· Eeldused: Eesti ala majanduslik arenemine, Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, komunikatsioonivõrgu avardumine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. · Eesmärgid: Emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine, kutseoskuste omandamise soodustamine, eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine. · Juhid: Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson. 1870.aasta teisel poolel hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema ja Hurdast ja Jakobsonist said poliitilised vastased. Lõpuks Hurt lahkus ning Jakobson läks ka Jannseniga tülli. 1881.aastal sai Jakobsonist Eesti Kirjameeste Seltsi president(asutati 1872.aastal). · Venestamine: 1881.a asus Vene troonile tsaar Aleksander III, kes seadis oma eesmärgiks kõige venepärase rõhutamise ning keisri- ja isamaa-armastuse süvendamise. Balti aadlike
Selle abistamiseks kogusid peterburi patrioodid kui ka baltisakslased päris suure rahasumma, selleks loodi spetsiaalne komitee, selle orgunni tulemusena koguti sitaks raha, abistamaks näljahädalisi. 1915 17% kõrgharidusega eestlastest oli lõpetanude Peterburi ülikooli,. Väga oluline eesti kultuuriloos muusika, kunst, juristid jne. Peterburi mindi. Sest tööd oli kerge leida, stipendium oli osades kohtades tasuta. Vahepeal tulevad need Eesti haritlased, Jakob Hurt, Jakobson, Jannsen jms. siis puudusin ja kui olingi kohal ei viitsind kirjutada, neid tunnevad ju kõik:D Eesti uusaeg. 13 märts Esimene eksam kuskil mai lõpus. Eesti talurahva ajalugu I osa. LUGEDA Eesti talurahva olukord hakkab vene ajal nii õiguslikus kui majanduslikus korras arenema. 17saj lõpu kümnendite seadusaktidega pandi oaika taliupoegade õigused. 1691 liivima halduse majandustegevusjuhend, 1696 aasta liivimaa kroonu mõisate majandus reglement.
tugevnes aga Põhja-Vietnami armee, kes lõpuks tungis Saigoni, selle vallutas ja riigi ühendas. Referaadi tegemiseks läks mul kokku seitse päeva. Arvan, et lõppkokkuvõtteks sai see päris asjalik ja inforohke. Nüüdseks on see mul ka klassi ees ette kantud ja see polnudki nii hull kui ma kartsin. Referaadi tegemisel aitasid mind vaid raamatud, internet mulle olulist abi ei pakkunud, peale piltide. 8. Kasutatud kirjandus 1) Gaddis, John Lewis. Külm sõda. Londn, 2006 2) Jakobson, Max. XX sajandi lõpparve. Helsinki, 2003 3) Wiest, Andrew. Vietnami sõda 1956-1975. Oxford, 2002. · Pildiallikad: https://www.google.ee/search?q=2+vietnams&rlz=1C1DVCR_enEE424EE424&aq=f&um=1&ie=UTF- 8&hl=et&tbm=isch&source=og&sa=N&tab=wi&authuser=0&ei=m5ZQUbLoM4TWPI-- gOgJ&biw=1280&bih=632&sei=npZQUebRF8bXPKD6gPAH#um=1&hl=et&rlz=1C1DVCR_enEE424EE424&authuser =0&tbm=isch&sa=1&q=2+vietnams+map&oq=2+vietnams+map&gs_l=img.3...2554.2886.0.3098.4.4.0.0.0.0.105.382. 2j2.4.0...0
Eesti Vabariik on maa ja riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Eesti pindala on 45 227[5] km². Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, mis on jaotatud viieteistkümneks maakonnaks. Pealinn ja kõige suurem linn on Tallinn. 1,34 miljoni elanikuga on Eesti Euroopa Liidu üks kõige väiksema elanikkonnaga riike. Eesti oli 22. septembrist 1921 Rahvasteliidu liige ja kuulub 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, 1. maist 2004 Euroopa Liitu ja 29. märtsist 2004 NATOsse. Eesti on samuti alla kirjutanud Kyto protokollile. Eestlased on läänemeresoome rahvas, lähedalt suguluses soomlastega. Eesti keel jagab soome keelega palju sarnasusi. Sisukord [peida] * 1 Nimi * 2 Loodus o 2.1 Topograafia o 2.2 Kliima o 2.3 Taimestik o 2.4 Loomastik * 3 Rii...
Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga); kirjanduse uurimise formalistlikud meetodid, kirjanduse erilised tunnusjooned, tekstikesksus, kirjandustekst kui kunstiline struktuur, eriline keelekasutus, enesereflketsiivus (poeetiline keel, meetrika, kujundid, tähenduse mitmetasandilisus); R. Jakobson: keele poeetiline funktsioon süvendab lõhet maailma ja (kirjandus)teksti vahel; tekstikeskne lähenemine jättis kõrvale autori (kui ühiskonna osa) kavatsused, sh asjaolu, et kirjandusruumi sisenedes võtab autor kasutusele antud ajaperioodi tähistamise viisid (narratiivistruktuurid, värsimõõdu, kujundid); tekstikeskne kriitika (formalism, uuskriitika) - kirjandus kui inimolemuse kesksete tõdede edastaja, mitte ‘kunst kunsti pärast’; õige kirjandusajalugu ei
· Koidula elu ja kirjanduslik tegevus, isamaaluule 1843-1886. luuletuste ja juttude kirjutamist alustas ta ,,Perno Postimehe" juures, kus töötas isa abilisena. Kodiula looming sündis ajal, kui eesti kirjakeel oli alles kujunemisjärgus, sellepärast esineb tal ka kohmakaid ütlemisi või kunstnikke keelevorme, aga need puudused korvab luuletuses völjenduv ehe isiklik tunne. Luulekogud ,,Vainulilled"(luuletused ,,Kodu") ja ,,Emajõe ööbik"- sisaldavad neist ainult väikest osa. Jakobson pakkus Lydiale luuletajanime Koidula ning avaldas tema luuletused ,,Sind surmani!" ja ,,Mu isamaa on minu arm!". Mõlema luulekogu pealkiri räägib tema isikust kui ka tema ajast. ,,Vainulilled" viitab luuletuse rahvuspärasusele: need luuletused on lihtsad nagu aasal kasvavad lilled, aga oma lihtsuses rahale lähedased ja arusaadavad. Koidulat on ennastki nimetatud ööbikuks emajõe rannalt. Ka siin peitub sügavam metafoor: ühelt poolt ööbik tagasihoidlik väike lind, kes
ka korraldada kodus kahtlasi eksperimente, see sunnib meid olema sisemiselt tugevad, oma rahvast kasvatama poliitiliselt ja rahvuslikult teadlikuks, palju enam kui seda on vaja mõne suurrahva juures või vaiksemas olundis. On selge, et eestlus püsib vaid nii kaua, kui Eesti maa on eesti põllumehe käes, tugevalt tema käes. See on aabitsatõde, see on meie rahvuslik aksioom, mille eest võitlesid vene ajal C. R. Jakobson ja Jaan Tõnisson, aksioom, millest tõmmati julged konsekventsid Vabadussõja järel radikaalse maareformi näol ning mis nagu mingi kategoorilise imperatiivina nõuab alatist tarka ja aktiivset agraarpolitikat, ühtlasi aga ka kasvatuspoliitikat. Tagasivõidetud maa ei tohi minna võõraste kätte ega tohi eestlane kunagi tüdida, võõrduda maast, lakata maad austamast. Selleks peab olema meie talu tugev ja terve — mitte niipalju põhjalikku
1864 nov. Mulgimaa talupojad esitavad Aleksandr II palvekirja, mis taotleb eestlastele suuremaid õigusi 1865 Uus talurahvaseadus Saaremaal 1865 Tartus luuakse "Vanemuise" laulu- ja mänguselts 1866 Vallaseadus paneb aluse talurahva omavalitsusele 1868 Keelustatakse teoorjus 1869 18.-20. juuni I üldlaulupidu Tartus 1870 valmib Peterburi-Paldiski raudtee; esimene raudtee Eestis 1872 asutatakse Eesti Kirjameeste Selts 1878 Viljandis ilmub "Sakala" esimene number 1882 kevad sureb C. R. Jakobson 1887 venestamine Eestis: koolid viiakse üle vene keelele 1889 talurahvaasutuste reform, millega kärbitakse vallavalitsuste õigusi; asjaajamine läheb üle vene keelele 1884 Otepää kirikus õnnistatakse EÜS-i sinimustvalge lipp 1896 J. Tõnisson määratakse Tartusse "Postimehe" peatoimetajaks 1896 ilmus esimene kriitilise realismi teos eesti kirjanduses Ed. Vilde "Külmale maale" 1901 Tallinnas ilmub ajalehe "Teataja" esimene number; peatoimetaja K. Päts
Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas 1. Matemaatikaõpetuse areng eesti koolis 1.1. Eestikeelse hariduse algus Esimesed katsed eesti soost lastele haridust anda emakeeles tehti 17. sajandi keskel. Talurahva haridusele alusepanijaks loetakse Bengt Gottfried Forseliust (1660 - 1688). Ta oli soome päritoluga, tema isa oli Tallinna toomkooli õpetaja. B.G. Forselius õppis juba lapsepõlves selgeks eesti keele. 1684. a sai ta enda käsutusse tühjalt seisvad Papimõisa hooned (nende asukohta märgib praegu mälestuskivi Tartus Tähe tänavas Forseliuse Gümnaasiumi vastas). Seal otsustas ta eesti poistest koolitada köstreid ja talupoegade lastele õpetajaid. Forselius oli ainus õpetaja selles koolis - Forseliuse seminaris. Õpilased olid enamuses pärit Tartumaalt. Õppeaeg - 2 aastat. Seminaris õpiti lugemist, kirjutamist, usuõpe- tust, kirikulaulu, raamatuköitmist, natuke rehkendamist ja saksa keelt. Forselius kirjutas ise ka aabitsa, ...
teha. Kõik vajakajäämised saab kindasti üheskoos likvideerida ja muuta elu paremaks. Laiemal vaatlusel on meil kõigil, kes seda rasket tööd teevad üks eesmärk - kaitsa ja pakkuda inimesele tuge ja abi, oma ametis olevate ressursside piires, tagamaks inimeste rahulolu ühiskonnas. 15 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU Haamer, Jakobson, Karton, Kadajas, Neare, Tropp, 2010. Tartu Ülikool, Nõustamise alused, Abimaterjal , alla laetud internetist 06.01.15 Kutsestandard, Sotsiaalpedagoog tase 6, alla laetud internetist 06.01.15, http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10499791/pdf/sotsiaalpedagoog- tase-6.1.et.pdf Laste heaolu. Statistikaamet, Tallinn 2013 Noorsootöö õpik. Sihtasutuse Archimedes Euroopa Noored, 2013, alla laetud internetist 23.12.14 Pors, 29.10.10
Napoleon ja Prantsusmaa. Keisririik, kontinentaalblokaad, Napoleoni sõjad Euroopas. 2. Vaimuelu Eestis pärast Põhasõda 18. sajandil. Piibli tõlge, haridus, vennastekoguduste liikumine, A.W. Hupel Pilet nr. 4 1. Valgustus ja valgustatud absolutism Euroopas 18. sajandil. Prantsuse valgustajad Voltaire, Montesquieu, Rousseau. 2. Tartu rahu. Pilet nr. 5 1. Suure Prantsuse revolutsiooni algus ja põhjused, monarhia kukutamine, vabriigi kehtestamine. 2. Rahvusliku liikumise eestvedaja C. R. Jakobson Pilet nr. 6 1. Suure Prantsuse revolutsiooni lõpp ja tagajärjed. Muutused olustikus revolutsiooni ajal. 2. Eesti Vabadussõda Pilet nr. 7 1. Päikesekuningas Louise XIV valitsemisaeg Prantsusmaal 17.-18. sajandil. 2. Venestamine Eestis 19. sajandi lõpus. Raudtee ehitamine Eestis. Pilet nr. 8 1. Venemaa 18. sajandil. Peeter I reformid. 2. Talurahva omavalitsuse kujunemine Eestis 19. sajanidl. Vallakogukond, vallakohtud, vabanemisne mõisniku eestkoste alt. Pilet nr. 9 1
Koorid tekkisid kirikute ja kihelkonnakoolide juurde. Silmapaistvaks muusikaelu keskuseks kujunes Laiuse kool. Muusikaelu keskusteks kujunesid veel Torma, Põltsamaa, Väägvere David Wirkhous- Eesti parima puhkpilli orkestri juht Cimze seminarist tulid esimesed Eesti heliloojad Eesti ärkamisaeg: Kreutzwald kirjutas „Kalevipoeg“ Jannsen kirjutas esimesi regulaarselt ilmuvaid ajalehti Hurt algatas rahvaluule kogumise aktsiooni Jakobson pidas 3 kuulsat isamaakõnet Koidula isamaaluule Köler kunstnik, innustas noori kunsti õppima Õpteatud Eesti Seltsi asutamine Kultuurielu keskuseks sai Tartu linn, tähtsaim kultuurielu kordinaator oli Jannsen 1857 toimus Tallinnas Baltisaksa laulupidu, see ärgitas Jannsenit korraldama Eesti laulupidu 1863 korraldas Saaremaa kirikuõpetaja Martin Körber kohaliku laulupäeva 1865 asutati Tartus Vanemuise Meestelaulu Selts
Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi...........................................................................................................................................9 Jaanus Vaiksoo............................................
