tema vastu hääletada. 1966-st kongressi delegaadist hävitati 1108 inimest, 139-st kongressil valitud ÜK(b)P Keskkomitee liikmest ja liikmekandidaadist hävitati 98 inimest. Algaski suure terrori aeg. Nende üle, kes olid tuntud parteitegelased, eelistas Stalin korraldada avalikke protsesse. Esimeseks taoliseks protsessiks oli 1936. a aug toimunud nn trotskistlik- zinovjevliku terroristliku grupi "süüasi", kuhu kuulusid Zinovjev, Kamenev, ....kokku 16 inimest. Ajakirjandusele teatati, et grupp sai juhtnööre välismaal elavalt Trotskilt ja valmistus terroriaktideks partei juhtkonna ja riigi vastu. Neid süüdistati Kirovi tapmises, nad olevat valmistunud Stalini tapmiseks. Süüdistus esitati veel spionaazis, kahjurluses, diversiooniaktides. 1937. a protsess Pjatakovi ja Radeki üle. Süüdistused samas vaimus. 1938. a märtsis protsess "paremtrotskistliku bloki" üle. Süüalusteks oid Buhharin, Rõkov, Krestinski, Rakovski jmt, kokku 21 inimest
Ajaloo kontrolltöö, I maailmasõda Sõdivad riigid 1897.a. tegid Saksamaa ja Austria-Ungari liit 1882.a liitus nendega Itaalia 1915.a Itaalia läks Antante'i poolele üle 1893.a Venemaa ja Prantsuse liit 1904.a Prantsusmaa ja Inglismaa liit 1907.a Inglismaa liit Venemaaga Antante (Ing, Pr, Vene, It, USA, Belgia, Serbia, Jaapan ) -------Keskriigid (Türgi, Sks, A-U, Bulg) Ajend 1914. a Balkani püssirohu kelder 1908-1914.a oli Bosnia-Hertsogoviina Austria-Ungari võimu all, kuid slaavlased ei olnud sellega rahul. Nemad tahtsid levitada panslavismi ja seega korraldati atentaat A-U troonipärijale Franz Ferdinandile. Rühmituste Noor-Bosina ja Must-Käsi juhtimisel toimunud atentaat läks algselt vett vedama, juhuse tõttu õnnestus. Põhjused Territooriumite laiendamine, mõjuvõimu laiendamine, vastuolud riikide vahel, asumaade ümber jagamine, rahvuslikud vastuolud ( panslavism pangermanism ) Plaanid Saksamaa Schliefferi plaan st välksõda, pe...
Woodstocki festival (Wikipedias) Kuni Woodstocki festivalini arvati, et maailmas on umbes 150 000 hipit, kes elavad kommuunides.Maailm pidas neid omamoodi veidrikeks, aru saamata, et hipiliikumise ideaalid on saamas paljude noorte elumotoks. Woodstocki muusikafestival oli maailma avalikkusele tõeline sokk. Festivalile kogunes 500 000 noort, kes kõik olid valmis heitma endalt käitumisnormide kammitsaid ja püüdsid Woodstockis avastada elu imesid. Hipidele vastandusid kuuekümnendatel mootorratturite jõugud - noored anarhistid, kes sageli kaldusid huligaansustele ja korrarikkumistele. Jõugud olid sageli omavahel riius. Hipi liikumine tekkis kuuekümnendatel lääneriikides just keskklassi hulgast pärit noorte seas ja muidu nooremeelsed, kes protesteerisid oma arust vanema põlvkonna materialistliku ja üheülbalise maailmapildi vastu. Selle tuumaks oli vastuseis ühiskonna tavadele, süsteemile, valitsevale elukorraldusele ja võitlu...
lahkuminek oma poisist, kellega ta oli käinud alates 13. eluaatast. Depressiooni tõttu istus ta vahel päevade viisi oma toas ja keeldus söömast. Ta kartis, et nüüd, kus ta on kuulus, ei armasta enam keegi teda tema enese pärast, vaid vaid ainult tema kuulsuse ja raha pärast. Depressioonist väljatulek kestis mitu aastat ja selles sai Beyoncé palju tuge oma emalt. Alates 2002. aastast käis Beyoncé räppari JayZga, kellega ta oli varemgi mitut puhku koos töötanud. Ajakirjandusele ei rääkinud neist kumbki sellest suhtest midagi, sealhulgas nad ei eitanud seda. Alles 2005. aastal, kui ajakirjandus hakkas rääkima, et nad on vahepeal salaja abiellunud, teatas Beyoncé, et nad pole isegi kihlatud. JayZ ei rääkinud nende suhtest veel kaks aastat hiljem niigi palju. Beyoncé Knowles ja JayZ abiellusid 4. aprillil 2008 New Yorgis. Avalikuks sai see alles 22. aprillil. Beyoncé ei näidanud oma abielusõrmust avalikult enne kui alles 5. septembril 2008.
Sissejuhatus Johann Voldemar Jannsen, eesti rahvusliku liikumise tegelane ja ajakirjanik, on kõigile eestlastele tuntud ennekõike Eesti Vabariigi hümni sõnade autorina. Kuid Jannsen on siiski midagi enamat, kui lihtsalt mees, keda me vabariigi aastapäeval hümni lauldes meenutame. Ta on papa Jannsen, Postipapa...mees, kellele peavad tänulikud olema kõik meie ajakirjanikud, lauljad, luulehuvlised ja meie kalli isamaa patrioodid. Lapsepõlv ja haridustee Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. aastal Vana-Vändra vallas mõisa vesiveskis möldri pojana. Lapsepõlves viibis terane poiss tihti meeleldi Vana-Vändra veskitoas, kus kuulas huviga veskiliste naljatlusi ja jutuvestmist, õppides sel teel varakult tundma piltlikku rahvakeelt, omapäraseid kõnekäände, kohaliku rahva elu ja kombeid. Hiljem nimetas ta seda oma "suurkooliks". Poisike oli seitsmeaastane, kui ta isa suri. Kümneaastaselt pandi ta karja Uue-Vändrasse Särghaua tallu. Sealt s...
1. Üldine ajalooline ülevaade ajakirjandusest al 1980-1987 NSV ajakirjandus ca 1980: struktuur sarnane kõikides vabariikides, tsensuur, ajakirjandusmajad, tele- raadiokommitee, EKP trükikojad, toimetuste juhtimine kommunistliku partei poolt + N liidu olud. Perestroika ajakirjandus ca 1987: perestroikani viinud ajaloolised protsessid(võidurelvastumine, N liidu majanduslik allakäik, kaubaturism, NLKP KK sekretäride surmad, Andropovi katsed majandust turgutada, Gorbatsovi esiletõus, tema eesmärgid, putš, glasnost ja pluralism ja selle mõju ajakirjandusele). Eraajakirjanduse tekkimine(kooperatiivid, Nelli teataja, Eesti Ekspress). Nõukogude liidu lagunemine ja sellele järgnenud iseseisvumine. Taasiseseisvumisaegne Eesti ajakirjandus, fakti ja täpsuse küdimus tollases ajakirjanduses ENSV perioodi avalikkust iseloomustab avalike kanalite arv ning avalike kanalite tihe kontroll. Tol ajal olid Eesti Raa...
August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jüri Kärner, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Freidebert Tuglas ja Marie Under. Ajakirja esimene number ilmus 14. septembril, seda toimetas Friedebert Tuglas ning see sisaldas artikleid, luulet ja kultuurikroonikaid. Rühmituse teke oli mõjutatud Henri Barbusse'i 1919. aastal asutatud rühmituse Clarte sõja, vägivalla ja sotsiaalse ebaõigluse vastu võitlemise põhimõtetest. Tarapita vastandus bürokraatiale, riiklikku tellimust täitvale ajakirjandusele ja kirjandusele, sõjaväelisele kasvatusele, aga ka äri ja võimu tõusiklusele. Rühmitus korraldas rahvarohkeid kirjandusõhtuid, mida ajakirjandus elavalt valgustas. Tarapita liikmeskond jäi ebaühtlaseks ja ilmavaatelt küllaltki eriilmeliseks, aegamööda taganeti esialgsest programmist ja vähenes terav protest. Seitsmes ja viimane ajakirja Tarapita number ilmus 1922. aasta detsembris. Tarapitat peetakse viimaseks tõsiseks kosmopoliitilise kallakuga liikumiseks Eesti kirjanduses.
Taastati laulupeo traditsioon. 1950. aastate teisel poolel hakkas isetegevusharrastus taanduma professionaalse kõrgkultuuri ees. Laiemat kultuurihuvi soodustasid linnastumine, haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardumine. 1955. alustas saateid ETV ; Põhja-Eestis kättesaadav Soome TV. Maaelanikkonna linnastumine viis rahvakultuuri ahenemisele ja hääbumisele. Ühiskonnas aset leidnud tagurlik murrang tekitas haritlaskonnas protesti. 1980. aastal koostati ja saadeti ajakirjandusele ,,40 kiri", milles osutati paljudele lahendamata probleemidele. 6. 1985. sai uueks NLKP peasekretäriks M. Gorbatsov. Gorbatsovi esialgne uuenduskava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel. Toimus avalikustamine salastuse vähenemine ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumine. Tsensuurireeglid pehmenesid ja hakati rääkima riigis toimunud õnnetustest jms. Massiteabevhendite mõju kasvas oluliselt
Liivi armastusluuletused ja säilinud on üle saja Liivi kirja L.G-le. Nagu teisedki 19. sajandi eesti kirjanikud tuli Liiv kirjandusse ajakirjanduse kaudu. 1885. aastal ilmus ajalehes Virulane Liivi luuletus "Maikuu öö". Samal aastal sai ta selle lehe toimetuses Tallinnas esimese töökoha. 1886. aastal püüdis Liiv oma haridust täiendada Tartus H. Treffneri eragümnaasiumis, kuid ei suutnud seal kohaneda. Elas seejärel omaste juures ja tegi kaastööd ajakirjandusele, pani kokku luulekogu, mida ei õnnestunud avaldada. Hiljem töötas paar aastat Viljandis ajalehe Sakala juures ja 1890 leidis koha Tartus ajalehe Olevik juures. Oleviku toimetaja oli A. Grenzstein ja toimetusse kuulus rida kirjanduslikult võimekaid noori mehi. Ajalehetöö kõrval tegi Liiv edusamme kirjanduslikus loomingus, avaldas jutte ja luuletusi. 1882 sügisel otsustas Liiv täielikult loomingule pühenduda ja vabakutseliseks hakata. Üüris Tartus toa
Kiriku hooned riigistati ja nende kasutamise eest tuli kogudustel üüri maksta. Tartu ülikoolis kaotati usuteaduskond. Nii väheneski Nõukogude oludes kirikus tähtsus rahva jaoks. 1960. aastate optimis ühiskonna vaimuelus asendus pessimismi ja ükskõiksugusega. Esile kerkis kultuurielu vägivaldse juhtimise süvendumus, kakskeelsuse ülistamine ja tsensuuriolude karmistumine. 1980. aastal saadeti ajakirjandusele ,,40 kiri'', milles osundati paljudele lahendamata probleemidele. 1986 – 1991 aastad 1986. aasta Moskva kava luua Eestisse fosforiidikaevandus – protest (fosforiidikampaania) 1987 aasta Molotovi – Ribbentropi pakti avalikustamise eesti grupp (MRP 23. august 1987 aasta – AEG) Tallinna Hirvepargi meeleavaldus Sept. 1987
Vabariigis ja autoritaarses Eesti Vabariigis? Miks toimus üleminek? Kuidas arenes põllumajandus EVs? Demokraatlik Eesti Vabariik (1920-1934): *Kõrgema võimu kandja – rahvas *Valimisõigus EV kodanikel al. 20. eluaastast *Seadusandlik võim Riigikogul *Täidesaatev võim Vabariigi Valitsusel Autoritaarne Eesti Vabariik (1934-1940): *Riigikogu oli vaikivas olekus 5 aastat *1935 keelustati kõikide parteide tegevus, loodi riiklik ainupartei Isamaaliit *Kehtestati tsensuur ajakirjandusele, mitmed väljaanded suleti *Loodi Riiklik Propaganda Talitus, mis tegeles üleriiklike kampaaniate korraldamisega Ülemineku põhjused: *Riigikogus erakondade võimuvõitlus *Sagedased valitsuse vahetused *Riigiametnike korruptsioon, skandaalid *Rahva elatustaseme langus, tööpuuduse kasv Põllumajandus EVs: *Peamine majandusharu (70% elanikest) *Maareformiga riigistati mõisnike maad ja umbes 1000 mõisat *Osa maast kingiti vabadussõjast osavõtnuile
luterlusest üle vene õigeusku. · 19.sajandi keskpaiga talurahvaseadustega mindi järk-järgult teorendilt üle raharendile ja lubati talude päriseksostmist. · 1860-ndatel algas väljarändamisliikumine, mille käigus kümned tuhanded eestlased asusid elama Venemaa suurlinnadesse (N:Petrburi) ja rajasid eesti külasid üle kogu Vene impeeriumi. · 1857 hakkas ilmuma J.V.Jannseni "Perno Postimees", millega pandi alus järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele. · 1857-1861 ilmus rahvuseepos "Kalevipoeg". · 1870-1880-ndatel kehtestati kogu Eesti alal koolisundus. · 1850-1860-ndatel algas eestlaste rahvuslik liikumine (rahvuslik ärkamisaeg). · 1869 toimus Tartus esimene üldlaulupidu · 1880-ndatel alustati Eestis venestusreforme ning kaotati Balti erikord. · 1870-ndatel alustati Eestis raudteevõrgu väljaehitamist. · 20.sajandi alguseks kujunesid Eestis välja poliitilised voolud ja 1905 revolutsiooni tulemusena (17
Johann Wilhelm Krause-Toomemäele ja selle jalamile püstitatud ülikoone hoonete projekteerija,hiljem ülikooli prf, arhitekt. Johann Christoph Petri- rahvasõbralik haritlane, kritiseeris pärisorjust oma raamatus "Eestimaa ja eestlased"(1802). Janis Cimze-Juhtis Valgas tegutsenud nii eestlastele kui lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminari. J.V. Jannsen- Koolmeister,rahv. Liikumese juhte.Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele,1857 Perno Pm Johann Köler- Eesti haritlane ja maalikunstnik, leidis teenistuse Venemaal. Etendas rahvusliku liikumises suurt rolli Juhan Leinberg-Jõukas taluperemees, kaupmees ja majaomanik, 1854 loobus kõigest, hakkas pidama palvetunde. Tugines oma jutlustes Vanale Testamendile, seadis sihiks rahva päästmise raskest maj. Olukorrast usu kaudu. Maltsveldi liikumise algataja Kaupo - Toreida vanem, lasi end Theoderichil ristida, temast kujunes sakslaste usin abiline ristiusu levitamises
aastal rajati Tartus Eesti Üliõpilaste Selts 13.Rahvusliku liikumise algus ja prk. Jannsenite tegevus ja Laulupidu. Rahvusliku liikumise keskuseks kujunes Vändrast võrsunud Johann Voldemar Jannsen(1819- 1890). Jannseni sihiks oli eesti rahva eluolu parandamine. Oma kirjutisega virgutas ta eestlasi talusid ostma, andis tulusaid õpetusi põllupidajatele. Esimeseks suurimaks ettevõtteks oli 1857. aastal ilmuma hakanud Perno Postimees. See ajaleht pani püsiva aluse eesti ajakirjandusele. 1864. aastal kolis ta Pärnust Tartusse. Suureks abiks isale oli Jannseni tütar Lydia Koidula(1843-1886). Nende perekonna alusel loodi laulu- ja mänguselt Vanemuine. Jannseni õlul oli ka esimese eesti üldlaulupeo korraldamine 1869. aastal Tartus. Laulupeole kogunes ligi tuhat lauljat ja pillimeest ning paarkümmend tuhat pealtvaatajat. See oli esimene kord, kus eestlase üle kogu maa kokku tulid 14.Jakob Hurda tegevus.
· Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana · seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed · kujunenud oli oma haritlaskond · rahva haridustase oli kasvanud · seoses vallaseadusega (1960) oli vald vabanenud mõisniku valve alt · vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja · hõõrumised vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel · 1857- ,,Perno Postimees" à alus püsivale ajakirjandusele · 1864- ,,Eesti Postimees" · 1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine à alus teatri arengule · Eesti Vabariigi hümni sõnad · 1870- Eesti Põllumeeste Selts · 1869- I üldlaulupeo korraldamine à eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Venestuspoliitika väljendus: asjaajamine vene keelne, eestlaste sõnaõigust piirati veelgi, paljud vallategelased lasti
Rahvuslik liikumine Eestis 19.sajand ja 20. sajandi algus Rahvusliku liikumise eeldused ja peamised keskused mõiste Rahvuslik liikumine-eestlaste rahvusliku ärkamise ja enseteadvuse tõusu periood, mille käigus: · Hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena · Tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu · Hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest · Nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega Rahvusliku liikumise kujunemiseks Eestis loodud eeldused: · Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest(1816/1819) · Sunnimaisuse tühistamine · Talupoegade majandusliku olukorra parandamine · Talude päriseksostmine · Koolivõrgu laienemine ja eestlaste haridustaseme kasv · Talurahva omavalitsuste kujunemine, kus saadi poliitilise töö kogemuse · Esimese eesti haritlaste põlvkonna kujunemine, kellest said ka rahvusliku liikumise tegelased Peamised keskused: Pete...
Moritz Hermann Jacobi- TÜ rektor, füüsik Karl Ernst von Baer- embrüoloogia rajaja Karl August Senff-Tü juurde rajatud joonestuskooli õpetaja, kunstnik. Gernhard Franz von Kügelgen- tunduim Tlnas tegutsenud maalikunstnik Janis Grimze- e ja lät mõeldud saksakeelse kihelkonnakooliõpetajate seminari rajaja Otto Wilhem Masing-"Marahwa Näddala Leht" Kreutzwald-"Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" Johann Voldemat Jannsen- Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele. " Perno Postimees" Eduard Ahrens- koostas 1843 uue eesti keele grammatika. Kirjakeele aluseks võttis põhjaeesti keskmurde. Fr. R Faelmann- tema eestvedamisel loodi 1838 Tartus Õpetatud Eesti Selts, Eestimaa Kirjanduslik Ühing, rahvuseepos Kalevipoeg. Johann Köler- maalikunstnik Philip Karell- Nikolai I ja Aleksander II ihuarst. Juhan Leinberg- Maltsveti-liikumine
Maailma ja Eesti ajaloo kõrval hakati süvendatult õpetama NSV Liidu ajalugu ja vene keelt. KIRIK Vormiliselt tunnistati usuvabadust, aga kirikud riigistati ja hakati igasuguseid takistusi tegema. Nende eesti pidi maksu maksma ja Tartu ülikoolis kaotati usuteadusosakond. Ametliku usuvastase propaganda eesmärk oli kujundada inimestes vaenulikku või siis vähemalt ükskõikset suhtumist kirikusse ja religiooni. Ilmselgelt see ei läinud läbi neil. 40 KIRI 1980 koostati ja saadeti ajakirjandusele kiri ''40 kiri'' milles osundati paljudele lahendamata probleemidele. Tollel ajale iseloomulik tulevikuväljavaate puudumine sundus tagasi vaatama minevikku, et vastu pidada olevikus. HIINA KODUSÕDA JA KOMMUNISTID 1945-1949 oli Hiinas kodusõda valitsuse vahel. See toimus Guomindangi ja Hiina kommunistide vahel. Guomindang sai lüüa, aga neil õnnestus põgeneda Taiwani saarele ja tegid seal enda Hiina Vabariigi. Mao
1935. a. kevadel keelustati poliitiliste erakondade tegevus, nende asemele loodi Isamaaliit (kujunes valitsuse suunamisel tegutsev ainupartei). Hakati looma kutsekodasid, mis pidid koondama kõiki ühe eluala esindajaid ja vahendama nende soove-mõtteid valitsusele. Rajati 16 koda:agronoomia,arst,õpetaja,majaomanikud, kodumajandus, ühistegevuskojad.1935. a. lõpuks oli demokraatlik kord EV-s asendunud autoritaarse diktatuuriga. Hakkas kehtima tsensuur; Riiklik Propaganda Talitus-jagas ajakirjandusele sobivat infot valitsuse kohta ja rahvusterviklikkuse õhutamisega. Organiseeriti mitmeid kampaaniaid: võõrapäraste nimede eestistamiseks, kodukaunistamiseks, rahvuslippude soetamiseks jms. Riigikogu jäi vaikivasse olekusse. Võitlus opositsiooniga: opositsiooni põhituumiku moodustasid endiste Asunike Koondise ja Rahvusliku Keskerakonna liikmed. Suleti ,,Maaleht" ja ,,Postimees". 1935. a. suvel vabanesid arreteeritud vabadussõjalased. Kolmas põhiseadus: 1. jaanuaril 1938. a
