägedes

Saksa – mobilisatsioon , vabatahtlikult. Esialgu paigutati neid idapataljoni ja politseipataljoni, mis olid mõeldud tagalas kasutamiseks. Lõpuks moodustati Eesti SS-leegion. Mobiliseeriti ja vabatahtlikult kokku sai umbes 60 000 meest.

Soome – põgeneti, et mitte Saksa sõjaväkke. Neist moodustati JR 200, kuna neid oli päris palju (2300). Kui Soome sõlmis vaherahu , siis nad tulid tagasi. Nad lootsid Eesti pinnal sõdida, kuid nad jaotati Saksa vägede vahele ära.

Nõukogude Liit – mobilisatsioon (mõni ka vabatahtlikult), Eesti sõjaväest moodustati 22. territoriaalne laskurkorpus  olid enne aega teenimas ning nüüd lihtsalt ei olnud enam Eesti sõjavägi vaid Punaarmee kooseisus . Sõjategevuses osalesid Pihkva maal. Üks osa ka langes. Paljud jooksid üle saksa poole. Sinna jäi neid vähe. Algul paigutati nad üldse tööpataljonidesse. Pandi sundtööle tagalas. Metsa langetasid ja ehitasid . Süüa neile väga ei antud. 10 000 suri nälga ja kurnatusse (35 000). Need, kes ellu jäid moodustasid 8. Eesti laskurkorpuse. Isaks tööpataljoni meeste võeti sinna ka Venemaa eestlasi. Mõningad olid vene tagalasse evakueeritud. Osalesid sõjategevuses Eesti pinnal 1944. aastal.
Taasiseseisvumiskatse 1944. aastal
Jüri Uluots oli EV viimane peaminister, kes täitis ka presidendi kohuseid. Nimetas ametisse Otto Tiefi valitsuse. See kuulutas end sõjas erapooletuks. Püüdis organiseerida Tallinna kaitset. Kuid selle kaitse organiseerimine ei õnnestunud, sest mehi polnud, kes sellega tegelenud oleks. Teine põhjus oli see, et Eestil puudud toetus Lääne-Euroopa riikidelt. Teised riigid olid 1943. aastal kindlaks määranud, et Eesti-Läti-Leedu jäävad NSVL-le.
Tulemused II maailmasõjale
Eesti jäi okupeerituks, suured purustused (Narva täielikult), rahvastik vähenes veerandi jagu. Inimkaotusi on hinnatud 280 000-le. ¼ elanikkonnast. Selle põhjused: küüditamine, läände põgenemine, sõjas hukkunud . Majanduskahjud olid suured: tööstus ettevõtted 50% suuruses hävitatud, põllumajanduses kasutusel olev külvipind samuti poole võrra vähenenud.
Argument: Eesti meestel oli võimalik valida, kelle poolel II maailmasõjas sõdida.
Seisukoht: Ei nõustu, sundmobilisatsioon. Polnud kahte valikut ühel momendil .
J. Peegel „Ma langesin esimesel sõjasuvel”
A. Viirlaid „Märgitud”
A. Viirlaid „Ristideta hauad”
22.05. 09
ENSV

• Haldusjaotus – kõigepealt territoorium vähenes 5 % võrra (Narva jõe tagused, Petseri ja selle ümbruse võrra). 1944-1950 püsis veel selline haldusjaotus nagu EV ( maakonnad , vallad). Maakondi rohkem  Läänemaast eraldati Hiiumaa , Tartumaast Jõgevamaa, Virumaa jagati kaheks: Jõhvi ja Rakvere. Kadus täiesti Petserimaa (Vene koosseisu, järelejäänud liideti Võru või Põlva maakonnaga). 1950 – kaotati maakonnad, asemele tulid rajoonid , valdade asemele külanõukogud. Kehtis 1990. 1952-53 oblast – mitmest rajoonist kokku. Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast (õpik kaart lk 102)
  
• Võimukorraldus – kõige olulisem oli EKP – Eestimaa Kommunistlik Partei. Esimene sekretär oli juht. Oli osa NLKP (/D)-st, allus sellele. Oli olemas oma seadusandlik võim – ENSV Ülemnõukogu. Ülesandeks peaks olema seaduste vastuvõtmine. Valimistel ühele kohale 1 kanditaat. …
  

25.05.09
ENSV majandus
1944. aastal (algas ka uuesti NSV okupatsioon) uus maareform . Maksimaalseks ha arvuks oli endiselt 30 ha, ülejäänu läks uusmaasaajatele. Talupoeg ei olnud enam omanik, vaid kasutaja. NSVL andis neile maa põlise kasutamise akti. Võttis NSVL suuna sundkollektiviseerimisele. Talude asemel pidid tekkima ühismajandid, kas kolhooside või sovhooside kujul. Sovhoos –riiklik põllumajanduslik ettevõte.
