Turismi ajalugu (1)

3 HALB

Turismi mõiste. Turismi ajalugu ja areng, roll tänapäevaühiskonnas ja seosed teiste majandusharudega.
Teema eesmärk: Õppija tunneb turismi mõisteid, arengulugu , hetkeolukorda ning tulevikusuundumusi maailmas ja Eestis.
Alateemad :

Turismi mõisted

Turismi ajalugu ja areng

Turismi roll tänapäevaühiskonnas ja seosed teiste majandusharudega
Turismi mõisted
Turismi mõiste võeti kasutusele 18. sajandi lõpul, kui Euroopas hakati reisima lõbutsemise ja puhkamise eesmärgil – “tour”.
Turism on majandussektor, mille peamisteks komponentideks on:

majutus koos toitlustamisega
reisitransport – lennu-, mere-, maantee- ja raudteetransport
looduslikud ja tehislikud vaatamisväärsused ning nende haldajad
reisiettevõtjad – reisikorraldajad ja reisibürood
reisisihi korraldajad – avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid ja asutused.

Maailma Turismiorganisatsiooni määratluse järgi loetakse turismiks inimeste reisimist väljapoole nende igapäevast elukeskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kestusega kuni üks kalendriaasta. Määratlusele vastavaid reisijaid nimetatakse külastajateks ja nad jagunevad ühepäevakülastajateks ja turistideks. Turism jaguneb väljaminevaks, sissetulevaks ja siseturismiks.
Igapäevane elukeskkond on inimese elu-, töö- või õppimiskoha ning muude tema poolt tihti (vähemalt kord nädalas) külastatavate kohtade (kirik, kauplus, polikliinik jne) vahetus läheduses asuv ala. Suvilatesse ja maakodudesse sõitmist loetakse turismiks.
Reisimine on laiem mõiste kui turism. Reisimine on liikumine ühest kohast teise 3 reisikomponendi alusel: reisimotiiv, liiklusvahend, peatumiskoht. Reisimine võib olla vabatahtlik või mittevabatahtlik.
Reisija on inimene, kes reisib kõikvõimalikel põhjustel. Reisijad on:

seotud tööalanse pendelliikumisega
rändrahvad
transiitreisijad
pagulased
relvajõudude liikmed
konsulaatide töötajad
diplomaadid
ajutised ja alalised immigrandid.

Ühepäevakülastaja on isik, kes külastab väljaspool oma igapäevast elukeskkonda asuvat paika seal ööbimata.
Turist ehk ööbimisega külastaja on isik, kelle reis väljapoole oma igapäevast elukeskkonda hõlmab vähemalt üht ööbimist sihtkohas.
Väljaminev turism on riigi residentide reisimine väljapoole riigi territooriumi.
Sissetulev turism on riigi mitteresidentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse paikadesse.
Välisturism hõlmab sissetulevat ja väljaminevat turismi.
Siseturism on riigi residentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse, kuid väljapoole nende igapäevast elukeskkonda jäävatesse paikadesse.
Turismitoode on terviklik külastuselamus, mis koosneb erinevatest toodetest ja teenustest, mida külastaja oma reisi ajal tarbib.
Turismitoode tugineb füüsilistele, emotsionaalsetele ja elamuslikele elementidele ning viisile, kuidas neid külastajale pakutakse. Turismitoode põhineb puhtal keskkonnal, kohaliku kultuuri ja kogukonna positiivsel esitlemisel ning pakub külastajale midagi unikaalset – identiteet, mis erineb konkurentidest. Turismitoote kvaliteedi kujundab klienditeekonna terviklik kvaliteet.
Turisminõudluse otsesteks tekitajateks ehk tõmbeteguriteks on motivaatorid, mis ärgitavad külastajaid Eestisse tulema (sündmused, ajalugu, loodus, atraktsioonid, äri, tegevused jm). Selleks, et neid kogeda, vajab külastaja külastuselamust kogeda võimaldavaid ja toetavaid tooteid – transporti, majutust, toitlustust ja mitmesuguseid teisi teenuseid.
Turismiasjalised on kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes mõjutavad ja keda mõjutavad turismivaldkonna otsused ja/või kes osalevad külastuselamuse protsessis. Peamisteks asjaliste gruppideks on avalik sektor, erasektor , mittetulunduslikud ühingud, kohalik kogukond ja külastajad, sh:

riigi- ja omavalitsusasutused ning nende poolt loodud tulundus - ja mittetulunduslikud organisatsioonid
üleriigilised ja regionaalsed turismi- ja tööandjate organisatsioonid
kolmas sektor, sh keskkonnakaitse ja teised organisatsioonid
turismiteenuste pakkujad
turva-, tervise- ja muude teenuste pakkujad
turistid, külastajad, elanikud
meedia
akadeemilised institutsioonid ja muud uurimisasutused.

(Eesti riiklik turismiarengukava 2007-2013)
Turismi ajalugu ja areng
Kogu inimkonna ajaloo vältel on inimesed erinevatel põhjustel reisinud. Lähtuvalt W. Freyeri käsitlusest võib maailma turismi ajaloo jagada nelja faasi, mida iseloomustavad eelkõige erinevad transpordivahendid ja reisimotiivid:
1. Eelfaas kuni 1850
2. Algfaas 1850 – 1914
3. Arengufaas 1914 – 1945
4. Kõrgfaas alates 1945
1. Eelfaas kuni 1850
Antiikaja turismi iseloomustasid reisid rahu eesmärkidel. Motiivist lähtudes tekkisid ja arenesid vanal ajal spordi-, õppe- ja terviseturism ning turism religioossetel põhjustel.
Esimesteks konkreetseteks turismiga seotud reisideks loetakse aastal 1490 e.Kr. toimunud Egiptuse kuningas Hathepsuti kruiisi Puntimaale (Somaaliasse) ja reisimist seoses aastal 776 e.Kr. aset leidnud Olümpiamängudega Ateenas. Kõik osavõtjad ja pealtvaatajad oli vaja transportida, majutada ja toitlustada, seega pidid tekkima turismiteenuste pakkujad.
Antiikaja turismisihtkohadeks olid Egiptus , Kreeka ja Aasia . Õppereisid viisid eelkõige püramiide ja monumente vaatama, külastati festvale, spordiüritusi ja teatrietendusi.
Turismiga kaasnevateks probleemideks olid ka tol ajal prostitutsioon ja grafiti .
4. saj. e.Kr. hakati välja andma reisijuhte, mis andsid piirkonnast ajaloolise ülevaate ja kirjeldasid hetkeolukorda. Näiteks “Kreekamaa kirjeldus” (2. saj. e.Kr.).
Raviturism sai alguse Kreeka mineraal - ja kuumaveeallikate külastamisest, kuhu mindi meditsiiniliste supluste pärast. Roomlaste suvekodude rajamine annab tunnistust siseturismi olemasolust.
Keskajal liiguti seoses ristiusu kirikute ja kloostrite rajamisega. Sõjad vähendasid reisimist, reisijateks olid hulgused ja rändlaulikud.
13.-15. sajandil kaasnes ülikoolide rajamisega õpetlaste, arstide, kunstnike ja aadlike reisimine. Levinud olid palverännakud pühadesse paikadesse.
17.-18. sajandil toimusid maadeavastamine ja vallutusretked , mil suure saatjaskonnaga reisisid maadeuurijad. Hansa liikumine mõjutas kaupmeeste ja käsitööliste rändamist.
Grand Tour ehk paljusid kohti läbiv ringreis hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel, mis kestis 2-3 aastat, sai alguse 15. saj. keskpaigast ja kestis kuni 19. sajandini.
Grand turistideks olid inglased – aristokraadid , tudengid ja tuutorid, 18. sajandist ka juristid , doktorid, pankurid, kaupmehed , kes reisid Prantsusmaale ja Itaaliasse, Saksamaale, Šveitsi ja Madalmaadesse.
Grand Tour´i tähtsus:

sisaldas haridus -, loodus- ja massiturismi algeid
hotelliomanikud hakkasid koos majutusega pakkuma toitlustamist ja transporti – sisuliselt pakuti pakettreise
osavõtjate arvu kasv mõjutas Euroopa turismitööstuse arengut

Kuni 17. sajandini täitsid majutusettevõtete rolli maanteede ääres olevad lihtsad ehitised palveränduritele ja kaupmeestele. 18. sajandil hakati rajama hotelle, aadlikud andsid oma paleed osaliselt või täielikult majutusasutusteks. Koos majutusega pakuti regulaarset tõllateenust, valuutavahetust. Reisijatele olid abiks pagasi järelvaatajad ja teejuhiks giidid.
Transpordi areng 19. sajandil viis turismi uude ajajärku, teise faasi.
Regulaarne laevaühendus Prantsusmaa ja Inglismaa vahel sai alguse 1820. aastal.
Esimene rong sõitis Inglismaal 1825. aastal.
2. Algfaas 1850 - 1914
Töötamine tehastes ja vabrikutes tagas töölistele puhkuse ja vaba aja olemasolu.
Lisaks sugulaste - tuttavate külastamisele hakati kodukohast eemale reisima. Algas hotellide ja toitlustusettevõtete ulatuslik rajamine.
Cook ´i reisid
Thomas Cook, inglasest reisiettevõtja aastatel 1845 – 1892, uskus reisimise võimesse moraalselt tervendada. Lisaks tööle trükkalina oli ta tegev ka ilmaliku jutlustajana baptisti kiriku juures ning karskusliikumise toetajana. Murest tööliste alkoholi tarbimise pärast, korraldas ta 1841 esimese organiseeritud grupireisi karskusliikumise liikmetele , Loughborough´ st Leicesteri seltsi kogunemisele. Tegemist oli rongireisiga, millest võttis osa 570 reisijat, keda reisi ajal toitlustati. Reisid said regulaarseks ja reiside vahendamiseks rajas Cook oma büroo.
Cooki tuurist sai turismialane termin, mis tähendab lühikeste peatustega reisi läbi paljude maade.
Thomas Cook´i saavutused:

ilmusid esimesed matkajuhid ja reisiajaleht
hakati korraldama ärireise ja külastama näitusi (reis 1855 Pariisi maailmanäitusele)
said alguse ringreisid Euroopas (1856 “Suur ringsõit mööda kontinenti”)

1873 võeti kasutusele reisitšekid
alustati reisidega Lähis- ja Kaug-Idasse

Isa ettevõtlust arendas edasi poeg, kes spetsialiseerus Ameerika reiside korraldamisele.
Firmast Thomas Cook & Son sai maailma juhtiv reisiorganisatsioon.
3. Arengufaas 1914 - 1945
20. sajandi algus tõi inimeste ellu raadio, kino ja hiljem televisiooni. Maailmasõdade ajal turism seiskus, kuid kõige kiiremini arenes sajandi I poolel rannaturism . Moodi tuli päevitamine (moes aastast 1910 mõjutatuna filminäitlejate pruunist jumest) ja puhkamine kuurordites nagu Nizza, Cannes , Monte Carlo . Reisihuvilistel olid kasutada autod, bussid, mugavustega reisibussid ning paranes rongiliiklus. Lennukid ehitati ümber tsiviilotstarbeks.
Kehtestati tasuline puhkus, mis soodustas reisimise kasvu. Riikide roll turismi kui majandustegevuse juhtimisel suurenes.
1929 loodi noortehotellide assotsiatsioon , et tagada odav majutus väiksemate sissetulekutega reisijatele. 1930-ndatel said populaarseks puhkekülad, kus pakuti rohkelt teenuseid ja tagati ööpäevaringne teenindus.
Tekkisid esimesed rahvusvahelised turismiorganisatsioonid ja levima hakkas massiturism .
4. Kõrgfaas 1945 –
Kõrgfaas tähendas tänapäevaste pakettreiside algust. Esimeseks pakettreisiks oli 1950. aastal Horizon Holidaysi korraldatud reis Korsikale. Ostureisid viisid rahva naaberriikidesse odava kauba pärast.
1958 võeti kasutusele reaktiivlennuk regulaarsete lennureiside korraldamiseks. 1960-ndatel jõudis massiturism Vahemere rannikule . 1970-ndad tõid kaasa uuendused rahvusvahelises lennunduspoliitikas, anti luba erafirmadele tšarterreiside korraldamiseks. Lennureisid viisid eurooplasi Ameerikasse ( Kariibi mere saartele, Disneylandi) ja Põhja-Aafrikasse.
1990-ndatel said populaarseks lühipuhkused 1-3 ööbimisega, milleks sobisid nii reisid kodumaal kui linnareisid naaberriikidesse. 20. sajandi lõpp ja linnastumine suurendasid aktiivse puhkuse ja spordi osatähtsuse kasvu turismis.
Turismi roll tänapäevaühiskonnas ning seosed teiste majandusharudega
Rahvusvahelise turismistatistikaga ja turismi arengusuundumuste ning uuringutega tegeleb Maailma Turismiorganisatsioon ( UNWTO ). Vaatamata sõdadele, terrorismiohule ja looduskatastroofidele kasvab turismimajanduse osakaal.
Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel tehti 2007. aastal kogu maailmas ligi 900 miljonit ööbimisega välisreisi – see on 52 miljoni ehk 6% võrra rohkem kui
aasta varem. See on suurepärane tulemus, arvestades, et 800 miljoni piir ületati alles kaks aastat tagasi. 2007. aastal oli reisimise kasv nii kogu maailmas kui ka Euroopas isegi kiirem kui paaril eelmisel aastal. Ühtlasi kasvas juba neljandat aastat järjest nii kogu maailma kui ka Euroopa turism kiiremini, kui nägi ette UNWTO pikaajaline prognoos. Protsentuaalselt kasvas kõige kiiremini reiside arv Lähis-Ida riikidesse (+13%). Absoluutarvudes oli kasv suurim Euroopas, mille riikidesse tehtud ööbimisega reiside arv kasvas 19 miljoni võrra (+4,2%), ning Aasia ja Vaikse ookeani riikidesse (kasv 17 miljoni võrra ehk +10,2%).
Heade tulemuste peamiseks põhjuseks peab UNWTO maailma majanduse head olukorda:
maailmamajanduse kasv on neljal järjestikusel aastal olnud kiirem viimase kümne aasta keskmisest (mis oli +4,1% aastas). IMFi 2007.a. oktoobris avaldatud andmetel oli maailma riikide keskmine SKP kasv 2004. aastal 5.3%, 2005. aastal 4,8%, 2006.aastal 5,4% ja 2007. aastal 5,2%. Tulemused on head nii arenevates ja üleminekuriikides kui ka arenenud riikides, kuid põhiline osa maailma majanduse kasvust tuleneb arenevate ja üleminekuriikide headest tulemustest (eriti Hiina, India ja Venemaa).
UNWTO toob oluliste 2007. aastal reisimise kasvu mõjutanud teguritena esile ka soodsate
reisipakkumiste parema kättesaadavuse online-kanalites, mis on suurendanud eelkõige Euroopa elanike välisreiside arvu, aga ka seda, et reisipakkumised on muutunud taskukohasemaks järjest suuremale osale Aasia ja Vaikse ookeani regiooni elanikest.
Euroopa regioonidest saavutas 2007. aastal kõige paremaid tulemusi Lõuna-Euroopa, kuhu tehtud reiside arv kasvas 7% ehk 11,5 miljoni võrra. Head olid tulemused ka Lääne-Euroopas (kasv 3,5% ehk 5,2 miljoni võrra). Põhja-Euroopasse tehtud reiside arv suurenes peale 2006.aasta märkimisväärset kasvu suhteliselt tagasihoidlikult (+2%). Põhja-Euroopa regiooni tulemust mõjutas eelkõige see, et regiooni suurimasse sihtkohta Suurbritanniasse tehtud reiside arv kasvas vaid 0,7%.
Euroopa elanike välisreisides ilmnesid 2007.aastal muuhulgas järgmised trendid:

Euroopa riikide elanikud tegid 2007. aastal 407 miljonit välisreisi. Nii reiside arv kui ka reisidel veedetud ööde arv kasvas 2006. aastaga võrreldes 5%, kulutused reisidel kasvasid 7%.
Kõigi näitajate osas oli kasv suurem kui 2006.aastal.
Kahe kõige suurema osatähtsusega turismituru (Saksamaa ja Suurbritannia) elanike reisimisaktiivsus näitas tagasihoidlikku kasvu. Mõlema riigi elanike välisreiside uuringud näitavad, et üheks reisimise kasvu pidurdumise põhjuseks on see, et inimesed teevad vähem nn. lisapuhkusereise (lühemaid reise lisaks aasta peamisele puhkusereisile).
Saksamaa elanike välisreiside arv, mis 2006. aastal 2% vähenes, kasvas 2007.aastal 2%.
Samas ilmnes Saksamaa elanike puhkusereiside hulgas teist aastat järjest trend, et kasvasid puhkusereisid kodumaal, kuid puhkusereisid välismaale vähenesid (2006.aastal -3%, 2007.aastal -1%).
Suurbritannia elanike välisreiside arv kasvas 2007.aastal 1% võrra. Sealhulgas jäi nende reiside arv Euroopa riikidesse 2006.aasta tasemele , reisimine Põhja-Ameerikasse vähenes 2%, kuid reisimine muudesse maailma piirkondadesse kasvas koguni 7%. Reisimist mõjutanud tegurite hulgas toovad analüütikud esile lennureisijate maksu tõstmist, karmistunud turvanõudeid Suurbritannia lennujaamades ja tarbijate tüdimust odavlendudega tehtavatest lühireisidest ( segment , mis paaril viimasel aastal kiiresti kasvas).
Turismi kasv Euroopas tulenes suures osas keskmise osatähtsusega turismiturgude elanike reisimisaktiivsuse kasvust. Kõige suuremat mõju avaldas Venemaa elanike välisreiside kasv 16% (mis tähendab ligi 2,6 miljonit lisandunud välisreisi). Märkimisväärselt kasvas ka Hispaania (+15%), Poola (+14%), Itaalia (+6%), Tšehhi (+11%), Norra (+7%) ja Rootsi (+6%) elanike välisreiside arv.
„Uute” atraktiivsete sihtkohtade esiletõus (kuigi nende turuosa on endiselt üsna väike). Uute sihtkohtadena on reisijate tähelepanu pälvinud Rumeenia ja Bulgaaria (mis liitusid 2007.a. Euroopa Liiduga), Serbia ja Montenegro, aga ka juba eelnevatel aastatel populaarseks muutunud Horvaatia ja Sloveenia .
Reisimise kasvu mõjutas odavlennufirmade liinivõrgu jätkuv areng. Jätkuvalt andsid olulise osa Euroopa-sisese turismi kasvust reisid odavlendudega (2006.aastal kasvas odavlendudega tehtud Euroopa-siseste reiside arv 15%, 2007.a. jaanuarist augustini aga eelneva aasta sama perioodiga võrreldes veel 17%). Kokku moodustavad odavlennureisid ligi 40% kõigist lennukiga tehtud eurooplaste välisreisidest.
Kõige rohkem kasvas 2007.aastal eurooplaste puhkusereiside hulgas ringreiside arv (+15%). Suhteliselt väikese turuosaga maapuhkuste arv kasvas teist aastat järjest 9%. Eurooplaste populaarseim puhkusetüüp – päikese- ja rannapuhkus – näitas 6% kasvu. Linnapuhkused kasvasid 5%, nagu ka 2006.aastal.
Sihtkoha valikul tähtsustatakse järjest enam kvaliteeti (vastukaaluks paari eelmise aasta trendile, kui sihtkoha valikul olid olulised odavad pakkumised).
Kasvas individuaalreiside ja viimase hetke reiside arv (selle üheks põhjuseks peetakse ebasoodsaid ilmastikutingimusi mitmetes Euroopa riikides 2007.a. suvel, mille tõttu paljud eelistasid sihtkoha valida vahetult enne reisi).
Jätkuvalt kasvas interneti kasutamine reisi broneerimiseks (13% võrra). Interneti kaudu broneeris reisiteenuseid 36% Euroopa turistidest. Ka reisiinfo allikana on internet esikohal:
- seda kasutab 47% Euroopa turistidest. Infoallikatest teisel kohal on reisifirma (24%),
- kolmandal sõbrad-tuttavad (15%), ning neljandal-viiendal kohal reisiraamatud (7%) ja
- brošüürid (7%).

EESTI TURISM 2007 (majutusettevõtete andmed)
Nagu 2006. aastal, kompenseeris siseturismi kasv ka 2007.aastal majutusettevõtetele välisturistide arvu vähenemise. Tänu siseturismi kasvule suurenes majutusettevõtetes ööbinud klientide arv (sise- ja välisturistid kokku) 3,7%, nende ööbimiste arv kasvas 2,9%.
2007. aastal ööbis Eestis esialgsetel andmetel 1,9 miljonit välisturisti (võrreldes 2006.aasta 1,94 miljoniga vähenes nende arv 2%). Eestis ööbinud väliskülastajatest 1,38 miljonit ööbis majutusettevõtetes ja pool miljonit tasuta majutuses (näiteks sugulaste või tuttavate juures, oma korteris või suvilas).
Eesti majutusettevõtetes ööbis 2007. aastal 1,38 miljonit välisturisti, võrreldes 2006.aastaga vähenes nende arv 3,3% ehk 47 260 turisti võrra. Valdavalt tulenes ööbimiste vähenemine välisturistide ööbimiste arvu langusest spaades ja sanatooriumides.
Fakt, et samal ajal, kui turism Euroopa riikides kasvas, vähenes Eestit külastavate välisturistide arv paljudelt olulistelt sihtturgudelt, näitab Eesti kui sihtkoha konkurentsivõime nõrgenemist võrreldes teiste meie regiooni (Ida-/ Põhja-Euroopa) sihtkohtadega. Olulisemate teguritena, mille osas Eesti atraktiivsus sihtkohana on vähenenud, tuleb nimetada kaupade ja teenuste hinnataset, teenuste hinna-kvaliteedi suhet, teeninduskvaliteeti, soodsate ja mugavate otsetranspordiühenduste (sealhulgas odavlendude) vähesust Euroopa peamistelt sihtturgudelt, ning atraktiivsete ja omanäoliste turismitoodete ebapiisavat pakkumist ja tutvustamist.
Sihtturgudel tehtud uuringud näitavad, et Eestit külastanud turistid on reisiga küll enamasti rahul, kuid samas ei paista Eesti sihtturgudel millegi eriliselt atraktiivsega silma.
2008. aastaks prognoosib UNWTO reisimise kasvu aeglustumist, tulenevalt maailmamajanduse kasvu tõenäolisest aeglustumisest. UNWTO esialgne prognoos näitab, et 2008.aastal kasvab nii maailma kui ka Euroopa turism võrreldes 2007.aastaga 3-4%. Kiirem kasv jätkub Aasia ja Vaikse ookeani regioonis (8-10%) ja Lähis-Idas (6-10%). Kõige aeglasemat kasvu prognoositakse Ameerikale (1-3%), tulenevalt ebakindlusest USA majanduse arengu suhtes.
Eestis võib 2008. aastaks prognoosida siseturismi kasvu jätkumist, kuid tõenäoliselt veidi aeglasemas tempos kui 2007. Välisturistide arv tõenäoliselt kasvab 2007 tasemega võrreldes mõne protsendi võrra. Lähiaastatel sõltub välisturistide arvu kasv paljuski sellest, kas lisandub uusi transpordiühendusi. Oodata võib Soome turistide arvu languse peatumist ja võrreldes 2007. a. tasemega isegi mõningast kasvu. Seda toetab kiirlaevade hooaja pikenemine tänu soojale talvele, ning Tallinki ja Viking Line’i uute, aastaringselt sõitvate kiirlaevade lisandumine Tallinn-Helsingi liinile 2007. ja 2008. aastal. Turismi Venemaalt peaks positiivselt mõjutama Eesti liitumine Schengeniga. Tänu sellele saavad Schengeni viisat omavad kolmandate riikide (eelkõige Venemaa ja Hiina) kodanikud sama viisaga ka Eestisse reisida , mis võimaldab neil näiteks kombineerida Eesti ja Põhjamaade või Baltimaade külastust. Ühtlasi peaks piirikontrolli kadumine Soome ja Läti piiril suurendama Eesti atraktiivsust nende Euroopa turistide seas, kes tahavad teha pikemaid ringreise auto, bussi või haagissuvilaga, kombineerides näiteks kolme Balti riigi külastust (eriti sakslased ).
Positiivne on mõnede uute lennuliinide avamine 2008. aastal (Tallinn-München, Tallinn- Rooma ), kuigi eelmiste aastate kogemus on näidanud, et üldiselt ei suurenda uus lennuliin välisturistide arvu kohe esimesel aastal. Positiivne on ka Stockholm-Pärnu lennuliini avamine 2008. a. suveperioodiks.
Positiivne tegur oli ka mitmete uute hotellide avamine 2007. aastal. Näiteks Tallinnas suurenes hotellikohtade arv 2007. a. jooksul 21% (lisandus 8 hotelli umbes 2300 voodikohaga), sealhulgas lisandus mitmeid konverentside korraldamiseks sobivaid hotelle, mis võimaldavad Tallinna paremini konverentsisihtkohana müüa. Ka Tartus suurenes hotellikohtade arv märkimisväärselt (lisandus 205 toaga hotell Dorpat ). Kui 2004.-2005. a. ilmnes Tallinnas ja Pärnus suvekuudel hotellikohtade puudus, siis hetkel on seoses uute hotellide avamisega ja välisturistide arvu vähenemisega hotellide täituvus vähenenud ja paari aasta perspektiivis pole ette näha, et hotellikohtade nappus ka suvehooajal turismi kasvu takistaks.
(Eesti ja maailma turism 2007)
Kasutatud kirjandus:

Eesti ja maailma turism 2007.
[ http://www.eas.ee/?id=2116 ] 22.08.2008

Eesti riiklik turismiarengu kava aastateks 2007-2013 [ https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12755212 ], 22.08.08

Jakobson, J. Turismi alused. Tallinn, 2002.

Siimon , I. Turisminduse alused. Tartu Ülikooli Kirjastus, 1996.
11

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 137 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

137 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

nannuk Õppematerjali autor

Turismi ajalugu ja areng, roll tänapäevaühiskonnas ja seosed teiste majandusharudega.

turism

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

EESTI HOTELLITURU ÜLEVAADE JA ANALÜÜS

hotelle, mis võimaldavad Tallinna paremini konverentsisihtkohana müüa. Ka Tartus suurenes hotellikohtade arv märkimisväärselt (lisandus 205 toaga hotell Dorpat). Kui 2004.-2005.a. ilmnes Tallinnas ja Pärnus suvekuudel hotellikohtade puudus, siis hetkel on seoses uute hotellide avamisega ja välisturistide arvu vähenemisega hotellide täituvus vähenenud ja paari aasta perspektiivis pole ette näha, et hotellikohtade nappus ka suvehooajal turismi kasvu takistaks. 1 Ülevaade statistikast ja suundumustest. Majutusettevõtetes peatus 2007. aastal 2,34 miljonit turisti, neist 41% olid Eesti elanikud. Siseturismi iseloomustas 2007. aastal positiivne areng. Inimestel oli võimalik rohkem kulutada puhkusereisidele ning firmadel ja asutustel seminaridele, koolitustele jm firmaüritustele. Majutusettevõtete teenuseid kasutas 2007. aastal 963 000 Eesti elanikku ehk 16% enam kui aasta tagasi. Välisturiste peatus majutusettevõtetes 2007

Turismi -ja hotelli ettevõtlus

docx

PIIRKONNA TURISMIARENGUKAVA ANALÜÜS

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool TT- PIIRKONNA TURISMIARENGUKAVA ANALÜÜS Hindeline arvestustöö õppeaines ,,Turismi planeerimine" Juhendaja õpetaja Eda Veeroja Väimela 20 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin sihtkohaks Hiiumaa, kuna see tundus olevat huvitav ning soovin sihtkohta paremini tundma õppida. Varjatud põhjuseks on see, et soovin ise Hiiumaad lähitulevikus külastada

Turismimajandus

doc

INCOMING TOURISM 2003-2008

.....................................................................9 SISSEJUHATUS Incoming- ehk vastuvõtuturismi all mõistetakse väliskülaliste reisimist vaadeldava riigi territooriumile ja seal peatumist. Aastatel 2003-2008 on turismimajanduses olnud nii tõuse kui ka mõõne. Aasta 2003 oli Eesti sissetulevate turistide arve väiksem kui eelnevatel aastatel, kuidas aasta lõpu poole, oli turistide arve oodatust suurem (http://www.mkm.ee/failid/0504_Turism_2003.pdf). Aastal 2004 oli turism tõusuteel. Eestis ööbinud välisturistide arv kasvas märgatavalt. Põhilisteks mõjutajateks olid paljud uued turismiteenuste pakkumised ja Eesti liitumine Euroopa Liiduga. 2005. aastal jätkus turismi kasv Eestis, suuresti ka tänu Euroopa Liidu toele. Aastal 2006 suurenes siseturistide arv. See kompenseeris Soomest ja Saksast sissetulevate turistide arvu vähenemise. Ka aastal 2007 vähenes Eestis vastuvõtu turismi arv. Jällegi korvas languse siseturism. Võrreldes 2007. Aastaga

Turismimajanduse alused

docx

Turismitrendid

SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Turism on kasvanud üheks populaarseimaks puhkuse veetmise viisiks tänapäeval. Turism mõjutab ka tänu oma tugevate sidemete tõttu teise majandusharudega kogu majandust ning suurendab ka nõudlust erinevate toodete ja teenuste peale, mis kuuluvad teistesse elu valdkondadesse. Antud referaadi eesmärgiks on erinevat kirjandust uurides koostada ülevaade tursimi üldistest asjaoludest ja ka trendidest selle valdkonnas. Töös antakse ülevaade turismi liigitusest, erinevatest turismi vormidest ja ka turismitrendidest. Uurimisülesanded, millele vastust otsitakse, on järgmised: · anda ülevaade turismi üldisest liigitusest; · analüüsida erinevaid turismivorme; · leida erinevusi turismifaaside vahel; · selgitada välja praeguse aja turismitrendid; · prognoosida lähituleviku turismitrende. Uurimisülesannete lahendamiseks tuleb tutvuda erinevate allikatega turismivaldkonnast.

Turism

docx

Turismituru analüüs

Turismituru analüüs Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas välisturism 2012.aasta kokkuvõttes kogu maailmas. Euroopa turismis näitasid suurt kasvu Saksamaa, USA ja Jaapani turistide reisid Euroopa riikidesse. Eesti sissetuleva turismi arv samuti kasvas. Kõige suuremat kasvu näitasid ööbimised puhkusreisidel, mis moodustasid 2/3 kõigist välisturistide ööbimistest. Eesti sissetuleva turismi kasvu jätkumine 2012.aastal tähendas juba kolmandat aastat järjest uut rekordtulemust. 2012.aasta esimesel poolaasta turismi kasvu mõjutatavad tegurid olid lennuühenduste lisandumised ja liinide sageduste suurendamised, kultuuripealinna meediakajastuste mõju, avaliku ja erasektori turundustegevused ning uute ajaveetmisvõimaluste ja vaatamisväärsuste avamised Tallinnas. Uute lennuühenduste lisandumine tõi suurt turismi kasvu Venemaalt, Norrast, Saksamaalt ja Hollandist

Hotellimajanduse alused

doc

Turismimajanduse alused KT Kordamisküsimused

Turismimajanduse alused KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on turism? Turism on inimeste sihipärane organiseeritud reisimine kindlatel eesmärkidel. 2. Mis on turismimajandus? Turismialane ettevõtlus, mis tegeleb reisi ettevalmistamise ja organiseerimisega, inimese sihtpunktis viimisega ning reisiprogrammi sisustamisega pakkumaks reisijale mugavat, huvitavat ja meeldejäävat kogemust. 3. Mis on turismitoode? Tooge näiteid. Turismitoode on terviklik külastuselamus, mis koosneb erinevatest toodetest ja teenustest, mida külastaja oma reisi ajal tarbib, nt

Turismimajandus

ppt

Rekreatsioon ja turism

Rekreatsioon ja turism Terminoloogia Suurem osa kirjandust võõrkeeltes, raske eesti keelde tõlkida: · inglise keeles leisure, recreation, outdoor, sport(s), tourism · soome keeles vapaaaika, virkistys, ulkoilu, liikunta, urheilu, matkailu · eesti keeles virgestus, rekreatsioon, välisliikumine, sport, liikumisharrastus, turism Vaba aeg leisure · objektiivne saame mõõta ajaliselt minutites, tundides, päevades · subjektiivne sisemine tunnetus Neulinger, 1974 Rekreatsiooni mõiste · Ladina k. recreatio värskendav, taastav · Ajalooliselt käsitleti kui teatud aja vältel toimuvat vabalt valitud kerget ja puhkust pakkuvat tegevust, mis võimaldab inimestel

Vaba aeg ja rekreatsioon

ppt

Turism Eestis

Turism Eestis Liina Pärn Talv 2008 Millest räägime? · Mis on turism? · Millist turismi on olemas? · Kes on turist? · Mida on turismiks vaja? · Turism Eestis Mis on turism? Kes on turist? · Inimeste sihipärast rännutegevust hakati nimetama turismiks alles 18.saj. lõpuaastatel, kui Euroopas hakkas levima välismaa külastamise komme lõbutsemise ja puhkamise eesmärgil. Neid inimesi hakati nimetama turistideks. · Reisimine hõlmab kõiki reisimise vorme ja liike, olenemata motiividest, ajast ja kohast, s.t. mõiste valdkonnas ei ole tähtis, miks reis ette võetakse, kui kaua see kestab, kuhu sõidetakse ja kas reisija jälle tagasi tuleb

Eestimaa tundmine

Rohkem sarnaseid