kuulsaimaks kujunes Õpetajate seminar Valgas, mida juhtis Cimze. Selle kooli lõpetasid näiteks Carl Robert Jackobson, A. Grenzstein, A. Kunileid, Kunilaid - Saebelmann, A. Lätte 13. Eestikeelne kirjasõna. Ed. Ahrensi grammatika. 19. sajandi alguses pääses võidule ilmalik kirjandus nt 1. kalendrid 2. ajalehed a)1806. aastal "Tartumaa nädalaleht" b) O.W.Masing andis välja "Maarahva nädalaleht" c) 1857. aastal Pärnu Postimees (Jansen) see pani alguse püsivate eesti keelsele ajakirjandusele 3. ajakirjad "Maailm ja mõnda mis seal sees leida on" (Kreutzwald) 4. raamatud 19. sajandil võeti Eesti ühtse kirjakeelena kasutusele Põhja-Eesti keskmurre. Vastava uue eesti keelse grammatika koostas 1843. aastal Ed Ahrens. 14. Kiriklikud olud ja usuliikumised. Prohvet Maltsvet. Õpik lk. 149. 15. Baltisakslaste kultuurielu. 16. Estofiilid. TV lk.46-47 ül. 3 ja 5. Estofiil - Baltisakslased, kes olid huvitatud eesti keelest ja kultuurist ja püüdsid neid arendada.
Janis Cimze-Juhtis Valgas tegutsenud nii eestlastele kui lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminari. Otto Wilhelm Masing- oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde, andis välja lehte Marahwa NäddalaLehte. Kreutzwald- Eesti kirjanik ja arst,andis välja ajakirja, tema peateosed olid "Kalevipoeg", "Eesti rahva ennemuistsed jutud" Johann Voldemar Jannsen- Koolmeister, rahv. Liikumese juhte.Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele, 1857 Perno Postimees Friedrich Reinhold Faehlmann- Arst, lõi 1838 Õpetatud Eesti seltsi, lõpetas Kalevipoja, hiljem sai TÜ eesti keele lektor. Johann Köler- Eesti haritlane ja maalikunstnik, leidis teenistuse Venemaal. Etendas rahvusliku liikumises suurt rolli. Philipp Karell- Eesti arst, sai Nikolai I ja Aleksander II ihuarstiks, etendas hiljem rahvuslikus liikumises suurt rolli. Juhan Leinberg-Jõukas taluperemees, kaupmees ja majaomanik, 1854 loobus kõigest, hakkas pidama palvetunde
põlvkond, kes oli sündinud juba vabana. Eestlastel oli tekkinud oma haritlaskond, kes ei seadnud oma sihiks enam kiiret saksastumist, vaid tööd oma rahva hüvanguks, eelkõige rahvusliku eneseteadvuse kasvatamist. Eestlaste rahvustunnet tõstsid erinevate ajalehtede ilmuma hakkamine ja mitmete seltside loomine. Esimesena hakkas ajalehte välja andma Johann Voldemar Jannsen, kes hakka välja andma ajalehte Perno Postimees. See pani aluse ka püsivale Eesti ajakirjandusele. Jannseni tütar Lydia Koidula oli talle igati abiks ning nende perekonna algatusel loodi 1865.aastal mängu- ja lauluselts Vanemuine. 1866. aastal toimus oluline sündmus kogu Eesti jaoks, kui uus vallaseadus vabastas talurahva lõplikult mõisnike eestkostest. Jannseni õlul oli ka esimes Eesti üldlaulupeo korraldamine 1869.aastal Tartus. Laulupeole tuli ligi tuhat ja pillimeest ja üle kümne tuhande pealtvaataja. Laulupidu kasvatas eestlaste kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust
püsis tervelt 12 sekundit õhus ja tuli tervena alla tagasi vendade Orville ja Wilbur Wrighti lennuk, millega tõestati, et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata. Lennunus hakkas eriti hoogsalt arenema pärast prantslase Louis Bleriot lendu üle La Manche'i 1909. aastal. Need ja mitmed teised leiutised kujunesid oluliseks ka sõjatehnika arengus. Atlandi ületanud esimene raadiosignaal oli olulise tähtsusega leiutis nii sõjaväele, laevakompaniidele, diplomaatidele, ajakirjandusele jne. Esimesed raadiod olid kõrvaklappidega. See muutis maailma senisest tunduvalt väiksemaks ja kättesaadavamaks. 15. aprillil 1912. aastal uppus ,,uppumatu laev" Titanic oma esimesel reisil Euroopast New Yorki. Uppumise peamiseks põhjuseks peetakse kokkupõrget jäämäega, mida märgati liiga hilja ning laeva ei jõutud õigel ajal sellest eemale juhtida. Kokku hukkus 1500 inimest. Maailmamajanduse areng 20. sajandi algul
Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja Eestimaa Rahvarinne. Peale Karl Vaino asendamist Vaino Väljasega 1988 juunis, tähistas rahvas seda sündmust massimeeleavaldusega Lauluväljakul. Rahvarinde eestvedamisel korraldati ,,Eestimaa Laul", kus kõlas laia avalikkuse ees üleskutse omariikluse taastamiseks. Rahvast hariti ajalooteemadel ja sellele aitas suuresti kaasa tsensuurireeglite kergenemine, mis andis ajakirjandusele võimaluse minevikusündmusi tõepärasemalt käsitleda. EKP üritas uuendustega kaasa minna, kuid ühiskonna areng oli nende kontrolli alt juba väljunud. See pani impeeriumimeelsed jõud koonduma ja 1988 suvel moodustati ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine ja sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Nende organisatsioonide toetajaskond pidas Eestit NSVL'i lahutamatuks osaks ja kriitika alla võeti keele- ja kodakondsusseadused. 1988. lõpuks oli eesti poliitiline maastik
1.Kanna KK'le kõik sotsialismileeri riigid,too eraldi välja need,mis ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse. Sotsialismileer: Euroopa-Albaania,Bulgaaria,Jugoslaavia,Poola,Rumeenia,SDV,Tsehhoslovakkia,Ungari. NSVL Aasia-Mongoolia,P-Korea,Hiina RV,P-Vietnam,Laose RV Ladina-Ameerika-Kuuba Ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse-L-Jeemen,Kongo,Somaalia,Benin,Etioopia, Mosambiik, Angola,Afganistan. [Miks on USA majandusabi saadetist kujutatud -topeltpõhjaga?-USA topeltstandard. Mis on karikatuuri autorite arvates Ameerika majandusabi tegelik eesmärk?-USA tahtis panna kõik riigid endast sõltuma ja NSVL'st võõranduma!] 2. Analüüsi sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi. SOTSIALISTLIKUD RIIGID ------------ ------------ POLIITILINE-------------------------- SÜSTEEM-------------------------- MAJANDUSSÜSTEEM Kommunistlik partei: Parteiline am...
Volkswagenwerke AG lepingu, mille tulemusel Audi ja NSU liideti üheks firmaks, nimega Audi NSU Auto Union. · Firma suuromanikuks sai 59,9%-ga Volkswagen ning peakorter jäi Ingolstadti. · 1972. aastal esitleti mudelit Audi 80. Müügiarvud olid väga suured, ainuüksi 1973. aastal müüdi 234 000 Audi 80. · 1975. aastal ühendati naftakriisist tulenenud tagasilöökide tõttu Heilbronni ja Neckarsulmi tehased, Neuensteini ära. · 1976. esitleti ajakirjandusele täielikult uuendatud Audi 100 · 1978 alustas Audi ka Volkswagen Iltise tootmist, mida valmistati Ingolstadti tehases Saksa armee tarvis. · 1979. esitleti mudeleid Audi 200 ja Audi Quattro. · 1985. aastal muudeti firma nime ja sellega sündis Audi AG, kellele allusid Quattro GmbH ja Audi Sport iseseisvate ettevõtetena keskendudes erimudelite toodangule ja autospordile. · 1986 võeti Audi mudelitel kasutusele tsingitud kere, mis muutis autode
keskkooli komiteed, põllumeesteseltsid jne. Sel üritusel sõlmiti ka esimesed tutvused soomlastega. KOKKUVÕTE Ärkamisajal tegutsesid paljud tänapäeval tuntud kirjanikud nagu näiteks: Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson ja Jakob Hurt. Johann Voldemar Jannsen ehk rahvakeeli Papa Jannsen või Postipapa oli ärkamisaja ja rahvusliku liikumise üks tähtsamaid tegelasi. Tema üksikisikuline püüdlus avas tee eesti ajakirjandusele, mis tõstis tublisti rahva eneseteadvust. Jannseni tahe eesti rahvast aidata sellega aga ei piirdunud. Luues lauluselts ,,Vanemuise" andis Jannsen rahvale võimaluse näha maakeelset näidendit. Jannseni südamesoov eestimaa eri piirkondi üksteisele lähendada ja rahvustunnet tekitada saavutas täistabamuse, kui toimus eesti esimene üldlaulupidu, kus eestlased end üheks laulsid. Tänu kindlameelsele tegutsemisele viisid Jannseni teod teda
Lennunduses tegi 1900. a. Saksamaal esimese lennu Zeppelini õhulaev. 3a hiljem vendade Wrighti lennuk, mis suutis püsida õhus 12sek. Tõestati, et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata. 1909. a. hakkas lennundus hoogsalt arenema. Need masinad kujunesid oluliseks ka sõjatehnika arengus. Marconi (esimene raadiosaade) leiutis osutuks tähtsaks mitte ainult sõjaväele, vaid ka laevakompaniidele, ärijuhtidele, diplomaatidele ja ajakirjandusele. Informatsioon hakkas levima eetri kaudu. 3. Proletariaadi roll 20. sajandi algul. Töölisliikumise 4 suunda. Tööstuslik pööre oli sünnitanud uue klassi proletariaadi ehk palgatööliskonna, mis hakkas järjest energilisemalt oma õigusi suurendama. Tööandjate ja tööliste omavaheline võitlus kestis kogu 19 saj, kasvades aeg-ajalt kodusõjaks ning omandades sajandi lõpuks siiski rahumeelsemad vormid. 20 saj alguseks oli tööliskiikumisel, ometi
· 1865 asutati ,,Vanemuine" · 1869 I Üldlaulupidu Tartus · 1872 loodi Eesti Kirjameeste Selts · 1878 asutati ,,Sakala" 5. Rahvusliku liikumise ajalehed: · 1857. asutas Johann Voldemar Jannsen ,,Perno Postimehe". Virgutas eestlasi talusid ostma, andis tulusaid õpetusi põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest. Oli rahvale väga meelepärane. See ajaleht pani aluse perioodiliselt ilmuvale eesti ajakirjandusele. · 1864. asutas papa Jannsen ,,Eesti Postimehe". (Sisu arvatavasti üsna sama ,,Perno Postimehega" · 1878. asutas Carl Robert Jakobson ,,Sakala". Kriitiliselt kirjutas mõisnikest ja kirikuõpetajatest, pidas ise ja nõudis teistel võitlust oma õiguste saavutamiseks. Lootis, et Vene valitsus tühistab baltisakslaste privileegid, kuid hoopis Vene valitsus pani tema ajalehe mõneks kuuks kinni. 6
Orville ja Wilbur Wrighti lennuk, millega tõestati, et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata. Lennunus hakkas eriti hoogsalt arenema pärast prantslase Louis Bleriot lendu üle La Manche’i 1909. aastal. Need ja mitmed teised leiutised kujunesid oluliseks ka sõjatehnika arengus. Atlandi ületanud esimene raadiosignaal oli olulise tähtsusega leiutis nii sõjaväele, laevakompaniidele, diplomaatidele, ajakirjandusele jne. Esimesed raadiod olid kõrvaklappidega. See muutis maailma senisest tunduvalt väiksemaks ja kättesaadavamaks. 15. aprillil 1912. aastal uppus „uppumatu laev“ Titanic oma esimesel reisil Euroopast New Yorki. Uppumise peamiseks põhjuseks peetakse kokkupõrget jäämäega, mida märgati liiga hilja ning laeva ei jõutud õigel ajal sellest eemale juhtida. Kokku hukkus 1500 inimest. 2.1 Maailmamajanduse areng
Alates 1961 saated iga päev * nov 1964 koliti üle telemajja. 1965 nimetati hoone ETV majaks * 1975 telepäev ~12,5 h, omasaateid ~3h * esimesed 10 aastat filmilindil, võimaluste laienedes juba videosalvestised * 1972 värviprogramm (esimene värvisaade) * 1980 uus TLN teletorn seoses olümpiamängudega * 25.dets 1981 valmis viimane värvikompleks ja siitpeale toodeti kõik ETV saated värvilistena 3.Nõukogude ja saksa okupatsioonide jälg 1940. aastate alguse ajakirjandusele. Totalitaarse süsteemi tuleku mõju eesti ajakirjandusele, ajakirjanikele. Kus sai kesta eestikeelne vaba sõna? Mida tähendas "raudne eesriie" eestikeelse ajakirjanduse jaoks (kas eestikeelsete ajalehtede levitamine tuli kõne alla ka sellest eesriidest läbi)? SÜSTEEMI MÕJU: * 1940 Juunipööre ei lasknud luua plaatitud Informatsioonikeskust * erinevad eeskirjad ja nende täiendused ei lubanud vaba kriitikat. Ametlikes väljaannetes öeldut pidi võtma kui tõde
sajandi algusest pääseb võidule ilmalik kirjandus: 26) Kalendrid (mis sisaldasid ka näpunäiteid põllumajandusest, arstimisest ja muudest valdkondadest ning õpetliku sisuga jutusabasid). 27) Esimesed eestikeelsed ajalehed (1806 "Tarto maa rahwa Näddali- Leht"). 28) Esimesed ajakirjad (1848-1849 Kreutzwaldi toimetatud "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"). 29) Järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse J.V.Jannsen, kes hakkas 1857 välja andma "Perno Postimeest". 30) 19.sajandi II poolel hakkas kujunema ka ühtne kirjakeel, mille aluseks oli põhjaeesti murre. Ühtse kirjakeele võidulepääs soodustas omakorda eestikeelsete raamatute väljaandmist. 7 4. Haritlased 19.sajandil: Kuni 19
See oli esimene kord, kus eestlased jälle ülemaaliselt kokku said tulla. Ka said laulupeol tuule tiibadesse esimesed Eesti rahvuslikud organisatsioonid nagu Eesti Üliõpilaste Selts, Eesti Kirjameeste Selts, Aleksandri keskkooli komiteed, põllumeesteseltsid jne. Sel üritusel sõlmiti ka esimesed tutvused soomlastega. KOKKUVÕTE Johann Voldemar Jannsen ehk rahvakeeli Papa Jannsen või Postipapa mängib Eesti ajaloos väga suurt rolli. Tema üksikisikuline püüdlus avas tee eesti ajakirjandusele, mis tõstis tublisti rahva eneseteadvust. Jannseni tahe eesti rahvast aidata sellega aga ei piirdunud. Luues lauluselts ,,Vanemuise" andis Jannsen rahvale võimaluse näha maakeelset näidendit. Sellele aitas palju kaasa tütar Lydia. Jannseni südamesoov eestimaa eri piirkondi üksteisele lähendada ja rahvustunnet tekitada saavutas täistabamuse, kui toimus eesti esimene üldlaulupidu, kus eestlased end üheks laulsid. Tänu kindlameelsele
1933. II rahvahääletusele kukkus jälle läbi. Nüüd ei olnud Riigikogul teist võimalust kui panna hääletusele vs põhiseaduse eelnõu. Sama ajal vähenes riigiasutuste autoriteet, tugevnes kriitika erakondadele, teravnesid vastuolud erinevate poliitiliste jõudude vahel. Ebapopulaarseks muutus jaan Tõnissoni valitsus. Valitsus oli sunnitud kehtestama kaitseseisukorra- piirati kodanike õigusi ja vabadusi, kehtestati tsensuur ajakirjandusele, suleti mitmed poliitilised ühingud (sh Eesti Vabadussõjalaste Keskliit). 1933. III rahvahääletus, kus vs koostatud põhiseaduse eelnõu saavutas suure võidu. · Kõrgema võimu teostaja riigivanem- rahva poolt valitav ja laialdased õigused riigipeana, õigus anda seadusi oma dekreetiga, panna parlamendis vastuvõetud seadustele veto, saata Riigikogu laiali, nimetada ja tagandata valitsus · Riigikogu võimu ja liikmeskonda vähendati 50 saadikuni
Eesti 19. sajandil 1. 1804. aasta talurahvaseadused. Miks otsustas Vene keskvõim 19. sajandi algul Baltimaade talurahva olukorda muuta? 1) Majanduslik põhjus – 18. saj. lõpul jõudis mõisamajandus kriisi, sest mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Paljud mõisnikud olid võtnud võlgu, et võlga tasuda, tõsteti talupoegade koormisi. Need jõudsid sellisele tasemele, et rohkem ei olnud võimalik enam tõsta. 2) Ideoloogiline põhjus – Euroopas levisid valgustusideed ja hakati rääkima inimõigustest. 3) Välispoliitiline – Venemaad vaadati kui metsalist, talupoegade halb olukord oli Venemaa prestiižile kahjulik. Liivimaa talurahvaseadus Eestimaa talurahvaseadus ● Talusid võib pärandada. ● Viidi läbi teokoormiste normeerimine ja seati sisse vakuraamatud. ● Toimus maade hindamine ja ● Koormised ...
Kõige suuremad muutused toimusid masina ehituses : seeria tootmisele pandi alus kõrge tootlikusega tööpinkide valmistamisega. Henry Ford käivitas esimesed konveierid oma auto tehases, tänu millele lühenes autode tootmise aeg mitmelt päevalt 12.tunnile. 1900. a tegi esimese lennu Ferdinanad Zeppelin Saksamaal (tsepeliin) 1903. a püsis vendade Orville ja Wilbur Wright' i lennumasin õhus 12 sekindit ja tuli tervena alla tagasi. Raadiosignaal oli oluline leiutis nii sõjaväele, ajakirjandusele, laeva kompaniile, diplomaatidele ja see muutis maailma kättesaadavamaks ja väiksemaks. Esimesed raadiod olid kõrvaklappidega. Aastaks 1913 oli sisemajanduse kogutoodang 1 inimese kohta kasvanud rohkem kui kaks korda. Turu suhted muutuvad järjest tähtsamaks järelikult tõuseb maailmamajanduses olulisele kohale kaubandus. Tihendati raudteede võrku, tänu sellele muutus kaubavedu kiiremaks ja efektiivsemaks. Kuna kõik riigid muutuvad üksteisest sõltuvamaks, tööstus läheb
erakorralisele perekogunemisele, kui vend Ali naases Ühendriikidest. Ali kuri pilk Sultana suunas andis aimu, et midagi oli valesti läinud. Ta oli ostnud reisilt kaasa raamatu, mis rääkis Saudi Araabia printsessi karmist elust. Kahtlused läksid Sultana peale. Perekonna mehed tõstsid kisa, aga Sultana õigustas enda tegu. Tal tuleb meelde oma õe Tahani parima sõbranna Sameera kurba saatust, kes suleti ,,naisteruumi". Sultana on valmis astuma kuninga ette tõega ning rääkima sellest ka ajakirjandusele, kuid perekond keelab selle ära, sest ei taheta kõmu tekitada Araabias. Intsident üritatakse unustada ning kõik lähevad koju tagasi. Sultanas valitseb veel viha ning ta tõotab endale mitte alla anda. 2. Maha Sultana tuletab meelde aegu, kui tema tütar Maha valmistas perele ohtralt muresid. Oma pahameelt Araabia meeste kohta avaldas ta mitmel moel; süüdates venna thobe põlema ning solvates rängalt oma vanaisa. Lahesõja ajal avaldus tema sõjalikkus eriti intensiivselt kui
sajandi esimesel poolel muutus eestikeelses kirjasõnas valitsevaks ilmalik kirjandus. Ilmaliku kirjanduse peamisteks levitajateks olid kalendrid, mida sajandi keskel ilmus juba kümmekond. Esimese ajalehena hakkas 1806.aasta kevadel ilmuma Tarto maa rahwa Näddali- Leht; aasta lõpuks see sulgeti. O.W.Masingu toimetamisel ilmus lühikest aega Marahwa Näddala-Leht ja Fr.R.Kreutzwald andis mõni aeg hiljem välja ajakirja „Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on“. Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse aga J.V.Jannsen, kelle toimetamisel hakkas 1857.aastal ilmuma Perno Postimees, mis sajandi lõpul ilmus üle 20 eestikeelse väljaandena. Jutukirjanduses sajandi algul valitsenud vagakirjandus asendus seiklusjuttude ja sentimentaalse lektüüriga. Populaarseks osutus Kreutzwaldi tõlgitud „Wagga Jenowewa“ Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19.sajandi teisel poolel.
Kodanikualgatus ja ette- inter- eeliste ja puuduste sõnastamine kanalitega võtlikkus: kodanikuajakirjandus netipõhised Tekstiloome mõistab, millist mõju võib uus kesk- Tehnoloogia ja innovatsioon: meediakanalid tabel telekanalite võrguväljaannete kond ajakirjandusele avaldada tehnoloogilised uuendused ja võimaluste kohta arengusuunad maakonnalehtede võrguväljaannete Teabekeskkond: infokeskkonna uue meedia võimaluste kasutamise kriitiline analüüs kirjalik analüüs 18
Seejärel toimetas ta lühemat aega Peterburis ilmunud töölislehe ,,Kiir" ja koostas ülevaate 1905. aasta sündmustest Eestis. Mihkel Jürissoni varjunime alla ilmunud raamat ,, Punased aastad" aga keelustati ja 1907 lahkus Martna taas Venemaalt. Kümme aastat elas Martna Soomes, sveitsis, 2 Saksamaal, Austrias ja uuesti sveitsis. Kõikjal sõlmis Martna tihedad kontaktid sotsialistliku liikumisega, tegi kaastööd kohalikule ajakirjandusele ja tegeles enesetäiendamisega. Samuti tutvustas ta Euroopa olusid Eesti ajalehtedes. 1910 osales Mihkel Martna Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei Tallinna komitee esindajana Sotsialistliku Internatsionaali kongressil Kopenhaagenis. Maailmasõja aastail tihenesid Martna kontaktid vene emigrantidega, kusjuures tema sümpaatia kaldus selgelt enamlaste poole. Kevadel 1917 naasis ta kodumaale koos juhtivate enamlastega läbi Saksamaa nn. plombeeritud eselonis.
demokraatiat taastada. Oktoobris 1934 lõpetas siseminister valitsuse samme kritiseerinud Riigikogu istungjärgu. Riigikogu ei kutsutud enam kokku, vaid sunniti n-ö ,,vaikivasse olekusse". 1935. a keelati lõplikult erakondade ja poliitiliste ühingute tegevus, algas nn ,,vaikiv ajastu". Riigijuhtimine läks kolmikule : riigivanem Konstantin Päts, sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner ning siseminister Kaarel Eenpalu (Einbund). Ajakirjandusele pandi pähe suukorv, keelati valitsuse tegevuse kritiseerimine ja kodurahu rikkumine, trükitooted allutati järeltsensuurile, suleti opositsioonilisi väljaandeid, sõnakuulmatuid toimetajaid trahviti. Ametliku ideoloogia levitamiseks ja avaliku elu riiklikuks suunamiseks loodi 1934. aastal Riiklik Propagandatalitus. Valitsuse poliitiliseks abiorganisatsiooniks oli 1935. a asutatud Isamaaliit, mis täitis ainupartei ülesandeid. REFORMID JA KAMPAANIAD
võttis osa 1000 lauljat-mängijat ja 12 000 pealtvaatajat (tänaseni püsival traditsioonil on keskne koht eesti rahvusteadvuse kinnitamisel). Tegelased Rahvusliku liikumise alguseks Eestis peetakse 19. sajandi 1850ndate lõppu või 1860ndate algust. Eesti rahvus oli kujunemisstaadiumis ning tolle aja haritlaskonna, kirjanduse ja ajakirjanduse ülesanne oli äratada eesti rahva rahvuslik teadvus; Jannseni eestvõtmisel pandi alus püsivale eesti ajakirjandusele, Peterburis hakkasid 5 tegutsema eestimaalaste õiguste eest võitlev rühm, küla- ja kihelkonnakoolide rajamine sai hoo sisse jne. Kujunev eesti rahvus oli majanduslikus kitsikuses ja poliitiliste õigusteta. Maaomanikeks olid väga suures enamuses mõisnikud, ka kohtus, koolis ja kirikus võidutsesid baltisakslased. Eesti rahvuslik liikumine kujuneski enamikus võitluseks
vabastada eestlased aktiivselt osa ka Aleksandrikooli mote. baltisakslaste rõhumise rahvusliku liikumise - Viljandis anti alates alt. - Oma tegevuses üritustest. 1878 välja "Sakalat". toetuti sidemetele - seal asusid paljud - Tänu Kölerile oli valitsusringkondades ja eestlaste seltsid ja Viljandimaal tihe side vene ajakirjandusele. rahvusliku liikumise Peterburi eesti keskorganisatsioonid ringkondadega. Peep Reimer 2 3. Rahvusliku liikumise tähtsamad sündmused: NB! Täitke õpiku (§1-2) abil tabel rahvusliku liikumise kesksete sündmuste kohta ja vastake küsimustele:
nimetaja alla suruda, võimaldavad kõnelda ''Siurust'', kui mitmeti huvitavast kuid lühiajalisest vastuolulisest nähtusest eesti kirjanduses. ELU KESKAEG Johannes Semper oli üks partei aktiivseid rajajaid, kui eesti sotsialistid-revolutsionäärid ja pahempoolsed sotsiaaldemokraadid 1920. aasta märtsis ühinesid Eesti Iseseisvaks Sotsialislikuks Tööliste Parteiks. Aastatel 1919-1922 andis Semper suuresti oma panuse eesti ajakirjandusele ja erinevatele sotsiaalsete probleemide lahendamistele. Kui kümnekoondis: Adson, Alle, Barbarus, Kivikas, Kärner, Semper, Suits, Tassa, Tuglas ja Under otsustasid pangalaenu ja oma jõua abil avaldada ajakirja ''Tarapita'' oli pani Johannes Semper oma olulise rõhu sellele. Siiski algusaegadel tegi Semper suurema osa kodumaalt eemal olles. ''Tarapita''- aegadel mõtiskles Semper palju elu ja kunsti vahekordade üle, Sealtpeale jäi talle püsivaks veendumuseks, et tõelise ja suure kunsti
Selle peamiseks levitajateks olid kalendrid. *Esimene eestikeelne ajaleht 1806 "Tarto maa rahwa Näddali-Leht", aasta lõpuks võimud peatasid selle ilmumise *1820 aastatel Otto Wilhelm Masingu "Marahwa Näddala-Leht" *1848-49 Friedrich Reinhold Kreutzwald ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" *1857 Johann Voldemar Jannsen nädalaleht "Perno Postimees", sellega pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele Eestikeelses jutukirjanduses asendus vagakirjandus peagu seiklusjuttude ja sentimentaalse lektüüriga. Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19.sajandi teisel poolel. Eduard Ahrens 1843 uus eesti keele grammatika võttis aluseks põhjaeesti keskmurde Estofiilid Estofiilid ehk baltisakslastest eesti huvilised. Nad uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke tekste
Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Vabadussõjalaste liikumine kujunemine, sekkumine poliitikasse, areng. Põhiseaduse kriis põhiseaduse kriitika ja muutmisettepanekud, rahvahääletused, 1933. aasta põhiseadus, ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks. Autoritaarne Eesti. 12. märtsi riigipööre põhjused, ettevalmistamine, teostus; vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. Vaikiva oleku kehtestamine parlamendi tegevuse lõpetamine, erakondade sulgemine, ametiühinguliikumise piiramine, Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine. Vabadussõjalaste 8. detsembri mässukava. Uus põhiseadus Rahvuskogu ja 1937. aasta põhiseadus; Riigikogu VI koosseis, presidendivalimised ja Kaarel Eenpalu valitsus; juhitav demokraatia; opositsioon autoritaarse riigikorra vastu.
Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Vabadussõjalaste liikumine – kujunemine, sekkumine poliitikasse, areng. Põhiseaduse kriis – põhiseaduse kriitika ja muutmisettepanekud, rahvahääletused, 1933. aasta põhiseadus, ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks. Autoritaarne Eesti. 12. märtsi riigipööre – põhjused, ettevalmistamine, teostus; vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. Vaikiva oleku kehtestamine – parlamendi tegevuse lõpetamine, erakondade sulgemine, ametiühinguliikumise piiramine, Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine. Vabadussõjalaste 8. detsembri mässukava. Uus põhiseadus – Rahvuskogu ja 1937. aasta põhiseadus; Riigikogu VI koosseis, presidendivalimised ja Kaarel Eenpalu valitsus; juhitav demokraatia; opositsioon autoritaarse riigikorra vastu.
teadlik - protest ühiskonna vastu - ja nad loobusid hüüetest. Uskumata paremasse tulevikku, elasid nad käesolevale hetkele, pakkumata lahendusi olukorra parandamiseks. Ühiskonna suhtes võeti hoiak: "Meie ei sega teid, jätke ka teie meid rahule". Keskusteks olid USA lääneranniku suurlinnad, peamiselt San Francisco. Lipukirjaks kuulutati armastus, rahu ja valgus, mida sümboliseerisid lilled (siit pärineb hipide teine nimetus "lillelapsed", mis tuli veidi iroonilisena kasutusele ajakirjandusele poolt- nimelt loopisid hipid demonstratsioonidel politseinikele lilli). Üldiselt olid hipide ühised huvid seks, drugs, idamaa usundid & teised keelatud asjad. Loobuti traditsioonilisest perekonnast ja otsustati armastusel põhinevate koosluste kasuks. Pooldati vabu elukombeid ja seksuaalsuhetele piiranguid ei seatud. Seda peetigi armastuseks. Kodudeks said juhuslikud eluasemed, inimesed elasid paariviisiliselt või gruppidena koos seni, kuni tahtmist oli. Hipid
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES Oliver Marma Töötervishoiupoliitika loomine ettvõttes - kasu ettevõtjale REFERAAT Õppeaines: Töötervishoid ja -ohutus Mehaanika teaduskond Õpperühm: TI-71 Juhendaja: Kristi Jõeorg Tallinn 2009 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................4 1. Töötervishoid........................................................................................................................................ 5 1.1. Määratlus ja eesmärgid.................................................................................................................. 5 1.2. Töötervishoiu roll praktilises elus.....................................
alustati alles hilissuvel. · Kaitseolukorda pikendati, lükati edasi riigivanema ja parlamendi valimised · 2.oktoober 1934 söandas riigikogu valitsuse tegevust arvustada istungjärk lõpetati ja parlament seati nn vaikivasse olekusse (saadikutel ei lubatud enam kokku tulla) · Demokraatlik riigikorraldus hakkas autoritaarsega asenduma · Detsembris 1934 piirati sõnavabadust ning veidi hiljem suruti maha opositsiooniline Maaleht, peagi laienes ajakirjandusele kehtestatud kontroll ka teistele eluvaldkondadele · Märts 1935 keelustati kõikide erakondade tegevus · 8.detsember valmistasid vabadussõjalased ette relvastatud riigipööret kuid ebaõnnestunult · Et ebaseaduslikult haaratud võim legaliseerida kutsusid riigijuhid 1937.a kokku ebademokkraatlikult moodustatud Rahvuskogu. (Rahvuskogu võttis pätsi suunitlusel vastu uue põhiseaduse, mis seadustas autoritaarse valitsemisviisi)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
