Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti ajalooperioodid (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millise perioodiga Eesti ajaloos on seotud järgmised märksõnad?
  • Millise sajandiga Eesti ajaloos on seotud järgmised sündmused või märksõnad?

Lõik failist

5
EESTI AJALOO PERIOODID /
Lühiiseloomustus:

MUINASAEG
(~10 tuh.a.eKr.-1227)

  • Pärast jääaja lõppu toimub Eesti ala järk-järguline asustamine ja kasvab rahvaarv (perioodi lõpuks ~150 tuhat ).
  • Periood jaguneb peamiste tööriistade valmistamise järgi kiviajaks, pronksi- ja rauaajaks.
  • Keskmisel kiviajal (e. mesoliitikumis) Kunda kultuuri perioodil kujuneb välja esmaasustus.
  • Nooremal kiviajal (e.neoliitikumis) Kammkeraamika kultuuri ajal jõuavad Eesti alale soome-ugri hõimude esivanemad ning võetakse kasutusele keraamika (savinõud).
  • Nooremal kiviaja lõpul Venekirveste kultuuri perioodil mindi anastavalt majanduselt (küttimiselt / koriluselt / kalapüügilt) üle viljelevale majandusele- algas karjakasvatus ja algeline põlluharimine.
  • Rauaajal muutus põlluharimine ja karjakasvatus peamisteks elatusaladeks (alepõllundus ja söödiviljelus; kaheväljasüsteem).
  • Muinasaja lõpul kujunesid välja kihelkonnad ja nende omavahelised liidud- maakonnad (8 suuremat); riikluse tekkeni Eesti alal muinasaja jooksul ei jõuta.
  • Muinaseestlaste usund oli animistlik- usuti elus ja eluta looduse hingestatusse ning kummardati loodusega seotud jumalaid ja haldjaid.
  • Muinasaja lõpuks loetakse muistset vabadusvõitlust 1208-1227.
  • Muinasaja lõpu ja eestlaste muistse vabadusvõitluse tähtsaimaks allikaks on (Läti) Henriku Liivimaa kroonika.

KESKAEG (ka ORDUAEG)
(1227-1558):

  • Muistse vabadusvõitluse lüüasaamise tulemusena tekkis Eesti alale (keskaegne nimetus Vana-Liivimaa) esmakordselt riiklus- Liivi ordu, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond ja Taani kuningriigi valdused .
  • Euroopa eeskujudest lähtuvalt kujunes Eesti alal välja läänikorraldus (e. feodaalkorraldus).
  • Vallutusjärgselt (13.sajandil) toimus eestlaste kristianiseerimine (e. ristiusustamine ); valitsevaks usundiks kuni 1520 -ndatel alanud reformatsioonini oli katoliiklus . Tegutsesid kloostrid .
  • Eestlased allutati võõrvalitsejate ülemvõimule; perioodi jooksul nende õiguseid ja vabadusi vähendati pidevalt ning keskaja lõpuks oli enamus eesti talupoegadest pärisorjastatud ja sunnismaised.
  • Suurimaks katseks taastada muistne eestlaste iseseisvus oli Jüriöö ülestõus (1343-1345).
  • Keskajal (13-14.saj.) kujunesid Eesti alale linnad (9 tk), mis olid käsitöö ja kaubanduse keskusteks.
  • Linnades kujunes välja tsunftikorraldus.
  • Eesti linnad (Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu) osalesid hansakubanduses Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel.
  • Omavaheliste pingete leevendamiseks ja välissuhete koordineerimiseks pidasid Vana-Liivimaa seisused (Liivi ordu, piiskopid, vasallid ja linnade esindajad) alates 15.sajandi algusest maapäevi.
  • Valitsevateks ehitus- ja kunstistiilideks olid romaani stiil (kuni 13.sajandi lõpuni) ja gooti stiil (13.sajandi lõpp-16.sajand).
  • 1520-ndatel aastatel jõudis Eesti alale usupuhastus (e. reformatsioon ), mille tulemusena jäi Eesti ala kuni 17.sajandi alguseni usuliselt jagatuks (½ olid katoliiklased ja ½ luterlased).
  • Reformatsiooni tulemusena pandi alus eestikeelsele kirjasõnale- 1525 esimene teadaolev eestikeelne trükis; 1535 esimene osaliselt säilinud trükis ( Wanradt -Koelli katekismus ).
  • Keskaja lõpu ja Liivi sõja olulisemaks allikaks oli 1578 ilmunud Balthasar Russowi “Liivimaa provintsi kroonika”.

UUSAEG
(NB! Jagatakse tavaliselt valitsevate võõrvõimude järgi
alaperioodideks):
EESTI KOLME KUNINGA
VALDUSES

(1583-1629 / 1645)

  • Keskaja lõpuks loetakse Liivi sõja algust (1558), mille käigus likviteeritakse keskaegsed väikeriigid ja enamus Vana-Liivimaa aladest vallutatakse Vene vägede poolt.
  • Liivi sõtta sekkusid ka Taani, Rootsi ja Poola ning Liivi sõja lõpuks (1583) oli Eesti ala ära jagatud nende kolme riigi vahel.

ROOTSI AEG
(erinevates Eesti piirkondades algus erinevatel aegadel - 1561 Tallinn
/ 1583 Põhja-Eesti/ Lõuna-Eesti 1629 / Saaremaa 1645 kuni 1710 /
1721):
  • Liivi sõja (1558-1583), Rootsi-Poola (1600-1629) ja Rootsi-Taani sõdade tulemusena kehtestati kogu Eesti alal Rootsi võim.
  • Kujunes välja halduskorraldus , mille järgi Eesti ala jaotati Eestimaa- ja Liivimaa kubermangudeks ja kubermangud omakorda maakondadeks (väiksemate muudatustega kehtis kuni 1917)
  • Lõplikult kujunesid välja Eestimaa-, Liivimaa- ja Saaremaa rüütelkonnad (e. kohaliku aadli omavalitsusorganid), mis omasid kohalike küsimuste otsustamisel suurt sõnaõigust.
  • 1680-ndatel viidi läbi reduktsioon (e. eramõisate osaline riigistamine), mis parandas oluliselt eestlastest talupoegade olukorda.
  • Hakkasid kujunema manufaktuurid (e. käsitööl põhinevad suurettevõtted).
  • Rahvaarvu vähendas oluliselt nn. suur nälg (1695-1697), mille tulemusena suri nälga ~75 tuhat inimest ja rahvaarv langes ~300 tuhandele.
  • Valitsevaks usundiks muutus luterlus .
  • Tartu külje alla Piiskopimõisa rajati.Forseliuse seminar (1684-1688) talurahvakoolide õpetajate väljaõpetamiseks; see aitas oluliselt kaasa talurahvahariduse edendamisele ning lugemisoskuse levimisele eestlaste hulgas.
  • 1686 anti välja lõuna-eesti murdeline Uus Testament (Andreas ja Andrian Virginius).
  • Koostati eesti keele grammatikad.
  • 1630 ja 1631 rajati Tartusse ja Tallinasse gümnaasiumid.
  • 1632 avati Tartus Ülikool (Academia Gustaviana).
  • Valitsevaks ehitus- ja kunstistiiliks oli barokk .

VENE AEG
(1710 faktiliselt / 1721 juriidiliselt kuni 1917):

  • Põhjasõja (1700-1721) tulemusena kehtestus Vene võim kogu Eesti ala üle.
  • Vallutusjärgselt kehtestati Balti erikord (kehtis kuni1880-ndate aastateni) e. Balti kubermangude laialdane omavalitsus .
  • Viidi läbi restitutsioon (e. riigistatud eramõisate tagastamine nende endistele omanikele).
  • Eesti talupoegade õiguslik olukord oli 18.sajandil läbi aegade halvim (1739 Roseni deklaratsioon).
  • Katariina II poolt kehtestatud asehalduskorraldusega (1783-1796) kaotati ajutiselt Balti erikord.
  • 1739 Ilmus Piibel eesti keeles (tõlkis A.Thor Helle).
  • 18.sajandi lõpul sai valitsevaks ehitus- ja kunstistiiliks klassitsism
  • 1802 taasavati Tartu Ülikool.
  • 1816 Eestimaa ja 1819 Liivimaa kubermangus kaotati pärisorjus.
  • 19.sajandi alguses kujunes välja talurahva omavalitsus - vald.
  • 1845 algas Lõuna-Eestis usuvahetusliikumine, mille käigus läks ~60 tuhat inimest luterlusest üle vene õigeusku.
  • 19.sajandi keskpaiga talurahvaseadustega mindi järk-järgult teorendilt üle raharendile ja lubati talude päriseksostmist.
  • 1860-ndatel algas väljarändamisliikumine, mille käigus kümned tuhanded eestlased asusid elama Venemaa suurlinnadesse (N:Petrburi) ja rajasid eesti külasid üle kogu Vene impeeriumi.
  • 1857 hakkas ilmuma J.V.Jannseni Perno Postimees, millega pandi alus järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele.
  • 1857-1861 ilmus rahvuseepos “Kalevipoeg”.
  • 1870-1880-ndatel kehtestati kogu Eesti alal koolisundus.
  • 1850-1860-ndatel algas eestlaste rahvuslik liikumine (rahvuslik ärkamisaeg).
  • 1869 toimus Tartus esimene üldlaulupidu
  • 1880-ndatel alustati Eestis venestusreforme ning kaotati Balti erikord.
  • 1870-ndatel alustati Eestis raudteevõrgu väljaehitamist.
  • 20.sajandi alguseks kujunesid Eestis välja poliitilised voolud ja 1905 revolutsiooni tulemusena (17.oktoobri manifest) esimesed partied.
  • 1905 toimus Eestis (analoogselt Venemaaga) isevalitsuse vastane revolutsioon , mille käigus toimusid streigid , peeti isevalitsusevastaseid demonstratsioone, nõuti demokraatiat ja põletati mõisaid. Revolutsioon suruti repressioone ja järeleandmiseid tehes maha.
  • 1909 loodi Raadi mõisas Eesti Rahva Muuseum .
  • 1914-1918 toimus Esimene maailmasõda. Vene sõjaväkke mobiliseeriti ~100 000 eestlast, kellest ~ 1 hukkus. Sõjategevus jõudis Eesti territooriumile 1917 sügisel.
  • 1917 Veebruarirevolutsiooni tulemusena loodi eestlastega asustatud aladest ühtne rahvuskubermang, millele anti laialdane autonoomia (kubermangukomissar J.Poska, nõuanev organ demokraatlikult valitud Maapäev). Hakati looma rahvusväeosi.
  • 1917 toimus enamlaste riigipööre (Oktoobripööre) ning kehtestati üheparteiline diktatuur.

EESTI VABARIIK
(1918 – 1940):

  • 24.02.1918 kuulutati Päästekomitee poolt välja Eesti Vabariigi iseseisvus.
  • 1918 veebruari lõpp kuni 1918 novembri keskpaik oli Eesti okupeeritud Saksa vägede poolt.
  • 1918 november kuni 1920 veebruar toimus Vabadussõda; tõrjuti tagasi Eesti iseseisvumist mitte tunnistava Nõukogude Venemaa vallutuskatsed.
  • 1919 aprillis valiti Asutav Kogu, kes võttis vastu maareformi (1919 oktoober) ja esimese põhiseaduse (1920 juuni).
  • 2.veebruaril 1920 sõlmis Eesti Nõukogude Venemaaga Tartu rahuleping ; Venemaa tunnistas esimese riigina Eesti iseseisvust de jure (juriidiliselt).
  • 1.detsembril 1924 suruti maha kommunistide mässukatse Tallinnas.
  • 1930 puhkes Eestis majanduskriis, mis aitas kaasa sisepoliitilise kriisi puhkemiseni ja vabadussõdalaste liikumise populaarsuse kasvamiseni.
  • 12.märtsil 1934 korraldasid tollane riigivanem K.Päts ja J.Laidoner sõjaväelise riigipöörde ja kehtestati autoritaarne diktatuur; parlament sunniti sama aasta oktoobris “vaikivasse olekusse”.
  • 1938 valiti K.Päts Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks.
  • 1939 septembris sunniti NSVL ultimaatumiga Eestile peale baasideleping, mille alusel loodi Eestis nõukogude sõjaväebaasid.

EESTI NSV ( NSVL okupatsioon Eestis)
(1940 – 1991):

  • 1940 juunis okupeeriti Eesti Nõukogude vägede poolt; viidi läbi riigipööre; kehtestati nõukogude võim ja Eesti inkorporeeriti NSVL koosseisu (6.august).
  • 1940 – 1941 viidi Eestis läbi punast terrorit; alustati nõukogulikku maareformi; natsionaliseeriti tööstusettevõtted ja maa.
  • 1941 juunis küüditati Eestist ~11 000 inimest.
  • 1941 suvi kuni1944 sügis oli Eesti Saksa okupatsiooni all.
  • 1944 septembris tehti Otto Tiefi valitsuse poolt ebaõnnestunud katse Eesti omariikluse taastamiseks.
  • 1944 sügisel taasokupeeriti Eesti Nõukogude vägede poolt.
  • 1940-ndate lõpul alustati Eestis kollektiviseerimist (kolhooside rajamist ) ja kiirendatud tempos industrialiseerimist, millega kaasnes taditsioonilise maakultuuri hävitamine, muulaste massiline migratsioon Eestisse jne.
  • 1944-1953 pidasid eesti metsavennad võitlust Nõukogude võimu vastu.
  • 1949 märtsiküüditamisega viidi Siberi vangilaagritesse ja asumisele ~20 000 eestlast.
  • 1950 toimus EKP VIII pleenum, mille tulemusena süvenes stalinism ja isikukultus ning juunikommunistidest juhtkond asendati Moskva -meelsemate tegelastega.
  • 1967 – 1968 oli Tartus nn. komsomoliopositsiooni kõrgaeg.
  • 1978 algas seoses K.Vaino EKP Keskkomitee I sekretäriks valimisega uusvenestuse aeg; tugevdati repressioone teisitimõtlejate suhtes ning hakati juurutama ühepoolset kakskeelsust.
  • 1980 puhkesid Tallinnas vastuseks kasvavale venestamisele noorsoorahutused. Võimude repressioone kritiseerisid Eesti kultuuritegelased nn. “40 kirjaga.
  • 1986 algas Eestis fosforiidikampaania , pannes aluse nn. uuele ärkamisajale, mis viis lõppkokkuvõttes Eesti taasiseseisvumisele 1991 aasta 20.augustil.

1. Millise perioodiga Eesti
ajaloos on seotud järgmised märksõnad? Paigutage märksõnad
Eesti ajalooperioodid #1 Eesti ajalooperioodid #2 Eesti ajalooperioodid #3 Eesti ajalooperioodid #4 Eesti ajalooperioodid #5
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 464 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor despondency Õppematerjali autor
lühiiseloomustus

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

Keskaeg - pöördepunkt eesti ajaloos

Keskaeg pöördepunkt eestlaste ajaloos Keskaega nimetati ka orduajaks see oli 1227-1558 aastatel. Muistse vabadusvõitluse lüüasaamise tulemusena tekkis Eesti alale (keskaegne nimetus Vana-Liivimaa) esmakordselt riiklus- Liivi ordu, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond ja Taani kuningriigi valdused. Euroopa eeskujudest lähtuvalt kujunes Eesti alal välja läänikorraldus (e. feodaalkorraldus).Vallutusjärgselt (13.sajandil) toimus eestlaste ristiusustamine. Valitsevaks usundiks kuni 1520- ndatel oli katoliiklus. Tegutsesid ka paljud kloostrid. Eestlased allutati võõrvalitsejate ülemvõimule, selle perioodi jooksul nende õiguseid ja vabadusi vähendati pidevalt ning keskaja lõpuks oli enamus eesti talupoegadest pärisorjastatud ja sunnismaised. Suurimaks katseks taastada muistne eestlaste

Ajalugu
thumbnail
24
docx

Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

kogunesid), kujunes kauplemine→ vajadus vara kaitsta→ kindlustatud asulad. Rauaaeg. Põlluharimine + karjakasvatus → paikne eluviis, rahva arvukuse kasv→ asustuse tihenemine, kasutusele mandri sisealad→ talude kujunemine (sh ka mõisad). Kaubandussidemed. Eestlaste esivanemate kujunemine. On olemas 2 teooriat: vana teooria (saabusid ca 5000 a tagasi- seos kammkeraamika hõimuga) ja uus teooria (3 hõimu segunemisel). Esimesi inimesi, kes Eesti aladele jõudsid nim Kunda kultuuri esindajateks (ca 10 000 a tagasi, leiud Pullist)→ täpne päritolu teadmata, elanikke mitte üle tuhande. Kammkeraamika kultuuri esindajad (ida poolt, ca 5000 a tagasi), nende vaasidel eriline kammiga tehtud muster; mongoliidne välimus. Eestlased said keele! Venekirves ehk nöörkeraamikakultuuri esindajad (neil olid paadi- ehk venekujulised kirved); algelised põlluharijad- karjakasvatajad; inimesed tulid lõuna poolt→ nendelt europiidne välimus!

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Eesti muinasaeg-eesti nsv

Pärnu ja Saaremaa) Sündmus, Muistne 1238. Stensby leping Taani ja Ordu vahel, millega Taani sai 1600-1629. Poola-Rootsi sõda > mille järel vabadusvõitlus oma alad Põhja-Eestis tagasi. Altmargi vaherahu > L-Eesti ja P-Läti muutus (1208-1227). Eesti 1346. Jüriöö ülestõusu (1345.) järel müüb Taani oma alad Rootsile võõrvõim või ala jagati esimest Saksa Ordule, kes annab need 1347. valitseda Liivi Ordule. 1643-1645. Rootsi-Taani sõda > haldusjaotus korda võõrvõimude 1558-1583 Liivi sõda Brömsebro rahu > Saaremaa Rootsile vahel *Jam Zapolski vaherahu 1582. Poola ja Venemaa vahel. > L- 1700-1721

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Eesti ajaloo kokkuvõttev skeem

orduriik millele kuulus kuni 1238 ja alates (1346) Saksa ordule, see annab omakorda (1347) rajamine, munga ordud, domiiklased, 1346st ka Taani valdus Liivi ordule valitseda tsistertslased, 16.saj alugses reformatsioon ja 1558-1583 Liivi sõda ­ Vana-Liivimaa poliitilise sellega seoses sellega esimene eesti keelne süsteemi kokkuvarisemine, Eestis 3 kuninga võim raamat, kunstist Gooti stiil, rajati esimesed 1582 Jam Zapolski vaherahu (Poola ja Venemaa) koolid Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Poolale

Ajalugu
thumbnail
10
pdf

Eesti ajalugu

Saare-Lääne Piiskopkond 1242 ­ Jäälahing Tartu Piiskopkond 1248 ­ Tallinn saab linnaõigused Liivi Ordu alad | Stensby 1238 leppega läks Järvamaa Taanilt Ordu alla 23/04/1343 ­ puhkeb Jüriöö ülestõus 1346 ­ Taani kuningas müüb Põhja Eesti Saksa ordule. 1242 ­ Jäälahing Ordu ja venelaste vahel. Pannakse paika piir ida ja lääne 1421 ­ Peetakse esimene Liivimaa maapäev 1492 ­ Venelased rajavad Jaanilinna kindluse vahel. 1502 ­ Plettenberg võidab venelasi Smolino lahingus ja 1297 ­ esimene Vana-Liivimaa kodusõda. Ordu vs piiskopkonnad ja Riia

Ajalugu
thumbnail
10
doc

Eesti ajalugu kuni Vaikiva ajastuni

kristlik Lääs Tähtsamad sündmused: · Ümera lahing (1210)- eestlaste võit · Madisepäeva lahing (1217) ­ peeti Viljandi lähedal, eestlased said rängalt lüüa; eeslaste poolel langes Lembitu, vaenlaste poolel Kaupo; Lõuna-Eesti tunnustas sakslaste ülemvõimu · Taanlaste retk Lindanise (Tallinna) alla (1219)- Taanlased olid edukad, ehitasid Toompeale tugeva kivilinnuse · Tartu vallutamine ( 1224) ­ suurem vastupanu Eesti mandriosas murti · Muhu ja Valjase linnuse alistamine 1227 Tagajärjed: · Eestlased alistusid lepingulisel teel, säilitades esialgu autonoomia, isiklik vabadus säilis ( pärisorjus kehtestati hiljem), tavad ja kombed jäid kauaks ajaks osaks muinasusundist · Eestlased kaotasid võimaluse ise oma saatuse üle otsustada, lahingutes langes suur osa energilisemast ning ettevõtlikumast rahvast ( n-ö eliit ja ülikkond)

Eesti ajalugu
thumbnail
58
pdf

Eesti Uusaeg

EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste ­ maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud

Eesti uusaeg
thumbnail
6
doc

Varauusaeg. Konspekt KT jaoks.

" Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Moskva tsaaririik ­ soov saada ligipääs Läänemerele ja tahtmine sadamaid saada; Alustas sõda. Tulemused Aastaks 1561 ­ Juunis andsid Harju-Viru vasallid ja Järvamaa aadel ning Tallinna linn Rootsi kuningale usaldusvande. 28. novembril Vilniuses sõlmitud lepinguga andsid ordu ja Riia peapiiskopkond (Iseseisev Liivimaa riik) andsid end täielikult Poola kuninga Sigismund II Augusti valitsemise alla. Eesti ala oli ära jaotatud Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa vahel. Ordu ja peapiiskopkonna alad jagati kaheks: Kurama hertsogriik ja Üleväina-Liivimaa. Aastaks 1583 ­ Liivi sõja lõpp. 10. augustil Venemaa ja Rootsi sõlmisid Pljussa vaherahu, millega Rootsi kätte jäeti Põhja-Eesti kui ka Inglismaal vallutatud linnused. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi aga kuni 1648. aastani Taani koosseisu

Ajalugu




Kommentaarid (3)

mystery profiilipilt
mystery: Kontrolltööks õppimisel oli antud materjalist kasu. Palju aastaarve.
14:05 04-01-2009
katriinhu profiilipilt
katriinhu: Sain kõik mis vaja oli =))
19:45 01-02-2012
artjom2121 profiilipilt
artjom2121: hea
12:02 25-11-2018



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun