Kokkuvõte teemast NSVL ja ENSV (1)

1.Kanna KK’le kõik sotsialismileeri riigid,too eraldi välja need,mis ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse. Sotsialismileer: Euroopa- Albaania ,Bulgaaria, Jugoslaavia ,Poola, Rumeenia ,SDV, Tsehhoslovakkia ,Ungari. NSVL Aasia- Mongoolia ,P-Korea,Hiina RV,P-Vietnam,Laose RV Ladina-Ameerika-Kuuba Ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse-L- Jeemen ,Kongo, Somaalia ,Benin, Etioopia , Mosambiik, Angola ,Afganistan. [Miks on USA majandusabi saadetist kujutatud -topeltpõhjaga?-USA topeltstandard. Mis on karikatuuri autorite arvates Ameerika majandusabi tegelik eesmärk?-USA tahtis panna kõik riigid endast sõltuma ja NSVL ’st võõranduma!]
2. Analüüsi sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi.
SOTSIALISTLIKUD RIIGID
------------ ------------ POLIITILINE-------------------------- SÜSTEEM-------------------------- MAJANDUSSÜSTEEM
Kommunistlik partei: *Ainuke partei,kes otsustas *Isikuvõim
*Toetajateks julgeolekuorganid
Parteiline ametnikkond :
*nomenklatuur
*kinnitatakse ametisse partei poolt
*juhivad kogu ühiskonna elu
Valimised:
*hääletada sai vaid kommunistliku partei poolt heakskiidetud kandidaadi poolt
*valimistulemused ebaausad
Plaanimajandus :
*valdav osa majandusest riigistatud
*põllumajandus oli kollektiviseeritud
* eelistati rasketööstust
*tootmine toimus parteilise käsu alusel
Mis oli sotsialistliku demokraatia eesmärk?-Pidi varjama ebademokraatlikku ühiskonda ning kommunistliku partei ülevõimu.
Mille poolest erines see Lääne demokraatiast?-Läänes oli mitu kandidaati,sotsialistlikes riikides üks. Läänes oli ausus ja sõnavabadus.
Mille poolest erinesid sotsialistlik ja kapitalistlik majandussüsteem?
Sotsialistlik
Kapitalistlik
Plaan reguleerib
Turg reguleerib
Rasketööstuse eelistamine
Tarbekaupade tootmine esikohal
Omand riigistatud
eraomand
3.Milles seisnes sotsialistlike riikide koostöö?
Majanduses
Sõjalises valdkonnas
Organisatsioon
Vastastikuse Majandusabi Nõukogu(VMN)
Varssavi Pakt e. Varssavi Lepingu Organisatsioon(VLO)
Loomise aasta
1949 jaanuar
1955.a
Eesmärk
Pidi aitama Moskvameelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ja olema aluseks ulatuslikule majandusalasele koostööle tulevikus.
Loodi vastukaaluks NATO ’le. Organisatsiooni sõjajõud allutati ühisele ülemjuhatusele ning poliitilist tegevust koordineeris liikmesriikide kõrgemates partei-ja riigitegelastest moodustatud konsultatiivkomitee. Kõikide liikmesriikide ühistegevust ja võrdsust rõhutati asutamislepingus,kuid tegelikult juhiti kõike Moskvast.NSVL kasutas pakti liikmesriikide sõjajõude Moskva -vastaste väljaastumiste mahasurumiseks Ungaris ja Tšehhoslovakkias.
4.Võrdle NSVL majanduslikke ja poliitilisi olusid Stalini,Hruštšovi ja Brežnevi valitsemisajal.Mille poolest need perioodid erinesid ja mille poolest sarnanesid?
Stalini aeg 1922-1953
Hruštšovi aeg1953-1964 „sula aeg“
Brežnevi aeg 1964-1982 „ stagnatsiooni aeg“
Majandus
*Raske-ja sõjatööstuse eelistamine
*Majanduslik tõus
*kampaania põllumajanduses
* stagnatsioon -kõik seiskus
*nafta eest osteti kaupu ja isegi teravilja
Poliitika
*vägivallapoliitika-küüditamised, mahalaskmised
*Stalini isikukultuse aeg
*vägivallapoliitika pehmendamine *1956.a pidas Stalini kuritegusid paljastava ettekande
*kommunismi ehitamise programm
*piirangute tühistamine teatud valdkondades
*küüditatud said koju
*Stalini kuriteod mõisteti hukka
*Tagurlus tugevnes
*gerontokraatia
*kerkisid esile dissidendid
Sarnanesid-Kõigis oli võimul kogu selle aja kompartei juht ja isikuvõim. Kõikjal eelistati sõjatööstust.
Erinesid-Stalini aeg oli kõige vägivaldsem. Hruštšovi aega iseloomustavad kampaaniad . Brežnevi ajal ühiskond stagneeris.
5.Iseloomusta Baltikumi sh Eesti territoriaalseid muudatusi pärast sõda. Uue Nõukogude okupatsiooni algaastatel muudeti kolme Balti riigi seniseid piire . 1944.a eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast(koos Petseri linnaga)ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga. Need alad oli Eesti saanud Tartu rahuga ning seal elasid valdavalt venelased (80%).Läti küljest võeti ära Abrene linn koos ümbrusega. Piiriõgvendustega kaotas Eesti üle 5% ja Läti 1,8% oma territooriumist.Leedu territoorium seevastu suurenes 16,7%.Lisaks juba 1939.a Poolalt saadud Vilniuse piirkonnale omandas Leedu ka tollal Saksamaale läinud Klaipeda ala.
6.Mis on kõige iseloomulikum järgmiste isikute tegevuses EKP liidritena?Mis nende tegevuses oli sarnast ja mis erinevat?Miks?
Nikolai Karotamm
Johannes Käbin
Karl Vaino
Võimuloleku aeg
1944-1950a
1950-1978a
1978-1988a
Tegevuse põhisuunad
*võitlus metsavendlusega
*käsumajandusega üliindrustrialiseerimine
*kolhooside loomine
*suur küüditamine(märts 1949-20 000inimest)
*laveerimispoliitika
*side välismaailmaga
*mugavdas Stalinismi,sula aega ja Brežnevi aega Eesti oludega
*elatustase paranes
* massiline võõrtööliste sissevool
*uus venestamine
*linnastumine
Tegevuse ühisjooned,sarnasus-käsumajanduse rakendamine,täitsid Moskva juhiseid,olid seotud vastupanu mahasurumisega.
Tegevuse erinevused-Vaino proovis vene keelt populaarseks muuta.
7.Milles seisnesid vastupanuliikumise eripärad 1940. ja 1970.aastatel?
1940
1970
*Metsavõitlus-aktiivne relvavõitlus
*Suur küüditamine-Siberisse saadeti üle 20700 inimese
*füüsilisele vägivallale lisandus vaimne vägivald
*ühiskonna vaimuelu allutati valitseva režiimi ettekirjutustele
*punapropaganda vohamine
*avalik-avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele
*püüti välja selgitada ja avalikustada kõik inimõiguste rikkumised ja levitada seda infot välismaal
*tekkisid konfliktid Läti ja Leedu vabadusvõitlejatega ning ka pagulasorganisatsioonidega
Mis abinõusid võimud rakendasid vastupanu suhtes? –Võimud jätkasid repressioone vabadusliikumise vastu. Aktiivsemad vabadusvõitlejad arreteeriti,nende üle mõisteti kohut poliitilistel protsessidel ja saadeti vangilaagritesse.
8.Nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjed Eesti tööstusele ja põllumajandusele. Tööstuse jõuline eelisarendamine( industrialiseerimine ),põllumajanduse sundkollektiviseerimine(kolhoseerimine) ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine enamikul elualadel. Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati täiesti välja erasektor . Tööstuses muutusid valitsevaks suurettevõtted ning põllumajanduses maa sundvõõrandamise järel ühismajandid--kolhoosid ja sovhoosid . Eesti NSV-s juurdus plaanimajandusele tuginev käsumajandus.
9.Analüüsi muutusi Eesti rahvastikus,millega neid põhjendada? Eestlaste suhtarv rahvastikust oli vähenenud alates 1959 a kuni 1989aastani. (88,2% 61,5%) Põhjuseks võis olla sisseränne. Vaadeldaval perioodil oli venelaste osa kõige rohkem suurenenud,kuna toimus massiline võõrtööliste sissevool. (8,2% 30,3%)
10.Millised kultuurisündmused või kultuurielu mõjutanud sündmused toimusid järgnevatel aastatel?Milline oli iga sündmuse tähtsus? 1947.a-üldlaulupidu-kujunes suursündmuseks ja taastus ka laulupidude traditsioon. Laulupeod muutusid nõukogude ajal omanäolisteks rahvusliku varjundiga massiüritusteks. 1950.a-kulmineerus poliitiline umbusk haritlaste suhtes EKP VIII pleenumil. Paljud haritlased olid sunnitud oma senise loomingu „ümber hindama“ ja taluma repressioone. Tollast ajastut iseloomustasid ulatuslikud paljastuskampaaniad ja puhastused/vallandamised kultuuri-ja teadusasutustes. 1955.a-alustas saateid Eesti Televisioon .Suurenes ka Eesti Raadio saadete maht.Kuigi kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile ja levitasid riigivõimu ametlikku propagandat,oli tollane meedia siiski oluliseks silmaringi laiendajaks ning kultuurivahendajaks. 1980.a-koostati ja saadeti ajakirjandusele(Pravda,Rahva Hääl,Sovetskaja Estonija)“40kiri“,milles osundati paljudele lahendamata probleemidele.Tollele ajale iseloomulik tulevikuväljavaate puudumine sundis tagasi vaatama minevikku,et vastu pidada olevikus .
11.Too välja Nõukogude Eesti kultuurielu negatiivseid ja positiivseid jooni.
Positiivsed jooned
Negatiivsed jooned
*rahva kultuuriline aktiivsus jäi püsima ja väljendus isetegevusharrastustes
*tegutsesid edasi pilli-, rahvatantsu - ja näitemänguringid, laulukoorid
*üldlaulupidu
*kasvas kõrgharitlastele uus põlvkond
*alustas saateid Eesti Televisioon
*suurenes Eesti Raadio saadete maht
*rahva haridustaseme tõus,materiaalsete võimaluste avardumine
*ränk tagasilöök kõrgkultuurile
* maakultuur hääbus ja ahenes
*kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile ja levitasid riigivõimu ametlikku propagandat
*väikesed klubid,maakoolid ja raamatukogud suleti
12.Analüüsi „40kirja“ 1)mis aastal koostati ja kes olid autorid?- Haritlaskond koostas 1980.aastal. 2)Millistele probleemidele osundasid kirjas loomeinimesed?-Eesti elanikkonna osatähtsuse kiire vähenemine;eesti keele kasutamise piiramine asjaajamises, olmes ,teaduses jm; eestikeelse ajakirjanduse ja raamatute muutmine raskesti kättesaadavaks, ülepingutatud propagandakampaania vene keele õpetamiseks;tööstuse ekstensiivse arengu üleforsseerimine üleliiduliste ministeeriumide poolt; kakskeelsuse porpageerimine ühepoolselt eestlaste hulgas jne. 3)Millised olid nõukoguliku poliitika tagajärjed Eestile a)kultuurivaldkonnas- eestikeelse ajakirjanduse ja paljude raamatute,eri rahvuskultuurile oluliste teoste muutmine raskesti kättesaadavaks,rahvuslike teaduste arengu ilmne pidurdus b)hariduses-ülepingutatud ja oskamatu propagandakampaania vene keele õpetamiseks koolides ja lasteaedades.
13.Analüüsi õpik lk 61 allikateksti lähtudes selle lõpus olevatest küsimustest: „Karl Vaino eesti rahva valikutest(Nõukogude Eesti eile,täna, homme .Tallinn,1980.) 1)kes oli Karl Vaino?- EKP liider 1978-1988a 2)Kui usaldusväärseks võib pidada seda allikat Eesti olukorra hindamisel?-Üsna usaldusväärseks,kuna see on ajalehest võetud ja Karl Vaino sõnastatud. 3)Millised võimalused on eesti rahval oma tahte väljendamiseks tänapäeval?-rahvahääletus,valimised 4)millised võimalused olid selleks Nõukogude ajal?-Eesti NSV 40.aastapäeva künnisel toimunud NSVL Ülemnõukogu ja ENSV Ülemnõukogu valimiste tulemused olid kõigi kodanike tõeliselt vaba ja demokraatlik tahteavaldus . 5)Mille poolest erinesid valimised Eesti NSV-s tänapäevastest valimistest?-ei ole nii suurt ebavõrdsust tulemustes nagu oli siis- üle poole miljoni poolt ja vähem kui 1200 vastu.. 6)võrdle Eesti NSV Ülemnõukogu praeguse Riigikoguga. Millised on erinevused?- Eesti NSV Ülemnõukogus 285 saadikut, Riigikogus 101.
14.Mis olid perestroika ja glasnost ? Perestroika -NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine(ettevõtete suurem iseseisvus ,erasektori arendamine) Glasnost-avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine
15.Milliseid muudatusi toimus perestroika ajal NSVL ühiskonnaelus,sisepoliitikas,välispoliitikas,majanduses?
Valdkond
Muudatus
Ühiskonnaelu
Vähendati salastatust,sõnavabadus avardus,toimus avalikustamine e glasnost.
Sisepoliitika
Reformiti poliitilist süsteemi,kehtestati presidentaalne valitsemine(Gorbatšov)
Välispoliitika
Muutus paindlikumaks.Muutused rahvusvahelistes suhetes:vastasseis lääneriikidega kadus,lõpetati sõda Afganistanis,paranesid Nõukogude-Hiina suhted,tegevuse lõpetas Varssavi Lepingu Organisatsioon,Moskva kiitis heaks Saksamaa ühinemise. Desarmeerimine . Külma sõja lõpp!!!
Majandus
Rakendatud reformide tulemusena ei õnnestunud majanduse allakäiku peatada.
16.Analüüsi allikaid õpik lk 119 lähtudes nende lõpus olevatest küsimustest: A)Mihhail Gorbatšov perestroikast/B) Perestroikaaegne plakat „Elagem rahus “ 1)kes oli M.Gorbatšov?-NSVL juht,kes sai ametisse 1985.a. 2)mida peab allikas A perestroika eesmärgiks?- rohkem sotsialismi ja seega,rohkem demokraatiat 3)mille eest Gorbatšov lugejaid hoiatab?-NSVL ei loobu sotsialismist.Sotsialism on võrde demokraatiaga. 4)mis on plakati B mõte?-et NSVL ja USA joovad nagu kõrvuti sõbralikult teed,rahu maailmas.. 5)mille poolest plakatite A ja B sõnum kattub?-Rahu maailmas!
17.Millised olid NSVL lagunemise peamised põhjused?
Võidurelvastumine
Majandus
Juhtimiskriis
Ühiskond
Hiigelarmee
Tarbekaupade puudus
Kommunistide autoriteedi langus
Rahvaliikumiste teke, demokratiseerumine
Ülejõu käivad kosmoseprogrammid
Toiduainete puudus
Rahvamasside aktiivsus
Nt: rahvarinne
Vananenud tehnika
Tšehhi ja Ida-Saksa kaupade ekspordikeeld
Kasvas nt: solidaarsus
Nt: kodanikefoorum
Varssavi Lepingu Organisatsiooni lõpp
Plaanimajanduse asendumine turumajandusega
Uute liidrite esilekerkimine
Iseseisvate riikide tekkimine
Poolas Walesa
Tšehhi Vabariik
Tšehhis Havel
Slovakkia
Venemaal Jeltsin
Sloveenia, Horvaatia
Eestis Meri,Savisaar, Kelam
Makedoonia , Bosnia -ja Hertsegoviina
18.Too välja 1991.a augustisündmuste põhjused,käik ja tagajärjed NSVL ja Eestile.
Liiduleping-Gorbatšovi kava uuendada NSVL lepingu abil,kus liiduvabariigid pidid olema võrdsed.
Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee(RESK)-vanameelsed poliitikud ,kes korraldasid riigipöörde katse.
Gorbatšovi koduarest -RESK’i korraldus isoleerida Gorbatšov Krimmist
Augustiputš-18.-22.august 1991.a NSVL’s toimunud riigipöörde katse.
[Sõltumatute Riikide Ühendus-SRÜ liiduleping,mis sõlmiti 8.12.1991a Venemaa,Valgevene, Ukraina vahel.]
Kuidas mõjutasid augustisündmused Moskvas Eesti taasiseseisvumist?-Kiirendasid. Nt riigipöörde katse läbikukkumine kiirendas oluliselt NSVL lagunemist.
19.Millised olid Ida-Euroopa kommunistlike režiimide kokkuvarisemise välispoliitilised ja siseriiklikud põhjused? 1)Välispoliitilised põhjused: *kriis NSVL’s *Gorbatšovi loobumine Brežnevi doktriinist *USA toetus (Reagan, Bush ) 2)Siseriiklikud põhjused: *majanduse allakäik *elatustaseme langus *rahva rahulolematus *massiliikumiste teke *tugevnesid reformimeelsed jõud kommunistlikes parteides
20.Mille poolest sarnanesid ja erinesid idabloki riikide kommunismist vabanemise sündmused 1980.aastate lõpus?
RIIK
Sündmus
Aasta
Poola
„solidaarsus“ tuleb võimule.Presidendiks Lech Walesa.
1989.a
Ungari
a)Algavad protesti demonstratsioonid.
b)Koosolekutevabadus riigis,mitmeparteisüsteemi kujunemine.Ungarist saab Vabariik
a)1988a
b)1989a
Tšehho-
slovakkia
a)Nn sametrevolutsioon ,presidendiks Vaclav Havel(otse vangist)
b)Nn sametlahutus ,Tšehhoslovakkia lahutas end Tšehhi Vabariigiks ja Slovakkia Vabariigiks
a)1989a
b)1992a
Bulgaaria
a) Kukutati vana juhtkond
b)valimised võidavad reformi kommunistid
a)1989a
b)1990a
Rumeenia
Rahva ülestõus, Ceausescu kukutamine ja hukkamine
1989a
Saksa DV
a)9.nov Berliini müüri lagunemine
b)3.okt kaks Saksamaad ühinevad
a)1989a
b)1990a
Jugoslaavia
a)Sloveenia iseseisvumine
b)Kodusõda Jugoslaavias.Iseseisvate riikide teke: Horvaatia,Bosnia-Hertsegoviina,Make-
doonia ,Serbia
a)1990a
b)1991- 1992a
1 riik kus... a)rahvamasside osa sündmustes oli kõige aktiivsem-POOLA b)muudatused ei toimunud rahumeelselt-RUMEENIA,JUGOSLAAVIA c)terviklik riik lagunes-TŠEHHOSLOVAKKIA,JUGOSLAAVIA
21.Milles seisnesid endiste sotsialistlike riikide ühised probleemid majanduses ja poliitilises elus pärast kommunismi kokkuvarisemist? Majanduses-erinev majanduslik arengutase,finantskaos, inflatsioon ,elatustaseme langus, tuli rajada uus majandusmudel (majanduse liberealiseerimise kaudu) Poliitilises elus-poltiilised erimeelsused, uue riigikorra ülesehitus, demokraatliku valimissüsteemi juurutamine,püüd integreeruda Euroopaga, on tekkinud uued riigid.