Jaan Kross (3)

Sisukord

Lk 1- 2 Jaan Kross , ning Jaan Kross ajakirjanikuna
Lk 3- 7 Kirjanduslik tegevus
Lk 7- 8 Tunnustused, lemmik luuletused.
Lk 9 Kasutatud kirjandus

Jaan Kross

Jaan Kross (sündis 19. veebruaril 1920) on tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (1938–45) ja oli seal kuni 1946 õpetaja (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Venelased arreteerisid ta ning saatsid GULAG-i. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal on ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi abikaasa on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit . Jaan Kross Kalju lepiku eakaaslane alustas luuletamist Tallinna Westholmi gümnaasiumi õpilasena 1938. aastal ja tõenäoliselt jätkas seda Tartu Ülikoolis, kus õppis juurat. Temagi kirjanduslik debüüt takerdus okupatsioonida ja sõdade tõttu ja oma niinimetatud eelõitsengusse kuuluvad luuletused avaldas ta alles viiekümnesena oma seni ainukeses valikkogus “ Voog ja kolmpii” ( 1971 ). tsükkel “Eilne mees väljas” on ilmselt arbujate mõjuline, demonstreerides autori vormilist osavust, intellektuaalset haaret ja noorusliku kõrgvaimset esprii taotlust . Jaan Kross, kes oli Tallinna vanglas istunud juba sakslast ajal, arreteeriti uuesti 1946 ja siberist tagasi pääses ta 1954. Järgmised viisteist aastat tegutses ta Tallinnas tõlkija, luuletaja ja erudeeritud esseisti- publitsistina, saades kirjanduse uuendajate peamiseks juhiks ja võimulähedast kriitikute peksupoisiks. Tema 1958. aastal ilmunud esikkogu “Söerikastaja” järgi loetakse uue perioodi algust eesti luules, sellele järgnesid eraldi väljaandes satiiriline poeem , kolm luulekogu ja valikkogu. pärast seda on Kross siirdunud jäägitult proosasse ja teeninud nimelt sealt oma püsivad meriidid. Iseloomulikult käsitles kriitika noorautorist Krossi eeskätt satiirikuna. intelligentne, haritud ja läbilöögivõimeline Kross ruttas kritiseerima nõukogude elu ebakohtasid niivõrd, kui see võimalik. Ta kirjutas bürokraatidest ja laiskadest kommunaalametnikest, kes takistavad uur ja avarduvat nõukogude elu. Jaan Krossi inimene, eriti autori varasemas luules, on tugev, töökas, rõõmus kodanik. [- - -] Tema usutunnistus on vana ning pehastunu hävitamine, uue ehitamine, oma aja teenimine , edasiliikumine, areng ( Runnel 1984). Ta tõi (koos Kaalepiga) eesti tardunud luulesse kergust, hoogu, eksootikat ning sära ( luuletus “Irax”). 1996. aastal vastab ta intervjuuerija küsimusele: Kust võtsite nendes oludes oma luules kajastuva optimismi? – võibolla kartusest, et kui ma maailma hakkan teisiti nägema siis osutun löödud tüübiks (Kross 1995). Krossi ande laad ja mastaap tulid paremini välja järgmise aasta luules, mis koguna “Kivist viiulid” ilmus 1964. Seal olid esindatud nii tema suurejooneliselt barokne vabavärss kui ka assotsiatiivne kujundiloogika. Runnel iseloomustab seda kui lineaarset loogilist arutlust ja teostust, mida saab harvem, kui see hea oleks, meeleline kaemus . Taas Krossi luulest ajendatuna areneb eesti luulekriitikas pikk ja segane vaidlus intellektuaalse luule ja selle kahjulikkuse üle. Samal ajal annab selle raamatu kõiki motiive koondav assotsiatiivne (s.t tavamõistes süžeetu) poeem “Maailma avastamine” nime terve ajajärgu suundumustele. (Poeemi moto kõlab: “Kolumbus oli kangru poeg / Genua linnast pärit”.)

Kõik inimesed on sündinud Genuas

Kõik inimesed on sündinud
sinise mere ääres
Kõikide isad
on kummargil kangaspuude taga
kudumas kangas
lastele jätkata.
[- - -] 1
Ja kõik asuvad teele,
sest kõik peavad asuma teele.
Karavellidega,
galeoonidega, galeeridega, galeassidega, korvettidega, fregattidega, parklaevadega, prikkidega, brigantiinidega, pargastega, kuunaritega, kaljastega, kutritega, jahtidega, praamidega, lotjadega, luupidega, parvedega, paatidega[- - -]
ja vöö vahele pistetud hõlmadega
ning avastavad uue maailma.
Kõik.
Mõni kõikide,
vähesed paljude,
igaüks iseenese jaoks.
Sest igaüks peab avastama oma maailma.
Krossi luule sisuline hood ja vormiline julgus ilmnevad sellest katkendis. Nii nagu kriitikuid vihastas tema silmaluuleline “Köietrikk”, arutleti pikalt ka selles poeemis esitatud sõiduvahendite loetelu üle ( mis on märksa pikem kui tsiteeritud) ja saadi kinnitust autori veiderdamisel ja oma mina upitamisel. Tegelikult oli asi vaid vahepeal väga kitsaks muutunud luule piiride avardamises: Riimitud värss on laevasõit jõgepidi, / vabavärss meritsi . // Kõige rikkamad sadamad / asuvad jõgede suudmeis ( “ Traktaat riimitud ja riimimata värsist” 1996).
Krossi luulekogud “ Lauljad Laevavööridel” (1966) ja “ Vihm teeb toredad asju” (1969) on kainemad ja komplitseeritumad, sisaldavad rohkem isiklikke motiive, muu hulgas ka võluvat armastuslüürikat ning allegooriaid kaasajad kirjanduselu kohta, kuid muutunud ajas on need jäänud noortemate autorite luule varju. Kross on tõlkinud eeskätt prantsuse ja saksa keelest mitmeid värsilooliselt olulise autoreid ( Beranger, Becher, Eluard, Prevert) ning ka soome ja soomerootsi moderniste (Diktonius, Turtiainen).

Jaan Kross ajakirjanikuna

“Stalinismi sitkusest“  ja “Tähtis päev”. Erilised artiklid ja mõned tsitaadid neist.
 
“Vahepeal tuli muidugi Jakobson, kes pidas meile küll kolm isamaakõnet ja tegi mitmeid vägevaid asju. Aga kelle kohta vist August Kitzberg on ütelnud kuldsed – ja rasked sõnad: ta suri oma au ja hiilguse kohta üliõigel ajal. Sest pisutki hiljem oleks tähendanud, et  v e n e s t u s  oleks teinud temast oma tööriista ja tal oleks olnud põrgulikult raske ajaloo ees oma rollist pääseda.“ (“Tähtis päev“)
 
“Kas meie saamatute protsent on tõesti viimaks halvavalt suur? Või peame end hoopis paremateks ja selles on kogu küsimus?! Et m e i l pole Euroopa Liitu vaja?! Nii tobe enesehinnangu liialdus ei saa ju olla kuigi üldine. (“Tähtis päev”)
 
“Või taas: Eestlasi saime tänavu mõnevõrra vähem kui mullu , aga iga mehe kohta tuli vähemalt üks ära. Kes üle jäid, need peksime laiali, vastuhakkajad raiusime maha.” (“Stalinismi sitkusest”)
2

Kirjanduslik tegevus

1958. aastal ilmus Jaan Krossi esikkogu “Söerikastaja”. Samal aastal sai ta Kirjanike Liidu liikmeks. “Söerikastaja” on luuletuste raamat, millega luuletaja astus välja juhikultuse, silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu. See oli püüd uuestisünnile ja puhtusele, luuletaja soov alustada maailmaavastamise teekonda lähimineviku taagast vabanenult. Seejuures näitas Kross ennast intellektuaalina, kellel on luulevahendeid vaja eelkõige mingi mõtte või tõe kuulutamiseks. Kross kasutas “Söerikastajas” vabavärssi, kutsudes sellega esile ägeda poleemika .
 
Miks on saanud kuuekümnendad kuldse sära?
“No ega nad majanduslikult nii väga kuldsed olnud, aga GULAGe enam polnud, Jaan Krossil ilmus “Söerikastaja” ja ega maal elu nii hull olnudki kui täna. (Enn Vetemaa )
 
Luuletaja järgmine kogu oli “Kivist viiulite”, mis ilmus 1964. aastal. Selle luulekogu häälestus oli juba optimistlik, sõjaõudusest ülesaanud maailm avanes taas. Kross luuletab teaduse plahvatuslikust arengust, alanud kosmoseajastust, koloniaalmaade ärkamisest ja vabadusliikumisest. Minevikule heideti nüüd humoristlik või satiiriline pilk.
 
Järgmisena ilmus luuletustekogu “Lauljad laevavööridel” (1966). See raamat kujutas uut maailma- päikeseriiki, kus elu on vägivallata, arukas ja inimlik.
1968. aastal ilmus luulekogu “Hetk”.  Samal aastal kirjutas Kross koos abikaasa Ellen Niiduga reisiraamatu “ Muld ja marmor ”.
3
Luulekogu  “Vihm teeb toredaid asju” (1969) märgib pöördumist lüürilise autorimina poole.
Vihm teeb toredaid asju
Vihm ajab õied vihmavarju
ja vihmavarjud õide
Vihm peseb vanade kiviraiujate näod puhtaks
Vihm seob karvad mu paljal rinnal
ükshaaval linnamüüri samblatuttide külge
Vihm teeb toredaid asju
Vihm teeb plekk- katustest klavereid
ja veetorudest flööte
Vihm ei pelga kirikuid
Vihm sosistab murule kõik ära tsss...
ja naerab asfaldile laginal
Vihm teeb toredaid asju
Vihm on esteet
Vihm paneb naised seelikuid kergitama
seda kõrgemale
mida ilusamad põlved
Vihm teeb lollidele tsss...
otse lagipähe
Vihm teeb toredaid asju
Vihm süvendab iseloomusid
Vihm teeb kurvad kurvemaks kurjad kurjemaks
Vihm teeb inimesed luuletajate jaoks
riidest lahti.
Jaan Krossi luule võtab kokku valikkogu “Voog ja kolmpii“ (1971), mis sisaldab loomingut  aastaist 1938- 1968.
Murranguaastaks Jaan Krossi loometeel kujunes 1970, mil ilmusid “Neli monoloogi Püha Jüri asjus“ ning “Kolme katku vahel“ I . 
Nendes pöördus Kross ajaloolise aine poole, millele truuks on ta siiani jäänud. Ta arendas   välja omalaadse ajaloolise romaani, mille peategelasteks on reaalselt elanud Eesti aja- ja kultuuriloo tegelased ja milles taotletakse maksimaalset töepära.
Romaan “Kolme katku vahel” kujutab XVI sajandil tegutsenud “ Liivimaa kroonika” autori, Tallinna eestlasest pastori Balthasar Russowi elukäiku ja teda ümbritsenud keskaegset linnamiljööd. Teost läbib teema, milliseid kompromisse tuleb teha selleks, et võõra võimu all oma põhimõtetest ja moraalist mitte loobuda .            
 
Rahvaküsitluse põhjal (2001.a.), kus teemaks olid 100 Eesti elu enim mõjutanud raamatud, oli J. Krossi raamat “Kolme katku vahel” üheksandal kohal.
„Nii mäletan minagi, kuidas ma poisikesena lugesin õhinal läbi Jaan Krossi «Kolme katku vahel», ronides Balthasar Russowi kannul köitest köitesse mööda tema imepärast tõusuteed, neelatud romaani võlumaailma, nagu see ainult nooruses on võimalik.“ (Tõnu Õnnepalu)
 
1971. a. kirjutas Jaan Kross “Michelsoni immatrikuleerimise” .
1972.a. “Klio silma all”
1973.a. “Mardileib”. Hansamuinasjutt teravmeelsest apteekripoisist, kellel õnnestub leiutada uus imemaiustus, ja sellest, kuidas kahe kavala vanamehe iseäralikud haigused võivad aidata kokku viia kaks noort armastavat  südant.
 
Otsekui oleks allmaajumal Vulcanusel laboratooriumi keldris karvane kumalane ninna lennanud.
«Mnjmm,» küsib meister natukese aja pärast potist, «kas segamislaual oli tuult tunda?»
Ja Mart luiskab igaks juhuks: «Raasuke paraku oli. Paari grammi jao neidsamuseid rästikukeeli pühkis ikkagi minema. Nii et meister hoidku pott aga hästi sügavasti peas ja istugu parem natuke kaugemal.»
Meister nihutab neljajalgse järi segamislauast kaugemale ja Mart torkab ta arvelaua talle pihku. Et ta mitridaatsiumi ainete arvu täpselt kontrollida saaks. Nagu peremees peab...
  4
1975. a. ilmus “Kolmandad mäed“.
1975.a. ilmus “ Taevakivi “. “Taevakivis“ on kirjeldatud O.W. Masingu Äksi- perioodi.
1978.a. ilmus “Keisri hull“. Tavatu lugu balti aadliku , Võisiku mõisahärra Timotheus von Bocki ja tema naise Eeva, endise lihtsa taluneiu, kompromissitust elust möödunud sajandi esimesel poolel. Raamat, mille ridadesse (ja ka nende vahele!) on autor kirjutanud palju selliseid tõdesid, mille avaldamine kaasaegset teemat käsitlevas teoses olnuks esmatrüki ilmumise ajal mõeldamatu. Tugeva isiksuse ja diktatuuri vastasseisu teema ajendas paljude allasurutud tõdede taasärkamist ja aktualiseerumist.
«Keisri hull» on tõlgitud soome, rootsi, vene, ungari, bulgaaria , leedu, tðehhi, slovaki, norra, prantsuse, hollandi, hispaania , portugali, saksa ja inglise keelde.
1989. aastal pälvis Jaan Krossi “Keisri hull” parima välismaise raamatu auhinna Prix du meilleur livre étranger.
1980.a. ilmus “ Kajalood “.
1981. a. ilmus “Ülesõidukohad“.
1982.a. ilmus “Rakvere romaan“. Romaani põhiline sündmustik toimub 18. sajandil Rakveres . Peategelase isikliku elu sündmuste taustal tõuseb keskse süžeelise teljena esile Rakvere linna läbi sajandite kestnud võitlus oma linnaõiguste eest.
1984.a. ilmus “Professor Martensi ärasõit“.
1987.a. ilmus “ Vastutuulelaev “. Romaan Bernhard Schmidtist, Naissaarelt pärit täheteadlasest ja optikust, kelle elu peamine osa möödus Saksamaal. Täpsete ja keeruliste astronoomiliste seadmete valmistamisel sai Schmidt kasutada ainult vasakut kätt - parema oli ta kaotanud noorukieas. 1930.a. leiutas ta uut tüüpi teleskoobi , mis tõi talle maailmakuulsuse.
1988.a. ilmus “Silmade avamise päev“.
1988.a. ilmus “ Wikmani poisid“.
Wikmani poiste tegevus toimub Eestis aastail 1937-1944. 1937. aastal on klassitäis poisse Wikmani Eragümnaasiumis erakordselt isikupäraste õpetajate käe all haridust omandamas ning ka tembutamas. 1944. aastal on osa neist poistest, kes olude sunnil, kas enese tahtmisest ja veendumusest jäänud kodumaale , mitmedki aga laiali maailmas ja nii mõnigi juba erinevatel pooltel sõdides hukkunud . Sisseelamine Wikmani Eragümnaasiumi lõpuaastaisse annab ülevaatliku pildi Eesti tolleaegsest elust. 
“Wikmani poistest“ on vändatud ETV-s  telelavastus (1995). Peaosalisteks selles lavastuses olid  Mait Malmsten, Liina Olmaru, Mikk Mikiver, Marko Matvere, Indrek Sammul jne.
1990.a. ilmus “Väljakaevamised“.  Tegevus toimub 1954. aastal, üks aasta pärast Stalini surma. Peategelaseks on äsja Siberist asumiselt saabunud Peeter Mirk, kes läheb tööle suvistele arheoloogilistele väljakaevamistele Toompeale. Eelviimasel päeval leiab ta seinaorvast vahakamaka sisse sulanud karbikese, mis sisaldab 13. sajandist pärit käsikirja  Taani kuninga asehalduri Andrese pihtimust.
Andres kirjutab päevikuvormis, kuidas ta jõudis tõdemusele, et mõõgaga ristiusu pealesurumine kohalikele eestlastele on väär ning tegelikult on kohalikud tunduvalt kõrgemalt arenenud kui nemad, võõrvallutajad. Mirk, kes seda käsikirja loeb, on veendunud antisotsialist. Ta näeb käsikirja ning nõukogude okupatsiooni vahel Eestis selget paralleeli ning otsustab, et Andrese pihtimus tuleb trükis avaldada. Ent Stalini režiim on veel kõigil selgelt meeles ning 5
kardetakse , et tema surm ei muuda midagi. Käsikirjaga kokkupuutuvad inimesed jagunevadki suuremalt jaolt kaheks – need, kes näevad selles omalaadset iidset suveräänsusdeklaratsiooni, ning need, kes tunnetavad dokumendis vaid ohtu oma julgeolekule  - neid nimetab Mirk poolpunasteks või punasteks, inimesteks, kes on leppinud nõukogude ikkega. 
Romaan kulmineerub Mirgi tüdruksõbra Loola lahkumisega oma endise elukaaslase juurde, jättes Peetri täiesti üksi  käsikirja ei avaldata, lootus täisväärtuslikule elule on kadunud (siiski rehabiliteerimata ju) ning ka ainus mõistja, Loola, jätab ta maha. 
Peeter Mirk sümboliseerib laiemalt kõiki Eesti elanikke peale II maailmasõda – kannatanud nõukogude režiimi tõttu, seesmiselt vabad, ent siiski jõuetud midagi ette võtma. Omamoodi peategelane on kuninga asehaldur Andres ning tema käsikiri. Just viimane pidi innustama lugejaid 1990. aastal – üleminekuaeg oli välja kuulutatud, iseseisev Eesti Vabariik ukse ees. Kadunud nõukogude okupatsioon pidi tunnistatama ebaseaduslikuks – siinkohal oligi selleks parim viis seda teha Andrese kaudu, kes paralleelina Nõukogude Liidule, tunnistas oma väära käitumist Eestlaste tagakiusamisel ning okupeerimisel.  
Teiseks oluliseks sümboliks raamatus on vana klaver , mida Mirk aitab oma sõbral Sõrdil tüdre juurde kolida. Klaver, mille Sõrd ostis Eesti Vabariigi ajal, sattus okupatsiooni saabudes võõrastesse kätesse. Sõrdi abikaasa, kes viidi Siberisse, müüs maha oma maja, et tütrele pulmakingitust teha ning klaver, millel ta lapsena mängis, võõraste käest tagasi osta. Klaara-proua, kes klaveri uueks omanikuks oli saanud, hoiab muusikariistast kümne küünega kinni ning nöörib Sõrdilt kahekordse hinna, mida klaver tegelikult väärt on. Kross kujutab läbi sarkasmiprisma Klaarat kui nõukogude režiimi ajuloputuse läbinut. Viimaks makstakse nõutud raha ning klaver viiakse Sõrdi tütre Tiiu juurde. Klaver, omamoodi side Eesti Vabariigiga, jõudis tagasi oma õigete omanike juurde.
 
1993.a. ilmus “Tabamatus“.
1994.a. ilmus “Järelehüüd“.
1995.a. ilmus “Mesmeri ring“.
1998.a. ilmus “Paigallend“.
2001.a. ilmus “ Tahtamaa “.  "Tahtamaa" on Krossi esimene tänapäeva käsitlev romaan. See kõneleb talude tagastamisest, ärist, peresuhetest ja erootikast. Ning     ravimudast, millega katsutakse romaanis raha teha. 6
„Siis pöördusid lugejad Krossi poole: tulgu ta kaasaega. Ja Kross ehtsa rahvakirjanikuna võttis sellegi väljakutse vastu ning kirjutas «Tahtamaa».“ ( Rein Veidemann)
“Kokku võttes: tegemist on omapärase muinasjutu elik ajaloolise romaaniga. Meister Kross on jäänud oma liistude juurde, mis siis, et loo formaalne tegevusaeg on nihkunud kaasajale ohtlikult lähedale.“ (Tõnu Õnnepalu)
2003.a. ilmus Jaan Krossi mälestusteraamat “Kallid kaasteelised”. Jaan Krossi üle 700-leheküljeline mälestusteraamat algab lapsepõlvest ja lõpeb 1962. aastaga. Pikemalt peatub kirjanik 1940. aastatel, meenutades laagriaega Komimaal ja asumist Siberis. Lisatud on rikkalik fotomaterjal ja nimeregister.
 
Härra Lennart Meri, mida teile on tähendanud või andnud Jaan Krossi looming?
„Eesti Vabariigi kõigi katsumuste ja kõigi õnnestumiste kõige lühem kokkuvõte ongi Jaan Kross oma loominguga.“ (Lennart Meri)
 

Tunnustused

1971: Friedebert Tuglase novelliauhind
Friedebert Tuglase novelliauhind on kirjandusauhind, mille asutas Friedebert Tuglas 1970. aastal. Esimesed laureaadid valis välja Tuglas ise ja neid autasustati 2. märtsil, kirjaniku sünnipäeval, 1971. aastal.
Auhind koosneb Tuglase soovi kohaselt laureaadile pühendatud trükisest ja rahalisest preemiast.
1972: Friedebert Tuglase novelliauhind
1989: Tartu Ülikooli filosoofia audoktor
1990: Friedebert Tuglase novelliauhind
1995: Friedebert Tuglase novelliauhind
1996: Riigivapi teenetemärk I
Riigivapi teenetemärk on Eesti Vabariigi teenetemärk, mis on asutatud 1936. aastal Eesti iseseisvuse väljakuulutamise päeva, 1918. aasta 24. veebruari mälestamiseks. Riigivapi teenetemärk antakse ainult Eesti kodanikule kõrgeima astme teenetemärgina riigile osutatud teenete eest.
Riigivapi teenetemärk ning Valgetähe teenetemärk asutati 7. oktoobril 1936. aastal dekreediga. Riigivapi teenetemärgi kavandi autoriks oli kunstnik Paul Luhtein.
1998: Kultuurkapitali kirjanduspreemia
Kultuurkapitali kirjanduspreemia on Eesti Kultuurkapitali poolt välja antav Eesti Kultuurkapitali aastapreemia, mille saaja kandidaadid esitab kirjanduse sihtkapital ja laureaadi valib välja Kultuurkapitali nõukogu.
Kultuurkapitali kirjanduspreemia määratakse aasta jooksul kirjandusmaastikul enim silma paistnud tegelastele.
2006: Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest
7
Eesti Vabariigi kultuuripreemia on preemia, mis määratakse väljapaistvate loominguliste saavutuste eest kultuuri alal.
Igal aastal määratakse kaks preemiat pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ja viis preemiat eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest.
Kultuuripreemiate saajate kandidaadid esitab Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud kultuuripreemiate komisjon , eesotsas kultuuriministriga. Preemia saajad määrab Vabariigi Valitsus komisjoni esimehe ettepaneku alusel.
Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril.
Rahalise preemiaga kaasnevad tunnistus ja mälestusmedal.
Luuletusi, mis eriti meeldisid Jaan Krossi luulekogust “Vihm teeb toredaid asju”
Huntidealgkooli zooloogiatunnis
Pidage meeles: ainult püsti sunnib ta vaatama end alt üles. Nii, kui ta käpuli heidab, on ta üsna meie suurune loom.
Kuigi, just käpuli heitnud peast tal üksikuid vähem kogenud hunte õnnestub tal vahest ennast pelgama panna.
See on ta alatu loomuse hoopis hunte- alandav ekstra- alatus.
Hetk
Lihtsalt olla lihtsalt olla lihtsalt seista kinnisilmi kuulates teineteise südant paljad varbad kivil rahnu saarel suure halli voolamise keskel paljad varbad pilvel vikerkaarel hiiglasuure voolamise kohal
Lihtsalt olla kuulates teineteise südant.