Töötervishoiupoliitika loomine ettvõttes - kasu ettevõtjale (2)

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL
UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES
Oliver Marma
Töötervishoiupoliitika loomine ettvõttes - kasu ettevõtjale
REFERAAT
Õppeaines: Töötervishoid ja -ohutus
Mehaanika teaduskond
Õpperühm: TI-71
Juhendaja : Kristi Jõeorg
Tallinn 2009
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. Töötervishoid 4
1.1. Määratlus ja eesmärgid 4
1.2. Töötervishoiu roll praktilises elus 4
2. Töötervishoid ettevõttes 6
2.1. Töötervishoiu ja tööohutuse korraldamise vajalikkus 8
2.2. Töötervishoiu ja tööohutuse korraldamise probleemid 8
2.3. Töötervishoidu parendavad süsteemid 9
2.4. Õnnetusjuhtumite tegelikud kulud 11
2.5. Peamised kuluartiklid 11
KOKKUVÕTE 14
KASUTATUD KIRJANDUS 15

SISSEJUHATUS

Suurema osa ärkveloleku ajast veedab tööealine elanikkond tööl. Töökeskkond, kus me viibime, mängib suurt rolli nii rahulolu saavutamise, eneseteostuse kui ka ootuste täitumise suhtes, mis kahtlemata mõjutab meie tegutsemist vabal ajal,  suhtlemist sõprade ja pereliikmetega ja aktiivse eluhoiaku kujunemist.
Kas me pöörame piisavalt tähelepanu tingimustele, milles töötame? Kas me oleme rahul nende tingimustega? Kas meie tervis ja ohutus on tööd tehes kaitstud?
On ilmselge, et hästi ülesehitatud tervishoiupoliitika annab ettevõttele tugeva eelise tema rahuloleva personali näol. Terve töötaja teeb parimat tööd ja on ka üheks äri edu pandiks. Järgneva töö eesmärgiks ongi leida vastus küsimusele, kas tööandjad on teadlikud ohtudest, mis võivad tekkida just siis, kui töökeskkonnale tähelepanu ei pöörata ning ning mida saavad ettevõtjad teha selleks, et luua turvaline ja ohutu töötajasõbralik töökeskkond.

1. Töötervishoid

1.1. Määratlus ja eesmärgid

Töötervishoiu eesmärgiks on saavutada ja säilitada töötajate füüsiline, vaimne ja sotsiaalne heaolu, vältida tervisehäireid, mis on põhjustatud töötingimustest, ning tagada töötajatele töökoht sellises töökeskkonnas, mis on kohandatud tema võimetele. Töötervishoiu peamisteks eesmärkideks on:

• Töötajate tervise ja töövõime säilitamine ja parandamine.
  
• Selliste töötingimuste loomine, mis aitavad tagada turvalisust ja töökaitset.
  
• Positiivse sotsiaalse kliima kujundamine töökultuuri edendamise abil ja ettevõtete produktiivsuse suurendamine .
  

1.2. Töötervishoiu roll praktilises elus

Töötervishoiu tasemest ja arengusuundadest on huvitatud kolm suurt huvirühma: tööandjad, töötajad ja riik (seadusandjad, valitsus). Nendel huvirühmadel on põhimõtteliselt palju sarnaseid seisukohti, kuid olulised erinevused ilmnevad praktilistes küsimustes. Sellepärast on nn kolmepoolsuse arendamine (võib-olla koguni neljapoolsuse, pidades silmas töötervishoiuteenistust selle laiemas tähenduses) optimaalsete kompromissvariantide väljatöötamiseks ja realiseerimiseks. Ootused töötervishoiult:

• Tööandjate ootused: tööõnnetuste ja kutsehaiguste vältimine, töötajate suur töövõime ja hea kohanemisvõime, kompetentsed nõuanded töötervishoiuspetsialistidelt;
  

• Töötaja ootused: töötingimused, mis välistavad tervisekahjustuse; tervisehäirete (eelkõige tööst tingitud tervisehäirete) õigeaegne avastamine ja efektiivne ravi (taastusravi); meetmed tervise säästmiseks (nt ettevõtete abil tervisespordiga tegelemiseks ); normaalset elukvaliteeti tagav sotsiaalne kaitse töövõime tööst põhjustatud vähenemise või kaotuse korral;
  
• Riigi ootused: haigestumise, eriti kutsehaiguste ja tööõnnetuste vähenemine heal tasemel töötervishoiu abil ning inimeste töövõimelisuse ea pikendamine .
  

Töötervishoiu korraldamisel tuleks seostada kõikvõimalikud aspektid töötaja tervise ja tema töö vahel. Seejuures tuleks lähtuda järgmistest põhimõtetest:

• Kindlaks teha ja peatada kõigi tuntud füüsikaliste, keemiliste, bioloogiliste, füsioloogiliste ja psühholoogiliste mõjurite toime töökeskkonnas;
  

• Tagada mistahes töö füüsiline ja vaimne vastavus töötaja füsioloogiliste ja vaimsete võimetega, erivajaduste ja piirangutega;
  
• Kasutada kõiki kaitsevahendeid (alati tuleb püüda anda eelis ühiskaitsevahenditele isikukaitsevahendite ees) vastavalt tööde ja indiviidi eripärale;
  
• Avastada ja kõrvaldada kõik situatsioonid töökeskkonnas, mis võiksid avaldada tervisele ebasoodsat toimet.
  

2. Töötervishoid ettevõttes

Uuringutest on selgunud, et  paljud inimesed töötavad pidevat ebamugavustunnet või isegi tervisehäireid tekitavas keskkonnas. Liiga paljud tööandjad peavad töötingimuste eest hoolitsemist kas  kalliks või mittevajalikuks, liiga palju esineb ka töötajate hooletust või hoolimatust ohutult tööta ja hoida oma tervist tööprotsessis.
See kõik võib kajastuda terve rahva tervises ning koguni paigutada lähteriiki vähearenenud riikide hulka. Töötaja haigestumine või vigastused tööl põhjustavad majanduslikke ja ka sotsiaalseid probleeme nii tööandjale, riigile, iseäranis aga haigestunud töötajale endale ja tema lähedastele.
Euroopa Liidu riikides pööratakse väga suurt tähelepanu töökeskkonna parandamisele ning tervislike ja ohutute tööprotsesside juurutamisele ning selleks investeeritakse  suuri summasid. Tegevus  lähtub ennetuslikust eesmärgist, mis on suunatud   tervisekahjustuste ja õnnetuste ärahoidmisele,   inimeste motiveerimisele ohutult töötama, nende koolitamisele ja väljaõppele. Näiteks arvestades Eesti riigi demograafilist struktuuri, mis selgelt näitab vananemise tendentsi,  peab kogu ühiskond ja ennekõike tööandjad teadvustama,  et kõige suurem väärtus tööprotsessis ei ole mitte kallis seadmestik, vaid inimene, kes need tööle rakendab.
 