Kolhoos – kollektiivne põllumajandus ettevõte. Sovhoosid loodi eestkätt vabadel maadel. Kolhoosi loomine tähendas, et talupojad vabatahtlikult liituksid ja rajaksid ühise ettevõtte. Esialgu puudus selleks huvi ning siis muudeti see sunniviisiliseks. Selle jaoks tõsteti makse, üks osa talupoegadest tehti kulakuteks (masinatega, tööjõudu kasutanud  nende maksud olid veel kõrgemad), viidi läbi märtsi küüditamine 1949. Enne seda oli kolhoosidega liitunud talude hulk väike, kuid pärast seda kasvas see väga järsult. Esialgu oli tegemist väike kolhoosidega. Enamasti kolhoos ühe küla piires. Töö tegemine käis ühiselt. Rahapalka maksti esialgu väga vähe. Oli kasutusel omamoodi mõõtühik: normipäev. 2 ha maa kündmine andis ühe normipäeva. Aasta lõpus liideti kõikide kolhoosnike poolt tehtud NP tulud kokku. Tulud olid ülejäägid riigile makstu eest, traktorijaamale makstu ülejääk. See rahasumma , kartul ja teravili jagati normipäevadega. Inimese normipäevadega korrutati sellega läbi. Ning saadigi teada, kuidas peaks talupojale maksma. Kolhoosnik teenis oma aiamaa pealt. Kellel oli võimalus lahkuda, läks linna. Selle takistamiseks kehtis passisüsteem. Kolhoosnikel passi ei olnud ning ilma selleta lahkuda ei saanud. Eestkätt said noored, kes õppima läksid, passi. Omamoodi sunnismaised olid. Esialgu kolhooside juhtimine ei olnud hea. Taluperemehed asendati linnast partei poolt saadetud inimesed juhtima , kel polnud põllumajandusest halli aimugi. Nad üritasid kõike ellu viia, mis ette kirjutati. Oluliseks muutus plaan ja selle ennetähtaegne täitmine. Raskustest tuldi välja umbes 1955. aastast. Kolhoosidesse hakkasid ilmuma haritud põllumehed. 1958. aastast hakati kolhoosides maksma rahapalka. Kolhoosnikele anti ka passid .
1960. II poolel algas suurem kolhooside liitmislaine. Väikekolhoosid ühendati suuremateks kolhoosideks. Algas ka suurem spetsialiseerumine. Suur osa Eestis toodetust veeti välja.
26.05.09
Põllumajandus
ENSV põllumajanduse ülesandeks sai toita ära NSVL suuremad linnad. Eriti halvenes olukord 1970. keskpaigas, kus võrreldes varasemaga jäi toodangut koha peale veelgi vähem. Vana külaline elulaad hakkas kaduma. Muutus oluliseks keskasulate loomine, kuhu rajati elamuid, mis meenutasid linnades olevaid ehitisi . Väga intensiivselt tegeldi maa parandusega. Väiksemaid põlde ühendati suurematega. Sellega seoses hävitati palju varaseimaid talusid. ENSV ei saanud kõrvale hoiduda üle NSVL toimuvatest üritustest. Näiteks massiline maisi kasvatamine . Eestis selleks tingimused just küll mitte kõige paremad. ENSV oli NSVL sigala  toodeti liha ja piima kogu NSVL turu tarbeks.
Tööstus – 1940. II poolel, kui NSVL oli uuesti kehtestatud, algas forsseeritud industrialiseerimine . Aluspõhi oli selleks olemas. Esiteks hakati edendama põlevkivi tööstust. Selle ulatust laiendati. Põlevkivi kasutati valminud/valmimas elektrijaamades. Kaevandamine toimus väga ebamajanduslikult. Kaevandati vaid maagi rikkamatest kihtidest ning teised jäid kõrvale. Põllumajanduslikult viljakas maa kadus (eriti lahtiselt kaevadamisel). Tegeldi ka masina- ja metallitööstusega. Tooraine toodi sisse NSVL teistest piirkondadest. Valmistoodang viidi samuti teistesse NSVL piirkondadesse. NSVL kehtis käsumajandus (riik kontrollib mida ja kellele kui palju). Kehtis plaanimajandus . Iga aasta jaoks oli plaan. Oli ka iga kvartali jaoks plaan. Lõppude poole toodang oli viletsama kvaliteediga. Eesti enda elanikkonnast poleks tööjõuks piisanud . Tööjõudu hakati massiliselt mujalt NSVL sisse tooma . Teine põhjus siia tulemiseks oli asjaolu, et siinne elukvaliteet oli tunduvalt kõrgem. Nende meelest oli see nagu Nõukogude lääs. Tuli ka kolmas suur tööstusharu, millele pöörati suurt tähelepanu  ehitusmaterjali tööstus. Kõigile tulijatele oli vaja elamispinda, tekkisid suured majaehitus kombinaadid. Nende eesmärgiks saisuurte paneelmajade püstitamine. Tulijatel oli kergem elamispinda saada kui põliselanikel. Elamispinna saamiseks tuli olla korterijärjekorras. Eraldamine käis töökohtade kaudu. Igas töökohas oli oma ametiühing, kes pidas seda järjekorda. Sellest järjekorras võis olla lausa aastaid. Kõige kergem oli saada ehitusalasel ametis.
- 1953 Stalin  suured repressioonid
- 1953-64 Hruštšov  sula (need, kes olid küüditatud said tagasi tulla)
Sula ulatus kuni 1968. aastani. Kuldsed kuuekümnendad. Aga seoses sellega, et Prahas suruti mäss maha, ilusad ajad lõppesid. Avati Helsingi-Tallinna laevaliin . Turiste hakkas ka mujalt kui NSVL seotud paikadest tulema. Nt soomlasi tuli palju. Eestisse ilmusid läänelikud asjad: näts, teksad, kilekotid ja sukapüksid. Viru ärikad.
28.05. 09
ENSV kultuur
Ideoloogiline surve – suruti NSVL ideoloogiat peale. Surve tugevus erines olenevalt ajastust. Eriti tugev oli 1940. II poolel ja 1950. I poolel. EKP 8. pleenum 1950 – ei kõrvaldatud vaid juunikommuniste vaid ideoloogilise surve alla sattusid ka kultuuriga seotud inimesed. See avaldus eestkätt selles, et neid süüdistati kodanlikus natsionalismis. Kultuuriga seotud inimesi süüdistati selles, et nad pole lahti saanud kodanlikust mõjust. Süüdistati neid, kes olid kultuuriga seotud olnud juba EV ajal. Teine kord, kui surve oli tugevam, oli 1970. II pool ja 1980. I pool. Sellel perioodil oli surve märksõnaks venestamine  vene keele osatähtsuse kasv. Suurendati vene keele tundide arvu, lasteaias juba õpetama hakata. Vahepeal oli muidugi ka surve, kuid see oli mõnevõrra leebem. Eriti 1960. Eriti suur suunitlus oli vahetult peale sõda.
Sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik – rahvuslikud üritused üritati täita sotsialistliku sisuga. Nt laulupeod . Enamus oli kommunistlik, kuid õnnestus sisse suruda ka mõningaid rahvuslikke laule. Kaksikmoraal – avalikult ei laimatud, kuid tagaselja kritiseeriti NSVL küll. Kirjutati ka ridade vahele. Palju olenes tsensuurist.
Haridus – eestlastele anti haridust eesti keeles. Positiivne – haridus muutus tasuta hariduseks. Seda isegi mitte kuni gümnaasiumini, vaid sinna alla käis ka ülikooli haridus. Peale 1960. lõppu tehti ka õpikud tasuta, neid hakati laenutama. Hariduse sisuliseks pooleks oli ideoloogiline asjandus. Ajalugu, vene keel, muusika , geograafia  ideoloogilised õppeained. Kõigepealt kehtestati 7. klassi kohustus ja alates 1959 . aastast 8. klaasi. 1970. aastast alates oli kohustuslik keskharidus (11 klassi). Eesti sai loa õpetaja eraldi veel eesti ajalugu, kirjandust jne. keskvõimu poolt oldi sellega ka nõus. Mujal oli keskhariduseks 10 klassi. Keskhariduse kohustuslikuks muutumine tõi kaasa hariduse devalveerumise. Kõik tuli läbi vedada, olenemata oskustest ja tasemest. Väga tähtsaks muutus õppeedukuse protsendi vaatamine. Ka mitte midagi oskavatele õpilastele pandi 3-d ära. Ka kõik need, kes läksid ära kutseharidust omandama, pidid keskhariduse samuti saavutama . Oli palju õhtukoole, kus täiskasvanud said keskharidust omastada, kui seda enne polnud saanud.
