Õpimapp Eesti Ärkamisaja kohta (0)

Püünsi Kool
1850-1918. RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG EESTIS.
Õpimapp
Koostaja : Sten - Kristjan Nurk
8.klass
Juhendaja : Veronika Uussaar
Püünsi 2012
Sisukord
Sissejuhatus.... 3
Kasutatud kirjandus....4
Ristsõna....5
Mõisted....6
Johann Voldemar Jannsen ....6-8
I Üldlaulupidu....8-10
Kokkuvõte....10
Sissejuhatus
19.sajandi keskpaigas algas Eestis rahvuslik ärkamine. Selleks ajaks oli üles kasvanud uus põlvkond, kes oli sündinud juba vabana. Eestlastel oli tekkinud oma haritlaskond , kes ei seadnud oma sihiks enam kiiret saksastumist, vaid tööd oma rahva hüvanguks, eelkõige rahvusliku eneseteadvuse kasvatamist . Eestlaste rahvustunnet tõstsid erinevate ajalehtede ilmuma hakkamine ja mitmete seltside loomine. Esimesena hakkas ajalehte välja andma Johann Voldemar Jannsen , kes hakka välja andma ajalehte Perno Postimees . See pani aluse ka püsivale Eesti ajakirjandusele. Jannseni tütar Lydia Koidula oli talle igati abiks ning nende perekonna algatusel loodi 1865.aastal mängu- ja lauluselts Vanemuine . 1866. aastal toimus oluline sündmus kogu Eesti jaoks, kui uus vallaseadus vabastas talurahva lõplikult mõisnike eestkostest. Jannseni õlul oli ka esimes Eesti üldlaulupeo korraldamine 1869.aastal Tartus. Laulupeole tuli ligi tuhat ja pillimeest ja üle kümne tuhande pealtvaataja. Laulupidu kasvatas eestlaste kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks. Üliõpilaste arv Eesti järjest kasvas ning 1870.aastal rajati Tartus Eesti Üliõpilaste Selts. Selle seltsi värvid sinine-must-valge muutusid peagi rahvusvärvideks ning on tänagi veel meie riigilipul. 1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste selts, kuhu koondus eesti soost haritlaste kõrval ka ärksama vaimuga taluperemehi. Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna väljaandmine. 1878. aastal hakkas ilmuma Viljandis üheks tähtsaimaks rahvusliku liikumise tegelaseks peetud Carl Robert Jakobsoni ajaleht Sakala, mis tõusis kiirelt Eesti loetavaimaks leheks. Kui 1881. aastal tõusis troonile Aleksander III, algas ka Eestis venestamine . Rahvuslike vaateid jäi venestamisajal kaitsma Jaan Tõnisson, kes sai Perno Postimehe uueks toimetajaks. Tema üks olulisemaid nõudeid oli emakeelse koolihariduse taastamine. 1901.aastal sai teiseks Postimehe kõrval tähtsaks ajaleheks Teataja , mida toimetas Konstantin Päts. Ta pidas rahvustunde kasvatamise kõrval veelgi tähtsamaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist.
Ootan, et peale töö lõppu oskan vabalt rääkida Rahvuslikust Ärkamisajast. Kindlasti saan seda hiljem elus praktiseerida kuskil ning usun , et iga õige eestlane peaks tundma oma riigi ajalugu ja kuidas meie esiisad võitlesid meie eest. Jannsenist valisin seetõttu välja, et minu jaoks oli ta kõige tähtsam mees Eesti ärkamisajal. Ta korraldas palju üritusi ning oli silmapaistev riigimees. Laulupidu on minu arvates esimene kokkukuuluvustunnet esindav üritus, millega jätkus eestlaste rahvuslik liikumine.
Kasutatud kirjandus
¤ 8.klassi ajalooõpik Uusaeg
¤ http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/rahvuslik_liikumines.ht m
¤ http://et.wikipedia.org/wiki/I_%C3%BCldlaulupidu
¤ http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/johann_voldemar.ht m
¤ http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1850-1914_%C3%84rkamisaeg/Rahvuslik_%C3%A4rkamine/
¤
http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=2025&layer=115&lang=est#2025
Ristsõna
Ülevalt alla : 1878.aastal Viljandis ilmuma hakanud ajaleht
1.Eesti Vabariigi esimene president
2.Perno Postimehe esimene toimetaja
3.Tähtis rahvusliku liikumise tegelane, kes suri 1882
4. Koidula ja Jannseni 1865. aastal loodud selts
5.1869. toimunud suur üritus
6. Konstantin Pätsi välja antud ajaleht
Mõisted
Ärkamisaeg- ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine.
Rahvuslik liikumine- rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine.
Pärisorjus- talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust; seda iseloomustas sunnismaisus , kitsendatud omandiõigus, mõisnike politsei- ja kohtuvõim ning teokohustus
Revolutsioon- periood ühiskonna ja riigi elus, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatake uuega
Streik- ajutine kollektiivne tõõkatkestus, mille eesmärk on saavutada streikijate nõudmiste täitmine
Venestamine- venepäraseks tegemine; tsaarivalitsuse poliitika riigi äärealade poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamiseks eesmärgiga muuta kogu impeerium ühetaoliseks
Vald- esialgu mõisapiirkond, mis pärisorjuse kaotamisega muutus talurahva seisuslikuk haldusüksuseks, hõlmates üksnes talupoegi ja talumaad
Johann Voldemar Jannsen
Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana- Vändra vallas. Elukutseks oli kantori, hiljem ka köstri ja koolmeistri amet Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis (alates aastast 1838). 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema 3 avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik " Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud (kokku üle 220, ilmunud seitse korda
pooleperioodilises rahvaraamatus "Sannumetooja" 1848-1860). Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka ajalehtedest ja kalendritest, need muutusid eestlaste seas ruttu populaarseteks. Enamik neist on olnud saksa ajaviitekirjaniku W.O. von Horni õpetliku sisuga teoste mugandused.
Pärnu Postimees
Pärnu Postimees ehk Perno Postimees, originaalis "Perno Postimees ehk Näddalileht", ilmus Jannseni eestvedamisel Pärnus aastatel 1857 – 1886 . Lisaks "Postipapale" aitas lehe ilmumisele ka kaasa F.W. Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 – 1863, so kuus aastat. Just see pani aluse eesti ajakirjanduse järjepidevale arengule. Pärnu Postimees väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta ning soovitas talusid hakata päriseks ostma. Üldse üritas Jannsen hea seista selle eest, et rahvas saaks teateid kodu- ja välismaalt, haridust, juhiseid põllumajanduse, majanduse ja tervishoiu kohta. Samas jäi ta tagasihoidlikuks poliitiliste ja ühiskondlike kitsaskohtade käsitlemisel. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise " marahva " asemel "Eesti rahva" poole. "Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!" armastas Jannsen ikka ja jälle öelda. Ajalehe kaudu organiseeris ta rahvuslikku liikumist ning sidus selle keskuseid. Nii muutuski Pärnu Postimees ülimalt mõjukaks ja loetavaks ajaleheks, 1862 . aastal oli lehel tervelt 2262 tellijat.
 
 Tartu – aastad, rahvusliku liikumise tegelane
1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse , kus hakkas välja andma uut ajalehte, mis siiski oli samas stiilis eelmisega : "Eesti Postimees". See saavutas veelgi suurema populaarsuse, muutudes Eesti suurimaks päevaleheks, üle 2500 tellijaga. Jannseni tegevuse tippaeg oligi just rahvuslik ärkamisaeg. 1865. aastal asutas Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid; 1869. aastal organiseeris esimese eesti üldlaulupeo, mille traditsioon on siiani säilinud; 1870. pani aluse Eesti Põllumeeste Seltsile, 1869. andis välja "Eesti Postimehe" lisana "Eesti Põllomees" – esimene eestikeelne ajakiri, mille toimetamisel oli suuresti abiks tema tütar Lydia Koidula. Mõni kuu enne esimest laulupidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo- Laulud", mis muuhulgas sisaldas ka algupärast loomingut. Kuigi Postipapa armastas kirjutada ka loodusest ja armastusest, siis õnnestunumad on siiski tema isamaalaulud, millest tänini on tuntud "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti hümniks.
Perekond Jannseni kodu Tartus, Tiigi tänaval, muutus tolleaegse haritlaskonna üheks peamiseks kooskäimise kohaks. Lisaks Jakobsonile ja Hurdale võis seal kohata ka eesti kultuuri huvilisi Soomest ja Ungarist.
Siiski võib öelda, et Jannseni populaarsus rahva seas oli suurim Pärnu Postimehe päevil. Palju aitas tema langusele rahva silmis kaasa ka Carl Robert Jakobsoni eemaldamine "Eesti Postimehe" autorite seast, kuna viimane oli ajalehte 1860te II poolel ajutiselt mõnevõrra radikaliseerinud. Lisaks hakkas ta rüütelkondadelt salajast rahalist toetust saama.
1880. aastal jäi Jannsen halvatuks, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus.
I ÜLDLAULUPIDU 1869
1867. aastal esitas Johann Voldemar Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset.
Esimese üldlaulupeo peakomsjoni esimeheks määrati sakslasest estofiilne pastor Hugo Adalbert Willigerod, et sakslasi lepitada, üldjuhiks sai aga Jannsen, kelle kõrval oli teiseks üldjuhiks helilooja Aleksander Kunileid-Saebelmann. Esinejaid tuli peaaegu igast Eesti nurgast, ühtekokku ligi 900, kelle hulgas olid nii lauljad kui ka orkestrid (toonases kõnepruugis pasunakoorid). Jannsen, kes enamjaolt pani kokku laulupeo kava, võttis sinna palju saksa päritolu vaimulikke ja ilmalikke laule, mistõttu peost distantseerus Carl Robert Jakobson , kes oli soovinud peaaegu ainult eesti algupäraga laulude esitamist . Samuti nõudis Jannsen, et laulupeol osaleks ainult meeskoorid. Seega suleti tee ka segakooridele.
Enne laulupidu manitses Jannsen koore aegsasti laule harjutama, et eestlased endile häbi ei teeks. Kui koorid olid Tartusse kokku sõitnud, tehti peaproov igaks juhuks suletud uste taga Maarja kirikus, et vältida sakslaste õelaid kommentaare. Peaproov õnnestus aga hästi, kokkulaulmine tuli suurepäraselt välja. Laulupeo korraldamiseks rentis "Vanemuise" selts "Ressource'i" seltsi aia, mis asus Peetri kiriku vastas. Laulupidu äratas suurt tähelepanu, sellel oli vähemalt 12 000, võimalik, et ka 15 000 pealtvaatajat. Nõnda sai sellest tõepoolest esimene eestlaste rahvuslik suurüritus.
Muuhulgas esitati laulupeol ka Friedrich Paciuse viisi ja Jannseni kirjutatud sõnadega laul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", millest hiljem sai Eesti hümn.
Kava:
Kirikukoraalid:

• "Siionis kõik vahid hüüdvad"
  
• " Kiida nüüd, Issandat"
  
• "Meil tuleb abi Jumalast"
  

Vene riigihümn:

• "Jumal, keisrit kaitse Sa"
  

Vaimulikud laulud:

• "Sind, Issand , meie kiidame" (G. Geissler)
  
• "Taevas ning maa kaovad" (F. Brenner )
  
• "Hõiska kõik see maailm" (F. J. Künkel)
  
• "Tänu sul, Jeesus " (G. Neumann)
  
• "See on kaunis lõbus hää" (C. Palmer )
  
• "Issandat kiitke kõik paganad" (F. Brenner)
  
• "Kõik taevad laulvad" (L. van Beethoven )
  
• "Tere, tere, Jeesus Kristus" (W. A. Mozart )
  
• "Nüüd rõõmu päev on käes" (C. Kreutzer )
  

Ilmalikud laulud:

• "Eesti vennad, laulgem rõõmsast" (J. Stuntz)
  
• "Oh mets" (Häser)
  
• "Mis hiilgab veel õhtul" (C. Kreutzer)
  
• "Tere nüüd, sa kallis päev" (F. Mendelssohn )
  
• "Suur rõõmu päev on tulnud" (A. Zvyssig)
  
• "Kui ju jõed rõõmsast jooksvad" (Häser)
  
• "Kui meie vaim siin linnu tiivul " (J. Kallivoda)
  
• "Õhtu kellad " (F. Abt)
  
• "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (F. Pacius)
  
• "Mu meeles seisab alati" (K. Collan)
  
• "Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid)
  
• "Sind surmani" (A. Kunileid)
  

Kokkuvõte
Tööd tehes sain teada, et mitte kõik eesti haritlased ei olnud samade vaadetega, kuid kõigil neil nii Jakob Hurdal, Carl Robert Jakobsonil , Johann Voldemar Jannsenil, Konstantin Pätsil kui ka Jaan Tõnissonil oli oma osa mängida esimes Eesti vabariigi loomiseni viinud sündmustes.
Mind üllatas enim see, kui hästi said eestlased hakkama esimes Üldlaulupeoga. Oleksin arvanud, et kuna see oli esimene suurem üritus, kus oldi kõik koos, et võivad juhtuda mitmed viperused ning õnnetused, mis oleksid võinud meid sakslaste ees lolliks teha. Aga ei, saadi suurepäraselt hakkama ning häbi ei pidanud keegi tundma.
Usun, et nüüd tean küllaltki palju, mis toimus ärkamisajal. Arvan, et kui kellelgi selle kohta küsimusi kuskil on või peaksin kuskil viktoriinis kohtama küsimusi selle teema kohta, siis teaksin kindlasti tähtsamaid asju. Kindlasti aitas selle töö tegemine mul saada teadlikumaks rahvuslikust ärkamisajast.