1. maailmasõda (4)

Ajaloo kontrolltöö, I maailmasõda
Sõdivad riigid
1897.a. tegid Saksamaa ja Austria-Ungari liit
1882.a liitus nendega Itaalia
1915.a Itaalia läks Antante ’i poolele üle
1893.a Venemaa ja Prantsuse liit
1904.a Prantsusmaa ja Inglismaa liit
1907.a Inglismaa liit Venemaaga
Antante (Ing, Pr, Vene, It, USA, Belgia, Serbia , Jaapan ) -------Keskriigid (Türgi, Sks, A-U, Bulg)
Ajend
1914. a Balkani püssirohu kelder – 1908-1914.a oli Bosnia -Hertsogoviina Austria-Ungari võimu all, kuid slaavlased ei olnud sellega rahul. Nemad tahtsid levitada panslavismi ja seega korraldati atentaat A-U troonipärijale Franz Ferdinandile. Rühmituste Noor-Bosina ja Must-Käsi juhtimisel toimunud atentaat läks algselt vett vedama, juhuse tõttu õnnestus.
Põhjused
Territooriumite laiendamine, mõjuvõimu laiendamine, vastuolud riikide vahel, asumaade ümber jagamine, rahvuslikud vastuolud ( panslavism – pangermanism )
Plaanid
Saksamaa Schliefferi plaan – st välksõda, peamine vastane oli Pr ja tema tuli hävitada. Kui vajalik siis sõjategevus ka Venemaaga. Plaan oli Pr rünnata ootamatust küljest – läbi Belgia ja Luksemburgi – rünnata Pariisi põhjast. Belgia läbimine jääb toppama , kuna Belgia võimud seda takistavad. 1914 sekkub sõtta Inglismaa, Belgia iseseisvuse kaitseks. Kuna aga Schliefferi plaan vett veab, rünnatakse Pariisi otse.
Prantsusmaa – panustatud on kaitsesõjale, Sks külgnevatel aladel piirikindlustuste tugevdamine. Pr sõjaväe reformid olid aegunud . Püüdsid vältida pinnale tungimist. Ei olnud väga valmis sõjaks.
Venemaa – Panustas inimressurssidele. Sõjatehnilisest küljest halvasti ettevalmistatud. Inimressursid olid Venemaal väärtusetud. Neid masse ei suudetud organisatoorselt juhtida. Pidi arvestama sõdimisega kahel rindel : A-U ja Saksamaa, kuid panustas rohkem Saksmaa vastu.
Inglismaa – algselt lootis panustada rikkusele, toetades rahalisel teel oma liitlasi, kuid Belgia iseseisvuse ohustamisel 1915 sekkus samuti sõtta, kuid saatis siiski vähe mehi.
Sündmused
1914
14. juuli– A-U ultimaatum – süüdistati Serbiat - 28. juuli kuulutas sõja – Vene mobilisatsioon
1. aug – Sks kuulutab sõja Venemaale
2. aug – Sks ründab Luksemburgi ja seejärel Belgiat
5.- 9. sept – Marne lahing – Pr ja In Sks vägesid taganema läänerindel – algab positsioonisõda
Idarindel toimub A-U slaavlaste deserveerumislaine – Vene poolele üle minek
Serbia võitlus A-U vastu edukas, väikerahvaste suveräänsuse laine
1915
Sõtta astuvad Bulgaaria ja Itaalia - kes oli algselt keskriikide poolel. Sõtta astub ka Bulgaaria – Serbia vastu. Serbia saab Bulg vägede käest lüüa ja sõdalased taanduvad. Sks asumaade kaotamine, ei olnud ressursse ja ülekaal Sks vastaste käes.
Läänerindel püsib positsioonisõda, mürkgaaside kasutusele võtt.
22. aprill Ypres ’i lahing – Sks väed kasutavad esimest korda keemiarelva, kuid see ei aidanud siiski rindest läbi murda.
Saksamaa hakkas panustama Venemaa nõrgestamisele, et saada rahuleping ja sõda lõpetada. Itaallaste pealetung A-U’le, mis oli küll edukas, kuid mitte märkimisväärne.
Türgi ja Bulgaaria pealetung Serbiale
Saksamaa allveelaevad ründavad kaubalaevu ja ka USA reisilaeva, mille tulemusena USA sõtta astub
1916
veeb-sept – Verduin’i lahing – Prantsusmaale sisse saamiseks tuli Sks minna läbi Verduini kaitserajatiste – läbimurre ei õnnestu, kuid suured inimkaotused
26. juuni – 26. okt – Somme’i lahing – Pr ja Ing väed üritavad Sks piire läbida – kasutati esimest korda tanke Ing poolt , läbimurre osutub tulutuks ja suured inimkaotused jälle
Idarindel toimis vene õhuluure – et näha kui kaugel on Sks rindejoon
Aug – Rumeenia astub Antante poolel sõtta – okupeeritakse Sks poolt
1916 Jüüti merelahing – sks ja ing laevastiku kokkupõrge – ingl kaotused olid suuremad kui sks, kuid eesmärgi sks ei saavutanud
1917
USA sõtta astumine !
Venemaal siseprobleemid – Veebruari revolutsioon – kukutatakse keiser Nikolai II, võimul olev Ajutine Valitsus täidab Antante nõudmisi edasi. Sks rindejoon tuleb välja Eesti, Läti ja Leeduni, okupeeritakse
24. – 27. okt – Caporetto lahing – Itaalia üritas pealetungi A-U aladele – said lüüa Sks ja A-U vägedelt
Venemaal Oktoobrirevolutsioon ja riigipööre ning Venemaa väljub sõjast
1918
Venemaal kommunistide võim – läbirääkimised Sks.
1918 Bresti rahu Venemaa ja Sks vahel – lubas kasutada materiaalseid ressursse venemaalt
8. jaanuar USA president W.Wilson kuulutas välja oma 14 punkti ehk tulevase maailmakorralduse kava.
21. märts – Sks pealetung Saint-Quentini lähedal kuni 5. aprillini
Pr ja Ing loovad ühtse sõjaväejuhatuse ( kindraliks Foch )
Saksamaa edu Armentiéresi all ning Reimsi lähedal
29. sept vaherahu Bulgaariaga
3. nov vaherahu A-Uga
30. okt kapulteerus Türgi
7. – 9. nov Saksamaal revolutsioon, keiser astub tagasi, 11. nov Compiégne’i vaherahu Sksga
Erilisus
Esimene sõda kus rakendati üldist sõjaväekohustust, esimene sõda mille puhul tööstuse ja transpordi areng võimaldas mobiliseerida majandust sõjandusele. Sõda ei olnud enam armeede sõda, sinna kaasati kogu ühiskond. Sõda peeti niikaua kuni oli vähegi ressursse vastupanuks. Kasutusele võeti kuulipildurid, mürkgaasid, tankid , allveelaevad, lennuvägi
Venemaa I MS järel
1917.a veebruari revolutsiooni põhjusteks oli a) vene ebaedukus sõjas – sõjategevus Venemaa pinnal, in. kaotused – sakslaste okupatsioon b)majandus oli allutatud sõjategevusele, samuti majanduslik kaos c) venemaa põline aristokraatia – keisriperekond ja kindralite rahulolematus väejuhi Nikolai II ga d) Venemaal puudus demokraatia, rahval puudusid igasugused võimalused riigi valitsemisest osa võtta e) keisripere autoriteedi langus f) keisriperekonna saksasõbralikkus
tulemused: riigiduuma moodustab ajutise komitee, mille sõjavägi legiteerib. B) ametisse pandi ajutine valitsus c) 2. märts – poliitiline amnestia – erakondade tegutsemisvabadust C) 3. märtsil Nikolai loobub troonist ja tunnistab Ajutise Valitsuse tegevust
Rahvas ei olnud Ajutise Valitsuse tegevusega rahul kuna jätkus sõda, nälg ja ühiskonna klasside erinevused süvenesid veelgi enam, levis tööpuudus, talupoegadel polnud oma maad.
Linnades tekkisid Soldatite ja Saadikute nõukogud, kõikjal maakondades üritasid võimu teostada maaomavalitsused. Nõukogude tegevust juhtisid algselt mõõdukad vasakpoolsed e sotsiaaldemokraadid e menševikud .- eesmärgiks oli luua demokraatlik Vene vabariik. Vene ühiskonna struktuur ei sobinud liberaal -demokraatiaga ja selle areng peatus – ühiskond polnud veel välja kuj ja polnud õigeid arusaamu.
Revolutsioon arenes edasi lagunemisprotsessiks – riik jagunes omavahel vaenutsevateks osadeks, riigis oli puhkemas sõda kõigi vastu – sellele aitasid kaasa vasakäärmuslased e bolševikud e. kommunistid kes levitasid loosungeid et võim peaks kuuluma nõukogudele. Nad aitasid kaasa erinevate loosungitega millega lubati rahvale maad leiba ja tööd.
25. oktoober 1917 haarasid Petrogradis võimu enda kätte enamlased , loodi punaarmee ja rahvas ei olnud rahul ka nende valitsusega ning puhkes kodusõda
Saksamaa
Saksa revolutsioon sai alguse madrustele antud käsust merele minna 1918 – sest see oleks nad surma viind
1918 puhkeb madruste mäss – rahulolematus sõjaga (3.nov) – Wilhelm II loobub troonist
9. nov – võim läheb Ajutise Valitsuse kätte e. rahvavolinike nõukogu kätte, mida juhtis E. Ebert ( sotsiaald.) Tekkisid samuti saadikute ja soldatite nõukogud, kuid Sks on populaarsemad sotsd. Ja nende rahumeelne lahendusviis. 1919 tuli Weimaris kokku Asutav Kogu et töötada välja uus põhiseadus (demkr)
1919 Weimari vabariigi valitsusjuhist Ebertist saab I president
Levisid ka kommunistlikud ideed. 1918, 9. nov kommunistide katse kuulutada välja Saksa Nõukogude vabariik. Oma partei loomine toimus 1918 Bayeri maal. 1920 monarhistlikud ohvitserid üritasid riigipööret– Kapi Putš – tulutult! Saksa kommunistid said abi vene kommunistide loodud ühendusest komitern. 1923 Saksamaal halb olukord – rahva rahulolematus – ei olnud paranenud rahva halb olukord ja repressioonid Sks’le rahulepinguga sätestatult 1923 – Õlle Putš – nats. Sotsialistlik töölispartei riigipöörde katse ühes õllelokaalis – Eiberti valitsuse tasakaalukuse tõttu suruti maha nii see riigipöörde katse kui ka teised kommunistide katsed võimuhaarata
Itaalia
Peale I MS suured kaotused seal – It tööstuslikum osa – Põhja –It – oli laastatud, ihaldatud kasu maade arvelt jäi samuti tulemata, majanduslikud raskused, tööpuudus – tingivad rahva rahulolematuse!
Jõuliselt tegelevad vasakpoolsed – sotsiaaldemokraatlik partei! Peale sõda levib seal streikide laine. 1920 üldstreikide laine It. Algselt tundub et levib kommunism – kuid seda ei soosi väikekodanlased, keda ähvardaks maadest ilmajäämine – parempoolsete erakondade populaarsuse kasv- fašistid! Algselt oli loodud kohalikud väikesed võitlus üksused e. fascio’d e ühingud mis tegelesid riigivõimu vastu. Pooldasid tugevat allutatud juhtimist, et probleemidest kiiresti väljatulla ja samas rõhutati rahvuslikkust. Fašistliku partei juhiks sai Benito Mussolini – andis välja ka oma fašistlikku ajalehte. Fašistid moodustasid oma partei juurde võitluskampasid, mis kujunesid üheks märkimisväärseks jõuks. 28. okt 1922 Marss Rooma – fašistide võitluskampade demonstreerimise, mis läbi kukub , tulemusena esitab Itaalia kuningas Manuel ettepaneku Mussolinil valitus moodustada ja ise valitsusjuhiks hakata. Algselt tegi koostööd ka teiste parteidega 1924 a parteivalimised ei toimu enam demokraatsel viisil – fašistide suur võim parlamendis – Ajakirjandusele tsensuur ja ühepartei võim kujuneb paari järgneva aastaga.