Ise oma ideid ellu ei rakendanud, kuid Smerdjakov võttis neist kinni ja tappis isa Fjodori. Dmitri on elunautija ja joob ning aeleb ringi, oma lõbude peal väljas. Aljosa idee on Di meelest ainuõige propageerib headust, milles D meelest on tulevik. ,,Kuritöö ja karistus" Pilet nr 3 3.1. Kirjanduse põhiliigideepika, lüürika,dramaatika Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuleb kirjaoskuse levides ilukirjandus kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles mõnikord ka terminit belletristika. Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. LÜÜRIKA: (kreeka lyra keelpill, mille saatel kanti ette lauleluuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm
raamatuid ja neid ei osteta juurde. Lapsel on kadunud eeskuju lugeva lapsevanema näol, selle asemel on televiisori vaatamine, peaaegu igas kodus on internet, arvutist rääkimata. Paljud õpilased loevad kirjandust vastumeelselt või ei loe seda üldse. Kadumas on vabatahtlik lugemine naudingu eesmärgil.'' 1.4 Lugemist mõjutavad tegurid Tiit Hennoste (2011) on oma artiklis öelnud, et Eesti kuulub selliste maade hulka, kus noored on tagaotsas ilukirjanduse lugemise poolest ning esirinnas ollakse internetis lugemisega. Õpilaste seas edestavad lugemist järgmised hobid: arvuti, sport, tantsimine, televiisor ning sõbrad (Rebane, 2012). 6 2. Metoodika Uurimistöö küsitlus viidi läbi 2013. aasta teisel õppeveerandil Ülenurme Gümnaasiumis ja selle läbiviimiseks ja eesmärgi saavutamiseks kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit.
Kirjandus on läbi ajaloo omanud erinevaid tähendusi, üldiselt on kirjandus tekst, mis on mõeldud kellelegi lugemiseks, seega on see teos millel on siht(lugeja) kui ka kirjapanija ehk autor. Kirjandus ei ole ainult ilukirjandus – ajalooliselt on kirjanduses olnud olulised erinevad väärtused, kirjandus on nii ajalugu, õpetused, märkmed, teatmeteosed jne. Kirjandus ise on omanud erinevaid väärtusi ja rolli ühiskonnas, teadlik suund ilukirjanduse uurimisse/tõlgendamisesse ja kirjutamisesse on üsna uus nähtus, nimelt on kirjandus kui fiktsioon kujunenud alles 18. Sajandi lõpus. Enne 19. Sajandit on kirjanduseks olnud igasugused kirjutised, kirja pandud teadmised, maailmapilt, uskumused (müüdid) 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Vt ka lõiku intervjuust Ben Okriga, kus ta kõneleb kirjanikuks olemisest
Ärkamis- ja järelärkamisaegne proosa. kõlin", armastus tsükkel ,,Sonetid ", ,,Silmad ja Autoreid: L. Koidula, J. Pärn, L. Suburg, M. süda" , kõdu, lapsepõlv, mälestused tsükkel ,,Ema Põdder, E. Aspe, E. Vilde, Juhan Liiv. 1880. mälestus", ,,Doktor M. Veske mälestuseks" . Keele, aastatel suurenes oluliselt algupärase stiili ja vormi poolest kerkivad paljud tema lüürili- jutukirjanduse osa ilukirjanduse üldpildis, sed luuletused oma ajast esile. J. Tamme kusjuures eelneva arenguetapiga võrreldes laienes meeliszanriks oli rahvaluulele tuginev lugulaul. Ta ainevaldkond ning kesksema köha omandas on kirjutanud rahvaluulelisi ballaade ,,Ussihari", asjalikum elukujutus. Kirjandusse tuli uus, näidanud mõisnike julmust ja ahnust reaalsust arvestavam ja kunstinõudlikum
-9. sajandil- mingil hetkel saadi aru, et enam ei räägitud puhast ladina keelt. "Karolingide renessanss"- ladina kirjaeele "puhastamine" 813 Tours'i kirikukogu (in rusticam romanam linguam) tõlgiti jutlused maarahva keelde 10. saj algus Itaalia poeem (patrio ore vs nativa voce) patrio ore- isade keeles, nativa voce- sünni keeles Paavst Gregorius V (999) epitaaf: oli kolme keelne- ladina k, vulgaarkeel, germaani keel Ladina keele püsimine - Hariduse, valitsemise, seaduste keel - Ilukirjanduse keel Ladina keel romaani keelte adstraaduba (leksika, morfoloogia, süntaks, ortograafia) Sõnapaarid samast etümonist pr. penser (mõtlema)- peser (kaaluma), detteur -déviteur (võlgnik= it. argento- ariento Ladina keele perioodid 1) Klassikalise ladina keele eelne periood väljakujunemisel suur mõju kreeka keelel kuni 3. saj. vanim ajajärk, väga vähe andmeid, puuduvad tekstid, säilinud vaid epigraafilised pealiskirjad. 7. saj. e. Kr. nn
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi.
sajandi lõpus 20. sajandi alguses. Kuulsad draamakirjanikud on norralane Henrik Ibsen (1828 -1906), rootslane August Strindberg (1849 -1912), venelane Anton Tehhov (1860 -1904), sakslane Bertolt Brecht (1898 -1956); eestlased Eduard Vilde (1865 -1933) "Tabamata ime", August Kitzberg (1855 -1927) "Tuulte pöörises", Anton Hansen Tammsaare (1878 -1940) "Kuningal on külm", Juhan Smuul (1922 -1971) "Lea", Enn Vetemaa (1936) "Õhtusöök viiele". Dramaatika- näitekirjandus, üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Reeglina jaotub draama vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. Ekspressionism- Kunstivool, mis sündis XX sajandi algul Saksamaal. Ideede ja elamuste kujundirikas väljendamine. NT, Marie Under Eleegia- lüürikazanr, mis tähendab nukrat ja leinameeleolulist luuletust. 1 Eepika - üks kirjanduse põhiliik
1 FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2015, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle's, ka viimane konspekt ,,Postkolonialism" ja ,,Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned" ja ,,Modernistliku proosa tunnusjooned") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135 (ÕIS). T. Hennoste, ,,Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3? id_article=201 (ÕIS) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses ,,Eurooplaseks saamine". TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS). KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste 'kirjandus' tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste 'ilukirjandus' eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda ni...
Koidula kõrval hakkasid esile kerkima rahvusromantilise ainevaldkonna ning käsitluslaadiga võimekad luuletajad, kes püüdsid rahvast aktiviseerida, sisendada optimismi ning kujundada patriotismi. Looduslüürika kõrval ongi nende loomingus kunstiliselt kaalukamad patriootilised muistset vabadusaega idealiseerivad ning selle kaudu kaasaja püüdlusi ja tulevikku suunatud ideid väljendavad luuletused. Rahvusliku liikumise ajal jõudis lõpule eesti kirjanduse tekkeprotsess ning algas ilukirjanduse kõigi põhiliikide – lüürika, eepika ja dramaatika hoogne edenemine. Rahvusromantilises kirjanduses tõusis domineerivale kohale lüürika, seda eelkõige L. Koidula sügavalt isikupärase ja romantilise luuleloomingu tõttu. Teiste põhiliikidega võrreldes oli lüürika tunduvalt romantilisem. Noore rahvuse eneseteostust ja tulevikulootust väljendasid Koidula, M. Veske, A. Reinvald, J. Kunder, J. Bergmann sügavatundelistes ja pateetilistes värssides. 22
lõppeb eksamiga, kordusküsimused olemas (2 küsimust eksamil) *Random ülespanekud lonegust Gabriel Zaid „Liiga palju raamatuid“ 2013 ajakiri Methis nr 11 – meta-postmodernismist artikkel Urmsas Vadi – mõtestab inimese probleeme, siiras aga teisalt aga siiski veits tühistab seda irooniaga, mängulisusega 3 põhi romaani, kasutasid postmodernismi esteetikat (realismi asemel) Selle eeliseks on kultuurilised vabamad olud, enne oli ju nõukogude tsensuur. Nõukogude kirjakeel oli nö ilus väljendusviis – metafoori,kujundlike rikkus. selle määras tol ajal olev kultuuri eetika.. Mati unt öös on asju peeter sauter indigo jaan undusk kuum Muudatused kirjakeeles: lause muutus lihtsamaks, lühemaks, realistlikumaks. mitte absoluutne muidugi (ei ole ilus-inetu) Autori positsioon/tähendus/idee: varemalt on autor rahva eest kõneleja, keda rahvas usaldab. kes väöjendab tekstis rahva soove jm., nt jaan krossi balthasar russowist raamat, mis samal ajal r...
päevasündmusi: ta käsitles rahvaküsimust ja rahva kasvatamise probleeme, põllumajanduse ja mereasjanduse parandamise võimalusi, arvustas kirikumeeste reaktsioonilisi tegusid, eriti nende pidurdavat mõju rahvakooli arengule. CRJ nõudis usuõpetuse vähendamist kooli tunnikavas, imalike õppeainete osa suurendamist, paremaid kooliõpikuid ja kvalifitseeritud kooliõpetajate ettevalmistamist, koduse kasvatuse parandamist, väärtusliku ilukirjanduse loomist ja uue kirjaviisi kehtestamist. Nõnda oli ta juba mingil määral kavandanud eesti rahvusliku liikumise põhiprogrammi, mille eest ta aktiivselt võitlusesse astus. Oma talurahva elulisis vajadusi väljendavate seisukohtade kaitsel sattus Jakobson paratamatult vastuollu balti-saksa ülemkihtide ideoloogia ning poliitikaga. Kõige teravam konflikt tekkis tal oma vastastega 1870. aastal väljarändamise probleemi arutamisel. Algas eesti ajakirjanduses seninähtamatu ulatuse ja
KIRJANDUSTEOORIA ... on ilukirjanduse olemust ( kirjandusteoste vormilist ja kujunduslikku külge ning kirjandusfilosoofiat ) , ülesandeid, väärtushinnanguid uuriv teadus. Uuemas kirjandusteoorias on oluline koht loomingupsühholoogial ja teose kunstilise ehituse ning struktuuri uurimisel. Ilukirjandusele ehk belletristikale on on iseloomilik esteetiline sihiasetus ja piltlik-kujundlik väljendusviis. Väljendudes kujundite kaudu talle eriomases kunstilises vormis, kutsub ilukirjandus lugejas esile sügava kaasaelamise. Seetõttu tunnetatakse teost lugedes tavaliselt hoopis sügavamalt kõiki elunähtusi, mida see peegeldab. Esteetika teadus ilu olemusest looduses ja kunstis, kaunite kunstide seaduspärasustest ja nende mõjust inimesele. Esteetika uurib kunsti ja tegelikkuse suhteid, kunstimaitset, väärtushinnanguid, otsib vastust küsimustele: mis on ilu? Milline peab olema lugejat kaasahaarav kunstiteos? Miks teos lugejale mõjub ja kuidas ta...
1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks (ajaleheartiklid, teadustööd); on kultuurinähtus ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik, ilukirjandus kuulub kunstisfääri, kus (a) printsiibid on ette antud (tanka; haiku; kuldlõige; van Gogh) või (b) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (vabavärss, piltluule, DuChamp). Ilukirjandus on lisaks seotud kunstilise fenomineiga (esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), mis tekib kommunikatsioonisituatsioonis. Kuna ilukirjandus kuulub kunstisfääri, on selge et see on tehtud (techné), iseloomulik on fiktsionaalsus, spetsiifika sõltumine keelelisest olemusest (luule vs romaan), aktiveertiakse keele poeetiline funkstioo...
tõlgendatavast alati olemas eelteadmine või eelarvamus, mille pinnalt me midagi tõlgendama asume, tähtsaimad hermeneutika nimed on Wilhelm Dilthey, Martin Heidegger ja Hans- Georg Gadamer. Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimist, kirjanduses uurib fenomenoloogia seda, et uuritakse inimeste arusaamu ja käsitlusi kirjandusmaailmas, käsitleb lugeja ja teksti suhet, sealseid fenomene (kuna ilukirjanduse puhul on ju tegemsit kunstilise fenomeniga) ning samuti uuritakse retseptsiooniesteetikat Tähtsamateks nimedeks on Edmund Husserl (fenomenoloogilise filosoofia rajaja); Roman Ingarden. Wolfgang Iser (19262007), saksa kirjandusteadlane ja Hans Robert Jauss (1921 1997) uurisid autori ja lugeja "ootushorisontide" kokkusulaminest või dialoogi tekstis, ("ootushorisont" - ajalooliselt kujunenud kultuurikonventsioonide väärtuste kogum) ning
· Vägivald on ilukirjanduses sarnaselt kriminaalsete uudistega esitatud väga ebarealistlikus valguses · Poliitilisi või sotsiaalseid konflikte kajastav fiktsioon kaldub konsensuslikke väärtusi toetama · Homoseksuaalsust kaldutakse ignoreerima või käsitlema stereotüüpselt (harva positiivselt) 45. Zanri mõiste Zanr teatud teksti laad või tüüp; kasutatakse mis tahes kultuuritoote (filmi, ilukirjanduse, uudise jt) selgelt eristatava kategooria tähistamiseks Esmalt tähistab meediasisu peamisi tüüpe või kategooriaid. Mõiste on sobiv analüüsiks, paljud zanrid sisaldavad kindlaid kodeerimise reegleid, millega tootjad saavad manipuleerida. 46. Formaadi mõiste Formaat alamrutiin spetsiifiliste teemade käsitlemiseks zanri raamides (nt teleuudiste kriisiolukorra formaat; poliitiliste sündmuste formaat)
plahvatust. 18.sajandiks oli jõudnud areneda ka trükitehnika. See oli jõuakale inimesele juba kättesaadav. See aitas informatsiooni levikule oluliselt kaasa. Hakkasid tekkima ajakirjad. 1711 kaks inglise härrasmeest hakkasid välja andma ajakirja The Tatler. See paistis silma ka selle poolest, et selles hakati trükkima lisaks muule materjalile kirjanduslikke arvustusi. Seega see oli ka kirjandusajakirja sünd. Sajandi lõpul tulid puhtad kirjandusajakirjad. 18. saj hakkas ilukirjanduse mass korraga kasvama. Ei saa öelda, et kirjandus oli ainult aristokraatide privileeg, kuid töötas aristokraatide käe all. 18. saj näeb veel ühe huvitava nähtuse tekkimist romaan. Meie mõistes. Romaanilaadseid teoseid kirjutatu juba ka varem. Euroopa juhtivaks maaks oli tõusnud Inglismaa. Tol ajal oli juhtiv zanr luule. Tänapäeval on see romaan. Populaarne zanr oli draama, see oli kõige dremokaatlikum, seda käisid kõik vaatamas. Milline oli 18.saj romaan
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11
Selleaegsetes lehtedes oli rahvuslikul kultuuril suur osaseltsielu ja koolide ning üldise hariduse käsitlemisel. Lehtedes ilmus ka palju algupärast ilukirjandust. Nüüd kui Eesti Kirjameeste Selts oli suletud, kandis rahvuskirjanduse propageerimise, tutvustamise ja väljaandmise osa just ajakirjandus. Kuna ajalehed olid ka väga populaarsed, nende tiraaz oli tavaliselt väga suur, siis kindlustati ka ilukirjanduse laialdane levik. Eriti oluliseks tuleb pidada ajakirjanduse kaudu levinud taust-teadmisi, mis tekitasid (koos eesti keele kasutamisega) eesti haritlaste keskrühmas ühise tunnetuse eestlaste ajaloost ning propageerisid rahvusliku teadvuse teket. 9. Eesti vaimueliit eesti kultuuri kandja ja mõtestajana (Eesti haritlaskonna kujunemisest): Pärisorjuse kaotamine ning peale seda alanud talude päriseksostmine andis eestlastele
?? Fenomenoloogiat iseloomustab see, et ta üritav vältida apriori käsitlusi, üritades vaadata kogemuse sisse niipalju kui võimalik ja üritavad ka kirjeldada uurija sisemusest tulevat kogemust. On spetsiaalsed mitmekesised meetodod reflektisoon in istub tugitoolis ja mõtleb asjade üle järele, millised emotsioonid tal kaasnevad eri objektide ja ruumidega, mis majas paiknevad. Kogutakse süvakirjeldusi mitmetelt isikutelt. Feneomenoloogia pöördub ka ilukirjanduse poole aeg-ajalt. Nt. kuidas erinevad autorid kirjeldavad tuld ja mis nad samal ajal kogevad emotsioonid Paikade ja kk-de hoolikas vaatlus, eesmärgiga neid sügavalt mõõta Fenomenoloogia on oma olemuselt eideetiline selle all mõeldakse seda, et konkreetsete nähtuste unikaalsusest üritab ta välja selgitada üldiseid kogemuslikke struktuure v siis olemust, mis iseloomustab mingit kogemust, paika v nähtust. Üldistamine on omani nii fenomenoloogiale kui ka positivismile
vältel tõde on ideaalne loogiline konstruktsioon. Martin Luther esitas kolmanda tõekonseptsiooni vahetu tõde (kõhutunne). Hans Reichenback (1891-1953) Ta püüdis formuleerida seda, kes on mina ja mina olen see, kes ütleb: ,,Here sthehe ich". Või ,,see on see koht kus ma ütlen mina". Pragmaatika Mimesis järgimine (tekst järgib elu) Ütlus loob maailma kirjanik võib luua sellist maailma, mida enna ei olnud, seda pole olnud vaid ainult ilukirjanduse puhul. Renessanskirjanduses ei peegeldatud seda, mis oli valmis, vaid ta loob maailma. Teadlase ülesanne on kirjeldada võimalikult täpselt maailma. Kunstnik aga on vaba, ta pole aheldatud selle maailmaga ja ta võib luua oma maailma. Jakobsoni keelefukntsioonid · Referentsiaalne · Emotiivne · Konatiivne · Faatiline · Metakeelne · Poeetiline tema põhiline väärtus on ta ise Juri Knorozov (1922-1999) Sõja ajal ta töötas luures
1. 1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 19. saj II poolel hakkas baltisaksa kunstist eralduma kunst, mil seostus eestlaste rahvusliku liikumisega. Rahvusliku "ärkamise" üheks tähtsamaks vahendiks on kõigil rahvustel olnud professionaalne kunstikultuur. 19. saj II poolest pärinevad F. R. Faehlmanni kujundatud ja F. R. Kreutzwaldi teostatud "Kalevipoeg", hakkas ilmuma J. V. Jannseni toimetatud nädalaleht "Perno Postimees". Lydia Koidula luulekogu "Emajõe Ööbik" pani aluse eesti ilukirjanduse järjepidevale arengule. Teiste kunstiliikide väljaarenemine läks oluliselt aeglasemalt. Kohalik kunstipublik koosnes veel mitmeid aastakümneid peamiselt sakslastest, jäädes eesti seltskonnale kättesaadamatuks ja võõraks. 1.1. Maalikunst Esimene ennast eestlaseks pidanud maalikunstnik oli Johann Köler (1826-1899). Vaesust trotsides oli Köleril õnnestunud lõpetada Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. aastal. Tänu Aleksander II
..........................................................................36 23. Lüürika olemus........................................................................................38 24. Luule 1917 - 1940...................................................................................40 25. Proosa 1917 - 1940..................................................................................42 27. Friedebert Tuglase loomingu ülevaade...................................................45 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Teaduskirjandus Publistika Belletristika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised llukirjandus Uurimus Uudised Romaan Õpik Kaart Teletekst Essee Intervjuu Eepika Käsiraamat Tabel Internet Artikkel Reportaaz Lüürika Reklaam Diagramm Arvuti
eesti keeles. Muutunud oludes tuli lasteraamatute autoritel ja kirjastajatel hakata võitlema vihast eluvõitlust koha eest päikese all. (Müürsepp 2005: 41). Lastekirjanduse vajalikkuses ei kahtle keegi, aga ometi on tal ühele kitsale grupile loodava tarbekirjanduse maine, mille paralleele võiks tõmmata kasvõi naistekirjandusega. Tegemist on marginaalse kirjandusega. Samas tunnustatakse lastekirjandust kui rahvusliku ilukirjanduse üht omanäolist osa, mida mujal maailmas pole juba ammu enam kombeks alaväärseks või teisejärguliseks pidada. Eestis aga käsitlevad kirjandusalased teatmeteosed ja monograafiad lastekirjandust lünklikult või ignoreerivad täielikult, nii aastal 2000 ilmunud ,,Eesti kirjanike leksikon" kui aastal 2001 ilmunud ,,Eesti kirjanduslugu" pööravad eesti lastekirjandusele vähe tähelepanu. See annab üldsusele sõnumi, et ka kirjandusuurijate seas on levinud arusaam, et lastele
Mesopotaamia kirjasõna (sealt ei puudunud peaaegu ükski Mesopotaamia tähtsam kirjandusteos) ja rajas Niinives savitahvlitest koosneva raamatukogu 7. saj eKr. Kui Assüüria riik langes, purustati ja süüdati ka kuningaloss. Tulekahjus kõvaks põlenud savitahvlid aga on säilinud läbi aastatuhandete ja pakuvad tänapäeval hindamatut teavet Mesopotaamia ajaloo, sealhulgas religiooni, kirjanduse ja teaduse kohta. Mesopotaamia ilukirjanduse olulisim zanr on kangelaseeposed. Arvatavasti lauldi lugusid muistsetest kangelastest juba enne tsivilisatsiooni teket, Sumeri ajajärgul hakati neid aga juba kirja panema. Kõige armastatum kangelane oli muistne Sumeri valitseja Gilgames. Umbes 1000 aastat eKr koostati nende põhjal tänini suurelt osalt säilinud ulatuslikum akadikeelne eepos ,,Gilgames". See jutustab kahe esialgse vaenlase Enkidu ja Gilgamesi tagajärjetust katsest saada surematuks
Orja · 1830 2 milj. Orja · 1860 4 milj. Orja + 0,5 milj vabastatud · 1831 asutas W.L.Garrison (mass.) ajalehe The liberator:"Ebaameerikaliku ja ebainimliku orjuse institutsiooni peab likvideerima" ... Orjuse patt ja julm nähtus Avalik arvamus · Algab orjuse-vastane ajakirjandussõda ja 1833 orjuse-vastaste ühingute asutamine põhjaosariikides: põgenenud orjade vabastamine · Abolitsionistid: orjuse peab likvideerima kohe ! · Oluline ilukirjanduse mõju: · ... 1852 Harriet Beecher Stowe orjuse-vastane rahvusvaheline bestseller Onu Tomi onnike · ... 1910 tõlgitud 21 keelde ! · ... äratas sümpaatiat mustanahaliste vastu · ... USA kodusõjas Euroopa avalik arvamus põhjaosariikide poolel · Kongressil võitleb orjuse vastu ex-president J.Q.Adams 1830. Aastatel · Metodistide ja baptistide misjonitöö mustanahaliste hulgas · 1830. Aastatel algasid orjade massirahutused lõunas
Perioodi lõpul hakati taas luulet hindama. Tuntumad valgustajad on Voltaire ja Rousseau. Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti, et ühiskonnaprobleemid on tingitud vaimupimedusest, harimatusest ja keskaegsest dogmaatikast või fanatismist. Selleks, et inimeste teadmisi suurendada, loodi entspklopeediaid (Denis Diderot, kes kirjutas kiriku ja võimu vastasseisust). Valgustusfilosoofid püüdsid oma harivaid ideid ühiskonda viia ilukirjanduse abil. 25. Voltaire Voltaire (1694-1778), pärisnimega Francois-Marie Arouet. Voltaire'i kirjanikunimi tuleneb ühest kohanimest, mida ta muutis. Ta ema oli aadlik, isa kodanlusest. Isast sai kohtunotar. Voltaire puutus koolis kokku kõrgaadli lastega, kes teda aitasid edasises elus. Voltaire polnud notariametist huvitatud. Tema hakkas läbi käima humanitaarringkonnaga, kes olid ilmalikud elunautijad, taevavõimu ja riigivõimu pilkajad. Tal on pilkav irooniline stiililaad
96. Eksperimentaalsed meetodid mõiste "eksperimentaalne meetod" tähendab sellist uurimust, mis põhineb kogemusele ja vaatlusele. 97. Mida saab teha morfanalüsaatoriga? Kui Te soovite analüüsida HTMLi dokumenti tema aadressi järgi, sisestage dokumendi täielik aadress (näiteks "http://www.filosoft.ee/") Vastasel korral analüüsitakse aknas asetsevat teksti 98. Märgendatud korpus Korpus ehk keelematerjalide kogu Korpus on ligi 500000-sõnaline, koosneb eesti ilukirjanduse, tõlkekirjanduse, ajakirjanduse, seaduse ja suulise keele tekstidest. Osade tekstide märgendus on veel ühtlustamata. · Korpus on tehniliselt ühtlustatud ja märgendatud · Praktilises elus nimetatakse korpuseks igasuguseid elektroonilisi keelekogusid, mis on teatud viisil korrastatud (ühtlustatud) Märgendamiseks nimetatakse interpretatiivse info lisamist suulist või kirjalikku keelt esindavasse keelekorpusesse Korpus on tehniliselt ühtlustatud ja märgendatud 99. Tõlkeprogrammid
Turus magistritöö, paar aastat hiljem sai retoorikadotsendiks ja töötas elu lõpuni Turu akadeemia juures .Koondas enda ümber haritlaskonna ja õpilaste ringi ning asutas ,,Aurora" seltsi. Hakkas välja andma Soome esimest ajalehte (Ühe Turu seltsi väljaantav ajaleht, 1771 78 ja 1782 85), mis sai varsti ka soome keelse järglase, Anders Lizeliuse ajalehe ,,Suomenkieliset Tieto Sanomat." Porthan pani aluse nii rahvaluule, soome keele kui ka ajaloo uurimisele. Teostest ilukirjanduse seiskohalt tähtsaim on mitmeosalise väitekirjana ilmunud ,,De poesi Fennica" (Soome luulest, 1766 78), kus tõstetakse esile soome luulet, esitatakse rahvaluule värsimõõdu pädev analüüs ja vaadeldakse selle keelelist külge ning luulekujundeid. Porthan avaldas ka 56-osalise väitekirjana Juusteni piiskopikroonika, millest sai Soome esimene teaduslik ajalugu. Porthani võib pidada eelromantikuks, kes rajas oma tööga aluse algava 19. sajandi kultuurielule Soomes. 18
Aastal loodud laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". Seltsi tegevusest kasvas välja laulupidude traditsioon (1869), rajati rahvulik teater (1870). Kirjanduselu elavdas 1872. Aastal loodud EkmS, mis loodi C.R. Jakobsoni ideest lähtuvalt. Valdavalt kooliõpetajatele tuginev aga ka rahvusliku liikumise juhtivaid tegelasi koondav EkmS suunas vajalike kooliõpikute koostamist ja kirjastamist, avaldas aastarramatuid, milles ilmus artikleid (ettekandeid) keeleteaduse, rahvaluule, ilukirjanduse jm aladelt, vähesel määral ka ilukirjanduslikke teoseid. Kirjanduse areng kulges 1860.-1880. Aastatel väga hoogsalt. Kirjandusse tulid Koidula, Veske, Kunder, Kuhlbars, Pärn, Reinvald jt, kelle looming kujundas väga algupärase, tõeliselt rahvusliku kirjanduse. Arenguprotsessi kehutas oma loomingu ja tegevusega Kreutzwald. Rahvuslikul ärkamisajal eristatakse kolme põhilist voolu: 1. Saksameelne Suuna liidriks oli Johann Voldemar Jannsen, kes pooldas
Kreeka kirjandus on ainus kirjandus Euroopas, mis on arenenud iseseisvalt ilma ida mõjutusteta, ta on esimene Euroopas. Vanad kreeklased arendasid välja enamuse Euroopa kirjanduslikest zanritest. Kreeka ja rooma kirjanduses olid olemas juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid, suurel osal neist on säilinud antiikaegsed nimetused. Algeos tekkisid antiikajal romaan ja novell, retoorika ja poeetika näol rajati alus stiili ja ilukirjanduse loomingule. Antiikkirjandus on väga sisukas, haarab laialdaselt tegelikkust, kujutab inimest ühiskondlikes seostes ja suhetes loodusega. Antiik kirj. käsitletavad probleemid ja konfliktid ulatuvad kaugele üle antiikaja piiride. Kreeka kirjandus, kunst, filosoofia ja usund avaldasid suurt mõju rooma ideoloogiale. Kuid omandatavaid kultuuriväärtusi kohandasid roomlased oma vajadustele ja arendasid edasi vastavalt oma ajaloo eripärale
Koidula kõrval hakkasid esile kerkima rahvusromantilise ainevaldkonna ning käsitluslaadiga võimekad luuletajad, kes püüdsid rahvast aktiviseerida, sisendada optimismi ning kujundada patriotismi. Looduslüürika kõrval ongi nende loomingus kunstiliselt kaalukamad patriootilised muistset vabadusaega idealiseerivad ning selle kaudu kaasaja püüdlusi ja tulevikku suunatud ideid väljendavad luuletused. Rahvusliku liikumise ajal jõudis lõpule eesti kirjanduse tekkeprotsess ning algas ilukirjanduse kõigi põhiliikide lüürika, eepika ja dramaatika hoogne edenemine. Rahvusromantilises kirjanduses tõusis domineerivale kohale lüürika, seda eelkõige L. Koidula sügavalt isikupärase ja romantilise luuleloomingu tõttu. Teiste põhiliikidega võrreldes oli lüürika tunduvalt romantilisem. Noore rahvuse eneseteostust ja tulevikulootust väljendasid Koidula, M. Veske, A. Reinvald, J. Kunder, J. Bergmann sügavatundelistes ja pateetilistes värssides. 25
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõna...
taevakaar jagati 12 sodiaagi tähtkujuks ja preestrid jälgisid hoolega öist taevast, et taevakehade trajektoorist ja nende lõikumistest jumalate tahet ning vastastikuseid mõjusid välja lugeda. Eriti olulisteks märkideks loeti kuu- ja päikesevarjutusi. Mesopotaamiat võib seega lugeda astroloogia sünnimaaks. Siit levis see kunst edasi naabermaadesse ja on kreeklaste vahendusel pärandunud ka tänapäeva läänemaailma. Kangelaseepika Mesopotaamia ilukirjanduse kõige olulisem zanr on kangelaseepika. Kangelaslaulud olid väga armastatud juba Sumeri perioodil. Kelle ajajärgu lõpul hakati neid lugulaule ka kirja panema. Kujunesid välja kindlad eepilised teemad ja lemmikkangelased. Enamasti olid need reaalsed ajaloolised tegelased. Nii näiteks sai Akkadi riigi rajajast Sargonist kangelaseepose tegelane. Loomulikult lisandus eepose kujunemisel ajaloolisele tõele hulgaliselt välja
Ta on väike (84%) ja peenike (90%) ning lühikest kasvu (63%). See haldjamudel säilitab igavesti noore välimuse (71%), ta on surematu (74%) ning tal on võluvõimed (95%), mis tähendab, et ta suudab end muuta ka nähtamatuks (92%). Iseloomult on ta hea (89%), lahke (91%) ja julge (58%), lisaks on haldjas tark (95%). Seljas kasvavad tal tiivad (54%) ja peas juuksed (97%) ning ta on alati puhas (97%). Selline haldjakujutis on loodud ilukirjanduse ja meedia edastatava informatisooni põhjal ning selles on vaid killukesi vanematest haldjakirjeldustest. Haldjast on saanud ilu üks sünonüüme (vt Lisa 4.2.), tekkinud on mingisugused normid, mille põhjal järeldatakse, et tegu on haldjaga. Haldjast on kujunenud märkning haldjas on omandanud ka märgile vastava lihtsusastme. Tänapäeva enamlevinud arusaama järgi on haldja tunnusteks teravatipulised kõrvad ja tiivad. Ülejäänu kujundab kunstniku fantaasia.
täiendust soomekeelse rahva ridadest (soomekeelsele keskkoolide-gümnaasiumide rajamise vajadus I 1858) Järeldused: Soome keelest peab saama ametlik bürokraatia-ja kooli keel (ametlik staatus 1863). Tulemus (alates 1860.aastatest): äge keelevõitlus sisepoliitikas ja hariduselus: fennomaanid= soomemeelsed /svekomaanid=rootsimeelsed. Snellmani rahvuspoliitiline elutöö jätkaja oli ajalooprofessor ja senaator Yrjö Sakari Yrjö- Koskinen (+1903). Moodsa soomekeelse ilukirjanduse rajaja Aleksis Kivi (+1872) nt Seitse Venda (1870-73).Moodne soome kirjakeel alates 1870.aastatest. Soomluslikumises oli oluline roll Helsingi 17 ülikoolil, professoritel, üliõpilastel, kirikuõpetajatel, suurtalude peremeestel. Akadeemiline, agraarne, klerikaalne, talupoeglik, konservatiivne, samas valikuliselt radikaalne: oluline soomekeelse rahva õiguse eest seismine. Soomluse minapilt · vastandumine
1917 ilmuvad ka eraldi debüütkogud Underilt („Sonetid” 1000 tk paari kuuga läbi müüdud, samal aastal teine trükk, see oli üldse Siuru kirjastatud raamatutest esimene), Visnapuult üsna julge „Amores”, Semperilt „Pierrot” ja Adsonilt „Henge palango”. Kogud äratavad tähelepanu ja müüvad hästi. Gailit avaldab fantastilise ja ulmelise „Saatana karusselli” nimelise novellikogu. Tähtis on seegi, et oma kaheksa väljaandega moodustas Siuru toodang 1/6 1917.a. ilmunud ilukirjanduse koguarvust. Kõik Siuru teosed andsid kirjastusele puhastulu – et tegemist polnud ärilise ettevõttega, saadi autoreile maksta tavalisest kõrgemat honorari. Kirjastamiseks vajati raha, seda hangiti piduõhtute korraldamisega (sept 1917 Estonias, seal ka loterii ja ball, puhaskasu oli 3000 rubla ja sellest piisas kirjandustegevuse alustamiseks) Peaauhind loteriil lehm (vist), tegelikult martsipanilehm, lisaks kauni daami suudlus jne.
referatiivne annotatsioon avab teaviku või selle osa sisu. erinevate dokumenditüüpide avamiseks. lakoonilise sõnastusega infotekst, soovitusannotatsiooniga võrreldes lühem, üldkirjakeeles ja sarnane indikatiivreferaadile. 3) soovitusannotatsioon iseloomustab teavikut või selle osa. Eesmärk on hinnandu andmine, huvi äratamine ja emotsionaalne mõjutamine. Sobib kasutamiseks ilukirjanduse, publitsistika jm aimetekstide, eriti lastekirjanduse tutvustamisel. Võib kasutada epiteete, metafoore, küsilauseid ning algtekstist võib esitada ka tsitaate. Annoteerimistasandid: makrotasand (teavik, selle osa kui tervik) ja mikrotasand (teaviku või selle osa sisu semantilised seosed). Annotatsiooni tunnused on ulatus, objektiivsus, maht ja mõistetavus. REFERAAT Referaat on ühe dokumendi infomudel mida kirjeldatakse. Referaat teksti tootlus,
Vanal aurukatlal on aeg ümber, nagu paljudel nendelgi, kes lõid korra tantsu ta ümber. Elutants oma sammude ja pöörete, tulekute, olekute ja minekute ammendamatu hulgaga on Mats Traadi romaanis siiski ennekõike tõsine tegevus. Siin käib töö vilja, see on leiva pärast. Mats Traadi teemaks on maa ja tema harija, töö ja inimene läbi aegade. 4 Dramaatika ehk näitekirjandus ehk draamakirjandus (varem draama) on üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Draamakirjanduse teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest lähtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana. Draamakirjanduse teos on mõeldud etendamiseks, välja arvatud lugemisdraama. Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline. Reeglina jaotub ta vaatusteks,
Möödub rohkesti aega, siis kolksatab hüti uks. Nad ei räägi. 42 Kuid lõpuks küsib Eneken. "Kas leidsid lahtisi allikaid?" "Kas tead," ütleb Ekke ma käisin siin ja seal neid vaatamas, kuid arvan, et parimad on meie endi kodus." 22. Draama olemus ja etapid · Üks vanemaid ilukirjanduse liike, pärineb antiik kirjandusest. · Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama. · Vanimad tragöödia, komöödia vt pilet1 · Draamakirjanduse teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest johtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana. · Draamakirjanduse teos on mõeldud etendamiseks, välja arvatud lugemisdraama. Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline.
iseoloomulikuks modernistlikule proosale. Otseselt sellist noorsooproosa vormi hakkab ta viljelema 70ndatel-80ndatel aastatel ja on seda jätkanud ka hiljem. Enn Nõu (s 1933) · 2010-1012 Vabariigi pojad ja tütred I-III Irriteerivad teemad, seksuaalelu suhteliselt avameelde või isegi robustne kujutamine on asjad, mille üle E. Nõu loominguga seoses vaieldakse. Tema kujutamislaad on pigem dokumentaalset laadi tekib dok.-kirjanduse ja ilukirjanduse segu. Nendest uuematest teostest, abitsiooni tõttu, tuleb esile tõtta triloogiat ,,Vabariigi pojad ja tütred". Ilmar Külvet Asetub loomingu raskuspunktiga 60ndate kanti. Kui otsida draamakirjanikku Eesti pagulaskirjanduses, kuid seda positsiooni võib täita just Külvet. Tema kõige olulisemad tekstid on draamatekstid. Ta elas Ameerikas Kanadas ja viimastel aastakümnetel ka USA-s. Ta teenis raha ajalehes, oli ajalehe ,,Vaba eestlane" peatoimetaja. Samuti tegutses raadiojaamas
suurriigi staatust. Toetajad olid armee, kirik ja parempoolsed parteid. (Need kaks Prantsusmaad olid tugevalt vastuolus. Lõpuks jääb peale demokraatlik Prantsusmaa.) Prantsusmaal valitses nn aristokraatlik moraal (range kodanliku moraali vastand). Kuni Napoleoni kaotuseni oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtiv suurriik. Seejärel langeva suurriigi staatus, millega prantslased ei taha leppida. 19.saj. säilitab Prantsusmaa oma juhtiva positsiooni ainult kujutava kunsti, ilukirjanduse, moe ja gastronoomia vallas (Pariis = vabaduse sümbol). Kirjanduses hakatakse rohkem tähelepanu pöörama ühiskonna probleemidele jne. Pariisis devalveerumist pole märgata. Reformipoliitik (sotsialist) Saksa vastane peaminister (1906-09 / 1917-20) G. Clemenceau astub areenile 1880'tel, väidetavalt suudab 13. aastaga kukutada 18 valitsust. Hiljem ta kuulub radikaalide parteisse. Tema suudab Saksamaa vastast poliitikat ja kättemaksu realiseerida just pärast I maailmasõda
Selline parateaduslik diskursus on siin ka ilmsesti oluline. KV: 1. Kõige olulisem tunnus selle romaani kohta on fragmentaarsus, mis põhjustab pidevad kõrvalekalded ja pideva loota narratiivi. 2. Unt kasutab varjatult ja avalikult mitmesuguseid tsitaate või võõrast sõna, st ta refereerib oma romaani tekstis mingisuguseid muid käsitlusi, raamatuid, teisi tekste. Tõmbab võõra sõa taaskord oma romaani. Kui Unduski tekstis on peidetud eesti ilukirjanduse erinevad tekstid, siis Undil on selles romaanis just teaduskirjandusega seonduvat materjali kasutatud. See on justnimelt fragmentaarsele postmodernistlikule proosale maailma plaanis suhteliselt omane. Modernistlik tekst a la Joyce, ,,Ahermaa", siis ka neis palju viteid ja vihjeid, kuid modernism mängib paljuksi humanitaariast või ilukirjanudsest pärit tekstidega; postmodernismis aga palju teaduslikke tekste. See oli
Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem selle tähendus kitsenes. Tänapäeval mõeldakse väljamõeldise (fiction) all ilukirjandust, proosateoseid. Väljamõeldise ja mitte- väljamõeldise eristamine on üha keerulisem. Mitte-väljamõeldis on dokumentalistika ilukirjanduslike elementidega
Usuvahetus. Kirik ja usuelu ärkamisajal. Eesti soost vaimulikud. Vaba rahvakiriku idee 19. sajandi lõpupoolel Eesti soost vaimulikud- uus arengujoon see. Ilmuvad eestlastest luterlikud pastorid alates 1870ndatest. Olulisemad eesti soost pastorid: Wilhelm Eisenschmidt, Jakob Hurt, Villem Reiman, Rudolf Kallas, Martin Lipp. 1890 aastal oli kokku juba 21 eestlasest pastorit, põhiosa neist Liivimaal. 32. Kultuur. Ehituskunsti, kujutava kunsti, teatri, muusika ja ilukirjanduse põhijooned loe sellest Eesti ajaloost V kõitest.
Zanrid · Passioon - vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil. · Müsteerium vaimulik näidend · Proosa levinuim keelekasutamise vorm. Proosavormi kasutatakse kirjanduses, ajakirjanduses, entsüklopeediates, filmides, filosoofias ja paljudes muudes kommunikatsioonivormides. Eesti keeles kasutatakse sõna "proosa" tihtipeale ka ilukirjanduse tähenduses. · Madrigal - (itaalia sõnast madrigale 'emakeelne laul') on tõsine itaalia polüfooniline lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus. · Sonett - (itaalia sõnast sonetto 'lauluke') on luulevorm, mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest. Seda võib pidada Euroopa luule levinuimaks kinnisvormiks. Sonetil on 14 värsirida. Sonetivormil on ranged reeglid. Värsiread paigutuvad stroofidesse.
Väike Ekke ei mõista midagi. Miks ema ja isa langesid ta ette põlvili? Kas ihkavad dollareid või kardavad vitsu? Mine tea vanade inimeste toiminguid- väike Ekke läheb meelsamini randa. Möödub rohkesti aega, siis kolksatab hüti uks. Nad ei räägi. Kuid lõpuks küsib Eneken. "Kas leidsid lahtisi allikaid?" "Kas tead," ütleb Ekke ma käisin siin ja seal neid vaatamas, kuid arvan, et parimad on meie endi kodus." 22. Dramaatika olemus · Üks vanemaid ilukirjanduse liike, pärineb antiik kirjandusest. · Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama. · Vanimad tragöödia, komöödia vt pilet1 · Draamakirjanduse teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest johtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana. · Draamakirjanduse teos on mõeldud etendamiseks, välja arvatud lugemisdraama.
portulaanide ilmumisest ka kaardistamise areng. Zanrid · Passioon - vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil. · Müsteerium vaimulik näidend · Proosa levinuim keelekasutamise vorm. Proosavormi kasutatakse kirjanduses, ajakirjanduses, entsüklopeediates, filmides, filosoofias ja paljudes muudes kommunikatsioonivormides. Eesti keeles kasutatakse sõna "proosa" tihtipeale ka ilukirjanduse tähenduses. · Madrigal - (itaalia sõnast madrigale 'emakeelne laul') on tõsine itaalia polüfooniline lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus. · Sonett - (itaalia sõnast sonetto 'lauluke') on luulevorm, mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest. Seda võib pidada Euroopa luule levinuimaks kinnisvormiks. Sonetil on 14 värsirida. Sonetivormil on ranged reeglid. Värsiread paigutuvad stroofidesse.
Eesmärk: · Kirjanduspoliitiline rühmitus, kes teadvustas keelekultuuri halba olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest ühiskonnas. Looming: · Analüüsimine ja üldistamine. Tarapita üks oluline mõjuallikas asus Lääne- Prantsusmaal kirjaniku H. Barbusse asutatud rahvusvaheline rühm ,, Clarte,, Inimesed: · Johannes Barbarus · J. Semper · F. Tuglas · M.Under Teosed: · ,,Iseseisvus ja meie,, · ,,Noorsoo kriis,, 2) Ilukirjanduse põhiliigid ja zanrid, poeetilised kujundid. Ilukijandus e. belletristika 1)Luule e. lüürika (sonetid, oodid, pastoraalid) 2)Proosa e. eepika (teosed millel on sisu: novellid, romaanid, eeposed) 3)Näitekirjandus e. dramaatika. (põhizanrid on komöödia, tragöödia ja draama. Kuuldemängud, sketsid e. koomilise sisuga lühinäitemängud, libretto e. ooperi sisu- alustekst) Kõnekujundid · Epiteet-lauseid kaunistav omadussõna ( Maa on maksa karvaline)
Hümnid erinevad tekkeaja (u. VII-IV saj. e. Kr.) ja -koha poolest, kogumiku koostamise aeg on teadmata. Pikimad hümnid on pühendatud Deelose ja Pytho Apollonile (jutustavad jumala sünnist ja kultuse rajamisest Delfis), Hermesele (jumaliku lapse seiklustest), Aphroditele (Aphrodite armastusest Anchise vastu), Demeterile (Persephone röövimisest ja leidmisest, Eleusise kultuse rajamisest). 32. Lüürika ja melos Lüürika (< kr lyrikos `lüüra saatel lauldav, tundeküllane') on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist eepika ja dramaatika kõrval; ka lüüriline luule. Erinevalt eepika sündmuste kujutamisel objektiivsust taotlevast jutustavast esitusest ning dramaatika tegevusel ja dialoogil rajanevast esitusest on lüürika poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Lüürika objekt on luuletaja isiksus tema sisemaailm, mõtted, elamused. Eepika- ja draamateoste mõistuslik-