Tööandja, kes vaatab kaugemale ettepoole , hoolitseb tervisele ohutu töökeskkonna loomise eest teades, et terve töötaja teeb parimat tööd ning on seega äri edu pant . On palju ettevõtteid, kes konkureerides välisturul, töökeskkonda ja töötajate heaolusse tõepoolest investeerivad. Nad on endale teadvustanud, et eelistus tehakse firmadele, kes   kvaliteetse kauba või teenuse pakkumisel on selle saavutanud terve ja tööd hästi tundva  töötaja töö tulemusena. Madal tööjõu hind ei ole varsti enam meie ettevõtetele eeliseks, vaid takistuseks avatud tööturul püsimiseks. Edukate firmade eeskujul ja turulepääsemise nimel on ka teised ettevõtted sunnitud     töökeskkonna ohutumaks muutmiseks  sinna investeerima. Töötaja hea tervis, inimsõbralik töökeskkond ja kõrge töökultuur tagavad töö kõrge kvaliteedi, tootlikkuse ja määravad lõppkokkuvõtteks ka kogu ettevõtte edu ja maine.
Raskete töötingimustena  on harjutud välja tooma põhiliselt füüsiliselt raskeid tingimusi, mis valdavalt esinevad ehituses, puidu- ja metsatööstuses, kaevandustes, tehastes, põllumajanduses jm. Kahtlemata on nendes tööstusharudes veel palju käsitsitööd, millega kaasnevad töötajate terviseriskid . Tänapäeval siiski selliste sektorite osatähtsus väheneb ning  järjest rohkem inimesi töötab kontorites, büroodes, müügimeeste, teenindajate jt. nii-öelda “valgekraede” seltskonnas. Probleemid võimalike terviseriskidega aga sellega ei vähene. Uued tingimused tekitavad uusi ohtusid: suurenevad vaimne ülepinge,  töö kiirus, lühenevad tähtajad tööde täitmisel, juhtimisvead mõjutavad nii töötajate psüühikat kui halvavad töövõimet, tekitavad pidevat stressi. Paljudes kontorites on muret sisekliimaga, nn. “halbade lõhnadega”, ebapiisava valgustatuse või staatiliste keha asenditega.
Nii tööandja kui töötaja koos peavad leidma lahendusi häirivatele ja tervisekahjustusi tekitavatele probleemidele töökeskkonnas, kusjuures mõistev  koostöö,  riskide teadvustamine ning nendele lahenduste otsimine viivad rahulolule ja motiveerivad igapäevasesse töösse suhtuma loovalt ning tundma sellest rahuldust.
Ettevõtte üldhaigestumus ei tohiks ületada kohaliku kogu elanikkonna oma. Esmast teavet töötervishoiu olukorrast mingis konkreetses ettevõttes peaks andma töötajate üldhaigestumus – kui sageli jäävad inimesed haigeks, olgu see siis kasvõi kõige lihtsam külmetus. Seejärel, olles saanud ettevõttest töötajate üldhaigestumise näitaja, võrreldakse seda konkreetset näitajat näiteks selle linna, kus vaadeldav ettevõte asub, elanike üldhaigestumusega. Kui ettevõtte üldhaigestumus on kõrgem elanikkonna üldhaigestumusest, võib teha esialgse järelduse, et ettevõtte töötingimused ei ole just täpselt sellised, mis aitaksid säilitada töötajate tervist ning asi vajab lähemat uurimist .
Kuid mida täpselt teha, et firmasisest tervishoiupoliitika kasumlikkust suurendada. Kõige põhilisem moodus on töötajate ja tööandjate teadmiste täiendamine töötervishoiu valdkonnas. See võimaldab tervise kaitse ja tervise edenduse meetodite ellurakendamist vastavalt seadustega määratletud kohustustele selles vallas. Teiseks efektiivseks sammuks on töötajate tervist edendavate programmide korraldamine, näiteks spordivaldkonnas. Samas tuleb tõdeda, et pole kuigi palju ettevõtteid, kes saadavad oma töötajad ujuma , spordisaali, puhkama vms. Tööandjad toovad antud juhul põhjuseks selle, et töötajad eelistaksid oma basseinikasutuse või aeroobikatrenni pigem rahana kätte saada, kui ujuma/võimlema minna. Sellise juhtumi puhul ei pruugigi peamine süüalune olla tööandja. Kui töötaja ise oma tervist ei väärtusta võivad ka tööandja kõik püüdlused liiva joosta .

2.1. Töötervishoiu ja tööohutuse korraldamise vajalikkus

Oma tegevuse, käitumise ja mõttega püüdleme turvalisema ühiskonna ja keskkonna poole. Olgu siis üheks keskkonna osaks ka töökeskkond.
Inimese tervis on sõltuvuses tema tööst – kehvades töötingimustes haigestutakse kergemini, head töötingimused aitavad tervist säilitada. Töötaja tervisest sõltub tema töö produktiivsus ja kvaliteet. Haigena ja kehva enesetundega ei ole meie töötulemused sellised, nagu me neid ise näha tahame ja nagu meie tööandja neid näha tahab. Heade töötulemuste saavutamiseks peab töökeskkond olema ohutu ja tervislik.
Töökeskkond on väga spetsiifiline keskkond, kus nii mõnedki kahjulikud mõjurid üksteist võimendavad, erinevatele inimestele erinevalt mõjuvad jne. Kahjuks peab tõdema, et mitte kõikide tööandjate seas ei ole populaarne mõiste, et „töötajate hea tervis tagab hea töötulemuse, millega ma saan rohkem toota ja rohkem kasumit...“. Miskipärast on paljudes riikides, kaasaarvatud ka Eestis, endiselt küllalt levinud hoopis selline mõte: „Hea töötaja on hirmunud töötaja“.

2.2. Töötervishoiu ja tööohutuse korraldamise probleemid

Ettevõtted, kes vähegi tegelevad töötervishoiu ja tööohutuse korraldamisega, hakkavad kokku puutuma terve rea spetsiifiliste probleemidega. Siinjuures pole vahet, kas ollakse tööandja, töötaja, TKK spetsialist, töökeskkonnavolinik või lihtsalt huviline.
Peamiseks probleemiks on tihti vähene teave töökeskkonna ohutegurite toimest tervisele. Probleeme on aga veelgi:

• Töötajad on töökeskkonnas allutatud mitme erineva teguri kombinatsioonile;
  
• Kahjulike tegurite organismi sattumise teed on mitmesugused ja on reaalses elus samuti kombineeritud. Näiteks läbivad orgaanilised lahustid nahka ( bensiin , atsentoon, vedeldaja, nitrolahusti jpm) ja nende aurud satuvad organismi ka hingamisteede kaudu;
  
• Mitmetele teguritele on töötaja allutatud nii töökeskkonnas kui ka väljaspool seda. Tihti töötatakse lisaks põhitööle samal alal ka kodus ning kodused tingimused võivad olla veelgi ebasoodsamad kui tööl. Hea näitena võib siinkohal tuua õmblejaameti. Hinnatud ja osav õmbleja ümbleb nii tööl kui ka kodus. Kuid pahatihti ei ole koduse õmblusmasina taga töötades meeles püsti tõusta ja sirutada, valgustus ei pruugi olla suunatud õigesti jne. Juhul kui tööandja on kõik oma kohustused täitnud ja loonud töötajale ohutu ja tervisliku töökeskkonna, siis töötaja tervisehäiretes on peamiselt süüdi töötaja ise. Irooniliselt on aga sellistes situatsioonides tekkinud arusaam, et süüdi on alati tööandja;
  
• Kahjuliku teguri toime, mis lõpuks haigestumise põhjustab, on sageli mittespetsiifline. Näiteks võib kopsuvähk võib olla põhjustatud nii asbestist, arseeniühenditest, radoonist kui ka suitsetamisest, aga ka nende eelnevate kemikaalide kombinatsioonist;
  
• Meedikud on töötervishoiu osas puudulikult ettevalmistatud. Perearst jätab kahjuks küllalt sageli patsiendilt küsimata, mis tööd inimene teeb. Või – püüdmata tungida haiguse põhjustesse – tahetakse kohe tagajärgi ravima hakata. Siinkohal on süüdi ka tööandja ja riik, sest osapoolte omavaheline koostöö pole piisavalt tõhus;
  
• Meetmete rakendamine töötajate tervise kaitseks ja töökeskkonna tervislikumaks muutmisel on komplitseeritud , kuivõrd see peab olema lisaks reguleeritud ka mitmete seadusandlike aktidega ja olema kooskõlas majanduslike ja sotsiaalpoliitiliste teguritega. See võib tähendab tööandjale suurt lisatööd, samuti ka suuri väljaminekuid. Siit tuleneb ka põhjus, miks kaugeltki mitte kõik ettevõtted ei väärtusta ohutut ja turvalist töökeskkonda nõnda, nagu tegelikkuses vaja oleks.
  

2.3. Töötervishoidu parendavad süsteemid

Eelnimetatud probleeme on aga osaliselt või täielikult võimalik ka parandada. Vundamendiks on muidugi erinevate lülide omavaheline hea koostöö, lisaks sellele on mitmeid preventsioonisüsteeme. Konkreetsemalt tuleks silmas pidada järgnevaid aspekte:

• Tööinspektsiooni tugevdamine – nimelt mitmed viimase aja uuringud on tõestanud hästi toimiva tööinspektsiooni tähendust töötajate tervisele. Inspektsiooni keskne roll on kehastada nn töökeskkonna politseid ja nõuda vastavatest seadustest kinnipidamist, aga ka toimida efektiivselt nõuandjana, sedasi et tööandja ja tööinspektori suhe sarnaneks kliendi-konsuldandi suhtele. Küllaltki kindlalt saab väita, et pole olemas ettevõtet, kus töökeskkond tervikuna on perfektne . Alati leidub valdkondi, mis tahavad parandamist. Sellisel juhul on tööandjal inspektoritest suur kasu, sest lisaks vigade leidmise tegelevad nad ka nõu andmise ja juhendamisega. Aktiivse tööinspektsiooni kasutamise aga üheks peamiseks pidurdajaks on selle suur ressursside nõudlus;
  
• Efektiivsete, hirmutavate ja asjakohaste sanktsioonide rakendamine töökohas – efektiivse preventsiooni üks olulisi takistusi on tööandjate karistamatu töötervishoiu ja –ohutuse põhimõtete ignoreerimine. Nõrk kontroll ja naeruväärselt väiksed trahvisummad on loonud isegi olukordi , kus seadustest kõrvalehiiliv ettevõte saavutab turul konkurentsieelise. Seadustes on ka palju auke , mida tööandjad kasutavad ära juhtudel, kui mõne nende töötajaga on juhtunud tööõnnetus. Väga vähe on neid juhtumeid, kus mõni tööandja jääb õnnetuses otseselt süüdi. Sel põhjusel ongi viimastel aastatel tehtud palju seadusemuudatusi, et riik saaks paremini silma peal hoida tööandjatel. Hirmuteraapia ei pruugi olla just kõige inimlikum viis, kuid ei saa mööda vaadata faktist, et tööandjad suhtuvad tööohutusse suurema tõsidusega, kui nad näevad enda silme ees ohte , mis võivad rünnata, kui ettevõte otsustab töötervishoidu mitte investeerida;
  
• Kõikide töökohtade hõlmamine töökeskkonnavolinike tegevusega – töötajate esindatus töötervishoiu ja –ohutuse küsimustes on keskne tegur mistahes tervisepoliitikas. Ilma esindatuseta pole võimalik ka töötajate osalemine töötingimuste parendamisel. On selgelt tõestatud seost töötajate esindatuse ja töökeskkonnapoliitika efektiivsuse vahel. Kahjuks pole see süsteem seadustega määratletud ning tegelikkuses taoline süsteem ei toimi ja töötajatel puudub võimalus otsustamisel kaasa rääkida. Seetõttu näevad ametiühingud töökeskkonnavolinike kui töötajate esindajate rolli tähtsustumist lähitulevikus. Erilist tähelepanu pööratakse väikeettevõtetele, samuti ajutises töösuhtes töötajatele. Näiteks Rootsi riigis leiti lahendus piirkondlike töötajate esindajate näol, kes esindavad töötajaid geograafilise põhimõtte järgi;
  
• Töötervishoiuteenistuste tegevus – prioriteetsemad eesmärgid peaksid olema näiteks:
  

• tagada, et kõigile töötajatele oleks tagatud juurdepääs preventiivsetele teenustele;
  
• tagada multidistsiplinaarne preventiivne tegevus (täiendavad riiklikud jõupingutused);
  
• ladus multidistsiplinaarne koostöö eeldab head koostööd mitte ainult erinevate erialade spetsialistide vahel, vaid ka koostööd töötajatega ning mistahes tegevuses töökoha ja tööde eripära silmas pidamist;
  
• tagada, et need töötervishoiuteenused, mida ettevõte ise suudab tagada, oleksid heas harmoonias nende teenustega , mis tuleb sisse osta. Seda tagamaks, et ei toimuks ressursside raiskamist ning teenuste dubleerimist;
  
• Koordineeritud koostöö ettevõtte enda töötervishoiu ja –ohutuse alase tegevuse ning sisseostetava teenuse osutajate vahel on tulemuslikkuse aspektist ülioluline;
  
• Tuleb tagada töötervishoiuspetsialistide järjepidev täiendõpe ning hea koostöö praktiseerivate spetsialistide ja uurmisasutuste vahel;
  
• Paremini on vaja välja töötada abinõud ja reeglid, mis tagavad töötervishoiu spetsialistide sõltumatuse tööandjatest.
  

• Ajutiste töösuhetega töötajate töötervishoiu tagamine – töötajatel peavad olema võrdsed võimalused tervise kaitseks sõltumata nende töösuhte iseloomust.
  

2.4. Õnnetusjuhtumite tegelikud kulud

Enamik ettevõtetest suhtuvad tööõnnetustesse teatud hoiakuga. Neid tahetakse küll iga hinna eest vältida, aga õnnetuse korral nähakse rohkem vaeva probleemi mahasalgamisega, kui selle parandamisega. Iga tööõnnetus tekitab ka kulutusi, mis võivad täpselt arvutatuna küllaltki suure summa moodustada.
Üks osa kuludest , mida kõik kergesti hinnata saavad, on haigekassale, võib-olla ka kindlustusele makstav raha. Teine osa on aga see, mis esmapilgul silma ei hakka. Võib tekkida ka selline olukord, kus isegi tööandja ise ei ole teadlik tegelikest kahjudest.
Neid kuluartikleid võib laias laastus jagada neljaks : inimestega seotud kulud, toodangule tekitatud kahju, ettevõttele tekitatud kahju ja muud kulud. Esmapilgul võib pisut küüniline tunduda lugeda raha kahju, mida tekitas õnnetus. Iga pädev tööandja mõistab, et lõppkokkuvõttes on odavam teha kulutusi ohutu töökeskkonna nimel, et pärast õnnetust ei peaks raha lugema, kui palju see lõpuks maksma läks.

2.5. Peamised kuluartiklid

1. Inimeste vigastused

• Esmaabi – peamiselt mõistetakse selle all oma töötaja saatmist esmaabikoolitusele. Esmaabi puhul maksavad ka esmaabi andmise vahendid lisaks ajale, mida kulutab töötaja esmaabi andmisele oma tööajast. Vahendeid võivad aga otsa lõppeda või amortiseeruda, mistõttu on see ettevõtja jaoks pidev ja kindel väljaminek;
  
• Järelmõjud – üldjuhul naastakse pärast vigastusest paranemist tööle ning töötatakse edasi. Iseasi , kas sama edukalt ja kiiresti nagu varem. Õnnetuse järelmõjud võivad tähendada nii võimetust tööülesandeid täies mahus täita kui ka töötempo aeglustumist;
  
• Töövõimetus – kui inimene on niimoodi vigastatud , et ta ei ole võimeline oma tööd jätkama, on tööandja sunnitud otsima kellegi teise samu töid tegema. Seda muidugi siis kui see tööpink, seade vms peab kogu aeg töös olema. On ka variant, et töökoht on tühi, kuni inimene jälle tööle naaseb. Aega kulub ka asendaja otsimiseks. Vaevalt , et firmas on võimalik leida sama töö jaoks teine inimene. Kui vigastatud töötajat tuleb asendada, tekivad asendamiskulud: teine töötaja on sunnitud jätma oma töö. Asendaja väljaõppeks kulub aega. Asendaja ei pruugi olla varem seda tööd teinudki. Tegelikult on väga hea, kui keegi viitsib asendajat üldse välja õpetada. Pahatihti juhtuvat ka nii, et asendaja saadetakse tegema tööd, millest tal pole aimugi ja on tööpinki vaid eemalt näinud. Asendaja töö on vähem professionaalne. On selge, et oma masinat tunneb oma töömees kõige paremini. Kas on sama töötaja omandanud ilmselt oma tööks optimaalsed töövõtted, et kiiresti ja osavalt töötada.
  

2. Toodangule või materjalidele tekitatud kahju

• Asendus-, parandus-, ümbertöötlemiskulud – kui on katki läinud masin, seade, tööpink või on viga saanud see materjal, millega peaks töötama;
  
• Toodangu hilinemine, sest seadme purunemise tõttu tekivad viivitused. Kuid klient ei ole süüdi, et tööga hakkama ei saanud, tulemuseks on kliendi rahulolematus ;
  
• Kahju likvideerimiseks kulunud aeg, ka kliendi rahulolematuse leevendamiseks tehtavad lisakulutused (kasvõi allahindlus , et klient pahaseks ei jääks).
  

3. Ettevõttele või töövahenditele tekitatud kahju

• Remondi kogumaksumus (kui ei arvestata üksikesemete kaupa), transpordikulud remonditöökotta toimetamisel;
  
• Tootmiskadu/toodangu hilinemine vahendite ajutise puudumise tõttu;
  
• Ajutise asendamise kulud;
  
• Remondiaegne tootmise katkestus .
  

4. Muud kulud

• Teiste töötajate kulutatud aeg õnnetusjuhtumis osalemise või juhtumi arutamise tõttu, kuivõrd paratamatult puudutab see juhtub oma tagajärgede uurimise tõttu nii teisi töötajaid, töökeskkonnavolinikke jne. Seletused nii ettevõttesisestele uurijatele, kui ka raskete või surmaga lõppenute puhul tööinspektorile, vahel ka ajakirjandusele;
  
• Uurimiseks kulutatud aeg, vajadusel suurtes kogustes paberite täitmine, seletuse kogumine, skeemide tegemine, uurimiskokkuvõtete koostamine, tööõnnetuste raporti koostamine, kehtiva seadusandluse ülelugemine;
  
• Kaebuse esitamisega seotud administratiivkulud ( hagi tööandja vastu vms). Suureks kuluks on ka kohtumeditsiinilise ekspertiisi tasu;
  
• Ametiühingute võimalik sekkumine;
  
• Ebakindlustunde tekkimine töötajate hulgas. On selge, et sagedased tööõnnetused ei ole hea õhustiku loojaks ettevõttes.
  

Õnnetusjuhtumisest tekivad ka teistsugused kulud – mittemateriaalne mõju, mis seisneb firma maine kahjustamises, äritegevuse kahjustamises ja moraalses kahjus.

KOKKUVÕTE

Tubli töötaja on iga ettevõtte tugitalaks. Rahuloleva töötajaskonna moraal on kõrgem ning nad on lojaalsemad. Ettevõttesisene soe kliima loob suured eeldused ka kasumi teenimiseks, mis on ettevõtluse peamine eesmärk. Ning kõik need punktid on saavutatavad, kui ettevõte on endale loonud turvalise ja ohutu töökeskkonna. See protsess nõuab aega ja hulgaliselt ressursse, kui lõppfaasis omab väga suurt kasutegurit. Ning kui tuua veel esile lugematu arv probleeme, mis tekivad ainult defektse töökeskkonna abil, siis võib küll väita, et töötervishoiuga tegelemine on ettevõtluses vitaalse tähtsusega tegevus. Lõpptulemiks on kõikide osapoolte, töötaja, tööandja ja riigi rahulolu.

KASUTATUD KIRJANDUS

1. Soon, S.; Soon, A. 2003. Töötervishoid Ettevõttes.
2. Vogel , L. 2002. Töötervishoid – Kaheksa valdkonda Euroopa ühenduse poliitika jaoks.
3. Ten- Team OÜ. 2008. Tööohutuse ja töötervishoiu käsiraamat 2008/09.
4. (autor teadmata). 2007. Uued suunad Euroopa liidu töötervishoiu ja tööohutuse strateegias 2007-2012
http://www.eesti.ee/est/elukaar/tooealine/tootervishoid_ja_tooohutus/
http://www.ti.ee/index.php?page=16
http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/occupationalhealth.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Occupational_safety_and_health
15