Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"ajakirjandusele" - 198 õppematerjali

thumbnail
3
doc

Vaimuelu 19. sajandi esimesel poolel

Sajandi keskel hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele; tänu rahvakoolidele saa-vutati maarahva seas 1880. aastateks peaaegu täielik lugemis- ja vähemalt 30-40%-ne kirjutamis-oskus. Aastasaja esimesel poolel muutus eestikeelses kirjasõnas valitsevaks ilmalik kirjandus, mil-le peamisteks levitajateks olid kalendrid. Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jannsen, kelle toimeta-misel hakkas 1857. a Pärnus ilmuma Perno Postimees pärast 1806. a kevadel trükimusta näinud Tarto maa rahwa Näddali-Leht'i ­ mille võimud siiski aasta lõpuks sulgesid ­, Otto Wilhelm Masin-gu toimetamisel lühemat aega ilmunud Maarahwa Näddala Leht'i ning Friedrich Reinhold Kreutz-waldi ajakirja Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on väljaandmist. Eestikeelse kirjasõna levik soo-dustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19....

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Ajaloo õpimapp

Uskumata paremasse tulevikku, elasid nad käesolevale hetkele, pakkumata lahendusi olukorra parandamiseks. Ühiskonna suhtes võeti hoiak: "Meie ei sega teid, jätke ka teie meid rahule". Keskusteks olid USA lääneranniku suurlinnad, peamiselt San Francisco. Lipukirjaks kuulutati armastus, rahu ja valgus, mida sümboliseerisid lilled (siit pärineb hipide teine nimetus "lillelapsed", mis tuli veidi iroonilisena kasutusele ajakirjandusele poolt- nimelt loopisid hipid demonstratsioonidel politseinikele lilli). Üldiselt olid hipide ühised huvid seks, drugs, idamaa usundid & teised keelatud asjad. Loobuti traditsioonilisest perekonnast ja otsustati armastusel põhinevate koosluste kasuks. Pooldati vabu elukombeid ja seksuaalsuhetele piiranguid ei seatud. Seda peetigi armastuseks. Kodudeks said juhuslikud eluasemed, inimesed elasid paariviisiliselt või gruppidena koos seni, kuni tahtmist oli. Hipid...

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti NSV

Ümberkorraldusi tehti ka kõrgkoolide õppetöösnt. Viidi sisse kursuste süsteem. Kirik Nõukogude võimu eesmärk oli vähendada kiriku mõju ühiksonnas, selleks viidi sisse ilmalikud kombed, levis ateism,kirikuhooned riigistati. Vaimne vastupanu venestamisele Ühiskonnas leidnud tagurlikku murrangut näitasid kultuurielu vägivaldse juhtimise süvenemine,kakskeelsuse ülistamine ja tsensuuriolude karmistumine.Tekitas protesti. 1980a. koostati ja saadeti ajakirjandusele ,,40kiri", milles osundati paljudele lahendamata probleemidele....

Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti rahvuslik liikumine 19. saj teisel poolel

· Perno Postimees 1857. aastal. · Oma kirjutistega virgutas Jannsen eestlasi talusid ostma, andis tulusaid õpetusi põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest. Jannseni lihtne, piltlik ja rahvapärane jutustamisviis tegi lehe kiiresti populaarseks. Perno Postimees pani aluse püsivale eesti ajakirjandusele . · Saavutas Tartus kiiresti rahvamehe tunnustuse. · Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865. aastal laulu- ja mänguselts Vanemuine. · Jannseni õlul oli ka esimese eesti üldlaulupeo korraldamine 1869. aastal Tartus. Jakob Hurt · . Rahvusliku liikumise etteotsa tõusis peale laulupidu Otepää kirikuõpetaja Jakob Hurt (1839-1907), kes juhtis kõiki olulisemaid rahvuslikke ettevõtmisi 1870. aastatel....

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
4
sxw

Ajaloo konspekt

Rahvusliku liikumise algus ja prk. Jannsenite tegevus ja Laulupidu. Rahvusliku liikumise keskuseks kujunes Vändrast võrsunud Johann Voldemar Jannsen(1819- 1890). Jannseni sihiks oli eesti rahva eluolu parandamine. Oma kirjutisega virgutas ta eestlasi talusid ostma, andis tulusaid õpetusi põllupidajatele. Esimeseks suurimaks ettevõtteks oli 1857. aastal ilmuma hakanud Perno Postimees. See ajaleht pani püsiva aluse eesti ajakirjandusele . 1864. aastal kolis ta Pärnust Tartusse. Suureks abiks isale oli Jannseni tütar Lydia Koidula(1843-1886). Nende perekonna alusel loodi laulu- ja mänguselt Vanemuine. Jannseni õlul oli ka esimese eesti üldlaulupeo korraldamine 1869. aastal Tartus. Laulupeole kogunes ligi tuhat lauljat ja pillimeest ning paarkümmend tuhat pealtvaatajat. See oli esimene kord, kus eestlase üle kogu maa kokku tulid 14.Jakob Hurda tegevus....

Ajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti talupoegade olukord 13-19 saj.

Rahvusliku liikumise ajalehed: · 1857. asutas Johann Voldemar Jannsen ,,Perno Postimehe". Virgutas eestlasi talusid ostma, andis tulusaid õpetusi põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest. Oli rahvale väga meelepärane. See ajaleht pani aluse perioodiliselt ilmuvale eesti ajakirjandusele . · 1864. asutas papa Jannsen ,,Eesti Postimehe". (Sisu arvatavasti üsna sama ,,Perno Postimehega" · 1878. asutas Carl Robert Jakobson ,,Sakala". Kriitiliselt kirjutas mõisnikest ja kirikuõpetajatest, pidas ise ja nõudis teistel võitlust oma õiguste saavutamiseks. Lootis, et Vene valitsus tühistab baltisakslaste privileegid, kuid hoopis Vene valitsus pani tema ajalehe mõneks kuuks kinni. 6...

Ajalugu
165 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Johann Voldemar Jannsen ja Jakob Hurt

12 000 kuulajat ligi tõmmanud laulupidu õnnestus hiilgavalt, tähistades uue etapi algust rahvuslikus liikumises. Friedrich Paciuse viisile loodud Johann Voldemar Jannseni "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" muutus juba esimesel üldlaulupeol tõusva rahvuse hümniks. Johann Voldemar Jannsen ehk rahvakeeli Papa Jannsen või Postipapa mängib Eesti ajaloos väga suurt rolli. Tema üksikisikuline püüdlus avas tee eesti ajakirjandusele , mis tõstis tublisti rahva eneseteadvust. Jannseni tahe eesti rahvast aidata sellega aga ei piirdunud. Luues lauluselts ,,Vanemuise" andis Jannsen rahvale võimaluse näha maakeelset näitendit.Ta pühendas end eesti rahva harimisele ja virgutas eestlaste rahvustunnet. Johann Voldemar Jannsen suri 13. juulil 1890 Tartus ning ta maeti Tartu Maarja kalmistule kus talle avaldas viimset austust suur rahvahulk. Jakob Hurt Jakob Hurt sündis 22...

Muusikaajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Johann Voldemar Jannsen

Elu lõpuks suundus tagasi Tartusse, kus tähistas ka oma 70. Sünnipäeva. Johann Voldemar Jannsen suri 13. Juulil 1890 Tartus ning ta maeti tartu Maarja kalmistule kus talle avaldas viimset austust suur rahvahulk. Teda teatakse kui eestluse äratajat ja kirjanduse arendajat. Kaasmaalaste seas saavutas ta rahvamehe tuntuse ja hüüdnime papa Jannsen juba oma eluajal. Tema üksikisikuline püüdlus avas tee eesti ajakirjandusele , mis tõstis tublisti rahva eneseteadvust. Jannseni tahe eesti rahvast aidata sellega aga ei piirdunud. Luues lauluselts ,,Vanemuise" andis Jannsen rahvale võimaluse näha maakeelset näidendit. Ma arvan, et Jannsen oli eesti rahva hulgas tuntud oma eestimeelsuse poolest. Ta virgutas eestlaste rahvustunnet ja kultuuritarvet ning pani aluse elujõulistele kultuuriinstitutsioonidele. Ta pidas vajalikuks, et ka haritud ja paremale järjele jõudnud eestlased oma rahvusele truuks jääksid...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Beyonce Knowles

eluaatast. Depressiooni tõttu istus ta vahel päevade viisi oma toas ja keeldus söömast. Ta kartis, et nüüd, kus ta on kuulus, ei armasta enam keegi teda tema enese pärast, vaid vaid ainult tema kuulsuse ja raha pärast. Depressioonist väljatulek kestis mitu aastat ja selles sai Beyoncé palju tuge oma emalt. Alates 2002. aastast käis Beyoncé räppari JayZga, kellega ta oli varemgi mitut puhku koos töötanud. Ajakirjandusele ei rääkinud neist kumbki sellest suhtest midagi, sealhulgas nad ei eitanud seda. Alles 2005. aastal, kui ajakirjandus hakkas rääkima, et nad on vahepeal salaja abiellunud, teatas Beyoncé, et nad pole isegi kihlatud. JayZ ei rääkinud nende suhtest veel kaks aastat hiljem niigi palju. Beyoncé Knowles ja JayZ abiellusid 4. aprillil 2008 New Yorgis. Avalikuks sai see alles 22. aprillil. Beyoncé ei näidanud oma abielusõrmust avalikult enne kui alles 5. septembril 2008....

Muusika
13 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ajalugu 8.klass pt 33-35

Sunnimaisuse tühistamine Talupoegade majandusliku olukorra parandamine Talude päriseksostmine Koolivõrgu laienemine ja eestlaste haridustaseme kasv Talurahva omavalitsuste kujunemine, kus saadi poliitilise töö kogemuse Esimese eesti haritlaste põlvkonna kujunemine, kellest said ka rahvusliku liikumise tegelased 14)Iseloomustage J.V.Jannseni, J.Hurda ja C.R.Jakobsoni peamisi seisukohti ja ettevõtmisi? J.V. Jansen Oma ajaleht 1857 "Perno Postimees"-pani püsiva aluse eesti ajakirjandusele Eesti rahva eluolu edendamine- kõik mis eesti rahvas saavutada võib, peab tulema rahulikust kokkuleppest sakslaste ja valitsusega Virgutas eestlasi talusid ostma Andis õpetusi põllupidajatele Kirjutas hariduse vajalikkusest Uus ajaleht 1864 "Eesti Postimees"- ilmus Tartus J. Hurt Asutas Eesti Kirjameeste Seltsi Esimene eesti keelne kool, mille nimeks sai Aleksandrikooliks C.R. Jakobson Ajaleht ,,Sakala" looja...

Ajalugu
82 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Valgustuskirjandus

Nt Montesquieu, Voltaire, Rousseau, Diderot) Vastuseis iganenud poliitilistele süsteemidele. Võitlesid demokraatlike ideede eest. Filosoof-kirjanikud- J. Locke; I. Newton, Herder, Goethe, Schiller. ,,Haritud ja targast valitsejast, kes juhib riiki mõistusest lähtudes ja rahva huvidest" Püüti nõuda mõttevabadust, kodanikutunnet ja vastutust ja ideaaliks loomulikku inimest. 18ndal sajandil pöörati ajakirjandusele suuremat tähelepanu, tekkis palju kirjanduslikke ringe, seltse ja olulist kohta hakkas mängima belletristika ja kesksele kohale sai romaan ja see muutus väga tähtsaks zanriks Valgustuskirjandus on filosoofilise kallakuga. Olulisel kohal oli teater ja arvati et selle kaudu võib ühiskonda mõjutada rohkem kui kirjanduse kaudu. Valgustuskirjanduse miinuseks peeti seda, et kirjanikud kaldusid mõistust ülistama ja tundeid alahindama. Sentimentalism. Valgustuskirjanduse üks alaliikidest...

