Kordamine ajaloo eksamiks (1)

AJALOO �LEMINEKUEKSAMIKS 2) Liivimaa Ristis�da - L�ti Hendriku �Liivimaa kroonika� 12.-13. saj. toimusid ristis�jad �P�hamaa� vabastamiseks 1240ndaks aastaks oli L��nemere l�unakallas ristitud 1143. a. - rajati L��becki linn Ristiusku hakkati s�dimisega peale suruma alles peale kahe piiskopi Meinhardi ja Bertholdi surma. Peale neid kahte hakkas s�jakusega ristiusku peale suruma piiskop Albert aastast 1199 . P�hjus oli selles, et katolik kirki tahtis oma m�juv�imu suurendada ja r��tlid tahtsid maad juurde saada ning saksa kaupmehed tahtsid otseteed kaubavahetuseks Venemaale. Piiskop Albert - 1201. a. rajas Riia linna 1202. a. rajas sinna M��gavendade ordu. 1208. a. - Ristis�dijad j�udsid Eesti aladele , tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakondi. Eestlased kaitsid siis ennast vapralt ja korraldasid vasturetki ja r�nnakuid liivlaste ning latgalite aladele. 1210. a. - Eestlaste v�iduga l� ppenud �mera lahing. 1212. - 1215 . a. - S�lmiti kolmeks aastaks Toreida vaherahu. 1217 . a. - Otep �� piiramine, sakslased l��di sealt minema 21. september 1217. a. - Madisep�eva lahing - eestlaste juht Lembitu sai seal surma ja ka liivlaste juht Kaupo . 1219. a. - Taani kuningas Valdemar II sekkus baltikumis peetavasse ristis�tta ja vallutas Tallinna. 1219. - 1920. a. - V�iduristimine P�hja-Eestis (t�hendas seda, et k�ik p��dsid ise ristida niipalju alasid kui oli v� imalik , Taani pool ja liivlaste/sakslaste pool n�iteks). 1220. a. - Rootsi kuningas rajas oma tugipunkti Lihulasse ja hakkas samuti �mberkaudset rahvast ristima. 1222. a. - Maabus Valdemar II Saaremaale ning �ritas seda vallutada. 1223. a. - Eesti alad (v.a. Tallinn) puhastati sakslastest. 1224. a. - Sakslased vallutasid Eesti alad tagasi (v.a. Saaremaa) 1227. a. - Vallutati k�ik Eesti alad ja sellega oli muistne vabadusv�itlus meie jaoks l�ppenud. (Saaremaale j�id m�ned eelised mandri ees, k�mniste ja kohustuste poolest). P�hjused miks muistne Eestimaa ristis�jas alla j�i olid need, et ei olnud v� imet vastu hakata ja ei olnud ka mehi, inimesed olid sellest kurantud kuna ristimene kestis v�ga kaua ja ristijad ei j�tnud ka alla. 3) Rahvuslik liikumine - Rahvusliku liikumise eeldused : 1. 19. saj. Euroopas esilekerkinud rahvuslus . 2. Eesti ala majanduslik arenemine. 3. Eesti haritlaste esimse p�lvkonna teke. 4. Koolihariduse levik. 5. Eestlaste omaalgatuslik organiseerimine. 6. Kommunikatsiooniv�rgu laienemine (ajalehed, raudtee). 7. Rahva kultuurilise aktiivsuse t�us. Rahvusliku liikumise eesm�rgid : 1. Emakeelse rahvahariduse edenemine. 2. Rahva kultuuriharrastuse toetamine . 3. �ldise silmaringi laienemine. 4. Kutseoskuste omandamise soodustamine. 5. Eestlaste kultuuri�htsuse kujundamine - kadakasakslaste kaotamine, eliitkultuur. Rahvusliku liikumise juhid : 1. Johann Voldemar Jannsen - hakkas Tartus v�lja andma ajalehte Eesti Postimees . 2. Jakob Hurt - usulise kasvatusega, t��kas ning tahtis haritud inimeseks saada, v�ttis osa Vanemuise seltsist ning temast sai tuntud k�nemees. 3. Carl Robert Jakobson - s�ndis Tartus, lapsep�lve veetis Tormas, p��dis seal leiba teenida �petajana peale �petajate seminari l�petamist sealt k�skis m�isnik tal lahkuda ja ta l�ks Peterburi. 1868. a. pidas ta Vanemuise seltsis esimese isamaak�ne valguse-, pimeduse - ja koiduajast. 1878. a. asutas ajalehe Sakala, sellest sai �ks loetumaid v�ljaandeid. 1850. a. - Laulu- m�nguselts �Vanemuine�. 1864. a. - K�ler aitas palvekirjade aktsiooni eestvedajaid Vene tsaari jutule. 1869. a. - Esimene �ldlaulupidu Tartus, eestvedajad Jannsen ja Hurt. 1870. a. - Eesti P�llumeeste Selts. 1870. a. - Eesti �li�pilaste Selts. 1871. a. - Aleksandri kooli Peakomitee Tartus. 1872. a. - Eesti Kirjameest Selts. 1881. a. - Tapeti senine Vene tsaar Aleksander III. 1884. a. 4. juuni - Eesti �li�pilaste Selts v�ttis oma lipuks sinimustvalge lipu. 1888. a. - J. Hurda rahvaluule kogumise aktsioon. 4) Isesisvumine - Eeldused iseseisvumiseks (KULTUURILISED) : 1. Hariduse levik, haritlaskonna levik �le Eestimaa. 2. Rahvuslike seltside tegevus. 3. Kommunikatisooni laialdane levik (ajalehed, raudteed , �ritused). 4. Eesti kirjakeele areng. 5. �rkamisaeg. 6. �htsustunne mis tuli k�igi eelmistes punktides nimetatud asjadega. Eeldused iseseisvumiseks (MAJANDUSLIKUD) : 1. T��stuse areng. 2. Talude p�riseks ostmise v�imalus. 3. Raudtee�hendus linnade vahel. 4. Linnad eestistusid. Eeldused iseseisvumiseks (POLIITILSED) : 1. Uute juhtide esilekerkimine (eestlased). 2. Eesti oma erakonnad . 3. Rahvuskubermangu moodustamine. 4. Omavalitsused. Eeldused iseseisvumiseks (RAHVUSVAHELISED) : 1. Venemaa revolutsioonid. 2. I Maailmas�da (1914-1918). 3. Impeeriumite lagunemine. 4. Eestile tekkis eeskuju milleks oli Soome. Iseseisvumise v�ljakuulutamine : Jaanuaris 1918 astuti esimesed konkreetsed sammud. Et selgitada v�lja teiste riikid suhtumine Eesti iseseisvusesse, saadeti L��ne-Euroopasse delegatisoon ning loodi sidemeid suurriikidega. Iseseivumine kuulutati v�lja Vene okupatsiooni l�ppedes ja just ennem Saksa okupatsiooni algust. Loodi P��stekomitee 19. veebruaril Maan�ukogu vanematekogu otsusega, see komitee oli m� eldud tegutsemiseks erakorralistes olukordades , aga sellel hetkel ainult isesesvuse v�lja kuulutamisega. P��stekomitee koosseisu kuulusid Konstantin P�ts, J�ri Vilms ja Konstantin Konik . 21. veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti (�Manifest k�igile Eestimaa rahvastele�). 24. veebruar loodi Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. J�rgmisel hommikul loeti Realkooli ees ette manifest ja kohe peale seda marssisid sakslased Tallinna ning Eesti �� rike iseseisvus katkes �heksaks kuuks. 24.02.1918 kuulutati esmakordselt v�lja Eesti Vabariik. 5) Eesti Vabariik - P�hiseaduste v�ljakuulutamine : Eesti Vabariigi esimene p�hiseadus kuulutati v�lja 15. juulil 1920. aastal. Selle v�ttsi vastu Asutav Kogu mis loodi p�hiseaduse teostamiseks 23. aprillil 1919. a. 1. P�hiseadus sisaldas endas selliseid punkte nagu : 1) V�rdus seaduste ees- 2) S�na-, m�tte- ja usuvabadus. 3) Isiku ja korteri puutumatus . 4) Kirjavahetuse saladus . 5) Streigivabadus. 6) Ja muud sellist mis puudutas Eesti riigi keelt, valduseid, v�imu ja iseisesvust. 2. Probleemid selle p�hiseadusega - 1) Rahvaalgatuse ja rahvah��letuse v�imalust kasutati v�ga v�he. 2) Riigipea puudumine, seadusandlik v�im sai domineerida t�idsaatva �le. 3) Riigikogul suur v�im, kontroll nende �le puudus. 4) Riigipea tasakaalustav roll puudus. Esimese p�hiseaduse alusel oli seadusandlikuks v�imuks Riigikogu mis oli 100 liikmeline, �hekojalise parteiga. T�idesaatev v�im oli Vabariigi Valitsuse k�es, valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigip��re : 12. m�rtsil 1934. aastal tegid K. P�ts ja J. Laidoner riigip��rde. 1938. a. muudeti p�hiseadust, selle p�hiseaduse j�rgi pidi vabariiki juhtima president ja riigikogu muudeti kahe kojaliseks : riigivolikogu (alamkoda) 80 saadikut kes valiti rahava poolt ning riigin�ukogu (�lemkoda) 40 liiget. V�rreldes 1920. a. p�hiseadusega piirati parlamendi tegevust tugevasti. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks saigi Konstantin P�ts aastal 1938. Majanduskriis : 1923. a. - Kuna majandust�us osutus liiga kiireks siis see t�i kaasa hoopis kriisi, see sai alguses rahandusest, sest pangad olid jaganud hiiglaslikke laene, Eesti Pank pidi m��ma palju Eesti kullavarusid. 1930. a. - Tervet maailma tabas suur kriis, mis sa alguses New Yorgist (� Must neljap�ev�). Selle kriisi p�hjuseks oli �le oma v�imete elamine, liiga suur tootlikus ja valitsused ei sekkunud pankade tegevusse ja �ldiselt majandusse. �lemaailmne kriis t�i kaasa p�llumajanduse kasvu, sest riigite vahel ei toimunud peaegu enam kaubavahetust ja t��puudus kasvas, paljud riigid devalveerisid oma raha, kuid Eesti ei teinud seda kuigi oleks sellel hetkel pidanud j�rgmine teisi riike. Kui 1933. a. kroon siiski devalveeriti tekitas see hetkeks paanika, kuid peale seda hakkas majandus j�llegi t�usma. Kultuurielu Vabariigi algusajal : 1. Kadus oht saksastuda v�i venestuda. 2. 1925. a. loodi Eesti Kultuurikapital - oli peamine kultuuri finantseeriv asutus, raha laekus alkoholi- ja tubakaaktsiisist ning l�bystusasutuste maksustamisest. Oli 6 sihtkapitali: kirjandus, n�itekunst, helikunst, kujutav kunst, ajakirjandus , kehakultuur. 3.Valistus finantseeris andekamaid teadlaseid. 4. Rahvusv�hememuste kultuuriautonoomia seadus v�eti Riigikogus vastu 1925. aastal. Seaduse j�rgi olid rahvusv�hemused: sakslased, venelased, rootslased ning teised rahvusgrupid kelle arv �letas 3000 piiri. 5. Varasemast Eesti talurahvakultuurist arenes moodne euroopalik k�rgprofessionaalne rahvuskultuur . 6. Eesti kultuur vabanes saksa ja vene m�judest. 7. 1920nadetel valitses luule, m�jutas k�ige rohkem Siuru r�hm. 6) Eesti II Maailmas�ja ajal - Teine Maailmas�da ja sellega seonduvad s�ndmused Eestis : 1. MRP ( Molotov -Robbentopi pakt) - 23. augustil 1939. kirjutasid N� ukogude Liit ja Saksamaa Moskvas alla mittekallaletungi lepingule. Selle pakti salajase lisaprotokolli alusel jagati omavahel Ida-Euroopa, N�ukogude Liidu alla l�ksid Ida-Poola, Soome, Eesti, L�ti, Bessaraabia. Saksamaa sai enda valdustesse Poola alad ja Leedu. P�rst l�ks leedu siiski NSVsse. 2. MRP tegi Saksamaast ja NSVst s�jalised ja poliitilised liitlased. 3. Teine Maailmas�da algas Saksamaa kallaletungiga Poolale aastal 1939. 4. Baaside leping - Kui II Maailmas�da hakkas s�ilitas Eesti t�ieliku neutraalsuse, aga NSV tahtis iga hinna eest meie aladele s�jav�ge tuua, nii toodigi k��ndeks Poola allveelaev Orzel mille lubamisega Tallinna sadamasse eestlased rikkusid neutraliteedi lepingut.. 1) 24. septembril esitati Eesti v�lisministrile allkirjastamiseks Moskvas vastastikuse abistamise pakt, mis annaks NSVl luua Eesti aladele s�jav�e baasid. 2) 28. september 1939. a. kirjutati alla baaside lepingule, Eesti aladele tulid selle leping alusel tuhanded s�durid, tankid , soomukid, lennukid ja s�jalaevad. 3) Baaside ajal oli Eesti aladest peaegu terve saarestik NSV s�jatehnika all, ning ka lennuv�ljad mandri Eestis. 5. Umsiedlung ehk baltisakslaste �mberasumine Saksamaale, 6. oktoobril 1939. a. mainis Hitler , et Ida- ja Kesk Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse Saksamaale � mber , ning j�rgneva 7 kuuga lahkuski ainu�ksi Eesti aladelt ligi 13�000 baltisakslast. N�ukogude Liidu okupatsioon : 1. 17. juuni 1940. a. marssis �le Eesti piiri 90�000 N�ukogude Liidu s�durit kuna N�ukogude Liit oli esitanud kolm p�eva varem Eestile ultimaatumi, n�udes t�iendavat kaitset t�htsamatesse keskustesse. 2. Juunip��re - 21. juunil koguti Tallinna Vabaduse v�ljakule m�nituhat inimest, �htuks oli Punaarmee abiga valitsuse ruumid �le v�etud ja K. P�ts kirjutas alla dokumendile millega nimetati ametisse uus valitsus. 3. Siis saadeti laiali vana Riigikogu ja kuulutati v�lja Riigivolikogu valimised. 4. 21. juuli hommikul kuulutas kommunistlik Riigivolikogu v�lja Eesti N�udkogude Sotsialistliku Vabariigi ( ENSV ). 5. Alusati valitsuse ulatuslikke muudatusi: 1) Riigvolikogu nimetati �mber �lemn�ukoguks (esimeheks sai Johannes Vares). 2) Senisest Vabariigi Valitsusest kujunadati Rahvakomissaride N�ukogu ( esimeheks sai Johannes Lauristin). 3) Linna- ja vallavalitsuste asemele moodustati t�itevkomiteed (liikmed m��rati ametisse k�rgemalt poolt). 6. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) kujunes �hiskonna juhtivaks ja suunavaks j�uks, sellest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon. Esimeseks sekr�teriks sai Karl S�re. Partei liikmeskond kasvas aastaga 3700 liikmeni. 7. �mberkorraldused majanduses algasid riigistamisega - maareformi k�igus kuulutati kogu maa riigi omandiks. Kolhooside loomine. 8. Kuna inimesed ei olnud selle k�igega n�us siis tuli neid hirmutada ja sellest ka Eestimaa ajaloo �ks k�ige j�hkram s� ndmus - 1941. aasta 14. juuli massik��ditamine. Saksamaa okupatisoon : 1941. aasta suvel algas Eestis Saksa okupatsioon. Kui sakslased olid punav�ed v�lja surunud tervitati neid alguses suure r��muga kui p��stijaid N�ukogude Liidu v�imu alt ja taheti neid igati aidata. 1. Okupeeritud idaaladele m��rati ministerium, mida juhtis baltisakslane Alfred Rosenberg . 2. Loodi Ostlandi riigikomissariaat, mis koosnes neljast kindralkomissariaadist - Eesti (juhiks sai Karl Siegmund Litzmann ), L�ti, Leedu ja Valgevene. 3. Eesti Omavalitsus: juhiks sai Hjalmar M�e. 4. Majandusolud - 1) Riigistatud maid ja maju tagasi ei antud. 2) Eesti majandus allutati Saksamaa huvidele. 3) P�llumeestele m��rati m��ginormid. 4) � ldine elatustase langes. 5. Eesti Rahva �hisabi - N�ukogude okupatsiooni ja s�ja t�ttu kannatanud inimeste abistamiseks loodud r�hmitus. Taasiseseisvumiskatse : 1. Moodustati palju illegaalseid rahvuslikke gruppe - need grupid pandi �hte ja loodi Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. 2. Rahvuskomitee ja noored vastupanuliikujad j�udsid oma seisukohtades �ksmeelel kui Rahvuskomitee etteotsa valiti Otto Tief , kes oli vanema p�lvkonna juhi J�ru Uluotsa hea s�ber. 3. 18. septembril prooviti taasiseseisvumine v�lja kuulutada, Uluots m��ras ametisse Vabariigi Valitsuse. 4. 20. septembril heisati Pika Heramnni torni sinimustvalge lipp. 5. 21. septembril lahkus enamus valitsuse t��tajatest Tallinnast. 6. 21. septembri �htul r�ndasid Tallinnat N�ukogude Liidu pommitajad ja 22. septembril tungisid Punaarmee tankid Toompeale ning lasid Pika Hermanni tipust Eesti lippu alla. II Maailmas�ja l�pp Eesti jaoks : 1. Teises maailmas�jas sai Eesti r�ngalt kannatada. 2. Rahvastik v�henes ligi veerandi v�rra. 3. Mitmed linnad pommitati puruks, Narva h�vines t�ielikult. 4. Eesti langes taaskord N�ukogude Liidu okupatsiooni alla, sellel korral k�ll ligi pooleks sajandiks . 7) Eesti N�ukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV) - Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) : 1. Partei juhiks oli esimene sekret�r, tema eestvedamisel k�is koos EKP keskkomitee b�roo, kus arutati liiduvabariigi haladmisega seotud k�simusi. 1) Parteijuhid algusest l� puni - 1944.-1950. a. - N. Karotamm 1950.-1978. a. - I. K�bin 1978.-1988. a. - K. Vaino 1988.-1990. a. - V. V�ljas 2. Ivan K�bin (1905-1999) - Kuulas kuulekalt Moskvast tulevaid k�ske, kuid terve oma valitsemisaja ajas suhteliselt m��dukat laveerimispoliitikat, see t�hendab, et p��dis olla parasjagu Moskva meelne kuid mitte unustades Eesti huvisid. Sai h�sti l�bi 1953. aastal NLKP juhiks saanud Nikita Hru�t�oviga. Hea l�bisaamine temaga kindlustas Eestile m�nesm�ttes soodsamad majanduslikud eelised. 3. Karl Vaino - 1978. aastal vahetati Moska heakskiidul Eesti NSV juhtkond , K. Vaino sai EKP uueks juhiks. Teda peeti �igeks inimeseks ohjeldamaks natsionalismi. Vaino jaoks ei eksisteerinud �htegi kohalikku huvi vaid � ksnes Moskva k�sud. Tema oli uue venestamis laine eestvedaja , sellega seoses oli k�igil just eestlastel kohustus r��kida kahes keels , nii eesti kui vene keeles. � ppet �� toimus vene keeles. Kuldsed kuuek�mnendad : 1. Kujunes v�lja mitmepalgeline nn rahvuskommunistide p�lvkond, nad uskusid, et valitsust on v�imalik inimlikustada ja demokratiseerida. 2. 1960. aastaid ilmestas noorte aktiivsuse kasv ning nende organiseerumine: tegutsema hakkasid Eesti �li�pilaste Ehitusmalev (E�E) ja Eesti �pilasmalev (E�M) . 3. Komsomol oli niirte massiorganisatsioon kuhu kuulumine oli peaaegu �ldine. Selle liikumise keskuseks oli Tartu �likool. Side l��nemaailmaga : 1. Stalini valitsemise ajal oli N�ukogude Liidu alad raudse eesriidega eraldatud muust maailmast, et inimesed ei teaks kui palju parem elu mujal on. 2. Peamisteks infokanaliteks olid v�lisraadiojaamad, millest m�ned edastasid saateid ka eesti keeles. Esimeseks taoliseks raadioks oli Ameerika H��l, mis alustas New Yorgist 1951. aastal. 3. Ameerika rahalisel toel hakkasid NSV Liidu rahvale edastama uudiseid ka raadiojaamad Vaba Euroopa ja Vabadusraadio. 4. K�ige olusisem oli meie jaoks sellel raskel hetkel Soome, sest Soome TV saateid oli v�imalik P�hja-Eestis vaadata ja see oli suurimaks aknaks l��ne maailmaga . 5. T�nu sellele, et Eestil olid sellised aknad, arenesid paljud teadusarud ja selle ajastu m�rks�naks oli ��rikas�, siia tuli palju muulasi ja Eesti majandus oli parem kui mujal NSV Liidus. Vastupanu ja repressioonid : V�imude v�givalla poliitika: 1. V�imud kiusasid inimesi taga, et neid hirmutada ja alandada, sest oli vaja, et inimesed ei hakkaks vastu NSV Liidu k�skudele ja korraldustele 2. Inimesi k��ditati aastatel 1944-1954 ligikaudu 30�000. 3. Metsavendi kiusati taga. 4. Lisandus vaimne v� givald , propagada. 5. ��l vastu 26. m�rsti 1949. aastal k��ditati rongidega 20�722 inimest, enamasti P�rnu, Valga ja Viljandimaa maakondadest, kuna seal olid rikkamad alad. 6. 1959. aastal p��rdus peale Stalini surma ENSVsse tagasi ligikaudu 30�000 k��ditatut ja arreteeritut. Majandus ja rahvastik : 1. Kollektiviseeimine ehk kolhoseerimine ehk kolhooside loomine maa piirkondadesse - 1) Maareform - enamus maad riigistati, koondati loomad ja tehnika kolhoosidesse �hiskasutusse. 2) Kujutati ette, et inimesed on rahul ainult sellega, et tehakse �hiselt t��d, aga saadakse v�he palka selle eest. 3) See k�ik tekitas inimestes pahameelt, kadus huvi t�� tegemise vastu. 4) Et inimesed ei hakkaks vastu ja �hineksid kolhoosidega tuli neid hirmutada - m�rtsik��ditamine, peale seda t�usis kolhoosidesse l�inud inimeste arv m�rgatavalt. 2. Industrialiseerimine ehk rasket��stuse eelisarendamine - 1) P� levkivi kaevandamine Ida-Eestis, massiehitus algas ja kerget�� stus (Volta tehas Tallinnas). 2) P�hjustas selle, et toodi sisse v�ga palju v��rt��liseid ja Kohtla-J�rve ning Sillam�e olid kinnised linnad. 3) Eesti jaoks olid need ettev�tted liiga suured ja tekkisid keeleprobleemid. 4) (Volta tootis 10% NSV elektrimootoritest). 3. Plaanimajandus ehk k�sumajandus - 1) Plaanid tulid Moskvast - 5 aastakuplaanid. 2) P�hjustas kaubapuuduse ja defitsiidi, poodides ei olnud kaupa ja j�rjekorrad olid pikad, inimesed lahkusid muudelt t��delt keset p�eva, et saaks poest h�davajalikku, linnastumine. Kultuurielu p�hijooned : 1. �Sisuliselt sotsialistlik ja vormilt rahvsulik�. 2. Ideoloogiline surve. 3. Tsensuur (KGB). 4. Infosulg . 5. Propaganda. 6. Hartitlased paguluses, kodumaale j��nud haritalsi terroriseeriti ideoloogiliselt, tekkis haritlaste uus p�lvkond. 7. 1950ndatel k�rgkultuur. 8. Linnastumine, materiaalsete v�imaluste arendamine, raamatute osat�htsuse kasv. 9. Eesti raadio saatemaht kasvas. 10. 1955. aastal alustas t��d Eesti Televisioon , 70nendatel v�rviteler. 11. Ajalehtede ja ajakirjade lugemine kasvas. Loodi erinevadi v�ljaandeid erinevatele sihtgruppidele. 12. Teatri, kino ja kunsti t�htsus suurenes, inimesed olid kultuursed ja tahtsid elada sellist elu nagu l��nes. 13. Rahvakultuuri h��bumine, sest isetegevus kadus. 14. Kooli korralduse aluseks oli �htluskooli s�steem. 15. �petajaskonna puhastamine, kuid koolide tase langes ja hariduse tase samuti. 16. 60nendate optimistliku olustiku l�petas 1968. aasta Praha kevade mahasurumine. 17. Kakskeelsuse edendamine. 18. 1970ndendalte tekkis vastupanukultuur, mida viisid edasi rahvsulikult meelestatud haritlased. 8) Taasiseseisvumine - Eeldused : 1. Kriis N�ukogude Liidus. 2. Majanduslik pankrot. 3. Sotsialismi h��bumine. 4. Sisepoliitiline kriis. 5. 1985. aasta tuli v�imule Mihhail Gorbat�ov - perestroika ja glasnost. 6. Rahvas ise oli aktviine ja tahe oli v�ga suur. Laulev revolutisoon - 1988. aasta septemberis toimus Lauluv�ljakul � ritus nimega �Eesti Laul� kus osales 300�000 inimest kes olid v�gagi isamaaliselt meelestatud. 7. V�imuvahetus EKPs - 23. juuni sai sinimustvalge taas Eestimaa rahvuslipuks. 10. Suver��nsusdeklaratsioon 16.novembril 1988 aastal. 11. Iseseisvusreferendum . Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise sarnasused ja erinevused : Iseseisvumise ja taasiseseisvumise sarnasused: Iseseisvumise ja taasiseseisvumise erinevused: 1. Kasutati �ra olukorda kus Venemaa/NSV Liit oli poliitilises ummikus. 2. Kasutati �ra sobivat rahvusvahelist olukorda. 3. Olid olemas juhid, kes suutsid langetada �igeid otsuseid. 4. Oli rahva aktiivsuse t�us. 5.M�lemal korral oodati abi l��neriikidelt ja oma eesm�rke selgitati l��ne riikidele. 1. Iseseivumine toimus I Maailmas�ja ajal, taasiseseisvumine aga rahu ajal. 2. Iseseivumine toimus pikajalise v�itluse tulemusena, taasiseseisvumine aga (�lihtsalt laulmisega�) v�givallata. 3. Iseseivumise j�rel suhtusid v�lisriigid Eesti isesevusesse ja selle tunnustamisse ettevaatlikusega, taasiseseisvumise j�rel toetati kohe Eesti Vabariigi teket maailma kaardile (esimene tunnustaja oli Island , NL tunnustas 6.septermbril 1991. a.) 4. Iseseisvumise ajal oli Eestis eestlasi rohkem, taasiseseisvumise ajal oli palju venestatud piirkondi. 5. Iseseisvumise ajal olid olemas rahvusv�eosad, aga polnud riigiorganeid mis tulid luua; taasiseseisvumise ajal polnud v�eosasid, aga olid olemas riigiorganid ja inimesed mida sai kohe kasutama hakkata, et oma valitsus luua. OLIVER VILMS TSK TALLINN 2009 ##########