I Eesti Vabariik (0)

Eesti Vabariik
Sisepoliitika
Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus, selleks moodustati 23.aprill 1919 Asutav Kogu, astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15.06.1920. (koostati Soome ps eeskujul)

• Laialdased kodanikuõigused
  
• Kõrgeim võimu kandja rahvas- valimised, rahvahääletus, rahvaalgatus (esitada uusi seaduseelnõusid või ettepanekuid seaduse muutmiseks)
  
• Seadusandlik võim Riigikogul (100liikmeline, ühekojaline parlament )
  
• Täitesaatevvõim Valitsus- ametisse nimetas Riigikogu, vastutas Riigikogu ees, Riigikogu võis avaldada umbusaldust
  
• Valitsuse tegevust juhtis riigivanem - täitis peaministri kohustustele lisaks riigipea esindusülesandeid
  

Seadus ei hakanud tegelikult täielikult tööle, eriti rahvaalgatuse ja –hääletuse koha pealt. Teiseks vajakajäämiseks oli riigipea puudumine- SA hakkab domineerima TS üle, riigivanem ei saanud tasakaalustada nende kahe võimu, sest tal puudus õigus Riigikogu laialisaatmiseks ja temalgi tuli umbusalduses tagasi astuda.
Parlament sai suurema tähtsuse kui oli põhiseadust koostades kavandatud.
I põhiseadus toimis 1930.a alguseni , kriisini.
Kujunes mitmeparteiline erakondlik süsteem

• Agraarerakonnad: Põllumeestekogud (P), Asunike Koondis
  
• Liberaalsed erakonnad: Rahvaerakond (K), Kristlik Rahvaerakond (P), Tööerakond (K)
  
• Sotsialistlikud erakonnad: Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (V)
  
• Vähemusrahvuslaste erakonnad ( sakslased , venelased )
  

Suurim valimisedu enamasti PMK ja sotsialiste, ülejäänud vähem.
Erakondade paljusus tõi kaasa parlamendi killustatuse, moodustai koalitsioonivalitsused tavaliselt nelja-viie erakonnaga. Erakondade vahel olid pinged , mis viisid koalitsiooni lagunemiseni, valitsuse tagasiastumise ja valitsuskriisini. Valitsuse keskmine eluiga oli 11 kuud. Poliitiline ebastabiilsus . Erakonnad lootsid koalitsioonis saada soodsat positsiooni ning unustati riigi üldhuvid.
Majanduselu
Maareform , mille aluseks oli 10.10.1919 vastu võetud maaseadus . Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm. Enamus võõrandatud maadest jagati välja, loodi 35 000 uut asundustalu . Paljud alustasid täiesti tühjalt kohalt, aga uued talud jõudsid kiiresti järjele. Mõisamajandus asendud talumajandusega, tekkis EV lojaalne väikeomanike kiht.
Algas kiire majandustõus, kiiresti arenes tööstus, rajati uusi tehaseid ja tööliste arv mitmekordistus. Keskendusid siseturule, Venemaale, vähem Euroopa turule.
Majandustõusule järgnes 1923.a kriis, sai alguse rahandusest, kuna pangad andsid laene, tuli käivitada inflatsioon . Kriisi süvendas väliskaubanduse negatiivne bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt ja põllumajanduse ikaldus, Venemaa kärpis majandussidemeid, kriisi tulemusena pankrotistusid ettevõtted, kasvas tööpuudus, langes elatustase.
1924. uus majanduspoliitika - valitsus sekkus rahaasjadesse, orienteeruti euroopa turule, esikohale seati põllumajandus, riik aitas kaasa ühistegevuse arendamisele, maaparandusele ja sordiaretusele, kutseoskuste levitamisele. Toetati ettevõtteid, mis kasutasid kütust ja toorainet. Rahvaliidu vahendusel hangiti välislaene, mille abil tehti panga- ja rahareform ( mindi üle markadelt kroonidele. 1920ndate teisel poolel majanduslik tõus: suurenes põllumajandus- ja tööstustoodang, kasvas eksport, tõusis elatustase, võimalused investeerimiseks. Eesti majandus integreerus Euroopa majandusele.
Välispoliitika
26.01.1921 tunnustas Antandi Ülemnõukogu kõiki Balti riike. Välispoliitika peamine ülesanne oli julgeoleku kindlustamine. Peamised ohuallikad olid Saksamaa (oht teoreetiline) ja Venemaa. Venemaa oli Eesti iseseisvuse hävitamisest huvitatud, oodates võimalust. Eestimaa kommunistlik Partei oli nõrk, selja taga oli Komintern , mis finantseeris EKP ettevõtmisi. EKP üritas 01.12.1924 relvastatud riigipöördekatset, rünnati Tallinnas valitsusasutusi, sidekeskusi ja sõjaväeosi. See suruti maha, mässu järel kaotas EKP rahva seas poolehoiu. Vene oht vähenes.
1920ndate algul oli suur lootus balti liidule (soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola). Kuid ei suudetud luua, Poolal ja Leedul oli konflikt Vilniuse pärast ning Soome lähenes Skandinaaviale,. 1923. Kirjutati ala Eesti-Läti kaitselepingule. 22.09.1921 sai Eestist Rahvasteliidu liige.
Suurimad saavutused: *põhiseadus *maaseadus *rahareform 1928 *Eesti tunnustamine Euroopa riikide poolt
Suuremad põrumised: * rahandus , pangandus tegid kergekäelisi otsuseid – laenud > majanduskriis
*riigipea puudumine > puudus tasakaalustav jõud valitsuse ja Riigikogu vahel
*erakondade paljusus, Riigikokku saamisel puudus künnis *Balti Liidu loomise ebaõnnestumine
Majanduskriis
1930.a jõudis ülemaailmne majanduskriis Eestisse. Esmajoones tabas põllumehi: langesid toiduainete hinnad maailmaturul, tollimaksud tõusid. Talurahva sissetulekud vähenesid, tootmist piirati, nõrgemad talud läksid pankrotti . Samad protsessid kordusid ka teistes majandusharudes.
Väliskaubanduse bilanss negatiivne, ärid ja ettevõtted läksid pankrotti, tehased sulgeti ajutiselt või piirati tootmist, lühendati tööpäevi ja kärbiti tööliste arvu.
Ületamiseks rakendati ranged kokkuhoiupoliitikat: kehtestati kontroll väliskaubanduse üle, toetati põllumehi, töötutele korraldati hädaabitöid.
27.906.1933 kinnitas Riigikogu Jaan Tõnissoni valitsuse otsuse kroon devalveerida. Siitpeale hakkas kriisi taandumine.
Sisepoliitiline kriis
Rahuolematus rahva seas, parteid lagunesid, parlament oli killustatud.
Uus oht vanadussõjalaste esiletõus. Nad sekkusid poliitikasse, leidsid rahva hulgas suurt toetust. Esimees Andres Larka, tema kõrval Artur Sirk.
Põhiseaduse kriis
Väljapääsuna nähti uues konstitutsioonis ja presidendi ametis.
Põhiseaduse küsimus hakkas liikuma pärast seda, kui vs asusid põhiseaduse muutmist toetama , seepeale töötas Riigikogu välja uue põhiseaduse eelnõu ning pani selle rahvahääletusele. I rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks 1932 kukkus läbi. Põhjusteks oli rahva rahulolematus riigis valitseva olukorda ning sotsialisteide ja vs tugev vastupropaganda.
Vs esitasid parlamendile oma põhiseaduse projekti, kuid Riigikogu jättis põhiseaduse koostamise enda kätte. Parandati ja täiendati läbikukkunut ja pandi see II korda rahvahääletusele. 1933. II rahvahääletusele kukkus jälle läbi. Nüüd ei olnud Riigikogul teist võimalust kui panna hääletusele vs põhiseaduse eelnõu.
Sama ajal vähenes riigiasutuste autoriteet, tugevnes kriitika erakondadele, teravnesid vastuolud erinevate poliitiliste jõudude vahel. Ebapopulaarseks muutus jaan Tõnissoni valitsus. Valitsus oli sunnitud kehtestama kaitseseisukorra- piirati kodanike õigusi ja vabadusi, kehtestati tsensuur ajakirjandusele, suleti mitmed poliitilised ühingud (sh Eesti Vabadussõjalaste Keskliit).
1933. III rahvahääletus, kus vs koostatud põhiseaduse eelnõu saavutas suure võidu.

• Kõrgema võimu teostaja riigivanem- rahva poolt valitav ja laialdased õigused riigipeana, õigus anda seadusi oma dekreetiga, panna parlamendis vastuvõetud seadustele veto , saata Riigikogu laiali, nimetada ja tagandata valitsus
  
• Riigikogu võimu ja liikmeskonda vähendati 50 saadikuni
  
• Valitsuse eesotsas peaminister, riigivanema tahte täiteviija
  

Tõnissoni valitsus astus tagasi, andes teed Pätsi valitsusele. Tühistati kaitseseisukord ja taastus vs tegevus Eesti Vabadussõjalaste Liidu nime all. Kohalikel valimistel saavutasid vs suure edu.
Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934 aprill. Kandidaadid olid Larka, Laidoner, Päts ja Rei.
Riigipööre
Ennetamaks vs võitu valimistel teostasid Päts ja Laidoner 12.03.1934 riigipöörde. Valitsus kuulutas välja kaitseisukorra ja Laidoner keelustas poliitilised meeleavaldused ja sulges vs ühingud. Sõjakool ja Kaitseliit kontrollisid Tallinna ning politsei asus vs arreteerima . Valimised lükati edasi, tühistati vs omavalitsustes ning riigiametites. Parlament saadeti vaheajale, seadusandlus läks riigivanema kätte.
Päts põhjendas seda vs mässukavaga ja seetõttu valitsus oli sunnitud kärpima rahva poliitilisi õigusi.
Peaministri asetäitjaks ja siseministriks määrati Karl Einbund- kolmas oluline võtmefiguur Eesti poliitikas.
02.10.1934 seati parlament nn vaikivasse olekusse. Varsti hakati piirama ajakirjanduse sõnavabadust ja kontrolliti ka teisi elualasid. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus.
Üleriigilised kampaaniad : nimede eestistamine, kodukaunistamine, sinimustvalge lipu lehvitamine.
1935 märts keelustati erakondade tegevus ja nende asemele Isamaaliit ja kutsekojad.
Valitsus asus opositsiooni lämmatama saates teele takistusi.
Vs sees levis mõte, et vägivaldsel teel võimu haaranud riigijuhid tuleb ka vägivaldselt kukutada . 08.12.1935 valmistati relvastatud riigipöördeks, kuid enne seda arreteeriti kõik juhtivad vs ning mõisteti vangi. Rahvale öeldi, et nad kaotasid populaarsuse.
Opositsiooni keskuseks sai Tartu, autoritaarse režiimi vastased Tartu vaim.
1924. riigipöördekatse
1934. riigipööre
Kes korraldas?
EKP, Komintern
Päts ja Laidoner
Mis oli eemärk?
Iseseisvuse kukutamine
Ennetada vs riigipööret, võimu säilitamiseks
Millised sise- või välispoliitilised asjaolud tingisid?
Maailma revolutsioon , ebastabiilne poliitika, Kaitseliit puudub
Autoritaarsed võimud, võimuvõitlus, majanduskriis
Kelle või mille vastu oli suunatud?
Eesti riigi
Vabadussõjalaste
Vaikiv ajastu- parlament puhkusel, ajakirjanduse tsensuur, erakonnad keelati
Põhiseaduse muutmine
1937. moodustati ebademokraatlikult Rahvuskogu , kes koostas pätsi suunitlusel uue põhiseaduse autoritaarseks valitsemiseks.

• Riigipea president - laialdased õigused (anda oma dekreetiga seadusi, parlamendi seadustele veto, saata laiali, kinnitada ametisse valitsus)
  
• Riigikogu kahe kojaline : Riigivolikogu ( alamkoda ) 8 saadikut valiti rahva poolt, Riiginõukogu (ülemkoda) 40 liiget määrati ja valiti. Õigusi piirati
  
• Valitsus- eesotsas peaminister, presidendi tahte ja otsuste täitjaviija. Vastutav Riigikogu ees.
  
• Kärbiti rahvaõigusi- kaotati rahvaalgatus, streigiõigus ning piirati oluliselt rahvahääletust ja valimisõigust.
  

