Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"ajakirjandusele" - 198 õppematerjali

thumbnail
3
docx

M�rim�e ÜCarmen�

LUGEMISLEHT 1. Loetud teose autor ja pealkiri. Teose autor on Prosper Mérimée ja teose pealkiri on “Carmen”. 2. Võimalusel tutvusta lühidalt autorit, toetudes kaanetekstile või ajakirjandusele ( põhjaliku ajakirjandusele tugineva tutvustuse eest saad lisapunkti ) Prosper Mérimée (1803–1870) oli Prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Tema teosed olid romantikasugemelised, tugevaid ja kirglikke karaktereid kujutavad („Carmen”, „Colomba”) ning fantastikasugemeline („Lokis”) proosa ja näidendid. Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta. Teda köitis müstika, ajalugu ja kõik ebatavaline, sellest ta ka kirjutas...

10.Klass Kirjandus
1 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti ajalooperioodid

· 19.sajandi keskpaiga talurahvaseadustega mindi järk-järgult teorendilt üle raharendile ja lubati talude päriseksostmist. · 1860-ndatel algas väljarändamisliikumine, mille käigus kümned tuhanded eestlased asusid elama Venemaa suurlinnadesse (N:Petrburi) ja rajasid eesti külasid üle kogu Vene impeeriumi. · 1857 hakkas ilmuma J.V.Jannseni "Perno Postimees", millega pandi alus järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele . · 1857-1861 ilmus rahvuseepos "Kalevipoeg". · 1870-1880-ndatel kehtestati kogu Eesti alal koolisundus. · 1850-1860-ndatel algas eestlaste rahvuslik liikumine (rahvuslik ärkamisaeg). · 1869 toimus Tartus esimene üldlaulupidu · 1880-ndatel alustati Eestis venestusreforme ning kaotati Balti erikord. · 1870-ndatel alustati Eestis raudteevõrgu väljaehitamist. · 20.sajandi alguseks kujunesid Eestis välja poliitilised voolud ja 1905 revolutsiooni tulemusena (17...

Ajalugu
464 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Johann Voldemar Jannsen

Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka kalendritest ja ajalehtedest. Laulukooride töö hõlbustamiseks andis ta 1860. aastal välja ilmalike laulude kogu ,,Eesti Laulik". Perno Postimees 1865. aastal sai ta lõpuks tänu tutvustele trükikojas loa avaldada oma ajalehte. Trükkal F. W. Borni väljaandel ilmus 5. juunil 1857. aastal ajalehe ,,Perno Postimees ehk Näddalileht" esimene number. See pani aluse eesti ajakirjandusele . Perno Postimehe osa eesti 4 ajakirjanduses iseloomustas Tartu Ülikooli emeriitprofessor, 2002. aasta Jannseni preemia pälvinud Juhan Peegel järgmiselt: ,,Aga kuulutamise leht oli ju ametliku sisuga ja üldloetav ajaleht kui selline tuli ikkagi koos Jannseniga 1857" Ennekuulmatu oli lugejate poole pöördumine ajalehe esimeses numbris: ,,Postimehhe essimenne terretaminne" ülendab seni maarahva nime väärinud...

Kirjandus
60 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Rootsi põhjalik referaat

See oli 1937 aastal. Sõja ajal töötas selles tehases töötas ligi tuhat töölist, kes valmistasid Rootsi pommitus- ja hävituslennukeid. Peale sõda tehti igati loogiline otsus hakata valmistama lennukitehase ruumes autosid. Kogemus, mis oli saadud lennukite ehitusest andis Saabile ainulaadselt hea lähtepositsiooni. 1945 aastal otsustati autoehitusega eralduda lennukitootmise üksusest. Esimene prototüüp valmis 1946 ning seda näidati esmakordselt ajakirjandusele 10. juunil 1947. Autol oli käsitsi valmistatud kere, kahesilindriline kahetaktiline mootor, mille võimsuseks oli märgitud 18 hobujõudu. Saabi iseloomulikud jooned olid olemas juba algusest peale - esisilla vedu ning head aerodünaamilised kerejooned.Tulemuseks on ohutum auto eeskujulike sõidunäitajatega. Autod, mille vorm ja sõidu veetlus loovad kindla omapära erinevalt tesitest sama klassi autodest. Saab oli esimene autotootja, kes esitles turvavöid 1962. aasatal auto põhivarustuses...

Geograafia
237 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Muusikal Marilyn

Grimmi-ja parukameistrid: Ülle Konovalov, Jaana Kukk, Merle Saluveer Helimeistrid: Üllo Kaur, Rain Kõrbe, Üllar Priks Valgusmeistrid: Tiina Barbo, Liila Väli, Villu Konrad, Evald Laur Lavameistrid: Riho Otsma Etenduse juht: Kaisa Sein Autorid Eppu Nuotio Kirjanik ja stsenarist. Kirjutanud 480 stsenaariumi telefilmidele, laste-ja draamalavastustele jne; kokku 26 romaani, luulekogu ja lasteraamatut, lisaks sellele näidendeid, dramatiseeringuid, tõlkeid, kolumne ajakirjandusele , laulutekste. Tiina Brännare Erialalt tantsija, õppinud seda ala New Yorgis, Londonis ja Stockholmis. 1992. aastal sai näitlejakutse Teatrikõrgkoolis, on mänginud muuhulgas mitmetes teleseriaalides ning lavastanud muusikale ja revüükavasid. Matti Seppänen Kunstiprofessor, Soome hinnatumaid moekunstnikke. Lavastaja Kalju Komissarov Kalju Komissarov (sündis 8. märtsil 1946 Võrus) on eesti näitleja, teatri- ja filmilavastaja. Komissarov lõpetas 1964. aastal Tallinna 4...

Muusika
30 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Realism

Eesti realism on hilistekeline,tema kõrval esineb ka naturalismi mõjud,realism naturalismsit avaram,19 saj realismi küpsemine eestis kriitiline realism. Eduard vilde(1865-1933), oli pagenduses euroopas,tegeles kutselise kirjanikuna tallinnas ja berliinis, tõi kirjandusse kaasaegseid suhteid ,kujutas külaelu,tema juhtmõteks oli et näidata inimesi nii nagu oli, looming jaguneb kolme etappi:varajane looming-lähenes realismile,süvenemine sots probleemidesse(musta mantliga mees),naljajutud(vigased pruudid), välja kujunend realism Külmale maale, raudsed käed. Psüholoogiline sigadus(mäeküla piimamees)küpseim romaan. Nätekirjandust kirjutas paguluses,pisuhänd, tabamat ime. Juhan liiv(1864) pärineb peipsiäärest,lasterohkest taluperest.20 saj luule eelkäia, kirjandusse suundus tänu ajakirjandusele,täiendas oma haridust tartus treffn...

Kirjandus
146 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Meediaeetika

Meediaeetika on oluline selleks, et mõista paremini ajakirjanduse eetilisi funktsioone ja põhimõtteid, luua ja uuendada ajakirjanike eetikastandardeid ning edendada eetilist toimimist ja avalikku arutelu. Meedia eesmärke pühitseb avalik huvi tõese informatsiooni järele. Avalikkuse väärtused ja ideaalid määravad ajakirjandusele omistatavad rollid: rahvavalgustaja, tõepaljastaja, infojagaja, neljas võim, demokraatia valvekoer, meelelahutaja, äriprojekt. Samas jätkub arutelu ka näiteks selle üle, mida teha juhul, kui avalikkuses puudub huvi mõne teema vastu, mille käsitlemine mõnest teisest vaatepunktist on oluline (nt kauges riigis toimepandud genotsiid). Ajakirjaniku eetika tegeleb ajakirjaniku professiooniga seotud eetiliste normidega....

Meedia
151 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti realism/Eduard Vilde/Eesti draama tõus/August Kitzberg

G-le. Nagu teisedki 19. sajandi eesti kirjanikud tuli Liiv kirjandusse ajakirjanduse kaudu. 1885. aastal ilmus ajalehes Virulane Liivi luuletus "Maikuu öö". Samal aastal sai ta selle lehe toimetuses Tallinnas esimese töökoha. 1886. aastal püüdis Liiv oma haridust täiendada Tartus H. Treffneri eragümnaasiumis, kuid ei suutnud seal kohaneda. Elas seejärel omaste juures ja tegi kaastööd ajakirjandusele , pani kokku luulekogu, mida ei õnnestunud avaldada. Hiljem töötas paar aastat Viljandis ajalehe Sakala juures ja 1890 leidis koha Tartus ajalehe Olevik juures. Oleviku toimetaja oli A. Grenzstein ja toimetusse kuulus rida kirjanduslikult võimekaid noori mehi (nt K. E. Sööt). Ajalehetöö kõrval tegi Liiv edusamme kirjanduslikus loomingus, avaldas jutte ja luuletusi. 1882 sügisel otsustas Liiv täielikult loomingule pühenduda ja vabakutseliseks hakata. Üüris Tartus toa...

Eesti keel
64 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti Rahvuslik liikumine

Rahvuslik liikumine Eesti talupoegkonna iseteadvuse tõus, mis algas juba rahva pärisorjusest vabastamisega ja kasvas jõudsasti koos suurte muudatustega maa majanduselus XIX sajandi keskel, lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmajoones baltisakslastega. Rahvusliku liikumise algaastate üheks kesksemaks kujuks sai Johann Voldemar Jannsen. Tema esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe asutamine. 1857. aastal sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht ,,Perno Postimees". Jannseni programmiks oli eesti rahva eluolu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames. ,,Perno Postimees" pani püsiva aluse perioodiliselt ilmuvale eesti ajakirjandusele. Majanduslikud raskused sundisid Jannsenit 1864. aastal kolima Tartusse, kus ta asutas uue ajalehe ,,Eesti Postimees". Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865. aastal laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". Seoses läheneva priiuse 50. aastapäevaga hakk...

Ajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Hipiliikumine

Uskumata paremasse tulevikku, elasid nad käesolevale hetkele, pakkumata lahendusi olukorra parandamiseks. Ühiskonna suhtes võeti hoiak: "Meie ei sega teid, jätke ka teie meid rahule". Keskusteks olid USA lääneranniku suurlinnad, peamiselt San Francisco. Lipukirjaks kuulutati armastus, rahu ja valgus, mida sümboliseerisid lilled (siit pärineb hipide teine nimetus "lillelapsed", mis tuli veidi iroonilisena kasutusele ajakirjandusele poolt- nimelt loopisid hipid demonstratsioonidel politseinikele lilli). Üldiselt olid hipide ühised huvid seks, drugs, idamaa usundid & teised keelatud asjad. Loobuti traditsioonilisest perekonnast ja otsustati armastusel põhinevate koosluste kasuks. Pooldati vabu elukombeid ja seksuaalsuhetele piiranguid ei seatud. Seda peetigi armastuseks. Kodudeks said juhuslikud eluasemed, inimesed elasid paariviisiliselt või gruppidena koos seni, kuni tahtmist oli...

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Vabadussõja kindralid ja admiralid

Sille Janu 11b Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord 1. Kindral - Johan Laidoner 2. Kindralmajor - Andres Larka 3. Kindralmajor - Ernst Põdder 4. Kindralmajor - Aleksander Tõnisson 5. Kontadmiral - Johan Pitka 6. Kindralmajor - Aleksander Jaakson 7. Kindralmajor - Gustav Jonson 8. Kindralmajor - Jaan Kruus 9. Kindralmajor - August Kasekamp 10. Kindralmajor - Otto Heinze 11. Kindralmajor - Herbert Brede 12. Kindralmajor - Hugo Eduard Kauler 13. Kindral - Aleksander Einseln 14. Kindralmajor ­ Richard Tomberg 15. Kindralmajor ­ Rudolf Johannes Reimann Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas Johan (ka Johann) Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas ema vanemate Raba renditalus, kus tulevase kindrali isa oli sulaseks. Laidoner õppis 1892 - 1894 Vi...

Riigikaitse
30 allalaadimist
thumbnail
10
doc

P.Pinna, M.Martna,O.Strandman, J.Pitka

aasta sündmustest Eestis. Mihkel Jürissoni varjunime alla ilmunud raamat ,, Punased aastad" aga keelustati ja 1907 lahkus Martna taas Venemaalt. Kümme aastat elas Martna Soomes, sveitsis, 2 Saksamaal, Austrias ja uuesti sveitsis. Kõikjal sõlmis Martna tihedad kontaktid sotsialistliku liikumisega, tegi kaastööd kohalikule ajakirjandusele ja tegeles enesetäiendamisega. Samuti tutvustas ta Euroopa olusid Eesti ajalehtedes. 1910 osales Mihkel Martna Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei Tallinna komitee esindajana Sotsialistliku Internatsionaali kongressil Kopenhaagenis. Maailmasõja aastail tihenesid Martna kontaktid vene emigrantidega, kusjuures tema sümpaatia kaldus selgelt enamlaste poole. Kevadel 1917 naasis ta kodumaale koos juhtivate enamlastega läbi Saksamaa nn. plombeeritud eselonis....

