Eesti ajalugu kokkuvõte 10 klass (0)

KORDAMINE AJALOO ÜLEMINEKUEKSAMIKS

2) Liivimaa Ristisõda -

• Läti Hendriku „Liivimaa kroonika”
  
• 12.-13. saj. toimusid ristisõjad „Pühamaa” vabastamiseks
  
• 1240ndaks aastaks oli Läänemere lõunakallas ristitud
  
• 1143. a. - rajati Lüübecki linn
  
• Ristiusku hakkati sõdimisega peale suruma alles peale kahe piiskopi Meinhardi ja Bertholdi surma. Peale neid kahte hakkas sõjakusega ristiusku peale suruma piiskop Albert aastast 1199 . Põhjus oli selles, et katolik kirki tahtis oma mõjuvõimu suurendada ja rüütlid tahtsid maad juurde saada ning saksa kaupmehed tahtsid otseteed kaubavahetuseks Venemaale.
  
• Piiskop Albert - 1201. a. rajas Riia linna
  1202. a. rajas sinna Mõõgavendade ordu.
  
• 1208. a. - Ristisõdijad jõudsid Eesti aladele , tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakondi. Eestlased kaitsid siis ennast vapralt ja korraldasid vasturetki ja rünnakuid liivlaste ning latgalite aladele.
  
• 1210 . a. - Eestlaste võiduga lõppenud Ümera lahing.
  
• 1212. - 1215 . a. - Sõlmiti kolmeks aastaks Toreida vaherahu .
  
• 1217 . a. - Otepää piiramine, sakslased löödi sealt minema
  
• 21. september 1217. a. - Madisepäeva lahing - eestlaste juht Lembitu sai seal surma ja ka liivlaste juht Kaupo .
  
• 1219. a. - Taani kuningas Valdemar II sekkus baltikumis peetavasse ristisõtta ja vallutas Tallinna.
  
• 1219. - 1920. a. - Võiduristimine Põhja-Eestis (tähendas seda, et kõik püüdsid ise ristida niipalju alasid kui oli võimalik, Taani pool ja liivlaste/sakslaste pool näiteks).
  
• 1220. a. - Rootsi kuningas rajas oma tugipunkti Lihulasse ja hakkas samuti ümberkaudset rahvast ristima.
  
• 1222. a. - Maabus Valdemar II Saaremaale ning üritas seda vallutada.
  
• 1223. a. - Eesti alad (v.a. Tallinn) puhastati sakslastest.
  
• 1224. a. - Sakslased vallutasid Eesti alad tagasi (v.a. Saaremaa)
  
• 1227. a. - Vallutati kõik Eesti alad ja sellega oli muistne vabadusvõitlus meie jaoks lõppenud. (Saaremaale jäid mõned eelised mandri ees, kümniste ja kohustuste poolest).
  
• Põhjused miks muistne Eestimaa ristisõjas alla jäi olid need, et ei olnud võimet vastu hakata ja ei olnud ka mehi, inimesed olid sellest kurantud kuna ristimene kestis väga kaua ja ristijad ei jätnud ka alla.
  

3) Rahvuslik liikumine -

• Rahvusliku liikumise eeldused :
  1. 19. saj. Euroopas esilekerkinud rahvuslus .
  2. Eesti ala majanduslik arenemine.
  3. Eesti haritlaste esimse põlvkonna teke.
  4. Koolihariduse levik.
  5. Eestlaste omaalgatuslik organiseerimine.
  6. Kommunikatsioonivõrgu laienemine (ajalehed, raudtee ).
  7. Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus.
  
• Rahvusliku liikumise eesmärgid :
  1. Emakeelse rahvahariduse edenemine .
  2. Rahva kultuuriharrastuse toetamine .
  3. Üldise silmaringi laienemine.
  4. Kutseoskuste omandamise soodustamine.
  5. Eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine - kadakasakslaste kaotamine, eliitkultuur.
  
