Eesti ajalooperioodid (3)

5
EESTI AJALOO PERIOODID / Lühiiseloomustus:
MUINASAEG (~10 tuh.a.eKr.-1227)

• Pärast jääaja lõppu toimub Eesti ala järk-järguline asustamine ja kasvab rahvaarv (perioodi lõpuks ~150 tuhat ).
  
• Periood jaguneb peamiste tööriistade valmistamise järgi kiviajaks, pronksi- ja rauaajaks.
  
• Keskmisel kiviajal (e. mesoliitikumis) Kunda kultuuri perioodil kujuneb välja esmaasustus.
  
• Nooremal kiviajal (e.neoliitikumis) Kammkeraamika kultuuri ajal jõuavad Eesti alale soome-ugri hõimude esivanemad ning võetakse kasutusele keraamika (savinõud).
  
• Nooremal kiviaja lõpul Venekirveste kultuuri perioodil mindi anastavalt majanduselt (küttimiselt / koriluselt / kalapüügilt) üle viljelevale majandusele- algas karjakasvatus ja algeline põlluharimine.
  
• Rauaajal muutus põlluharimine ja karjakasvatus peamisteks elatusaladeks (alepõllundus ja söödiviljelus; kaheväljasüsteem).
  
• Muinasaja lõpul kujunesid välja kihelkonnad ja nende omavahelised liidud- maakonnad (8 suuremat); riikluse tekkeni Eesti alal muinasaja jooksul ei jõuta.
  
• Muinaseestlaste usund oli animistlik- usuti elus ja eluta looduse hingestatusse ning kummardati loodusega seotud jumalaid ja haldjaid.
  
• Muinasaja lõpuks loetakse muistset vabadusvõitlust 1208-1227.
  
• Muinasaja lõpu ja eestlaste muistse vabadusvõitluse tähtsaimaks allikaks on (Läti) Henriku Liivimaa kroonika.
  

KESKAEG (ka ORDUAEG) (1227-1558):

• Muistse vabadusvõitluse lüüasaamise tulemusena tekkis Eesti alale (keskaegne nimetus Vana-Liivimaa) esmakordselt riiklus- Liivi ordu, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond ja Taani kuningriigi valdused .
  
• Euroopa eeskujudest lähtuvalt kujunes Eesti alal välja läänikorraldus (e. feodaalkorraldus).
  
• Vallutusjärgselt (13.sajandil) toimus eestlaste kristianiseerimine (e. ristiusustamine ); valitsevaks usundiks kuni 1520 -ndatel alanud reformatsioonini oli katoliiklus . Tegutsesid kloostrid .
  
• Eestlased allutati võõrvalitsejate ülemvõimule; perioodi jooksul nende õiguseid ja vabadusi vähendati pidevalt ning keskaja lõpuks oli enamus eesti talupoegadest pärisorjastatud ja sunnismaised.
  
• Suurimaks katseks taastada muistne eestlaste iseseisvus oli Jüriöö ülestõus (1343-1345).
  
• Keskajal (13-14.saj.) kujunesid Eesti alale linnad (9 tk), mis olid käsitöö ja kaubanduse keskusteks.
  
• Linnades kujunes välja tsunftikorraldus.
  
• Eesti linnad (Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu) osalesid hansakubanduses Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel.
  
• Omavaheliste pingete leevendamiseks ja välissuhete koordineerimiseks pidasid Vana-Liivimaa seisused (Liivi ordu, piiskopid, vasallid ja linnade esindajad) alates 15.sajandi algusest maapäevi.
  
• Valitsevateks ehitus- ja kunstistiilideks olid romaani stiil (kuni 13.sajandi lõpuni) ja gooti stiil (13.sajandi lõpp-16.sajand).
  
• 1520-ndatel aastatel jõudis Eesti alale usupuhastus (e. reformatsioon ), mille tulemusena jäi Eesti ala kuni 17.sajandi alguseni usuliselt jagatuks (½ olid katoliiklased ja ½ luterlased).
  
• Reformatsiooni tulemusena pandi alus eestikeelsele kirjasõnale- 1525 esimene teadaolev eestikeelne trükis; 1535 esimene osaliselt säilinud trükis ( Wanradt -Koelli katekismus ).
  
• Keskaja lõpu ja Liivi sõja olulisemaks allikaks oli 1578 ilmunud Balthasar Russowi “Liivimaa provintsi kroonika”.
  

UUSAEG (NB! Jagatakse tavaliselt valitsevate võõrvõimude järgi alaperioodideks):
EESTI KOLME KUNINGA VALDUSES (1583-1629 / 1645)

• Keskaja lõpuks loetakse Liivi sõja algust (1558), mille käigus likviteeritakse keskaegsed väikeriigid ja enamus Vana-Liivimaa aladest vallutatakse Vene vägede poolt.
  
• Liivi sõtta sekkusid ka Taani, Rootsi ja Poola ning Liivi sõja lõpuks (1583) oli Eesti ala ära jagatud nende kolme riigi vahel.
  

ROOTSI AEG (erinevates Eesti piirkondades algus erinevatel aegadel - 1561 Tallinn / 1583 Põhja-Eesti/ Lõuna-Eesti 1629 / Saaremaa 1645 kuni 1710 / 1721):

• Liivi sõja (1558-1583), Rootsi-Poola (1600-1629) ja Rootsi-Taani sõdade tulemusena kehtestati kogu Eesti alal Rootsi võim.
  
• Kujunes välja halduskorraldus , mille järgi Eesti ala jaotati Eestimaa- ja Liivimaa kubermangudeks ja kubermangud omakorda maakondadeks (väiksemate muudatustega kehtis kuni 1917)
  
• Lõplikult kujunesid välja Eestimaa-, Liivimaa- ja Saaremaa rüütelkonnad (e. kohaliku aadli omavalitsusorganid), mis omasid kohalike küsimuste otsustamisel suurt sõnaõigust.
  
• 1680-ndatel viidi läbi reduktsioon (e. eramõisate osaline riigistamine), mis parandas oluliselt eestlastest talupoegade olukorda.
  
• Hakkasid kujunema manufaktuurid (e. käsitööl põhinevad suurettevõtted).
  
• Rahvaarvu vähendas oluliselt nn. suur nälg (1695-1697), mille tulemusena suri nälga ~75 tuhat inimest ja rahvaarv langes ~300 tuhandele.
  
• Valitsevaks usundiks muutus luterlus .
  
• Tartu külje alla Piiskopimõisa rajati.Forseliuse seminar (1684-1688) talurahvakoolide õpetajate väljaõpetamiseks; see aitas oluliselt kaasa talurahvahariduse edendamisele ning lugemisoskuse levimisele eestlaste hulgas.
  
• 1686 anti välja lõuna-eesti murdeline Uus Testament (Andreas ja Andrian Virginius).
  
• Koostati eesti keele grammatikad.
  
• 1630 ja 1631 rajati Tartusse ja Tallinasse gümnaasiumid.
  
• 1632 avati Tartus Ülikool (Academia Gustaviana).
  
• Valitsevaks ehitus- ja kunstistiiliks oli barokk .
  

VENE AEG (1710 faktiliselt / 1721 juriidiliselt kuni 1917):

• Põhjasõja (1700-1721) tulemusena kehtestus Vene võim kogu Eesti ala üle.
  
• Vallutusjärgselt kehtestati Balti erikord (kehtis kuni1880-ndate aastateni) e. Balti kubermangude laialdane omavalitsus .
  
• Viidi läbi restitutsioon (e. riigistatud eramõisate tagastamine nende endistele omanikele).
  
• Eesti talupoegade õiguslik olukord oli 18.sajandil läbi aegade halvim (1739 Roseni deklaratsioon).
  
• Katariina II poolt kehtestatud asehalduskorraldusega (1783-1796) kaotati ajutiselt Balti erikord.
  
• 1739 Ilmus Piibel eesti keeles (tõlkis A.Thor Helle).
  
• 18.sajandi lõpul sai valitsevaks ehitus- ja kunstistiiliks klassitsism
  
• 1802 taasavati Tartu Ülikool.
  
• 1816 Eestimaa ja 1819 Liivimaa kubermangus kaotati pärisorjus.
  
• 19.sajandi alguses kujunes välja talurahva omavalitsus - vald.
  
• 1845 algas Lõuna-Eestis usuvahetusliikumine, mille käigus läks ~60 tuhat inimest luterlusest üle vene õigeusku.
  
• 19.sajandi keskpaiga talurahvaseadustega mindi järk-järgult teorendilt üle raharendile ja lubati talude päriseksostmist.
  
• 1860-ndatel algas väljarändamisliikumine, mille käigus kümned tuhanded eestlased asusid elama Venemaa suurlinnadesse (N:Petrburi) ja rajasid eesti külasid üle kogu Vene impeeriumi.
  
• 1857 hakkas ilmuma J.V.Jannseni “ Perno Postimees ”, millega pandi alus järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele.
  
• 1857-1861 ilmus rahvuseepos “Kalevipoeg”.
  
• 1870-1880-ndatel kehtestati kogu Eesti alal koolisundus.
  
• 1850-1860-ndatel algas eestlaste rahvuslik liikumine (rahvuslik ärkamisaeg).
  
• 1869 toimus Tartus esimene üldlaulupidu
  
• 1880-ndatel alustati Eestis venestusreforme ning kaotati Balti erikord.
  
• 1870-ndatel alustati Eestis raudteevõrgu väljaehitamist.
  
• 20.sajandi alguseks kujunesid Eestis välja poliitilised voolud ja 1905 revolutsiooni tulemusena (17.oktoobri manifest) esimesed partied.
  
• 1905 toimus Eestis (analoogselt Venemaaga) isevalitsuse vastane revolutsioon , mille käigus toimusid streigid , peeti isevalitsusevastaseid demonstratsioone, nõuti demokraatiat ja põletati mõisaid. Revolutsioon suruti repressioone ja järeleandmiseid tehes maha.
  
• 1909 loodi Raadi mõisas Eesti Rahva Muuseum .
  
• 1914-1918 toimus Esimene maailmasõda. Vene sõjaväkke mobiliseeriti ~100 000 eestlast, kellest ~ 1 hukkus. Sõjategevus jõudis Eesti territooriumile 1917 sügisel.
  
• 1917 Veebruarirevolutsiooni tulemusena loodi eestlastega asustatud aladest ühtne rahvuskubermang, millele anti laialdane autonoomia (kubermangukomissar J.Poska, nõuanev organ demokraatlikult valitud Maapäev). Hakati looma rahvusväeosi.
  
• 1917 toimus enamlaste riigipööre (Oktoobripööre) ning kehtestati üheparteiline diktatuur.
  

EESTI VABARIIK (1918 – 1940):

• 24.02.1918 kuulutati Päästekomitee poolt välja Eesti Vabariigi iseseisvus.
  
• 1918 veebruari lõpp kuni 1918 novembri keskpaik oli Eesti okupeeritud Saksa vägede poolt.
  
• 1918 november kuni 1920 veebruar toimus Vabadussõda; tõrjuti tagasi Eesti iseseisvumist mitte tunnistava Nõukogude Venemaa vallutuskatsed.
  
• 1919 aprillis valiti Asutav Kogu, kes võttis vastu maareformi (1919 oktoober) ja esimese põhiseaduse (1920 juuni).
  
• 2.veebruaril 1920 sõlmis Eesti Nõukogude Venemaaga Tartu rahuleping ; Venemaa tunnistas esimese riigina Eesti iseseisvust de jure (juriidiliselt).
  
• 1.detsembril 1924 suruti maha kommunistide mässukatse Tallinnas.
  
• 1930 puhkes Eestis majanduskriis, mis aitas kaasa sisepoliitilise kriisi puhkemiseni ja vabadussõdalaste liikumise populaarsuse kasvamiseni.
  
• 12.märtsil 1934 korraldasid tollane riigivanem K.Päts ja J.Laidoner sõjaväelise riigipöörde ja kehtestati autoritaarne diktatuur; parlament sunniti sama aasta oktoobris “vaikivasse olekusse”.
  
• 1938 valiti K.Päts Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks.
  
• 1939 septembris sunniti NSVL ultimaatumiga Eestile peale baasideleping, mille alusel loodi Eestis nõukogude sõjaväebaasid.
  

EESTI NSV ( NSVL okupatsioon Eestis) (1940 – 1991):

• 1940 juunis okupeeriti Eesti Nõukogude vägede poolt; viidi läbi riigipööre; kehtestati nõukogude võim ja Eesti inkorporeeriti NSVL koosseisu (6.august).
  
• 1940 – 1941 viidi Eestis läbi punast terrorit; alustati nõukogulikku maareformi; natsionaliseeriti tööstusettevõtted ja maa.
  
• 1941 juunis küüditati Eestist ~11 000 inimest.
  
• 1941 suvi kuni1944 sügis oli Eesti Saksa okupatsiooni all.
  
• 1944 septembris tehti Otto Tiefi valitsuse poolt ebaõnnestunud katse Eesti omariikluse taastamiseks.
  
• 1944 sügisel taasokupeeriti Eesti Nõukogude vägede poolt.
  
• 1940-ndate lõpul alustati Eestis kollektiviseerimist (kolhooside rajamist ) ja kiirendatud tempos industrialiseerimist, millega kaasnes taditsioonilise maakultuuri hävitamine, muulaste massiline migratsioon Eestisse jne.
  
• 1944-1953 pidasid eesti metsavennad võitlust Nõukogude võimu vastu.
  
• 1949 märtsiküüditamisega viidi Siberi vangilaagritesse ja asumisele ~20 000 eestlast.
  
• 1950 toimus EKP VIII pleenum, mille tulemusena süvenes stalinism ja isikukultus ning juunikommunistidest juhtkond asendati Moskva -meelsemate tegelastega.
  
• 1967 – 1968 oli Tartus nn. komsomoliopositsiooni kõrgaeg.
  
• 1978 algas seoses K.Vaino EKP Keskkomitee I sekretäriks valimisega uusvenestuse aeg; tugevdati repressioone teisitimõtlejate suhtes ning hakati juurutama ühepoolset kakskeelsust.
  
• 1980 puhkesid Tallinnas vastuseks kasvavale venestamisele noorsoorahutused. Võimude repressioone kritiseerisid Eesti kultuuritegelased nn. “40 kirjaga ”.
  
• 1986 algas Eestis fosforiidikampaania , pannes aluse nn. uuele ärkamisajale, mis viis lõppkokkuvõttes Eesti taasiseseisvumisele 1991 aasta 20.augustil.
  

1. Millise perioodiga Eesti ajaloos on seotud järgmised märksõnad? Paigutage märksõnad tabelis õigesse lahtrisse .
Märksõnad: Forseliuse seminar; luterlus muutus valitsevaks usundiks; läänikorralduse kujunemine; restitutsioon; Balti erikord; esimene eestikeelne trükis; reformatsiooni algus; Tartu ülikooli taasavamine ; talurahva omavalitsuse teke; manufaktuuride teke; esimeste gümnaasiumite rajamine; hansakaubandus; katoliiklus oli valitsevaks usundiks; asehalduskorraldus; Suur nälg; eestikeelse Piibli ilmumine ; tsunftikorralduse kujunemine; klassitsism; reduktsioon; Tartu ülikooli asutamine; gooti stiil; talude päriseksostmise algus; linnade teke; eestikeelse Uue Testamendi ilmumine.
Keskaeg
Rootsi aeg
Vene aeg

Millise sajandiga Eesti ajaloos on seotud järgmised sündmused või märksõnad? Kirjutage märksõnad ja sündmused õigesse lahtrisse.
Märksõnad ja sündmused: esimene üldlaulupidu; Henrik kirjutas Liivimaa kroonika; Liivi sõda; pärisorjuse kaotamine; Jüriöö ülestõus; ilmus eestikeelne Piibel; ilmus eestikeelne Uus Testament; Vana-Liivimaal alustati maapäevade pidamist; muistne vabadusvõitlus; Taani müüs oma valdused Saksa ordule; hakkas kujunema talurahvakoolide võrk; ilmus rahvuseepos “Kalevipoeg”; ilmus B.Russowi “Liivimaa provintsi kroonika”; Roseni deklaratsioon; järjepideva eestikeelse ajakirjanduse algus.
13.saj.
14.saj.
15.saj.
16.saj.
17.saj.
18.saj.
19.saj.
3. Nimetage keskajast, Rootsi ajast jne. 5 Teie arvates olulist sündmust või perioodile iseloomulikku nähtust.
Peep Reimer