Eesti iseseisvumine (0)

Eesti iseseisvumine, eeldused
1905 toimub Venemaal revolutsioon – verine pühapäev
Võimu juures on Nikolai II, kes kirjutas 17.oktoober alla ka manifestile, millega andis põhiseaduse ja kodankuõigused (Eestis tekivad esimesed erakonnad )

• Algavad rahutused ja kehtestatakse ülemaaline sõjaseisukord, mis lõppeb alles 1908, millal enamlased võimule pürima hakkavad, (Venemaal tuleb kokku riigiduuma)
  
• Eesti saab palju vabadust majanduse, hariduse jne arendamiseks
  
• 1914 alanud I maailmasõda katkestab ühiskondliku arengu
  
• Sõjategevus ei puuduta Eestit eriti enne 1917 aastat (v.a sakslaste pommitamised ja mobilisatsioon )
  
• Elavnema hakkab rahvuslik liikumine
  
• Esile kerkivad noored radikaalid nt. Jüri Vilms, kes 1916 nõudis Eestile avalikult autonoomiat
  
• 1917. Alguseks on Venemaa on krahhi äärel
  
• Veebruarirevolutsioon
  
• Teated mässust Venemaal jõuavad Eestisse 2.märtsil, põhjustades üldise streigi
  
• Revolutsiooniga avanevad Eestile uued väljavaated, märtsis 1917 – autonoomiaseaduse projekt, mis esitati Ajutisele valitsusele kinnitamiseks, asjaajamine hakkab aga venima
  
• 26.märts toimub Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon
  
• 30.märts ilmub määrus „Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta“
  
• Kubermangude vene ametnikud asendatakse eestlastega
  
• Moodustatakse maavalitsus ja maanõukogu, looma hakatakse rahvusväeosi
  
• 1917 moodustuvad paljud uued erakonnad
  
• Enamlased tõusevad juhtivaks poliitjõuks
  
• Oktoobris toimub enamlaste relvastatud võimuhaaramine Venemaal
  
• Oktoobripööre õnnestub ja Jaan Poskalt võtab võimu üle Viktor Kingisepp
  

Valitsusasutuseks saab Eestimaa Nõukogude Täitevkommitee

• Kujuneb välja ühe partei diktatuur, toimuvad majandusreformid (nt pankade riigistamine)
  
• Tõnissoni algatusel hakatakse rääkima Venemaast lahtilöömisest, sest I maailmasõda käis täie hooga ja Venemaa ei olnud tol hetkel suuteline Eestit enam Saksamaa rünnakute vastu kaitsma – räägiti ühtse, neutraalse Balti riigi loomisest
  
• 15. November 1917 koguneb Toompeale Maanõukogu ja võtab vastu ajaloolise otsuse: selle otsusega katkestati riiklikud sidemed Venemaaga ja Maanõukogu muutub kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal (samal päeval ajasid enamlased Maanõukogu laiali )
  
• Jaanuar 1918 astuti esimesi samme iseseisvuse poole – Lääne-Euroopa riikidesse saadeti delegatsioonid
  
• Iseseisvuse väljakuulutamisel loodeti Asutav kogu peale, kuid enamlased ajasid 1918 jaanuari lõpul toimunud valimised laiali – iseseisvus otsustati välja kuulutada revolutsioonilisel teel, manifesti ettelugemisega
  
• Ära loodetakse kasutada aega enamlaste põgenemise ja sakslaste saabumise vahel
  
• Sakslaste pealetung algab 18. Veebruar 1918, kes kahe nädalaga ajab Vene ja punaarmee Eestist välja
  
• Luuakse päästekomitee, kes 21. Veebruaril kiidab heaks iseseisvusmanifesti
  
• 23.02.1918 loetakse iseseisvusmanifest Pärnu Endla teatri rõdult ette
  
• 24.02.1918 moodustatakse Eesti ajutine valitsus
  
• 25.02.1918 Tallinna saabuvad saksa okupatsiooniväed
  

Tartu rahu 02.02.1920

• Vabadussõja lõpul 1919 aasta detsembris, kui Narva all peetakse kaitselahinguid toimus Tartus rahukonverents
  

Eesti delegatsioon, mida juhtis Jaan Poska taotles vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnistamist ja Idapiiri kindlaks määramist

• Puhkevad ägedad vaidlused piiriküsimustes, kuid punaarmee ebaõnnestumised Narvas sunnivad vene diplomaate järeleandlikusele ja 31.detsember sõlmitakse vaherahu, mis jõustub 3. Jaanuarist – Vabadussõda saab sellega läbi
  
• Rahuläbirääkimised kestavad ligi kuu
  
• 02.02.1920 sõlmitakse rahuleping , milles:
  

Määrati Eestile sobilik riigipiir
Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud väeosad Eestis
Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla
Eesti vabanes kohustused vene välisvõlgade tagasimaksmises osaleda
Sai Venemaa kullavarudest 15 miljonit kuldrubla
Venemaa tunnistab Eesti iseseisvust ja rippumatust
---- rahuläbirääkimisi üritati pidada juba septembris, Pihkvas, aga edutult
Asutav Kogu 23.aprill 1919

• Valiti demokraatlike üldvalimiste teel
  
• Asutav kogu võttis 15. Juuni 1920 vastu Eesti esimese põhiseaduse, mis sätestas nt:
  

Kodanikuõigused (täielik võrdsus vaatamata rahvusele, soole jne)
Isiku- ja korteripuutumatuse
Sõnavabaduse, Usuvabaduse

• Seadusandlikku võimu teostas ühekojaline, sajast liikmest koosnev riigikogu, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus, valitsuse juht oli riigivanem
  
• Asutav Kogu lõpetas oma tegevuse 20.detsember 1920, ametisse astus I riigikogu
  

Maareform

• Aluseks 10.oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus
  
• Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, kariloomad jne
  
• Loodi 55000 uut asundustalu : esimesena said maad Vabadussõjas silma paistnud sõjamehed ja seejärel ülejäänud soovijad
  
• Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega
  
• Tekib Eesti Vabariigile lojaalne väikeomanike kiht
  
• Peale Vabadussõja lõppu tekib ülikiire majandustõus
  

Eesti ja Rahvasteliit

• 26.jaanuar 1921 tunnustab Antandi ülemnõukogu Balti riike iseseisvatena
  
• 22.september 1921 astub Eesti rahvasteliitu
  
• EKP üritab 1.detsembril 1924 relvastatud riigipöördekatset, ebaõnnestub
  
• Venemaa kujutab Eesti julgeolekule endiselt suurt ohtu ja otsitakse võimalikke partnereid nii Suurbritannia kui Soome ja teiste Balti riikide näol
  
• Rahvasteliidu mõju suurenedes hakkab Eesti aga end järjest turvalisemalt tundma, eriti peale 1928 aasta Briandi- Kelloggi sõjakeelupakti
  
• 1932 sõlmitakse Eesti ja Venemaa vahel mittekallaletungi leping
  
• Koostöö Rahvasteliiduga näib piisav julgeoleku tagamiseks
  

Poliitiline ja majanduslik areng 1920. Aastatel
1920 võetakse vastu Eesti I põhiseadus, mis on ülimalt demokraatlik. Põhiseaduses olid aga ka omad vead, nt riigipea puudumine, mis omakorda tekitas ohu, et seadusandlik võim hakkab domineerima täidesaatva võimu üle. Vaatamata puudustele toimis I põhiseadus edukalt, kuni 1930 aasta kriisini. Kujuneb välja mitmeparteiline süsteem. Moodustus väga palju erakondi, mis paratamatult tõi kaasa parlamendi killustatuse. Valimised võitnud erakonnad pidid aga moodustama 4-5 erakonnast koosneva koalitsioonivalitsuse. Valitsuste keskmiseks elueaks sai umbes 11 kuud.
Vabadussõja lõpul toimus Eestis ülikiire majandusareng. Rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. (Algab nt. põlevkivi kaevandamine). Keskendutakse palju siseturule. Vene transiit soodustab kaubanduse arengut. Majanduse kiire areng toob aga endaga 1923 kaasa suure kriisi...
Suur Kriis

• 1930 langevad toidnete hinnad maailmaturul järsult, tollimaksud tõusevad
  
• Talurahva sissetulekud vähenesid, tootmist hakatakse piirama
  
• Siseturg kuivab kokku, rahvas muutub ostujõuetuks, väliskaubanduse bilanss muutub negatiivseks
  
• Toimub Suurbritannia naelsterlingi delaveerimine, Eesti krooni kattevara langeb sellega 1/3 võrra
  
• Suureneb töötus ~32 000
  
• Rakendama hakatakse kokkuhoiupoliitikat, väliskaubanduse üle kehtestatakse kontroll
  
• Töötute aitamiseks hakatakse teostama hädaabitöid
  
• 27.juuni 1933 võetakse vastu otsus Eesti Krooni delaveerimise kohta (Jaan Tõnisson)
  
• Selle otsusega algab kriisi taandumine
  
• Suure kriisiga kaasneb ka sisepoliitiline kriis
  
• Süvenes rahva rahulolematus poliitikute ja riigi vastu ja tekib rahva võõrandumine riigist
  
• Lüheneb valitsuste eluiga
  
• Ohumärgiks kujuneb Vabadussõdalaste esiletõus poliitmastaabil
  
• Majanduslikule ja sisepoliitilisele kriisile lissandus ka põhiseaduslik kriis
  
• Päts kritiseerib vana põhiseadust, milles näeb, et Riigikogu on enda kätte haaranud liiga suure võimu, mistõttu valitsused ei saa korralikult riiki juhtida
  
• Väljapääsu nähti presidendi ametikoha loomises ja uues konstitutsioonis
  
• Asjad hakkavad liikuma, kui Vabadusõdalased hakkavad põhiseaduse muutmist toetama
  
• Esimene rahvahääletus kukub läbi
  
• Teine rahvahääletus kukub läbi
  
• Kolmas Vabadussõjalaste poolt rahvahääletusele antud eelnõu, põhiseaduse muutmiseks võetakse suure häältenamusega vastu
  

Vabadussõjalased

• Sõjaveterane koondav mittepoliitiline ühing ( Vapsid )
  
• Tegutsesid Eestis 1920-30. Aastatel ja nende eesmärk oli peamiselt sõdurite huvide kaitsmine maaküsimustes
  
• 1929 moodustati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit EVKL
  
• Eesmärgiks survegrupina oli tugevdada riigivõimu, eeskätt põhiseaduse reformi abil
  
• Vapsides on nähtud Euroopale iseloomulikku, autoritaarset kord propageeriva liikumise Eesti varianti . Tunnused, mis sellele viitavad:
  

Juhikultus , rahvaühtsuse rõhutamine, vastaste äge ründamine

• Erakonna esimeheks sai erukindral Andres Larka
  

1934. aasta riigipööre ja vaikiv ajastu
Ennetamaks Vapside eeldatavat võitu valimistel ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid Johan Laidoner ja Konstantin Päts 12.03.1934 autoritaarse riigipöörde

• Välja kuulutati 6-kuuline kaitseolukord, samal ajal keelustati igasugune poliitiline meeleavalduste läbiviimine ja vabadussõjalasi hakati arreteerima
  
• Parlament saadeti suvevaheajale, seadusandlus läks riigivanema kätte
  
• Algul olid Laidoner ja Päts võimu kasutamisel ettevaatlikud. Otsustavat tegevust alustati alles hilissuvel.
  
• Kaitseolukorda pikendati, lükati edasi riigivanema ja parlamendi valimised
  
• 2.oktoober 1934 söandas riigikogu valitsuse tegevust arvustada –istungjärk lõpetati ja parlament seati nn vaikivasse olekusse (saadikutel ei lubatud enam kokku tulla)
  
• Demokraatlik riigikorraldus hakkas autoritaarsega asenduma
  
• Detsembris 1934 piirati sõnavabadust ning veidi hiljem suruti maha opositsiooniline Maaleht, peagi laienes ajakirjandusele kehtestatud kontroll ka teistele eluvaldkondadele
  
• Märts 1935 keelustati kõikide erakondade tegevus
  
• 8.detsember valmistasid vabadussõjalased ette relvastatud riigipööret kuid ebaõnnestunult
  
• Et ebaseaduslikult haaratud võim legaliseerida kutsusid riigijuhid 1937.a kokku ebademokkraatlikult moodustatud Rahvuskogu . (Rahvuskogu võttis pätsi suunitlusel vastu uue põhiseaduse, mis seadustas autoritaarse valitsemisviisi)
  
• Uue põhiseaduse kohaselt sai riigipeaks laialdaste õigustega president
  
• Riigikogu muudeti kahekojaliseks
  

Muudatused põhiseaduses:
Parlamendi võimu piirati tugevalt. Valitsusest , eesotsas peaministriga kujunes presidendi tahet elluviivaks organiks. Valitsuse umbusaldamine muutus parlamendi jaoks raskeks, sest umbusaldamise korral oli presidendil õigus valida, kas saata valitsus laiali või korraldada uued, ennetähtaegsed parlamendi valimised. Samuti piirati tugevalt rahva õigusi (kaotati nt. streigiõigus ja rahvaalgatus)

• 24.aprill 1938 kinnitati Konstantin Päts Eesti presidendiks
  
• Vaikiv ajastu lõppes 21.juuni 1940
  

Majandusolud ja välispoliitilised suundumused

• Majanduselu elavnes autoritaarsel perioodil jõudsalt
  
• Senine liberaalne majanduspoliitika asendus ja riik hakkas jõuliselt majandusellu sekkuma
  
• Esinevad plaanimajandusele iseloomulikud jooned
  
• Kasvas riigi otsene seotus majandusse – riigiettevõted andsid ligi 25% tööstustoodangust
  
• Erakordselt suurt tähelepanu pöörati tööstusele
  
• Põllumajandus areneb: põllupind, kariloomade arv suureneb.
  
• Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks
  
• Moskva pakub Balti riikidele võimalust sõlmida vastastikuse abistamise pakt ja tuua Balti riikidesse sõjaväebaasid, Eesti keeldub
  
• 1934 sõlmitakse nn Balti Antandi leping
  
• Rakendatakse neutraliteedipoliitikat, vältimaks sõda Balti regioonis
  
• Eeskätt sõjaväelased üritavad Saksamaale läheneda, nähes neis ainsat jõudu, mis suudaks vene agressiooni peatada
  

Kultuuri areng Eesti Vabariigi ajal
1920. aastatel ei olnud kultuuri areng kuidagi piiratud, pigem vastupidi.
1930. aastatel kaasnes autoritaarse korraga mõningane loomevabaduse piiramine. Kuigi kultuuriareng jätkus pärssis vaikiv ajastu selle loomulikku käiku.

• 1925 loodi Eesti kultuurikapital
  
• Riik andis raha kultuuri arendamiseks
  
• Kultuurkapitali laekusid vajalikud summad tubaka –ja alkoholiaktsiisist
  
• Välismaalastele anti kultuuriautonoomia
  
• Välja kasvas kõrgprofessionaalne rahvuskultuur : järsult suurenes kirjanike, kunstnike, luuletajate, näitlejate arv. Loodi teatreid, orkestreid , koore.
  
• Põhikoolist kõrgkoolini oli võimaldatud emakeelne haridus – see suurendas kõikide elualade spetsialistide arvu
  
• Kultuurikontaktid laienesid ja vabneti vene –ja saksa mõjutustest
  
• Domineerima hakkab inglise/prantsuse kultuuriorientatsioon
  
• Süvenesid soome- ugri hõimusuhted
  
• Kümnendi keskel pääses maksvusele uusrealism
  

Kirjanduselus valitses 1920. Aastatel luule, Siuru rühmitus. Kümnendi keskel tõusis esile proosa, ennekõike realistlik romaan (A.H. Tammsaare ). Samuti omandasid tuntuse mitmed ajaloolise romaani viljelejad. Samal ajal kerkis esile ka noorsoo rühmitus Arbujad .
Muusikas hakkasid levima sümfoonilised suurvormid – kammermuusika , koori –ja soololaulud . Tööd alustasid paljud kodumaal hariduse saanud muusikud , heliloojad.
Teatrielus valitses Tallinn, kolme kutselise teatriga. Rahvusteatriks sai Estonia – lisaks sõnalavastustele ja operettidele toodi lavale ka oopereid ja ballette.
Kunstielu edendajateks olid Tartus ühing Pallas, Tallinnas kunstimuuseum . Eesti kunsti vanameistritest jätkasid Konrad Mägi, Kristjan Raud. Uutest tegijatest graafik Eduard Viiralt
Hariduselus toimusid samuti suured muutused - üle mindi emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, võeti kasutusele uued õpikud, ehitati uusi koolimaju. Kehtestati 6. Klassiline kohustuslik kooliharidus ja lisaks võis õppida 5 aastat gümnaasiumis.
1934 ja 37 teostati haridusreformid, millega vähenes gümnaasiumite arv ja suurenes kutsekoolide arv.
Kõrgkoolid kujunesid teaduskeskusteks, eriti Tartu Ülikool.
1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia - mitmed eestlased omandasid maailmas tuntuse. Nt Oskar Öpik astronoomias, Ludvig Puusepp arstiteaduses.
1932-1937 ilmus 8- köiteline Eesti entsüklopeedia. Eriti hoogasalt arenesid rahvusteadused.
Keeleteadlased kaasajastasid eesti keelt ja ajaloolased hindasid ümber saksa ja vene ajaloolaste tööd
Alates 1924 võistlesid Eesti sportlased eesti lipu all olümpial.
1936 võitis Kristjan Palusalu Berliini olümpial maadluses kuldmedali
Paul Keres tõusis maailma parimate maletajate hulka
Eestlast iseloomustas endiselt suur soov saada haritud. Paralleelselt tõusis huvi ka lugemise vastu. Linnakultuuri lahutamatuks osaks muutusid teatrietendused , kontserdid, kunstinäitused, seltskondlikud koosviibimised.
Inimesi huvitas ka filmikunst , eriti seoses heli -ja värvifilmide pealetulekuga.
1930. aastatel arenes jõudsalt kohviku –ja restoranikultuur.
Haapsalust ja Pärnus kujunesid välja suvitamise kultuuri eestvedajad
Religiooni tähtsus hakkas tasapisi vähenema
Üldlaulupeod toimusid Tallinnas regulaarselt
Välireisid olid toona harvemad kui tänapäeval kuid siiski oli inimestel võimalus külastada teisi riike:
Regulaarsed laevareisid Soome, Rootsi, Lätti, Prantsusmaale, Inglismaale
Rongiühendus Läti, Venemaa ja Saksamaaga
Lennuühendus enamike Euroopa pealinnadega
Väljasõidud bussidega
MRP ja baaside leping
Moskva ja Berliini vahel sõlmitakse leping, millega jagatakse Euroopa Saksamaa ja N.Liidu vahel

• 23. August 1939 kirjutasid V. Molotov ja J. van Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungi lepingule (MRP lepingule)
  
• MRP salajase lisaprotokolliga jagati Ida-Euroopa mõjusfäärideks
  

Saksamaa: osa Poola aladest, Leedu
N.Liit: Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia

• 28. September sõlmitud N.Liidu ja Saksamaa sõpruse- ja piirilepinguga anti Leedu alad N.Liidule
  

Peale 1.septembril alganud I maailmasõda ootab N.Liit ettekäänet MRP salaprotokolli täideviimiseks balti riikides, kes säilitasid neutraliteedi.

• Plaanide täideviimise alguseks sai 15.sept Tallinna sadamasse saabunud Poola allveelaev Orzel
  

Vastavalt neutraliteedi leppele pidi Eesti allveelaeva kinni pidama , kuid viimane põgenes ja see andis Kremlile võimaluse süüdistada Eestit neutraliteedi rikkumises.

• 24.september eitati Moskvasse sõitnud Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis lubaks N.Liidul tuua sõjaväelised baasid Eesti territooriumile.
  
• 26.september koondavad venelased Narva piirile suured väeüksused, Eestile ulatusliku löögi andmiseks, lepingust keeldumise korral
  
• 28.september 1939 sõlmitakse baaside leping.
  

Eesti annab N.Liidule õiguse luua baasid: Saaremaale, Hiiumaale, Paldiski ümbrusesse
Baaside ajastu
Oktoobri alguses toimusid Tallinnas Eesti ja Nõukogude sõdurite läbirääkimised, mille tulemusel said N.Liidu väed luua täiendavad baasid: Rohukülla, Koongale ja Laulasmaale ning varulennuväljad: Kehtnasse ja Kuusikule

• 18.oktoober algas maavägede sissemarss Eestisse
  
• Esialgu paigutati Eestisse 14000 jalaväelast, 337 soomukit, 225 lennukit
  
• Kuigi vormiliselt jäi Eesti iseseisvus püsima muutus Eesti N.Liidu protektoraadiks ning välispoliitika sõltuvaks idanaabri omast
  
• Eesti olukorda komplitseeris Talvesõda, üritati säilitada ranget neutraliteeti
  
• Eesti siseelus kujunes oluliseimaks sündmuseks baltisakslaste lahkumine – lahkus ~12600 baltisakslast Hitleri üleskutsele 6.oktoobri kõnes
  
• Eesti valitsuse etteotsa astub Jüri Uluots, kuid demokraatia poole tagasipöördumine tundub ületamatult raske ( endiselt kehtib kaitseseisukord, poliitilise tegevuse keeld, kirjasõna tsensuur jne...)
  

Eesti Okupeerimine ja annekteerimine N.Liidu poolt
Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, alustati suhete teravdamist.

• 14.juuni esitas N.Liit Eestile ultimaatumi, nõudes täiendavate üksuste toomist Eesti territooriumile, Moskva meelse valitsuse loomist
  
• Kuna sõjaline vastupanu oleks võimatu olnud, alistusid balti riigid hääletult
  
• 17.juuni toodi Eestisse täiendavad 90 000 meest, kes paigutati suurlinnadesse loodud garissonidesse
  
• Kindral Laidoneri sunniti alla kirjutama Narva diktaadile (sellega läks kontroll kõikide ühendusteede ja sidekanalite üle N.Liidu kätte)
  
• Keelustatakse igasugused rahvakogunemised, meeleavaldused jne, Moskvast saabub Tallinna edasise tegevuse juhtimiseks Andrei Ždanov
  
• 21. juuni korraldatakse Tallinna Vabaduse väljakul ja Toompeal näiline meeleavaldus N.Liidu poolt, millega üritatakse maailmale näidata, et okupeerimine on seaduslik ja toimub rahva toetusel
  
• 21. Juuni õhtul kirjutab Päts alla otsusele, millega astub ametisse uus valitsus
  

Peaministriks saab Johannes Vares Barbarus

• Põhjalikud muutused algasid juuli esimestel päevadel, mil saadeti laiali riigikogu ja korraldati riigivolikogu valimised.
  
• 21. Juuli kuulutati välja ENSV ja paluti selle vastuvõtmist N.Liitu
  
• 6. Augustil 1939 võeti ENSV N.Liidu koosseisu
  

Eesti iseseisvuse taastamise katse
Loodetakse Saksamaa lüüasaamisele – Saksamaa okupatsiooni lõppu ja samas Atlandi Hartale ja lääneriikidele tuginedes iseseisvus taas kätte võita

• 1944 moodustatakse Eesti Vabariigi Rahvuskommitee
  

1944 suvel tekivad Uluotsa rühma ja rahvuskommitee vahel tugevad sidemed.

• Rahvuskommitee etteotsa tõuseb Otto Tief
  
• Vastupanuliikumise rühmitused on kõik ühisel meelel ja hakatakse ootama sobivat olukorda iseseisvuse väljakuulutamiseks
  
• 18. September saabub ainuvõimalik hetke iseseisvuse taastamise üritamiseks, mil saksa väed teatavad taandumisest
  
• Uluots määrab eesotsas Tiefiga ametisse uue valitsuse
  
• Tallinnas asunud Eesti väeüksused asuvad vabariiki taastama, takistades sakslastel õhata tähtsaid objekte
  
• 20.september heisatakse sini-must-valge lipp , mida saksa väejuhatus tõlgendab vastuhakuna – tekivad rahutused
  
• 21. September otsustab valitsus lahkuda ja juhtida riiki eksiilist, pärastlõunal lahkub valitsus Tallinnast (v.a peaminister )
  
• Hommikul sisenevad nõukogude väed Tallinna, põgenevad valitsuse liikmed peetakse Läänemaal enamiku ministritest
  
• Iseseisvuse taastamine on läbikukkunud
  

II maailmasõja tagajärjed Eestile

• Rahvastik väheneb ligi veerandi võrra – 280 000 inimest
  
• Täielikult hävib Narva, ülisuured purustused Tartus, Tallinnas ja mitmes väiksemas linnas
  
• Tööstuses ulatub purustuste suurus 50% ni
  
• Sadamata, maanteede, raudteede hävimine
  
• Oluliselt vähenes põllumajandustoodang, kariloomade arv, maa viljakus
  
• Katse iseseisvust taastada luhtus ja Eesti langes ligi pooleks sajandiks N.Liidu võimu alla.
  

Eesti iseseisvuse taastamise eeldused ja iseseisvuse taastamine
M. Gorbatšovi võiuletulekuga 1985 aastal ja tema väljakuulutatud uuenduspoliitika viisid ellu suured muutused...

• 1986 kuulutati N.Liidu poolt välja, et Eestisse tuleb rajada mitu suurt fosforiidikaevandust, millest kasvas 1987. Aastaks välja esimene suurem rahva meeleavaldus – fosforiidikampaania
  
• 1987 loodi Eesti esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti avalikustamise Eesti grupp, eesmärgiga avalikustada salaprotokollid
  
• 23.august korraldati selle liikumise eestvedamisel Tallinnas, Hirvepargis poliitiline meeleavaldus
  
• 1987 loodi Eesti muinsuskaitse Selts – esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon
  
• 1988. Aprillis toimus Tallinnas, Toompeal loominguliste liitude ühispleenum, millega loovintelligents lülitus aktiivselt ühiskonna uuenemisprotsessi
  
• Aprilli keskel esitas E.Savisaar üleskutse Eestimaa Rahvarinde Perestroika Toetuseks moodustamiseks
  
• 23. Juuni sai sini-must-valge lipp eestlaste rahvuslipuks (sellele eelnes K.Vaino tagandamine ja Vaino Väljase määramine ENSV peasekretäriks)
  
• 1988 septembris toimub „Eestimaa laul“ aka laulev revolutsioon
  
• 1988 loodi Eesti esimene poliitiline erakond – Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei
  
• Suvel 1988 moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhis Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise – Interliikumise ja sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu
  
• 16. November 1988 võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon
  
• 1989. Jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega eesti keel sai riigikeele staatuse
  
• 1989. Märtsis toimuvad rahvasaadikute kongressi valimised – edu saadab Rahvarinnet, kokku saadeti kongressile 47 saadikut
  
• 23.augustil 1989 Balti Kett, nõuti baltikumile vabadust
  
• Moskva ei soovi jätkuvalt liiduvabariikide õigusi lainedada
  

26.september 1987 avaldataske IME projekt
1989. mais võttis Eesti NSV ülemnõukogu vastu seaduse „Eesti isemajandamise alused“
27. november 1989 võttis NSV Liidu Ülemnõukogu vastu seaduse Balti riikide iseseivast majandamisest

• 1990. veebruaris toimuvad Eesti Kongressi valimised
  
• 1990. Märtsis toimus EKP 20. Kongress , mis fikseeris partei lõhenemise rahvuskommunistidest koosnevaks iseseisvaks EKP-ks ja Moskva meelseks NLKP Eestimaa organisatsiooniks
  
• 1990 märts toimuvad valimised ENSV ülemnõukogusse, esimeheks valitakse Arnold Rüütel
  
• Uueks valitsusjuhiks saab rahvarinde liider E.Savisaar
  
• 30.märts 1990 võeti vastu otsus Eesti riiklikust staatusest , sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega
  
• Kreml hakkab balti riike survestama, eesmärgiga mitte lasta balti riike N.Liidust eralduda
  
• Märtsi lõpul 1991 koostatakse liiduleping (9+1), mis ei kujutanud N.Liitu enam ette föderatsiooni vaid konföderatsioonina. Uuel liidul pidi olema ühtne majandus, sõjavägi, riigipiir, rahandussüsteem. Balti riigid keelduvad lepingust.
  

NLKP julgeolekuorganite ladvik näeb Gorbatšovi liidulepingus ohtu impeeriumile ja hakkab valmistuma riigipöördeks.

• 17.august lepitakse KGB ülema juures kokku riigipöörde üksikasjad ja päev enne liidulepingu allkirjastamist suletakse M.Gorbatšov koduaresti
  
• Riigipöörajad kavatsesid kehtestada sõjalis-bürokraatliku režiimi: luua uusi kinnipidamisasutusi, lämmatada vabaduspüüdlused, õiendada arved vene demokraatidega
  
• Vene demokraadid, eesotsas B.Jeltsiniga astuvad Augustiputši vastu välja, andes välja seadused, millega riigipöörde korraldajad kuulutataks kurjategijateks ja kogu Venemaa territooriumil hakkab kehtima vene NFSV presidendi võim
  
• Eesti Komiteega sõlmitud kokkuleppel võttis Ülemnõukogu 20.augustil 1991 vastu „Otsuse Eesti Riiklikust Iseseisvusest“
  
• 1992.september toimusid presidendi- ja parlamendivalimised
  
• Esimeseks valitsusjuhiks saab Mart Laar
  
• 1992 võetakse vastu põhiseadus, mis sätestab, et Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, kus kõrgeimat võimu teostab rahvas
  
• 1993 kevadel alustas tööd riigikohus
  
• Kõrgeim võimuorgan- Vabariigi valitsus tegutseb vastavalt 1995 vastuvõetud seadusele
  
• 1992. Juunis toimus rahareform
  
• 31.august 1994 lahkuvad viimased vene väed Eestist