Kõrgharidus oli samuti eesti keeles. Lisaks eesti keelsetele erialadele oli ka vene keelseid. Olenes sellest kust enne tulid. Ainesüsteemi asemel tuli kursuste süsteem – ei saanud ise omale õppekava koostada, vaid kõik oli ette määratud (mis ja kui palju). Tuli teha sisseastumiseksamid. Moodustati pingeread, kes eespool sai päevasele õppele. Tagumised said kaugõppesse, kuid siis tuli kooli kõrval ka tööl käia. Õpilaste arv oli ettemääratud. Korraga sai vaid ühte kõrgkooli, ühele erialale avalduse anda.
Too näiteid Eesti kultuuri edusammude kohta NSVL ajal.
Kirjandus – raamatud olid odavad, kuid häid raamatuid oli raske kätte saada Jaan Krossi looming, Mati Unt, Juhan Viiding , raamatusarju oli paar isegi.
Filmikunst – „Viimne reliikvia ” , „Siin me oleme” piletid odavad, „Mehed ei nuta ”, panoraamfilmid. Tallinn Film loodi (2-3 mängufilmi aastas). Rein Marani loodusfilmid.
Ajakirjandus – anti välja suurtes tiraažides, kuigi sisu oli väga ideoloogiline. Leht oli umbes 4 lk.
Muusika – Propeller , Singer Vinger, JMKE, Anne Veski, Gustav Ernesaks, Arvo Pärt,
Teater – piletid odavad, Estonia avati uuest, oli palju kutselisi teatreid . Jaan Tooming , Voldemar Panso . Ants Eskola, Juhan Viiding
Sport – Erika Salumäe, Paul Keres, purjeregatt , Jaan Talts , Uudmäe, Ants Antson.
1.06.09
Välis-Eesti ja väliseestlased
Lahkumine ja ümberasumine hakkas juba 1860. aastatest Venemaa erinevatesse paikadesse. Mindi kas maa või töö pärast. Üks osa nendest tuli EV ajal tagasi. Teine osa jäi NSVL ning 1930. tabasid neid repressioonid. Kultuur keelustati. Osa nendest tuli 1940.-50. tagasi. Neid hakati nimetama Venemaa eestlasteks. Teine osa jäi ikkagi Venemaale, need kes jäid kaotasid oma rahvusliku identiteedi. Lääne poolne tekkis II ms ajal ja järel. 1. sõjavangid – eestlased sakslaste käes vangis . 2. saadetud Saksamaale töö teenistusse. Enam tagasi ei saadetud. 3. taganevad saksa väed võtsid osa sunniviisiliselt elanikke kaasa. 4. osa lahkus ka vabatahtlikult taganevate saksa vägedega. 5. põgenikud NSVL uue okupatsiooni kartuses  nn paadipõgenikud. Saksamaale saanud paigutati ümberasujate laagritesse (DP laagrid). NSVL avaldas survet , et need pagulased välja antaks. Osad anti ka välja (eriti Rootsi). Tagasi pöördus nendest umbes 15 000 inimest. Läände jäi umbes 65-70 000 inimest. Saksamaalt üritati edasi pääseda: USA, Kanada , Austraaliasse. Suuremad kogukonnad tekkisidki: USA-s, Kanadas, Rootsis, Austraalias ja ka Saksa Liitvabariigis. Poliitiliselt oli kaks erinevat suunda nende suhtes: 1. (peamiselt Rootsi) Eesti Rahvusnõukogu  toetus Vaikiva ajastu eelsele poliitikale. Eksiilvalitsus – eesotsas algselt A. Rei, kõige viimane oli H. Mark. Kui Eesti iseseisvus siis andsid võimu üle. 2. (USA-s) Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu  Pätsi poliitika pooldajad . Nendel oli Eesti Peakonsulaat New Yorkis , eesotsas oli E. Jaakson . Tööd jätkasid kõik need ühingud, mis Eestis olid keelatud. Anti välja eesti keelseid ajalehti. Nendes rajati omad Eesti majad. Nendes üritati arendada seltsi tegevust. Toimus ka järglaste õpetamine eesti keeles. Hakati pidama ka ülemaailmseid eestlaste päevi  ESTO .
VEKSA – väliseestlastega kultuuri sidemete arendamise komitee. KGB variorganisatsioon. Eestis anti väljaajalehte Kodumaa  propaganda väliseestlaste jaoks.