Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajaloo konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on Rahvuslik liikumine?

Lõik failist

Venemaa ja Eesti 19. saj. II poolel ja XX sajandi alguses

  • Venemaa valitsejad 19. saj. II poolel ja XX sajandi alguses.
    AleksanderII – 1855-1881; mõistis, et muutused kogu ühiskonnas on möödapääsmatud, kaotas pärisorjuse Venemaal, vabastas talupojad, tegi uued reformid : seisuslikud vahed vähenesid
    majanduselu elavnes
    kultuurielu elavnes
    ühiskond "vabanes vaimselt"
    AleksanderIII – 1881-1894; muutis Venemaa sisepoliitilist olukorda, valitsemise põhisihiks oli: mitte kunagi lubada isevalitsusliku võimu piiramist, hakkas looma oma lähikonda n-ö tõelistest vene inimestest, liberaalsete vaadetega ministrid ja poliitikud vallandati, eesmärgiks oli tsaarivõimu kindlustamise kõrval paljude suurte reformide piiramine või tühistamine.
    NikolaiII – 1894-1917; jätkas üldjoontes oma isa poliitikat, ei kavandanud reforme ja ümberkorraldusi, 1905.aastal toimus Venemaa revolutsioon , 1905. aasta 17. oktoobril ilmus NikolaiII manifest, millega lubati rahvale kindlustada demokraatlikud vabadused , laiendada valimisõigust ning anda kokkukutsutavale Riigiduumale õigus osaleda seaduste väljatöötamisel
  • Pärisorjuse kaotamine Venemaal.
    1861. aasta märtsis kirjutas AleksanderII alla kauaoodatud päriorjuse kaotamise manifestile.
    Ligikaudu 23 miljonile talupojale anti isiklik vabadus. Talupojad said õiguse omada kinnisvara, tegelda käsitöö ja kaubandusega ning ajada iseseisvalt kohtuasju. Samal ajal säilitas 1861. aasta reform mõisnike maaomandi , talupojad said endale kindlaksmääratud suurusega jaosmaa, mis tuli mõisniku käest välja osta.
  • AleksanderII reformid ja nende isu.
    • Seisuslikud vahed vähenesid – kaotati aadli senine eesõigustatud poliitiline seisund, kehtestati mitteseisuslik kohtupidamine, sõjaväekohustus ja haridussüsteem;
    • majanduselu elavnes – sellele pani aluse pärisorjuse kaotamine, millega loodi eeldused kapitalistlike suhete arenguks;
    • kultuurielu elavnes – suhteline loominguvabadus andis häid tulemusi ajakirjanduses, kirjanduses, teatri- ja kunstielus;
    • ühiskond ,,vabanes vaimselt" – tühistati karmid tsensuurieeskirjad, kehtestati senisest ulatuslikum sõnavabadus ning avardusid sidemed muu maailmaga . Suur mõju ühiskonnale oli seniste tabuteemade arutamisel ajakirjanduses, ülikoolides, ametiasustustes ja mujal. Venemaal hakkas kujunema ühiskondlik arvamus, mis mõjutas osaliselt ka sisepoliitilist arengut
  • Ajaloo konspekt #1 Ajaloo konspekt #2 Ajaloo konspekt #3 Ajaloo konspekt #4
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 71 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor maili123 Õppematerjali autor
    8. klassi ajaloo konspekt, teemal Venemaa ja Eesti 19. saj. II poolel ja XX sajandi alguses

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    4
    docx

    Rahvuslik ärkamine Eestis

    Revolutsioonist maailmasõjani Revolutsioon aktiviseeris rahvast. Hoogustus ühistegevuslik liikumine, hangiti põllumasinaid ja muud tööstuskapa, rajati piimaühistuid(ümbertöötlemine ja turustamine), kuivatati soostunud alasid. 1902. Asustas Tõnisson Eesti Laenu- ja Hoiuühistu(ehk esimene Eesti rahvuslik pank). 1906. Avati esimene eesti õppekeelega gümnaasium(Miina Härma Gümnaasium) ja 1907. kutsuti ellu Eesti Kirjanduse Selts, ülesandeks eesti keele, kirjanduse ja ajaloo uurimine. 1909. loodi Eesti Rahva Muuseum, kus oli ainelist kui ka vaimset vanavara. Varem olid kuluurilised suhted peamiselt sakslastega, nüüd laienesid sidemed ka ülejäänud eurooplastega. Eesti noored olid väga tegusad kirjanduses, teaduses, kunstis ja keeleuuendustes.

    Ajalugu
    thumbnail
    2
    doc

    Narodnikud, verine pühapäev, ärkamisaeg, reformid venemaal, 1905 aasta revolutsiooni põhjused, erakondade kujunemine eestis+vaated

    Mõisted narodnikud ­ Venemaal levinud sotsialistlik liikumine, mis rõhutas rahvalikkust ja tagasipöördumist nn. ürgvenelike arusaamade juurde Verine Pühapäev ­ kui 1905.aastal suundusid töölised lastega talvepalee juurde, et üle anda palvekiri tsaarile saadeti nende vastu sõjaägi ja avati tuli. Selle käigus tapeti ligi 5000 inimest. Rahvuslik liikumine ­ rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine ärkamisaeg ­ Eesti ajaloo ajajärk, mil eesti keeles hakati rääkima, kirjutama ning rahvuslike eneseteadmise ärkamine ning rahvuslik liikumine Aleksandrikool ­ see oli eesti keelne kreisikool, mis rajati rahvusliku ärkamisaja ajal. Nime sai see Eesti pärisorjusest vabastanud Aleksander I järgi. Aastad 1857 ­ Hakkas ilmuma Perno Postimees J. V. Jannseni juhatusel. 1861 ­ Venemaa vabanes pärisorjusest ning paljud talupojad said isikliku vabaduse.

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    doc

    Ajalugu 8.klass pt 33-35

    Kordamine 8.klass Peatükid:33-35. 1)Võrrelge Venemaal ja Eestis kaotatud pärisorjuse tingimusi-sarnasused ja erinevused ( vastuvõtmise aeg, kelle valitsusajal, positiivsed ja negatiivsed tulemused). Toimus Aleksander II ajal 1861. aastal Venemaal ja Alexander I ajal 1816-1819 aastal Eestis. Eestis sai perekonna nime, isikliku vabaduse. Venemaal sai osta maa 50 aastaks. Eestis ei saanud talupojad maad ja puudus liikumisvabadus, kuid Venemaal säilisid vene külad, mis jäid vaeseks. Sarnaseks oli pärisorjuse kaotamine ja isikliku vabaduse puudumine. 2)Võrrelge Aleksander II, Aleksander III ja Nikolai II valitsusaega ( poliitika valdkond, tähtsamad sündmused) Valitseja Valitsusaeg Poliitika Tähtsamad iseloomustus sündmused Aleksander I 1855-1881 Tahab teha Kultuurielu Venemaad

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    wps

    Ajaloo PTK 34.36

    Ajalugu Millised olid rahvusliku liikumise eeldused ? Olid alanud talude päriseksostmine. Oli üles kasvanud uus põlvkond, kes oli sündinud ja kasvanud vabana. Eestlastel oli kujunenud oma haritlaskond. Ka poliitiline olustik oli soodne. Mis muutus talurahva omavalitsuses pärast 1866. aasta vallaseadust ? 1866. aasta seadus vabastas talurahva lõplikult mõisnike eeskostest. Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed , vallavanema . Vallal oli oma eelarve mida käsutas volikogu. Eestlased õppisid valla poliitikat ajama. KOOLISÜSTEEM: vallakool - Kestis kolm aastat. Õpiti eesti keeles. Vallakool oli kõigile kohustuslik. kihelkonnakool - õppimine toimus eesti keeles. Sellega enamiku eestlaste haridus ka piirnes. kreiskool - õppimine toimus saksa keeles. gümnaasium - õppimine toimus saksa keeles. Tartu ülikool - õppimine toimus saksa keeles. ÄRKAMISAJA TEGELASED: Ärkamisaja tegelane Ettevõtmised ______________

    Ajalugu
    thumbnail
    1
    doc

    Venestamine

    Duuma ­ rahva valitsusorgan Narodnikud ­ mässumeelsuse peamised kandjad, võeti kasutusele terror, et propageerida oma ideid Segaseisuslased ­ uus vene haritlaste põlvkond madalamatest ühiskonna kihtidest, mässumeelsuse kandjad Ärkamisaeg ­ ajajärk eesti ajaloos, mil eesti keelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine Rahvuslik liikumine ­ rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine Vastureformid ­ Aleksander III ümberkorraldused. Vastureformid pidurdasid Venemaa arengut. 2. Konstantin Päts ­ ajalehe teataja toimetaja, pidas tähtsaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist. Eesti esimene president(1938-1940) Aleksander I ­ 1881. tõusis Venemaa troonile, alustas ümberkorraldustega, mille eesmärk oli muuta siinsed provintsid teiste vene riigi osade sarnaseks. Tema troonile astumine muutis venemaa sisepoliitilist olukorda. Tema vastureformid

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    docx

    19. sajandi ajalugu

    kesksel kohal on luterlus. 17. Carl Robert Jakobson ­ kes ta oli, mida tegi? C. R. Jakobsoni ,,Kolm isamaakõnet". Ajalehe ,,Sakala" väljaandmine. Oli Torma kihelkonna kooliõpetaja, isamaakõnedega sai rahvusliku liikumise kolmandaks juhtfiguuriks. 1878 hakkas välja andma ajalehte Sakala. 18. C. R. Jakobsoni vaated ­ äärmuslikkus, usuvaenulikkus, poliitiliste muutuste nõudmine. Jakobsoni ajalookäsitlus ­ Eesti ajaloo jagamine valguse-, pimeduse- ja koiduajaks. Esindas äärmuslikku suunda, kritiseeris aadlivõimu ja luteri kirikut, nõudis poliitilisi muutuseid, eestlastele suuremate õiguste andmist, majndusliku olukorra parandamist. Usuvaenulik. 19. Teised rahvusliku liikumise juhid kõrgajal - Koidula, Köler jt. Koidula ­ Jannseni tütar. Luuletaja, kirjanik, 19. sajandi Eesti seltsielu üks aktiivsemaid ja haritumaid tegelasi, Eesti teatri rajaja

    Ajalugu
    thumbnail
    17
    doc

    "Ärkamisajast kuni 1917.aastani" Vene aeg

    Ta oli juba endale nime teinud julgete kirjutistega "Eesti Postimehes" ja ka oma kooliõpikutega. Kokku pidas Jakobson 3 isamaakõnet, need ilmusid erdaldi raamatuna ja neil oli tohutu mõju. Jakobsoni kirglik vastuhakk rõhujaile, s.t sakslastele, tema idealiseeriv vaade muistsetle iseseisvusajale ja lotus paremale tulevikule erutas kuulajaid ning lugejaid. Kui Jannsen andis eestlastele nime, siis Jakobson andis neile ühtäkki ajaloo ­ pealegi sellise, mida rahvas pool-aimamisi tundis. Jakobsoni teemakäsitluses peitusid tulevaste tülide idud. Esiteks ei olnud tema kompromissitu vaen mõisnike vastu päriselt meeltmööda Jannsenile. Ta küll avaldas "Eesti Postimehes" Jakobsoni juhtkirju ja ammu ei saanud tal midagi olla selle vastu, kui viimane propageeris truualamlikkust Vene keisrile, kuid loomult oli Jannsen alkoholik ega soovinud sakslastega tervalt tülli minna

    Ajalugu
    thumbnail
    11
    docx

    Rahvuslik liikumine 19. sajandil

    Aastal. "Vanemuise" hoone Tartus sai rahvusliku liikumise südameks ja just seal pidas 1868. Aastal oma kuulsa esimese isamaakõne nor Carl Robert Jakobson. Kokku pidas Jakobson kolm isamaakõnet ja neil oli tohutu mõju. Tema kirglik vastuhakk sakslastele, tema idealiseeriv vaade muistsele iseseisvusajale ja lootus paremale tulevikule erutasid kuulajad ning lugejaid. Kui Jannsen oli eestlastele andnud nime, siis Jakobson andis neile ühtäkki ajaloo. 5.Seltsid 1870. aastal hakkas "Vanemuisele" ja Tallinnas asutatud "Estoniale" ridamisi olulisi seltse lisanduma. Kõigepealt sai asutamisloa Eesti Põllumeeste Selts. Ärkamisaegsed põllumeesteseltsid koondasid endasse mitmekülgseid isikuid ja arendasid mitmekülgset kultuurilis-poliitilist tegevust. 1870. aastal pandi alus veel Eesti Üliõpilaste Seltsile. See selts andis aastate jooksul Eestile terve

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun