20. sajandi ajalugu (0)

Ajalugu

Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul

1879 .aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882.aastal ühines nendega Itaalia.See nn Kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahutust.Noor Sakasa keiser Wilhel II valas õli tulle, loobudes kergekäeliselt riigikantsler Otto von Bismarcki poolt Venemaaga sõlmitud nn edasi kindlustuslepingust, millega Saksamaa kohustus mitte ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. 1893. aastal sõlmisid Prantsusmaa ja Venemaa liidulepingu , millega kohustusid kallaletungi ajal üksteisele appi minema. Prantsusmaa ja Venemaa koostöö oli Saksale vastumeelne ja Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest lepingust loobuma , kuid asjata. Saksamaa olukord läks veelgi keerukamaks just siis kui ka Inglismaa ühines Vene-Prantsuse liiduga.
1903. aasta kevadel tegi Inglise kuningas Edward II Prantsusmaale õnnestunud visiidi, mille tagajärjel vanade vaenlasete suhted hakkasid paranema. 1904 . Aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppele ( Entente Cordiale ,,südamlik liit’’ ehk Antant . Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus oli kohustatud abistama Prantsusmaad kõigis talle tarvilikes, administratiivsetes , majanduslikes,finantsilistes ja sõjalistes reformides.
Järgnevalt hakkas Inglismaa Venemaaga suhteid parandama. Nad jõudsid küllaltki kiirelt kokkuleppele ning juba 1907.aastal kirjutasid nad alla lepingule, millega jagasid mõjusfäärid Aasias, kus nende huvid varem olid kokku põrganud. Vene-Inglise leping viis lõpule suurriikide blokkide moodustamise. Kuigi väliselt oli suurriikide blokkide loomine mõeldud sõja ära hoidmiseks, siis tegelikult lõi see eelduse Esimese maailmasõja puhkemiseks. Suure süüdlasena sõjameeleolu tekitamises oli tehnika areng ning võidurelvastumine.
Kolmikliit ja selle eesmärgid
Saksamaa oli kolmikliidu initsaatoriks ja kandvaks jõuks. Kolmikliidu kõige nõrgimaks lüliks oli Itaalia. Itaalia oli Saksamaa ja Austria-Ungari lepinguga liitunud selleks , et kaitsta ennast Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest. 1911. Aastal vallutas Itaalia Türgilt Tripolitaania ja Kürenaika ning kuulutas selle oma kolooniaks nimega Liibüa.
Antant ja selle eesmärgid
Antandi võtmeriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis Saksamaa mõjuvõimu Euroopas vähendada. Ka Venemaa ei soovinud Saksamaa mõjuvõimu Euroopas, aga siiski oli Venemaa peamine vaenlane ikkagi Türgi. Atandi osapool Inglismaa polnud oma liitlastele lubadust, et Saksamaa rünnaku puhul nende poolel sõtta astub .
Suurriikide blokkide kujunemine ning nende raames sõlmitud kokkulepped mõjusfääride jaotamiseks viisid 20.sajandi algul maailma mitu korda sõja lävele. Serbia agressiivne poliitika andis oma osa suhete teravnemiseks. Sajandi algul toimus Serbias sõjaväeline riigipööre, mille käigus kuningas koos perekonnaga mõrvati ja venemeelse valitsejaga asendati, sellest ajast peale tähendas konflikt Serbiaga konflikti Venemaaga. 1912.aastal kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja.

Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus

20.sajandi alguseks oli Venemaa läbi teinud kiire majandusliku arengu kuid teiste suurriikidega võrreldes oli ta endiselt mahajäänud. Riigi rahvusvahelise positsiooni tugevndamiseks ja sisepingete maandamiseks üritas Venemaa jätkata oma traditsioonilist agressiivset välispoliitikat. 1904-1905. Aastatel toimunud Vene-Jaapani sõjas sai Venemaa raskelt lüüa. Tänu sellele, et toimus sõjas kaotus Jaapanile puhkes 1905.aastal revolutsioon . See algas nn Verise pühapäevaga 9.jaanuaril kui võimud lasid Peterburis töölisrongkäigu pihta tule avada. 1905.aasta oktoobris halvas ülevenemaaline streik elu kogu maal ja tsaari valitsusel tuli järele anda. 17.oktoobri manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-,koosoleku- ja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse – Riigituuma – valimisi. Sellega polnud revolutsioon lõppenud. Detsembris toimus Moskvas ülestõus, mis suruti veriselt maha ja sellele järgnesid ka vastuhakud sõjaväes. Hakkati moodustama reforme, millest kõige olulisem oli agraarreform , mille eesmärgiks oli vene maaelu ümber kujundada , et tekiksid iseseisvad talud .
Soome Venemaa koosseisus
19. sajandi algul Vene impeeriumi koosseisu lainud Soome oli Venemaa üks arenenumaid piirkondi. 19.sajandi lõpus hakkasid Vene võimud Soome autonoomiat aga otsustavalt piirama. Soome saadeti uus kindralkuberner Nikolai Bobrikov. 15.veebruaril 1899.aastal andis Nikolai II, Nikolai Bobrikovi soovitusel välja veebruarimanifesti, mis tühistas enamiku Soome senistest privileegidest. Vana- soomlased olid alalhoidlikud, aga noor-soomlased hakkasid vastupanu organiseerima. 1905.aasta novembris tühistas keiser suure osa veebruarimanifestist ja andis loa ette valmistama Soome esinduskogu. 1906. Aastal toimusid Soome parlamendivalimised, kus esimestena Euroopas said osaleda ka naised.

Balti kubermangud 20.sajandi algul

20.sajandi algul oli Baltimaades kiire areng. Oli suur rahvaarvu kasv , tööstus arenes ja tänu sellele suurenes linnaelanike osakaal. Tallinnast pidi saama tsaarivõimu arvates Vene sõjalaevastiku peamine tugipunkt Läänemerel. Janis Rainis oli sotsiaaldemokraatia lähedase suuna ideoloog . 19.sajandi Eestis oli rahvuslikuks tegelaseks tõusnud Jaan Tõnisson, kes oli Tartu Postimehe välja andja. Selle ajalehe ümber koondus suurem hulk tolle aja rahvus tegelasi. 20.sajandi algul oli eestlus ka Tallinna jõudnud, kus advokaat K.Päts asus väljastama ajalehte Teataja . Uue mõtteviisina Eestis ja Lätis omandas aina suurema mõjuvõimuga sotsiaaldemokraatia. 1904.aastal saabutav vene- blokk võidu Tallinnas, mis tegelikult tähendas eestlaste võimuletulekut oma maa suurimas linnas.

1905.-1906. Aasta sündmused Baltikumis

Nagu Venemaa teisedki rahvad pidid ka eestlased ja lätlased taluma sotsiaalseid pingeid ja surutist. Nii Eestis kui ka Lätis mindi aktiivselt kaasa 1905. Aastal puhkenud Vene revolutsiooniga. 16.oktoobril 1905 Tallinnas sõjavägi meeleavalduse , mis toimus Uuel turul ja see oli ametivõimude poolt lubatud. Eestis asuti arutama erakoolide asutamist. Heaks märkiks eestluse mõju kasvust linnades oli Vanemuise uue maja avamine Tartus ning Estonia teatri avamine Tallinnas. 1906.aastal rajati Läti Põllumeeste Selts.

I Maailmasõda

28.07.1914 - 11.11.1918 – toimus esimene maailmasõda. I Maailmasõjas oli sõdivateks riikideks ühelt poolt ANTANT (Prantsusmaa, Venemaa, Itaalia, SB) ja teiselt poolt keskriigid (Saksamaa , Austria-Ungari , Türgi ja Bulgaaria 1915).
Sõjategevuse tagajärjel muutuvad Euroopa riikide piirid tunduvalt, purunes neli suurt dünastiat ja nendega seotud impeeriumi.

VENEMAA – Romanovite dünastia

Türgi – OSMANite dünastia

AUSTRIA-UNGARI – HABSBURGID

SAKSAMAA- HOHENZOLLERNID
I Ms osales esimest korda suurel hulgal sõdureid. Esimeses maailmasõjas langes 9miljonit inimest ja toimusid esimesed 20.saj tsiviilisikute massimõrvad. Kasutati esimest korda keemiarelva, tanke ja toimus esimene pommitamine lennukitelt.
Esimeses Maailmasõjas oli kaks põhilist rinnet : Lääne ja idarinne, aga sõjategevus toimus ka kolooniates ja Balkani poolsaarel.
Esimene maailmasõda on tuntud kui kaevikusõda.
Esimese maailmasõja põhjused:

Sisepoliitilised põhjused- 1.1 Naitsionalism, imperialism- ühe riigi võimu laiendamine,militarism- esikohal sõjaline võimsus. 1.2 – Riikide sotsiaalsed probleemid. 1.3 – panslavism - kõikide slaavlaste ühendamine

Välispoliitilised-2.1 väljakujunenud suurriikide blokkide süsteem, 2.2- väiksemad liidud- Vene-Serbia, SB-Belgia.2.3 Balkani küsimus2.4 Elsass -Lotringi küsimus (Prantsusmaa ja Saksamaa) 2.5 Koloniaalvalduste küsimused- põhiline võitlus käis turgude, tooraine allikate, mõju piirkondade, asumaade, kapitali ja ekspordi võimaluste pärast.2.6-sõjaväe küsimus- üldine relvastumine ja sõjalaevastiku suurendamine - iga riik soovis oma keerulisi sõjaplaane realiseerida.2.7- puudusid rahvusvahelised institutsioonid, mis oleks reguleerinud riikidevahelisi suhteid diplomaatiliselt.2.8-sõda oodati kuna arvati et see on romantiline.
Sõjaajend 28.06.1914 korraldati Serbias atentaat Austria-Urngari troonipärijale Franz Ferdinandile anarhist Gavrilo Princip poolt. Tema abikaasa ja tema said surma.
Sõjategevus
Austria-Ungari avaldas Serbiale survet , Venemaa toetab Serbiat. Austria-Ungari Saksamaa toetusel kuulutab Serbiale sõja
30.07.1914- kuulutati sõda alanuks, Saksamaa esitas mobilisatsiooni tühistamiseks ultimaatumi
Läänerinne- 1.08.1914 kuulutab Saksamaa sõja Venemaale ja Prantsusmaale ja samal ajal ründab neutraalselt Belgiat. Sõjategevuses osaleb 34 riiki. Igaühel oli oma sõjaplaan, mida tuli sõjategevuses kontrollida.
5-6.09.1914 toimus Marne lahing, toimus Prantsusmaal. Prantsuse armee inglaste toetusel seiskab sakslaste edasi liikumise. Sakslased tõmbusid tagasi. Algab tüüpiline kaevikusõda.
Idarinne- 17.08.1914 Venemaa tungib ida Preesimaale. Tannenbergi lahing- saksa armee purustab edukalt venelaste armee. September 1914 peatavad vene väed Austria-Ungari vägede pealetungi Serbias. 1914 Austria-Ungari teeb koostööd sakslastega et tungida Poolasse. 1914. Aasta lõpuks idarinne stabiliseerub.
1915-1917
22.04.1915- YPRES ’i lahing – esimest korda sakslased kasutasid mürgigaasi.
Mai 1915- läheb Itaalia ANTANDI poole üle ehk vahetab sõja käigus poolt, kuulutades sõja Austria-Ungarile. Ja tänu sellele Serbia purustatakse.
Veebruar-detsember 1916 - VERDUNi lahing – sakslased lähevad rünnakule, et murda prantslaste kaitse liin . Kindral PETAINi juhtimisel peavad pranslased vastu ja sakslased ei saavuta edu. Mõlemal poolel hukkub miljon sõdurit.
1.07-November 1916 – SOMME’i lahing Prantsuse ja inglise ühinenud väed üritavad saksa positsioonist läbi murda, aga edutult. Esmakordselt sõjategevuses kasutatakse TANKE.
OKT.1917 – CAPORETTO lahing – saksa vägede pealetung , Itaalia saab lüüa ja inglise ja prantsuse ühivägedel õnnestub peatada sakslaste pealetung Itaalias.
6.04.1917 – kuulutab USA sõja Saksamaale.
Idarinne 1915-1917
Mai 1915 – CORLICE operatsioon – saksa armee murrab läbi venemaa kaitseliinidest. Venemaa üritas oma positsiooni säilitada. Suurte kaotustega õnnestus venelastel septembri lõpuks Riia all rinne stabiliseerida. ANTANdi poolel astub sõtta Rumeenia , aga keskriigid purustavad ta kiirelt. Idarindel üritab Venemaa vasturünnakut ja murrab läbi juuni 1916 Austria-Ungari kaitseliinist, aga rünnak pidurdub.

Sõjategevus merel

1915 Alusab Sakamaa allvee sõda.
Mai 1915 uputab Saksamaa Inglise reisilaeva LUSITANIA.
31.mai 1916 JÜÜTI merelahing sakslaste ja inglaste vahel, suurim mere lahing terve I MS ajaloos. Sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi lüüa. Inglased osutasid tunduvalt rohkem vastupanu kui nad ootasid.
I Maailmasõja lõpp
8.01.1918
T.Wilson tegi ettepaneku sõdivatele riikidele sõlmida õiglane rahu. Taheti luua esimesi rahvusvahelisi organisatsioone. Vabad mereteed. Sõdade korral sõlmitaks õiglane rahu.Rahvastel oleks enesemääramis õigus.
21.03.1918 SOMME’i lahing – sakslased jõuavad 60 km kaugusele Pariisist. Sakslased kannavad väga ränkasid inimkaotusi ja mitte läbi sõjategevuse vaid ,, Hispaania gripp ’’ on see mis neid tapab.
18.07.1918 – MARNE’i lahing- Prantsuse inglise liitlas väed asuvad vasturünnakule ja paiskavad sakslased tagasi.
8.08.1918 AMIENS’i Prantsuse ja inglise liitlasväed annavad sakslastele ränga hoobi ja seda nimetatakse saksa ajaloo PÄEVMUST. Septembris 1918 tunnistab saksamaa ennast lööduks ja sõjast väljuvad ka saksamaa liitlased.
11.11.1918 sõlmitakse COMPIEGNE ’i vaherahu mis lõpetab esimese maailmasõja.
Versailles ’i süsteem-
Pariisi rahukonverents 18.01. 1918 – 21.01.1920 – sellel konverentsil arutatakse rahulepinguga seotud tingimusi. Kõige raskemad tingimused pidi kandma Saksamaa kuna ta kuulutati sõja süüdlaseks. Pariisi rahukonverentsil osalesid ainult kõik võitja riigid, kaotaja riike aruteludesse ei kutsutud. Kaotaja riikidel oli võimalus lepingutega ainult nõustuda. Kaotaja riikidega sõlmitakse kõik lepingud eraldi ja erinevate tingimustega. Pariisi rahukonverentsil peamised otsused olid mõeldud Saksamaa nõrgestamiseks.
Versailles’i rahuleping allkirjastati 28.06.1919 – See puudutab ainuüksi Saksamaad:

Suured muutused Euroopa territoriaalsel kaardil:

• Elsass-Lotring läheb Prantsusmaale
  
• Põhja-Shcleswing läheb Taanile
  
• Poznan, Sileesia , osa Pommerist läheb Poolale
  
• Memel läheb Leedule
  
• Danzigist saab vaba linn
  
• Saarimaa läheb 15.a Rahvasteliidu haldusesse
  
• Saksamaa kaotab kõik oma mere tagused alad ehk kolooniad
  

Saksa sõjaväe suuruse piiramine

• Saksa sõjaväes tohtis olla 100000 meest
  
• Saksamaa pidi kaotama üldise sõjaväe kohustuse ja sõjavägi koosnes ainult vabatahtlikest
  
• Saksamaa kindralstaap saadeti laiali
  
• Neil keelati ehitada ja omada allveelaevu
  
• Tavalist laevastikku vähendati oluliselt
  

Reini jõe vasak kannas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti. Anšluss keelati (Austria riigi anastamine sakslaste poolt).

Reparatsioonide maksmise kohustus – Saksamaal kui sõjasüüdlasel oli kohustus maksta reparatsioone, see tähendab korvata kõik võitjate sõja kulutused kuna üldsummas ei jõutud kokkuleppele, siis see tekitas Saksamaal reparatsioonide maksmisel probleeme.
Austriaga sõlmiti Saint-Germaini rahuleping 1919

Austria pidi loobuma:

• Lõuna Tiroolist
  
• Pidi tunnustama Ungarit
  

Tšehhoslovakkia Jugoslaavia
Austri sõjaväe piiriks oli 30000 kutselist sõjaväelist. Ta ei tohtinud liituda Saksamaaga.
Teanoni rahu sõlmitakse Unariga 1920 – Ungari sõjaväe suuruseks oli 35000 kutselist sõjaväelast. Ungari pidi kandma vastutust kui sõja algataja .
Neuilly rahu sõlmitakse Bulgaariaga 1919
Esimese maailmasõja tagajärjed ja tulemused

• Inimkaotused 10milj. Hukkunut, 20milj. haavatut tõhutud materjaalsed kaotused
  
• Kadunud põlvkonna kujunemine – sõda seadis suure kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni üldised põhiväärtused
  
• Venemaal toimuvad revolutsioonid – venemaal toimus mitu revolutsiooni
  
• Suurte impeeriumite lagunemine – Saksa, Vene, Türgi ja Austria-Ungari
  
• Uute rahvusriikide sünd- Eesti, Läti, Leedu,Soome, Poola
  
• Euroopa kaotab nii majandusliku kui poliitilise juht positsiooni
  
• Revanšistlike meeleolude levik Saksamaal
  
• Selleks et vältida edaspidiste sõdade tekkimist luuakse esimene rahvusvaheline oranisatsioon
  

Maailmamajandus 20.sajandil

20.sajandi aitas imperialismi arengule suuresti kaasa tehniliste uuenduste kasutusele võtt. Kõige suuremad muutused toimusid masina ehituses : seeria tootmisele pandi alus kõrge tootlikusega tööpinkide valmistamisega.
Henry Ford – käivitas esimesed konveierid oma auto tehases, tänu millele lühenes autode tootmise aeg mitmelt päevalt 12.tunnile.
1900. a tegi esimese lennu Ferdinanad Zeppelin Saksamaal ( tsepeliin )
1903. a püsis vendade Orville ja Wilbur Wright’ i lennumasin õhus 12 sekindit ja tuli tervena alla tagasi.
Raadiosignaal oli oluline leiutis nii sõjaväele, ajakirjandusele, laeva kompaniile, diplomaatidele ja see muutis maailma kättesaadavamaks ja väiksemaks. Esimesed raadiod olid kõrvaklappidega.
Aastaks 1913 oli sisemajanduse kogutoodang 1 inimese kohta kasvanud rohkem kui kaks korda.
Turu suhted muutuvad järjest tähtsamaks järelikult tõuseb maailmamajanduses olulisele kohale kaubandus. Tihendati raudteede võrku, tänu sellele muutus kaubavedu kiiremaks ja efektiivsemaks. Kuna kõik riigid muutuvad üksteisest sõltuvamaks, tööstus läheb rahvusvahelisemaks, rahandus ja kaubandus põimuvad omavahel kokku ja see kõik põhjustab maailma globaliseerumist . Liidriks oli Inglismaa, aga hiljem tõisis selleks Saksamaa. Tööstuslik pööre toob kaasa uue klassi tekke, kelleks on töölisklass ehk proletariaat . Tööandjate ja töölisklassi vahel kestab võitlus oma õiguste eest terve 19.sajandi. 20 sajandi alguses oli töölisklassil selline jõud millega tuli arvestada ka riikide valitsustel. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes välja 4 suunda :

• Vene enamlased Lenin - pooldasid vägivaldselt revolutsiooni
  
• Tentristlik suund – nemad üritavad leida kuldset keskteed kõikide teiste suundade vahel
  
• Revisionistid – arvasid, et maailma tuleb parandada ja seda on võimalik teha reformidega.
  
• Anarhistid – kodanlik kord kukutada , klassi vastuolud likvideerida ja see saavutatakse atentaatidega suurriikide valitsejate vastu.
  

Töö nr.3 mrgtveskimae@ gmail .com
Eesti vabadussõda ja Tartu rahuleping.