1938 veebruaris toimusid Riigivolikogu valimised, Moodustati Rahvarinne , mis seadis 80 valitsusmeelset kandidaati , kuid parlamenti pääses ka 14 opositsiooni saadikut.
Presidendi otsevalimisest loobuti, 24.04.1938 kinnitas Riigikogu ja omavalitsuste esindajad Eesti presidendiks Pätsi. Ametisse astus ka Kaarel Eenpalu valitsus.
Valitsus kontrollis elualasid, Riigikogu hoolde kolmandajärgulised seadused, olulisemad presidendi dekreedina. Demokraatia taastamine ei olnud võimalik.
Toimus rahva ja valituse kaugenemine, inimesi tõrjuti poliitiliste otsuste langetamisest eemale.
1920. a põhiseadus
1938.a põhiseadus
Riigipea
Puudub
President
Parlament
100liikmeline, ühekojaline, Riigikogu
Kahekojaline, 120liikmeline, Riigikogu, alam- ja ülemkoda
Valitsus
Koalitsioonivalitsus
Riigipea moodustab, võib ka laiali saata
Rahva võimalus osaleda poliitikas
Laialdane, 18a valimisõigus
Kaotati rahvaalgatus ja streigid , 22a valimisõigus
Majanduselu edenes jõudsalt. Liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega, mida iseloomustas riigi sekkumine majandusellu. Majandusministeeriumile anti otsustada riiklike investeeringute paigutamise, uute ettevõtete rajamise ja hindade reguleerimise üle.
Suur tähelepanu tööstusele: kasvas ettevõtete arv, paranes tehniline varustus , tööliste hulk suurenes.
Põllumajanduse edenemine, riigieelarvest põllumeestele ulatuslikud toetused.
Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss positiivne, peamised partnerid Saksamaa ja Suurbritannia ning lähinaabrid. Väljaveos esikohal põllumajandussaadused, impordis tööstusseadmed ja toorained .
Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus.
Välispoliitika
Saksamaa ja Venemaa kujunesid ohuallikateks. Samal ajal Rahvasteliidu jõuetus. I häirekellaks inglise-Saksa mereväeleping Venemaa aktiviseerumine.
Pakuti korduvalt võimalust sõlmida Moskvaga vastastikuse abistamise leping, kuid sellest loobuti.
1934 september sõlmiti Eesti, Läti, Leedu vahel Balti Antandi leping. See nägi ette tihedat välispoliitilist koostööd.
Eesti mängis kahe ohtliku suurriigi omavahelistel vastuoludel.
Kultuur
Kultuuri edenemine kujunes tähtsaks prioriteediks. Algusaastatel toetati kultuuri arengut riigieelarvest, kuid 1925. Loodi Eesti kultuurikapital . Kultuurkapitali laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisid ning lõbustusasutuste maksud. Kultuurkapital toetas kirjandust, näitekunsti, helikunsti, kujutavat kunsti, ajakirjandust ja kehakultuuri . Sihtkapitali esindajad otsustasid ise toetuste jagamise üle. Viiendik, hiljem pool sissetulekutest anti valitsuse käsutusse ja kulutati teaduse finantseerimiseks. Toetussummasid said Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Eesti Rahva Muuseum. Loovisikutele jagati preemiaid ja auhindu.
1920ndatel said loomeinimesed tegutseda vabalt, 30ndate teisel poolel olid mõningased piirangud.
Rahvusvähemlastele tagati õigus emakeelsele haridusele ja nende koolid võeti riiklikule ülalpidamisele. 1925. võeti vastu rahvusvähemlaste kultuuriomavalitsuse seadus. Kultuuromavalitsuse loomist pidasid vajalikuks sakslased ja juudid , rootslased ja venelased hoolitsesid oma kultuuriliste huvide eest kohalike omavalitsuste kaudu. See täitis täielikult oma ülesannet, rahvusliku konfliktid olid tundmatud.
Suurenes elukutseliste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arv, loodi elukutselisi teatreid , koore ja orkestreid . Võimalikuks sai emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Laienesid kultuurikontaktid soome- ugri hõimusuhted.
1920. algul oli kultuurielu kirev, vanemad järgisid traditsioonilisi stiile, nooremad meelsasti Euroopast eksporditud moodsaid suundi.
Kirjanduselu : 20ndate algul luule, Siuru rühmitus, keskel proosa ja realistlik romaan (A.H. Tammsaare ), 30ndatel ajaloolised romaanid. Arbujad – nooremad luuletajad .
Muusikaelu: sümf. suurvormid , kammermuusika, koori- ja soololaulud.
Teatrielu : keskus Tallinn kolme kutselise teatriga, lisaks tartu, Pärnu, Viljandi, Narva ja poolkutselised trupid olid Kuressaares, Valgas ja Võrus. Silmapaistvaim Estonia, mis muutus rahvusteatriks.
Kunstielu: edendajateks ja tutvustajateks Tartus Pallas ja Tallinnas Eesti Kunstimuuseum ning 1934. Vabaduse väljaku ääres
Kunstihoone.
Harduselu: mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, uued õppekavad, kasutusele uued õpikud, ehitati moodsaid koolimaju, õpetajaskonna kujunemine. Kuueklassiline koolikohustus, soovijatel võimalus minna gümnaasiumisse (5-klassiline). 1934. Ja 1937 haridusreform, mille tulemusena vähenes gümnaasiumite ja suurenes kutsekoolide arv. Tartu Ülikoolist sai teaduskeskus , selle juures tegutsesid teadusasutused ja –seltsid.
1938. asutati teadusuuringute kooskõlastamiseks ja –sidemete laiendamiseks Eesti Teaduste Akadeemia.
1932-1927 valimis 8köiteline entsüklopeedia. Hoogsalt arenesid rahvusteadused. Keeleteadlased kaasajastasid eesti keelt ja õigekeelsust ning uurisid eesti murdeid ja teisi soome-ugri keeli. Uuriti ajalooteadust.
Eesti ühiskonda iseloomustasid rahvuslus ja isamaalisus . Üks osa rahvast läks reformidega kaasa, teine jäi ühiskonna muutuste suhtes ükskõikseks ja kolmas moodustas opositsiooni isehakanud riigijuhtidele. Eestlastel oli suur soov saada haridust ja lootus läbi selle paremale elujärjele. Kasvas ka lugemishuvi.
Linnakultuuri osaks olid teatrietendused , kontserdid ja kunstinäitused. Vaesematel tsirkus ja kino . 1924. Eesti mängufilm „Mineviku varjud“
30ndatel arenes kohviku ja restoranikultuur, seal mängivad tantsuorkestrid.
Hakati lugu pidama sportlikust eluviisist, reisimisest ja suvitamisest. Populaarsed spordialad olid tõstmine ja maadlemine. Ka välisreisid polnud harukordsed, olid head laevaliinid, rongi- ja lennukiühendus. Suvitamine tähendas suvemaja püstitamist või puhkuse veetmist mõnes suvituslinnas (Pärnu ja Haapsalu, aga ka Viljandi ja Elva). Vähenes religiooni tähtsus.
Rajati rahvamaju, kus tegutsesid ühingud ja seltsid. Tegutsesid teatritrupid, mis harrastasid näitemänge, laulu- ja muusikakoore. Üldlaulupeod toimusid iga viie aasta tagant. Tekkisid spordi- ja noorteorganisatsioonid skaudid ja gaidid, Kaitseliidu tütarorg. Noored Kotkad ja Kodutütred.
Ehitati modernseid elamuid ja esindushooneid. Kodusisustuses vahetati talupojamööbel välja mööblivabrikute kvaliteetsema ja moodsama toodangu vastu. Diivanvoodid, raamatukapid, maalid, graafilised lehed, seinavaibad, diivanipadjad, linikud. Eelistati avarust. Linnamajades tingimata elektrivalgustus, keskküte ja vesikäimla, vannituba. Kodumasinad : õmblusmasinad, elektripliit , külmkapp, pesumasin , telefonid, grammofonid ja raadiod. Seda jõudis ka maale.
Rõivamood jõudis Eestisse filmide ja ajakirjade vahendusel. Dieet, poisipea , lühemad kleidid ja seelikud, pikad püksid. Meeste rõivastus traditsioonilisemaks.
Moodsad bussid , veo- ja sõiduautod, taksod ja liinibussid, jalgrattad.
Kultuurielu üldtendentsid:

• Kultuuri ise org. :seltsid, klubid
  
• Kohustuslik 6klassi, hariduse kättesaadavus hea, 30ndatel keskhariduse levik
  
• Eesti keel kultuuri keeleks - teaduse tegemine emakeeles
  
• Vähemusrahvuslaste kultuur väärtustatud ja seadustatud
  
• Kultuuriasutused, rahvamajad
  
• Eesti keelse kirjasõna väljaandmine
  

Muusikud :
A.Kapp, E.Aav
Positiivsed jooned:
Uued nähtused:
Kirjanikud:
F. Tuglas , M.Under, A.Gailit, A.H.Tammsaare, O.Luts, G.Suits,
Arhitektid :
Negatiivsed jooned:
Teadlased:
Olulised kultuurisündmused:

• 1925-kultuur-autonoomia seadus- vähemusrahvuslased võisid rajada seltse
  
• 1925-kultuurikapitali seadus: rahastas vähem tuntud valdkondi
  
• 1919 TÜ emakeelne
  
• 1938 Eesti Teaduste Akadeemia- annab välja entsüklopeediaid
  
• 1922/23 hakkab ilmuma „Looming“ kultuuriajakiri
  

Kunstnikud :
N.Triik, K.Mägi,
Kõrgkoolid:
Tartu Ülikool, Tartu Kõrgem Kunstikool Pallas, Tartu Kõrgem Muusikakool , Tallinna Tahnikum, Tallinna Konservatoorium , Riigi Kõrgem Kunstikool
Näitlejad:
Sportlased:
A.Väli, E.Pütsepp, A. Neuland , K.Palusalu, A.Klumberg,