Spordi Lehe" ja teiste perioodiliste spordiväljaannete ilmumine. Eesti taasiseseisvumine 20.08.1991 kuulutati Eesti Vabariik taasiseseisvaks. Ajaloo seisukohalt olulised isikud: Balthasar Russow Tallinna kroonika kirjutaja. Johann Skytte 1629. aastal Liivimaa kindralkuberneriks määratud Uppsala ülikooli kantsler Wilhelm Struve TÜ professor, kes abistas TÜ võimlemisrühmade moodustamisega Jakob Hurt Tähtis ärkamisaja tegelane. Rahvaluule koguja. Carl Robert Jakobson õppekirjanduse looja. 1876.a. avaldas "Kooli lugemise raamatu", milles on ka antiikolümpiamänge tutvustav jutt "Olimpia mängupühad". Sergei Sahhovskoi 1885.a Eestimaa kuberneriks määratud vürst, kes toetas vene õigeusu levitamist ja asutas Kuremäe kloostri Ado Grenzstein ajakirjanik ja pedagoog. Asutas ajalehe Olevik. Võttis kasutusele eestikeelse maleterminoloogia. Karl Eduard Körber andis 1860. aastal välja esimese eestikeelse raamatu, kus on
Nimesid kirjutati samas kirjaviisis kui muud keelt. Mugandamine oli mõõtuandev 19. Sajandi II pooleni. 1850. Aastast isikunimed originaalkujul. Piiblis on isikunimed mugandatud, kui ilmusid esimesed eestikeelsed ajalehed, siis hakati nimesid kirjutama originaalkujul. - 1864 arutati nimesid EKM eestvedamisel, leiti, et isikunimesid võiks kirjutada nii nagu on algkujul, vaieldi kohanimede puhul. Põhiliselt jätkus häälduspärane kirjaviis. Jakobson andis 1868 välja geograafiaõpiku. Võttis joone, et nimed tuleks kirjutada häälduspäraselt. Arusaam sellest oli pedantne. Jakobson andis meile mugandatud nimekujud: Aafrika, Boliivia. Ettekujutus oli, et edasi tuleb anda hääldust, vaid mitte kirjapilti. Oli silmapaistev taotlus loobuda saksa keelest. Püüdis nimekujudes loobuda saksapärastest muganditest. Tõi Firenze eesti keelde. Tema kirjaviis tõi kaasa selle, et isikunimed ja kohanimed lahknesid
üks rahvas. Ametiasutustes, ka nendes, kus enne oli kasutusel eesti keel, kehtestati venekeelne asjaajamine. Senistesse eestikeelsetesse koolidesse tuli vene õppekeel. Paljud õpetajad ja ametniku vallandati ja asemele toodi umbkeelsed ja oskamatud. Tartu ülikoolilt võeti senine autonoomia ja õppekeeleks kehtestati vene keel. Ühtlasi soosisid võimud igati vene õigeusu levikut. Senised vaimsed juhid oli kas surnud (Kreutzwald, Jakobson, Koidula), muude hädadega eemal (Jannsen halvatud) või asunud võõrsile (Hurt, Veske). Alles jäänud inimesed võtsid omavahelises väiklases võimuvõitluses kasutusele intriigid ja salakaebused. Nendega paistis eriti silma ajalehe "Valgus" toimetaja Jakob Kõrv. Tartu "Oleviku" toimetaja Ado Grenzstein jõudis lõpuks poliitilise kahekeelsuse ja venestuse õigustamiseni (kaks viimati nimetatut pidid lõpuks kodumaalt lahkuma). 1893
Realism püüab võimalikult täpselt jäljendada päris maailma, tekst on detailne ning kirjeldav. Eesti suurimaks realistiks on E. Vilde. Naturalistlik romaan realismi kõrvalharu. Naturalism lähtub usust, et inimkäitumine on tingitud pärilikkusest ja sotsiaalsest keskkonnast. Tegelane käitub impulsside mõjul, on oma tungide küüsis. Tegelased on tavaliselt pääsmatult seotud oma sotsiaalse positsiooniga. Eesti tuntuim realist on A. Jakobson. Modernistlik romaan modernism oli valdav kunstivool 20.sajandil. Teket mõjutas tehnoloogia areng (tekkis rohkem vaba aega, kuid sama hakkasid inimesed ülejäänud maailmast võõranduma) ning Esimene maailmasõda (kadus kndlustunne). Modernistlik maailmatunnetus keskendub isikule mitte ühiskonnale. Mineviku suhtes ollakse iroonilised, suund on ettepoole. Modernisti suhe maailmaga on valuline, maailm tundib ebakindel
Pustõnski, Voldemar Harving, Ivan Suhhonenko, Gert Hütsi,Valeri Maljuto, Anti Tamm, Elmo Tempel, Urmas Peterson, Jan Pisek, Joel Kuusk, Kalju Eerme. Doktorandid Mari Burmeister, Tõnis Eenmäe, Anti Hirv, Taavi Tuvikene, Tiina Liimets, Indrek Vurm, Juhan J. Liivamägi, Teet Kuutmaa, Krista Alikas, Martin Ligi, Tõnu Lükk, Kristi Uudeberg, Hannes Keernik, Margit Aun, Uno Veismann, Olavi Kärner, Viivi Russak, Ilmar Ansko, Ain Kallis, Silver Lätt, Erko Jakobson, Viljo Allik, Mart Noorma, Jouni Envall, Aivo Reinart, Urmas Kvell. Foto 20. Tõravere Observatooriumi juhtkond ja sektorijuhatajad 1970-ndatel. Autor teadmata, koht teadmata, aeg 1970. Allikas http://www.aai.ee/muuseum/Kasikirjad/HTML/index.html? teadustartuobservatooriumis.htm Intervjuu Tiina Liimetsaga 2 Foto 21. Pildil Tiina Liimets
