Teooriate autorid (Bandura, Seligman) rõhutasid sotsiaalse õppimise ning sotsiaalsete kasvatustingimuste olulisust isiksuse kujunemisel. Isiksus kujuneb suhtlemisel ja koostegevuses. Tüüpilised käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha ja milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Edukogemus loob eduootuse, tsementeerib isiksust, teeb ta kindlamaks, positiivsemaks, stabiilsemaks, kasvab enesega rahulolu. Kujuneda võib ka õpitud abitus, kui inimese heaolu ja saavutused ei sõltu tema tegevusest. Isiksust oluliselt määratlev on tema kognitiivne stiil, mille mõõtmed on sõltuvus väljast, korraarmastus, otsinguulatus, nivelleerimistendents, kahemõttelisuse taluvus. Otsitakse vastust küsimusele, millised on püsivad ja tüüpilised tunnusmallid, mille abil inimene tõlgendab maailma, korrastab ja liigendab teavet ümbritseva kohta. 4. Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad.
Isksus Isiksuse mõõtmine Suht pop test - test NEO-PI-R Sellel on ka lühemaid varjante, see on ülemaailmselt kõige levinum praegu, suht uus. Paul T Costa ja Robert R McCrae Mõõdetakse 5 asja: · Sotsiaalsus o Usaldamine, sõbralikkus · Avatus kogemusele o kunstilembelisus · Vaimu distsipliin (meelekindlus) o Asjalikkus, korralikkus, sihikindlus · Ekstravertsus-introvertsus · Emotsinaalne stabiilsus o Masendus o Abitus o ärrituvus Isiksuseküsimustik NEO-TRI Isiksusetesti (NEO-TRI) võtmesõnaks on isiksus, mis on kirjeldatav viie isiksuseomaduse kaudu. Isiksuseomaduste all mõeldakse püsivaid, ainult sellele inimesele omaseid käitumis- ja reageerimisviise. Isiksuslike dispositsioonide suhteline püsivus võimaldab ennustada indiviidi käitumist eri situatsioonides ning seetõttu on testi kasutusvaldkond väga lai.
Viiefaktoriline mudel · Neurootilisus (Neuroticism) · Ekstravertsus (Extraversion) · Avatus kogemusele (Openness to experience) · Sotsiaalsus (Agreeableness) · Meelekindlus (Conscientiousness) Neurootilisus (ninasarvik) · Ärevus (Anxiety) · Vaenulikkus (Angry Hostility) · Masendus (Depression) · Kohmetus (Self-Consciousness) · Impulsiivsus (Impulsiveness) · Abitus (Vulnerability) Ekstravertsus (lõvi) · Soojus (Warmth) · Seltsivus (Gregariousness) · Kehtestavus (Assertiveness) · Aktiivsus (Activity) · Elamustejanu (Excitement-Seeking) · Positiivsed emotsioonid Avatus kogemusele (leopard) · Avatus fantaasiale (... to fantasy) · ... kunstile (Aesthetics) · ... tunnetele (Feelings) · ... teguviisidele (Actions) · ... mõtetele (Ideas) · ..
LÕ põhjustamine 223 (1) X 14 (7), 57 (1), (2), 242 x Avariiohtliku olukorra (4), 58 (2), (3), (5) loomine jne Põgenemine LÕ 169 (1) 1) 237 X sündmuskohalt Liiklusõnnetusest 169 (2) 2) 236 X mitteteatamine Lմs kannatada saanud abitus 169 (2) 3) 237 X seisundis oleva inimese abita jätmine Joove, haigus, väsimus Juhi ühes grammis veres on 69 5) 224 1) X alkoholisisaldus 0,200,49või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,100,24 milligrammi 43
V Intellekt või avatus (Intellect / Openness) Viiefaktoriline mudel: neurootilisus (N), ekstravertsus (E), avatus (O), sotsiaalsus (A), meelekindlus (C). Viiefaktoriline mudel on tuletatud küsimustikest, "suur viisik" viitab eelkõige leksikaalsele lähenemisele. Interpersonaalsete omaduste ringmudel (Jerry Wiggins) ja selle kombinatsioon "suure viisikuga" (AB5C mudel) Viiefaktorilne mudel: Neurootilisus- ärevus, vaenulikkus, masendus, ensekontroll, impulsiivsus, abitus ekstravertsus- soojus, seltsivus, kehtestavus, aktiivsus, elamustejanu, pos emots avatus kogemusele- avatus fantaasiale, kunstile, tunnetele, teguviisidele, mõtetele, väärtustele sotsiaalsus- usaldus, siirus, omakasupüüdmatus, järeleandlikkus, tagasihoidlikkus, osavõtlikkus meelekindlus- asjatundlikkus, korralik, kohustundl, kaalutlemine H.J. Eysenck PEN mudel Psühhotism = leplikkus + külmus + vaenulikkus + makjavellism + agressiivsus empaatia- meelekindlus
Kliiniline psühholoogia Normaalsus ja ebanormaalsus kliinilise psühholoogia kontekstis - Subjektiivne norm lähtutakse iseendast - Normatiivne lähenemine normiks täiuslikkus Sotsiaal-kultuuriline lähenemine normiks on see mida teeb enamus inimesi ühiskonnas - Iga kultuur vastandab oma liikmete individuaalsed erinevused, mis tähendab, et enamus inimesi kaldub mingil määral kõrvale kultuuri iseloomu ideaalis - Suuremad kõrvalekalded vajavad spetsiaalseid sekkumisprotseduure, mis tõttu võib igast kultuurist leida psühhoterapeutilise funktsiooniga maagilisi religioosseid ja ilmalikke tegevusi. (püüavad seeläbi hädas olevad indiviidi aidata) Statistliline lähenemine vaatab teatud probleemi jaotuvust populatsioonis ja tõlgendab normaalsuse näitajana keskmisele lähedasi skoore - Peamine ülesanne on saada standardiseeritud andmed probleemidest, mis eristab normaalseid ja ebakoha...
9) leppimine kannatanuga. [RT I 2007, 11, 51 jõust. 18.02.2007] (2) Karistuse kohaldamisel võib arvestada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid. § 58. Karistust raskendavad asjaolud Karistust raskendavad asjaolud on: 1) omakasu või muu madal motiiv; 2) süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades; (nt käitumine erilisel piinaval viisil) 3) süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku, samuti raske psüühikahäirega isiku suhtes; (isik, kes ei ole suuteline ennast kaitsta) 4) süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses; (isik on sinust sõltuvuses) 5) süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal; 6) süüteo toimepanemine ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades; 7) süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil; 8) raske tagajärje põhjustamine;
Nad mängivad selleks, et lõõgastuda ja et oleks lõbus, mitte selleks, et demostreerida enda paremust 5.6 Stressi tagajärjed Individuaalsed tagajärjed- tihti ilmnevad need ennastkahjustavas käitumises. Inimene ei söö korralikult, hakkab rohkem suitsetama või jooma. Ta võib muutuda vägivaldsemaks, sagenevad ka mitmesugused õnnetused. Psühholoogilisteks tagajärgedeks on depressioon, unehäired või seksuaalprobleemid, samuti võib inimesel kujuneda õpitud abitus. Stressi tekitatud tunnetushäirete korral võib inimesel olla raskusi oma mõtete loogilise väljendamisega. Negatiivse stressi individuaalsete tagajärgede hulka kuulub ka psühhosomaatilised haigused. Nende haiguste puhul mängib olulist rolli emotsionaalne stress. Stress võib tervist mõjutada otseselt, aga ka seeläbi, et mõjutab haiguse kulgu. See tähendab, et inimene haigestub vaid siis, kui tal on mingi haiguse eelsoodumus.
-) 20. sajandi teisel poolel oli üks kõige populaarsemaid isiksuse teooriaid. -) Põhineb põhjalikel ajuaktiivsuse uuringutel. -) Inimese minal on erinevad tasandid ehk egoseisundid ja ärkvelolles suhtleb ta alati teistega mingil tasandil, lähtuvalt ühest kolmest. *) Lapsetasand ajaliselt kõige varem kujuneb see välja suhtlemiel ema, isa ja teiste inimestega. Seda tasandit iseloomustavad uudishimu, fantaasiarikkus, mängulikkus, vaimustavus, impulsiivsus, pidurdamatus, abitus, arglikkus. Võib öelda, et inimeses on mitut sorti lapsi: loov ehk algataja ja unistaja ning kohaneja ehk passiivne ja sõnakuulelik laps. Lapse tasand on kõige emotsionaalsem tasand. *) Vanematasand ajaliselt järgmisena tekib see tasand ning tekkima hakkab see siis kui laps hakkab matkima täiskasvanuid (kodu mängides). Vanemlik tasand tähendab eelkõige igasuguseid käske, keelde, seaduseid, reegleid, spetsiifilisi pöördumis viise nagu tõrendamine, pahandamine, tunnustamine
identifitseeru- Paljud last füüsiliselt käristavad vanemad on ise stressis, mis Niisugune areng võib olla aluseks hingelistele hälvetele ongi tekitanud agressiivse ja ärritatud meeleolu. Vanemate nagu nt. foobiad ja depressioonid. Teiselt poolt võivad eba- isiklikest raskustest (probleemid partnerlussuhetes, töökohal, meeldivad tunded, abitus, hirm ja valu asenduda kaitsefunkt- enda vanematega) või lihtsalt keerulisest elukorraldusest (ma- siooni omavate tunnetega, nagu viha, põlgus, kättemaksuiha. gamatus, vaesus, kitsad elamistingimused) tulenenud sisemi- Sel juhul muutub laps ise vägivaldseks. 30 SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED RISKITEGURID SOTSIAALPSUHHOLOOGILISED RISKITEGURID 31
Krooniline põletik (mononukleoos, Süüfilis tuberkuloos) Lupus erythematosis Krooniline valu Rasked südamehäired Stress Vaimne stress, eriti kui see kestab pikka aega, võib samuti põhjustada ajus neurokeemilisi muutusi. Iseäranis tõenäoline on see 1) tõsise kaotuse puhul; ja 2) raskete ülesannete puhul, mis tunduvad käivat üle jõu, nii et inimest valdab abitus. Olukorrad, mis põhjustavad abitustunnet, kutsuvad esile bioloogilisi reaktsioone nii inimestes kui ka loomades. Endogeenne depressioon Bioloogilised depressioonid on kõige sagedamini tingitud endogeensest depressioonist, mis tekivad mõningatel vastuvõtlikel inimestel teadmata põhjustel. Sellistel inimestel esineb perioodiliselt raskeid neurokeemilisi häireid, millega kaasneb depressioon. Bipolaarne häire ehk maniakaal-depressiivne sündroom on vaimuhaigus, mida
ületamisel;9) leppimine kannatanuga. (2) Karistuse kohaldamisel võib arvestada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid. § 58. Karistust raskendavad asjaolud Karistust raskendavad asjaolud on:1) omakasu või muu madal motiiv;2) süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades;3) süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku, samuti raske psüühikahäirega isiku suhtes;4) süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses;5) süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal;6) süüteo toimepanemine ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades;7) süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil;8) raske
1) avatus 2) kohusetunne/meelekindlus 3) ekstravertsus 4) lahedus/seltsivus 5) neurootilisus Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutatakse sotsiaalse õppimise ning sotsiaalsete kasvutingimuste olulisust isiksuse kujunemisel. Isiksus kujuneb suhtlemises ja koostegevuses. Tüüpilised käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha ja milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. M.Seligman (s. 1942) õpitud abitus (learned helplessness) A.Bandura (s. 1925) enesetõhusus (self-efficacy) Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad rõhutatakse isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Indiviid areneb madalamate vajaduste rahuldamiselt kõrgematele, kuni tippelamuseni välja. Isiksuse uurimine: Kaudsed meetodid: - Projektiivtestid esitatakse testiküsimused tajutava materjaline, mida vastaja peab tõlgendama. Eeldatakse, et sellise materjali tõlgendamine väljendab isiksuse kalduvusi,
1) avatus 2) kohusetunne/meelekindlus 3) ekstravertsus 4) lahedus/seltsivus 5) neurootilisus Kognitiiv-käitumuslikud teooriad – rõhutatakse sotsiaalse õppimise ning sotsiaalsete kasvutingimuste olulisust isiksuse kujunemisel. Isiksus kujuneb suhtlemises ja koostegevuses. Tüüpilised käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha ja milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. M.Seligman (s. 1942) – õpitud abitus (learned helplessness) A.Bandura (s. 1925) – enesetõhusus (self-efficacy) Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad – rõhutatakse isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Indiviid areneb madalamate vajaduste rahuldamiselt kõrgematele, kuni tippelamuseni välja. Isiksuse uurimine: Kaudsed meetodid: - Projektiivtestid – esitatakse testiküsimused tajutava materjaline, mida vastaja peab tõlgendama. Eeldatakse, et sellise materjali tõlgendamine väljendab isiksuse kalduvusi,
· Korrapärane paljunemine ja uute liikmete vastuvõtt · Uskumuste kujunemine Erinev on igas kultuuris sotsiaalsete institutsioonide sisu ja elemendid kultuuriline erinevus. 39 5.1.3. Kultuuri universaalsed elemendid Nt keel, sport, ühine töö tegemine, tantsud, haridus, matuserituaalid, seksuaalsed piirangud (nt ei tohi abielluda veresugulaste vahel), kunst jms. Miks? · Aluseks bioloogilised faktid nt väikelaste abitus, vajadus soojuse, toidu järgi jne · Ka teatud väärtused ja mõtlemisviisid on universaalsed nt mõrvarit karistatakse. · Arvatakse, et kultuur peab vastama füsioloogilistele, sotsiaalsetele ja psühholoogilistele vajadustele. Kultuur Inimestest saavad ühiskonna täisväärtuslikud liikmed siis, kui nad õpivad igapäevaselt kultuuris osalema ehk sotsialiseeruvad. Kultuur ei saa eksisteerida ilma ühiskonnata ja vastupidi. See, milline on kultuur, sõltub
6) süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul; 7) süüteo toimepanemine raseda või kõrges eas isiku poolt; 8) süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel. Karistust raskendavad asjaolud 1) omakasu või muu madal motiiv; 2) süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades; 3) süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku, samuti raske psüühikahäirega isiku suhtes; 4) süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses; 5) süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal; 6) süüteo toimepanemine ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades; 7) süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil; 8) raske tagajärje põhjustamine; 9) süüteo toimepanemine teise süüteo hõlbustamiseks või varjamiseks;
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne;...
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igas...
82 6) süüteo toimepanemine õigusvastase käitusega esile kutsutud hingelise erutuse mõjul 7) süüteo toimepanek raseda või kõrges eas isiku poolt 8) süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel Karistust raskendavad asjaolud: 1) omakasu või muu madal motiiv 2) süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades 3) süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku või raske psüühikahäirega isiku suhtes 4) süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses 5) süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal 6) süüteo toimepanemine ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades 7) süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil 8) süüteoga raske tagajärje põhjustamine
10 ebaõnnestumisi või vähemasti sellega kaasnevaid asjaolusid, nagu teiste silmis rumalane väljapaistmine. Niisuguste kaitsestrateegiate kasutamine võib muidugi lõppeda ennast hukutavate hoiakute ja arusaamadega, kus õpilased võtavad lõpuks omaks ebaõnnestumise kui neile iseloomulike olude seisu, tulemuseks on õpitud abitus, kus õpilane enam ei üritagi oma tegemistega paremini toime tulla. Motivatsiooni uurimused näitavad eneseväärikusmotiivi positsioonidelt, et inimesed kalduvad omistama oma edukust iseendale ja ebaõnnestumisi välistele faktoritele. Õppimise seisukohalt kajastub eneseväärikusmotiiv eelkõige oma pädevuse tajuna. Et õpilased soovivad näida teistele kompetentseina, tahaksid nad, et teised näeksid nende edu pigem tingituna võimetest kui jõupingutustest
Kerkivad üles uued probleemid ja ebameeldivus suureneb veelgi. Rünnakud ei lahenda olukorda, sest igasugune agressiivsus kutsub varem või hiljem esile vastureaktsiooni. Kui seda hirmu ja ängi ei suudeta kontrollida, mis siis juhtub. Probleemi ei õnnestu lahendada, hirmu ei õnnestu vähendadaseletusviisi (sisemine asendub välisega; hakkab süüdistama iseennast)muutusenesehinnang masenduse triaad (enda, mineviku, tuleviku igasugune tegevus on mõttetu) tegevusest loobumine Õpitud Abitus (kaob motivatisoon)negatiivne hinnang ümbritsevale maailmale; negatiivne hinnagn oma minale oma keha häbenemine võimetus analüüsida oma keha seisundeid kehaliste seisundite halvenemine haigused. Emotsionaalsele seisundile suunatud toimetulek positiivne Kontroll seisundi üle inimene muutab aktiivselt maailma enda ümber probleemide lahendamine enesehinnangu tõus enda probleemid lahendatud saan aru ( ümbritsevast maailmast, teistest inimestest) EDU
A osa küsimuste vastused 1. Juhtimisteaduse olemus ja juhtimise kohta inimühiskonnas. JUHTIMINE ON EESMÄRGILE JÕUDMINE TEISTE INIMESTE KAASABIL MIKS inimesed lasevad ennast juhtida (alluvad juhtimisele)? · abitus ja alaväärsuskompleks · armastus · oma lolluse tunnistamine KES on need, kes juhivad teisi? · missioonitunne · egoistlikud kaalutlused · jumalad ja väljavalitud KUIDAS (mille abil) juhitakse? · hirm & toores jõud · veenmine (moraalne mõjutamine) · `prääniku' pakkumine (majanduslik huvi) w KUS toimub juhtimine? · organisatsioon · grupp (kamp, töörühm...) · mass 2
7) Süüteo toimepanek raseda või kõrges eas isiku poolt 8) Süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel 9) Leppimine kannatanuga Karistust raskendavadavateks asjaoludeks on: 1) kuriteo toimepanemisel omakasu või muu madal motiiv 2) süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades 3) süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku või raske psüühikahäirega isiku suhtes 4) süüteo toimepanemise isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses 5) süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal 6) süüteo toimepanemine ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades 7) sööteo toimepanemine üldohtlikul viisil 8) süüteoga raske tagajärje põhjustamine
loetletud. Raskendavad asjaolud on: 1. Kuriteo toimepanemine isiku poolt, kes varem on pannud toime mingi kuriteo ja karistus selle eest ei ole veel kustunud. Kohus võib seda ka mitte lugeda raskendavaks asjaoluks, arvestades kuriteo iseloomu. 2. Kuriteo toimepanemine organiseeritud grupi poolt 3. Kuriteo toimepanemine omakasu või muul madalal ajendil või süstemaatiliselt 4. Kuriteoga raske tagajärje põhjustamine 5. Kuriteo toimepanemine lapseealise, kõrges vanuses või abitus seisundis oleva isiku, vaimuhaige või nõrgamõistusliku isiku suhtes või ära kasutades teise isiku teenistuslikku alluvust või muud sõltuvust süüdlasest 6. Alaealise või teise teovõimetu isiku kihutamine kuriteo toimepanemisele või ahvatlemine kuriteost osavõtule, samuti kuriteo toimepanemisel isiku ärakasutamine, kes ei kuulu kriminaalvastutusele 7. Kuriteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanu mõnitamisega 8
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: 1) Avalik võim. 2) Territoorium, millel avalik võim kehtib. 3) Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik...
või perekondliku sõltuvuse mõjul 6)süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esilekutsutud hingelise erutuse mõjul 7)süüteo toimepanek raseda või kõrges eas isiku poolt 8)süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel 9)leppimine kannatanuga. Raskendavad: 1)kur.töö toimep. Omakasu või muu madal motiiv, 2)süüteo toimep. Erilise julmusega või kannatanut alandades, 3) sü.t. toimep. Teadvalt noorema kui 12-aastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku või raske psüühikahäirega isiku suhtes, 4)süüteo t.p. isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses, 5)s.t. toimep. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal, 6) s.t. toimep. Ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades, 7) s.t. toimep. Üldohtlikul viisil, 8)süüteoga raske tagajärje põhjustamine, 9) s.t. toimep. Teise s.t. hõlbustamiseks või varjamiseks, 10)s.t. toimep. Grupi poolt, 11) s.t. toimep
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INTERNATIONAL UNIVERSITY AUDENTES Õigusteaduskond KURITEGUDE VIKTIMOLOOGILINE ANALÜÜS, KUI PREVENTSIOONILINE KOOSSEIS Magistritöö Dmitri Juhendaja: 2 Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................3 1. Ohvri isiksuse uurimise vajadus tema kuritegeliku käitumise põhjuste põhjendamiseks.......6 1.1. Kriminaalse viktimoloogia mõiste ...................................................................6 1.2. Viktimisatsiooni probleemide uurimise vajalikkus ...........................................
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigus...
sõltuvuse mõjul; f) teo toimepanek õigusvastase käitumisega esile kutsutud hingelise erutuse mõjul; g) teo toimepanek raseda või kõrgeealise isiku poolt; h) teo toimepanek hädakaitse piiride ületamisel; i) leppimine kannatanuga. Raskendavad asjaolud: a) kuriteo toimepanekul omakasu või muu madal motiiv; b) süüteo toimepanek erilise julmusega või kannatanut alandades; c) süüteo toimepanek teadvalt noorema kui 12-aastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis või raske psüühikahäirega isiku suhtes; d) süüteo toimepanek isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses; e) süüteo toimepanek erakorralise või sõjaseisukorra ajal; f) süüteo toimepanek ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades; g) süüteo toimepanek üldohtlikkul viisil; h) süüteoga raske tagajärje põhjustamine; i) süüteo toimepanek teise süüteo hõlbustamiseks või varjamiseks;
(röövimisjuhtum kangialuses). Samas arvesta, et alistuv käitumine pole kunagi siiras. Ka agressiivne käitumine võib olla teatud situatsioonides näidustatud, näiteks juhul kui on ohtlik olukord ajasurve oodatakse alistumist ja see on kahjulik ei suuda enam alistuda .- kui tass on tühi Kui inimene kogu aeg käitub kas agressiivselt või alistuvalt on inimese elukorralduses midagi lahti. Hirm, abitus ja nõrkus teeb agressiivseks. Arvatakse, et agressiivsus aitab edukas olla. Tegelikult agressiivsus sünnitab agressiivsust. Agressiivse käitumise valivad reeglina nõrgad. Tänapäeva psühholoogia ütleb, et sul on suhtlemises kaks võimalust, kas selgelt ennast väljendada või manipuleerida. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 112
Valdamisorientatsioon seostub tegevuse kvaliteediga; äärmuslik sooritusorientatsioon ebaedu vältimisega. Eneseväärikuse säilitamispüüdlus õppimise iseloomu ja õpimotivatsiooni kujundajana. Õpilased, kes kahtlevad oma võimetes, võivad kujundada endal terve rea kaitsestrateegiaid, et vältida ebaõnnestumisi v vähemasti sellega kaasnevaid asjaolusid, nagu teiste silmis rumalana paistmine. Tulemuseks tihti õpitud abitus, kus õpilane enam ei üritagi oma tegemistega paremini toime tulla. Eneseväärikuse säilitamist püüdes loobuvad õpilased tegevusest (hiilib vastamisest kõrvale), süüdistavad teisi ebaõnnestumises(kõrged eesmärgid, rasked ülesanded, liigne müra) või püstitavad madalaid eesmärke/valivad ülemäära lihtsaid ülesandeid. Liigne mure eneseväärikuse pärast pole tingitud sedavõrd madalatest võimetest kui liigsest sooritusorientatsioonist. C
isikutele tagatud õigus saada vältimatut sotsiaalabi. Vältimatut sotsiaalabi on õigus saada isikul, kes on sattunud abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu. Vältimatut sotsiaalabi osutavad valla- või linnavalitsuse määratud või volitatud isikud või asutused. Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras. Täiendav riigipoolne toetus Välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikul, eesti rahvusest isikul ja temaga koos Eestisse elama asunud abikaasal, lapsel ja vanemal, kes on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniikka, on õigus igakuisele sotsiaaltoetusele rahvapensioni määras , kui isiku kuusissetulek on alla rahvapensioni määra. Kui muude sotsiaaltoetuste andmisel ja tagamisel on
Karistuse kohaldamisel võib arvestada ka teisi loetlemata asjaolusid. 4 Karistust raskendavad asjaolud. Karistust raskendavad asjaolud on: 1) omakasu või muu madal motiiv; 2) süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades; 3) süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku, samuti raske psüühikahäirega isiku suhtes; 4) süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses; 5) süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal; 6) süüteo toimepanemine ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades; 7) süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil; 8) raske tagajärje põhjustamine; 9) süüteo toimepanemine teise süüteo hõlbustamiseks või varjamiseks;
Uhkeldaja õnnelik kui prints saabub, nüüd võib paluda VP-lt imetlust. Tema maailm on edevusel põhinev eneseimetluse maailm, mis enamikule võõras pole, kuid siirale ja lapsemeelsele printsile küll. Enesekesksus, edevus, eneseimetlus. Joodik joob, et häbi unustada. Häbi tunneb, kuna joob. Tegemist on ummikusse jooksnud saatusega, traagikaga, mis mõjub parotoksaalsena. Ja see ongi maailm, mille keerukusest välja tulla on joodiku jaoks lootusetu. Nõrkus, ükskõiksus, õpitud abitus, enesehaletsus, tahtejõuetus, pettumus iseeneses. Ärimees on väga rikas, sest tal on palju taevatähti panka pandud, ei oska nendega midagi peale hakata, kuid ta on õnnelik, et need on tema omad. Näeb ainult üht rolliosa oma ametis, võtab eluülesannet poolikult, nähes selle keskmes ainult iseennast. Materiaalse väärtustamine; ei tea, miks omada. Laternasüütaja printsile mõistetavam kui eelmised, sest ta ei tegele mitte iseendaga, vaid tema tööl on mõte
perekondliku sõltuvuse mõjul 6. Süüteo toimepanemine õigustvastase käitumisega esile kutsutud hingelise erutuse mõjul 7. Süüteo toimepanek raseda või kõrges eas isiku poolt 8. Süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel Vastutust raskendavad asjaolud: 1) Omaksu või muu madal motiiv 2) Süüteo toimepanek erilise julmusega või kannatanut alandades 3) Süüteo toimepanek teadvalt noorema kui kaheteistaastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku või raske psüühikahäirega isiku suhtes 4) Süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses 5) Süüteo toimepanek erakorralise või sõjaseisukorra ajal 6) Süüteo toimepanemine ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades 7) Süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil 8) Süüteoga raske tagajärje põhjustamine
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatik...
) Raskendavad asjaolud: 1. Kuriteo toimepanemine isiku poolt, kes varem on pannud toime mingi kuriteo ja karistus selle eest ei ole veel kustunud. Kohus võib seda ka mitte lugeda raskendavaks asjaoluks, arvestades kuriteo iseloomu. 2. Kuriteo toimepanemine organiseeritud grupi poolt 3. Kuriteo toimepanemine omakasu või muul madalal ajendil või süstemaatiliselt 4. Kuriteoga raske tagajärje põhjustamine 5. Kuriteo toimepanemine lapseealise, kõrges vanuses või abitus seisundis oleva isiku, vaimuhaige või nõrgamõistusliku isiku suhtes või ära kasutades teise isiku teenistuslikku alluvust või muud sõltuvust süüdlasest 6. Alaealise või teise teovõimetu isiku kihutamine kuriteo toimepanemisele või ahvatlemine kuriteost osavõtule, samuti kuriteo toimepanemisel isiku ärakasutamine, kes ei kuulu kriminaalvastutusele 7. Kuriteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanu mõnitamisega 8
olemasolu ja väldivad eesmärke, mis nende intelligentsuse puudumist tõendaksid. Kui sellised inimesed ebaõnnestuvad, seostavad nad läbikukkumise intelligentsuse puudumise või vähesusega. See tähendab, et niisuguse uskumusega inimesed peavad väga hoolikalt ülesandeid valima, kuna iga nende läbikukkumine kinnitaks nende intelligentsuse nappust. Dweck väidab, et ainult ühest läbikukkumisest piisab, et lapsel tekkiks abitus. Seega on intelligentsuse olemusliku idee omajaile läbikukkumistel hävitav mõju ja nad õpivad hoolega väljakutset sisaldavaid olukordi vältima. et vältida kardetavaid läbikukkumisi. Tulemuseks on nende inimeste madal saavutusvajadus. Intelligentsuse juurdekasvuteooriasse uskuvad inimesed valivad selliseid ülesandeid, mis võimaldavad neil oma kompetentsust tõsta. Kui intelligentsus on õpitav, on oluline valida õppimist maksimaalselt soodustavaid ülesandeid
julgeolekuminister Ignatjevile, kes kiirkorras andis teate edasi Kremli juhtkonnale, kõigepealt saadi kätte Malenkov, kes helistas edasi teistele, otsustati üheskoos, et kohtutakse suvilas, et olukorda hinnata. Neliku kohale jõudmisel oli olukord delikaatne, keegi ei julenud Stalini juurde minna, ei teatud, mis seisus ta on. Kardeti, et kui pole midagi tõsist, Stalin on terve mõistuse juures jne, siis teda abitus olekus ei tohtinud ka lähikondlased näha. Leiti lõpuks, et tegelikult pole Stalinil midagi viga, ihukaitse pani Stalini diivanile, hingas rahulikult, nagu magades, seepeale nelik lahkus suvilast, ilma et oleks ise Stalini juurde läinud. Ihukaitsjad aga öösel olukorraga ei rahuldunud, sest õigustatult kardeti, et Staliniga pole kõik korras. See tähendas ohtu ka neile endile. Ihukaitsejuht helistas uuesti oma ülemusele julgeolekuministrile, uuesti võeti ühendust ka nelikuga.
Halvad päevad, ebaõnnestumised ja enesekriitilisus käivad sageli käsikäes. Kui me ei saa hästi tagasilööke abituiks päevadeks, võib-olla ka kuudeks. Pärast suuri lüüasaamisi ei pruugi hakkama, võime vahel olla enda vastu üsna karmid – ebaõiglaselt karmid. nad kunagi taastuda. (1991: 45) Ma olen istunud ja vestelnud õpetajatega, kes õpilase või klassi peale vihastanult ütlevad: Seligmani järgi tuleneb õpitud abitus teatavast seletusstiilist, mis usub ja käsitab ja raskeid ja „Ma poleks pidanud niiviisi vihastama...“ Aga miks mitte? On palju olukordi, kus me tõepoolest halbu sündmusi mitmes dimensioonis: püsiva, kõikehõlmava ja isiksustatuna. „See on minu vihastame oma õpilaste peale. Jah, vihaga toimetulekuks on tõhusamaid viise kui karjumine süü...“ (või „See on nende süü!“) „Mul ei tule see kunagi välja... see kestab igavesti... see mõjutab
süüteo toimepanemine raseda või kõrges eas isiku poolt; süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel; leppimine kannatanuga. Kuid karistuse kohaldamisel võib arvestada ka eelpool loetlemata asjaolusid. Karistust raskendavad asjaolud on: 1 omakasu või muu madal motiiv; süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades; süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku, samuti raske psüühikahäirega isiku suhtes; süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses; süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal; süüteo toimepanemine ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades; süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil; raske tagajärje põhjustamine; süüteo toimepanemine teise süüteo hõlbustamiseks või varjamiseks;
tuule kaitseks. Sellisesse olukorda sattunud inimesed on tavaliselt sokis ning otsuste tegemine sellistes tingimustes on äärmiselt raske. Antud olukord nõuab selle olukorra hoolikat hindamist mitte ainult otsuste tegemisel edasisteks tegevusteks, vaid ka selleks, et vähendada hirmu ja paanikat, mida sellises olukorras iga inimene täiesti loomulikult tunneb. Soki seisund toob esile sellised tunded nagu: abitus, üksindus ja lootusetuse tunne ja hirm. Kui need tunded jäävad domineerima, siis juba ainult see võib antud olukorras kaasa tuua rohkem surmajuhtumeid, kui ükskõik milline muu põhjus. Analüüsides üheskoos tekkinud olukorda, erinevate tegutsemise võimaluste positiivseid ja negatiivseid külgi ning konkreetseid lahendusi, võib see ellujääjatel tekitada pääsemise lootuse ja tahte edasi elada.
perekondliku sõltuvuse mõjul; o süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud hingelise erutuse mõjul; o süüteo toimepanek raseda või kõrges eas isiku poolt; o süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel. Karistust raskendavad asjaolud: o omakasu või muu madal motiiv; o süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades; o süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku või raske psüühikahäirega isiku suhtes; o süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses; o süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal; o süüteo toimepanemine ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades; o süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil; o süüteoga raske tagajärje põhjustamine; o süüteo toimepanemine teise süüteo hõlbustamiseks või varjamiseks;
mõjul 7)süüteo toimepanek raseda või kõrges eas isiku poolt 8)süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel 9)leppimine kannatanuga. Raskendavad: 1)kur.töö toimep. Omakasu või muu madal motiiv, 2)süüteo toimep. Erilise julmusega või kannatanut alandades, 3) sü.t. toimep. Teadvalt noorema kui 12-aastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku või raske psüühikahäirega isiku suhtes, 4)süüteo t.p. isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses, 5)s.t. toimep. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal, 6) s.t. toimep. Ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades, 7) s.t. toimep. Üldohtlikul viisil, 8)süüteoga raske tagajärje põhjustamine, 9) s.t. toimep. Teise s.t. hõlbustamiseks või varjamiseks, 10)s.t
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
See isik on ebasoodsas olukorras, kuna tal puudub teave teiste tunnetest, tajudest. Kommunikatsioon ei lähe korda, sest saatja ei saa aru teiste käitumisest, otsustest, võimalustest, kuna tal puudub teave selle kohta. Teistel on see eelis, et nad teavad oma tundeid, kuid enesel seda pole. Fassaad. Persoon omab teavet, mis teistel puudub ja siis võib enesest näidata vaid "fassaadi" või "vaateakent". Ülemus on üsna kommunikatsiooni võimalust samuti nagu abitus olukorras, kui alluv "teab", aga tema "ei tea". See väli vähendab "areeni" ja tõhusa "pime koht". Tundmatu maa, millest ei tea ise ega teised. Ala, millest pole asjakohast teavet kummalgi poolel. "Ei saa teistest aru ja teised ei saa minust aru." Kommunikatsioon ei õnnestu. Organisatsioonis tuleb seda olukorda sageli ette, kui on vaja koordineerida kommunikatsiooni kaudu erinevate alade spetsialistide tegevust.
Määravad tunnused Räägibȱkurbustundestȱ(ntȱperioodiȬ Räägibȱnegatiivsetestȱtunnetestȱ(ntȱ line,ȱkorduv)ȱ viha,ȱmõistetamatus,ȱsegadus,ȱdepȬ Räägibȱtunnetest,ȱmisȱtakistavadȱ ressioon,ȱpettumus,ȱtühjus,ȱhirm,ȱ jõudmistȱisiklikuȱheaoluȱkõrgeimaleȱ frustratsioon,ȱsüü,ȱenesesüüdistus,ȱ tasemeleȱ abitus,ȱlootusetus,ȱüksildus,ȱmadalȱ Räägibȱtunnetest,ȱmisȱtakistavadȱ enesehinnang,ȱkorduvȱkaotus,ȱ jõudmistȱsotsiaalseȱheaoluȱkõrgeiȬ lämmatustunne)ȱ maleȱtasemeleȱ Seonduvad tegurid Puudegaȱtoimetulekuȱkriisȱ Kroonilineȱhaigusȱ(ntȱfüüsilineȱvõiȱ Haigusegaȱtoimetulekuȱkriisȱ vaimne)ȱ Arengukriisȱ Kasutamataȱjäetudȱvõimalusedȱ
rääkis armastusest. Ja siis ütlesin ma endale: hea küll, täna tuli Dr. R. ja võttis selle käe sealt, aga mis siis, kui tema poleks tulnud? Mis oleks siis sündinud? Kui kauaks see käsi oleks sinna jäänud? Kas ma oleksin võinud ümmardaja kutsuda ja temale öelda: Olge hea, võtke see käsi rinnalt, ta on nii hirmus raske? Võin ma seda? Tunnen, et ei või. Ennem jäägu see käsi kas või alatiseks sinna. Muidugi, nii abitus seisukorras ma veel ei ole, sest mul on ju ka parem käsi, mis kirjutab, ja sellega võin ma ometi pahema oma rinnalt tõsta. Eks või? Ainult -- mis siis, kui parem ise jääb ka rinnale? Kui jäävad mõlemad käed, pahem ja parem? Jah, nõnda mõtlen ma, mõtlen ja ootan peaaegu uudishimuga, millal see sünnib. Ühest on mul kõige rohkem kahju: siis ei saa ma enam Teile kirjutada. Aga see on mu ainuke tõsine lohutus, rõõm, lahutus. Pliiatsigi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
