Rahvuslik liikumine Eestis (0)

Rahvuslik liikumine Eestis
19.sajand ja 20. sajandi algus
Rahvusliku liikumise eeldused ja peamised keskused
mõiste Rahvuslik liikumine-eestlaste rahvusliku ärkamise ja enseteadvuse tõusu periood, mille käigus:

• Hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena
  
• Tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu
  
• Hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest
  
• Nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega
  

Rahvusliku liikumise kujunemiseks Eestis loodud eeldused:

• Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest(1816/1819)
  
• Sunnimaisuse tühistamine
  
• Talupoegade majandusliku olukorra parandamine
  
• Talude päriseksostmine
  
• Koolivõrgu laienemine ja eestlaste haridustaseme kasv
  
• Talurahva omavalitsuste kujunemine, kus saadi poliitilise töö kogemuse
  
• Esimese eesti haritlaste põlvkonna kujunemine, kellest said ka rahvusliku liikumise tegelased
  

Peamised keskused:
Peterburg(1860),Tartu(Eesti haritlased – edasiviiv jõud),Viljandimaa
 
Rahvuslikust liikumisest üldiselt
 Rahvuslik liikumine ehk ärkamisaeg tähendab Eestis peamiselt aastaid 1860-1880. Kõige aktiivsem oli rahvuslik liikumine just lõpu aastatel, kui venestamine sellele lõppu teha püüdis (kõik seltsid välja arvatud karsklaste seltsid keelati). Ärkamisaja eelduseks oli fakt, et selleks ajaks tekkis juba rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse. Kõige elavalamalt võtsid rahvuslikust liikumisest osa haritlased. Eestvedajateks olid Carl Robert Jakobson (radikaalsem suund, baltisakslaste vastane) ning Jakob Hurt ja Johann Voldemar Jannsen , kes taotlesid baltisakslastega paremat läbi saamist. Olulist osa mängisid ka F. R. Kreutzwald, Lydia Koidula ja Johan Köler (Peterburi Eesti patrioot). C. R. Jakobson andis välja ajalehte "Sakala", millest on ka hiljem pikemalt juttu . J. V. Jannsen oli väga populaarsete ajalehtede " Perno Postimees " ja "Eesti Postimees". Jakob Hurt oli rahvaluule kogumise eestvedaja ka Eesti Kirjameeste Seltsi (põhjalikumalt järgnevas) esimene juht.
Ärkamisaja tähtsamad sündmused olid ajalehtede "Perno Postimees", "Eesti Postimees" ja "Sakala" ilmuma hakkamine, seltside " Vanemuine " ja "Estonia" loomine, Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine ja Eesti eepose "Kalevipoeg" ilmumine . Kõigist neist on selles referaadis ka juttu.
 Rahvusliku liikumise sündmused ja nende tähtsus
 
Eesti Kirjameeste Selts
Eesti Kirjameeste Selts asutati Tartus 1872. aastal, tegutses kuni 1893. aastani. Idee autoriteks võib pidada F. R. Kreutzwaldi ja C. R. Jakobsoni . Enamus liikmeid olid kooliõpetajad. Seltsi esimeseks presidendiks valiti Jakob Hurt. Jakob Hurda juhtimise all tegeldi peamiselt kavakindla Eesti rahvaluule ja kultuuripärandi kogumisega. Teiseks presidendiks sai C. R. Jakobson, kelle ajal pandi põhiline rõhk eesti keele uurimisele ja uue kirjaviisi juurutamisele. Seltsi üldkoosolekuid peeti mitu korda aastas, kus kuulati ettekandeid keele, kirjanduse, kultuuri, rahvaluule, pedagoogika jms. alalt. Seltsil oli ka oma raamatukogu, kuhu kuulus üle 2000 raamatu. Eesti Kirjanduse selts korraldas ka kirjutamise võistlusi, kus hinnati algupäraseid teoseid. Pärast C. R. Jakobsoni surma tegutses selt küll veel 12 aastat edasi, kui tema tähtsus langes osalt venestamise ja osalt Jakobsoni surma tõttu.
Eesti Kirjameeste Seltsi tähtsus väljendub paljude selle aja kohta silmapaistvate eestikeelsete õpikute ilmumisele kaasa aitamises, eesti keelde uurimises ja korraldamises ning rahvaluule kogumises.
Laullu- ja mänguselts "Vanemuine"
Asutati 1865 J. V. Jannseni eestvedamisel. "Vanemuine" polnud ainult Tartu keskne , tal oli üle-eestiline tähtsus. "Vanemuine" õhutas ja näitas eeskuju pasunakooride, laulukooride ja näiteringide loomiseks. "Vanemuine" ja J. V. Jannsen panid aluse laulupidude traditsioonile (1869, 1879 ja 1894). 1870. aastal loodi rahvuslik teater just tänu "Vanemuise" seltsile. "Vanemuise" seltsis peeti ka kõneõhtuid, kus C. R. Jakobson pidas oma kolm isamaakõnet (sisaldavad Eesti ajaloo uudset käsitlemist).
 Laulu- ja mänguselts "Estonia"
Loodi 1865. aastal. Osales 1869 Eesti esimesel üldlaulupeol, kus "Estonia" meeskoor sai I järgu diplomi (dirigendiks oli E. Bergmann ). Tänu "Estonia" seltsile algatati "Estonia" Teatri teatri ja kontserdihoone ehitamine.
 Eesti rahvuseepos "Kalevipoeg"
Kalevipoja idee autor on F. R. Faehlmann, kes esitas selle idee 1839 Õpetatud Eesti Seltsis peetud ettekandel. Faehlmann ei saanud sellega eriti palju tegelda ja enamuse materjalidest kogus ja kirjutas eepose valmis F. R. Kreutzwald. Põhiliseks lähteaineks on eestlaste muistendid, mis on Kalevipojaga (eesti rahvamuistendite hiidvägilane), kuid arvatakse, et seal on osa ka Kreutzwaldi välja mõeldud. Eepos on kirjutatud regivärsilises rahvalaulu vormis, umbes üks kaheksandik värsse on algupärased. 
"Kalevipoja" tähtsust ei saa alahinnata. Tõlgete abil on saanud "Kalevipoeg" oluliseks eesti kirjanduse tutvustajaks teistele rahvastele. "Kalevipoeg" on ka motiiviks rohketele kunstiteostele (teose illustratsioonid , kujutava kuntsi tööd, vaiba pildid jne.). 
"Sakala"
Ajaleht "Sakala" on asutatud Carl Robert Jakobsoni poolt 1878. aastal. Hakkas ilmuma Viljandis ( praegu küll trükitakse Tartus ). Ilmus aastatel: 1878 - 1906, 1909 - 1940 ( 1940 - 1941 kandis nime "Punane Täht" ), 1941 - 1944, 1944. aasta oktoobris ja novembris ilmus uue nimel all ( "Uus Sakala" ), 1944 - 1950, 1950. aastal muudeti ajalehe nimeks "Tee Kommunismile", mis püsis kuni 1988. aastani. Alates 1989. aastast on ajalehe nimeks taas "Sakala", mille nime all ilmub ta tänaseni. 1878 - 1904 ilmus ta üks kord nädalas, alates 1904. aastast kaks korda nädalas, 1913 - 31 kolm korda nädalas, 1931 - 41 kolm või neli korda nädalas, 1995. aastast 4 korda nädalas. Kui "Sakalat" toimetas 1878 - 1882 aastatel Carl Robert Jakobson oli tal üle-eestiline tähtsus, ta oli radikaalse suunaga rahvusliku liikumise peamine häälekandja. Carl Robert Jakobson tegi oma ajalehe peamiselt selle pärast, et tema otse ütlemiste ja teravate artiklite pärast jäeti paljud neist "Eesti Postimehes" avaldamata, lisaks tekkis ka tüli Johann Voldemar Jannseniga. Sakala oli oma ajal Eestis kõige loetavam leht. Trükiarvud vastavalt: 1878 a. - 2299, 1879 a. - 3442, 1880 a. - 4584, 1881 a. üle 4500. "Sakala" vastu algatati nendel aastatel mitmeid kohtuprotsesse (6), põhjuseks peamiselt artiklid, mis käisid võimude pihta. Kohtuprotsesside tõttu suleti lehte mitu korda ( esimesel aastal ilmus ainult 10 kuud, 1879 aastal ainult 4 kuud). Kaastöötajaid ja kirja saatjaid oli lehel ohtralt: 900. Päris toimetuses töötavatest kaastöölistest võib ära nimetada M. Veske, A. Reinvaldi, H. Jürgensoni, J. Lippi , J. Weidemanni, J. Järvi, J. Kõrvi ja J. Kunderit. Carl Robert Jakobsonil ja tema ajalehel "SAKALA" oli väga suur populaarsus.
 
Carl Robert Jakobsonil oli oma ajalehe idee juba 1870. aastate alguses. Aastal 1871 esitas ta taotluse ajalehe "Edasi" välja andmiseks Tallinnas, vastust aga ei tulnud ega tulnud. Vahepeal oli ta veel jõudnud esitada mitmeid taotlusi ajalehe välja andmiseks, kuid need kõik lükati tagasi. Siiski muutus olukord omakeelsete ajalehtede välja andmiseks soodsamaks ja 1877 . aastal esitatud taotlus välja anda Viljandis ajalehte "Sakala" rahuldati. Arvatakse siiski, et paljuski tänu Johann Köleri headele suhetele see õnnestus. 1878. Aasta märtsis ilmus esimene "Sakala", sellega algas C. R. Jakobsoni elus üks pingelisemaid ajajärke. "Sakala" kajastas otseselt talurahva elu ja tegemisi ja teavitas teise nende probleemidest. Selline tegevus ei meeldinud aga absoluutselt sakslastest mõisnikele ja nende eestvõtmisel algatati Carl Robert Jakobsoni ja tema ajalehe vastu mitmeid kohtuprotsesse. Ajalehe "Sakala" asutamine lõi Jakobsonile väga mõjusa tee enda väljendamiseks, ta ütles oma mõtted suhteliselt otse ja keerutamata välja, mis aga tekitas talle palju probleeme. Jakobson avaldas ka palju artikleid mis käisid otseselt kiriku pihta, seega tekkis tal vaenulik õhkkond ka usutegelastega. Jakobson nägi ette kiriku lahutamist riigist, ent ei suutnud seda veel siis ellu viia. 1881. Aastal taotles Jakobson endale kaastoimetajaks noort ja haritud Ado Grenzsteini, viimane aga sidus end hoopis "Eesti Postimehega" ja sai Jakobsoni üheks ägedamaks vastaseks.
 Kui Carl Robert Jakobson suri, minetas leht oma üle-eestilise tähtsuse.
Eesti ajalugu 1850–1918. Ärkamisaeg
 Rahvuslik ärkamine
Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine , staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine , vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (1855–1881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades.
 
Carl Robert Jakobson
 
Carl Robert Jakobson sündis 26. VII 1841 . aastal Tartus. Ta elas noorpõlves Tormas, alghariduse sai isalt, Adam Jakobsonilt, kes pidas koolmeistri ametit kohalikus kihelkonnakoolis. Jakobsoni vaadete kujunemisele avaldasid otsustavat mõju õppeaastad Valga Cimze seminaris ( 1856 -1859). Pärast isa surma 1859. aastal töötas ta ka kolm aastat isa järglasena Torma koolmeistri kohal. 1862 . aastal tekkisid aga lahkhelid mõisniku ja pastoriga ning ta lahkus sellelt ametikohalt ning asus õpetajana tööle Jamburgi. Töötades 1864. aastast alates kooli- ja koduõpetajana Peterburis, 1865 omandas Jakobson saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse.
Kokkuvõttes oli Jakobson ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist , kirjanik ja pedagoog . Tema auks on nimetatud Torma kool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium.
6. Adam Peterson
Holstre taluperemees, kes oli üks palvekirjade kampaania algatajatest. Peterson saadeti vangi- “Valeandmeid sisaldavate ja maksva korra vastu suunatud” palvekirjade eest.
7. Johann Köler -Mainekas kunstnik Peterburis. Ta oli üks palvekirjade kampaania algatajatest. Oli I üldlaulupeo korraldamise vastu. Tõi C.R.Jakobsoni Rahvusliku liikumise juurde.
8. Aleksander II (1856-1881)Talle seati eriti suuri lootusi, sest tema oli see keiser, kes vabastas Venemaa talupojad pärisorjusest. Aleksander II valitsusaja üheks olulisemaks seaduseks eestlaste jaoks sai uue vallakorraldusekehtestamine1866.aastal. Tema järgi sai nime ka Eest Aleksandrikool . 1881.a. tapeti keiser.
9. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890)
Õppis kirikuõpetaja Karl Köstri juures, 19-aastasena oskas saksa keeles lugeda ja kirjutada, mängis klaverit ja orelit. Temast sai Vändra kiriku köster.

• Ettevõtmised:
  
• Oma ajaleht 1857 “Perno Postimees”-pani püsiva aluse eesti ajakirjandusele(11.)
  
• Eesti rahva eluolu edendamine- kõik mis eesti rahvas saavutada võib, peab tulema rahulikust kokkuleppest sakslaste ja valitsusega
  
• Virgutas eestlasi talusid ostma
  
• Andis õpetusi põllupidajatele
  
• Kirjutas hariduse vajalikkusest
  
• Uus ajaleht 1864 “Eesti Postimees”- ilmus Tartus(12.)
  

• Saavutused:
  

Tartus rahvamehe tunnustus “ papa Jannsen”-kõigi ürituste algataja, ergutaja, juht, toetaja.

Suur abiline tütar Lydia Koidula(13.)

1865.a laulu- ja mänguseltsi “Vanemuine” asustamine (14.)