2015. aasta eksami kordamine (0)

1.Pilet
Vabadussõda 1918 – 1920, Venemaa ja Eesti vahel
Landeswehr'i sõda mis leidis aset 1919 Rahvaväe ja landesweerlaste vahel.
Tartu rahuleping sõlmiti 2.veebruaril 1918 aastal Tartus, mis kuulutas välja esimest korda Eesti iseseisvumise. Tartu rahuleping sõlmiti Nõukogude Liidu ja Eesti vahel, mis pani paika kahe noore riigi piirid.
Vene võimu alt vabanenud Eestis oli kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu ja koostas Eesti esimese põhiseaduse aastal 1920, selle koostas seadusandlikku võimu ühekohaline parlament – riigikogu - ja täidesaatvat võimu valitsus.Valitsuse määras ametisse riigikogu ja valitsuse tegevust juhtis riigivanem . Erakondades rohkuse tõttu ei suutnud ükski neist luua üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalikatsioonivalitsused.
1930. aastal tabas ka Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mis sai alguse ülemaailmsest majanduskriisis, mille tulemusel läksid paljud tehased, ärid ja talud pankrotti . Inimeste elujärg hakkas halvenema, hakati süüdistama parlamenti ja valitsust, mille tulemusel leiti et riigikogu õigus ja luua riigipea ametikoht .Riigipea ametikoha loomiseks oli vaja muuta põhiseadust. Oktoobris 1933 aastal kiideti rahvahääletusel heaks põhiseaduse parandused , mis nägi ette rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomise ja andis riigipeale laialdase õigused. Vältimaks vabadussõdalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte korraldasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde, riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõdalaste organisatsioonid , vangistati mitusada juhtivat vabadussõdalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud kohtuda , erakondade töö lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei Isamaaliit, ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõikide olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll (koolid, kirikud, ametiühingud, omavalitsused ), olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena, demokraatlik valitsemisvorm asendus autoritaarse riigikorraga, mis tagantjärgi on saanud endale nimeks Vaikiv Ajastu. 1937. aastal loodi põhiseadusega riigipea ametikoht, esimeseks riigipeaks valiti Konstantin Päts (1874 – 1956).
Majanduse areng
Maareform – selle käigus riigistati mõisnikke valdusi ja jagati soovijatele.
Põllumajandus – põllumajanduses kerkis juhtkohale loomakasvatus, mille saadusi müüdi edukalt Euroopa turul.
Tööstuses asendati Venemaa huvides töötanud hiigeltehased uute ettevõtete ja tervete uute tööstusharudega.
Eesti peamisteks väliskaubanduspartneriteks kujunesid Suurbritannia ja Saksamaa.
Kultuurielu
Iseseivusaastate suurimaks saavutuseks loetakse kultuurielu arendamist . Suurt tähelepanu pöörati hariduse parandamisele, pandi alus eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele. Laienesid kultuurikontaktid välismaaga – võõrkeeltsesse tõlgiti eesti kirjanduse teoseid, olümpiamängudel tõid eestlased koju 19 medalit . Tekkis rohkesti uusi koore ja orkestreid.
Haridus : loodi 6 – klassiline koolikohustus, haridustaseme tõstmiseks, pandi alus kutseharidusele. 1.detsembril 1919 avas uksed Eesti Vabariigi Tartu Ülikool.
Teadus: 1938. aastal asutatu Eesti Teaduste Akadeemia, mitmed Eesti teadlased saavutasid ülemaailmse kuulsuse ( Ernst Öpik – astronoom , Paul Kogerman – keemik, Ludvig Puusepp – neurokirurg )
Kirjasõna: Koostati Eesti Entsüklopeedia .
Marie Under - luuletaja/kirjanik
Hendrik Visnapuu – luuletaja/kirjanik
Kunst : 1918 aastal loodi Tartus ühing nimega Pallas.
1934.aastal valmis Kunstihoone, Eesti Kunstimuuseum .
Teatri – ja filmikunst : Teatrielus keskuseks kujunes Tallinn
rahvusteater Estonia, Teatri alal tegelevaid inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit. Esimene täispikk film esilinastus 1924.aastal ,,Mineviku varju'', esimene helifilm valmis kuus aastat hiljem ,,Kuldämblik''
Sport : Kõige populaarsemad spordialad olid maadlus ja tõstmine, tegeldi ka pallimängudega, kergejõustiku ja laskmisega.