• Rahvusliku liikumise juhid :
  1. Johann Voldemar Jannsen - hakkas Tartus välja andma ajalehte Eesti Postimees .
  2. Jakob Hurt - usulise kasvatusega, töökas ning tahtis haritud inimeseks saada, võttis osa Vanemuise seltsist ning temast sai tuntud kõnemees.
  3. Carl Robert Jakobson - sündis Tartus, lapsepõlve veetis Tormas, püüdis seal leiba teenida õpetajana peale õpetajate seminari lõpetamist sealt käskis mõisnik tal lahkuda ja ta läks Peterburi. 1868. a. pidas ta Vanemuise seltsis esimese isamaakõne valguse-, pimeduse - ja koiduajast. 1878. a. asutas ajalehe Sakala, sellest sai üks loetumaid väljaandeid.
  
• 1850. a. - Laulu- mänguselts „Vanemuine”.
  1864. a. - Köler aitas palvekirjade aktsiooni eestvedajaid Vene tsaari jutule.
  1869. a. - Esimene Üldlaulupidu Tartus, eestvedajad Jannsen ja Hurt.
  1870. a. - Eesti Põllumeeste Selts.
  1870. a. - Eesti Üliõpilaste Selts.
  1871. a. - Aleksandri kooli Peakomitee Tartus.
  1872. a. - Eesti Kirjameest Selts.
  1881. a. - Tapeti senine Vene tsaar Aleksander III.
  1884. a. 4. juuni - Eesti Üliõpilaste Selts võttis oma lipuks sinimustvalge lipu.
  1888. a. - J. Hurda rahvaluule kogumise aktsioon.
  

4) Isesisvumine -

• Eeldused iseseisvumiseks (KULTUURILISED) :
  1. Hariduse levik, haritlaskonna levik üle Eestimaa.
  2. Rahvuslike seltside tegevus.
  3. Kommunikatisooni laialdane levik (ajalehed, raudteed , üritused).
  4. Eesti kirjakeele areng.
  5. Ärkamisaeg.
  6. Ühtsustunne mis tuli kõigi eelmistes punktides nimetatud asjadega.
  
• Eeldused iseseisvumiseks (MAJANDUSLIKUD) :
  1. Tööstuse areng.
  2. Talude päriseks ostmise võimalus.
  3. Raudteeühendus linnade vahel.
  4. Linnad eestistusid.
  
• Eeldused iseseisvumiseks (POLIITILSED) :
  1. Uute juhtide esilekerkimine (eestlased).
  2. Eesti oma erakonnad .
  3. Rahvuskubermangu moodustamine.
  4. Omavalitsused .
  
• Eeldused iseseisvumiseks (RAHVUSVAHELISED) :
  1. Venemaa revolutsioonid.
  2. I Maailmasõda (1914-1918).
  3. Impeeriumite lagunemine.
  4. Eestile tekkis eeskuju milleks oli Soome.
  
• Iseseisvumise väljakuulutamine :
  Jaanuaris 1918 astuti esimesed konkreetsed sammud. Et selgitada välja teiste riikid suhtumine Eesti iseseisvusesse, saadeti Lääne-Euroopasse delegatisoon ning loodi sidemeid suurriikidega.
  Iseseivumine kuulutati välja Vene okupatsiooni lõppedes ja just ennem Saksa okupatsiooni algust.
  Loodi Päästekomitee 19. veebruaril Maanõukogu vanematekogu otsusega, see komitee oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes olukordades , aga sellel hetkel ainult isesesvuse välja kuulutamisega. Päästekomitee koosseisu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.
  21. veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti („Manifest kõigile Eestimaa rahvastele”).
  24. veebruar loodi Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Järgmisel hommikul loeti Realkooli ees ette manifest ja kohe peale seda marssisid sakslased Tallinna ning Eesti üürike iseseisvus katkes üheksaks kuuks.
  24.02.1918 kuulutati esmakordselt välja Eesti Vabariik.
  

