Jaan Kross (3)

Sisukord

Lk 1- 2 Jaan Kross , ning Jaan Kross ajakirjanikuna
Lk 3- 7 Kirjanduslik tegevus
Lk 7- 8 Tunnustused, lemmik luuletused.
Lk 9 Kasutatud kirjandus

Jaan Kross

Jaan Kross (sündis 19. veebruaril 1920) on tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (1938–45) ja oli seal kuni 1946 õpetaja (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Venelased arreteerisid ta ning saatsid GULAG-i. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal on ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi abikaasa on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit . Jaan Kross Kalju lepiku eakaaslane alustas luuletamist Tallinna Westholmi gümnaasiumi õpilasena 1938. aastal ja tõenäoliselt jätkas seda Tartu Ülikoolis, kus õppis juurat. Temagi kirjanduslik debüüt takerdus okupatsioonida ja sõdade tõttu ja oma niinimetatud eelõitsengusse kuuluvad luuletused avaldas ta alles viiekümnesena oma seni ainukeses valikkogus “ Voog ja kolmpii” ( 1971 ). tsükkel “Eilne mees väljas” on ilmselt arbujate mõjuline, demonstreerides autori vormilist osavust, intellektuaalset haaret ja noorusliku kõrgvaimset esprii taotlust . Jaan Kross, kes oli Tallinna vanglas istunud juba sakslast ajal, arreteeriti uuesti 1946 ja siberist tagasi pääses ta 1954. Järgmised viisteist aastat tegutses ta Tallinnas tõlkija, luuletaja ja erudeeritud esseisti- publitsistina, saades kirjanduse uuendajate peamiseks juhiks ja võimulähedast kriitikute peksupoisiks. Tema 1958. aastal ilmunud esikkogu “Söerikastaja” järgi loetakse uue perioodi algust eesti luules, sellele järgnesid eraldi väljaandes satiiriline poeem , kolm luulekogu ja valikkogu. pärast seda on Kross siirdunud jäägitult proosasse ja teeninud nimelt sealt oma püsivad meriidid. Iseloomulikult käsitles kriitika noorautorist Krossi eeskätt satiirikuna. intelligentne, haritud ja läbilöögivõimeline Kross ruttas kritiseerima nõukogude elu ebakohtasid niivõrd, kui see võimalik. Ta kirjutas bürokraatidest ja laiskadest kommunaalametnikest, kes takistavad uur ja avarduvat nõukogude elu. Jaan Krossi inimene, eriti autori varasemas luules, on tugev, töökas, rõõmus kodanik. [- - -] Tema usutunnistus on vana ning pehastunu hävitamine, uue ehitamine, oma aja teenimine , edasiliikumine, areng ( Runnel 1984). Ta tõi (koos Kaalepiga) eesti tardunud luulesse kergust, hoogu, eksootikat ning sära ( luuletus “Irax”). 1996. aastal vastab ta intervjuuerija küsimusele: Kust võtsite nendes oludes oma luules kajastuva optimismi? – võibolla kartusest, et kui ma maailma hakkan teisiti nägema siis osutun löödud tüübiks (Kross 1995). Krossi ande laad ja mastaap tulid paremini välja järgmise aasta luules, mis koguna “Kivist viiulid” ilmus 1964. Seal olid esindatud nii tema suurejooneliselt barokne vabavärss kui ka assotsiatiivne kujundiloogika. Runnel iseloomustab seda kui lineaarset loogilist arutlust ja teostust, mida saab harvem, kui see hea oleks, meeleline kaemus . Taas Krossi luulest ajendatuna areneb eesti luulekriitikas pikk ja segane vaidlus intellektuaalse luule ja selle kahjulikkuse üle. Samal ajal annab selle raamatu kõiki motiive koondav assotsiatiivne (s.t tavamõistes süžeetu) poeem “Maailma avastamine” nime terve ajajärgu suundumustele. (Poeemi moto kõlab: “Kolumbus oli kangru poeg / Genua linnast pärit”.)

Kõik inimesed on sündinud Genuas

Kõik inimesed on sündinud
sinise mere ääres
Kõikide isad
on kummargil kangaspuude taga
kudumas kangas
lastele jätkata.
[- - -] 1
Ja kõik asuvad teele,
sest kõik peavad asuma teele.
Karavellidega,
galeoonidega, galeeridega, galeassidega, korvettidega, fregattidega, parklaevadega, prikkidega, brigantiinidega, pargastega, kuunaritega, kaljastega, kutritega, jahtidega, praamidega, lotjadega, luupidega, parvedega, paatidega[- - -]
ja vöö vahele pistetud hõlmadega
ning avastavad uue maailma.
Kõik.
Mõni kõikide,
vähesed paljude,
igaüks iseenese jaoks.
Sest igaüks peab avastama oma