Woodstocki festival (0)

Woodstocki festival (Wikipedias)
Kuni Woodstocki festivalini arvati, et maailmas on umbes 150 000 hipit, kes elavad kommuunides.Maailm pidas neid omamoodi veidrikeks, aru saamata, et hipiliikumise ideaalid on saamas paljude noorte elumotoks. Woodstocki muusikafestival oli maailma avalikkusele tõeline šokk. Festivalile kogunes 500 000 noort, kes kõik olid valmis heitma endalt käitumisnormide kammitsaid ja püüdsid Woodstockis avastada elu imesid. Hipidele vastandusid kuuekümnendatel mootorratturite jõugud - noored anarhistid , kes sageli kaldusid huligaansustele ja korrarikkumistele. Jõugud olid sageli omavahel riius.
Hipi liikumine tekkis kuuekümnendatel lääneriikides just keskklassi hulgast pärit noorte seas ja muidu nooremeelsed, kes protesteerisid oma arust vanema põlvkonna materialistliku ja üheülbalise maailmapildi vastu. Selle tuumaks oli vastuseis ühiskonna tavadele, süsteemile, valitsevale elukorraldusele ja võitlus ahistavate piiride vastu. Tol ajal olid hipid suhteliselt väike rühm inimesi, kuid kõik teadsid, kes nad on. Nende vaimsed isad olid kirjanik Jack Kerouac ja luuletaja Allen Ginsberg. Hipide ootused ja lootused olid suunatud iseenestele ning oma eakaaslastele.Levis ütlus: "Ära eales looda ühelegi inimesele, kes on üle 30!". Samas ei maksa ära unustada druuge – põhimõtted ja hüüdlaused kehtisid sageli seni kuni pea oli udune. Materiaalselt vaese elustiili valik oli hipidel teadlik - protest ühiskonna vastu - ja nad loobusid hüüetest. Uskumata paremasse tulevikku, elasid nad käesolevale hetkele, pakkumata lahendusi olukorra parandamiseks. Ühiskonna suhtes võeti hoiak: "Meie ei sega teid, jätke ka teie meid rahule". Keskusteks olid USA lääneranniku suurlinnad, peamiselt San Francisco . Lipukirjaks kuulutati armastus, rahu ja valgus, mida sümboliseerisid lilled (siit pärineb hipide teine nimetus "lillelapsed", mis tuli veidi iroonilisena kasutusele ajakirjandusele poolt- nimelt loopisid hipid demonstratsioonidel politseinikele lilli). Üldiselt olid hipide ühised huvid seks, drugs, idamaa usundid & teised keelatud asjad. Loobuti traditsioonilisest perekonnast ja otsustati armastusel põhinevate koosluste kasuks. Pooldati vabu elukombeid ja seksuaalsuhetele piiranguid ei seatud. Seda peetigi armastuseks. Kodudeks said juhuslikud eluasemed, inimesed elasid paariviisiliselt või gruppidena koos seni, kuni tahtmist oli. Hipid väitsid, et vabaarmastus ja uimastite kasutamine on pisiasjad, võrreldes maailma kasumijahiga.Hipide kultuuri üks tähtsamaid aspekte oli seksuaalne vabadus. Hipid rõhutasid vajadust uue, sõbralikuma maailma järele kasutades lille motiivi. Hipide kunst võlgnes palju juugendile, nende kunst oli niinimetatud “lille võimu” väljendus. Hipide elulaad seisnes massist erinemises, vabameelsuses, naljakas riietumisstiilis (miniseelikud, alt laienevad püksid) ja üsna kasimata pikajuukselises välimuses. Hallutsinatsioone esilekutsuvate narkootikumide (LSD, marihuaana ) toimes nähti lahendust maailma probleemidele, mis näisid ülepääsmatud.Selles keskkonnas sündiski psühhodeelne rock.Vanemates põlvkondades tekitas noorte "metsistumine" pahameelt ja hirmu. Põrandaalune narkootikumide tarbimine, mis tekitas kuritegevuse kasvu, põhjustas politsei huviorbiiti ilmumise . Seepärast pidas avalikkus hipisid jõuguks, kes on narkootikumide tarvitajad, kuid see polnud tõsi, sest mittekõik hingelt hipid ei tarvitanud neid. Gruppide välimus oli lausa kultuslik. Kes seltskonda kuuluda tahtis, pidi sarnanema.Hipid valisid Dahabi piirkonna 60-ndatel ja 70-ndatel oma paradiisirannaks, kus koos puhkamas ja pidutsemas käidi. Hipiliikumise levikust üritasid kasu saada massimeedia ja tootjad. Seda võib nimetada tõelise hipiliikumise väljasuretajaks, kuna hipid olid elanikkonna kiht, kes tahtsid erineda, mitte massi sekka ära kaduda. Avalikkuse esialgselt eelarvamuslik suhtumine asendus kasusaamissooviga: üksteist reklaamiga üle trumbates hakati kõikjal müüma hipistiilis ehteid , rõivaid, heliplaate jne. Seitsmekümnendatel alanud majandussurutis tõi kunsti- ja kultuuriellu uusi tuuli. Muutusid meeleolud, inimesi tabanud kahtlused ja kainenemine ja peremured sundisid paljusid loobuma kommuunielust ja romantilisest vaesusest. Hipiliikumisest sündinud kasutegur on sealtmaalt alguse saanud tugevdatud huvi ökoloogia vastu, soorollide vabam käsitlus ja tolerantsus .Igapäevasesse moestiili on hipid toonud nn trompetpüksid, kirkad värvid,pikad juuksed, liibuvad trikoosärgid, heegeldatud murumütsid, vestikesed, maskiseelikud ja platvormkingad, helesinised kulunud teksad, pärlitest punutud käenöörikeste rohkus, ruudulised särgid, helesinised kulunud teksajakid, teksariidest või värvimata linasest riidest õmmeldud ristkülikukujuline pika sangaga ja narmastega kott.Maailm pidas neid omamoodi veidrikeks, aru saamata, et hipiliikumise ideaalid on saamas paljude noorte elumotoks, kuna noored on enamasti sarnase maailmatunnetusega ja kuna teisalt olid lillelaste gruppidega altid liikuma igasugu loovisiksused. Raadiote ja süntesaatorite levikuga said esile kerkida bändid, kelle sõnum oli omasugustele ja mis seetõttu kuulsust kogusid. Hipiliikumisel oli kalduvus tasatootlikkusele.
Ajalukku läinud Woodstocki muusikafestival oli maailma avalikkusele tõeline šokk. Festivalile kogunes 150 000 asemel hoopis 500 000 noort, kes kõik olid valmis heitma endalt käitumisnormide kammitsaid ja püüdsid Woodstockis avastada elu imesid.Woodstockist räägib üks oma aja hipisid:
"Woodstock polnud lihtsalt kontsert . See oli kokkutulek , milles muusikal oli mängida vaid taustaroll. Muusika , mis kõlas Woodstockis, oli parim ja selles sisaldusid sõnumid ja mõtted - maailm ei ole koht vihkamise jaoks, maailm on paik, kus peame üksteist armastama . Me olime valmis avastama elu suuri imesid ja saladusi. Me õppisime, et pole häbiasi näidata oma keha alasti, me suitsetasime "rohtu", et viia oma meeli vastuvõtlikuks muusikale, me mängisime oma laste ja loomadega - siit sündiski uus kodune kasvatus."
Huvitav on see, et vanamuusika esitamine hakkas plahvatuslikult levima enam-vähem samast aastast, kui toimus Woodstocki festival - ja tegelikult ongi need liikumised mingit pidi väga sarnase taustaga. Nii nagu rokiliikumine oli omamoodi ühiskondlik protest, nii ka vanamuusika tõusis omal, pehmemal kujul üles akademismi ja tardumuse vastu muusikas.
Negatiivselt poolelt oli vastavalt politsei andmetele 2 surma, kuid oli ka kaks sündi. Kuigi seal oli rohkem kui natuke uimasteid ei teatatud ühestki röövits või vägivaldsest kuriteost ümbritsevates rajoonides. Kuigi loata inimeste valdustele tungimine oli probleem ja ühel kohtunikul kustutati tuled ära.
Positiivselt poolelt 500 000 noored kodanikud olid põhimõtteliselt omapead jäetud ja avastasid jagamise , aitamise, hoolivuse ja austuse. Tuhandeid lahkusid woodstockil hoopis teise maailmavaatega. Seal esinesid tuntud muusikud nagu The Who, Santana, Joe Cooker, Jimi Hendrix ja paljud teised. Pärast fetival koristati 600 aakri suurune maala vähem kui viie päevaga. Woodsockile on püstitatud ausammas (kas on võimalik kirjutada viimset sõna woodstockist 1969. sellest on saanud ajalooline sümbol erinevate tähendustega tuhandetele inimestele. Iga päev tuli Woodstockile külalisi kogu maalt. Ei olnud mitte mingisuguseid silte, ega makse, lihtsalt koht, kust maanteelt maha sõia. Mitte midagi erilist mida näha, lihtsalt väike park ja traadiga piiratud ala.)
Festival 1969 tõmbas ligi umbes 500,000 inimest. Nelja päevaga sai sellest kohast mini-riik, kus vaim oli avatud, narkootikumid, mis seal liikusid olid kõike muud kui seaduslikud ja armastus oli “vaba”. Muusika hakkas reede pärastlõunal August 15 ja jätkus kuni Esmaspäeva hommikuni 18 august. See tekitas ühe riigi suurima liiklusummiku . Samuti inspireeris see seaduseid, mis kindlustasid, et säärane asi enam kunagi ei saaks juhtuda.
---------------------------------------------------------------------------------------------------
Festival kannab nime Woodstock, sest seda oli algselt plaanitud korralda Woodstockis New Yorgis , linn ei pakkunud aga sobivat paika nii suurele rahvahulgale. See üritus pidi peaaeg ära jääma, kuid lõpuks saadi ikkagi sobiv paik umbes 40 miili Woodstockist. Kuigi üritus oli plaanitud maksimum 200,00 osalejale tuli üle 500,00 inimese lõpuks kohale, kellest enamus ei maksnud sissepääsuks raha. Kuna kiirtee oli täielikult ummistatud jätsid inimesed oma autod ja kõndisid kilomeetreid kontredile. See nädalalõpp oli vihmane, asutused ülerahvastatud ja kohalviibijad jagasid toitu, alkoholi ja narkootikume. Kohalikud turisti orientatsiooniga asutused andsid tekke ja toitu kontrerdilkäijatele. Korraldajateks olid Michael Lang, Artie Kornfeld, John Roberts , ja Joel rosenman. Roberts oli finantseerija, toeks Yaleí lõpetanud sõber Rosenman. Nende partnerid olid Kornfeld(Capitol recordsi asepressident) ja Michael Lang. Ebatõenäoline ärimees Lang oli kerge-südamega hipi, kes unistas lindistamisstuudio rajamisest artistidele nagu Bob Dylan ja Janis Joplin. Kui Lang ja Kornfeld oma ideed Rosenmanile ja Robertsile esitlesid koorus idee rock-kontserdist samade artistidega. Nende loosungiks sai “Kolm päeva rahu ja muusikat” osaliselt selleks, et rahustada kohalikke võime ja rõhuda sõja-vastasele tegevusele. Nad palkasid kunstniku arnold skolnicki, kes on ikooni tuvi kitarril loojaks.
Woodstocki on ameerika pop-kultuuris peetud hipi-liikumise kulminatsiooniks- festival, kus ligi 500,000 noort tuli kokku, et tähistda armastust ja rahu. Kuigi festival oli tähelepanuväärselt kuriteovaba arvestades inimeste hulka tingimustes ei olnud tegelikkuses asi täiesti perfektne. Ka Woodstockis oli mingil määral kuritegevust ja õnnetusjuhtumeid narkootikumi üledoosist. Õnnetu surm, kui lähedalasuvas talus sõitis traktor heinakuhjas magavast noorukist üle ja üks nooruk suri üledoosi. Samuti oli seal ka kaks sündi. Kuna ei oldud arvestatud nii suure rahvahulgaga jäi puudu tualettidest ja esmaabist. Woodstock oli planeeritud kasu toova üritusena, see sai tasuta ürituseks alles siis kui sai selgeks et kohale tuleb sadu tuhandeid inimesi rohkem kui planeeritud.
Siiski olles kooskõlas tolleaegsete idealistlike lootustega 1960ndatel rahuldas festival enamuste ootuseid. Eriti meeldejääv oli sotsiaale harmoonia tunnetus, muusika kvaliteet ja hingemattev rahvamass, kellel paljuel oli boheemlaslik stiil ja käitumine.