5) Eesti Vabariik -

• Põhiseaduste väljakuulutamine :
  Eesti Vabariigi esimene põhiseadus kuulutati välja 15. juulil 1920. aastal.
  Selle võttsi vastu Asutav Kogu mis loodi põhiseaduse teostamiseks 23. aprillil 1919. a.
  1. Põhiseadus sisaldas endas selliseid punkte nagu :
  1) Võrdus seaduste ees-
  2) Sõna-, mõtte- ja usuvabadus .
  3) Isiku ja korteri puutumatus.
  4) Kirjavahetuse saladus.
  5) Streigivabadus.
  6) Ja muud sellist mis puudutas Eesti riigi keelt, valduseid, võimu ja iseisesvust.
  2. Probleemid selle põhiseadusega -
  1) Rahvaalgatuse ja rahvahääletuse võimalust kasutati väga vähe.
  2) Riigipea puudumine, seadusandlik võim sai domineerida täidsaatva üle.
  3) Riigikogul suur võim, kontroll nende üle puudus.
  4) Riigipea tasakaalustav roll puudus.
  Esimese põhiseaduse alusel oli seadusandlikuks võimuks Riigikogu mis oli 100 liikmeline, ühekojalise parteiga. Täidesaatev võim oli Vabariigi Valitsuse käes, valitsuse tegevust juhtis riigivanem.
  
• Riigipööre :
  12. märtsil 1934. aastal tegid K. Päts ja J. Laidoner riigipöörde.
  1938. a. muudeti põhiseadust, selle põhiseaduse järgi pidi vabariiki juhtima president ja riigikogu muudeti kahe kojaliseks : riigivolikogu (alamkoda) 80 saadikut kes valiti rahava poolt ning riiginõukogu (ülemkoda) 40 liiget.
  Võrreldes 1920. a. põhiseadusega piirati parlamendi tegevust tugevasti.
  Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks saigi Konstantin Päts aastal 1938.
  
• Majanduskriis :
  1923. a. - Kuna majandustõus osutus liiga kiireks siis see tõi kaasa hoopis kriisi, see sai alguses rahandusest, sest pangad olid jaganud hiiglaslikke laene , Eesti Pank pidi müüma palju Eesti kullavarusid.
  1930. a. - Tervet maailma tabas suur kriis, mis sa alguses New Yorgist („ Must neljapäev”).
  Selle kriisi põhjuseks oli üle oma võimete elamine, liiga suur tootlikus ja valitsused ei sekkunud pankade tegevusse ja üldiselt majandusse.
  Ülemaailmne kriis tõi kaasa põllumajanduse kasvu, sest riigite vahel ei toimunud peaegu enam kaubavahetust ja tööpuudus kasvas, paljud riigid devalveerisid oma raha, kuid Eesti ei teinud seda kuigi oleks sellel hetkel pidanud järgmine teisi riike.
  Kui 1933. a. kroon siiski devalveeriti tekitas see hetkeks paanika , kuid peale seda hakkas majandus jällegi tõusma.
  
• Kultuurielu Vabariigi algusajal :
  1. Kadus oht saksastuda või venestuda.
  2. 1925. a. loodi Eesti Kultuurikapital - oli peamine kultuuri finantseeriv asutus, raha laekus alkoholi- ja tubakaaktsiisist ning lõbystusasutuste maksustamisest. Oli 6 sihtkapitali: kirjandus, näitekunst, helikunst, kujutav kunst , ajakirjandus , kehakultuur.
  3.Valistus finantseeris andekamaid teadlaseid.
  4. Rahvusvähememuste kultuuriautonoomia seadus võeti Riigikogus vastu 1925. aastal. Seaduse järgi olid rahvusvähemused: sakslased, venelased , rootslased ning teised rahvusgrupid kelle arv ületas 3000 piiri.
  5. Varasemast Eesti talurahvakultuurist arenes moodne euroopalik kõrgprofessionaalne rahvuskultuur .
  6. Eesti kultuur vabanes saksa ja vene mõjudest.
  7. 1920nadetel valitses luule, mõjutas kõige rohkem Siuru rühm.
  

6) Eesti II Maailmasõja ajal -

• Teine Maailmasõda ja sellega seonduvad sündmused Eestis :
  1. MRP ( Molotov -Robbentopi pakt) - 23. augustil 1939. kirjutasid Nõukogude Liit ja Saksamaa Moskvas alla mittekallaletungi lepingule. Selle pakti salajase lisaprotokolli alusel jagati omavahel Ida-Euroopa, Nõukogude Liidu alla läksid Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia. Saksamaa sai enda valdustesse Poola alad ja Leedu. Pärst läks leedu siiski NSVsse.
  2. MRP tegi Saksamaast ja NSVst sõjalised ja poliitilised liitlased.
  3. Teine Maailmasõda algas Saksamaa kallaletungiga Poolale aastal 1939.
  4. Baaside leping - Kui II Maailmasõda hakkas säilitas Eesti täieliku neutraalsuse, aga NSV tahtis iga hinna eest meie aladele sõjaväge tuua, nii toodigi käändeks Poola allveelaev Orzel mille lubamisega Tallinna sadamasse eestlased rikkusid neutraliteedi lepingut..
  1) 24. septembril esitati Eesti välisministrile allkirjastamiseks Moskvas vastastikuse abistamise pakt, mis annaks NSVl luua Eesti aladele sõjaväe baasid.
  2) 28. september 1939. a. kirjutati alla baaside lepingule, Eesti aladele tulid selle leping alusel tuhanded sõdurid, tankid , soomukid, lennukid ja sõjalaevad.
  3) Baaside ajal oli Eesti aladest peaegu terve saarestik NSV sõjatehnika all, ning ka lennuväljad mandri Eestis.
  5. Umsiedlung ehk baltisakslaste ümberasumine Saksamaale, 6. oktoobril 1939. a. mainis Hitler , et Ida- ja Kesk Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse Saksamaale ümber, ning järgneva 7 kuuga lahkuski ainuüksi Eesti aladelt ligi 13 000 baltisakslast.
  
  
  
• Nõukogude Liidu okupatsioon :
  1. 17. juuni 1940. a. marssis üle Eesti piiri 90 000 Nõukogude Liidu sõdurit kuna Nõukogude Liit oli esitanud kolm päeva varem Eestile ultimaatumi, nõudes täiendavat kaitset tähtsamatesse keskustesse.
  2. Juunipööre - 21. juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest, õhtuks oli Punaarmee abiga valitsuse ruumid üle võetud ja K. Päts kirjutas alla dokumendile millega nimetati ametisse uus valitsus.
  3. Siis saadeti laiali vana Riigikogu ja kuulutati välja Riigivolikogu valimised.
  4. 21. juuli hommikul kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Nõudkogude Sotsialistliku Vabariigi ( ENSV ).
  5. Alusati valitsuse ulatuslikke muudatusi:
  1) Riigvolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks (esimeheks sai Johannes Vares).
  2) Senisest Vabariigi Valitsusest kujunadati Rahvakomissaride Nõukogu ( esimeheks sai Johannes Lauristin).
  3) Linna- ja vallavalitsuste asemele moodustati täitevkomiteed (liikmed määrati ametisse kõrgemalt poolt).
  6. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) kujunes ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, sellest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon . Esimeseks sekräteriks sai Karl Säre. Partei liikmeskond kasvas aastaga 3700 liikmeni.
  7. Ümberkorraldused majanduses algasid riigistamisega - maareformi käigus kuulutati kogu maa riigi omandiks. Kolhooside loomine.
  8. Kuna inimesed ei olnud selle kõigega nõus siis tuli neid hirmutada ja sellest ka Eestimaa ajaloo üks kõige jõhkram sündmus - 1941. aasta 14. juuli massiküüditamine.
  
• Saksamaa okupatisoon :
  1941. aasta suvel algas Eestis Saksa okupatsioon. Kui sakslased olid punaväed välja surunud tervitati neid alguses suure rõõmuga kui päästijaid Nõukogude Liidu võimu alt ja taheti neid igati aidata.
  1. Okupeeritud idaaladele määrati ministerium, mida juhtis baltisakslane Alfred Rosenberg .
  2. Loodi Ostlandi riigikomissariaat, mis koosnes neljast kindralkomissariaadist - Eesti (juhiks sai Karl Siegmund Litzmann ), Läti, Leedu ja Valgevene.
  3. Eesti Omavalitsus : juhiks sai Hjalmar Mäe.
  4. Majandusolud - 1) Riigistatud maid ja maju tagasi ei antud.
  2) Eesti majandus allutati Saksamaa huvidele.
  3) Põllumeestele määrati müüginormid.
  4) Üldine elatustase langes.
  5. Eesti Rahva Ühisabi - Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanud inimeste abistamiseks loodud rühmitus.
  
• Taasiseseisvumiskatse :
  1. Moodustati palju illegaalseid rahvuslikke gruppe - need grupid pandi ühte ja loodi Eesti Vabariigi Rahvuskomitee.
  2. Rahvuskomitee ja noored vastupanuliikujad jõudsid oma seisukohtades üksmeelel kui Rahvuskomitee etteotsa valiti Otto Tief , kes oli vanema põlvkonna juhi Jüru Uluotsa hea sõber.
  3. 18. septembril prooviti taasiseseisvumine välja kuulutada, Uluots määras ametisse Vabariigi Valitsuse.
  4. 20. septembril heisati Pika Heramnni torni sinimustvalge lipp .
  5. 21. septembril lahkus enamus valitsuse töötajatest Tallinnast.
  6. 21. septembri õhtul ründasid Tallinnat Nõukogude Liidu pommitajad ja 22. septembril tungisid Punaarmee tankid Toompeale ning lasid Pika Hermanni tipust Eesti lippu alla.
  
• II Maailmasõja lõpp Eesti jaoks :
  1. Teises maailmasõjas sai Eesti rängalt kannatada.
  2. Rahvastik vähenes ligi veerandi võrra.
  3. Mitmed linnad pommitati puruks, Narva hävines täielikult.
  4. Eesti langes taaskord Nõukogude Liidu okupatsiooni alla, sellel korral küll ligi pooleks sajandiks .
  

7) Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV) -

• Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) :
  1. Partei juhiks oli esimene sekretär, tema eestvedamisel käis koos EKP keskkomitee büroo, kus arutati liiduvabariigi haladmisega seotud küsimusi.
  1) Parteijuhid algusest lõpuni - 1944.-1950. a. - N. Karotamm
  1950.-1978. a. - I. Käbin
  1978.-1988. a. - K. Vaino
  1988.-1990. a. - V. Väljas
  2. Ivan Käbin (1905-1999) - Kuulas kuulekalt Moskvast tulevaid käske, kuid terve oma valitsemisaja ajas suhteliselt mõõdukat laveerimispoliitikat, see tähendab, et püüdis olla parasjagu Moskva meelne kuid mitte unustades Eesti huvisid. Sai hästi läbi 1953. aastal NLKP juhiks saanud Nikita Hruštšoviga. Hea läbisaamine temaga kindlustas Eestile mõnesmõttes soodsamad majanduslikud eelised.
  3. Karl Vaino - 1978. aastal vahetati Moska heakskiidul Eesti NSV juhtkond , K. Vaino sai EKP uueks juhiks. Teda peeti õigeks inimeseks ohjeldamaks natsionalismi. Vaino jaoks ei eksisteerinud ühtegi kohalikku huvi vaid üksnes Moskva käsud. Tema oli uue venestamis laine eestvedaja , sellega seoses oli kõigil just eestlastel kohustus rääkida kahes keels , nii eesti kui vene keeles. Õppetöö toimus vene keeles.
  
• Kuldsed kuuekümnendad :
  1. Kujunes välja mitmepalgeline nn rahvuskommunistide põlvkond, nad uskusid, et valitsust on võimalik inimlikustada ja demokratiseerida.
  2. 1960. aastaid ilmestas noorte aktiivsuse kasv ning nende organiseerumine: tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev (EÜE) ja Eesti Õpilasmalev (EÕM) .
  3. Komsomol oli niirte massiorganisatsioon kuhu kuulumine oli peaaegu üldine. Selle liikumise keskuseks oli Tartu Ülikool.
  
• Side läänemaailmaga :
  1. Stalini valitsemise ajal oli Nõukogude Liidu alad raudse eesriidega eraldatud muust maailmast, et inimesed ei teaks kui palju parem elu mujal on.
  2. Peamisteks infokanaliteks olid välisraadiojaamad, millest mõned edastasid saateid ka eesti keeles. Esimeseks taoliseks raadioks oli Ameerika Hääl, mis alustas New Yorgist 1951. aastal.
  3. Ameerika rahalisel toel hakkasid NSV Liidu rahvale edastama uudiseid ka raadiojaamad Vaba Euroopa ja Vabadusraadio.
  4. Kõige olusisem oli meie jaoks sellel raskel hetkel Soome, sest Soome TV saateid oli võimalik Põhja-Eestis vaadata ja see oli suurimaks aknaks lääne maailmaga .
  5. Tänu sellele, et Eestil olid sellised aknad, arenesid paljud teadusarud ja selle ajastu märksõnaks oli „ärikas”, siia tuli palju muulasi ja Eesti majandus oli parem kui mujal NSV Liidus.
  
• Vastupanu ja repressioonid :
  Võimude vägivalla poliitika:
  1. Võimud kiusasid inimesi taga, et neid hirmutada ja alandada, sest oli vaja, et inimesed ei hakkaks vastu NSV Liidu käskudele ja korraldustele
  2. Inimesi küüditati aastatel 1944-1954 ligikaudu 30 000.
  3. Metsavendi kiusati taga.
  4. Lisandus vaimne vägivald, propagada.
  5. Ööl vastu 26. märsti 1949. aastal küüditati rongidega 20 722 inimest, enamasti Pärnu, Valga ja Viljandimaa maakondadest, kuna seal olid rikkamad alad.
  6. 1959 . aastal pöördus peale Stalini surma ENSVsse tagasi ligikaudu 30 000 küüditatut ja arreteeritut.
  
• Majandus ja rahvastik :
  1. Kollektiviseeimine ehk kolhoseerimine ehk kolhooside loomine maa piirkondadesse -
  1) Maareform - enamus maad riigistati, koondati loomad ja tehnika kolhoosidesse ühiskasutusse.
  2) Kujutati ette, et inimesed on rahul ainult sellega, et tehakse ühiselt tööd, aga saadakse vähe palka selle eest.
  3) See kõik tekitas inimestes pahameelt, kadus huvi töö tegemise vastu.
  4) Et inimesed ei hakkaks vastu ja ühineksid kolhoosidega tuli neid hirmutada - märtsiküüditamine, peale seda tõusis kolhoosidesse läinud inimeste arv märgatavalt.
  2. Industrialiseerimine ehk rasketööstuse eelisarendamine -
  1) Põlevkivi kaevandamine Ida-Eestis, massiehitus algas ja kergetööstus (Volta tehas Tallinnas).
  2) Põhjustas selle, et toodi sisse väga palju võõrtööliseid ja Kohtla-Järve ning Sillamäe olid kinnised linnad.
  3) Eesti jaoks olid need ettevõtted liiga suured ja tekkisid keeleprobleemid.
  4) (Volta tootis 10% NSV elektrimootoritest).
  3. Plaanimajandus ehk käsumajandus -
  1) Plaanid tulid Moskvast - 5 aastakuplaanid.
  2) Põhjustas kaubapuuduse ja defitsiidi, poodides ei olnud kaupa ja järjekorrad olid pikad, inimesed lahkusid muudelt töödelt keset päeva, et saaks poest hädavajalikku, linnastumine .
  
• Kultuurielu põhijooned :
  1. „Sisuliselt sotsialistlik ja vormilt rahvsulik”.
  2. Ideoloogiline surve.
  3. Tsensuur (KGB).
  4. Infosulg .
  5. Propaganda .
  6. Hartitlased paguluses , kodumaale jäänud haritalsi terroriseeriti ideoloogiliselt, tekkis haritlaste uus põlvkond.
  7. 1950ndatel kõrgkultuur.
  8. Linnastumine, materiaalsete võimaluste arendamine, raamatute osatähtsuse kasv.
  9. Eesti raadio saatemaht kasvas.
  10. 1955. aastal alustas tööd Eesti Televisioon, 70nendatel värviteler.
  11. Ajalehtede ja ajakirjade lugemine kasvas. Loodi erinevadi väljaandeid erinevatele sihtgruppidele.
  12. Teatri, kino ja kunsti tähtsus suurenes, inimesed olid kultuursed ja tahtsid elada sellist elu nagu läänes.
  13. Rahvakultuuri hääbumine, sest isetegevus kadus.
  14. Kooli korralduse aluseks oli ühtluskooli süsteem.
  15. Õpetajaskonna puhastamine, kuid koolide tase langes ja hariduse tase samuti.
  16. 60nendate optimistliku olustiku lõpetas 1968. aasta Praha kevade mahasurumine.
  17. Kakskeelsuse edendamine.
  18. 1970ndendalte tekkis vastupanukultuur, mida viisid edasi rahvsulikult meelestatud haritlased.
  
  
  

8) Taasiseseisvumine -

• Eeldused :
  1. Kriis Nõukogude Liidus.
  2. Majanduslik pankrot.
  3. Sotsialismi hääbumine.
  4. Sisepoliitiline kriis.
  5. 1985. aasta tuli võimule Mihhail Gorbatšov - perestroika ja glasnost .
  6. Rahvas ise oli aktviine ja tahe oli väga suur.
  Laulev revolutisoon - 1988. aasta septemberis toimus Lauluväljakul üritus nimega „Eesti Laul” kus osales 300 000 inimest kes olid vägagi isamaaliselt meelestatud.
  7. Võimuvahetus EKPs - 23. juuni sai sinimustvalge taas Eestimaa rahvuslipuks.
  10. Suveräänsusdeklaratsioon 16.novembril 1988 aastal.
  11. Iseseisvusreferendum .
  

Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise sarnasused ja erinevused :
Iseseisvumise ja taasiseseisvumise sarnasused:
Iseseisvumise ja taasiseseisvumise erinevused:
1. Kasutati ära olukorda kus Venemaa/NSV Liit oli poliitilises ummikus.
2. Kasutati ära sobivat rahvusvahelist olukorda.
3. Olid olemas juhid, kes suutsid langetada õigeid otsuseid.
4. Oli rahva aktiivsuse tõus.
5.Mõlemal korral oodati abi lääneriikidelt ja oma eesmärke selgitati lääne riikidele.
1. Iseseivumine toimus I Maailmasõja ajal, taasiseseisvumine aga rahu ajal.
2. Iseseivumine toimus pikajalise võitluse tulemusena, taasiseseisvumine aga („lihtsalt laulmisega”) vägivallata.
3. Iseseivumise järel suhtusid välisriigid Eesti isesevusesse ja selle tunnustamisse ettevaatlikusega, taasiseseisvumise järel toetati kohe Eesti Vabariigi teket maailma kaardile (esimene tunnustaja oli Island , NL tunnustas 6.septermbril 1991. a.)
4. Iseseisvumise ajal oli Eestis eestlasi rohkem, taasiseseisvumise ajal oli palju venestatud piirkondi.
5. Iseseisvumise ajal olid olemas rahvusväeosad, aga polnud riigiorganeid mis tulid luua; taasiseseisvumise ajal polnud väeosasid, aga olid olemas riigiorganid ja inimesed mida sai kohe kasutama hakkata, et oma valitsus luua.