vaid hävitasid eestlaste kunagise kõrge kültuuri. Hupel ,, Topograafilisi teateid Liivi ja eestimaast" Masing ,, Pühha päeva Wahhe luggemised ,,; ,, Maarahva Näddali leht ,, 1821-1825; kirjutas ka aabitsa ja kooliraamatuid. J. H. Rosenplänter - uuris eesti kultuuri ja rahvaluulet, tänu temale on säilinud petersoni luule ja Masingu kirjutised. K.J Peterson ,,eesti esimene luuletaja" Kalevipoeg 1835 - Faehlmann ja Kreutzwald C. R jakobson ,,Sakala" (1878) J.Hurt rahvaluule kogumine J. V. Jannsen ,, Perno postimees" (1857); ,,Eesti postimees" (1864) 2. Kristjan jaan Peterson; Lydia Koidula; Juhan Liiv K. J. Peterson - Rahvus tõusis oluliseks 19 saj jooksul. Petersoni eeskujusid olid Goethe; Puskin. Petersoni luule ilmus Noor-Eestis esimest korda. Peterson on eesti kirjanduses tuntud kui esimene eesti luuletaja. Tema luule sümboliseerib eesti kirjanduse algust romantiline ja traagiline
„kooselu“. Alates 2004 looduskaitse EL liikmesriigina Olulisemad sündmused ja isikud K.E. Baer - ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi TA), kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Kalapüügieeskirjad ja – määrused. A.Th von Middendorff - Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele G. Helmersen - ettekanne LUSs suurtest rändrahnudest. Tuleb pidada eluta looduse kaitse mõtte algatajaks Eestis. C.R. Jakobson – koolilugemikud ja kirjutised keskonna ja loodus teemadel. A. Mathiesen – metsateadlane, LK komisjonis A. Toom – Vaika linnukaitseala algataja 1910. G. Vilbaste – botaanik, esimene riiklik LK inspektor. Th Lippmaa - Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem. Looduskaitse Nõukogu esimees. E. Kumari - ENSV Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon juht. J. Eilart - Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR), Juhendaja. Tähtsamad aastaarvud
2) eraldi tuleb nimetada järgmisi Siseasjade Rahvakomissariaadi ja hiljem Riikliku Julge- oleku Rahvakomissariaadi juhtivametnikke: Škurin (siseasjade rahvakomissari asetäitja, hiljem riikliku julgeoleku rahvakomissari asetäitja, EK(b)P Keskkomitee liikmekandi- daat), Sergei Kingissepp (Siseasjade Rahvakomissariaadi 3. eriosakonna ülem, hiljem riikliku julgeoleku rahvakomissari asetäitja, EK(b)P Keskkomitee liikmekandidaat); Idel Jakobson (Siseasjade Rahvakomissariaadi, hiljem Riikliku Julgeoleku Rahvakomis- sariaadi uurimisosakonna ülema asetäitja), kes koos Kummiga kinnitasid suurema osa arreteerimismäärustest ja süüdistuskokkuvõtetest. Vastutus laieneb ka Siseasjade Rahva- komissariaadi ja Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi kohalike osakondade juhtidele Reinsonile (Harjumaa), Alfred Pressmannile (Tartu, jagab vastutust 198 vangi hukkami- se eest 1941
Sinna on ehitatud terve linn liiklusmärkide ja valgusfooridega, et teha liiklushariduse omandamine laste mänguliseks. Isetehtud autode salongist leidsime aga sõitva taksikoera, mille väidetavalt pikim sõit oli Moskvasse ja tagasi. Ka turvavöö olulisuse saab ise katsetades järele proovida 53.Angla Pärandkultuurikeskus 54.Iloni imedemaa 55.LaitseRallyPark 56.Miia-Milla-Manda 57.C.R. Jakobsoni talumuuseum ehk Kurgja Carl Robert Jakobson on paljudele eestlastele tuntud just selle poolt, et tema portree oli 500-sel kupüüril. Mõnda aega tagasi sain ma tutvuda tema poolt rajatud eluoluga. Tore on see, et peale muuseumikülastust tegevusi jätkub ka väljas. Saime ise katsetada talutöid ja tutvuda vanade kommetega (töötajad kannavad rahvariideid ja toimetavad taludes). Talumuuseumi alal on mitmeid loomi nagu hobused, veised, lambad, keda me saime kohapeal toita. Lisaks sellele muuseum pakub
Vormikoolkond: – keel on materjal. Todorov: milline see materjal on, mida sellest teha saab. Räägib stiili iseloomustavatest kategooriatest: 1)konkreetsus (konkr. subjektiga laused) vs. abstraktsus (abstr. arutlevad laused) selle kategooria abil eristab ka kirj. suundi realistlik romaan romantiline kirjeldus (Platonovi stiil ühendab “ühendamatut”: abstr. aluseid konkr. predikaatidega) 2) Retooriliste figuuride olemasolu: seosed, mida kirjeldab Jakobson: grammatiliste figuuride seosed, mis tekivad süntagmaatilisel teljel – kordus, antitees, parallelism. 3) vaatepunktiga seonduv: subjektiivsus objektiivsus modaalsus 4) monovalentsus vs. polüvalentsus (seosed teiste tekstidega, võõrad hääled, “sõna on juba asustatud”.) Loeme teksti lineaarselt. Kuidas see muutub kujuteldavaks maailmaks. Väljamõeldisel rajanevas tekstis üleminek fraasidelt terviklikule kujutlusmaailmale.
Kui see ühing oli loodud rohkem seltskonna mõttes, siis Tartu Jalgrattaselts ehitas valmis esimese velodroomi. Võisteldi 2 korda aastas karmide reeglite järgi. Kuna klubiliikmed võistlesid väheste kallite välismaise päritoluga ratastega, siis kohalikud talupoegadest külasepad hakkasid valmistama omal käel rattaid. Nende auks korraldati eraldi võistluski mida nimetati ,,talurahva võistlusteks". Tähelepanuväärse ratta suutis valmis meisterdada August Jakobson, mis oli väga sarnane vabrikurattale. Kvaliteeti kinnitab ka fakt, et 4 versta läbimiseks kulutas ta ainult minuti 17 rohkem kui parimal võimalikul vabrikurattal võistelnud A. Kevendi, kellel oli varuks veel hulganisti kogemusi. Eesti rattasportlased hakkasid omale kiiresti kuulsust ka väljaspool kodumaad tegema. Kõige tuntum mini oli tolal Carl Rütel, kes tõi mitmeid esikohti nii Riiast, Helsingist, Varssavist ja Moskvast
Rajada kool, mis vastaks kreiskooli tasemele Eestvedajad: J. Hurt, C. R. Jacobson, J. V. Jannsen, J. Köler, Fr. R. Kreutzwald. Eesti Kirjameeste Selts 1871-1893: Eestikeelse kirjasõna väljaandmine rahvaluule ja vanasõna kogumine Liikmed: J. Hurt, eesti soost haritlased, ärksama vaimuga taluperemehed. Jakob Hurt (1839-1907)- Rahvusliku liikumise üks tunnustatud liidreid, rahvuslikke seltside ja organisatsioonide rajaja. ,,Saada suureks vaimult" Carl Robert Jakobson (1841-1882)- ,,Sakala" eestvedaja. Rahvusliku liikumise radikaalsema suuna esindaja. Suur lõhe 1878- Lahkhelid Jakobsoni teravate artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu. Rahvusliku liikumise allakäigu põhjused: Hurda valimine Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks Aleksander II mõrvamine Jakobsoni surm Vastuolud Hurda ja Köleri pooldajate vahel Hurda ja ta pooldajate lüüasaamine Köleri valimine Aleksandrikooli peakommitee uueks presidendiks 34
18 Ajajärgul 1727 - 1736 on Varal üldse koolis käinud 78 last. Talupojad kaebasid, et nad riiete ja toidu puuduse tõttu ei suuda lapsi kooli saata. 19 Õppetöö toimus mardipäevast lihavõtteni. Peale lugemise õpetati ka laulmist ja katekismust, raamatutega varustas mõis. 23. mail 1786. aastal olevat kutsutud Maarja-Magdaleenasse konvendile mõisaomanikud, koolmeistrid, vöörmündrid. Varalt oli kohal parun Johann Jürgen von Wrangel ja disponent Heinrich Jakobson. Anti aru kõigi kihelkonna koolide olukorra kohta üksikult. Vara kooli kohta on järgmised teated: Vara küla koolimajaks oli rehi, mille külge oli ehitatud üks 4 sülla pikkune ja 3 sülla laiune ühe aknaga kamber. Kambris oli ahi, ruum suitsuvaba. Koolmeistriks oli Ermo Jaan. Pastor pidas teda heaks õpetajaks, kuid polnud rahul tema elukommetega. Konvent otsusatas, et lapsed peavad edaspidi tooma igaüks naela küünlaid ja kütmiseks koorma puid
1865 ,,Vanemuine". 1869 esimene üldlaulupidu. lipp Jakob Hurt. Üdini eestlus, eestlane peab saama suureks vaimult. 1887 venestamisel viiakse rahvakoolid vene Rahvaluule ja ajaloo koguja. Käib 1871 välja idee Aleksandri koolist. õppekeelele 1872 Eesti Kirjameeste Selts. 1869 Jaan Tõnisson asub ,,Postimehe" peatoimetajaks Carl Robert Jakobson. Venemeelne. Seadis esiplaanile majanduslike 1901 Tallinnas hakkab ilmuma ,,Teataja" olude parandamise. 1868 isamaaline kõne ,,Vanemuises". 1878 1904 eestlased saavad enamuse Tallinna linnavolikogu ,,Sakala" valimistel. Linnapeaks Päts 1905 kultuurirühmitus ,,Noor-Eesti" Villem Reiman. Venestamise vastu võitleja
1672 on Moliere 50, ,,Õpetatud naised", lepib oma perega, sünnib veel üks poeg, kes aga sureb 1673 ,,Ebahaige", Moliere ise mängib selles ka, IV korral mängimisel verejooks, sureb sama päeva õhtul 2. Ülevaade Moosese I raamatust Pilet 17 Voltaire'i, Rousseau' ja Diderot' elu ja ülevaade loomingust; Vabalt valitud raamatu analüüs 1. Voltaire'i, Rousseau' ja Diderot' elu ja ülevaade loomingust Voltaire 1694 1778 Rääkis suuri sõnu, aga ise nii ei elanud =Nagu C. R. Jakobson Kirjanik, luuletaja, ajaloolane, filosoof =Tegelik nimi Arouet Sai elitaarse hariduse =Koos hertsogite ja printsidega -Oli nendega kogu elu seotud =Õppis õigusteadust =Ei olnud järjekindel Meeldisid aristokraatlikud ajaveetmised Suhtles vabamõtlejatega =Küünilised riigivõimu suhtes -Tollel ajal valdav Voltaire'i vanemad olid kodanlased =Muretsesid ta vaadete pärast Voltaire oli jumala suhtes skeptiline
Taanis loodi ka esimene kooperatiivtapamaja. Esimeseks tarbijate kooperatiiviks Eestis oli 1865. a asutatud Tallinna kooperatiiv. Eesmärgiks oli tagada kooperatiivi liikmetele kvaliteetsete kaupade saamine soodsate hindadega. Järgmisel aastal asutati esimesed kooperatiivid Tartus ja Pärnus. Kõige esimesed ühistud, kus osalesid ka eesti talupojad, olid krediidi- ja kindlustusühistud. Põllumeeste ühistegevust propageerisid C. R. Jakobson, J. W. Jannsen ja J. Tõnisson. Teise Maailmasõja eelselt oli ühistegevus Eestis laialdaselt levinud. Ühistegevuskotta kuulus 14 keskühistut ja 3046 ühistut liikmete koguarvuga 283 768 Kooperatiivi eesmärgiks on eeskätt toetada oma liikmete äritegevust ja majapidamist. Esmaseks eesmärgiks ei ole seega investeeritud kapitalilt kasumi saamine. Kooperatiiv võib pakkuda oma liikmetele majapidamises vajalikke kaupu ja teenuseid. Kooperatiivi liikmed
looduskirjandust. Kultuurimüüt, et eestlased on loodusega tihedalt seotud rahvas. Oskar Looritsal ja Matthias Eisenil oluline roll selle müüdi loomisega, vastandamine stepirahvastega. Tegu on müüdiga, kuigi ei saa eitada, et ERAs on suur hulk animistlikku pärimust, keskkonnasidusat pärimust, kohapärimust jne aga võrreldes teiste rahvastega, ei ole eestlaste suhtumine loodusesse kuigi eristuv. Esimesed Eesti looduskirjanduse autorid Carl R. Jakobson, Juhan Kunder, Mihkel Kampmaa, Kustas Põldmaa kaht tüüpi raamatud: kalendrilaadsed õpetustega ja kooliraamatud (nt Jakobsoni ,,Kooli Lugemise raamatus" palju tekste ümbritseva keskkonna, ilmastikunähtuste jm kohta). Matkakirjandus väga iseloomulik 20ndatele aastatele, kuna linnainimestel tekib ka piisavalt jõudeaega, et selliste tegevustega tegelda. Arusaam, et väljasõidud on normaalne elu osa, selleks pidi toimuma kultuuris nihe talupojakultuuris seda ei olnud.
Kus ollakse ühiskonnast ja selle hädadest kolm sammu ees? Loodan, et neid on palju, nii et kodud ja lasteaiad saavad oma jõud ühendada. Nelli Jung, Tartu Ülikooli eetikakeskus Postimees 28.08.2010 Autor on äsja ilmunud TÜ eetikakeskuse ja Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi välja antud raamatu «Väärtused koolieelses eas: väärtuskasvatus lasteaias» toimetaja. Inimese viis väärtust september 28, 2012 by merikem 0 Lembit Jakobson Õpetajate Leht 27.09.02 Aasta tagasi õppis ja õpetas Saaremaa Ühisgümnaasiumi inglise keele õpetaja Kersti Randmaa Tai Kuningriigis Bangkokist 200 kilomeetri kaugusel Lamnarai linna lähedal asuvas Sathya Sai Inimväärtuste Haridusinstituudi juures olevas Sathya Sai koolis inimväärtusi. Järgnevas on tema meenutused seal kogetust. "Õpetajaid oli sinna õppima ja praktiseerima tulnud üle maailma: Argentiinast, Lõuna-Aafrikast,
- Kultuuritegelastega seotud monumente nt. Lydia Koidula monument Pärnus Koidula pargis, toetub lüürale, vaatab kaugusesse. - Kreutzwaldi monument võrus Tamula järve ääres. - Vabadussõja monument Pärnus - Meretemaatikaga seotud töö ,,Laevahukk" - Dekoratiivseid skulptuure Nevski prospektil, Novgorodis, Peterburi raamatumaja fassaadi kujud. Eesti maalikunst ja skulptuur 20.saj. alguses hinnatud, graafika jäi maha. Graafika E.M. Jakobson - Esimene Eesti graafik - Kaunistanud ajalehti (ka Perno Postimehes tema trükiseid) , raamatuid, usulisi trükiseid - Tema illustratsioonid lähtuvad tihti saksa, vene kunstnike töödest - Kunstiharidust pole - Puugravüür ,,Lapsed tähti vaatamas" - Puugravüür- annab ajakirjade illustreerimisel suurima tiraazi. Märt Pukist - Esimene professionaalne Eesti graafik - Õppis Leipzigis - Illustreerinud peamiselt raamatuid
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Grete Jakobson Teele Jänes Katriin Mats Annaliisa Orro TH2 POOLA VABARIIK Referaat Pärnu 2011 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................2 1. POOLA VABARIIK...............................................
Rajada kool, mis vastaks kreiskooli tasemele Eestvedajad: J. Hurt, C. R. Jacobson, J. V. Jannsen, J. Köler, Fr. R. Kreutzwald. Eesti Kirjameeste Selts 1871-1893: Eestikeelse kirjasõna väljaandmine rahvaluule ja vanasõna kogumine Liikmed: J. Hurt, eesti soost haritlased, ärksama vaimuga taluperemehed. Jakob Hurt (1839-1907)- Rahvusliku liikumise üks tunnustatud liidreid, rahvuslikke seltside ja organisatsioonide rajaja. ,,Saada suureks vaimult" Carl Robert Jakobson (1841-1882)- ,,Sakala" eestvedaja. Rahvusliku liikumise radikaalsema suuna esindaja. Suur lõhe 1878- Lahkhelid Jakobsoni teravate artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu. Rahvusliku liikumise allakäigu põhjused: Hurda valimine Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks Aleksander II mõrvamine Jakobsoni surm Vastuolud Hurda ja Köleri pooldajate vahel Hurda ja ta pooldajate lüüasaamine Köleri valimine Aleksandrikooli peakommitee uueks presidendiks 34
Eve Alender, Kairit Henno, Annika Hussar, Peeter Päll, Evar Saar NIMEKORRALDUSE ANALÜÜS Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi koostööleping 10-10/346 (2002) Eesti Keele Instituut Tallinn 2002 SISUKORD 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2 Nimekorraldusest üldiselt ......................................................................... 4 3 Isikunimed ................................................................................................. 6 3.1 Isikunimede kujunemine ........................................................................... 6 3.2 Isikunimekorralduse areng ........................................................................ 7 3.2.1 Isikunimekorraldus 1917. aastani .........
(väljaandja Johann Voldemar Jannsen). Jannsen võttis senise maarahva asemel omanimetusena kasutusele mõiste eestlased. Asutati laulu- ja mängukoore, 1869 toimus I üldlaulupidu, millest võttis osa 1000 lauljat-mängijat ja 12 000 pealtvaatajat (tänaseni püsival traditsioonil on keskne koht eesti rahvusteadvuse kinnitamisel). 1870. aastatel lülitus rahvuslikku liikumisse uusi tegelasi, kellest väljapaistvamad olid Carl Robert Jakobson, Juhan Kurrik ja mitmed teised. Hakati koguma rahvaluulet ning ainelist vanavara, mille kogude vahendusel saame tänapäevalgi pilku heita 18.19. sajandi talupojakultuurile. 19. sajandi lõpul toimus samas traditsionaalse külaühiskonna ning rahvakultuuri märkimisväärne muutumine, rahvarõivad taandusid kasutusest, rehielamutest asuti korstna, laudpõranda ja suurte akendega elumajadesse. Ärkamisaegses eesti kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv, muinasühiskonda
Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana-Vändra 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Elulugu Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886
1. Allikaõpetuse definitsioon ja põhimõisted Allikaõpetus - ajaloo abiteadus, mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimistöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemine. Allikaõpetus- tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms. Kirjalikud allikad jagunevad: Primaarne allikas: on esmane allikas nt. õpperaamat. Tähtsad allikad: arhiiviallikad, ajalooline allikas: arhiivist leitav algmaterjal. Ajallooallikateks on nn õigusaktid, erakondade materjalid, memuaarid, perioodika, kroonikad, diplomaatilised dokumendid jne.Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kontekstis midagi . Pigem on nad esmaallika töötlused ja jutustava iseloomuga. Tekst- e. märgisüsteem. Kontekst taust e. infoväli, kaastekst, mis aitab sõna või teksti mõista. Et teksti mõista on vaja teada konteksti. Alltekst- kahemõttelisus tekstis. Varjatud te...
Seminar 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2010 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Probleemid algasid ammu enne taasiseseisvumist 20 20.08.1991 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelise...
ampluaast - need on tüübiga ligidalt seotud mõisted (vt. Théâtre. Modes d'approche 1980:182). Teatriajaloolised tüübid (maskid) on näiteks antiikkomöödiast pärinev miles gloriosus (hooplev sõdur), commedia dell' arte Arlekiin ja Pierrot, klassitsistliku komöödia teener jne. Sageli esindab tüüptegelane mõnd sotsiaalset kihti või gruppi, eriti poliitiliselt aktsentueeritud probleemiasetuse korral (näiteks eesti sõjajärgse draama (A. Jakobson, J. Semper jt.) kulakud-keskmikud-kehvikud, keda paraku küll karakteritena välja pakuti). Mask Karakter on individualiseeritud, sisemiselt järjepidev ja isikupäraste joontega tegelane. Üldise ja paljudele ühise üle prevaleerib indiviidile eriomane. Karakteri loomuomadustest järgnevad tema kõlbelised valikud ja teod; karakter on mingeis piires ise oma saatuse looja. Teistsuguste omadustega tegelane käituks teisiti ning seeläbi muutuks süzee. Karakterit ei saa
moosekandid" Olulisemad eesti muinasjutuautorid ja nende teosed. *F. R. Kreutzwald „Eesti rahva ennemusitsed jutud“„Udumäe kuningas“„Vaeslapse käsikivi“,„Põhja konn“ *Juhan Kunder „Eesti muinasjutud“ 5 *Ernst Peterson Särgava „Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest“ *August Jakobson ,, Ööbik ja vaskuss” Nimetage realistlikke peremudelit käsitlevaid lasteraamatuid (+autorid). Siiri Laidla “Sandra kevad ja suvi” soojalt on osatud rääkida ema-tütre elust pärast isa lahkumist. K. Vainola ,,Ville” (Ville elu vanaemaga). Missugused on raamatud, milles peategelaseks tüdruk? (autorid, teosed, lühiiseloomustus) Raamatud on pigem positiivsest meeleolust, igapäevastest tegevustest ja fantaasiast. E. Petrone ,,Marta varbad”- igapäevaelu rõõm
isiklikult läbielatu. Nii vaikis kauaks Betti Alver. vaid tulenesid kirjandusvälistest asjaoludest. Seda sõnakamad olid uut režiimi innukalt Selle kirkaimaks tõestuseks ongi eelmainitud toetavad autorid, nagu viljakas prosaist ja “Valgus Koordis”, mis moonutas jämedalt Eesti näitekirjanik August Jakobson, või luuletajad külaelu tegelikkust ja ülistas kolhoosikorda. Mart Raud ja Johannes Semper, ning Raamat reklaamiti suureks noorematest Debora Vaarandi ja Juhan Smuul. kirjandussündmuseks, seda trükiti vene keeles Mõned vanema põlve kirjanikud, nagu Oskar massitiraažis, selle järgi vändati film. Toonase
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
*1857 Hakkas Vändra köster hakkas Johann Voldemar Jannsen välja andma Perno Postimees *Toimetaja töös abistas teda tütar Lydia koidula *Tartus asutati laulu ja mänguselt Vanemuine, Pärnus Endla, Tallinnas Estonia *1869 toimus esimene üldlaulupidu Tartus *Rahvuslik liikumine oli võitlus majanduslike, kultuuriliste ja poliitiliste muudatuste eest Eestis *Eesti rahvast hakkas kujunema rahvus *Torma kooli õpetaja asub Carl Robert Jakobson *Ta võitles liigse usuõpetuse vastu koolides, nõudis talurahva koolihariduse parandamist, Propageeris Karsklust Venestus aeg eestis *Rahvuslike liikumiste tulemusena ei toimunud poliitiliste olude paranemist *Hakkasid ilmnema suurvere sovinismiklikud püüdjad väikeseid rahvad venestada. *Eestis loeti venestus poliitika alguseks aastat 1885 *Venestamine oli vene keele ja meele pealetung *Venestamine mõjus raskelt Balti-Sakslastele
üldjoontes sarnaselt teiste Euroopa väikerahvastega. Eesti rahva ärkamisele panid teadliku aluse kõrghariduse saanud Kristjan Jaak Peterson, Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Eesti rahvusideoloogia alusepanija Jakob Hurt kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Liikumise radikaalset suunda juhtis Carl Robert Jakobson, kes sõnastas Eesti rahvuslaste majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi. 20. sajandi alguses kujunesid välja esimesed eestlaste poliitilised rühmitused, sealhulgas Jaan Tõnissoni juhitud rahvuslased ja Konstantin Pätsi juhitud tsentralistid. 9.6. Iseseisvus Iseseisvusmanifesti väljakuulutamine Pärnus 23. veebruaril 1918. 1914. aastal puhkenud Esimesse maailmasõtta mobiliseeriti Vene poolel umbes 100 000 eestlast.
1. Maailmasõda Esimese maailmasõja vallandas suurriikide natsionalism. Sõjategevus 1917 Antandil oli sõjaline ülekaal(21 mln meest keskriikide 10 mln vastu.) Saksamaa asus strateegilisele kaitsele, pani suuri lootusi piiramatule allvesõjale. See sundis Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma ka USA (6apr.) Saksamaale kuulutasid sõja L-Ameerika riigid. Rahulolematused Prantsuse sõjaväes. Yoimub ka teine suur tankirünnak. Vene kodanlus tahtis ka peale veebruarirevolutsiooni sõda jätkata, kuid sõjategevus ei olnud edukas. Oktoobrirev. Läbi oin võimule tulnud NSV valitsus, mis tegi ettepaneku sõlmida üldine rahu, kuid sellele ei reageeritud. 3.märts- NSV sõlmis saksamaaga Bresti rahu e. Separaatrahu- liitlastest eraldi seisev rahu.(saksamaale soodne poliitiline sündmus) 25 okt. 1917- VSDTP V.J Lenin 28.nov ...
3) 19. Sajandi esimese poole koolmeister oli vähese haridusega. Põhja-Eesti koolielu piduriks saigi koolmeistrite puudulik ettevalmistus koolitööks. Suurem osa neist omandas kirjaoskuse iseõppimise teel. Lõuna- Eestis sai enamik koolmeistreid ettevalmistuse kihelkonnakoolides. 9. Eesti kool ärkamisajal, ühiskonnategelaste panus talurahva harimisse Uuele tasemele tõstis eesti koolikirjanduse 1860. 1870. aastatel Carl Robert Jakobson, ärkamisaja tähtsamaid tegelasi. Eriti populaarseks kujunes tema ,,Kooli lugemise raamat". Eestlased hakkasid nõudma, et linnakoolides, gümnaasiumides hakataks õpetama ka eesti keeles. Senini olid linnakoolid kõik saksakeelsed ja kreisikoolid venekeelse õpetusega. Eestlaste poolt esindas vääriliselt Peakomitee esimees Jakob Hurt. Ärkava eestlaskonna taotlused näitasid selgelt, et ei soovita igavesti jääda ühiskondliku elu
Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse on rahvusvahelised, riiklikud, poliitilisadministratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Looduskaitseväärtus- objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus- liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. 1.Metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu, kahaneva alaga jäänukid, huvipakkuva arengustaadiumiga, omapärane struktuur, kasvavad ebahariliku...
(Wilson, 1998, p. 327). Kuigi president on maa-ja merevägede ülemjuhataja, ei saa ta sõda välja kuulutada, seda saab teha vaid Kongress (Gitelson jt, 1996, lk. 241-243). Loetelu jätkates võib veel mainida, et presidendil puudub voli otsustada riigieelarve üle, vaid selle üle otsutab Kongress, lisaks on presidendil küll vetoõigus, kuid mõlemas kojas 2/3 kohalolevate saadikute häälteenamuse puhul on võimalik see veto tühistada. (Gitelson jt, 1996, lk. 244-245; Jakobson jt, 2011, lk. 386) Nagu näha, võib president ühes oma administratsiooni ja tugistruktuuriga olla küll peamine agendakujundaja, kuid tema võimupiire kärbivad mitmed põhiseadusest tulenevad punktid, mis annavad Kongressile võimaluse presidendi initsiatiivide blokeerimiseks. Keskendudes sellele, milline on Kongressi kui seadusandiku võimu panus kontrolli- ja tasakaalumehhanismi toimimisse, on seda näha eeskätt läbi seadusloome
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Tõnis Teinemaa TALLINNA BÜROOHOONETE ARENDUSPROJEKTIDE FINANTSEERIMINE JA SEOTUD MÕJURID Bakalaureusetöö Juhendaja: emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2014 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Tõnis Teinemaa ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 112529 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Juhendaja emeriitprofessor Ene Kolbre: Töö vastab bakalaureusetööle esitatud nõuetele Ene Kolbre ................................. (allkiri, kuupäev) Kai...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