Eesti teise maailmasõja ajal – omariikluse kaotamine
1939. aastal 12.detsembril kirjutas Eesti alla baasidelepingule, mis lubas Venemaal tuua Eesti pinnale oma väed. Punaarmee okupeeris Eesti 17.juunil aastal 1940.
6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSV liidu koosseisu.
1941. aastal 14.juunil toimus massiküüditamine , mille käigus viidi Eestist välja vägivaldselt, ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta välja üle 10 000 inimese.
Ühiskondlik – ja kultuurielu allutati rangele kontrollil. Likvideeriti isetegevuslikke seltse, suleti ajalehti/ajakirju, hävitati mälestussambaid ja raamatuid. Katkestati välissidemed. Majandusreformi nime all natsionaliseeriti ehk riigistati kõik eraettevõtted (pangad, tehased, kauplused, kohvikud , poed, kinod, suuremad elumajad jne.)
1941. aastal marsisid sakslased Tallinnasse sisse, millega põhimõtteliselt algas saksa okupatsioon . Eestis moodustati kindralkomissariaat, mille üle valitsesid sakslastest koosnev tsiviilvalitsus. Sakslaste korralduste elluviimiseks moodustati Eesti Omavlitsus.
1944. aastal tekkis oht et nõukogude okupatsioon taastatakse, mis tõi endaga kaasa suure põgenemise mille käigus lahkus eestist ligi 80 000 inimest.
Parlamentarism – riigijuhtimisvorm, mille puhul on seadusandlik võim parlament ja täidesaatev võim valitsus on teineteisest eraldatud
Vaikiv ajastu – inimestel puudus sõnaõigus, kogu ühiskond oli allutatud range kontrolli ja korra alla
Tartu Rahu – sõlmiti Eesti ja Nõukogude liidu vahel 2.veebruar 1918 Tartus
baaside leping – luba luua riigil oma sõjaväe baasid teise riigi maale
küüditamine – vägivalde, ilma põhjuse ja kohtuotsuseta väljasaatmine riigist
okupatsioon - oma valdusesse võtmine
Johan Laidoner – sõjavägede ülemjuhataja vabadussõja ajal
Konstantin Päts - riigivanem ja Eesti esimene president /riigipea
Jaan Tõnisson - riigiteadlane ja – vanem, õigusteadlane, poliitik
2. Pilet
EESTI 1944 – 1991
Nõukogude võim taastati Eestis 1944.aastal punaarmee abiga. Taastatud võimustruktuur sarnases Nõukogude Liidu omaga : juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) allus täielikult Moskva korraldustele.
Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP – d Nikolai Karotamm. 1950. aastal vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Ivan Käbin.
1950. aastal oli olulisemaks murranguks Eesti NSV sisepoliitilises elus: võimule pääsesid Venemaa eestlased ja muukeelne parteikaader.
1978. aastal asendati Käbin üdini Moskvameelse ja umbkeelse Karl Vainoga. Tema võimule tulekuga algas eestis venestamisaeg .
1944 – 1953 aastatel oli peamiseks vastupanuvormiks metsavendlus. Metsavendade vastupanu nõrgestas oluliselt 1949. aasta suurküüditamine. Ööl vastu 26.märtsi saadeti Siberisse 20 700 inimest.
1970. aastatel muutus vastupanuliikumine uuesti avalikuks, mille peamiseks võitlusvahendiks olid avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. Samuti püüti välja selgitada ja avalikustada kõik inimõiguste rikkumised ning levitada seda informatsiooni välismaal.
1960. aastatel oli tähelepanu all noorsooliikumine , rock muusika , hipide liikumine ja moodsad teadusharud ning kunstivoolud .
1965. aastal avati Tallinn – Helisngi – Tallinn laevaliin
Käsumajanduse juurutamine
Käsumajandusega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. Industrialiseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustasid linnastumist.
Kultuurielu arengujooni:
Nõukogude võim seadis eesmärgiks ,,sisuslt sotsialistliku ja vormilt rahvusliku'' kuktuuri juurutamise ühiskonnas. Eesti NSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja suundumusest, oli tekkinud infosulg muu maailmaga .
Teine maailmasõda ja nõukogude võimu kehtestamine 1944.aastal lõhestasid eesti kultuuri kaheks: välis – ja kodueesti kultuuriks . 1944. aastal siirdus pagulusse palju loovinimesi, kes jätkasid mujal oma tegevust.
Paljud haritlased pidi oma loomingu ümber hindama kuna nende eelnev looming ei sobinud nõukogude võimule.
Kogu senine iseseisvusaegne haridussüsteem , asendati uuega – kasutusele võeti ühtsuskooli süsteem, loodi 8-klassiline haridussüsteem ja kohustuslikuks muudeti keskhariduse omandamine.
Kiriku hooned riigistati ja nende kasutamise eest tuli kogudustel üüri maksta. Tartu ülikoolis kaotati usuteaduskond. Nii väheneski Nõukogude oludes kirikus tähtsus rahva jaoks.
1960. aastate optimis ühiskonna vaimuelus asendus pessimismi ja ükskõiksugusega. Esile kerkis kultuurielu vägivaldse juhtimise süvendumus, kakskeelsuse ülistamine ja tsensuuriolude karmistumine. 1980. aastal saadeti ajakirjandusele ,,40 kiri'', milles osundati paljudele lahendamata probleemidele.
1986 – 1991 aastad
1986. aasta
Moskva kava luua Eestisse fosforiidikaevandus – protest ( fosforiidikampaania )
1987 aasta
23. august 1987 aasta
Molotovi – Ribbentropi pakti avalikustamise eesti grupp (MRP – AEG)
Tallinna Hirvepargi meeleavaldus
Sept. 1987. aasta
Hakati välja töötlema Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi
16.nov 1988 aasta
Suveräänsusdeklaratsioon – millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimlikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes
1989. aasta
Kodanike komitee liikumine – Eesti Kongress (esindusorgan), eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel
20.august 1991 aasta
Võeti vastu ,,Otsuse Eesti riiklikust iseseisvuses''
Mõisted:
Kollektiviseerimine – talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks
Industrialiseerimine - suurtööstuste arendamine
Plaanimajandus – majanduse plaanipärana arendamine ja suunamine riigi poolt; igale ettevõttele, ent hiljem ka kultuuri-, tervishoiu-, teadus- ja sotsaalsfääri asutustele koostati kohustuslik plaan
massirepressioon – massiline surveavaldamine, kellegi maha tegemine, karistamine
Balti kett – osa võttis 2 miljonit inimest, mille pikkus oli 660 km. Ühendas kolme riigi pealinnu - Eestit, Lätit ja Leedut.
Laulev revolutsioon – massi laulmised, laulupeod
Arnold Rüütel – Eesti poliitik ja põllumjanadusteadlane
Edgar Savissaar – Eesti poliitik
3.Pilet
EV aastatel 1991 – 2004
Uue põhiseaduse eelnõu valmis 1991. aasta lõpul. 28. juunil 1992 aastal kiideti põhiseadus ülekaalukalt heaks. Põhiseadus sätestab et riik peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilitamise läbi aegade.
Iseseisvumise taastamine lõi poliitilised ja majanduslikud eeldused üleminekuks turumajandusele. Majandusreformi põhialuseks oli 1992 aasra juunis toimunud rahareform , millega võeti kasutusele kroon.
Turumajandusele üleminemisel etendas suurt rolli erastamie ja panganduse areng. 1999. aastaks oli enamus suurettevõtteid läinud erakätesse.
Põhjalikult muutis Eesti majandust omandireform . Majanduselus oli suurenenud väikeettevõtluse ja erasektori osatähtsus.
Kõik võõrväed lahkusid Eestist 31.augustil 1994. aastal.
Taasiseseisvunud EV välispoliitika oli algusest pealne lääne-meelne.
NATO (Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon ) – aastal 2004
ÜRO (Ühinenud Rahvaste Orgnisatsioon) – Eesti kuulub ÜRO-sse aastast 2004
EL (Euroopa Liit) – täieõiguslik liige alates 1.mai 2004 aastast
Lennart Meri – Vabariigi esimene president
Mart Laar – Peaminister 1992 oktoober – november 1994
4.Pilet
MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL
Pariisi rahukonverents toimus aastatel 1919 – 1920, mille käigus sõlmiti Versaille 'se rahuleping, milles kehtestati Saksamaa jaoks range sanktsioonid. Saksamaa pidi maksa suuri trahve, samuti ei tohtinud ta omada suurt sõjaväge ja talt võeti ära ka tööstuslinn. Saksamaa kuulutati esimese maailmasõja kaotajaks.
Lakkas olemast Austra – Ungari keiserriik, kadus Vene keisririik
Rahvasteliit – loodi Pariisi rahukonverentsil, et peatada sõjaline sekkumine riikidevahelises tülides. Sinna võisid kuuluda kõik maailma riigid omal vabal tahtel.
Saksamaa taasrelvastumine – algas Adolf Hitleri võimuletulekuga aastal 1933. Ta hakkas koos oma abilistega looma võimast sõjaväge.
Maailmamajandus kahe maailmasõja vahel