5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lsumberg
Õppematerjali autor
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Raamatukogundus ja infoteadus R12 Anu Käärik KIRJASTUSTEGEVUS ja RAAMATULEVI EESTIS AASTAIL 1940- 1944 Referaat Juhendaja: M. Muru Viljandi 2008 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................3 1. Raamat kui kommunikatsioonivahend..............................................3 2. I nõukogude period aastatel 1940 1941...........................................4 3
Paari aastaga kavandati ja rajati uuendatud kataloogisüsteem. Uued sõnastikkataloogid oli suur samm edasi. Selle tulemusena muutus raamatukogu kergesti kasutatavaks ülikooli õppejõududele, üliõpilastele ja ka lugejatele väljastpoolt ülikooli. 1923. aastaks oli koostatud sedelkataloog dublettidest, mis aktiviseeris ja tõhustas vahetust. Dublettide kataloog saadeti 25 riigi 154 raamatukogule ning 16 Eesti asutusele, kuid vaheussuhted ei kujunenud muidugi kõigiga. Eestis kujunesid vahetussuhted kõige aktiivsemaks Riigiraamatukoguga, välismaal aga Soome ja Saksamaa raamatukogudega. Muukeelne Estica kasvas jõudsalt pea 9 000 köiteni, kuid eestikeelsete trükiste saamisega oli raamatukogul probleeme, eriti perioodikaga. Sundeksemplarid saabusid lünklikult. Pärast uue postiseaduse jõustumist 1923. aastal muutus sundeksemplaride saamine regulaarsemaks, kuid ikkagi pidi raamatukogu palju vaeva nägema, et trükikodadest kõiki trükiseid kätte saada.
o meditsiiniraamatukogu o teadusasutuse, kutseja teadusühingu raamatukogu o ettevõtteraamatukogu o meediaraamatukogu o piirkonnaraamatukogu o muu raamatukogu 4. Rahvaraamatukogu universaalse koostisega üldkasutatav raamatukogu, mis teenindab tasuta kogu piirkonna elanikkonda või kasutaja erirühmi (haiglad, vanglad). Vanim rahvaraamatukogu Eestis on loodud 1860. aastal Tarvastus. o keskraamatukogu o linnaraamatukogu o lasteraamatukogu o vallaraamatukogu o külaraamatukogu o muu raamatukogu 5. Kooliraamatukogu õpperaamatukogu, varustab õpilasi ja õpetajaid õppe ja kasvatustööks ning enesearendamiseks vajaliku kirjandusega, auviste ja muude infokandjatega.
556 32 600. Aastatel 1974-1979 tuli sisserändajaid keskmiselt 4800 inimest aastas, 1980 ja 1981 oli neid 7000, aga siis langes arv jälle 5000 kanti. 1989 olid liiduvabariigi elanikest 26% mujal sündinud. Eesdased ise olid väga paiksed. 1979. aastal elas kogu Nõukogude Liidu eestlastest 92,9% Eestis. Sõja-aastad vähendasid meeste arvu kogu elanikkonnas. Veel 1959. aastal oli saja mehe kohta 127,8 naist, aga 1989. aastal vaid 114,1. Nõukogude Eesti perekonna suurus oli NSV Liidu väiksemaid: 3,5 inimest 1959., aga 1979. aastal vaid 3,1. Lahutuste arv kasvas 1953- 1980 jõudsalt - 8-st 47,3-ni saja sõlmitud abielu kohta. Nõukogude Eesti elanikkond vananes aeglaselt, kuid kindlalt. 1959. aastal
• Hulk kultuuritegelasi evakueerus Nõukogude Liidu tagalasse • 1941. aasta lõpus okupeerisid saksa väed Eesti • 1944. aasta lõpus läks kogu Eesti taas nõukogude okupatsiooni alla • Pommitati puruks paljud Eesti linnad (Tallinn, Tartu, Narva) Kirjanduselu 1940ndatel • Seoses stalinismi jõudmisega Eestisse peatus 1940ndate teisel poolel kirjanduslik ja kultuuriline areng • Eesti kirjandus jagunes kolmeks: pagulaskirjandus, tagalakirjandus ja Eestis ilmunud kirjandus • 1942-43 lõid koondunud kultuuritegelased ENSV Riiklikud Kunstiansamblid • Ansamblid koondasid näitlejaid, kirjanikke jt. • Direktoriks oli Johannes Semper • Asutati Eesti Nõukogude Kirjanike Liit (1943. aastal Moskvas) Eestis ilmunud kirjandus • Oli mõjutatud järgmistes teguritest: - Kirjastused riigistati - Kontakt välismaailmaga praktiliselt puudus - Kättesaadavuse huvides alandati ENSVs raamatute hindu ja tiraaže
oht. Inimohvrite arvuja üldise surutise poolest oli Saksa okupatsioon märksa kergemini talutav kui eelnev ja järgnev Nõukogude oma. Lootused lääneliitlaste sekkumisele ja iseseisvuse katse luhtusid. 22.09.1944 hõivas Punaarmee jälle Tallinna. 22. september 1944 25. märts 1949 Stalini aeg Selle ajajärgu sisuks on okupatsioonivõimu kindlustamine. Seda massiterrori abil. Teise maailmasõja lõpp (8.05.1945) ei tähendanud Eestis mingit märgatud ajaraja. Terror kulmineerus suurküüditamisega 25.03.1949. See andis hoobi relvastatud vabadusvõitlusele, metsavendade liikumisele. 25. märts 1949 4. november 1956 Stalinismi aeg Küüditamise hirmuga sunniti talurahvas 1949. Aastal astuma kolhoosidesse. 1950. Aasta algul tugevdas Moskva keskvõim ideoloogilist survet ning Venemaalt tulnud eestlaste ja venelaste osa kohapealse võimu teostamisel kasvas kohalike kommunistide ja kaasajooksikute arvel. J.Stalini surm (5.03
Eesti Nõukogude võimu all Nõukogude okupatsioon 19441991 Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda (19441953) Nõukogude võimuorganid alustasid enesekehtestamist juba enne Saksa okupatsiooni lõppemist, augustis 1944 oli Eesti NSV ajutiseks pealinnaks Võru. Kohe pärast Tallinna vallutamist asus valitsus ümber sinna. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel, mida Eestis juhtis siseminister Boris Kumm. Partei 1. sekretäriks sai 1944. aastal aga Nikolai Karotamm, valitsusjuhiks Arnold Veimer. Kommunistlik valitsus teostas äärmiselt brutaalset repressioonipoliitikat, areteeriti ja põlu alla pandi kümneid tuhandeid inimesi. Selline poliitika tipnes kahe sündmuse, märtsiküüditamisega 1949. aastal ning EKP VIII pleenumiga 1950. aastal, kui valitsus täielikult staliniseeriti ja mitmed
SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE...................................................................................3 1.Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad..................................................................................................................3 2.Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis.....................................................................................................5 3.Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad.........................................................7 4.Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused......................................9 5.Infoteaduse arenguetapid....................................................................................................10 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid