Ajaloo konspekt (0)

Q: Mis on Rahvuslik liikumine?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajaloo konspekt

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on Rahvuslik liikumine?

Venemaa ja Eesti 19. saj. II poolel ja XX sajandi alguses

Venemaa valitsejad 19. saj. II poolel ja XX sajandi alguses.
AleksanderII – 1855-1881; mõistis, et muutused kogu ühiskonnas on möödapääsmatud, kaotas pärisorjuse Venemaal, vabastas talupojad, tegi uued reformid : seisuslikud vahed vähenesid
majanduselu elavnes
kultuurielu elavnes
ühiskond "vabanes vaimselt"
AleksanderIII – 1881-1894; muutis Venemaa sisepoliitilist olukorda, valitsemise põhisihiks oli: mitte kunagi lubada isevalitsusliku võimu piiramist, hakkas looma oma lähikonda n-ö tõelistest vene inimestest, liberaalsete vaadetega ministrid ja poliitikud vallandati, eesmärgiks oli tsaarivõimu kindlustamise kõrval paljude suurte reformide piiramine või tühistamine.
NikolaiII – 1894-1917; jätkas üldjoontes oma isa poliitikat, ei kavandanud reforme ja ümberkorraldusi, 1905.aastal toimus Venemaa revolutsioon , 1905. aasta 17. oktoobril ilmus NikolaiII manifest, millega lubati rahvale kindlustada demokraatlikud vabadused , laiendada valimisõigust ning anda kokkukutsutavale Riigiduumale õigus osaleda seaduste väljatöötamisel

Pärisorjuse kaotamine Venemaal.
1861. aasta märtsis kirjutas AleksanderII alla kauaoodatud päriorjuse kaotamise manifestile.
Ligikaudu 23 miljonile talupojale anti isiklik vabadus. Talupojad said õiguse omada kinnisvara, tegelda käsitöö ja kaubandusega ning ajada iseseisvalt kohtuasju. Samal ajal säilitas 1861. aasta reform mõisnike maaomandi , talupojad said endale kindlaksmääratud suurusega jaosmaa, mis tuli mõisniku käest välja osta.

AleksanderII reformid ja nende isu.

Seisuslikud vahed vähenesid – kaotati aadli senine eesõigustatud poliitiline seisund, kehtestati mitteseisuslik kohtupidamine, sõjaväekohustus ja haridussüsteem;
majanduselu elavnes – sellele pani aluse pärisorjuse kaotamine, millega loodi eeldused kapitalistlike suhete arenguks;
kultuurielu elavnes – suhteline loominguvabadus andis häid tulemusi ajakirjanduses, kirjanduses, teatri- ja kunstielus;
ühiskond ,,vabanes vaimselt" – tühistati karmid tsensuurieeskirjad, kehtestati senisest ulatuslikum sõnavabadus ning avardusid sidemed muu maailmaga . Suur mõju ühiskonnale oli seniste tabuteemade arutamisel ajakirjanduses, ülikoolides, ametiasustustes ja mujal. Venemaal hakkas kujunema ühiskondlik arvamus, mis mõjutas osaliselt ka sisepoliitilist arengut

Rahulolematuse kasv, narodnikute liikumine ja keisri tapmine.
AleksanderII muutus alalhoidlikumaks ja seda süvendas ülestõus Poolas ja kasvav rahulolemaus nii aadlike, talupoegade kui ka haritlaskonna hulgas. Mässu eesvedajateks olid madalamatest ühiskonnakihtidest pärit segaseisuslased – uus Vene haritlaste põlvkond. Loodi mitmeid salaühinguid. Tollaaegse mässu peamiseks kandajaks sai narodniklik ehk rahvameelsuslik liikumine, mis tugines Lääne-Euroopa revolutsioonilistele teooriatele. Esialgu püüdsid narodnikud oma ideid propageerida peamiselt rahulikul teel, kuid 1870. aastate lõpul võeti kasutusele terror: tapeti kõrgemaid riigiametnikke. 1866. aasta märtsi algul tegid narodnikud salaorganisatsiooni Rahva Tahe liikmed uue pommiatentaadi ja keiser sai surma.

AleksanderIII vastureformid ja venestuspoliitika.
Pärast AleksanderII surma sai troonile AleksanderIII. Tema troonile astumine muutis 1881. aastal oluliselt Venemaa sisepoliitilist olukorda. Tema põhisihiks oli: Mitte kunagi lubada isevalitsusliku võimu piiramist. Plaanitud ümberkorraldused lükati tagasi ja enam polnud võimalik riigikorda reformida. Liberaalsete vaadetega riigiametniku vallandati. Hakati rõhutama isevalitsuse jumalikku päritolu. Tema sisepoliitiline eesmärk oli paljude suurte reformide piiramine või tühistamine. Seda nimetati vastureformipoliitikaks.
Venestamine tabas eelkõige Poola alasid, kus kaotati viimsedki autonoomia tunnused. Venestamispoliitika tabas ka Läänemere kubermange, Ukrainat, Valgevenet, Leedut, Siberit jt impeeriumi äärealasid.

Vene – Jaapani sõda.
1904 . aastal puhkes Koreas Venemaa ja Jaapani vahel sõda. Venemaa lootis eduka sõjaga süvenevat kriisi leevendada, kuid sõda Jaapaniga kiirendas siseriikliku kriisi ülekasvamist revolutsiooniks.
Sõda lõppes 1905. aastal Jaapani võiduga.

1905. aasta revolutsioon: puhkemise põhjused, algus, sündmused, tulemused.
Venemaa siseriiklik kriis kasvas edasi revolutsiooniks. Põhjusteks olid raske majanduslik olukord, ebaõnnestunud sõda Jaapaniga, rahulolematus keisriga. Revolutsioon algas 1905. aasta 9. jaanuaril, kui toimus nn Verine Pühapäev – hukkus 5000 inimest.
Samal aastal toimusid streigid ja ülestõusud. 17. oktoobril andis keiser NikolaiII välja manifesti, milles lubas olla parem keiser.

Stolõpini reformid.
1906. aastal sai Venemaa uueks peaministriks Pjotr Stolõpin( 1862 -1911). Tema esmane eesmärk oli vene küla ümberkujundamine, et murda senine külakogukondlik korraldus maal. Ta andis välja seaduse, millega talupojad võisid vabalt külakogukonnast lahkuda. Maapuuduse leevendamiseks hakkas valitsus soodustama talupoegade ümberasumist riigi äärealadele, eriti Siberisse.

Mis on Rahvuslik liikumine?
Rahvusliku rõhutamise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine.

Rahvusliku liikumise eeldused.

Pärisorjuse kaotamine 50 aastat tagasi(1816/1819)
talud
oma haritlaskond
keiser AleksanderII liberaalne poliitika

tülid baltisakslaste ja vene keskvõimu vahel

11.Vallaseadus ja selle sisu.
1866. aastal võeti vastu vallaseadus. Uues vallaseaduses valisid talupremehed volikogu + ametimehed. Valla eesotsas seisis vallavanem. Vallal oli oma eelarva(kulud: kool, teedekorrasolek, vallavaesed; tulud: maksud ), mida käsutas volikogu.
12.Hariduse edenemine.
Talupoja hariduselu algas 3 aastase vallakoolis, mis oli kõigile kohustuslik. Edasi mindi kihelkonnakooli. Edasi sai õppida saksakeelsetes koolides : kreiskool , siis gümnaasium ja lõpuks Tartu ülikool(ainus ülikool Baltimaades). Eestlastest õpilaste arv kasvas iga aastaga. 1870. aastal rajati Tartus Eesti Üliõpilaste Selts
13.Rahvusliku liikumise algus ja prk. Jannsenite tegevus ja Laulupidu .
Rahvusliku liikumise keskuseks kujunes Vändrast võrsunud Johann Voldemar Jannsen (1819-1890).
Jannseni sihiks oli eesti rahva eluolu parandamine. Oma kirjutisega virgutas ta eestlasi talusid ostma, andis tulusaid õpetusi põllupidajatele. Esimeseks suurimaks ettevõtteks oli 1857. aastal ilmuma hakanud Perno Postimees . See ajaleht pani püsiva aluse eesti ajakirjandusele. 1864. aastal kolis ta Pärnust Tartusse . Suureks abiks isale oli Jannseni tütar Lydia Koidula(1843-1886). Nende perekonna alusel loodi laulu- ja mänguselt Vanemuine .
Jannseni õlul oli ka esimese eesti üldlaulupeo korraldamine 1869. aastal Tartus. Laulupeole kogunes ligi tuhat lauljat ja pillimeest ning paarkümmend tuhat pealtvaatajat. See oli esimene kord, kus eestlase üle kogu maa kokku tulid

Jakob Hurda tegevus.
Pärast laulupidu tõusus Rahvusliku liikumise etteotsa Otepää kirikuõetaja Jakob Hurt (1839-1907). 1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste Selts, kuhu koondus eesti taluperemehi ja haritlased. Seltsi ülesandandeks sai eestikeelse kirjasõna väljaandmine(kooliõpikud).
Rahvusliku ärkamisaja üheks ideeks oli asutada eestikeelne kreiskool, mis pidi nimetatama Aleksandrikooliks. . Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas oli samuti Jakob Hurt.

Carl Robert Jakobsoni tegevus.
Teiseks rahvusliku liikumise tähtsamaks tegelasteks tõusis Carl Robert Jakobson ( 1841 -1882). Peterburis töötas ta koduõpetajana. 1878. aastal hakkas Viljandis ilmuma ajaleht Sakala, mis tõusis kiiresti kõige loetavamaks eesti leheks. Tema kohati liigne enesekindlus ja esiletükkivus viisid ta vastuollu mõttekaaslastega. Jakobson asus oma pooldajatega rahvuslikke seltse üle võtma. 1881. aastal valiti ta Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. 1882. aastal kevadtalvel haigestus ta kopsupõletikku ja suri. 40. aastase rahvajuhi surm vapustas kogu eesti ühiskonda.

Rahvusliku ärkamisaja liidrite tegevuse ja vaadete võrdlus.
Ärkamisaja tegelane
Peamine seisukoht
Ettevõtmised
Jakob Hurt
Tema arvates olid eestlased võike rahvas arvult ning ta püstitas rahvale ülesandeks saada suureks vaimult
Eesti Kirjameeste Selts, Aleksandrikooli idee
Johann Voldemar Jannsen
Sihiks oli eesti rahva eluolu edendaine kehtiva korra järgi
1. üldlaulupidu, Perno Postimees(hiljem Eesti Postimees), Vanemuine,
Carl-Robert Jakobson
„Miks meil, eestlastel, kes me omaenese maal elame, ei ole samasugusi poliitilise õigusi kui sakslastel , kes meie sekka hiljem on asunud?“
Sakala
17.Venestusaeg – algus, teostajad , sisu ja tagajärjed.
1881. aastal sai troonile AleksanderIII, kes jättis Balti aadli privileegid kinnitamata. Algasid poliitilised ümberkorraldused, mille eesmärgiks oli muuta siinsed provintsid teiste Vene riikide sarnasteks. Baltisakslaste asemel määrati ametimeesteks vene ametimehed, kõik valla asjaajamine muudeti venekeelseks, koolid muudeti venekeelseteks.

Majanduse edenemine: raudteed ja vabrikud.
Sajandivahetuse majanduselu mõjutas oluliselt raudteede ehitamine. Esimene raudtee Eestis valmis 1870. aastal ja see ühendas Peterburi Narva, Rakvere ja Tallinna kaldu Paldiski jäävaba sadamaga. Raudteede ehitamine andis tõuke vabrikute ja tehaste rajamiseks, mida oli nüüd võimali paremine toorainega varustada. Türile ja Kohilasse ehitati paberivabrikud, Pärnusse tselluloositehas, Tallinnasse kerkisid mitmed metallitööstusettevõtted. Raudteede ehitamine soodustas ja põllumajanduse arengut.

Poliitiliste erakondade kujunemise algus.
Rahvuslikke vaateid jäi venestusajal kaitsma Tartu ajaleht Postimees, mille toimejaks sai 1896. aastal Jaan Tõnisson(1868-?1942). Ajal, mil eestlastkõrgem seltskond suhtles omavahel saksa või vene keeles, kõnelesid Tõnisson ja tema mõttekaaslased eesti keelt.
Postimehe kõrval kujunes teiseks tähtsamaks ajaleheks 1901. aastal ilmuma hakanud Teataja , mida toimetas Konstantin Päts( 1874 -1956). Teataja pidas rahvustunde kasvatamise kõrval veelgi olulisemaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist. Kummagi ajalehe juurde kujunes oma kaastööliste ring, milles võib näha Eesti erakonnastumise algust.
Sajandivahetusel hakkasid Eestis levima sotsiaaldemokraatlikud ideed. Saavutanud algul poolehoiu peamiselt gümnaasiumiõpilaste ja üliõpilaste hulgas, muutus sotsiaaldemokraatia 20, sajandi algul arvestatavaks poliitiliseks vooluks Eesti ühiskonnas

Venemaa 1905. aasta revolutsiooni puhkemine ja revolutsioonisündmused Eestis. Uue turu veretöö. Rahvaasemike koosolek. Mõõdukate ja radikaalide erinevused. Mõisate rüüstamine. Karistussalkade tegevus
Peterburis alanud revolutsioon levis Baltikumis kiiresti. Korraldati streike ja miitinguid. Nõuti. demokraatlike vabaduste kehtestamist ning talurahvale maa andmist. Keskpunktiks Eestis sai Tallinn. Kuna linnas olid koosolekud ja rongkäigud keelatud, peeti miitinguid surnuaedadel, paemurrus, liivakarjäärides. Oktoobris kuulutati Tallinnas välja üldstreik, milles võtsid osa töölised, raudteelased, telegraafitöölised ja postitöölised.
16. oktoobril kogunes Uuele turule suur rahvakoosolek, kuhu ootamatule ilmus sõjavägi, kes avas rahva pihta hoiatamata tule. Ligi sadakond inimest sai surma, veelgi rohkem haavata.
Järgmisel päeval andis NikolaiII manifesti, milles lubas isikuvabadusi ning üleriigilise rahvaesinduse kokkukutsumist. Jaan Tõnissoni algatusel tuli detsembri algul Tartus kokku rahvaasemike koosolek(mõõdukad – eestikeelne haridus , konstitutsioonilne monarhia ; radikaalid – vabariik, riigivõimu boikoteerimine, relvade jagamine).
Revolutsioonilise meeleolu tõus viis detsembris mõisate rüüstamise ja põletamiseni kogu maal. Ühtkokku laastati või hävitati Eestis ligi 150 maisahoonet.
Ligi 10 päeva kestnud mõisate rüüstamisele tegi lõpu karistussalkade saabumine, kelle ohvriteks langes Eestis 328 inimest – eelkõige kooliõpetajad, vallavanemad ja seltsitegelased. Kõik tähtsamad Eesti ajalehed suleti.

Eestikeelse gümnaasiumi kujunemine. ERM- i rajamine
1906. aastal rajati Tartus esimene eesti õppekavaga gümnaasium(Miina Härma Gümn.). 1907. aastal kutsuti ellu Eesti Kirjanduse Selts, mis seadis oma ülesandeks eesti keele, kirjanduse ja ajaloo uurimise. 1909. aastal loodi J. Hurda mälestuseks Eesti Rahva Muuseum, kuhu koondati nii aineline kui ka vaimne vanavara.

.SXW Laadi alla originaalfail 4 lk · .sxw · 73 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

73 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

maili123 Õppematerjali autor

8. klassi ajaloo konspekt, teemal Venemaa ja Eesti 19. saj. II poolel ja XX sajandi alguses

venemaa valitsejad 19 saj ii poolel ja xx sajandi alguses pärisorjuse kaotamine venemaal aleksanderii reformid ja nende sisu rahulolematuse kasv narodnikute liikumine ja keisri tapmine aleksanderiii vastureformid ja venestuspoliitika vene ? jaapani sõda 1905 aasta revolutsioon: puhkemise põhjused algus sündmused tulemused stolõpini reformid mis on rahvuslik liikumine? rahvusliku liikumise eeldused vallaseadus ja selle sisu rahvusliku liikumise algus ja prk jannsenite tegevus ja laulupidu jakob hurda tegevus carl robert jakobsoni tegevus rahvusliku ärkamisaja liidrite tegevuse ja vaadete võrdlus venestusaeg ? algus teostajad sisu ja tagajärjed majanduse edenemine: raudteed ja vabrikud poliitiliste erakondade kujunemise algus venemaa 1905 aasta revolutsiooni puhkemine ja revolutsioonisündmused eestis uue turu veretöö rahvaasemike koosolek mõõdukate ja radikaalide erinevused mõisate rüüstamine karistussalkade tegevus eestikeelse gümnaasiumi kujunemine erm- i rajamine

Sarnased õppematerjalid

docx

Rahvuslik ärkamine Eestis

Revolutsioonist maailmasõjani Revolutsioon aktiviseeris rahvast. Hoogustus ühistegevuslik liikumine, hangiti põllumasinaid ja muud tööstuskapa, rajati piimaühistuid(ümbertöötlemine ja turustamine), kuivatati soostunud alasid. 1902. Asustas Tõnisson Eesti Laenu- ja Hoiuühistu(ehk esimene Eesti rahvuslik pank). 1906. Avati esimene eesti õppekeelega gümnaasium(Miina Härma Gümnaasium) ja 1907. kutsuti ellu Eesti Kirjanduse Selts, ülesandeks eesti keele, kirjanduse ja ajaloo uurimine. 1909. loodi Eesti Rahva Muuseum, kus oli ainelist kui ka vaimset vanavara. Varem olid kuluurilised suhted peamiselt sakslastega, nüüd laienesid sidemed ka ülejäänud eurooplastega. Eesti noored olid väga tegusad kirjanduses, teaduses, kunstis ja keeleuuendustes.

Ajalugu

doc

Narodnikud, verine pühapäev, ärkamisaeg, reformid venemaal, 1905 aasta revolutsiooni põhjused, erakondade kujunemine eestis+vaated

Mõisted narodnikud Venemaal levinud sotsialistlik liikumine, mis rõhutas rahvalikkust ja tagasipöördumist nn. ürgvenelike arusaamade juurde Verine Pühapäev kui 1905.aastal suundusid töölised lastega talvepalee juurde, et üle anda palvekiri tsaarile saadeti nende vastu sõjaägi ja avati tuli. Selle käigus tapeti ligi 5000 inimest. Rahvuslik liikumine rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine ärkamisaeg Eesti ajaloo ajajärk, mil eesti keeles hakati rääkima, kirjutama ning rahvuslike eneseteadmise ärkamine ning rahvuslik liikumine Aleksandrikool see oli eesti keelne kreisikool, mis rajati rahvusliku ärkamisaja ajal. Nime sai see Eesti pärisorjusest vabastanud Aleksander I järgi. Aastad 1857 Hakkas ilmuma Perno Postimees J. V. Jannseni juhatusel. 1861 Venemaa vabanes pärisorjusest ning paljud talupojad said isikliku vabaduse.

Ajalugu

doc

Ajalugu 8.klass pt 33-35

Kordamine 8.klass Peatükid:33-35. 1)Võrrelge Venemaal ja Eestis kaotatud pärisorjuse tingimusi-sarnasused ja erinevused ( vastuvõtmise aeg, kelle valitsusajal, positiivsed ja negatiivsed tulemused). Toimus Aleksander II ajal 1861. aastal Venemaal ja Alexander I ajal 1816-1819 aastal Eestis. Eestis sai perekonna nime, isikliku vabaduse. Venemaal sai osta maa 50 aastaks. Eestis ei saanud talupojad maad ja puudus liikumisvabadus, kuid Venemaal säilisid vene külad, mis jäid vaeseks. Sarnaseks oli pärisorjuse kaotamine ja isikliku vabaduse puudumine. 2)Võrrelge Aleksander II, Aleksander III ja Nikolai II valitsusaega ( poliitika valdkond, tähtsamad sündmused) Valitseja Valitsusaeg Poliitika Tähtsamad iseloomustus sündmused Aleksander I 1855-1881 Tahab teha Kultuurielu Venemaad

Ajalugu

wps

Ajaloo PTK 34.36

Ajalugu Millised olid rahvusliku liikumise eeldused ? Olid alanud talude päriseksostmine. Oli üles kasvanud uus põlvkond, kes oli sündinud ja kasvanud vabana. Eestlastel oli kujunenud oma haritlaskond. Ka poliitiline olustik oli soodne. Mis muutus talurahva omavalitsuses pärast 1866. aasta vallaseadust ? 1866. aasta seadus vabastas talurahva lõplikult mõisnike eeskostest. Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed , vallavanema . Vallal oli oma eelarve mida käsutas volikogu. Eestlased õppisid valla poliitikat ajama. KOOLISÜSTEEM: vallakool - Kestis kolm aastat. Õpiti eesti keeles. Vallakool oli kõigile kohustuslik. kihelkonnakool - õppimine toimus eesti keeles. Sellega enamiku eestlaste haridus ka piirnes. kreiskool - õppimine toimus saksa keeles. gümnaasium - õppimine toimus saksa keeles. Tartu ülikool - õppimine toimus saksa keeles. ÄRKAMISAJA TEGELASED: Ärkamisaja tegelane Ettevõtmised ______________

Ajalugu

doc

Venestamine

Duuma rahva valitsusorgan Narodnikud mässumeelsuse peamised kandjad, võeti kasutusele terror, et propageerida oma ideid Segaseisuslased uus vene haritlaste põlvkond madalamatest ühiskonna kihtidest, mässumeelsuse kandjad Ärkamisaeg ajajärk eesti ajaloos, mil eesti keelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine Rahvuslik liikumine rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine Vastureformid Aleksander III ümberkorraldused. Vastureformid pidurdasid Venemaa arengut. 2. Konstantin Päts ajalehe teataja toimetaja, pidas tähtsaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist. Eesti esimene president(1938-1940) Aleksander I 1881. tõusis Venemaa troonile, alustas ümberkorraldustega, mille eesmärk oli muuta siinsed provintsid teiste vene riigi osade sarnaseks. Tema troonile astumine muutis venemaa sisepoliitilist olukorda. Tema vastureformid

Ajalugu

docx

19. sajandi ajalugu

kesksel kohal on luterlus. 17. Carl Robert Jakobson kes ta oli, mida tegi? C. R. Jakobsoni ,,Kolm isamaakõnet". Ajalehe ,,Sakala" väljaandmine. Oli Torma kihelkonna kooliõpetaja, isamaakõnedega sai rahvusliku liikumise kolmandaks juhtfiguuriks. 1878 hakkas välja andma ajalehte Sakala. 18. C. R. Jakobsoni vaated äärmuslikkus, usuvaenulikkus, poliitiliste muutuste nõudmine. Jakobsoni ajalookäsitlus Eesti ajaloo jagamine valguse-, pimeduse- ja koiduajaks. Esindas äärmuslikku suunda, kritiseeris aadlivõimu ja luteri kirikut, nõudis poliitilisi muutuseid, eestlastele suuremate õiguste andmist, majndusliku olukorra parandamist. Usuvaenulik. 19. Teised rahvusliku liikumise juhid kõrgajal - Koidula, Köler jt. Koidula Jannseni tütar. Luuletaja, kirjanik, 19. sajandi Eesti seltsielu üks aktiivsemaid ja haritumaid tegelasi, Eesti teatri rajaja

Ajalugu

doc

"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" Vene aeg

Ta oli juba endale nime teinud julgete kirjutistega "Eesti Postimehes" ja ka oma kooliõpikutega. Kokku pidas Jakobson 3 isamaakõnet, need ilmusid erdaldi raamatuna ja neil oli tohutu mõju. Jakobsoni kirglik vastuhakk rõhujaile, s.t sakslastele, tema idealiseeriv vaade muistsetle iseseisvusajale ja lotus paremale tulevikule erutas kuulajaid ning lugejaid. Kui Jannsen andis eestlastele nime, siis Jakobson andis neile ühtäkki ajaloo pealegi sellise, mida rahvas pool-aimamisi tundis. Jakobsoni teemakäsitluses peitusid tulevaste tülide idud. Esiteks ei olnud tema kompromissitu vaen mõisnike vastu päriselt meeltmööda Jannsenile. Ta küll avaldas "Eesti Postimehes" Jakobsoni juhtkirju ja ammu ei saanud tal midagi olla selle vastu, kui viimane propageeris truualamlikkust Vene keisrile, kuid loomult oli Jannsen alkoholik ega soovinud sakslastega tervalt tülli minna

Ajalugu

docx

Rahvuslik liikumine 19. sajandil

Aastal. "Vanemuise" hoone Tartus sai rahvusliku liikumise südameks ja just seal pidas 1868. Aastal oma kuulsa esimese isamaakõne nor Carl Robert Jakobson. Kokku pidas Jakobson kolm isamaakõnet ja neil oli tohutu mõju. Tema kirglik vastuhakk sakslastele, tema idealiseeriv vaade muistsele iseseisvusajale ja lootus paremale tulevikule erutasid kuulajad ning lugejaid. Kui Jannsen oli eestlastele andnud nime, siis Jakobson andis neile ühtäkki ajaloo. 5.Seltsid 1870. aastal hakkas "Vanemuisele" ja Tallinnas asutatud "Estoniale" ridamisi olulisi seltse lisanduma. Kõigepealt sai asutamisloa Eesti Põllumeeste Selts. Ärkamisaegsed põllumeesteseltsid koondasid endasse mitmekülgseid isikuid ja arendasid mitmekülgset kultuurilis-poliitilist tegevust. 1870. aastal pandi alus veel Eesti Üliõpilaste Seltsile. See selts andis aastate jooksul Eestile terve

Ajalugu

Rohkem sarnaseid