Eesti 19 sajandi I poolel (0)

Kordamine. Eesti 19. sajandi I poolel
1. 1804. aasta talurahvaseadused Eesti- ja Liivimaal: sisu ja tähtsus. TV lk. 42 ül. 1.
Talupoegade tähtsus pärandataval talude kasutamisõigusel: korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi talu ära võtta, ning ta võib selle oma lastele pärandada. Talupoegade tähtsus teokoormiste normeerimisel: koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati. Talupoegadel jäi aega oma majapidamise jaoks. Talupoegade tähtsus vallakohtute loomisel: talupojad valisid enda seast kohtunikud . Ilma vallakohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega talust välja tõsta ega ka maad müüa.
2. Pärisorjuse kaotamine. Perekonnanimede panek . TV lk. 42-43 ül. 3.
Perekonnanimi kajastas peremehe ametit: Kängsepp, Umbleja , Müürsepp
Perekonnanimi tuletati talu nimest: Külaviir
Perekonnanimi pandi mõne looma või linnu järgi: Sulg , Rebane, Jänes
Perekonnanimi pandi mõne loodusobjekti järgi: Tamm, Palm, Oja, Mets, Mägi
Perekonnanimi pidi olema saksa- või skandinaaviapärane: Rosenberg, Eichenbaum
3. 1849. ja 1856 . aasta talurahvaseadused: üleminek raharendile ja talude päriseksostmine. Seaduste tähtsus.. TV lk. 43 ül. 4.
Kuidas moodustus vallakogukond ? Mõisa kõrvale hakkas kujunema talurahva kui seisvuse omavalitsus - vallakogukond. Iga mõisa talupojad moodustasid ühe valla kogukonna.
Millised ülesanded pandi vallale? Teetööd, tegeleda haridusküsimustega, tegelesid vallavaestega.
Milline oli mõisniku roll valla elus? Vallaomavalitsus jäi mõisniku kontrolli alla
1866. aasta vallareform
4. Talurahva koormised. TV lk. 43-44 ül. 6, õpik lk. 137.
Mis koormisi pidi talupoeg kandma.... .....mõisa ees? Pidi tegema teotööd. Pidi maksma makse. ..... riigi ees? Pidi andma nekruteid ja maksma pearahamaksu. ..... kogukonna ees? Teede korrastamine, kooli ehitamine jms tööd. .... kiriku ees? Pidid maksma kirikumaksu, et kirik suudaks ennast ülal pidada.
5. Passikorralduse seadus 1863. Õpik lk. 138.
Pärisorjuse kaotamise järel 19.sajandi esimesel veerandil said talupojad endale piiratud liikumisvabaduse. Talupoegade viibimine väljaspool kodukohta oli võimalik üksnes passi olemasolu korrla. Kuni 19. Sajandi keskpaigani väljastati talupoegadele passe siiski väga vähe. Eriti keeruline oli minna väljapoole sünnikubermangu, näiteks Liivimaal tuli hankida rüütelkonna nõusolek ning passi vormistas kubermanguvalitsus. Järelvalvet passikorra täitmise üle teostasid kihelkonnakohtud ning adra- ja sillakohtud.
Talupoegade piiratud liikumisvabadus hakaks 19 sajandi keskpaigal üha selgemalt takistama ühiskonna majanduslikku edenemist. Seda mõistsid nii mõisnikud kui ka keskvalitusus. 1863.a. võeti kõigi kolme Balti kubermangu jaoks ühine passikorralduse seadus. Selle said vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, õiguse taodelda 3 kuuks kuni 3 aastaks endale passi , millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika.
Balti kubermangude piires ja kuni 30 versta ka väljapoole kubermangude piire võis liikuda vallapassiga, väljapoole Balti kubermange siirdumiseks oli vaja taotleda riiklikku passi. Uus passikorraldus hoogustas väljarändamisliikumist Venemaale, kus loodeti leida maad.
7. Põllumajanduse areng 19. sajandi alguses.

Mõisate rikkuse allikas 19. sajandi alguses. 19. sajandi algus oli mõisates rikkuse allkikas teravilja kasvatus

Kriis, sellest välja tulemise võimalused. 19. sajandi 20ndail aastail vilja hinnad maailma turul langesid. Paljud mõisnikud olid elanud üle oma võimete ning jõudsid pankrotti . Keerulisest olukorrast väljatulekust: 1. hakati tegelema maaparandusega 2. rakendati mitmeväljasüsteemi 3. viina hakati tootma kartulitest, mis oli odavam, praagaga hakati toitma härgi 4. otsustati anda talupoegadele suuremaid vabadus kuni vabastamiseni teotööst 5. hakati müüma oma valdusi talupoegadele

Põhja-Eesti, Lõuna- ja Lääne-Eesti spetsialiseerumine erinevatele põllukultuuridele ja loomakasvatusele. Ulatuslik talude päriseksostmine algas 1850ndail aastail. 1853. aastal müüs Abja mõisnik päriseks kahe küla talud . Suurima hoo saavutas talude päriseksostmine 1860ndate lõpus ja 1870ndate algul. Lõuna-Eestis oli talude sissetuleku allikaks sai linakasvatus .
Põhja-Eestis toimus talude päriseksostmine 15-20 aastat hiljem. Saaremaal 20nda sajadi algul. Põhja-Eestis oli talude sissetulekuallikaks kartul , Saaremaal lambad .
19. sajandi teisel poolel kujunes peamiseks põllumajandusharuks piimakarjakasvatus.
8. Tööstuse areng: peamised tööstusharud ja tähtsamad ettevõtted. Lk. 143-144.
19. sajandi lõpuks oli peamine tööstusharu tekstiilitööstus ning vähemal määral puidutööstus ja metalli-ja masinatööstus. 20.sajandi alguseks aga kasvas masina- ja metallitööstuse osatähtsus ning ka toiduainete- ja puidutööstuse osatähtsus.
9. Linnastumine . Eesti linnad, nende areng 19. sajandil (1860. ja 1877 . a seadused). Lk. 144.
Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhete areng tõid endaga kaasa linnastumise. 1862 . Aastal elas Eesti linnades kokku 62000 inimest, sajandi lõpul aga 18100 inimest. Seega oli sajandi vahetusel peaaegu iga viies eestlane linnlane .
20.sajandi algul oli Eestis kokku 12 linna, nendest suuremad olid Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga. Kiiresti kasvasid tööstusetevõtete juurde rajatud ja raudteejaamade ümer kujunenud alevid ja alevikud Sindi , Tapa , Türi,Tõrva,põltsamaa, Jõhvi ning Otepää, kuhu koondusid samuti linlike tegevusalade esindajad käsitöölised, kapmehed,töölised ja ametnikud.
Kuni 1860.aastate lõpuni kehtis Eesti linnades Tsunftisundus. Linnajuhtorganid olid:rad,raehärrad ja bürgermeistrid. Neid valisid Sakslased , kelle käes oli ka juhtipositsioon käsitööliste tsunftides ja kaupmeeste gildides. Sajandi teisel poolel oli küll linnaelanike seas saavutanud ülekaalu eestlased, kuid neile jäid endiselt raskemad ja vähese sissetulekuga ametid.
1877.aastal hakkas Eestis kehtima Vene linnaseadus, millega senist keskaegset linnavalitsemisekorda muudeti.
Linnade juhtimine läks valimiste teel moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte. Linnavalitsuse eesotsas oli linnapea . Linnaomavalitsuse valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus . Ettevõtlikumad linlased püüdlesid paremale majanduslikule järjele: ehitati maju, avati väikeseid töökodasid ja vürtsipoode.
10. Raudteede ehitamine – Balti raudtee . Raudteede ehitamise tähtsus. TV. lk. 45 ül. 3
Raudtee rajamine Eestisse mõjutas tööstuse arengut: kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist . Raudteevõrgu väljaehitamine ühendas Eesti ala tihedamalt Peterburi ja Venemaa kubermangudega ning Läti aladega. Raudtee rajamine Eestisse mõjutas kaubanduse arengut: avardusid kaubavahetuse võimalused, suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus. (Suurenes sisekaubandus ja ka väliskaubandus Venemaaga). Raudtee rajamine Eestisse mõjutas asustuse kujunemist: kasvasid tööstusettevõtete ja ka väliskaubanduse juurde ja raudteede ümber kujunenud alevid ja alevikud nt Sindi, Tapa, Türi, Tõrva, Põltsamaa, Jõhvi ja Otepää.
11. Tartu ülikooli taasavamine : Õpik lk. 146-147; TV lk. 45-46 ül. 1.

avamise põhjus 1796. aastal keisriks saanud Paul I otsustas riigipiirid sulgeda, et tõkestada "mässuliikumise" kandumist impeeriumi alasele. Ta keelas ka Vene alamate õpetamise Lääne-Euroopa ülikoolides. Ühtlasi hakati mõtlema ka uute ülikoolide rajamisele. 1802. aastal avatigi Tartu ülikool.

teaduskonnad usu-, arsti-, õigus-, filosoofiateaduskond

silmapaistvamad õppejõud, ülikooli rektor Taasavatud ülikooli rektoriks sai füüsik Georg Friedrich Parrot . Kuulsamas Tartu ülikooli professorid olid: *Morgenstern - keeleteadlane, rajas Tartu ülikooli teadusliku raamatukogu ja kunstimuuseumi *W. Struwe - astronoom , kelle ajal Tartu ülikooli observatoorium saavutas ülemaailmse tuntuse * K.E. von Baer - loodusteadlane, embrüoloogia rajaja *M.K.Jacobi - füüsik, galvanoplastika leiutaja. Tartu ülikoolis oli ta arhitektuuri õppejõud

autonoomia Lühikese ajaga ehitati ülikoolile peahoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik

tähtsamad ülikooli hooned ????????

Professorite Instituut ja joonistamiskool 1828-1840 aastail töötas ülikooli juures Professorite Instituut, mis valmistas ette õppejõude Venemaa kõrgkoolidele. Näiteks õppis seal Nikolai Pirogov , ta oli kirurg ja anatoom, hakkas tegema operatsioone narkoosiga. Oli tuntud kui maailma kiireim opereerija, pani aluse välikirurgiale. ?????
12. Rahvaharidus : ühtluskool, õpetajate seminarid (Cimze seminar ja tema kuulsamad kasvandikud)
19. sajandi alguses viidi Venemaal läbi haridusreform, millega kehtestati nelja astmeline ühtluskool
Elementaar- ja talurahvakoolise õpetajate ettevalmistamisele rajati Tartus 1828. aastal esimene vene riigi elementaarkooli õpetajate seminar. Seminare tekkis veel teisigi neist kuulsaimaks kujunes Õpetajate seminar Valgas , mida juhtis Cimze. Selle kooli lõpetasid näiteks Carl Robert Jackobson, A. Grenzstein, A. Kunileid, Kunilaid - Saebelmann , A. Lätte
13. Eestikeelne kirjasõna. Ed. Ahrensi grammatika.
19. sajandi alguses pääses võidule ilmalik kirjandus nt 1. kalendrid 2. ajalehed a)1806. aastal "Tartumaa nädalaleht" b) O.W.Masing andis välja " Maarahva nädalaleht" c) 1857. aastal Pärnu Postimees (Jansen) see pani alguse püsivate eesti keelsele ajakirjandusele 3. ajakirjad "Maailm ja mõnda mis seal sees leida on" (Kreutzwald) 4. raamatud
19. sajandil võeti Eesti ühtse kirjakeelena kasutusele Põhja-Eesti keskmurre. Vastava uue eesti keelse grammatika koostas 1843. aastal Ed Ahrens .
14. Kiriklikud olud ja usuliikumised. Prohvet Maltsvet. Õpik lk. 149.
15. Baltisakslaste kultuurielu.
16. Estofiilid . TV lk.46-47 ül. 3 ja 5.
Estofiil - Baltisakslased , kes olid huvitatud eesti keelest ja kultuurist ja püüdsid neid arendada.
Estofiilidega liitusid ka esimese põlve haritlased nt Kreutzwald, Faehlmann , J.Köler (kunstnik), dr.Karell (keisrite Aleksander II ja Nikolai I ihuarst). Estofiilid lõid kaks suurt organisatsiooni: a) Õpetatud Eesti Selts (ÕES), 1838. aastal Tartus, Faehlmanni ettevõtmisel b) Eestimaa Kirjanduse Ühing 1842. Tallinnas. Mõlemad organisatsioonid uurisid eesti ajalugu, eesti keelt- ja kirjandust. Nende eestvedamisel anti välja Kalevipoeg.
Sajandi lõpupoole hakkas liikumine vaibuma, sest ühelt poole algas venestamine , teiselt poole eestlased kujunesid rahvuseks ja hakkasid esitama nõudmisi, mis kärpisid baltisakslaste juhtpositsioone Eestis.
Vaadata üle vihikusse antud küsimused.
Millised muutused toimusid talupoegade õiguslikus seisundis, talurahva seaduste vastuvõtmise järel? Kirjuta märksõna number tabeli õigesse lahtrisse .
1) järk-järguline liikumisvabaduse andmine
2) vallakohtute loomine
3) talude pärandatav valimisõigus
4) talude kruntiajamine
5) pärisorjuse kaotamine
6) perekonnanimede panek
7) talude päriseksostmise korra kehtestamine
8) üleminek raharendile
1802/1804
1816/1819
1849/1856
Seaduste iseloomuliku märksõna number
3,2
5,6,1
8,7,4
Missugused nimetatud sätetest muutsid sinu arvates kõige rohkem talupoegade elu? Nimeta kaks sätet ja põhjenda oma valikuid .
Pärisorjuse kaotamine ja talude päriseksostmise korra kehtestamine, kuna nendega said talupojad endale isikliku vara ja ei kuulunud mõisnikele. Võisid teha mida tahtsid
Nimeta kaks olulisemat kultuurisaavutust/sündmust 19. sajandis Eestis järgmistes valdkondades:
haridus : Tartu ülikooli taasavamine 1802 ja ???
eestikeelne kirjasõna: alguse sai püsiv eesti keelne ajakirjandus , võeti ühtse kirjakeelena kasutusele Põhja-Eesti keskmurre