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
6
doc

P.Coelho Alkeemik

,,Paolo Coelho" Paolo Coelho on sündinud 1947. aastal Rio de Janeros. Ta on tegutsenud lühiajaliselt näitekirjaniku ja teatridierktorina, 25-aastaselt otsustas ta pühenduda täielukult muusikale ja ajakirjandusele . Ta on kirjutanud laulusõnu kuulsatele Brasiilia muusikutele nagu seda on Elis Regina, Rita Lee ja Raul Seixas. Ta on olnud hipi ja rännanud mööda maailma ringi, õppides tundma erinevaid kultuure ja religioone. 1982. aastal ilmus tema esimene raamat, ,,Põrgu toimikud", Kolme aasta pärast ilmus ,,Vampirisimi praktiline käsiraamat". 1986 ­ ,,võluri päevik"1988. aastal ilmus ,,Alkeemik". Algul polnud läbimüügi number suur, kuid siiski saavutas lõpuks suure...

Kirjandus
410 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Villem Grünthal-Ridala elu ja looming

1922 abiellus ta soomlanna Ida Emilia Hokkaneniga, kes on tõlkinud soome keelde Tammsaare ,,Kõrboja peremehe" jm. Kuna Taru ülikool enam talle tööd ei pakkunud, asus ta 1923 Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektoriks, kellena töötas surmani. Villem Grünthal-Ridala oli Ungari La Fontaine'i Seltsi välisliige, SKS-i ja Kalevala Seltsi välisliige, EKL-i ja EKS-i liige. 1920. aastail tegi kaastööd eesti ajakirjandusele kuid läks tülli Loomingu ja Eesti Kirjanduse toimetusega. Vanemas eas on ta avaldanud peamiselt keeleteaduslikke töid Soomes, ajakirjas Virittäjä jm. Ta suri Helsingis ja on maetud Hietaniemi kalmistule. 4 II VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA LOOMING Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus...

Kirjandus
73 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Juhan Liiv

sajandi eesti kirjanikud tuli Liiv kirjandusse ajakirjanduse kaudu. 1885. aastal ilmus ajalehes Virulane Liivi luuletus "Maikuu öö". Samal aastal sai ta selle lehe toimetuses Tallinnas esimese töökoha. 1886. aastal püüdis Liiv oma haridust täiendada Tartus H. Treffneri eragümnaasiumis, kuid ei suutnud seal kohaneda. Elas seejärel omaste juures ja tegi kaastööd ajakirjandusele , pani kokku luulekogu, mida ei õnnestunud avaldada. Hiljem töötas paar aastat Viljandis ajalehe Sakala juures ja 1890 leidis koha Tartus ajalehe Olevik juures. Oleviku toimetaja oli A. Grenzstein ja toimetusse kuulus rida kirjanduslikult võimekaid noori mehi (nt K. E. Sööt). Ajalehetöö kõrval tegi Liiv edusamme kirjanduslikus loomingus, avaldas jutte ja luuletusi. 1882 sügisel otsustas Liiv täielikult loomingule pühenduda ja vabakutseliseks hakata. Üüris Tartus toa. Ta töötas...

Eesti keel
100 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Eesti Vabariik 1920-1940

jaanuar astus jõusse uus põhiseadus (suurendas riigivanema võimupiire) 4. Vaikiv ajastu: - 1934. 12 märts Sõjakool ja Kaitseliit toompea oma kontrolli alla - Vabadussõdalased arrekteeriti - Üleriigiline Kaitseseisukord - Puhastustöö riigiaparaadis - Peaministri asetätijaks Karl Einbund (hiljem Kaarel Eenpalu) - 1935 keelustati pol. erakonnad, mille asemel lood Isamaliit - Itaalia eeskujul loodi kutsekodasid - tsensuur, ajakirjandusele jagas infot Riiklik Propaganda Talitus - 8. dets 1935 arrekteeriti hulgaliselt vabadussõjalisi koosolekult - Kokku kutsuti Rahvuskogu, et luua EV 3. põhiseadus (jõustus 1938), mille järgi EV riigipeaks president, valitud kuueks aastaks Riigikogu kahekojaliseks Alam -ja Ülemkoda (alamkotta valiti rahva poolt, ülemkotta kutsekodade ja presidendi poolt) - Valitsus määrati ametisse presidendi poolt "Juhitav demograatia" - Rahvarinne põhiseaduse toetuseks...

Ajalugu
124 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Meedia

Kõik on liidetud tervikuks, mida nimetame audiovisuaalseks meediaks. 4. Internet - telekommunikatsioonivõrgu kaudu loodud andmeside, mis võimaldab infovahetust vastavate tehniliste seadmete ja andmeside protokollide vahendusel. Internetis on esindatud kõik eelnevad meedialiigid. Meedia ajaloost Trükised Trükised olid need, mis panid aluse ajakirjandusele kui meediale. Trükipressi leiutas 1450. aastal Saksa käsitööline Johann Gutenberg. Enne seda kopeeriti ja illustreeriti raamatuid ükshaaval ja käsitsi. Trükipressi kasutuselevõtt võimaldas trükkida ühe korraga tuhandeid koopiaid, mis muutis raamatu taskukohasemaks ka lihtinimesele. Esimesed ajalehed trükiti Saksamaal ning 16. sajandil võis neid näha juba mujal Euroopas. Sellest hetkest sai hoo sisse ka reklaamindus. Tänapäeval trükitakse...

Kirjandus
253 allalaadimist
thumbnail
33
odt

Peruu uudised

11.2008 21:49 Rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA andis Peruule kohaliku vaenu lepitamiseks aega kuni esmaspäevani. Juhul kui olukord kohaliku jalgpalliliidu ja riigi valitsuse vahel ei leebu, ootab Peruud rahvusvahelisest jalgpallielust eemaldamine, vahendab sport.err.ee. «Peruu probleem on riigi valitsuse sekkumine kohaliku jalgpalliliidu tegemistesse,» sõnas Sepp Blatter pressikonverentsil. «Esmaspäevaks ootame kirjalikku kinnitust, et Peruu jalgpalliliit ja valitsus nõustuvad oma probleemid lahendama kümne päeva jooksul. Kui me seda dokumenti esmaspäevaks ei saa, ootab neid tingimusteta eemaldamine,» hoiatas FIFA president. Peruulanna tõusis Eesti teaduse tippu 01.11.2008 00:00 Tosina aasta eest Lõuna-Ameerikast Eestisse kolinud María Cecilia Sarmiento Guérin ei kartnud, et siin ootavad ees jääkarud, aga hirmu tundis ta küll. Kodumaal pole ta enam kordagi käinud. Kaksteist...

Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Seminari küsimuste vastused

1965 nimetati hoone ETV majaks * 1975 telepäev ~12,5 h, omasaateid ~3h * esimesed 10 aastat filmilindil, võimaluste laienedes juba videosalvestised * 1972 värviprogramm (esimene värvisaade) * 1980 uus TLN teletorn ­ seoses olümpiamängudega * 25.dets 1981 ­ valmis viimane värvikompleks ja siitpeale toodeti kõik ETV saated värvilistena 3.Nõukogude ja saksa okupatsioonide jälg 1940. aastate alguse ajakirjandusele . Totalitaarse süsteemi tuleku mõju eesti ajakirjandusele, ajakirjanikele. Kus sai kesta eestikeelne vaba sõna? Mida tähendas "raudne eesriie" eestikeelse ajakirjanduse jaoks (kas eestikeelsete ajalehtede levitamine tuli kõne alla ka sellest eesriidest läbi)? SÜSTEEMI MÕJU: * 1940 Juunipööre ei lasknud luua plaatitud Informatsioonikeskust * erinevad eeskirjad ja nende täiendused ei lubanud vaba kriitikat. Ametlikes väljaannetes öeldut pidi võtma kui tõde...

Massikommunikatsiooni ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rahvusliku ärkamisaja raskusi ja rõõme

sajandi keskpaika, mil kiirelt muutuvad ühiskondlikud olud ning maad tabanud vapustused sundisid rahvast senisest sügavamalt juurdlema oma olemuse üle. Rahva maailmapilt muutus, hakati väärtustama oma keelt, isamaad ning kultuuri eripära ning nõuti võrdseid õigusi teiste rahvaste, eelkõige baltisakslastega. Kõrvuti majandusliku nõudmistega (teoorjuse kaotamine, mõõdukas maarent jne) oli ka puhtrahvuslikke taotlusi, näiteks vallakogukondade vabastamine baltisakslaste võimu alt, talurahva esindajad kohtutes, eestikeelne asjaajamine ning vene keele lisamine eestikeelstetesse koolidesse, mis eelnevalt baltisaksa koolivalitsuse võimu alt oleks võetud. Algas ärkamine rahvuslikuks eneseteostamiseks, milles võib leida nii raskusi kui rõõme. Üheks eelduseks ärkamisajale oli kirjasõna levik. Selles etendas suurt osa J.V. Jannsen, kelle üheks esi...

Ajalugu
27 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun