Eesti ajaloolised isikud (0)

MUINASAEG - 600-1227
Ingvar- Rootsi kuningas, tegi u 600 sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlase vastu.
Jaroslav Tark-Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks.
Hiltnius- u 1070 läänemeremaade rahvaste piiskopiks määratud munk , tagastas saua 2 aastat hiljem.
Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärist munk, külastas 1170 paiku Eestit.
Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks.
Meinhard- augustiinlaste ordu koorihärra, kes levitas liivlaste seas ristiusku. 1186 - 1196 esimene Liivimaa piiskop.
Theoderich-munk, kes oli Meinhardi abiline , 1191 läkitas Meinhord Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja.
Kaupo- Toreida vanem,lasi end Theoderichil ristida,temast kujunes sakslaste usin abiline ristiusu levitamises.
Berthold-1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus.
Albert- 1199 - 1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht.
Lembitu -Oli Sakala vanem ja sõjaline liider muistses vabadusvõitluses, suri Madisepäeva lahingus 21. september 1217 .
Vjatško- 1223 Tartusse saabunud vürst 200 mehega, kellele oli lubatud valitsusvõim Tartus ja kõigis teistes maakondades, mille suudab alistada. Suri Tartut kaitstes.
KESKAEG - 1227-1558
Modena Wilhelm- Paavsti saadik, kes moodustas Viru-, Järva- ja Läänemaast Rooma paavstile allutatu vaheriigi. Itaalia vaimulik ja diplomaat, tegeles põhliselt tülide ja probleemide lahendamisega ning kristlike struktuuride loomisega Liivi-,ja Preisimaal .
Burchard von Dreiben- Liivimaa ordumeister , kes lasi 1343 4 mail kutsuda Paidesse läbirääkimistele 4 Eesti kunni ja siis tappis nad.
Bartholomäus Hoeneke- Kroonik , kes viibis kuningate tapmise juures, edastas nähtut moonutatult ja õigustas Ordu käitumist.
Vesse -oli saarlaste vanem Jüriöö ülestõusu ajal. Saarlased alustasid ülestõusu 1343. aasta teisel poolel.Tema juhtimisel vallutasid nad Pöide linnuse ning kihutasid sakslased Saaremaalt välja.1344. aasta alguseni oli Saaremaa iseseisev, kuni orduväed saarlased alistasid.
Dietrich Damerow-oli Tartu piiskop aastatel 1379– 1400 . Damerow oli olnud varem keiser Karl IV erasekretär.
Jungingen-oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1393–07. 97.aastal andis ta kõrgmeistri ametliku ülemvõimu alla kuulunud Harju-Viru rüütelkonnale rea privileege, millest kõige olulisem oli lääni pärimisõiguse laiendamine kuni viienda põlveni nii mees- kui ka naisliinis.
Wolter von Plettenberg - oli Liivi ordu maameister 1494–1535.Suutis mitmes lahingus võita Moskva Suurvürstiriiki ning 1520 . aastatel reformatsiooni ajal, ordu ja tema valdused Liivimaal säilitada. Kaitsevõime tugevdamiseks püüdis maa sisemisi lahkhelisid ületada.
Johann von Üxküll-Kuulus Riisipere mõisnik, kelle raad lasi hukata ühe ärapõgenenud talupoja surnuks piinamise eest.
Johannes IV Kievel-Saare-Lääne piiskop 1515– 1527 .Ta korraldas visitatsioone, mis tõid esile kirikute korratuse ja pühameeste ahnuse.
Johannes Blakenfeld- oli saksa päritolu Vana-Liivimaa usutegelane ja diplomaat, Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop .
Martin Luther-1483-1546 oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.
Melchior Hoffmann - Saksamaalt pärit kasuksepp, populaarne jutlustaja. 1525 juhatas mitmesajaliikmelise inimhulga Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse.
Johann Pulck - Rostockis õppinud, 16 sajandil kuulus Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitlissegi.
Henricus Carvel- Tallinna dominiiklaste kloostri ülem 15. sajandil
Simon Wanradt -Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse (usu õpetamise raamatu).
Johann Koell-Pühavaimukiriku eesti jutlustaja, kes tõlkis luterlikku katekismust eesti keeled.
Hans Susi -tallinna linnakooli õpilane, kes püüdis Piiblit eesti keelde tõlkida.
Hermen Rode-Lübecki maalija, kes lõi Niguliste kiriku tiibaltari.
Bernt Notke-Lübecki meister, kelle loominguks on  kappaltar Pühavaimu kirikus, Tema suurejoonelisem maal on „Surmatants“.
Michel Sittow-Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik , kelle töid on laiali paljudes maailma muuseumides.
Balthasar Russow -Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kes kirjutas alamsaksa keeles „Liivimaa provintsi kroonika“, mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid.
SÕDADE AJAJÄRK 1558-1645
Ivan IV Julm-oli Moskva suurvürst alates 1533 ja Vene tsaar alates 1547 kuni surmani, verisemaid Venemaa valitsejaid.
Fürstenberg-oli eelviimane Liivi ordu maameister aastatel 1557– 1559 .Fürstenbergi ordumeistriks oleku ajal muutus Liivimaa olukord üha raskemaks, venelased nõudsid üha tungivamalt Tartu maksu ning selle tasumatajätmise järel algaski Vene-Liivi sõda.
Gotthard Kettler - oli Liivi ordumeister 1559– 1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587, vallutas Rõngu linnuse.
Magnus -oli Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ja Liivimaa kuningas 1570– 1577 , püüdis erinevate vahenditega saavutada suurt võimu.
Ivo Schenkenberg-oli Tallinna käsitöölise poeg, kes Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka.
Ohtra Jürgen- iseorganiseerunud talumeeste üksuse juht Liivi sõja ajal.
Stefan Batory- oli Transilvaania vürst ja Poola kuningas 1576 –1586. Ta oli edukas sõjamees ning sundis venelased Liivimaalt taanduma. Jam Zapolski vaherahuga sai Stefan enda kätte kogu Vana-Liivimaa lõunaosa, millest hiljem kujunes Liivimaa kubermang .
Pontus De la Gardie -Oli aastast 1574 Liivimaa asehaldur ja aastast 1581 kuberner , juhatas 1580 –1583 Liivi sõjas Rootsi väge.
Antonio Possevino - oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas. Possevino juhtis sealset vastureformatsiooni .
Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 1611 –1632. Sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutusürikule.
ROOTSI AEG 1645-1721
Johann Skytte- oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane , Uppsala Ülikooli kantsler 1622-1645, vabahärra 1624 , Ingerimaa ja Liivimaa kindralkuberner 1629-1634, Tartu Ülikooli esimene kantsler ja peainitsiataator. Oli Gustav II Adolfi isiklikuks õpetajaks.
Jacob Johan Hastfer - oli baltisaksa päritoluga Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane. Oli 1686– 1687 Liivimaa kuberner, 1687–1695 Liivimaa kindralkuberner, 1690–1695 Tartu Ülikooli kantsler. Reformis haldust, surus maha balti aadli vastupanu mõisate reduktsioonile.
Johann Reinhold Patkul -Liivimaa aadliopositsiooni juht, haritud maanõunik, Karl XI reduktsiooni põhilisi vastaseid
Pulli Hans-Tartu Eesti kaupmees17 saj lõpus , kes arvati linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks.
Joachim Jhering-Piiskop, tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel,töötas välja kirikukaristuste süsteemi, andis välja esimese eesti keelse aabitsa.
Johann Fischer-Liivimaa superintendent, edendas kooliharidust, andis välja rahvakirjandust ning kindlustas kiriku organistasiooni.
Bengt Gottfried Forselius-Eestis rahvakooli algataja , kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus.
Igantsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri-Forseliuse õpilased, kes käisid Rootsi kuninga vastuvõtul.
Heinrich Stahl- Esimese eesti keele grammatika autor, avaldas esimesena eesti keeles usuõpetuse raudvara.
Johan Hornung-1893. ilmus tema ladinakeelne eesti keelne grammatika, mis arvestas rohkem eesti keele eripära
Andreas ja Adrian Virginius -kirikuõpetajad, tõlkisid esmakordselt eesti keelde ja kirjastasid "Wastse Testamendi".
Christian Ackermann- Kõige kuulsam ja produktiivsem Tallinna puunikerdusmeistritest.
Karl XII-oli Rootsi kuningas 1697–1718. Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid Karli vastu liidu ja alustasid 1700 Põhjasõda. Tema valitsemisajal minetas Rootsi meretagused valdused ja suurriigiseisundi.
August II Tugev-oli Poola kuningas 1697 kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail 1694– 1733 . Oli kehaliselt tugev, kuid riigiasjadega hakkama ei saanud.
Frederik IV-Taani ja Norra kuningas 1699-1730
Boriss Šeremetjev-juhtis Põhjasõja Narva lahingus (1700) ratsaväge (5000)ja oli Vene vägede juhataja Baltimaal.
Stephan Raabest- juhtis Narva lahingus Rootslaste ratsanikud venelaste selja taha, mis tagas kiire võidu.
Wolmar Anton von Schlippenbach-oli Rootsi väejuht ja riigitegelane, Rootsi sõjaväe Liivi- ja Eestimaa väliarmee ülemjuhataja, Eestimaa kindralkuberner 1704–1706, kindralleitnant (1708). Juhtis Põhjasõjas Rootsi vägesid 1701-1709 ning 1715. aastal läks üle Venemaa teenistusse, kus pälvis ka Vene kindralleitnandi auastme.
Käsu Hans- Oli Puhjas köster ja õpetaja. Esimene teadaolev eesti soost luuletaja
VENE AEG 1721-1918
Parun Otto Fabian Rosen- Liivimaa maanõunik, arvas et talupoeg oli pärisori ja mõisnik võis teda pärandada, vahetada ja müüa. Tema deklaratsiooni (1739)tulemusena kaotas talurahvas Vene võimu alla sattudes kõik senised Rootsi aja lõpul saadud kergendused ning langes õigusteta pärisorja seisundisse.
Katariina II-Vene tsaar1762-96, tõi kaasa olulisi muudatusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetes,taotles balti aadli privileegide kaotamist ning ühesugusele piiramatule keisrivõimule allutamist.
George Browne- Riia kindralkuberner(1783-92), Balti poliitika elluviija, püüdis reglementeerida kõiki eluvaldkondi, püüdis Eesti talurahva olukorda kergendada, samuti kooliharidust edendada
Schwarzenberg- Torma kirikuõpetaja, kritiseeris feodaalset mõisamajandust kui ebaproduktiivset ja perspektiiivitut, mis vajab uuendusi, avaldas kirjutise “Liivimaa talupegade pärisorjusest”(1764), pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad teorendilt raharendile.
August Wilhelm von Hupel-Põltsamaa pastor , viljakas literaat , kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus
Friedrich Gustav Arvelius - Õhutas oma teoses(1782) kuulekust mõisnikule ja kiitis talurahva alandlikku meelt.
Friedrich Wilhelm Willmann - Karja kirikuõpetaja , kelle juturaamatud talupoegade poolt sõna otseses mõttes kapsaks loeti.
Johann Wilhelm Krause -Toomemäele ja selle jalamile püstitatud ülikoone hoonetet projekteerija, hiljem ülikooli professor , arhitekt.
Garlieb Merkel- Baltisaksa kirjanik ja aktivist üks esimesi estofiile, kirjeldas oma raamatus1796 talupoegade maj ja õigusliku seisundit.
Johann Christoph Petri - rahvasõbralik haritlane, kritiseeris pärisorjust oma raamatus “Eestimaa ja eestlased”(1802).
Aleksander I- 1801 võimule tulnud keiser, oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma . Kinnitas talurahvaseadused .
Horatio Nelson - 1801 Tallinna alla eskaadriga tunginud kuulus Briti admiral Napoleoni sõdade ajal.
Michael Andreas Barclay de Tolly- 1812Vene-Prantsuse sõjas vene sõjaminister ja hilisem kindralmarssal, baltlane.
Fölkersahm- Ruhja parun, tahtis üleminna kapitalistlikule majandamisel, rahrendile ja põldudel palgatöölistele
Georg Friedrich Parrot -Taasavatud (1802)Ülikooli 1. rektor, sõprus Aleksander I-ga tagas Ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse.
Wilhelm Struve- 19. saj Tartu Ülikoolis tegutsenud ning teadusmaailmas tunnustuse leidnud astronoom.
Moritz Hermann Jacobi -19 saj. Tartu Ülikoolis tegutsenud ning teadusmaailmas tunnustuse leidnud füüsik
Karl Ernst von Baer -19. sajTartu Ülikoolis tegutsenud ning teadusmaailmas tunnustuse leidnud embrüoloogia rajanud.
Karl August Senff- 19. saj Dresdeni kunstnik, graafik ja vaselõigete tegija . TÜ juurde rajatud joonistuskooli õpetaja.
Gerhard Franz von Kügelgen- 19. saj tuntuim Tallinnas tegutsenud, Reinimaalt pärist maalikunstnik.
Janis Cimze-Juhtis Valgas tegutsenud nii eestlastele kui lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminari.
Otto Wilhelm Masing - oli eesti pastor ja keelemees , õ-tähe tooja eesti kirjakeelde, andis välja lehte Marahwa NäddalaLehte.
Kreutzwald- Eesti kirjanik ja arst,andis välja ajakirja, tema peateosed olid “Kalevipoeg”, “Eesti rahva ennemuistsed jutud”
Johann Voldemar Jannsen - Koolmeister, rahv. Liikumese juhte.Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele, 1857 Perno Postimees
Friedrich Reinhold Faehlmann - Arst, lõi 1838 Õpetatud Eesti seltsi, lõpetas Kalevipoja, hiljem sai TÜ eesti keele lektor .
Johann Köler- Eesti haritlane ja maalikunstnik, leidis teenistuse Venemaal. Etendas rahvusliku liikumises suurt rolli.
Philipp Karell - Eesti arst, sai Nikolai I ja Aleksander II ihuarstiks, etendas hiljem rahvuslikus liikumises suurt rolli.
Juhan Leinberg-Jõukas taluperemees, kaupmees ja majaomanik, 1854 loobus kõigest, hakkas pidama palvetunde. Tugines oma jutlustes Vanale Testamendile, seadis sihiks rahva päästmise raskest maj. Olukorrast usu kaudu. Maltsveldi liikumise algataja.