Kirjandus
37 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti Ärkamisaeg

Eestlased 19. saj. teisel poolel, kes olid äsja vabanenud mõisaorjusest, ei saanud alul eesmärgiks seada omariiklust ja iseseisvust. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmajoones baltisakslastega. Kui Venemaal hakati vaidlema balti aadli privileegide üle Eestis, siis hakkasid sündmused aktiivsemalt liikuma. Sakslased tahtsid nüüd põlisrahvast rohkem endaga siduda, venelased lootsid ,,põlisrahvaste õiguse kaitsmise" sildi all sakslastega toime tulla, et seejärel eestlased venestada. Et talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva usul heasse keisrisse, siis ärkamisaja algul 1864.a. loodeti palvekirjadega tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata eesti talurahva probleemidele. Palvekirjade kampaaniat algatasid Peterson ja Köler. Esimene käik Peterburi lõppes Petersonile aga aastase vangla...

Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vaimuelu eestis 19. saj. esimesel poolel

Eestikeelne kirjasõna Esimene eestikeelne ajaleht (tartu murre) 1806 "Tarto maa rahwa Näddal-Leht". Lühemat aega anti O. W. Masingu poolt välja "Maarhwa Näddala-Lehte". Kreutzwald toimetas ajakirja "Maa-ilm ja mõnda , mis seal sees leida on" (1848- 1849). Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse Jannsen 1857 "Perno Postimehega", nädalaleht. Populaarseks sai Kreutzwaldi tõlgitud "Wagga Jenoveva". Eestikeelne kirjasõna soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19 sajandi teisel poolel. Kirjakeele ühtlustamisel olid suured teened Ahrensil, kes 1843 andis välja uue eesti keele grammatika, aluseks põhjaeesti keskmurre. Euroopas kasvas huvi eksootiliste kultuuride ja väikerahvaste vastu, Eestis väljendus see estofiilide näol. Uuriti eesti keelt ja kultuuri...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Rahvuslik liikumine, Ärkamisaeg

toimetaja, peremees Suhtumine Sügavalt usklik, Usklik, pooldav, Kriitiline kirikusse, kirikusse kutsus inimesi käima liigse usuõpetuse vastu, kirikust kritiseeris kirikut Panus Pani aluse pidevale Taotles emakeelse 3 isamaa kõnet (1868- rahvuslikku ajakirjandusele (Perno kooliharidust, rahvaluule 70) Vanemuise seltsis; liikumisse Postimees); pani kogumine(1888. üleskutse), Sakala väljaandmine alusele laulu ja Aleksandri kooli liikumise 1878 (ei saanud mänguseltsidele eestvedaja, Eesti avaldada Postimehes); (Vanemuine); laulupeo Kirjameeste seltsi rajamine; mitmete õpikute autor;...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Maailm 20.sajandi algul

marurahvuslus-sellenurgakiviks on oma rahvuse teisest paremaks pidamine. Imperialism- suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas, selline riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas, majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Euroopa tsivilisastsioon- juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna, iga muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peet imittetsiviliseerituks ning mahajäätuks. 20.sajandi alguseks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks, peale euroopa riikide (ka Venemaa) oli maailmas veel vaid kaks tõelist suurvõimu- Ameerika ja Jaapan. Koloniaalimpeeriumide teke- imperialismi lahutamatuks osaks, 1914. elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades.Aafrika pakkus suurt huvi Euroopa riikidele- 1900. aastaks oli 90,4% Aafrikast Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia,...

Ajalugu
93 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Saate arvustus

jaanuari ETV saate Vabariigi kodanikud külalisteks olid ERR-i ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk, BNS-i peatoimetaja Aimar Ruussaar, keele- ja kirjandusteadlane ning ajakirjandusõppejõud Tiit Hennasto ning Riigikogu liige Igor Gräzin. Sellekordses saates keskenduti ajakirjandusele ja meediale. Ainar Ruussaar leiab, et masu on teinud ajalehed ja ajakirjad füüsiliselt õhemaks. Ajalehed ei sisalda enam nii palju materjali, kui varem. Samas leiab ta, et kvaliteet ei ole masu ajal alla läinud vaid pigem on jäänud stabiilseks. Tarmu Tammerkule esitati küsimus: Kas ajakirjanike eetika on läinud alla või üles? Ta arvab, et oht selle on olemas. Ajalehtede toimetused kardavad, et ei saa enam hakkama ning hakkavad lisama reklaamlehti...

