Eesti Vabariik 1918-1940 (0)

EESTI VABARIIK 1918-1940
Majandusolud 1920. aastatel
Millised muudatused toimusid majanduses pärast iseseisvumist? Vähenes Eesti vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes, Eesti oli seotud Venemaaga, osaliselt halvenenud sõdade ja revolutsioonide tagajärjel, põllumajanduse taandareng kutsus esile töövõimeliste meeste mobiliseerumise ja tööloomade rekvireerimise, uus rahandussüsteem.
Millised probleemid tekkisid majanduses 20ndate I poolel? Eesti tööstuse läbilööbivõime oli väike ja Nõukogude Venemaa sulges oma turud ja tühistas varasemad tellimused, Lääne-Euroopas ei suudetud Eesti kaupu müüa, algas kaupade kuhjumine ladudesse, Eesti Pank oli laenanud raha üle oma tegelike võimaluste, raha kurss hakkas langema, riik oli ummiks ja oli vaja teostada ümberkorraldusi.
Mis muutus maareformi tagajärjel? Maaseadus võeti vastu 10. oktoorber 1919. aastal. Riigistati mõisikele kuuluvad maavaldused, metsad ja soomaad riigistati, põllu-, karja-ja heinamaad jagati asundustaludeks, loodi 56 000 asundustalu , mõisnikelt võõrandati põllumajanduslik inventar ja loomad, kerkisid uued majad, laudad, kõrvalhooned, rajati uusi külasid.
Majanduspoliitika : Uut majanduspoliitikat alustas 1924. aasta kevadel Otto Stardman. Seisnes riigi maksebilansi tasakaalustamisel.
Muudatused põllumajanduses: loodi Maapank põllumajanduse krediteerimiseks, mis finantseeris asundustegevust, asutati masinaühistuid, toimus tootmise ümberstruktueerimine, lihaveiseid ja rasvasigu asendasid piimakari ja peekonsead, Eesti või ja peekon olid Inglismaa ja Saksa turgudel , palju tähelepanu söödakultuuridele, suurenes toiduteravilja toodang, käsitsitööl oli suur osatähtsus, tõuloomade ja sordiseemnte tähtsus.
Muudatused tööstuses: kütusetööstus(rajanes põlevkivi kaevandamisel), turbatootmine, keemiatööstus(kütteõli valmistamine), kunstsarve tehas, puidutööstus, tselluloosi- ja paberkombinaadid, mitmed ettevõtted jäidki suletuks, paljud töötasid alakoormusega, ettevõtteid ei suutnud oma toodetele turgu leida, valmistoodangu kvaliteet ja hind ei võimaldanud edukalt konkureerida, tööpuudus.
Rahareform : Vältimaks uue kriisi kordumist, teostati rahandusminister Leo Sepa eestvedamisel rahareform. Korraldati ümber EV rahandus ja pangandus . 1. jaanuarist 1928. a. hakkas kehtima uue rahaühikuna kroon, oli seotud Rootsi krooniga ja tagatiseks oli olemas kattevara. Eesti Pank lõpetas krediteerimise, andes need ülesanded Pikalaenupangale.
Sisepoliitiline areng 1920. aastatel
Erakonnad : 1) Põllumeeste Kogud – parempoolne, tekkis Maarahva Liidust 1917. aastal, oli jõukama talurahva ja põllumajandusega seotud, huviks oli põllumajanduse edendamine. (K.Päts). 2) Eesti Rahvaerakond – mõõdukas liberaalne, vanim partei, tähtis oli rahvusluse rõhutamine. (J. Poska , J.Jaakson, J.Vestholm). 3) Kristlik Rahvaerakond – eraldus 1919 Rahvaerakonnast, polnud rahul kiriku osatähtsuse ja kristliku moraali nõrgenemisega. (J.Kõpp, H.Rahamägi, J.Lottik). 4) Eesti Tööerakond – moodustas väikekodanlus: õpetajad, riigiametnikud , käsitöölised, poodnikud, väikemajade omanikud . 5) Asunike koondis – eraldus Tööerakonnast 1923. aastal. Ühendas väikemajapidajaid ja asundustalude omanikke. Seisukoht: riigi rikkuse ainsaks allikaks on põllumajandus. (O.Köster, R.Penno, O. Tief ). 6) Eesti Sotsialistlike Tööliste Partei – sotsiaalreformistlik, ülesandeks oli sotsialismi kehtestamine rahulikul teel. (A.Rei, A.Oinas, M.Martna, E. Joonas , A. Jõeäär). 7) Eestimaa Kommunistlik Partei – 1920. Salajane.
I põhiseadus: Võeti vastu 15. juunil 1920. Võimukandjaks rahvas, seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat võimu valitsus, valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem , olid kohalikud omavalitused, kehtestati kodanikuõigused(võrdus seaduse ees arvestamata rahvust, sugu, usku, varanduslikku seisu jne, tagati isiku ja korteripuutumatus, kaitseseisukohad, õigus eraomandusele ja streigivabadusele, ühinemise-, koosolekute-, usu-ja sõnavabadus)
Võitlus riigivastastega: EV tuli võidelda kommunistide, vene immigrantide ja baltisaksa parunitega, probleemiks oli Eesti iseseisvuse vastane tegevus.
Suure kriisi aastad
Milles seisnes Suur Kriis? Tabas põllumajandust, kauba pakkujaid oli rohkem kui ostjaid , hinnad langesid , ekspordi sissetulekud vähenesid, tööstuse nõrgenemine, väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks, riigieelarvet ei suudetud hoida tasakaalus, elujärje halvenemine.
Kes olid vabadussõdalased ja mida nad taotlesid ? 1929. a. oli Vabadussõja veteranide organisatsioonide baasil moodustunud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL), mille sihiks oli oma liikmeskonna majandusliku olukorra parandamine, sõjamälestuste jäädvustamine ja Vabadussõja-aegse vaimsuse säilitamine.
Milles seisnes sisepoliitilise situatsiooni teravnemine ? Parlamendi killustumus suurenes, erinevate poliitiliste jõudude vahelised vastuolud teravnesid, kehtestati üleriigiline kaitseseisukord , millega piirati rahva poliitilisi vabadusi ning suleti mitmed poliitilised organisatsioonid .
II põhiseadus: 1934. a. jaanuaris kehtestati uus põhiseadus, mille kohaselt pidi oluliselt laiendatama riigivanema võimupiire, rahva poolt valiti viieks aastaks riigipea, kellel oli õigus panna Riigikogus vastuvõetud seadustele veto ning Riigikogu ennetähtaegselt laiali saata. Täidesaatvat võimu teostas valitsus eesotsas peaministriga.
Vaikiv ajastu
Sõjaväeline riigipööre: korraldajateks K.Päts ja J.Laidoner-tahtsid ennetada vabadussõjalaste võimuletulekut. 1934. aasta 12.märtsil võtsid Sõjakool ja Kaitseliit Tallinna kesklinna ja Toompea oma kontrolli alla, kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Laidoner sai sõjaväe ülemjuhtatajaks.
Vaikiv ajastu algab: elluviijaks oli Kaarel Eenpalu (peaministri asetäitja ja siseminister). 1934. a. sügisel alustasid Päts ja Laidoner oma võimu kindlustamist. 1935. a. kevadel keelustati poliitiliste erakondade tegevus, nende asemele loodi Isamaaliit (kujunes valitsuse suunamisel tegutsev ainupartei). Hakati looma kutsekodasid, mis pidid koondama kõiki ühe eluala esindajaid ja vahendama nende soove-mõtteid valitsusele. Rajati 16 koda:agronoomia,arst,õpetaja,majaomanikud, kodumajandus , ühistegevuskojad.1935. a. lõpuks oli demokraatlik kord EV-s asendunud autoritaarse diktatuuriga. Hakkas kehtima tsensuur ; Riiklik Propaganda Talitus-jagas ajakirjandusele sobivat infot valitsuse kohta ja rahvusterviklikkuse õhutamisega. Organiseeriti mitmeid kampaaniaid: võõrapäraste nimede eestistamiseks, kodukaunistamiseks, rahvuslippude soetamiseks jms. Riigikogu jäi vaikivasse olekusse.
Võitlus opositsiooniga: opositsiooni põhituumiku moodustasid endiste Asunike Koondise ja Rahvusliku Keskerakonna liikmed. Suleti ,,Maaleht“ ja ,, Postimees “. 1935. a. suvel vabanesid arreteeritud vabadussõjalased.
Kolmas põhiseadus: 1. jaanuaril 1938. a. jõustus kolmas põhiseadus. Riigipeaks sai president , kes valiti kuueks aastat. Riigikogu oli kahekojaline (40+80 liiget): alamkoda ja ülemkoda. Peaministri valis president. Rahvalt võeti rahvaalgatuse õigus, vanusetsensus alates 22 eluaastast.
Juhitav demokraatia: 1938. aastal valiti esimeseks presidendiks K.Päts. Peaministriks ja Vaikiva ajastu juhiks oli Kaarel Eenpalu, sõjaväe ülemjuhataja oli J.Laidoner. Püsis kaitseseisukord, poliitilist organiseerumist ei lubatud, tsensuur, süvenes tsentraliseeritus, Riigikogu osatähtsus väike, olulised seadused-president dekreetidena.
Majandus: 1934. a. algas Eesti majanduselu kiire areng. Riik sekkus majandusse. Hoogne areng tööstuses: tekstiili-, paberi-ja põlevkivitööstus. Eesti oli muutunud arengumaast tööstusriigiks.
Põllumajandus: maale jõudis elekter , haritava põllupinna suurenemine, põldude väetamine, loomade arvukuse kasv. Tõuparandus ja sordiaretus . Ühistegevuslik liikumine. Väliskaubandus ( Suurbritannia ja Saksamaa) ja sisekaubandus. Sisse: tööstusseadmed, keemiakaubad. Välja: või, peekon, muna, metsamaterjal.
Välispoliitika
Eesti tunnustamine: Pariisi rahukonverents (1919-1920)-Eestit toetati vaid niivõrd,kuivõrd seda loeti vajalikuks enamluse kukutamise eest peetava võitluse kergendamiseks; iseseisvuse juriidilisest tunnustamisest hoiduti. Tartu rahuleping 2.veebruar 1920-teostati kuna Pariisilt abi ei saadud ja oli vaja sõda lõpetama ning riigipiirid , majanuds jms tähtsad asjad Eesti ja Nõukogude Venemaal läbi arutada. 1921. septembris võeti Eesti, Läti, Leedu vastu Rahvasteliitu.
Eesti ohutatus: Eesti tegi esialgu panuse suhete normaliseerimisele Nõukogude Venemaaga. Peamiselt välispoliitilise huve silmas pidades rajati Tallinna sadamasse hiiglaslikud laod Venemaa transiitkaubanduse arendamiseks ning lubati idanaabrile mitmeid majanduslikkue soodustusi. 1922. a. esinesid Baltimaad ühiselt ettepanekuga sõlmida Moskvaga mittekallaletungi leping. Eesti otsis toetust ka Lääne suurriikidelt, mida ei saadud.
Balti liit: ainus reaalne samm Balti liidu loomisel astuti 1923. a. lõpus, kui kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu lepingule. Saavutati kokkulepe tulevase majandusliku koostöö osas ning pandi lõplikult paika kahe riigi vaheline piirjoon, mille pärast oli aset leidnud rida konflikte. Liitu kuulusid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola.
Rahvasteliit : pärast 1924. a. mässukatse läbikukkumist loobus Nõukogude Liit vandenõude organiseerimisest. Sõlmiti kokkuleppeid riigipiiri osas ja kaubandusleping. 1932 lisandus ka mittekallaletungipakt. Eesti osales aktiivselt Rahvasteliidu töös, ühinedes kõigi kokkulepete ja deklaratsioonidega, mis tõotasid vähendada sõjaohtu. Rootsi oli Eestist huvitatud-Tartu ülikool avati rootsi keele ja kirjanduse õppetool, Rootsi ärimehed investeerisid Eestisse, toimusid vastastikkused visiidid tipptasandil.
Rahvusvaheline olukord teravneb taas: 1933. a. algas natsionaalsotsialistide võimuletulekuga Saksamaal. Rahvasteliidu suutmatus lahendada probleeme. Eesti jaoks kujunes halvaendeliseks 1935. a. sõlmitud Inglise-Saksa mereväeleping, mis andis Saksamaale õiguse suurendada oma sõjaväelaevastikku. Suureks ohuks oli ka Nõukogude Liidu aktiviseerumine. NSV Liit hakkas õhutama Balti kolmikliidu loomist, lootes suhteliselt Moskva -sõbraliku Leedu kaudu mõjustada enesele sobivas suunas ka Eesti ja Läti välispoliitikat. 1930 aastete lõpuks oli Eesti sattunud ebasoodsasse olukorda. Kallaletungioht nii NSV Liidu kui ka Saksamaa poolt kasvas, abi polnud aga kuskilt loota. Ainsaks võimaluseks oli laveerimine kahe suurriigi vahel. 1938. a. kuulutasid Eesti, Läti, Leedu end Skandinaaviamaade eeskujul neutralseiks.
Kultuurielu
Riiklik kultuuripoliitika: Kultuurikapital : kultuuri finantseerimine , raha koguti makudest, jagati kirjanduse, helikunsti, kujutava kunsti, näitekunsti, ajakirjanduse ja kehakultuuri vahel, jagamisel tekkis probleeme. Kultuur professionaliseerus. Loodi kutseühinguid: Eesti Kirjanike Liit, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Õpetajate Liit jpt. Laineseid kultuuri kontaktid. Traditsiooniline rahvakultuur püsis: rahvamajade võrk, seltsid, ringid , koorid. Negatiivsed nähtused: 1930. loomevabaduse piiramine, rahvusühtsuse propaganda, taanduti loomingust, protest diktatuuri vastu. Positiivne: kultuuri finantseerimine paranes .
Hariduselu: Ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljasus, kooskõlastati kooliastmete programmid . 1934. a. haridusreform tekitas pahameelt, alghariduse tase langes, maksuline õppeaeg pikenes: neljaklassiline kohustuslik algkool , viieklassiline keskkool ja kolmeklassiline gümnaasium. 1937. a reform : tekkis kaks erinevat suunda: a) 4+5+3 haridustee b) 6+3+3 haridustee.
Kõrgharidus: Tartu Ülikooli avamine 1.dets 1919: õppetöö eesti keeles, eestlastest üliõpilased, 8 teaduskonda , vastuvõtt keskhariduse baasil, hiljem eksamid. Teised ülikoolid: Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Kõrgem Kunstikool Pallas, Riigi Kõrgem Muusikakool , Tartu Kõrgem Muusikakool, Tallinna Konservatoorium , Riiklik Lavakunstikool , Kõrgem Sõjakool.
Teadus: TÜ kujunes oluliseks teaduskeskuseks: teadusseltsid: Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Eesti Arstide Selts jt. 1938. a. asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Tähelepanu rahvusteadustele, Olulisemad teadlased: E.Öpik, L. Puusepp , T.Lippmaa jt. Valmis 8-köiteline Eesti Entsüklopeedia.
Kirjandus: Tekkis kirjanduslik rühmitus 1917. aasta ,,Noor-Eesti“ järglasena ,,Siuru“ (G.Suits, M.Under, H.Visnapuu, A. Adson ). Kirjandusvoo: uusromantism. Proosaloomingus olid esikohal novellid . Uusromantism asendus uusrealsimiga, esikohale tõusis proosa ja romaanižanr (Tõde ja õigus). Näitekirjanduse võidukäik. 1930. aastate keskpaigaks läks realism üle psühholoogilisele realismile. Suure populaarsuse saavutas ajalooline romaan. Siurulaste kõrvale tekkis ,,Arbujad“(H. Talvik , B.Alver, K. Merilaas , A. Sang , U. Masing , B.Kangro).
Kujutav kunst : Esinesid impressionism ja ekspressionism , mõnevõrra kubism ja konstruktivism. Vanameistrid: K.Raud, K.Mägi. Nooremad : N.Triik, P. Aren , A.Jansen, A. Vabbe . Skulpotristest paisitis silma J.Koort.
Muusikaelu : 1921. a. Eesti Laulajte Liit. Tugevnes kohalike muusikapäevade ja üldlaulupidude traditsioon. Tegevust jätkasid tuntuks saanud heliloojad : J.Aavik, H. Eller , A.Kapp, M.Dsaar jt. Seoses filmikunsti arenguga levis 1930. aastatel kerge ajaviitemuusika.
Teatrikunst : Lahtiütlemine senistest lavastuslikest põhimõtetest, suudade paljusus , julge eksperimenteerimine. Teatrielu keskus Tallinn. ,,Estonia“( ooperid , balletid , operettid), Draamateater (tähelepanu algupärandite lavastamisel) ja Töölisteater.(lihtsakoelised rahvuslikud tükid) ,, Vanemuine “(ei suutnud tõusta Tallinna teatrite tasemele ).
Kehakultuur ja Sport : 1922. loodi Eesti Sprodi Keskliit. Tallinna spordiklubid : ,,Kalev“ ja ,,Sport“ ning Tartu Akadeemiline Spordi Klubi. Tehti suuremaid sprodiüritusi. 1920. aastast osalesid Eesti sportlased olümpiamängudel. Suurimat edu saavutati maaldemises.