Ühiskondlikud olud 20. sajandi algul (0)

1. Ühiskondlikud olud 20. sajandi algul

Jõuvahekordade tasakaal

• maailmakord rajanes suurriikide jõu vahekordade tasakaalul – 8 riiki
  

Šovinism e. marurahvuslus

• oma rahvuse teistest paremaks pidamine
  
• kasvas välja 19.saj. tekkinud rahvuslusest (Saksamaa, Itaalia)
  

Imperialism

• 8 suurriiki ( Suurbritannia , Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Jaapan, USA, Itaalia, Austria-Ungari)
  
• suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas (kolooniavallutused, majandusliku mõjuvõimu laienemine)
  
• vähemarenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ja turuks
  

Eurotsentrism

• kõik euroopale omane oli õige, muu vale
  
• Euroopa tsivilisatsiooni, juhtmõtteks isikuvabadus, eraomad ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna
  
• igat muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peeti mittetsiviliseerituks ning mahajäänuks
  

Rassism

• ettekujutus valge rassi üleolekust
  
• vallutusi peeti progressiks – mahajäänud, laiskade , ebausklike, primitiivsete pärismaalaste tsiviliseerimine
  

Antisemitism

• vaenulikkus juutide suhtes, mis tuleneb vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale (nt. Viinis, Pariisis ja Peterburis)
  

Kolonialism

• kolonialism ehk koloniaalpoliitika on poliitika, mille eesmärk on laiendada riigi võimu väljapoole oma piire
  
• 20. saj. alguseks hakkasid koloniaalvallutusteks sobivad maad otsa saama ning see teravdas vastuolusid suurriikide vahel
  
• katsed valdusi ümber jaotada
  

Globaliseerumine

• rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega
  

• tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks
  
• läbipõimunud majandustele tähendas sõda katastroofi
  
• riigid muutusid järjest rohkem üksteisest sõltuvaks
  
• olulisele kohale tõusis kaubandus
  

2. Imperialismi arengule kaasa aitavad tehnilised uuendused

Masinaehituses hakati valmistama kõrge toodanguga tööpinke, panid aluse seeriatootmisele.
20. saj. Käivitas Ford oma autotehases esimesed konveierid , millega auto toomisaeg lühenes. Viis auto hinnad alla, taskukohasem hind.
Lennunduses tegi 1900. a. Saksamaal esimese lennu Zeppelini õhulaev. 3a hiljem vendade Wrighti lennuk, mis suutis püsida õhus 12sek. Tõestati, et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata. 1909. a. hakkas lennundus hoogsalt arenema.
Need masinad kujunesid oluliseks ka sõjatehnika arengus. Marconi (esimene raadiosaade ) leiutis osutuks tähtsaks mitte ainult sõjaväele, vaid ka laevakompaniidele, ärijuhtidele, diplomaatidele ja ajakirjandusele. Informatsioon hakkas levima eetri kaudu.

3. Proletariaadi roll 20. sajandi algul. Töölisliikumise 4 suunda.

Tööstuslik pööre oli sünnitanud uue klassi – proletariaadi ehk palgatööliskonna, mis hakkas järjest energilisemalt oma õigusi suurendama. Tööandjate ja tööliste omavaheline võitlus kestis kogu 19 saj, kasvades aeg-ajalt kodusõjaks ning omandades sajandi lõpuks siiski rahumeelsemad vormid. 20 saj alguseks oli tööliskiikumisel, ometi selline jõud, et ühelgi valitsusel polnud enam võimalik seda ignoreerida. Paljud palgatöölised olid saanud jõukamaks ning nende elujärg lähenes keskklassi omale.
revisjonistid
leidsid , et Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb parandada (revideerida) nende arust sotsialismini saab jõuda ka järk-järguliste reformidega
vene enamlased
eesotsas Vladimir Uljanoviga ( Lenin )
leidsid, et ainus tee sotsialismile oli vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine
tsentristid
eesotsas Karl Kautskyga
püüdsid leida keskteed nende kahe suuna vahel, vene enamlased ründasid neid teravalt selle eest
anarhistid
nende arvates tuli kodanlik kord küll kukutada ning klassivastuolud likvideerida
kes ei pooldanud diktatuuri, lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele

4. Sõjalised blokid 20. sajandi algul ja nende kujunemine

1879 . Sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel, 1882. ühines nendega Itaalia
Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa
See kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahutust.
Saksamaa toetus oli eluliselt oluline Austria-Ungarile
Kolmikliidu kõige nõrgim lüli Itaalia, kes oli ainult sellepärast liitunud Kolmikliiduga, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest.
Hiljem Prantsusmaa ja Itaalia suhted paranesid. Itaalia vaen kasvas A-U vastu. Itaalia suhted paranesid Venemaaga. Itaalia vallutas Türgilt Tripolitaania ja Kürenaika ning kuulutas selle oma kolooniaks nimega Liibüa.
Saksamaale ja A-U oli tähtsaks koostööpartneriks 20. saj. Esimesel kümnendil Türgi, kes lootis saada neilt toetust Venemaa ja Itaalia vastu
1893. sõlmisid Prantsusmaa ja Venemaa liidulepingu, millega kohustusid kallaletundi korral teineteisele appi ruttama
Nende liiduga ühines Inglismaa, kes otsustas, et Euroopa jõudude tasakaal on ohus ja et selle säilitamiseks tulab luua Saksamaale vastukaal
1904. kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe Antant
1907. kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfäärid Aasias.
Antandi võtmeriigiks oli Prantsusma .
Inglise-Vene leping viis suurriikide blokkide moodustamise lõpule.
Blokkide loomine oli mõeldud sõja ärahoidmiseks, kuigi lõi tegelikult eeldused Esimese MS puhkemiseks. Euroopa tahtis sõda.
Oma osa sõjaka meeleolu tekkel etendas sõjatehnika areng ja võidurelvastumine.
KOLMIKLIIT
ANTANT (südamlik liit)
Saksamaa 1879
Prantsusmaa 1893, 1904
Austria-Ungari 1879
Venemaa 1893, 1907
Itaalia 1882
Inglismaa 1904, 1907
Eesmärgid:

Uute kolooniate saamine

Saksamaa soovis kehtestada oma ülemvõimu Mandri-Euroopas ja purustada Prantsusmaa

Austria-Ungari soovis tugevdada oma positsioone Balkanil ja soovis Saksamaa toetust sõja tekkimisel

Itaalia tahtis kaitset Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu

Liitu ei kuulunud Türgi
Eesmärgid:

Mõjuvõimu suurendamine

Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning saada tagasi Elsassi ja Lotringit

Venemaa soovis purustada Türgi ja Austria-Ungari ning kehtestada võimu Balkanil (et viia ellu kinnisidee vallata Konstantinoopolit ja Dardanelle)

Jaapan soovis üle võtta Saksamaa koloniaalvaldusi Aasias

Inglismaa tahtis tõusta maailmavõimuks

7. Rahvusvahelised kriisid Euroopas 20. sajandi algul

Kriisid näitasid seda, kui lihtne on maailma sõja lävele viia
Ülemvõimule pretendeeris Serbia agressiivne poliitika. Sajandi alguses toimus Serbias sõjaväeline riigipööre, kuningas koos perekonnaga mõrvati ja asendati venemeelse valitsejaga.
Nüüdseks tähendas konflikt Serbiaga konflikti Venemaaga
Vene-Serbia ambitsioonidega põrkusid A-U plaanid.
1908 liitis Austria-Ungari endaga ametlikult Bosnia ja Hertsegoviina (tema kontrolli all juba 1878. aastast saadik)

• teravnesid suhted Serbia ja Venemaaga
  
• A-U poolel sekkus Saksamaa
  
• Saksamaa sekkumine sundis Vene-Jaapani sõjast ning 1905.a. revolutsioonist nõgestatud Venemaad taanduma
  

1912 kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja – Türgi kaotas oma valdused Eoroopas (va Konstantinoopoli)
Bulgaaria omandas nii ulatuslikud alad, et …
1913 Serbia, Makedoonia, Türgi, Kreeka, Rumeenia kuulutasid sõja Bulgaariale. Võeti ära vastomandatud territooriumid. See võõrutas Bulgaariat Serbiast ja tema taga seisvast Venemaast, lähendas Bulgaariat Kolmikliidule.
Balkanil ja Balkani ümber valitsevaid vastuolusid need sõjad ei likvideerinud.

8. Miks võrreldi olukorda Balkanil püssirohutünniga?

Otseselt ei puudutanud Balkanil toimuv ei Saksamaa, Prantsusmaa ega Inglismaa huve, kuid kuna kõik nimetutud riigid olid liiduks kas Austria-Ungari või Venemaaga, võis iga vastasseis Balkanil kergesti üle kasvata kogu Euroopat hõlmavaks kokkupõrkeks.
Balkan - püssirohutünn (sõja keskus)

9. Venemaa majanduslik ja poliitiliine areng 20. sajandi algul

20. saj. alguseks Venemaa oli läbi teinud kiire majandusliku arengu
Teiste suurriikidega võrreldes oli mahajäänud ja vastuoluline impeerium
Rahvaarv 170 milj.
1914. a 100 000 km raudteid , arenes tööstus jne
Kogu võimutäius koondunud keisri kätte
1894 aastast keiser Nikolai II – heatahtlik ja tahtejõuetu( Venemaa keiser ja isevalitseja, Poola kuningas, Soome suurvürst)
Demokraatlike vabaduste puudumine tekitas alamates rahulolematust
Riigi rahvusvahelise positsiooni tugevdamiseks ja sisepingete maandamiseks üritas Venemaa jätkata oma traditsioonilist agressiivset välispoliitikat
Vene-Jaapani sõda 1904-1905

• Venemaa kaotus (Vene laevastik purustati ja Venemaa kaotas Kvantungi (Guangdong) poolsaarel Port Arturi mereväebaasi)
  

• Jaapanist saab tööstusriik
  
• Esimest korda ajaloos sai Euroopa riik lüüa mitte-Euroopa riigilt
  

Puhkes 1905. aasta revolutsioon, mis algas Verise pühapäevaga 9. jaanuaril.
Sellele järgnesid rahutused . Oktoobris üldstreik.
17.okt. Manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadus
rahvaesinduse – Riigiduuma valimised . Aalgas erakondade moodustamine
Detsembris Moskvas ülestõus, mis suruti veriselt maha, järgnesid ka vastuhakud sõjaväes
1906 aasta jooksul revolutsioon suruti järk-järgult maha, pöörduti tagasi konservatiivse poliitika juurde
Peaminister Pjotr Stolõpin asus toetama reforme (1907-1911)

• kõige olulisem oli agraarreform , mille eesmärk oli vene maaelu ümber kujundada, et tekiksid iseseisvad talud
  
• senine külakogukond lammutati
  
• Stolõpin pöördus tagasi jäiga venestamispoliitika juurde (suurendas pingeid riigis)
  
• hakkasid levima revolutsioonilised meeleolud, tugevnes rahvuslik liikumine
  

SOOME + VENEMAA

• 1809 liideti Soome Vene Impeeriumiga
  
• Soome sai ulatusliku autonoomia
  
• 19. s lõpul asusid võimud autonoomiat piirama.
  
• Soome kindralkuberneri Nikolai Bobrikovi ettepanekul andis Nikolai II 15. veeb 1899 välja veebruarimanifesti, mis tühistas enamiku Soome privileegidest.
  
• Soome ühiskond lõhenes – vanasoomlased (üritasid Venemaad rahustada), noorsoomlased (organiseerisid vastupanu)
  
• Hakati koostama palvekirja (520 000 allkirja + 1000 kultuuritegelast) – kuid venestamine jätkus
  
• 1905 algas revolutsioon ja novembris tühistas keiser suure osa veebruarimanifestist.
  
• Andis ka loa Soome esinduskogu – Eduskunna valimisteks üldistel valimisel
  
• 1906 toimusid parlamendivalimised (esimestena Euroopas valisid ka naised)
  
• Revolutsiooni mahasurumise järel algas uus venestamine
  
• Üha rohkem levis noorema põlvkonna rahvuslike aktivistide seas arusaam, et Soome vabadus on ainult võimalik Vene impeeriumist lahku lüües
  

10. Kultuur ja eluolu 20. sajandi algul. Teaduslikud avastused ja muutused igapäevaelus, mis mõjutasid inimeste elu ja meeleolu

Uus aastasada
Uus sajand inspireeris rohkelt mõtteavaldusi selle üle, mida uus aasta toob.Uuele sajandile uued ja suured ootused.
Maailm oli veel tugevalt Euroopa-keskne. USA ja Jaapan olid vanade suurrikide hulgas uustulnukad, kelle tuli oma jõudu ja võimsust alles tõestada.
Läänelikkuse levimine. Moesõnaks progress ( katkematu ja vääramatu edasiliikumine madalamalt arengutasemelt kõrgemale)
Inimene oli saamas maailma peremeheks, inimkonna saavutused tundusid igaveste ja pöördumatutena. Katastroofid (Titanic, maavärin Lõuna-Itaalias).
Palju uuendusi maailma kõige jõukamates piirkondades (pilvelõhkujad, elektrilaternad)
Leiutati tselluloid, millest hakati valmistama filmilinti, kamme, kraesd ja valehambaid. Teaduslikud avastused ning tehnika areng.
Uued mõtteviisid (pessimism, antisemitism, sionism)
Antisemitism - juudivaen
Teadus ja tehnika
Tselluloid- hakati valmistama filmilinti, kamme, kraesid ja valehambaid
Pilvelõhkujad- hakkasid kujundama New Yorgi palet
Elektrilaternad- Pariisis asendati gaasilaternad elektrilaternatega
Valgusreklaamid- tekkis eriline suurlinnamiljöö, mis inspireeris paljusid kunstnikke ja kirjanikke
Telegraafiaparaat- saadi omavahel sõnumeid saata
Esimene raadiosaade - informatsioon hakkas levima eetri kaudu
Süüfiliseravimi leiutamine- hirmu vähenemine haigestumise suhtes ning surmade vähenemine
Konveiereid- tootmisaeg lühnes, ning toodete hind muutus taskukohasemaks
Zeppelin- õhulaeva esimene reis
Lennuk- esimene lennuk, mis püsis õhus (12s), hakkas arenema lennundus tehnika
Geneetika - teadlased asusid otsima organismi pärilike omaduste materiaalseid kandjaid ja panid sellega aluse geneetikale
Kvantmehaanika - energiaalilikad ei kiirga energiat mitte pideva joa, vaid portsjonite kaupa
Aatomi ehituse selgitamine - peadpööritav hüpe teaduse arengus.
Erirelatiivsusteooria - kõigutas seniseid tõekspidamisi universumi kõige fundamentaalsemate seaduspärasuste kohta - aeg võib kulgeda erineva kiirusega, valgus on korraga nii lainetus kui osakeste voog
Psühhoanalüüs - seisukoht, et inimese tegusid määrab olulisel määral alateadvus, mis koosneb peamiselt allasurutud seksuaalsetest tungidest
Kõik need teaduslikud avastused laiendasid oluliselt rahva silmaringi ning tekkis uus maailmapilt .
Kirjandus ja kujutav kunst
Hakati jagama Nobeli preemiaid. Kõige huvipakkuvamaks preemiaks kujunes Nobeli kirjandusauhind. Auhinnad läksid ka väljaspoole Euroopat.
Kirjanduses ei avaldunud moodsad kunstivoolud nii palju kui maalikunstis.
Juugendstiil- ilutsemine, asetas rõhu ilule, lüüriline kujundikeel, eripärased väänlevad ornamendid.
Ekspressionism- närvilisus, subjektiivsus, dramatism , autori isiklike tundmuste ja elamuste väljendamine
Tekkis filmikunst. Muusikas ei olnud enam meloodia esmatähtis, otsiti uusi kõlavärve ja väljendusvõtteid. Moes öeldi lahti korsettidest, vöökoht tõsteti kõrgele, eksootikavaimustus (karusnahad). Spordi populaarsus tõusis plahvatuslikult, olümpiamängude traditsioon tugevnes, jalgpall võeti olümpiamängude kavasse.

Tähtsamad isikud

Theodor Herzl - Viini ajakirjanik, sionistliku liikumise rajaja ( juudid )
Henry Ford - esimeste konveierite (autod liikusid liikuval tootmisliinil) käivitaja
Ferdinand Zeppelin - esimene õhulaev ( tsepeliin ), tema õhulaev tegi esimese lennu 1900.a. Saksamaal
vennad Wrightid - esimene lennuk, mis suutis lennata
Guglielmo Marconi - 1895 . a. esimene raadiosaade (esimesed raadiod kõrvaklappidega), 1901 signaal üle Atlandi
Graham Bell - 1876. telefon
Hugo de Vries - Hollandi botaanik , geneetika (DNA struktuur) avastaja (esitas hüpoteesi geenide olemasolust, teadlased hakkasid seda uurima )
Sigmund Freud - psühhoanalüüs
Alfred Nobel - Rootsi insener ja tööstur, dünamiidi ja ballistiidi leiutaja, kogus hiigelvaranduse lõhkeainete tootmisega, pärandas osa fondile, mis hakkas igal aastal
jagama Nobeli preemiaid ( Alfred Nobeli testamendi põhjal)
Alfred Dreyfus - Prantsusmaa armee juudi soost kapten, alusetult süüdistati spionaažis
Max Plank - Saksa füüsik, kvantmehaanika looja
Albert Einstein - juudi soost Šveitsi patendiametnik, erirelatiivsusteooriale alguse panija
John Evans - inglise arheoloog, kes tõi 1900. päevavalgele Knossose palee ja kogu Minose tsivilisatsiooni, 1905 avastas hormoonid, 1908 mandrite triivimise teooria teke
Joseph Thomson - elektroni avastaja (1897. a.)
Ernest Rutherford - esitas 1911. a. planetaarse aatomimudeli
Niels Bohri - 1913.a. valmis taanlase (tema) töö vesiniku aatomist, tema teooria oli näiteks teaduse arengust
Samuel Morse - telegraafiaparaat