Meedia
13 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Teine Maailmasõda

hoopis selle saamiseks. Samuti said lõputunnistuse ka sellised õpilased, kes seda tegelikult ei väärinud. 29) Kirikuroll ühiskonnas- Tehti usklikele ja kogudustele kõikvõimalikke takistusi. Kiriku hooned riigistati ja kasutamise eest tuli kogudusel üüri maksta. Kiriklikud surnuaiapühad asendati ilmalikuga. Nõukogude oludes väheneski kiriku traditsiooniline tasakaalustav roll eestlastele igapäevaelus. 30) "40 kiri" 1980. a koostasid haritlased kirja, saadeti ajakirjandusele "40 kiri", milles osundati paljudele lahendamata probleemidele....

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana hea Rootsi aeg?

See sai võimalikuks vaid tänu sellele, et koostati esimene eesti keele grammatika raamat, mis ühtlustas eesti keele ning muutis selle õppimise lihtsamaks. Hariduse arengule aitas kaasa ka Piiskopimõisa seminari asutamine Tartu lähedale, kus õpetati köstreid ja koolmeistreid. Kõrghariduse levikule aitas kaasa Tallinnas gümnaasiumi ja muidugi Tartu ülikooli avamine. Rootsi ajal hakkas Eestis ilmuma iganädalane saksakeelne leht, mis pani alguse ajakirjandusele . Lõpetuseks võin öelda, et minu arust ei ole selle aja nimetamine "vanaks ja heaks" täiel määral õigustatud. See ei tähenda muidugi, et see periood avaldas siinsetele oludele ainult halba mõju. Ma arvan, et selle aja plussid ja miinused on enam-vähem tasakaalus. Pole põhjust hakata Rootsi aega ümber hindama, sest muidu muutub ajalugu liiga mustaks. Järsku peaks hoopis olevikuga tegelema. Kui Rootsi aeg poleks meid niivõrd mõjutanud, äkki me...

Ajalugu
72 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Diktatuuride tabel.

Mäega. Kõik Eestisse jäänud mustlased ja Terror, hirmutamine, juudid hukati, koonduslaagrites mujalt Punane terror. Riigivastased lasti Euroopas lisaks veel. 1942 lood Eesti Tsensuur ajakirjandusele . demokraatlikud institutsioonid maha. Leegion, valida oli selle või tööteenistuse kaotavad vabaduse. vahel (sunduslik). Venemaal loodi samal Valitsuse kontrolli alla võeti ka aastal 8...

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Eesti ajalugu - uusaeg

5. Fr. R. Faehlmann ­ Sai TÜ eestikeele lektoriks. Tema eestvedamisel loodi aastal 1838 TÜ juures Õpetetud Eesti Selts. 6. Johann Köler ­ eestlasest haritlane ja maalikunstnik, kes leidis teenistust Venemaal. 7. Philipp Karell ­ eestlasest arst, kes leidis tööd Venemaal. J.Köler ja P.Karell etendasid suurt rolli rahvuslikus liikumises. 8. Johann Voldemar Jannsen ­ Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele ,,Perno Postimees" (ilmalik kirjandus). 9. Jakob Hurt ­ Rahvusliku liikumise üks juhtidest. Lõi kaasa Vanemuise Seltsi tegemisel. Temast sai tuntud kõnemees. Teamast sai Otepää kirikuõpetaja. 10. Carl Robert Jakobson ­ temast sai suurvürsti tütre koduõpetaja. 1868 aastal pidas ta Vanemuise seltsis oma esimese isamakõne ,, Valguse-, pimeduse- ja koiduaeg. Asutas ajalehe Sakala. JNE... 11...

Ajalugu
38 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun