NANDA õendusdiagnoosid 2012-2014 e-raamat (0)

Binder1.pdf



NANDA Internationali 
ÕENDUSDIAGNOOSID:
DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON
2012–2014




NANDA Internationali  ÕENDUSDIAGNOOSID: 
DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 Toimetanud T. Heather Herdman, PhD, RN  WILEY-BLACKWELL AȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd.,ȱPublicationȱ


Käesolevaȱväljaandeȱesmatrükkȱavaldatiȱaastalȱ2012.ȱȱ ©ȱ2012.,ȱ2009.,ȱ2007.,ȱ2005.,ȱ2003.,ȱ2001.,ȱ1998.,ȱ1996.ȱjaȱ1994.ȱaastaȱväljaanneteȱ
autoriõigusȱkuulubȱNANDAȱInternationalile.ȱ WileyȬBlackwellȱmoodustusȱWiley’sȱGlobalȱScientific,ȱTechnicalȱandȱMedicalȱBusinessiȱühinemiselȱ
BlackwellȱPublishingigaȱjaȱkasutabȱJohnȱWileyȱ&ȱSonsȱmärgist.ȱȱ Aadress:ȱ JohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd,ȱTheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ Toimetusteȱaadressid:ȱ 9600ȱGarsingtonȱRoad,ȱOxford,ȱOX4ȱ2DQ,ȱUKȱ ȱ TheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ ȱ 2121ȱStateȱAvenue,ȱAmes,ȱIowaȱ50014Ȭ8300,ȱUSAȱ Täpsemȱinfoȱtoimetusteȱasukohtadest,ȱteenustestȱjaȱselleȱväljaandeȱmaterjalideȱkasutusloaȱtaotlemisestȱonȱveebilehelȱ
www.wiley.com/wileyȬblackwellȱ.ȱ KäesolevaȱväljaandeȱautoriteȱautoriõigusȱonȱkinnitatudȱÜhendkuningriigiȱautoriõiguse,ȱdisainilahendusteȱjaȱpatenȬ
diȱseaduseȱ(1988)ȱalusel.ȱ Kõikȱõigusedȱonȱkaitstud.ȱVäljaandeȱühtkiȱosaȱeiȱtohiȱpaljundada,ȱtrükkida,ȱsäilitadaȱelektroonsetesȱsüsteemidesȱegaȱ
misȱtahesȱkujulȱedastada,ȱkuiȱpuudubȱkirjastuseȱluba,ȱmisȱvastabȱÜhendkuningriigiȱautoriõiguse,ȱdisainilahendusteȱ
jaȱpatendiȱseaduseleȱ(1988).ȱ Nimetusi/märgiseid,ȱmidaȱettevõttedȱkasutavadȱomaȱtoodeteȱeristamiseks,ȱnimetatakseȱsageliȱkaubamärgiks.ȱKõikȱ
sellesȱväljaandesȱkasutatudȱmargitoodeteȱnimetusedȱjaȱtootenimetusedȱonȱvastavateȱomanikeȱkaubanimed,ȱteeninȬ
dusmärgid,ȱkaubamärgidȱvõiȱregistreeritudȱkaubamärgid.ȱKirjastajaȱeiȱoleȱseotudȱühegiȱsellesȱväljaandesȱnimetatudȱ
tooteȱvõiȱtarnijaga.ȱKäesolevaȱväljaandeȱeesmärkȱonȱandaȱtäpsetȱjaȱusaldusväärsetȱinfotȱkäsitletavalȱteemal.ȱSedaȱ
müüakseȱpõhimõttel,ȱetȱkirjastajaȱeiȱoleȱseotudȱkutsealasteȱteenusteȱosutamisega.ȱKutsealaseȱnõuȱvõiȱmuuȱekspertȬ
abiȱsaamiseksȱtulebȱkasutadaȱasjatundlikkeȱkutsealaseidȱteenuseid.ȱ Ingliskeelne originaalväljaanne:  ISBN 987-0-4706-5482-8 
ISSN 1943-0728  KataloogikirjeȱasubȱBritishȱLibrarys.ȱ
Raamatȱonȱavaldatudȱelektroonilisesȱformaadis:ȱePDFȱ9871119979302,ȱePubȱ9871119979319;ȱMobiȱ9871119979326ȱ
Ladunudȱ10/12ȱptȱPalatinoȱToppanȱBestȬsetȱPremediaȱLimitedȱ
TrükkinudȱjaȱköitnudȱMalaisiasȱVivarȱPrintingȱSdnȱBhdȱ
1ȱȱȱȱ2012ȱ Korrektneȱviideȱ(AmericanȱPsychologicalȱAssociation):ȱ Herdman,ȱT.H.ȱ(2012)ȱ(Ed.).ȱNANDAȱInternationalȱNursingȱDiagnoses:ȱDefinitionsȱ ȱȱ &ȱClassification,ȱ2012–2014.ȱOxford:ȱWileyȬBlackwell.ȱ ȱ ȱ Tõlge ȱeestiȱkeelde:ȱ TiinaȱKukkes,ȱEdeȱKärner,ȱKatiȱSaaraȱVatmannȱ Väljaandja: ȱ KirjastusȱELMATARȱ
Viljandiȱmntȱ11,ȱ50412ȱTartuȱ
[email protected]ȱ EVȱHaridusȬȱjaȱTeadusministeeriumȱ
SihtasutusȱArchimedesȱȱ ISBN  978-9949-491-24-7 


Sisukord     v Sisukord NANDAȱInternationaliȱkasutuslitsentsiȱtaotlemiseȱjuhend .....................................xviiȱ
Eessõna.......................................................................................................................xixȱ
Sissejuhatus ..............................................................................................................xxiiȱ Kuidasȱraamatutȱkasutada?.................................................................................xxiiȱ
Kordumaȱkippuvadȱküsimused .......................................................................... xxiiiȱ Tunnustused .............................................................................................................xxvȱ Peatükkideȱautorid...............................................................................................xxvȱ
Peatükkideȱretsensendid .....................................................................................xxviȱ
Uuedȱõendusdiagnoosidȱ2012–2014...................................................................xxviȱ
Täiendatudȱõendusdiagnoosidȱ2012–2014ȱ .......................................................xxviiȱ
Eemaldatudȱõendusdiagnoosidȱ2012–2014 ......................................................xxviiiȱ
Muudatusedȱdiagnoosideȱpaigutusesȱȱ NANDAȱInternationaliȱIIȱtaksonoomiasȱ2012–2014 .................................xxviiiȱ MuudatusedȱdiagnoosideȱpaigutusesȱNNNiȱtaksonoomias.................................xxxȱ
DiagnoosideȱtäiendusedȱNANDAȱInternationaliȱtaksonoomiasȱ2009–2011 ......xxxȱ I ȱOSAȱȱȱȱȱNANDAȱINTERNATIONALIȱTAKSONOOMIA .........................1ȱ Sissejuhatus................................................................................................................3ȱ T.ȱHeatherȱHerdmanȱ NANDAȬIȱõendusdiagnoosideȱtaksonoomiaȱkaastöötajad.......................3ȱ 1. ȱpeatükkȱȱȱNANDAȱInternationaliȱIIȱtaksonoomiaȱ2012–2014 .....................49ȱ T.ȱHeatherȱHerdman,ȱGunnȱvonȱKroghȱ TagasivaadeȱIIȱtaksonoomiaȱarendamisele................................................49ȱ
IIȱtaksonoomiaȱülesehitus ............................................................................50ȱ
Mitmeteljelineȱsüsteemȱdiagnostilisteȱmõisteteȱkoostamiseks................53ȱ Telgedeȱdefinitsioonid......................................................................................... 55ȱ
Telgȱ1:ȱdiagnostilineȱkese .................................................................................... 55ȱ
Telgȱ2:ȱdiagnoosiȱsubjekt..................................................................................... 59ȱ
Telgȱ3:ȱotsus .......................................................................................................... 59ȱ
Telgȱ4:ȱasukoht...................................................................................................... 60ȱ
Telgȱ5:ȱvanus ......................................................................................................... 61ȱ
Telgȱ6:ȱkestus ........................................................................................................ 61ȱ
Telgȱ7:ȱdiagnoosiȱstaatus ..................................................................................... 61ȱ Õendusabiȱdiagnostiliseȱmõisteȱkoostamineȱ............................................62ȱ
NNNiȱõendusabiȱtaksonoomia ...................................................................63ȱ
NANDAȬIȱtaksonoomiaȱedasineȱarendamine...........................................64ȱ


vi    Sisukord II ȱOSAȱȱȱȱȱNANDAȱINTERNATIONALIȱÕENDUSDIAGNOOSIDEȱ ÕPETAMINE ȱJAȱRAKENDAMINEȱÕENDUSABIS,ȱJUHTIMISES,ȱ UURIMISTÖÖS, ȱINFORMAATIKASȱJAȱHARIDUSES............................. 67ȱ 2. ȱpeatükkȱȱȱTerviseseisundiȱhindamine,ȱkliinilineȱotsustusȱjaȱ õendusdiagnoosid: ȱkuidasȱmäärataȱtäpseidȱdiagnoose.............................. 71ȱ MargaretȱLunneyȱ Õedȱonȱdiagnoosijad .................................................................................... 72ȱ
Intellektuaalsed,ȱsuhtlemisȬȱjaȱtehnilisedȱoskused................................... 73ȱ Intellektuaalsedȱoskused .....................................................................................73ȱ
Suhtlemisoskused.................................................................................................74ȱ
Tehnilisedȱoskused...............................................................................................75ȱ Isiksuslikudȱtugevused:ȱebamäärasuseȱtaluvusȱjaȱrefleksiivneȱpraktika........75ȱ Ebamäärasuseȱtaluvus .........................................................................................75ȱ
Refleksiivneȱpraktika ...........................................................................................76ȱ Terviseseisundiȱhindamineȱjaȱõendusdiagnoos ....................................... 76ȱ
Terviseseisundiȱhindamiseȱraamistik ........................................................ 76ȱ Terviseseisundiȱhindamisegaȱkaasnevȱdiagnostilineȱmõtlemine...................77ȱ
Märkideȱäratundmine..........................................................................................77ȱ
Võimalikeȱdiagnoosideȱmääramine ...................................................................78ȱ
Märkideȱvõrdlemineȱvõimalikeȱdiagnoosidegaȱ ..............................................78ȱ
Andmeteȱsuunatudȱkogumineȱ ..........................................................................78ȱ
Diagnoosideȱkehtivuseȱkontrollimine ...............................................................79ȱ Juhtumianalüüsiȱnäide................................................................................. 79ȱ Terviseandmeteȱanalüüs:ȱõendusdiagnoosidȱ ..................................................81ȱ
Õendusabiȱtulemusteȱklassifikatsioonȱ..............................................................82ȱ
Õendussekkumisteȱklassifikatsioonȱ..................................................................82ȱ Lisa:ȱ“Terviseseisundiȱhindamiseȱskeem”ȱ................................................ 84ȱ
Juhised............................................................................................................ 84ȱ TervisetajuȬtervisejuhtimiseȱvaldkondȱ.............................................................85ȱ
ToitumiseȬainevahetuseȱvaldkond.....................................................................85ȱ
Erituselunditeȱtalitluseȱvaldkond.......................................................................86ȱ
Aktiivsuseȱjaȱkehaliseȱliikumiseȱvaldkond........................................................86ȱ
UneȬpuhkuseȱvaldkond.......................................................................................86ȱ
TunnetuseȬtajuȱvaldkond ....................................................................................87ȱ
EnesetajuȬenesekäsituseȱvaldkond.....................................................................87ȱ
RolliȬsuheteȱvaldkond..........................................................................................87ȱ
SeksuaalsuseȬreproduktiivsuseȱvaldkond ........................................................88ȱ
ToimetulekuȬpingetaluvuseȱvaldkond ..............................................................88ȱ
VäärtusteȬveendumusteȱvaldkond ....................................................................88ȱ
Andmeteȱanalüüs,ȱõendusdiagnoosid,ȱtulemusedȱjaȱsekkumised ................89ȱ 3. ȱpeatükkȱȱȱÕendusdiagnoosidȱhariduses ......................................................... 90ȱ BarbaraȱKrainovichȬMiller,ȱFritzȱFrauenfelder,ȱMariaȱMüllerȬStaubȱ Õendushariduseȱtähtsus .............................................................................. 90ȱ
Õendusprotsessiȱraamistikuȱõpetamine .................................................... 91ȱ


Sisukord     vii  Terviseseisundiȱhindamiseȱetapiȱõpetamineȱ ............................................91ȱ
Õendusdiagnoosiȱkuiȱõendusprotsessiȱkomponendiȱõpetamineȱ ..........93ȱ
Õendusprotsess.ȱ Näide:ȱõendusanamneesȱ/ȱfüüsiliseȱseisundiȱhindamine:ȱmääravateȱ
tunnusteȱjaȱseonduvateȱteguriteȱkindlakstegemine ..................................94ȱ Õendusprotsess.ȱNäide:ȱõendusdiagnoosiȱnimetuseȱtäpsus...................95ȱ
Riskidiagnoosid.............................................................................................96ȱ
Tervisedenduslikudȱdiagnoosid .................................................................96ȱ
Diagnoosideȱjärjestamineȱtähtsuseȱjärgi.....................................................97ȱ
Õendusdiagnoosideȱseosȱoodatavateȱtulemusteȱjaȱsekkumistega .........97ȱ 4. ȱpeatükkȱȱȱÕendusdiagnoosideȱtähtsusȱeȬterviselugudes .............................99ȱ JaneȱM.ȱBrokel,ȱKayȱC.ȱAvant,ȱMatthiasȱOdenbreitȱ ÜliõpilaneȱeȬterviselooȱkasutajana..............................................................99ȱ EȬterviselugu......................................................................................................... 99ȱ
Pikaajalineȱkasutamine........................................................................................ 99ȱ ÕendusdiagnoosideȱtähtsusȱeȬterviselugudesȱ .......................................100ȱ
ÕendusdiagnoosideȱdokumenteerimineȱeȬterviseloos ..........................101ȱ EȬterviselugudeȱerinevused.............................................................................. 102ȱ Määravateȱtunnuste,ȱseonduvateȱteguriteȱjaȱriskiteguriteȱ dokumenteerimineȱeȬterviseloos.........................................................103ȱ Seosȱõendusdiagnoosideȱjaȱterviseseisundiȱhindamiseȱvahel...............104ȱ
Õendusdiagnoosideȱlinkimineȱmuuȱdokumentatsiooniga ...................105ȱ Terviseseisundiȱõenduslikuȱhindamiseȱraamistikȱ ........................................ 105ȱ
Linkȱterviseseisundiȱhindamiseȱjaȱ õendusdiagnoosideȱlühiloeteluȱvahelȱ ...................................................... 105ȱ Linkȱõendusdiagnoosiȱningȱpatsiendiȱterviseseisundi,ȱ oodatavateȱtulemusteȱjaȱnendeȱsaavutamiseksȱseatudȱ
ühiseȱeesmärgiȱvahelȱ .................................................................................. 105ȱ Linkȱõendusdiagnoosideȱjaȱsekkumisteȱvahelȱõendusplaanis ..................... 106ȱ Õendusinformaatikaȱspetsialistȱ/ȱviimaseȱkursuseȱüliõpilaneȱ–ȱ otsustustoeȱohjamineȱeȬterviseloosȱ ....................................................106ȱ
Õendusinformaatikaȱosatähtsus ...................................................................... 107ȱ Juhendȱüliõpilastele:ȱõendusdiagnoosideȱkasutamineȱeȬterviseloos ...108ȱ Dokumentatsioon............................................................................................... 109ȱ
EȬterviselooȱkasutamine .................................................................................... 109ȱ
Üliõpilaseȱsuunamineȱõppimiselȱ .................................................................... 109ȱ EȬterviseloo,ȱotsustustoeȱjaȱtervishoiuinfoȱvahetuseȱõppimine ............110ȱ Terviseseisundiȱhindamiseȱraamistik.............................................................. 110ȱ
Teadmisteȱallikadȱ(raamatukogu).................................................................... 110ȱ
Probleemideȱloetelu ........................................................................................... 111ȱ
Interdistsiplinaarseȱraviȱjaȱhoolduseȱplaneerimineȱ ...................................... 111ȱ
Kliiniliseȱotsustuseȱtugiȱ .................................................................................... 111ȱ
Tervishoiuinfoȱvahetus...................................................................................... 111ȱ
Isiklikȱtervisekaartȱ............................................................................................. 112ȱ


viii    Sisukord 5. ȱpeatükkȱȱȱÕendusdiagnoosidȱjaȱuurimistöö ................................................ 114ȱ MargaretȱLunney,ȱMariaȱMüllerȬStaubȱ Mõisteanalüüs ............................................................................................. 114ȱ
Sisuȱvalideerimineȱ ..................................................................................... 114ȱ
Tõlgendusteȱjaȱkriteeriumideȱvalideerimine........................................... 116ȱ
Konsensuseȱvalideerimine......................................................................... 116ȱ
Kliinilisteȱindikaatoriteȱtundlikkus,ȱspetsiifilisusȱjaȱprognoosivȱväärtus..... 117ȱ
Õendusdiagnoosideȱtäpsuseȱuuringud ................................................... 117ȱ Rakendusuuringud ............................................................................................118ȱ
Levimusuuringud ..............................................................................................118ȱ
Kokkuvõte ...........................................................................................................119ȱ 6. ȱpeatükkȱȱȱKliinilineȱotsustusȱjaȱõendusdiagnoosidȱõendusjuhtimises .. 122ȱ T.ȱHeatherȱHerdman,ȱMarceloȱChanesȱ Õendusjuhtideleȱesmatähtsadȱuurimisvaldkonnad............................... 122ȱ
Õeȱkohustusedȱpatsiendiȱturvalisuseȱtagamisel..................................... 123ȱ
Kolmikmudelȱõendusjuhtidele ................................................................. 125ȱ
Järeldus ........................................................................................................ 130ȱ 7. ȱpeatükkȱȱȱÕendusabiȱklassifikatsioonid:ȱkriteeriumidȱjaȱhinnang......... 133ȱ MatthiasȱOdenbreit,ȱMariaȱMüllerȬStaub,ȱJaneȱM.ȱBrokel,ȱ KayȱCȱAvant,ȱGailȱKeenanȱ Klassifikatsioonideȱtunnused.................................................................... 134ȱ
Klassifikatsiooniȱkriteeriumid................................................................... 135ȱ
Arutelu ......................................................................................................... 136ȱ
Järeldus ........................................................................................................ 141ȱ III ȱOSAȱȱȱȱȱNANDAȬIȱÕENDUSDIAGNOOSIDȱ2012–2014..................... 145ȱ NANDA ȬIȱõendusdiagnoosideȱtaksonoomiaȱrahvusvahelineȱrakendamine .. 147ȱ T.ȱHeatherȱHerdmanȱ 1. ȱvaldkond:ȱtervisedendus ................................................................................. 149ȱ 1. ȱklass:ȱterviseteadlikkus ........................................................................ 151ȱ Väheneȱmeelelahutuslikȱtegevusȱ(00097)ȱ ................................................ 151ȱ Istuvȱeluviisȱ(00168) ................................................................................. 152ȱ 2. ȱklass:ȱtervisejuhtimine.......................................................................... 153ȱ Elanikkonnaȱpuudulikȱtervisȱ(00215)ȱ ....................................................... 153ȱ Riskialdisȱtervisekäitumineȱ(00188) ......................................................... 155ȱ Ebatõhusȱtervisehooldusȱ(00099) ............................................................. 157ȱ Valmisolekȱtõhusamaksȱimmuunsuseksȱ(00186)ȱ ..................................... 158ȱ Ebatõhusȱkaitseȱ(00043) ............................................................................ 160ȱ Ebatõhusȱiseseisevȱtervisejuhtimineȱ(00078) ........................................... 161ȱ Valmisolekȱtõhusamaksȱiseseisvaksȱtervisejuhtimiseksȱ(00162)ȱ ............ 164ȱ Ebatõhusȱravirežiimiȱjärgimineȱperekonnasȱ(00080) ................................ 167ȱ


Sisukord     ix  2. ȱvaldkond:ȱtoitumine .........................................................................................169ȱ 1. ȱklass:ȱsöömine.........................................................................................171ȱ Rinnapiima ȱvähesusȱ(00216)ȱ ........................................................................... 171ȱ Imikuȱebatõhusȱtoitmineȱ(00107) ..................................................................... 173ȱ
Tasakaalustamataȱtoitumine:ȱorganismiȱvajadustestȱvähemȱ(00002).......... 174ȱ
Tasakaalustamataȱtoitumine:ȱorganismiȱvajadustestȱenamȱ(00001)............ 175ȱ
Valmisolekȱtõhusamaksȱtoitumiseksȱ(00163)................................................. 176ȱ
Tasakaalustamataȱtoitumiseȱrisk:ȱorganismiȱvajadustestȱenamȱ(00003)..... 177ȱ
Häiritudȱneelamineȱ00103) ............................................................................... 178ȱ 2. ȱklass:ȱtoitaineteȱlõhustumineȱ 3. ȱklass:ȱimendumineȱ 4. ȱklass:ȱainevahetus ..................................................................................180ȱ Veresuhkru ȱebastabiilseȱtasemeȱriskȱ(00179) ................................................. 180ȱ Vastsündinuȱkollatõbiȱ(00194) ......................................................................... 181ȱ
Vastsündinuȱkollatõveȱriskȱ(00230) ................................................................. 182ȱ
Maksatalitluse ȱhäireȱriskȱ(00178)ȱ.................................................................... 183ȱ 5. ȱklass:ȱvedelikuȱtarvitamine ..................................................................184ȱ Elektrolüütide ȱtasakaalutuseȱriskȱ(00195) ..................................................... 184ȱ Valmisolekȱvedelikuȱpiisavaksȱtasakaaluksȱ(00160)ȱ.................................... 185ȱ
Väheneȱvedelikukogusȱ(00027)........................................................................ 186ȱ
Liigneȱvedelikukogusȱ(00026).......................................................................... 187ȱ
Väheseȱvedelikukoguseȱriskȱ(00028)............................................................... 188ȱ
Tasakaalustamataȱvedelikukoguseȱriskȱ(00025) ............................................ 189ȱ 3. ȱvaldkond:ȱeritamineȱjaȱainevahetus...............................................................191ȱ 1. ȱklass:ȱurineerimine ................................................................................193ȱ Funktsionaalneȱkusepidamatusȱ(00020) ......................................................... 193ȱ
Ülevooluinkontinentsȱ(00176) ......................................................................... 194ȱ
Refleksinkontinentsȱ(00018)............................................................................. 195ȱ
Rõhkinkontinentsȱ(00017).................................................................................. 196ȱ
Sundinkontinentsȱ(00019) ................................................................................ 198ȱ
Sundinkontinentsiȱriskȱ(00022)........................................................................ 199ȱ
Häiritudȱpõietühjendusȱ(00016) ...................................................................... 200ȱ
Valmisolekȱpiisavaksȱpõietühjenduseksȱ(00166)ȱ ......................................... 201ȱ
Kusepeetus ȱ(00023)............................................................................................ 202ȱ 2. ȱklass:ȱseedimine .....................................................................................203ȱ Kõhukinnisus ȱ(00011)ȱ ...................................................................................... 203ȱ Tajutudȱkõhukinnisusȱ(00012)......................................................................... 205ȱ
Kõhukinnisuse ȱriskȱ(00015) ............................................................................. 206ȱ Kõhulahtisus ȱ(00013)......................................................................................... 208ȱ Mao Ȭsooletraktiȱmotoorikaȱhäireȱ(00196)....................................................... 209ȱ Mao Ȭsooletraktiȱmotoorikaȱhäireȱriskȱ(00197) ............................................... 211ȱ Roojapidamatusȱ(00014).................................................................................... 213ȱ 3. ȱklass:ȱnahatalitlusȱ 4. ȱklass:ȱhingamine ....................................................................................214ȱ Häiritudȱgaasivahetusȱ(00030)ȱ ........................................................................ 214ȱ 4. ȱvaldkond:ȱaktiivsus/puhkus............................................................................215ȱ 1. ȱklass:ȱuni/puhkus...................................................................................217ȱ Unetus ȱ(00095).................................................................................................... 217ȱ


x Sisukord Unepuudusȱ(00096) ............................................................................................219ȱ
Valmisolekȱküllaldaseksȱuneksȱ(00165)...........................................................220ȱ
Häiritudȱuniȱ(00198)ȱ..........................................................................................221ȱ 2. ȱklass:ȱaktiivsus/kehalineȱliikumine ................................................... 222ȱ Tarvitamatuse ȱsündroomiȱriskȱ(00040)ȱ ................................................... 222ȱ Häiritudȱliikuvusȱvoodisȱ(00091) .....................................................................223ȱ
Häiritudȱkehalineȱliikuvusȱ(00085) ..................................................................224ȱ
Häiritudȱliikuvusȱratastooligaȱ(00089) ............................................................225ȱ
Häiritudȱliikuvusȱeriȱtasapindadeȱvahelȱ(00090) ..........................................226ȱ
Kõnnihäireȱ(00088)ȱ............................................................................................227ȱ 3. ȱklass:ȱenergiaȱtasakaal .......................................................................... 228ȱ Häiritudȱenergiaväliȱ(00050).............................................................................228ȱ
Väsimus ȱ(00093) .................................................................................................229ȱ Ekslemine ȱ(00154) ..............................................................................................230ȱ 4. ȱklass:ȱsüdameȬveresoonkonnaȱreaktsioonidȱ/ȱkopsureaktsioonid.. 231ȱ Aktiivsuse ȱtalumatusȱ(00092)ȱ..........................................................................231ȱ Aktiivsuse ȱtalumatuseȱriskȱ(00094)ȱ ................................................................232ȱ Ebatõhusȱhingamineȱ(00032)ȱ ...........................................................................233ȱ
Südame ȱvähenenudȱminutimahtȱ(00029) .......................................................235ȱ Mao Ȭsooletraktiȱpuudulikuȱverevarustuseȱriskȱ(00202) ...............................237ȱ Neerude ȱpuudulikuȱverevarustuseȱriskȱ(00203) ............................................238ȱ Häiritudȱspontaanneȱhingamineȱ(00033)ȱ.......................................................239ȱ
Puudulikȱperifeerneȱverevarustusȱ(00204)ȱ.....................................................240ȱ
Südameȱpuudulikuȱverevarustuseȱriskȱ(00200)..............................................242ȱ
Peaajuȱpuudulikuȱverevarustuseȱriskȱ(00201) ................................................243ȱ
Puudulikuȱperifeerseȱverevarustuseȱriskȱ(00228)ȱ..........................................244ȱ
Hingamisaparaadist ȱvõõrutamiseȱhäireȱ(00034) ...........................................246ȱ 5. ȱklass:ȱenesehooldus............................................................................... 248ȱ Puudulikȱkoduȱkorrashoidȱ(00098)ȱ.................................................................248ȱ
Valmisolekȱpiisavaksȱenesehoolduseksȱ(00182) ............................................249ȱ
Ebapiisavȱenesehooldusȱpesemiselȱ(00108)ȱ ...................................................250ȱ
Ebapiisavȱenesehooldusȱriietumiselȱ(00109)ȱ .................................................251ȱ
Ebapiisavȱenesehooldusȱsöömiselȱ(00102)ȱ.....................................................252ȱ
Ebapiisavȱenesehooldusȱtualetiȱkasutamiselȱ(00110)ȱ ...................................253ȱ
Enese ȱhooletussejättȱ(00193)ȱ ...........................................................................254ȱ 5. ȱvaldkond:ȱtaju/tunnetus .................................................................................. 257ȱ 1. ȱklass:ȱtähelepanu ................................................................................... 259ȱ Ühe ȱkehapooleȱeiramineȱ(00123)ȱ....................................................................259ȱ 2. ȱklass:ȱorientatsioon................................................................................ 261ȱ Keskkonna ȱhäiritudȱtõlgendamiseȱsündroomȱ(00127).................................261ȱ 3. ȱklass:ȱaisting/tajuȱ 4. ȱklass:ȱtunnetus........................................................................................ 262ȱ Ägeȱsegasusseisundȱ(00128) .............................................................................262ȱ
Kroonilineȱsegasusseisundȱ(00129)..................................................................265ȱ
Ägedaȱsegasusseisundiȱriskȱ(00173)................................................................266ȱ
Ebatõhusȱimpulssideȱkontrollȱ(00222)ȱ...........................................................269ȱ
Vähesedȱteadmisedȱ(00126) ..............................................................................271ȱ
Valmisolekȱküllaldasteksȱteadmisteksȱ(00161)...............................................272ȱ
Mäluhäireȱ(00131)ȱ..............................................................................................273ȱ


Sisukord     xi  5. ȱklass:ȱsuhtlemine....................................................................................274ȱ Valmisolekȱtõhusamaksȱsuhtlemiseksȱ(00157) .............................................. 274ȱ
Häiritudȱverbaalneȱsuhtlemineȱ(00051)ȱ......................................................... 275ȱ 6. ȱvaldkond:ȱenesetaju..........................................................................................277ȱ 1. ȱklass:ȱenesekäsitus.................................................................................279ȱ Lootusetus ȱ(00124) ............................................................................................. 279ȱ Alandatudȱinimväärikuseȱriskȱ(00174) ........................................................... 280ȱ
Üksilduse ȱriskȱ(00054)....................................................................................... 281ȱ Häiritudȱisiklikȱidentiteetȱ(00121) .................................................................. 282ȱ
Häiritudȱisiklikuȱidentiteediȱriskȱ(00225) ...................................................... 283ȱ
Valmisolekȱadekvaatseksȱenesekäsituseksȱ(00167)ȱ...................................... 284ȱ 2. ȱklass:ȱenesehinnang...............................................................................285ȱ Kroonilineȱmadalȱenesehinnangȱ(00119) ........................................................ 285ȱ
Olukorrastȱtingitudȱmadalȱenesehinnangȱ(00120) ........................................ 287ȱ
Krooniliseȱmadalaȱenesehinnanguȱriskȱ(00224)............................................. 288ȱ
Olukorrastȱtingitudȱmadalaȱenesehinnanguȱriskȱ(00153)............................. 290ȱ 3. ȱklass:ȱkehataju ........................................................................................291ȱ Häiritudȱkehatajuȱ(00018)ȱ................................................................................ 291ȱ 7. ȱvaldkond:ȱrollisuhted .......................................................................................293ȱ 1. ȱklass:ȱhooldajaroll..................................................................................295ȱ Ebatõhusȱrinnagaȱtoitmineȱ(00104) ................................................................. 295ȱ
Rinnaga ȱtoitmiseȱkatkestamineȱ(00105).......................................................... 296ȱ Valmisolekȱtõhusamaksȱrinnagaȱtoitmiseksȱ(00106)ȱ ................................... 297ȱ
Hooldajarolli ȱpingeȱ(00061)ȱ ............................................................................ 298ȱ Hooldajarolli ȱpingeȱriskȱ(00062)ȱ..................................................................... 301ȱ Vanemarolli ȱpuudulikȱtäitmineȱ(00056)......................................................... 302ȱ Valmisolekȱvanemarolliȱtõhusamaksȱtäitmiseksȱ(000164)ȱ.......................... 304ȱ
Vanemarolliȱpuudulikuȱtäitmiseȱriskȱ(00057)................................................ 305ȱ 2. ȱklass:ȱperesuhted....................................................................................307ȱ Häiritudȱkiindumustundeȱriskȱ(00058)........................................................... 307ȱ
Halvastiȱtoimivȱperekonnaeluȱ(00063)............................................................ 308ȱ
Muutunudȱperekonnaeluȱ(00060)ȱ................................................................... 311ȱ
Valmisolekȱtõhusamaksȱperekonnaeluksȱ(00159) ......................................... 312ȱ 3. ȱklass:ȱrollitäitmine .................................................................................313ȱ Ebatõhusȱpaarisuheȱ(00223).............................................................................. 313ȱ
Valmisolekȱtõhusamaksȱpaarisuhteksȱ(00207)............................................... 315ȱ
Ebatõhusaȱpaarisuhteȱriskȱ(00229)................................................................... 316ȱ
Vanemaȱrollikonfliktȱ(00064)ȱ.......................................................................... 317ȱ
Ebatõhusȱrollitäitmineȱ(00055)......................................................................... 318ȱ
Häiritudȱsotsiaalneȱinteraktsioonȱ(00052)...................................................... 320ȱ 8. ȱvaldkond:ȱseksuaalsus......................................................................................321ȱ 1. ȱklass:ȱseksuaalneȱidentiteetȱ 2. ȱklass:ȱseksuaaltalitlus............................................................................323ȱ Seksuaaltalitluse ȱhäireȱ(00059)........................................................................ 323ȱ Ebatõhusȱseksuaaleluȱ(00065)ȱ ......................................................................... 325ȱ


xii    Sisukord 3. ȱklass:ȱreproduktsioon ........................................................................... 326ȱ Raseduse, ȱsünnituseȱjaȱvastsündinuȱhoolduseȱ ebatõhusȱkulgemineȱ(00221) .........................................................................326ȱ Valmisolekȱraseduse,ȱsünnituseȱjaȱvastsündinuȱhoolduseȱ tõhusamaksȱkulgemiseksȱ(00208).................................................................328ȱ Raseduse, ȱsünnituseȱjaȱvastsündinuȱhoolduseȱ ebatõhusaȱkulgemiseȱriskȱ(00227)......................................................................... 330ȱ Raseduse ȱkatkemiseȱriskȱ(00209)ȱ.....................................................................331ȱ 9. ȱvaldkond:ȱtoimetulek/pingetaluvus .............................................................. 333ȱ 1. ȱklass:ȱtraumajärgsedȱreaktsioonid...................................................... 335ȱ Traumajärgne ȱsündroomȱ(00141) ....................................................................335ȱ Traumajärgse ȱsündroomiȱriskȱ(00145) ............................................................336ȱ Vägistamisjärgse ȱtraumaȱsündroomȱ(00142) .................................................337ȱ Elukohavahetusest ȱtingitudȱstressiȱsündroomȱ(00114) ...............................338ȱ Elukohavahetusest ȱtingitudȱstressiȱsündroomiȱriskȱ(00149).......................339ȱ 2. ȱklass:ȱtoimetulekuȱreaktsioonid.......................................................... 340ȱ Tegevuse ȱebatõhusȱkavandamineȱ(00199)......................................................340ȱ Tegevuse ȱebatõhusaȱkavandamiseȱriskȱ(00226).............................................342ȱ Ärevus ȱ(00146) ....................................................................................................344ȱ Enesekaitselineȱtoimetulekȱ(00071)..................................................................346ȱ
Ebatõhusȱtoimetulekȱ(00069) ............................................................................348ȱ
Valmisolekȱtõhusamaksȱtoimetulekuksȱ(00158) ............................................349ȱ
Elanikkonnaȱebatõhusȱtoimetulekȱ(00077) .....................................................350ȱ
Elanikkonnaȱvalmisolekȱtõhusamaksȱtoimetulekuksȱ(00076)......................351ȱ
Perekonnaȱohustatudȱtoimetulekȱ(00074).......................................................352ȱ
Perekonnaȱpuudulikȱtoimetulekȱ(00073) ........................................................354ȱ
Perekonnaȱvalmisolekȱtõhusamaksȱtoimetulekuksȱ(00075) .........................355ȱ
Surmaärevus ȱ(00147) .........................................................................................356ȱ Kahjulikȱeitamineȱ(00072) .................................................................................358ȱ
Täiskasvanuȱtaandarengȱ(00101) ......................................................................360ȱ
Hirm ȱ(00148) .......................................................................................................361ȱ Lein ȱ(00136) .........................................................................................................363ȱ Raskendatudȱleinȱ(00135)ȱ .................................................................................365ȱ
Raskendatudȱleinaȱriskȱ(00172) ........................................................................367ȱ
Valmisolekȱpiisavaksȱvõimekuseksȱ(00187)ȱ ..................................................368ȱ
Võimetus ȱ(00125)ȱ...............................................................................................370ȱ Võimetuse ȱriskȱ(00152)ȱ .....................................................................................372ȱ Nõrgenenudȱindividuaalneȱvastupanuvõimeȱ(00210)ȱ .................................374ȱ
Valmisolekȱküllaldaseksȱvastupanuvõimeksȱ(00212)ȱ ..................................376ȱ
Nõrgenenudȱvastupanuvõimeȱriskȱ(00211)ȱ ...................................................378ȱ
Kroonilineȱkurbusȱ(00137) ................................................................................379ȱ
Ülemääraneȱstressȱ(00177).................................................................................380ȱ 3. ȱklass:ȱneurokäitumuslikȱstress............................................................ 383ȱ Autonoomne ȱdüsrefleksiaȱ(00009) ..................................................................383ȱ Autonoomse ȱdüsrefleksiaȱriskȱ(00010) ...........................................................384ȱ Imikuȱkorrapäratuȱkäitumineȱ(00116) .............................................................386ȱ
Valmisolekȱimikuȱkäitumiseȱkorrapärastamiseksȱ(00117)............................388ȱ
Imikuȱkorrapäratuȱkäitumiseȱriskȱ(00115) ......................................................389ȱ
Vähenenudȱkoljusiseneȱadaptatsioonivõimeȱ(00049) ..................................390ȱ


Sisukord     xiii  10. ȱvaldkond:ȱelupõhimõtted ..............................................................................391ȱ 1. ȱklass:ȱväärtused ......................................................................................393ȱ Valmisolekȱküllaldaseksȱlootuseksȱ(00185) .................................................... 393ȱ 2. ȱklass:ȱtõekspidamised ...........................................................................394ȱ Valmisolekȱküllaldaseksȱvaimseksȱheaoluksȱ(00068) ................................... 394ȱ 3. ȱklass:ȱväärtuste,ȱtõekspidamisteȱjaȱtegudeȱühtsus ...........................395ȱ Valmisolekȱtõhusamaksȱotsustamiseksȱ(00184)............................................. 395ȱ
Otsustuskonflikt ȱ(00083).................................................................................. 396ȱ Kõlbeline ȱdüstressȱ(00175)ȱ .............................................................................. 398ȱ Halb ȱravisoostumusȱ(00079)ȱ............................................................................ 400ȱ Nõrgenenudȱreligioossusȱ(00169).................................................................... 402ȱ
Valmisolekȱküllaldaseksȱreligioossuseksȱ(00171).......................................... 405ȱ
Nõrgenenudȱreligioossuseȱriskȱ(00170) .......................................................... 407ȱ
Vaimneȱdüstressȱ(00066) ................................................................................... 410ȱ
Vaimseȱdüstressiȱriskȱ(00067) ........................................................................... 412ȱ 11. ȱvaldkond:ȱturvalisus/kaitse ...........................................................................415ȱ 1. ȱklass:ȱinfektsioon ...................................................................................417ȱ Infektsiooni ȱriskȱ(00004)ȱ.................................................................................. 417ȱ 2. ȱklass:ȱfüüsilineȱvigastus........................................................................421ȱ Hingamisteede ȱebapiisavȱpuhastamineȱ(00031) ........................................... 421ȱ Aspiratsiooni ȱriskȱ(00039)................................................................................. 422ȱ Verejooksu ȱriskȱ(00206) .................................................................................... 423ȱ Hammastiku ȱkahjustusȱ(00048)........................................................................ 425ȱ Kuiva ȱsilmaȱriskȱ(00219)ȱ .................................................................................. 426ȱ Kukkumiste ȱriskȱ(00155)................................................................................... 428ȱ Vigastuse ȱriskȱ(00035) ....................................................................................... 430ȱ Suu ȱlimaskestaȱkahjustusȱ(00045).................................................................... 431ȱ Perioperatiivse ȱvigastuseȱriskȱ(00087) ............................................................ 433ȱ Perifeersete ȱnärvideȱjaȱveresoonteȱtalitlushäireȱriskȱ(00086)...................... 434ȱ Šoki ȱriskȱ(00205) ................................................................................................. 435ȱ Naha ȱterviklikkuseȱkahjustusȱ(00046) ............................................................ 436ȱ Naha ȱterviklikkuseȱkahjustuseȱriskȱ(00047)................................................... 437ȱ Imiku ȱäkksurmaȱsündroomiȱriskȱ(00156) ...................................................... 438ȱ Lämbumise ȱriskȱ(00036) .................................................................................... 439ȱ Aeglaneȱoperatsioonistȱtaastumineȱ(00100)................................................... 440ȱ
Termilise ȱkahjustuseȱriskȱ(00220)ȱ .................................................................. 442ȱ Kudede ȱterviklikkuseȱkahjustusȱ(00044)........................................................ 443ȱ Trauma ȱriskȱ(00038) ........................................................................................... 444ȱ Veresoonte ȱtraumaȱriskȱ(00213) ....................................................................... 446ȱ 3. ȱklass:ȱvägivald ........................................................................................447ȱ Teistele ȱsuunatudȱvägivallaȱriskȱ(00138)........................................................ 447ȱ Enesele ȱsuunatudȱvägivallaȱriskȱ(00140) ........................................................ 448ȱ Enesevigastamine ȱ(00151) ................................................................................ 449ȱ Enesevigastamise ȱriskȱ(00139) ......................................................................... 451ȱ Enesetapu ȱriskȱ(00150)....................................................................................... 452ȱ 4. ȱklass:ȱkeskkonnaohud...........................................................................454ȱ Saastumine ȱ(00181)............................................................................................ 454ȱ Saastumise ȱriskȱ(00180)..................................................................................... 458ȱ Mürgistuse ȱriskȱ(00037)..................................................................................... 460ȱ


xiv    Sisukord 5. ȱklass:ȱkaitseprotsessid .......................................................................... 461ȱ Riskȱülitundlikkusreaktsiooniksȱjoodisisaldusegaȱkontrastaineleȱ(00218)461ȱ
Allergiline ȱreaktsioonȱlateksileȱ(00041).........................................................463ȱ Allergilise ȱreaktsiooniȱriskȱ(00217) .................................................................465ȱ Riskȱallergiliseksȱreaktsiooniksȱlateksileȱ(00042) ........................................466ȱ 6. ȱklass:ȱsoojusregulatsioon ..................................................................... 467ȱ Tasakaalustamataȱkehatemperatuuriȱriskȱ(00005).........................................467ȱ
Ülekuumenemine ȱ(00007) ................................................................................468ȱ Allajahtumine ȱ(00006).......................................................................................469ȱ Puudulikȱsoojusregulatsioonȱ(00008) .............................................................470ȱ 12. ȱvaldkond:ȱmugavustunne.............................................................................. 471ȱ 1. ȱklass:ȱfüüsilineȱmugavustunne ........................................................... 473ȱ 2. ȱklass:ȱkeskkonnastȱlähtuvȱmugavustunne........................................ 473ȱ 3. ȱklass:ȱsotsiaalneȱmugavustunne.......................................................... 473ȱ Häiritudȱmugavustunneȱ(00214)ȱ .....................................................................473ȱ
Valmisolekȱküllaldaseksȱmugavustundeksȱ(00183) ......................................475ȱ
Iiveldus ȱ(00134)ȱ .................................................................................................476ȱ Akuutneȱvaluȱ(00132).........................................................................................478ȱ
Kroonilineȱvaluȱ(00133)......................................................................................479ȱ
Sotsiaalne ȱeraldatusȱ(00053).............................................................................480ȱ 13. ȱvaldkond:ȱkasvamine/areng.......................................................................... 481ȱ 1. ȱklass:ȱkasvamine .................................................................................... 483ȱ Ebaproportsionaalseȱkasvamiseȱriskȱ(00113)..................................................483ȱ 2. ȱklass:ȱareng.............................................................................................. 484ȱ Kasvu ȱjaȱarenguȱmahajäämusȱ(00111).............................................................484ȱ Arengu ȱmahajäämuseȱriskȱ(00112)...................................................................485ȱ Aastatel ȱ2009–2014ȱNANDAȱIȱtaksonoomiastȱeemaldatudȱ õendusdiagnoosid ȱ................................................................................................ 487ȱ Tervisele ȱsuunatudȱkäitumineȱ(00084).ȱEemaldatudȱ2009–2011.................489ȱ Häiritudȱaistingudȱ(eritüüpi:ȱnägemisȬ,ȱkuulmisȬ,ȱliikumisȬ,ȱmaitsmisȬ,ȱ kompimisȬȱjaȱhaistmisaisting)ȱ(00122).ȱEemaldatudȱ2012–2014 ................490ȱ IV ȱOSAȱȱȱNANDAȱINTERNATIONALȱ2012–2014 ...................................... 493ȱ NANDA ȱInternationaliȱmõttetalgud................................................................. 495ȱ Diagnoosiarenduskomisjoniȱküsimused ................................................. 495ȱ
Taksonoomiaȱglobaliseerumine................................................................ 496ȱ
Edaspidisteȱaruteludeȱjaȱuurimistöödeȱteemad...................................... 497ȱ NANDA ȱInternationaliȱpõhiseisukohad.......................................................... 498ȱ NANDAȬIȱesimeneȱpõhiseisukoht:ȱ IIȱtaksonoomiaȱkasutamineȱhindamisraamistikuna......................... 498ȱ NANDAȬIȱteineȱpõhiseisukoht:ȱõendusdiagnoosiȱülesehitusȱ õendusplaanis........................................................................................ 498ȱ


Sisukord     xv  8. ȱpeatükkȱȱȱNANDAȬIȱõendusdiagnoosiȱväljatöötamineȱkinnitamiseks ..499ȱ LeannȱM.ȱScrogginsȱ Telgȱ1:ȱdiagnostilineȱkese ...........................................................................499ȱ
Telgȱ2:ȱdiagnoosiȱsubjekt............................................................................500ȱ
Telgȱ3:ȱotsus .................................................................................................500ȱ
Telgȱ4:ȱasukoht.............................................................................................500ȱ
Telgȱ5:ȱvanus ................................................................................................501ȱ
Telgȱ6:ȱaeg.....................................................................................................501ȱ
Telgȱ7:ȱdiagnoosiȱstaatus ............................................................................501ȱ
Nimetusȱjaȱdefinitsioon ..............................................................................503ȱ
Määravadȱtunnusedȱversusȱriskitegurid...................................................505ȱ Taksonoomiaȱreeglid ................................................................................504ȱ Seonduvadȱtegurid .....................................................................................505ȱ Määraȱkindlaksȱseonduvadȱtegurid ..........................................................505ȱ NANDA ȱInternationaliȱprotsessidȱjaȱprotseduurid........................................508ȱ Täielikȱhindamisprotsess ...........................................................................508ȱ
Lühendatudȱhindamisprotsess..................................................................509ȱ
Uueȱõendusdiagnoosiȱesitamine...............................................................509ȱ
Kehtivaȱõendusdiagnoosiȱtäiendamine ...................................................510ȱ
Diagnoosiarenduskomisjoniȱotsuseȱvaidlustamine................................511ȱ
NANDAȬIȱõendusdiagnoosiȱesitamine:ȱtõendatuseȱtasemeȱkriteeriumid ..513ȱ 1.ȱVastuȱvõetudȱarendamiseksȱ (diagnoosiarenduskomisjoniȱkonsultatsioon)..............................513ȱ
1.1.ȱAinultȱnimetus ...................................................................................... 513ȱ
1.2.ȱNimetusȱjaȱdefinitsioon ........................................................................ 513ȱ 2.ȱVastuȱvõetudȱavaldamiseksȱjaȱNANDAȬIȱtaksonoomiasseȱ lisamiseks..........................................................................................513ȱ
2.1.ȱNimetus,ȱdefinitsioon,ȱmääravadȱtunnusedȱvõiȱriskitegurid,ȱseonȬ duvadȱteguridȱjaȱviiteallikad................................................................ 513ȱ 2.2.ȱMõisteanalüüs ....................................................................................... 513ȱ
2.3.ȱDiagnoosideȱkonsensusuuringudȱekspertideȱkaasabil .................... 513ȱ 3.ȱKliinilineȱkinnitusȱ(valideerimineȱjaȱtestimine).............................514ȱ 3.1.ȱKirjandusandmeteȱsüntees .................................................................. 514ȱ
3.2.ȱDiagnoosiȱkliinilisedȱuuringud,ȱmisȱeiȱoleȱüldistatavadȱüldkogumile .....514ȱ
3.3.ȱSobivaȱmetoodikagaȱjaȱväikesearvuliseȱvalimigaȱkliinilisedȱuuringudȱ...514ȱ
3.4.ȱSobivaȱmetoodikagaȱjaȱpiisavaltȱsuureȱrandomiseeritudȱvalimigaȱ kliinilisedȱuuringud,ȱmisȱvõimaldavadȱüldistusiȱüldkogumile ...... 514ȱ Terminite ȱseletused ..............................................................................................515ȱ Õendusdiagnoos .........................................................................................515ȱ Tegelikȱõendusdiagnoosȱ ..........................................................................515ȱ Tervisedenduslikȱõendusdiagnoos ...........................................................515ȱ Riskidiagnoos ...........................................................................................515ȱ


xvi    Sisukord Sündroom............................................................................................................515ȱ
Heaoludiagnoos .................................................................................................516ȱ Õendusdiagnoosiȱkomponendid.............................................................. 516ȱ Diagnoosiȱnimetus .............................................................................................516ȱ
Definitsioon.........................................................................................................516ȱ
Määravadȱtunnused...........................................................................................516ȱ
Riskitegurid.........................................................................................................516ȱ
Seonduvadȱtegurid.............................................................................................516ȱ Õendusdiagnoosideȱklassifikatsiooniȱdefinitsioonid ............................ 517ȱ Klassifikatsioon ..................................................................................................517ȱ
Abstraheerituseȱtase...........................................................................................517ȱ
Mõistestikȱ ...........................................................................................................517ȱ
Taksonoomia.......................................................................................................517ȱ NANDA ȱInternationalȱ2010–2012 ...................................................................... 518ȱ NANDAȱInternationaliȱdirektoriteȱnõukogu.......................................... 518ȱ
NANDAȱInternationaliȱdiagnoosiarenduskomisjon.............................. 518ȱ
NANDAȱInternationaliȱharidusȬȱjaȱteaduskomisjon.............................. 518ȱ
NANDAȱInternationaliȱinformaatikakomisjon ...................................... 519ȱ
NANDAȱInternationaliȱtaksonoomiakomisjon ...................................... 519ȱ Üleskutse ȱühinedaȱNANDAȱInternationaliga................................................. 520ȱ NANDAȱInternational:ȱliikmeteȱjuhitudȱorganisatsioon ...................... 520ȱ Visioon.................................................................................................................520ȱ
Missioon ..............................................................................................................520ȱ
Eesmärk ...............................................................................................................520ȱ
Ajalugu ................................................................................................................521ȱ
NANDAȱInternationaliȱpanus ..........................................................................521ȱ
Osalemisvõimalused..........................................................................................522ȱ MiksȱühinedaȱNANDAȬIȬga?.................................................................... 522ȱ Kutsealasedȱvõrgustikud...................................................................................522ȱ
Vahendid .............................................................................................................522ȱ
Soodustusedȱliikmetele......................................................................................522ȱ
Kuidasȱühineda?.................................................................................................523ȱ KesȱkasutabȱNANDAȱInternationaliȱtaksonoomiat? ............................. 523ȱ Märksõnadeȱregister.................................................................................................... 525ȱ Väljaannet ȱtoetabȱveebilehtȱwww.wiley.com/go/nursingdiagnosesȱȱ


NANDA Internationali kasutuslitsentsi taotlemise juhend     xvii NANDA Internationali kasutuslitsentsi 
taotlemise juhend  Raamatusȱ avaldatudȱ materjalidȱ onȱ kaitstudȱ autoriõigusega.ȱ Kuiȱ ingliskeelsetȱ
raamatutȱ kasutatakseȱ muulȱ eesmärgilȱ kuiȱ lugemiseksȱ võiȱ teatudȱ andmeteȱ kontȬ
rollimiseks,ȱ tulebȱ taotledaȱ kirjastuseltȱ Blackwellȱ Publishingȱ Ltdȱ (Companyȱ ofȱ
JohnȱWileyȱ&ȱSonsȱInc)ȱkasutuslitsents.ȱȱ Alljärgnevaltȱonȱtoodudȱkorduskasutuseȱnäiteid,ȱkuidȱseeȱloeteluȱeiȱoleȱtäielik:ȱ
ȱ 1.ȱ Üksikisik,ȱkirjastusȱvõiȱmuuȱorganisatsioonȱsoovibȱtõlkidaȱkoguȱraamatuȱvõiȱ osaȱsellest.ȱ 2.ȱ Autorȱ võiȱ kirjastusȱ soovibȱ kasutadaȱ koguȱ õendusdiagnoosideȱ taksonoomiatȱ võiȱselleȱosiȱõpikusȱvõiȱmuusȱmüügiksȱmõeldudȱkäsiraamatus.ȱ 3.ȱ AutorȱvõiȱäriühingȱsoovibȱkasutadaȱõendusdiagnoosideȱtaksonoomiatȱaudioȬ visuaalsesȱmaterjalis.ȱ 4.ȱ Tarkvaraarendajaȱ võiȱ patsiendiȱ elektroonseȱ tervisekaardiȱ programmiȱ müüjaȱ soovibȱ kasutadaȱ ingliskeelsetȱ õendusdiagnoosideȱ taksonoomiatȱ omaȱ tarkvaraȬ
programmisȱ võiȱ Ȭrakendusesȱ (näiteksȱ eȬterviseloosȱ võiȱ nutitelefoni/elektronȬ
märkmikuȱ(PDA)ȱrakenduses).ȱ 5.ȱ Õdesidȱkoolitavȱ õppeasutus,ȱ uurija,ȱkutseȬȱ võiȱ erialaühendusȱ võiȱtervishoiuȬ asutusȱsoovibȱkasutadaȱõendusdiagnoosideȱtaksonoomiatȱomaȱprogrammis.ȱ 6.ȱ Haiglaȱ soovibȱ integreeridaȱ õendusdiagnoosideȱ taksonoomiaȱ omaȱ eȬ terviselukku.ȱȱ 7.ȱ Kõikȱülalnimetatudȱkasutusviisidȱmuudesȱkeeltesȱpealeȱingliseȱkeele.ȱ ȱ
LitsentsiȱtaotlusedȱsaataȱeȬpostigaȱaadressilȱ[email protected]ȱ
võiȱtavapostigaȱaadressilȱ
ȱ
NANDAȱInternationalȱCopyrightȱRequestsȱ
GlobalȱRightsȱDepartmentȱ
JohnȱWileyȱ&ȱSonsȱLtd.ȱ
TheȱAtriumȱ
SouthernȱGateȱ
Chichesterȱ
WestȱSussexȱ
PO19ȱ8SQȱ
UKȱȱ


xviii    NANDA Internationali kasutuslitsentsi taotlemise juhend Tõlkimise tähtajad ja tingimused  Tõlkimiselȱkehtivadȱalljärgnevadȱtähtajadȱjaȱtingimusedȱ(kehtivadȱkaȱneile,ȱkellelȱ
onȱselleȱväljaandeȱkohtaȱsõlmitudȱlepingȱningȱtõlkimistȱonȱjubaȱalustatud):ȱ ȱ ƒ WileyȬBlackwellȱvõiȱNANDAȬIȱeiȱostaȱtagasiȱtõlkeväljaanneteȱeksemplare,ȱmisȱ onȱuueȱväljaandeȱilmumiseȱajaksȱmüümata.ȱ ƒ KirjastajadȱeiȱtohiȱoriginaalvariandileȱmidagiȱlisadaȱvõiȱsellestȱmidagiȱväljaȱjätȬ ta.ȱSeeȱkehtibȱkaȱuuteȱeessõnadeȱningȱtõlkijateȱvõiȱteisteȱosapoolteȱkommenȬ
taarideȱlisamiseȱkohta.ȱErandiksȱonȱtõlkijateȱnimedeȱlisamineȱtoimetajateȱniȬ
medeȱalla,ȱnimetadesȱneidȱtõlkijateksȱ(mitteȱautoriteksȱvõiȱtoimetajateks).ȱ ƒ EnneȱtõlketööȱalgustȱpeavadȱkirjastajadȱloaȱsaamiseksȱesitamaȱpõhitõlkijaȱniȬ me,ȱkvalifikatsiooniȱjaȱelulookirjelduse.ȱ ƒ EnneȱtõlkeȱtrükkimistȱpeavadȱkirjastajadȱesitamaȱWileyȬBlackwellileȱniiȱkaaȬ nekujunduseȱkuiȱkaȱtõlkeȱkäsikirja,ȱetȱsaadaȱNANDAȬIȱheakskiit.ȱNANDAȬIȱ
kinnitusprotsessȱvõibȱaegaȱvõttaȱkuniȱ12ȱnädalat,ȱmillegaȱtulebȱtootmisplaaniȬ
desȱarvestada.ȱ ƒ KõikiȱNANDAȬIȱsoovitatudȱmuudatusiȱtulebȱtõlkesȱarvestadaȱningȱkirjastajaȱ peabȱenneȱtõlkeȱtrükkimistȱesitamaȱvastavadȱkorrigeeritudȱleheküljedȱlõppȬ
kontrolliks.ȱ ƒ KirjastajadȱpeavadȱlisamaȱtõlkeväljaandesseȱNANDAȬIȱtõlgitudȱreklaami.ȱ ƒ Kirjastajateltȱoodatakse,ȱetȱnadȱvõimaldavadȱdigitoodeteȱlitsentsiȱsaajatel,ȱeelȬ kõigeȱtarkvaraarendajatel,ȱkokkulepitudȱtasuȱeestȱkasutadaȱtõlgetȱomaȱtoodeȬ
tes.ȱSelȱeesmärgilȱlisatakseȱtõlkelitsentsidesseȱjärgmineȱpunkt:ȱ Omanikȱ annabȱ kirjastajaleȱ punktisȱ 1(a)(i)ȱ nimetatudȱ ainuõigusedȱ tingimusel,ȱ etȱ
kirjastajaȱesitabȱtõlkeȱelektroonsedȱfailidȱneileȱkolmandateleȱosapooltele,ȱkellelȱonȱ
lepinguȱomanikultȱsaadudȱkehtivȱdigitoodeteȱlitsentsȱ(“DigitoodeteȱlitsentsiȱsaaȬ
jad”),ȱ midaȱ kinnitabȱ omanikuȱ teatis.ȱ Elektroonseidȱ faile,ȱ midaȱ kirjastajaȱ onȱ
digitoodeteȱlitsentsiȱsaajateleȱedastanud,ȱtohibȱkasutadaȱainultȱdigitoodetes,ȱnaguȱ
tarkvararakendused,ȱ nutitelefoniȱ rakendused,ȱ internetipõhisedȱ õppematerjalidȱ
võiȱ muudȱ sarnasedȱ olemasolevadȱ võiȱ loodavadȱ tootedȱ („Digitooted“),ȱ ningȱ aiȬ
nultȱ piiritletudȱ territooriumil;ȱ digitoodetestȱ onȱ väljaȱ arvatudȱ eȬraamatudȱ (trükiȬ
tudȱ tõlgeteȱ elektroonsedȱ sõnasõnalisedȱ täisversioonid).ȱ Kirjastajaȱ võibȱ nõudaȱ
ülalmainitudȱ digitoodeteȱ litsentsiȱ saajailtȱ elektroonseteȱ failideȱ kasutamiseȱ eestȱ
põhjendatudȱtasu,ȱmisȱjääbȱtäiesȱulatusesȱkirjastajale.ȱOmanikultȱdigitoodeteȱlitȬ
sentsiȱsaajadȱonȱkohustatudȱtunnustamaȱkirjastajatȱtõlkeȱväljaandjanaȱjaȱtegemaȱ
temagaȱ koostööd,ȱ etȱ reklaamidaȱ tõlkeȱ trükiversiooniȱ kõigisȱ sellelȱ territooriumilȱ
kättesaadavatesȱdigitoodetes.ȱOnȱkehtestatud,ȱetȱkirjastajalȱonȱvõimalikȱesimeseȬ
naȱomandadaȱõigusȱtõlkeȱavaldamiseksȱeȬraamatunaȱvastavaltȱkokkulepitavateleȱ
tingimustele.ȱȱ


Eessõna     xix  Eessõna  Raamatuȱ “NANDAȬInternationaliȱ õendusdiagnoosid:ȱ definitsioonidȱ jaȱ klassifiȬ
katsioon”ȱ (“NANDAȬInternationalȱ Nursingȱ Diagnoses:ȱ Definitionsȱ &ȱ ClassiȬ
fication”)ȱ 2012.–2014.ȱ aastaȱ väljaanneȱ järgibȱ eelmiseȱ väljaandeȱ (2009–2011)ȱ uueȬ
nenudȱsisuȱjaȱvormi,ȱmisȱosutusȱedukaksȱjaȱvõetiȱhästiȱvastu.ȱKäesolevasseȱväljaȬ
andesseȱonȱlisatudȱ16ȱuutȱdiagnoosi,ȱtäiendatudȱonȱ11ȱdiagnoosi,ȱsamutiȱsisaldabȱ
seeȱuusiȱvõiȱvärskendatudȱavapeatükke.ȱSoovitanȱneidȱpeatükkeȱlugeda:ȱneidȱonȱ
kirjutanudȱ omaȱ valdkonnaȱ tunnustatudȱ teadlasedȱ ningȱ needȱ käsitlevadȱ
õendusdiagnoosideȱ väljatöötamist,ȱ katsetamistȱ jaȱ rakendamist.ȱ Needȱ tähelepaȬ
nuväärsedȱ kirjutisedȱ taotlevad,ȱ etȱ meieȱ kõikȱ koguȱ maailmasȱ kasutaksimeȱ omaȱ
igapäevatöösȱõendusdiagnooseȱturvaliseltȱjaȱjärjekindlalt.ȱȱ NANDAȱ Internationalȱ onȱ mittetulundusorganisatsioonȱ ningȱ koguȱ tööȱ teevadȱ äraȱ vabatahtlikud,ȱ väljaȱ arvatudȱ ärijuhtimineȱ jaȱ haldusülesanded.ȱ Tõepoolest,ȱ
mõnedȱkõigeȱandekamadȱõendusteadlasedȱonȱtegutsenudȱvõiȱtegutsevadȱNANȬ
DAȱInternationalisȱvabatahtlikena.ȱVastupidiȱüldlevinudȱarvamuseleȱeiȱoleȱkusȬ
kilȱ Ameerikaȱ Ühendriikidesȱ tohututȱ büroohoonet,ȱ kusȱ arvutuȱ hulkȱ õendusȬ
teadlasiȱtegelebȱõendusdiagnoosideȱväljatöötamisega.ȱVabatahtlikudȱonȱtavalisedȱ
inimesed,ȱkesȱpühendavadȱNANDAȱInternationalileȱomaȱaega,ȱteadmisiȱjaȱoskuȬ
si,ȱkunaȱonȱveendunud,ȱetȱesmatähtisȱonȱpatsientideȱeestȱhoolitsemineȱningȱõenȬ
duseȱjaȱõdedeȱpanusȱsellesse.ȱ Igaȱuueȱväljaandegaȱkaasnebȱühaȱenamȱtõlkeid.ȱMaȱtunnenȱuhkustȱselleȱüle,ȱetȱ meieȱtööȱonȱnüüdseksȱavaldatudȱpaljudesȱkeeltes,ȱnaguȱonȱkohaneȱrahvusvaheliȬ
seleȱ organisatsioonile,ȱ misȱ onȱ pühendunudȱ patsiendiȱ turvalisuseleȱ ningȱ kvaliȬ
teetseleȱ tõenduspõhiseleȱ õendusabile.ȱ Kahelȱ viimaselȱ aastalȱ onȱ meilȱ kujunenudȱ
vägaȱ tõhusȱ koostööȱ kirjastusegaȱ WileyȬBlackwell.ȱ Niisuguseȱ töökorralduseȱ üksȱ
eesmärkeȱonȱtagadaȱkõigiȱtõlgeteȱõigsusȱjaȱtäpsus.ȱKoostöösȱkirjastajategaȱolemeȱ
väljaȱ töötanudȱ tõhusaȱ kvaliteediȱ tagamiseȱ mehhanismi,ȱ etȱ kindlustadaȱ tõlgeteȱ
täpsus.ȱTõlkeȱalusdokumendiksȱonȱalatiȱAmeerikaȱingliseȱkeelesȱavaldatudȱverȬ
sioon.ȱEsitiȱvõibȱseeȱtundudaȱküllȱkitsarinnalisusena,ȱentȱmeȱpöörameȱsuurtȱtäheȬ
lepanuȱ omaȱ tööȱ terviklikkuseȱ säilitamiseleȱ koguȱ maailmasȱ jaȱ kutsumeȱ teidȱ ülesȱ
toetamaȱmeieȱpüüdlusiȱpatsiendiȱturvalisuseȱjaȱhoolduseȱjärjepidevuseȱparendaȬ
misel.ȱMittetulundusorganisatsiooninaȱvajameȱomaȱtegevuseȱkorraldamiseksȱteaȬ
tavatȱ sissetulekut,ȱ milleȱ meȱ saameȱ kirjastamislitsentsideȱ müügistȱ jaȱ meieȱ tööȱ
elektroonselȱkujulȱkasutamisest.ȱ Igalȱaastalȱsaanȱmaȱtervishoiuȱeriȱtasanditeȱõdedeltȱarvukaltȱküsimusiȱmeieȱtööȱ rakendatavuseȱ kohtaȱ nendeȱ riigiȱ kultuuriȬȱ jaȱ õiguskeskkonnas.ȱ Rahvusvaheliseȱ
organisatsiooninaȱ meȱ väärtustameȱ kultuurilistȱ mitmekesisustȱ jaȱ kutsetegevuseȱ
eripärasid.ȱSiiskiȱonȱmeilȱkuiȱmaailmaȱedukaimaȱstandarditudȱõenduskeeleȱlooȬ
jailȱkohustusȱkindlustadaȱteileȱjustȱseesamaȱstandarditudȱkeel.ȱMeȱeiȱtoetaȱdiagȬ
noosideȱmuudatusi,ȱmidaȱtõlkijateȱvõiȱkliinilisteȱspetsialistideȱsoovituselȱtahetakȬ
seȱ muukeelsetesȱ üksikväljaannetesȱ teha;ȱ sedaȱ isegiȱ siisȱ mitte,ȱ kuiȱ kõnealusedȱ
diagnoosidȱ eiȱ oleȱ sellesȱ kultuurisȱ rakendatavad.ȱ Põhjusȱ eiȱ seisneȱ mitteȱ ainultȱ


xx    Eessõna meieȱjäägitusȱpühendumusesȱstandarditudȱkeeleleȱjaȱselleȱkasulikkuseleȱkliiniliȬ
sesȱ töös,ȱ vaidȱ kaȱ soovimatusesȱ soodustadaȱ tekstisȱ sisalduvaȱ kliiniliseȱ infoȱ tsenȬ
seerimist.ȱ Registreeritudȱ õena*ȱ vastutadȱ saȱ nendeȱ diagnoosideȱ kasutamiseȱ eest,ȱ
midaȱ oledȱ omaȱ igapäevatööksȱ valinud.ȱ Onȱ ilmne,ȱ etȱ mitteȱ kellelgiȱ meistȱ eiȱ oleȱ
otstarbekasȱ kasutadaȱ selleȱ väljaandeȱ kõikiȱ diagnoose,ȱ kunaȱ ükskiȱ meistȱ eiȱ suuȬ
daksȱollaȱpädevȱkõigisȱõendusabiȱvaldkondadesȱkorraga.ȱÕeȱselgeȱarusaamȱomaȱ
kliinilisestȱ pädevusestȱ jaȱ refleksiivneȱ praktikaȱ tagavadȱ kliiniliseȱ turvalisuse.ȱ Onȱ
vägaȱtõenäoline,ȱetȱväljaandesȱonȱüksjaguȱdiagnoose,ȱmidaȱsaȱomaȱtöösȱkunagiȱeiȱ
vaja,ȱsamasȱonȱneid,ȱmidaȱsaȱkasutadȱigaȱpäev.ȱSeeȱonȱseotudȱkultuurikontekstiȬ
ga,ȱ teisisõnu,ȱ kuiȱ saȱ leiadȱ sellestȱ väljaandestȱ diagnoosi,ȱ misȱ eiȱ oleȱ sinuȱ töösȱ võiȱ
kultuuripiirkonnasȱkasutatav,ȱsiisȱjätaȱseeȱkõrvale.ȱEntȱtuginedesȱomaeneseȱmitȬ
mekesiseleȱ kliiniliseleȱ kogemuseleȱ registreeritudȱ õena,ȱ eiȱ soovitaȱmaȱ diagnoose,ȱ
misȱesmapilgulȱtunduvadkiȱkultuurikontekstiȱsobimatud,ȱtäiestiȱeirata.ȱMeȱelameȱ
kultuuriülesesȱjaȱkiirestiȱmuutuvasȱühiskonnasȱningȱesmapilgulȱtavatutenaȱtunȬ
duvateȱ diagnoosideȱ lähemȱ vaatlusȱ võibȱ virgutadaȱ mõtlemistȱ ningȱ avadaȱ uusiȱ
võimalusiȱjaȱarusaamu.ȱSeeȱkõikȱmoodustabȱosaȱrefleksiivsestȱpraktikastȱjaȱpidevȬ
õppest.ȱȱ IgaȱdiagnoosiȱloojaksȱonȱüksȱpaljudestȱNANDAȱInternationaliȱvabatahtlikest,ȱ enamikȱ diagnooseȱ tuginebȱ selgeltȱ esitatudȱ tõenditele.ȱ Igaȱ uutȱ võiȱ täiendatudȱ
diagnoosiȱ täpsustatakseȱ jaȱ kaalutletakseȱ diagnoosiarenduskomisjonisȱ enne,ȱ kuiȱ
seeȱsaadetakseȱNANDAȱInternationaliȱliikmeteleȱhääletamiseks.ȱUusȱvõiȱtäiendaȬ
tudȱdiagnoosȱkantakseȱväljaandesseȱüksnesȱsiis,ȱkuiȱliikmedȱonȱhääletanudȱselleȱ
poolt.ȱ NANDAȱ Internationaligaȱ ühinedesȱ olinȱ niisugusestȱ demokraatiastȱ võluȬ
tudȱjaȱolenȱrahul,ȱetȱmeȱeiȱoleȱkunagiȱneistȱpõhiväärtustestȱkõrvaleȱkaldunud.ȱKuiȱ
saȱagaȱtunned,ȱetȱmõniȱdiagnoosȱeiȱoleȱsobivȱjaȱvajabȱülevaatamist,ȱolemeȱvalmisȱ
sinuȱ seisukohtiȱ äraȱ kuulama.ȱSaȱ peaksidȱ veebileheȱvahenduselȱ ühendustȱ võtmaȱ
diagnoosiarenduskomisjoniȱ esimehegaȱ jaȱ esitamaȱ võimalikultȱ paljuȱ tõendeidȱ
omaȱ seisukohaȱ toetuseks.ȱ Niisuguseȱ tööviisiga,ȱ selmetȱ tehaȱ muudatusiȱ üksikuȬ
tesseȱ tõlgetesseȱ võiȱ väljaannetesse,ȱ säilitameȱ omaȱ õenduskeeleȱ terviklikkuseȱ jaȱ
järjepidevuse;ȱ teadlasteȱ tarkusestȱ jaȱ töötulemustestȱ saavadȱ kasuȱ kõik.ȱ LoomuliȬ
kultȱ onȱ oodatudȱ teieȱ ettepanekudȱ uuteȱ diagnoosideȱ kohta,ȱ asjakohasedȱ juhisedȱ
leiateȱniiȱsellestȱväljaandestȱkuiȱkaȱmeieȱveebilehelt.ȱ LiikmelisuseȱarendamiseȱpõhisuunaksȱonȱviimastelȱaastatelȱolnudȱvõrgustikuȬ gruppideȱ avamine.ȱ NANDAȱ Internationaliȱ liikmeteȱ grupid,ȱ kesȱ onȱ koondunudȱ
teadustööȱtegemiseksȱjaȱõendusdiagnoosideȱedendamiseks,ȱonȱosutunudȱäärmiȬ
seltȱedukaks.ȱPraeguȱtegutsevadȱniisugusedȱvõrgustikugrupidȱBrasiilias,ȱPeruus,ȱ
Ecuadoris,ȱ Nigeeriasȱ jaȱ Ghanas,ȱ samutiȱ onȱ olemasȱ saksakeelneȱ grupp.ȱ Võtameȱ
meelsastiȱvastuȱavaldusiȱuuteȱvõrgustikugruppideȱloomiseks,ȱasjakohaneȱinfoȱonȱ
veebilehelȱwww.nanda.orgȱ.ȱȱ Avaldanȱ kiitustȱ kõigileȱ NANDAȱ Internationaliȱ vabatahtlikele,ȱ komisjonideȱ liikmeteleȱjaȱesimeesteleȱningȱdirektoriteȱnõukoguleȱnendeȱenergia,ȱpühendumuȬ
se,ȱinnuȱningȱeritiȱtoetuseȱeest.ȱSamutiȱtänanȱmeieȱpersonaliȱeesotsasȱendiseȱpreȬ
sidendiȱdrȱHeatherȱHerdmaniga,ȱkesȱtäidabȱnüüdȱtegevdirektoriȱkohustusi.ȱPartȬ
nerluseȱedendamineȱkirjastusegaȱWileyȬBlackwellȱonȱüksȱpaljudestȱviimasteȱaasȬ * ȱMeȱloodame,ȱetȱõendusüliõpilasedȱarendavadȱomaȱdiagnostilisiȱoskusiȱregistreeritudȱõdedeȱjuhenȬ damisel,ȱkelleȱkandaȱjääbȱvastutus.ȱ


Eessõna     xxi  tateȱ arengusuundadest,ȱ misȱ tagavadȱ meieȱ organisatsiooniȱ koostöövõime,ȱ ajakoȬ
hasuseȱjaȱheaȱtöökorralduse.ȱ Minuȱ erilineȱ tänuȱ kuulubȱ diagnoosiarenduskomisjoniȱ liikmetele,ȱ eritiȱ komisȬ joniȱ esimeesteleȱ drȱ Geralynȱ Meyersileȱ (aastaniȱ 2010)ȱ jaȱ drȱ Shigemiȱ Kamitsuruleȱ
(aastastȱ2010).ȱSeeȱkomisjonȱonȱtõelineȱNANDAȱInternationaliȱjõujaamȱjaȱmaȱtunȬ
nenȱalatiȱsügavatȱaukartustȱselleȱerakordseȱtööȱees,ȱmidaȱneedȱvabatahtlikudȱteeȬ
vad.ȱ Kuiȱmaȱ20ȱaastatȱtagasiȱNANDAȱInternationaligaȱliitusin,ȱeiȱkujutanudȱmaȱetȬ te,ȱ etȱ mindȱ võidakseȱ validaȱ presidendiks.ȱ Maȱ olenȱ esimeneȱ mitteameeriklasestȱ
presidentȱjaȱesimeneȱmeessoostȱpresident!ȱOnȱsuurȱauȱkandaȱpresidendiȱkohusȬ
tusi.ȱ NANDAȱ Internationalilȱ tulebȱ täitaȱ omaȱ rolliȱ seni,ȱ kuniȱ meȱ kannameȱ hooltȱ
patsientideleȱ osutatavaȱ kvaliteetse,ȱ tõenduspõhiseȱ jaȱ turvaliseȱ õendusabiȱ eest.ȱ
Tõepoolest,ȱmeieȱtööȱonȱõenduseȱtulevikuȱtuum.ȱ ȱ ProfessorȱDickonȱWeirȬHughesȱ NANDAȱInternationaliȱpresidentȱ


xxii    Sissejuhatus Sissejuhatus  Raamatȱkoosnebȱneljastȱosast.ȱ ȱ ƒ IȱosaȱsisaldabȱsissejuhatustȱNANDAȱInternationaliȱõendusdiagnoosideȱtaksoȬ noomiasse.ȱIIȱtaksonoomiaȱdiagnoosidȱonȱjaotatudȱvaldkondadesseȱjaȱklassiȬ
desse,ȱdiagnostiliseȱmõisteȱkeskmeȱväljatöötamiseksȱkasutatakseȱmitmeteljelistȱ
süsteemi.ȱ ƒ IIȱosaȱsisaldabȱpeatükkeȱjärgmistelȱteemadel:ȱterviseseisundiȱhindamineȱjaȱkliiȬ nilineȱotsustus;ȱõendusdiagnoosidȱhariduses,ȱeȬterviseloos,ȱuurimistöösȱjaȱjuhȬ
timises;ȱkriteeriumidȱõendusabiȱklassifikatsioonideȱhindamiseks.ȱNeedȱpeatüȬ
kidȱonȱmõeldudȱüliõpilastele,ȱõdedeleȱjaȱõppejõududele/koolitajatele.ȱAsjakoȬ
haneȱveebilehtȱsisaldabȱõppematerjaleȱüliõpilasteleȱjaȱõppejõududeleȱainestikuȱ
mõistmiseksȱjaȱõpetamiseks.ȱȱ ƒ IIIȱosaȱsisaldabȱraamatuȱ“NANDAȱInternationaliȱõendusdiagnoosid:ȱdefinitȬ sioonidȱjaȱklassifikatsioon”ȱtraditsioonilistȱsisu:ȱdiagnoosidȱkoosȱdefinitsiooniȬ
de,ȱmääravateȱtunnuste,ȱriskiteguriteȱjaȱseonduvateȱteguritega.ȱDiagnoosidȱonȱ
jaotatudȱvaldkondadesseȱjaȱklassidesseȱningȱdiagnostilisedȱkeskmedȱonȱesitaȬ
tudȱingliseȱkeeleȱaluselȱtähestikjärjestuses.ȱMeȱsoovitameȱsäilitadaȱingliseȱkeeȬ
lestȱlähtuvatȱjärjestustȱkaȱkõigisȱtõlgetes,ȱetȱlihtsustadaȱarutelusidȱeriȱkeeleȬ
gruppideȱvahel.ȱSamutiȱantakseȱinfotȱdiagnoosidest,ȱmisȱonȱkaheȱviimaseȱüleȬ
vaatustsükliȱajalȱtaksonoomiastȱväljaȱjäetud.ȱ ƒ IVȱosaȱsisaldabȱotseseltȱNANDAȱInternationaliȱpuudutavatȱinfot.ȱAntakseȱüleȬ vaadeȱmõttetalguteȱ(ThinkȱTankȱMeeting)ȱtulemustest,ȱesitatakseȱkaksȱpõhiȬ
seisukohta,ȱmisȱpuudutavadȱterviseseisundiȱhindamiseȱraamistikkeȱjaȱ
õendusdiagnoosiȱülesehitust.ȱKohendatudȱonȱpeatükki,ȱmisȱkäsitlebȱuueȱvõiȱ
täiendatudȱõendusdiagnoosiȱesitamistȱNANDAȱInternationaliȱdiagnoosiarendusȬ
komisjonile.ȱKirjeldatakseȱNANDAȱInternationaliȱdiagnoosideȱülevaatamiseȱjaȱ
hindamiseȱprotseduureȱningȱprotsesse,ȱsamutiȱkäsitletakseȱtõendatuseȱtasemeȬ
teȱkriteeriumeȱjaȱantakseȱterminiteȱseletused.ȱOsaȱlõpusȱloetakseȱülesȱNANDAȱ
Internationaliȱkomisjonideȱliikmedȱningȱantakseȱinfotȱorganisatsioonistȱjaȱselleȱ
liikmeskonnaleȱkehtivatestȱsoodustustest.ȱ Kuidas raamatut kasutada?  Naguȱeespoolȱmainitud,ȱonȱõendusdiagnoosidȱesitatudȱesiteksȱvaldkonnaȱjaȱteiȬ
seksȱklassiȱjärgi,ȱdiagnostilisedȱkeskmedȱonȱklassiȱpiiresȱtähestikjärjestusesȱ(ingliȬ
seȱkeeleȱalusel).ȱNäiteksȱkuulubȱ„Rinnapiimaȱvähesus“ȱ2.ȱvaldkonnaȱ(toitumine)ȱ
1.ȱklassiȱ(söömine).ȱ


Sissejuhatus     xxiii 2. valdkond: toitumine  1.ȱklass:ȱsöömineȱ
Rinnapiimaȱvähesusȱ(00216)ȱȱ Loodetavastiȱlihtsustabȱraamatuȱ„NANDAȬIȱõendusdiagnoosid:ȱdefinitsioonidȱjaȱ
klassifikatsioonȱ 2012–2014“ȱ ülesehitusȱ selleȱ kasutamist.ȱ Ootameȱ teieȱ tagasisidet,ȱ
palunȱsaatkeȱomaȱettepanekudȱeȬpostigaȱaadressilȱ[email protected]ȱ.ȱ Korduma kippuvad küsimused  1) ȱ Tutvudesȱsellesȱraamatusȱdiagnoosideleȱpandudȱkoodidega,ȱpaninȱtähele,ȱetȱ mõned ȱneistȱpuuduvad.ȱKasȱseeȱtähendab,ȱetȱmõnedȱdiagnoosidȱonȱpuudu?ȱ Ei,ȱpuuduvadȱneedȱkoodid,ȱmidaȱeiȱolegiȱkasutatudȱvõiȱonȱnendeȱkoodideȬ gaȱdiagnoosidȱajaȱjooksulȱtaksonoomiastȱväljaȱjäetud.ȱVaataȱesimeseȱosaȱsisseȬ
juhatusesȱ tabelitȱ I.1,ȱkusȱ onȱ toodudȱ koodid,ȱ midaȱ poleȱ taksonoomiasȱ kunagiȱ
kasutatudȱvõiȱmidaȱenamȱeiȱkasutata.ȱNeidȱkoodeȱeiȱantaȱtaasȱuuteleȱdiagnooȬ
sidele,ȱ vaidȱ needȱ jäävadȱ koosȱ eemaldatavateȱ diagnoosidegaȱ taksonoomiastȱ
välja.ȱSamaȱkehtibȱkoodideȱkohta,ȱmidaȱpoleȱüldseȱkasutatudȱ–ȱneidȱeiȱvõetaȱ
kasutuseleȱhiljem,ȱniiȬöeldaȱväljaspoolȱjärjekorda.ȱ 2) ȱ Kuidasȱ meȱ saameȱ teada,ȱ midaȱ onȱ täiendatudȱ diagnoosisȱ muudetud?ȱ MärȬ kan, ȱetȱmõnedȱdiagnoosidȱonȱmuudetud,ȱagaȱneidȱeiȱoleȱnimetatudȱtäiendaȬ tud ȱdiagnoosideȱloetelus.ȱMiks?ȱ Raamatusȱ onȱ tabel,ȱ misȱ annabȱ ülevaateȱ täiendatudȱ diagnoosidest,ȱ milleȱ muudatusiȱkäsitlebȱdiagnoosiarenduskomisjonȱkuiȱtäiendusiȱvõrreldesȱeelmiȬ
seȱ väljaandegaȱ (täiendatudȱ definitsiooni,ȱ lisatud/eemaldatudȱ määravaidȱ tunȬ
nuseidȱjne).ȱÜksikuteȱmuudatusteȱtuvastamiseksȱonȱparimȱviisȱvõrreldaȱkäesȬ
olevatȱväljaannetȱeelmisega.ȱMeȱeiȱpeaȱdiagnoosiȱmõningastȱtoimetamistȱveelȱ
täiendamiseks,ȱ näiteksȱ naguȱ kaheȱ keskmegaȱ määravaȱ tunnuseȱ jaotamistȱ kaȬ
heksȱ määravaksȱ tunnuseks,ȱ kummalgiȱ üksȱ kese.ȱ Sedaȱ eiȱ peetaȱ täienduseks,ȱ
kunaȱsisuȱjäiȱsamaks,ȱmuutusȱvaidȱsisuȱesitamiseȱviis.ȱKõnealuseidȱmuudatusiȱ
võibȱtehaȱselleks,ȱetȱhõlbustadaȱdiagnoosideȱkoostisosadeȱ(määravateȱtunnusȬ
te,ȱseonduvateȱteguriteȱvõiȱriskitegurite)ȱkodeerimistȱeȬterviseloosȱvõiȱetȱstanȬ
dardidaȱdiagnoosideȱkoostisosadesȱsisalduvaidȱtermineid.ȱNendelȱjuhtudelȱeiȱ
saaȱ meȱ rääkidaȱ põhimõttelisestȱ täiendamisest,ȱ mistõttuȱ eiȱ lisataȱ täiendamiseȱ
kuupäeva.ȱSiinkohalȱonȱtoodudȱnäideȱmuudatusest,ȱmisȱtulenesȱmääravaȱtunȬ
nuseȱtoimetamisest:ȱ Elektrolüütide tasakaalutuse risk (00195)  2009.–2011. aasta väljaanne  2012.–2014. aasta väljaanne  Vedeliku tasakaalutus 
(nt vedelikupuudus, veemürgistus)  Vähene vedelikukogus  Liigne vedelikukogus  ȱ


xxiv    Sissejuhatus 3) ȱ Miksȱ eiȱ oleȱ kõigilȱ diagnoosidelȱ märgitudȱ tõendatuseȱ tasetȱ (LOEȱ –ȱ levelȱ ofȱ evidence)?ȱȱ NANDAȱ Internationalȱ hakkasȱ tõendatuseȱ tasemeȱ kriteeriumeȱ kasutamaȱ 2002.ȱ aastal,ȱ mistõttuȱ varemȱ taksonoomiasseȱ lisatudȱ diagnoosidelȱ puudubȱ
märgeȱ tõendatuseȱ tasemeȱ kohta.ȱ Kõikȱ diagnoosid,ȱ misȱ kuulusidȱ taksonooȬ
miasseȱenneȱ2002.ȱaastat,ȱjäetiȱallesȱkaȱhiljem.ȱDiagnoosid,ȱmisȱilmselgeltȱkriȬ
teeriumideleȱ eiȱ vastanudȱ (näiteksȱ puudusidȱ seonduvadȱ tegurid,ȱ nimetusesȱ
esinesȱmituȱdiagnostilistȱkesetȱvms),ȱvaadatiȱjärgmisteȱväljaanneteȱkoostamiȬ
selȱ üleȱ võiȱ jäetiȱ taksonoomiastȱ välja.ȱ Viimaneȱ niisugustestȱ diagnoosidestȱ
eemaldatiȱsellestȱväljaandest.ȱȱ 4) ȱ Osaleȱdiagnoosidestȱonȱlisatudȱviiteallikad,ȱosaleȱagaȱmitte.ȱMiksȱNANDAȬ I ȱeiȱavaldaȱkõigiȱdiagnoosideȱpuhulȱkõikiȱkasutatudȱallikaid?ȱ NANDAȬIȱ alustasȱ viiteallikateȱ avaldamistȱ allesȱ hiljuti.ȱ Meȱ palusimeȱ diagȬ noosideȱesitajailȱlisadaȱkolmȱkõigeȱolulisematȱallikatȱjaȱneedȱkaȱavaldasime.ȱAlȬ
lesȱ eelmisesȱ väljaandesȱ (2009–2011)ȱ hakkasimeȱ avaldamaȱ allikaloendeidȱ terviȬ
kuna,ȱkunaȱolimeȱsaanudȱarvukaltȱvastavaidȱsooviavaldusiȱvägaȱerinevateȱpõhȬ
jendustega.ȱIlmselgeltȱaeguvadȱniiȱkasutatudȱallikadȱkuiȱkaȱdiagnoosid,ȱhooliȬ
mataȱviimasteȱpidevastȱtäiendamisest.ȱTõenäoliseltȱlõpetameȱviiteallikateȱavalȬ
damiseȱkaheȬkolmeȱtsükliȱjärel,ȱagaȱsäilitameȱneedȱuurijateȱjaȱteisteȱasjastȱhuviȬ
tatuteȱjaoksȱNANDAȱInternationaliȱveebilehelȱrubriigisȱ“Ainultȱliikmetele”.ȱ


Tunnustused     xxv Tunnustused Uuendused,ȱmisȱkäesolevasseȱväljaandesseȱonȱtehtud,ȱtoetuvadȱkasutajateȱtagasiȬ
sideleȱningȱpeavadȱsilmasȱniiȱüliõpilasiȱkuiȱkaȱpraktiseerivaidȱõdesid;ȱsamutiȱpaȬ
kuvadȱ needȱ tugeȱ õppejõududeleȱ niiȱ kliinilisteȱ õppeaineteȱ kuiȱ kaȱ haldustööd,ȱ
uurimistöödȱjaȱinformaatikatȱkäsitlevateȱaineteȱõpetamisel.ȱMõnedȱpeatükidȱselȬ
lesȱväljaandesȱonȱmärkimisväärseltȱümberȱtöötatudȱningȱmõnedȱonȱtäiestiȱuued.ȱ
Mitmeȱ peatükiȱ juurdeȱ kuulubȱ asjakohaneȱ PowerPointisȱ kujundatudȱ ettekanne,ȱ
misȱ avardabȱ peatükisȱ leiduvatȱ informatsiooniȱ ningȱ onȱ üliõpilasteleȱ jaȱ õppejõuȬ
dudeleȱ kättesaadav.ȱ Abivahenditeȱ olemasoluleȱ viitavadȱ ikoonidȱ peatükkideȱ võiȱ
alapeatükkideȱalguses.ȱ Onȱütlematagiȱselge,ȱetȱpaljudeȱinimesteȱpühendumusȱNANDAȱInternationaliȱ tööleȱ kõnelebȱ nendeȱ heastȱ tahtestȱ panustadaȱ omaȱ aegaȱ jaȱ töödȱ selleȱ raamatuȱ
täiustamisse.ȱ Seeȱ raamatȱ onȱ äärmiseltȱ andekateȱ jaȱ pühendunudȱ inimesteȱ vabaȬ
tahtlikuȱningȱväsimatuȱtööȱkulminatsioon.ȱMaȱtahaksinȱkasutadaȱvõimalustȱtunȬ
nustadaȱjaȱisiklikultȱtänadaȱneidȱinimesiȱpanuseȱeestȱsellesseȱraamatusse:ȱ Peatükkide autorid  ƒ “NANDAȬIȱõendusdiagnoosideȱtaksonoomiaȱkaastöötajad”ȱ(uus)ȱ–ȱBettyȱ Ackley,ȱMSN,ȱRNȱȱ ƒ “NANDAȬIȱIIȱtaksonoomia”ȱ(ümbertöötamine)ȱ–ȱT.ȱHeatherȱHerdman,ȱPhD,ȱ RNȱjaȱGunnȱVonȱKrogh,ȱMNSc,ȱRNȱȱ ƒ “Terviseseisundiȱhindamine,ȱkliinilineȱotsustusȱjaȱõendusdiagnoosid:ȱkuidasȱ määrataȱtäpseidȱdiagnoose”ȱ(ümbertöötamine)ȱ–ȱMargaretȱLunney,ȱPhD,ȱRNȱ ƒ “Õendusdiagnoosidȱhariduses”ȱ(uus)ȱ–ȱBarbaraȱKrainovichȬMiller,ȱEdN,ȱRN,ȱ PMHCNSȬBC,ȱANEF,ȱFAAN;ȱFritzȱFrauenfelder,ȱMNS,ȱEdN,ȱRN;ȱMariaȱMülȬ
lerȬStaub,ȱPhD,ȱRNȱ ƒ “Õendusdiagnoosidȱjaȱuurimistöö”ȱ(uus)ȱ–ȱMargaretȱLunney,ȱPhD,ȱRNȱjaȱMaȬ riaȱMüllerȬStaub,ȱPhD,ȱRNȱ ƒ “ÕendusdiagnoosideȱtähtsusȱeȬterviselugudes”ȱ(uus)ȱ–ȱJaneȱM.ȱBrokel,ȱPhD,ȱ RN;ȱKayȱC.ȱAvant,ȱPhD,ȱRN,ȱFAANȱjaȱMatthiasȱOdenbreit,ȱMNS,ȱRNȱ ƒ “Kliinilineȱotsustusȱjaȱõendusdiagnoosidȱõendusjuhtimises”ȱ(uus)ȱ–ȱT.ȱHeatherȱ Herdman,ȱPhD,ȱRN;ȱMarceloȱChanes,ȱPhD(c),ȱRNȱ ƒ “Õendusabiȱklassifikatsioonid:ȱkriteeriumidȱjaȱhinnangȱ(uus)ȱ–ȱMatthiasȱ Odenbreit,ȱMNS,ȱRN;ȱMariaȱMüllerȬStaub,ȱPhD,ȱRN;ȱJaneȱM.ȱBrokel,ȱPhD,ȱRN;ȱ
KayȱCȱAvant,ȱPhD,ȱRN,ȱFAANȱjaȱGailȱKeenan,ȱPhD,ȱRNȱ ƒ “NANDAȬIȱõendusdiagnoosiȱväljatöötamineȱkinnitamiseks”ȱ(ümbertöötamiȬ ne)ȱ–ȱLeannȱScroggins,ȱMS,ȱCRRNȬA,ȱAPRNȬBC,ȱRNȱ


xxvi    Tunnustused Peatükkide retsensendid  ƒ HindamisprotsessȱNANDAȬIȱdiagnoosiarenduskomisjonisȱ–ȱShigemiȱ Kamitsuru,ȱPhD,ȱRNȱȱ ƒ “NANDAȬIȱõendusdiagnoosiȱväljatöötamineȱkinnitamiseks”ȱ–ȱGunnȱVonȱ Krogh,ȱMNSc,ȱRNȱ
Peanȱ ütlema,ȱ etȱ misȱ tahesȱ vigaȱ sellesȱ raamatusȱ onȱ ainuüksiȱ minuȱ vastutada.ȱ Kuiȱ teȱ leiateȱ viguȱ võiȱ teilȱ tekibȱ kahtlusiȱ sisuȱ suhtes,ȱ siisȱ palunȱ võtkeȱ minugaȱ
ühendustȱ eȬpostiȱ aadressilȱ [email protected],ȱ etȱ saaksinȱ needȱ parandadaȱ järgȬ
mistesȱväljaannetesȱjaȱtõlgetes.ȱ ȱ
T.ȱHeatherȱHerdman,ȱPhD,ȱRNȱ
Toimetajaȱ
Tegevdirektorȱ
NANDAȱInternationalȱ Uued õendusdiagnoosid 2012–2014  SelleȱläbivaatustsükliȱajalȱkaalusȱNANDAȱInternationaliȱliikmeskondȱmärkimisȬ
väärsetȱhulkaȱuusiȱjaȱtäiendatudȱõendusdiagnoose.ȱNANDAȬIȱkasutabȱvõimalustȱ
õnnitledaȱdiagnoosideȱesitajaid,ȱkesȱtäitsidȱuuteȱvõiȱtäiendatudȱdiagnoosideȱesiȬ
tamiselȱ tõendatuseȱ tasemeȱ kriteeriumid.ȱ Alljärgnevaltȱ onȱ needȱ diagnoosidȱ ülesȱ
loetudȱdiagnostilisteȱkeskmeteȱtähestikjärjekorrasȱ(aluseksȱingliseȱkeel).ȱ ȱ Kinnitatud diagnoosid (uued) Esitajad Tegevuse ebatõhusa  kavandamise risk  Diagnoosiarenduskomisjon  Risk ülitundlikkusreaktsioo- niks joodisisaldusega kont-
rastainele  Beatriz Cavalcanti Juchem, MSc, RN  Allergilise reaktsiooni risk  Judy Carlson, EdD, RN, BCIA  Rinnapiima vähesus Iane Nogueira Vale, PhD, RN  Raseduse, sünnituse ja vast- sündinu hoolduse ebatõhus 
kulgemine  Diagnoosiarenduskomisjon, tuginedes Yasuko Aoki,  RMW, RN; Mitsuko Katayama, PhD, RMW, RN; 
Atsuko Kikuchi, RMW, RN; Minayo Kumazawa, 
MEd, RMW, RN; Atsuko Koyama, RMW, RN; 
Masuko Saito, DrMS, RMW, RN; Toyo Yamazaki, 
RMW, RN; Mayumi Hamasaki, MPH, RMW, RN; 
Shigemi Kamitsuru, PhD, RN tööle 2009–2011  Raseduse, sünnituse ja  vastsündinu hoolduse eba-
tõhusa kulgemise risk Diagnoosiarenduskomisjon, tuginedes Yasuko Aoki,  RMW, RN; Mitsuko Katayama, PhD, RMW, RN; 
Atsuko Kikuchi, RMW, RN; Minayo Kumazawa, 
MEd, RMW, RN; Atsuko Koyama, RMW, RN; 
Masuko Saito, DrMS, RMW, RN; Toyo Yamazaki, 
RMW, RN; Mayumi Hamasaki, MPH, RMW, RN; 
Shigemi Kamitsuru, PhD, RN tööle 2009–2011 


Tunnustused     xxvii  Kuiva silma risk Elem Kocaçal Güler, MSc, RN; Ismet E úer, PhD, RN  Elanikkonna puudulik tervis Judy Carlson, EdD, RN, BCIA  Ebatõhus impulsside kontroll Akira Nagata, MSN, RN  Vastsündinu kollatõve risk Diagnoosiarenduskomisjon, tuginedes David Wilsoni,  MS, RNC tööle 2009–2011  Häiritud isikliku identiteedi risk  Diagnoosiarenduskomisjon  Ebatõhus paarisuhe Diagnoosiarenduskomisjon, tuginedes Yasuko Aoki,  RMW, RN; Mitsuko Katayama, PhD, RMW, RN; 
Atsuko Kikuchi, RMW, RN; Minayo Kumazawa, 
MEd, RMW, RN; Atsuko Koyama, RMW, RN; 
Masuko Saito, DrMS, RMW, RN; Toyo Yamazaki, 
RMW, RN; Mayumi Hamasaki, MPH, RMW, RN; 
Shigemi Kamitsuru, PhD, RN tööle 2009–2011  Ebatõhusa paarisuhte risk  Diagnoosiarenduskomisjon, tuginedes Yasuko Aoki,  RMW, RN; Mitsuko Katayama, PhD, RMW, RN; 
Atsuko Kikuchi, RMW, RN; Minayo Kumazawa, 
MEd, RMW, RN; Atsuko Koyama, RMW, RN; 
Masuko Saito, DrMS, RMW, RN; Toyo Yamazaki, 
RMW, RN; Mayumi Hamasaki, MPH, RMW, RN; 
Shigemi Kamitsuru, PhD, RN tööle 2009–2011  Kroonilise madala  enesehinnangu risk  Diagnoosiarenduskomisjon  Termilise kahjustuse risk  Geralyn Meyer, PhD, RN Puuduliku perifeerse  verevarustuse risk Rita de Cassia Gengo e Silva, PhD, RN; Dina de  Almeida Lopes Monteiro da Cruz, PhD, RN; 
Fernanda Marciano Consolim-Colombo, PhD, RN  Täiendatud õendusdiagnoosid 2012–2014   Kinnitatud diagnoo- sid (täiendatud) Täiendus Esitaja(d) Valmisolek tõhusamaks  rinnaga toitmiseks
(varem: Tõhus rinnaga 
toitmine) Muudeti diagnoosi nime- tust ja definitsiooni, et 
need peegeldaksid 
diagnoosi keskendu-
must tervisedendusele 
heaolu asemel   Diagnoosiarenduskomisjon Ebatõhus hingamine Eemaldati kaks seondu- vat tegurit ja lisati üks  Agueda Maria Ruiz Zimmer Cavalcante, MS, RN  Häiritud mugavustunne Korrigeeriti definitsiooni  ja määravaid tunnu-
seid, lisati seitse 
seonduvat tegurit  Diagnoosiarenduskomisjon Infektsiooni risk Korrigeeriti riskitegureid  ja definitsiooni  Mark R. Hunter, CRNI, VA- BC, RN 


xxviii    Tunnustused Vastsündinu kollatõbi Lisati üks määrav tunnus  Diagnoosiarenduskomisjon Iiveldus Korrigeeriti definitsiooni,  lisati viited 2002. aasta 
täiendustest  Gilmaikon Roela Pereira,  RN, MSc; Lilian 
Guardian, RN  Võimetus Määravate tunnuste ja  seonduvate tegurite 
täielik korrigeerimine  Tracy LaRock, D.O.M., RN  Võimetuse risk   Eemaldati kuus  riskitegurit, lisati 
üheksa määravat 
tunnust ja korri-
geeriti definitsiooni  Tracy LaRock, D.O.M., RN  Valmisolek tõhusamaks  iseseisvaks tervise-
juhtimiseks Lisati kaks määravat  tunnust Diagnoosiarenduskomisjon Naha terviklikkuse kahjustuse risk Korrigeeriti definitsiooni  tähenduse selguse 
huvides  Diagnoosiarenduskomisjon Puudulik perifeerne verevarustus Lisati viis määravat tun- nust Rita de Cassia Gengo e Sil- va, PhD, RN; Dina de 
Almeida Lopes Monteiro 
da Cruz, PhD, RN; 
Fernanda Marciano 
Consolim-Colombo, PhD, 
RN Eemaldatud õendusdiagnoosid 2012–2014  ƒ “Häiritudȱaistingudȱ(eritüüpˇi:ȱnägemisȬ,ȱkuulmisȬ,ȱliikumisȬ,ȱmaitsmisȬ,ȱ kompimisȬȱjaȱhaistmisaisting)”ȱ(00122)ȱ Diagnoosȱonȱväljaȱtoodudȱkäesolevaȱraamatuȱkolmandasȱosas.ȱDiagnoosiarendusȬ
komisjonȱjulgustabȱliikmeskondaȱjaȱdiagnoosideȱkasutajaidȱsedaȱningȱteisigiȱeemalȬ
datudȱdiagnooseȱtäiendama,ȱetȱkandaȱneedȱtaasȱtaksonoomiasse.ȱ Muudatused diagnooside paigutuses NANDA Internationali 
II taksonoomias 2012–2014  Taksonoomiaȱ struktuuriȱ ülevaatamineȱ jaȱ diagnoosideȱ paigutamineȱ tingisȱ väheȬ
seidȱ muudatusiȱ viisis,ȱ kuidasȱ mõnedȱ diagnoosidȱ onȱ praeguȱ NANDAȬIȱ taksoȬ
noomiasȱ klassifitseeritud.ȱ NANDAȬIȱ taksonoomiasȱ onȱ ümberȱ paigutatudȱ 20ȱ
diagnoosi.ȱAlljärgnevasȱtabelisȱonȱmärgitudȱnendeȱvarasemȱjaȱnüüdneȱasukoht.ȱ
ȱ


Tunnustused     xxix Varasem paigutus  Uus paigutus  Õendusdiagnoos  Valdkond Klass  Valdkond Klass  Tegevuse ebatõhus kavandamine  Taju/tunnetus Tunnetus  Toimetulek/  pingetaluvus  Toimetuleku  reaktsioonid  Verejooksu risk Aktiivsus/  puhkus  Südame-vere- soonkonna/ 
kopsu-  Turvali- sus/kaitse  Füüsiline vi- gastus Ebatõhus rinnaga  toitmine Rollisuhted Rollitäitmine  Rollisuhted Hooldajaroll  Rinnaga toitmise  katkestamine  Rollisuhted Rollitäitmine  Rollisuhted Hooldajaroll  Valmisolek tõhu- samaks rinnaga 
toitmiseks Rollisuhted Rollitäitmine  Rollisuhted Hooldajaroll  Valmisolek tõhu- samaks otsus-
tamiseks Taju/tunnetus Tunnetus  Elupõhimõtted Väärtuste,  tõekspida-
miste ja te-
gude ühtsus  Vähene meelelahu- tuslik tegevus Aktiivsus/  puhkus  Aktiivsus/keha- line liikumine  Tervisedendus Tervisetead- likkus  Täiskasvanu taandareng Kasvamine/  areng Kasvamine Toimetulek/  pingetaluvus  Toimetuleku  reaktsioonid  Riskialdis tervise- käitumine Toimetu- lek/pingetalu
vus Toimetuleku  reaktsioonid  Tervisedendus Tervisejuhti- mine  Puudulik kodu  korrashoid Tervisedendus Tervisejuhtimine  Aktiivsus  /puhkus  Enesehooldus  Istuv eluviis Aktiivsus/  puhkus  Aktiivsus/keha- line liikumine  Tervisedendus Tervisetead- likkus  Valmisolek tõhu- samaks toitumi-
seks Tervisedendus Tervisejuhtimine  Toitumine  Söömine  Valmisolek piisa- vaks võimeku-
seks Enesetaju Enesekäsitus Toimetulek/  pingetaluvus  Toimetuleku  reaktsioonid  Võimetus  Enesetaju Enesekäsitus Toimetulek/  pingetaluvus  Toimetuleku  reaktsioonid  Võimetuse risk  Enesetaju Enesekäsitus Toimetulek/  pingetaluvus  Toimetuleku  reaktsioonid  Ebatõhus kaitse  Turvali- sus/kaitse  Füüsiline vigas- tus Tervisedendus Tervisejuhti- mine  Enese hooletussejätt  Tervisedendus Tervisejuhtimi- ne Aktiivsus/  puhkus  Enesehooldus  Šoki risk Aktiivsus/  puhkus  Südame-vere- soonkonna/ 
kopsu-  Turvalisus/  kaitse  Füüsiline  vigastus  Aeglane operat- sioonist taas-
tumine  Aktiivsus/  puhkus  Aktiivsus/keha- line liikumine  Turvalisus/  kaitse  Füüsiline  vigastus  Ekslemine  Taju/tunnetus Orientatsioon  Aktiivsus/  puhkus  Energia  tasakaal 


xxx    Tunnustused Muudatused diagnooside paigutuses NNNi taksonoomias  Taksonoomiaȱ struktuuriȱ ülevaatamineȱ jaȱ diagnoosideȱ paigutamineȱ tingisȱ omaȬ
kordaȱ väheseidȱ muudatusiȱ viisis,ȱ kuidasȱ mõnedȱ diagnoosidȱ onȱ klassifitseeritudȱ
NNNiȱ (NANDAȬI,ȱ NIC,ȱ NOC)ȱ taksonoomias.ȱ NNNiȱ taksonoomiasȱ onȱ ümberȱ
paigutatudȱseitseȱdiagnoosi.ȱAlljärgnevasȱtabelisȱonȱmärgitudȱnendeȱvarasemȱjaȱ
nüüdneȱasukoht.ȱ ȱ Varasem paigutus  Uus paigutus  Õendusdiagnoos  Valdkond Klass  Valdkond  Klass  Valmisolek tõhu- samaks rinnaga 
toitmiseks Funktsionaalne Toitumine  Psühhosotsiaalne Rollid/suhted  Ebatõhus rinnaga  toitmine Funktsionaalne Toitumine  Psühhosotsiaalne Rollid/suhted  Rinnaga toitmise  katkestamine  Funktsionaalne Toitumine  Psühhosotsiaalne Rollid/suhted  Täiskasvanu taandareng Funktsionaalne Kasvamine  ja  areng Psühhosotsiaalne Toimetulek  Riskialdis tervise- käitumine Psühhosot- siaalne  Toimetulek Psühhosotsiaalne  Käitumine  Raseduse katke- mise risk  Psühhosot- siaalne  Reprodukt- sioon  Psühhosotsiaalne Rollid/suhted  Ekslemine Funktsionaalne Neurokognit- sioon  Funktsionaalne Aktiivsus/keha- line liikumine  Diagnooside täiendused NANDA Internationali taksonoo-
mias 2009–2011  Arvestadesȱsooviavaldusi,ȱmidaȱmeȱsaimeȱpärastȱeelmiseȱväljaandeȱilmumist,ȱselȬ
gitameȱ siinkohalȱ muudatusi,ȱ midaȱ tegimeȱ 2009.–2011.ȱ aastaȱ tsüklis.ȱ TaksonooȬ
miastȱeemaldatiȱüksȱdiagnoos,ȱmisȱoliȱeksikombelȱväljaȱjäänudȱeemaldatudȱdiagȬ
nooseȱ käsitlevastȱ peatükistȱ (lkȱ 403–408).ȱ Sedaȱ diagnoosiȱ (“Terviseleȱ suunatudȱ
käitumine”)ȱsaabȱnähaȱpraegusesȱväljaandesȱkoosȱainsaȱdiagnoosiga,ȱmisȱsellestȱ
tsüklistȱonȱväljaȱjäetudȱ(vtȱIIIȱosa,ȱ“Aastatelȱ2009–2014ȱNANDAȬIȱtaksonoomiastȱ
eemaldatudȱõendusdiagnoosid”).ȱ ȱ Aastatel 2009– 2011 kinnita- tud diagnoosid  (täiendatud) Täiendus 2009–2011  Esitaja(d)  2009–2011 Häiritud kiindu- mustunde risk Diagnoosi varasem nimetus “Vane- ma/lapse häiritud kiindumustunde 
risk” muudeti praeguseks, kuna defi-
nitsioon selgitab diagnoosi subjekte  Diagnoosiarendus- komisjon


Tunnustused     xxxi Aastatel 2009– 2011 kinnita- tud diagnoosid  (täiendatud) Täiendus 2009–2011  Esitaja(d)  2009–2011 Riskialdis tervise- käitumine Definitsiooni korrigeeriti vähesel  määral, lisati kaks määravat tun-
nust Diagnoosiarendus- komisjon Enesekaitseline toimetulek Lisati üks määrav tunnus ja seondu- vad tegurid (diagnoos oli takso-
noomiast eemaldamisel seonduvate 
tegurite puudumise tõttu)  Céline Larouche  Halvasti toimiv  perekonnaelu Diagnoosi varasem nimetus “Halvasti  toimiv perekonnaelu: alkoholism” 
muudeti praeguseks, kuna definit-
sioon ja määravad tunnused leiti 
olevat laiaulatuslikumad kui kitsas 
keskendatus alkoholismile   Diagnoosiarendus- komisjon Tasakaalustamata  vedelikukogu-
se risk Eemaldati üks riskitegur, lisati ka- heksa Louise Ritchie,  MSc, RN; 
Geralyn Meyer, 
PhD, RN  Maksatalitluse  häire risk Diagnoosi uuendati kirjandusülevaate  alusel, lisati viited  Diagnoosiarendus- komisjon Häiritud isiklik  identiteet Definitsiooni korrigeeriti vähesel  määral, lisati määravad tunnused 
ja seonduvad tegurid (diagnoos oli 
taksonoomiast eemaldamisel mää-
ravate tunnuste ja seonduvate te-
gurite puudumise tõttu)  Heidi Bjorge,  MNSc, RN; 
Céline Larouche; 
Francine Fiset, 
MA, RN  Ebapiisav enese- hooldus pese-
misel Diagnoos kandis varem nimetust  “Ebapiisav enesehooldus pesemisel/ 
hügieenitoimingutel” ning sisaldas 
seega kaht diagnostilist keset. 
Määravate tunnuste ülevaatamine 
näitas keskendumust pesemisele. 
Diagnoosi nimetus muudeti nii, et 
see peegeldaks enam sisu  Diagnoosiarendus- komisjon Ebapiisav enese- hooldus riietu-
misel Diagnoos kandis varem nimetust  “Ebapiisav enesehooldus riietumi-
sel/kammimisel” ning sisaldas see-
ga kaht diagnostilist keset. Määra-
vate tunnuste ülevaatamine näitas 
keskendumust riietumisele. Diag-
noosi nimetus muudeti nii, et see 
peegeldaks enam sisu  Diagnoosiarendus- komisjon


xxxii    Tunnustused Aastatel 2009– 2011 kinnita- tud diagnoosid  (täiendatud) Täiendus 2009–2011  Esitaja(d)  2009–2011 Krooniline madal  enesehinnang Lisati seonduvad tegurid (diagnoos oli  taksonoomiast eemaldamisel seon-
duvate tegurite puudumise tõttu)  Céline Larouche  Ebatõhus isesei- sev tervisejuh-
timine Varasem nimetus “Ebatõhus ravire- žiimi järgimine” muudeti praegu-
seks, lisati viited  Margaret Lunney,  PhD, RN  Puudulik vereva- rustus (eritüü-
pi: neerude, 
peaaju, südame-
kopsu, mao-
sooletrakti, peri-
feerne) Diagnoos töötati ümber nii, et diag- nostilised keskmed jaotati viide eri 
diagnoosi: “Mao-sooletrakti puudu-
liku verevarustuse risk”, “Südame 
puuduliku verevarustuse risk,” 
“Peaaju puuduliku verevarustuse 
risk”, “Puudulik perifeerne vereva-
rustus”, “Neerude puuduliku vere-
varustuse risk”  Jennifer Hafner,  BSN, RN  ȱ


I osa NANDA Internationali  taksonoomia ȱ ȱ Sissejuhatus .....................................................................................................................3ȱ NANDA ȱInternationaliȱIIȱtaksonoomiaȱ2012–2014.................................................49ȱ ȱ




Sissejuhatus  Sellesȱ osasȱ antakseȱ ülevaadeȱ NANDAȬIȱ diagnoosideȱ esitajatestȱ jaȱ täiendajatestȱ
(tabelȱI.1)ȱtaksonoomiaȱloomiseȱalgusestȱpeale,ȱvõttesȱaluseksȱBettyȱAckleyȱ(MSN,ȱ
RN)ȱ hoolsaltȱkogutudȱandmed.ȱ Meȱ kutsumeȱ teidȱülesȱ täiendamaȱ sedaȱajaloolistȱ
ülevaadet,ȱ etȱ tunnustadaȱ jõupingutusi,ȱ midaȱ õedȱ koguȱ maailmasȱ onȱ teinudȱ võiȱ
teevadȱ õendusalasteȱ teadmisteȱ kogumisel.ȱSamasȱantakseȱ teavetȱNANDAȬIȱ takȬ
sonoomiaȱkujunemiseȱjaȱülesehituseȱkohta.ȱNANDAȬIȱülesehituseȱkontekstisȱkäȬ
sitletakseȱ kaȱ õenduseȱ diagnostilisteȱ mõisteteȱ väljatöötamistȱ mitmeteljeliseȱ süsȬ
teemiȱaluselȱ(õendusdiagnoosiȱesitamineȱdiagnoosiarenduskomisjonile).ȱIgaȱtelgeȱ
kirjeldatakseȱjaȱdefineeritakse.ȱEsitatakseȱdiagnostilisedȱmõistedȱningȱnäidatakseȱ
äraȱ igaȱ õendusdiagnoosiȱ asukohtȱ NANDAȬIȱ taksonoomias,ȱ õendussekkumisteȱ
klassifikatsioonisȱ(NIC)ȱjaȱõendusabiȱtulemusteȱklassifikatsioonisȱ(NOC),ȱteisisõȬ
nuȱ NNNiȱ ühendtaksonoomias.ȱ Kirjeldatakseȱ NANDAȬIȱ taksonoomiaȱ edaspidiȬ
seidȱvõimalikkeȱarendusi.ȱTuuakseȱväljaȱselgeȱseosȱdiagnostilistȱtäpsustȱsoodusȬ
tavaȱstandarditudȱõenduskeeleȱkasutamiseȱjaȱpatsiendiȱturvalisuseȱvahel.ȱTungiȬ
valtȱ soovitatakseȱ vältidaȱ kliinilistȱ mõtlemistȱ kirjeldavaidȱ juhuslikkeȱ termineid,ȱ
misȱonȱ„väljaȱtöötatud“ȱõendusabiȱosutamiseȱkäigus.ȱNiisuguselȱjuhulȱeiȱlähtutaȱ
standardsuseȱpõhimõttestȱningȱseeȱvõibȱpõhjustadaȱebasobivaidȱõendusplaaneȱjaȱ
kehviȱtulemusi.ȱSamutiȱeiȱoleȱsiisȱvõimalikȱtäpseltȱuuridaȱvõiȱkäsitledaȱõendusabiȱ
mõjuȱinimreaktsioonidele.ȱȱ TabelisȱI.2ȱonȱtoodudȱkõikȱNANDAȬIȱtaksonoomiaȱõendusdiagnoosid,ȱnendeȱ viiekohalisedȱ numbrikoodidȱ jaȱ asukohtȱ taksonoomiasȱ valdkonnaȱ jaȱ klassiȱ järgi.ȱ
TabelȱI.3ȱkajastabȱõendusdiagnoosideȱasukohtaȱNNNiȱõendusabiȱtaksonoomias.ȱ NANDA-I õendusdiagnooside taksonoomia kaastöötajad  NANDAȬIȬltȱpäritakseȱsageliȱuuteȱdiagnoosideȱesitajateȱvõiȱkehtivateȱdiagnoosiȬ
deȱtäiendajateȱnimesid.ȱAlgaastatelȱeiȱkogunudȱNANDAȬIȱsüstemaatiliseltȱsedaȬ
laadiȱandmeid,ȱkuigiȱsuurȱosaȱneistȱandmeistȱonȱtallelȱNANDAȬIȱarhiivisȱBostoniȱ
Kolledžisȱ(ChestnutȱHill,ȱMA,ȱUSA).ȱ BettyȱAckley,ȱkauaaegneȱNANDAȬIȱkaastöötaja,ȱsoovisȱolukordaȱlahendadaȱjaȱ tegiȱ ettepanekuȱ väljaȱ selgitadaȱ diagnoosideȱ esitajateȱ jaȱ täiendajateȱ nimed.ȱ Taȱ
soostusȱ lahkestiȱ kogumaȱ infotȱ niiȱ paljuȱ kuiȱ võimalik,ȱ etȱ saaksimeȱ tunnustadaȱ
nendeȱ inimesteȱ tööd,ȱ kesȱ onȱ aegadeȱ jooksulȱ taksonoomiaȱ väljatöötamisesȱ jaȱ
arendamisesȱosalenud.ȱKuigiȱtaȱsuutisȱkogudaȱvaldavaȱosaȱvajalikustȱinfostȱ(tabelȱ
I.1),ȱonȱmõnedȱkaastöötajateȱnimedȱikkaȱveelȱpuudu.ȱVõibȱesinedaȱkaȱeksimusi,ȱ
kunaȱosaȱteavetȱtaastatiȱdiagnoosiarenduskomisjoniȱliikmeteȱjaȱesimeesteȱmälesȬ
tusteȱ põhjal.ȱ Toimetajaȱ tunnustabȱ Bettyȱ Ackley’tȱ temaȱ märkimisväärseȱ panuseȱ
eestȱ kaastöötajateȱ andmeteȱ kogumisel.ȱ Edaspidiȱ onȱ meilȱ võimalikȱ kogutudȱ infoȱ
aluselȱkaastöötajateȱandmebaasiȱsüstemaatiliseltȱtäiendada.ȱ LisainfotȱdiagnoosideȱesitajateȱvõiȱtäiendajateȱkohtaȱpalutakseȱsaataȱNANDAȬIȱ tegevdirektorileȱmeiliaadressilȱ[email protected]ȱ.ȱ


















































ȱ


NANDA Internationali taksonoomia     29  Tabel I.2. II taksonoomia: valdkonnad, klassid ja diagnoosid  1. VALDKOND    TERVISEDENDUS  Teadlikkus heaolust või normaalsest talitlusest ning strateegiatest, mida 
rakendatakse nende üle kontrolli säilitamiseks ja nende tõhustamiseks.  1. klass: terviseteadlikkus Normaalse talitluse ja heaolu äratundmine.  Kinnitatud diagnoosid 
00097    Vähene meelelahutuslik tegevus
00168    Istuv eluviis 2. klass: tervisejuhtimine Toimingute tuvastamine, kontrollimine, soori- tamine ning lõimimine tervise ja heaolu säilitamiseks.  Kinnitatud diagnoosid 
00215    Elanikkonna puudulik tervis
00188    Riskialdis tervisekäitumine
00099    Ebatõhus tervisehooldus
00186    Valmisolek tõhusamaks immuunsuseks
00043    Ebatõhus kaitse
00078    Ebatõhus iseseisev tervisejuhtimine
00162    Valmisolek tõhusamaks iseseisvaks tervisejuhtimiseks
00080    Ebatõhus ravirežiimi järgimine perekonnas   2. VALDKOND    TOITUMINE  Toitainete omastamise ja tarvitamisega seotud toimingud, mille eesmärk 
on kudede säilitamine ja taastamine ning energia tootmine.   1. klass: söömine Toidu või toitainete viimine organismi.   Kinnitatud diagnoosid 
00216    Rinnapiima vähesus
00107    Imiku ebatõhus toitmine
00002    Tasakaalustamata toitumine: organismi vajadustest vähem
00001    Tasakaalustamata toitumine: organismi vajadustest enam 
00163    Valmisolek tõhusamaks toitumiseks
00003    Tasakaalustamata toitumise risk: organismi vajadustest enam  
00103    Häiritud neelamine 2. klass:  toitainete lõhustumine  Füüsikalised ja keemilised protsessid,  mis muudavad tarvitatud toiduained organismis imenduvateks ja selle 
poolt omastatavateks aineteks.  Kinnitatud diagnoosid 
Praegu puuduvad.  3. klass: imendumine Toitainete imendumine organismi kudedesse.  Kinnitatud diagnoosid 
Praegu puuduvad. 


30    Õendusdiagnoosid 2012-2014  4. klass: ainevahetus  Elusorganismides ja rakkudes toimuvad keemilised  ja füüsikalised protsessid, et toota ja tarvitada protoplasmat; jääkainete 
ja energia tootmine, mille tulemusena vabaneb elutähtsateks protsessi-
deks vajalik energia.   Kinnitatud diagnoosid 
00179    Veresuhkru ebastabiilse taseme risk
00194    Vastsündinu kollatõbi
00230    Vastsündinu kollatõve risk
00178    Maksatalitluse häire risk 5. klass: vedeliku tarvitamine  Vedeliku ja elektrolüütide tarvitamine ja  imendumine.  Kinnitatud diagnoosid 
00195    Elektrolüütide tasakaalutuse risk
00160    Valmisolek vedeliku piisavaks tasakaaluks
00027    Vähene vedelikukogus
00026    Liigne vedelikukogus
00028    Vähese vedelikukoguse risk  
00025    Tasakaalustamata vedelikukoguse risk 3. VALDKOND    ERITAMINE JA AINEVAHETUS  Jääkainete eritumine ja väljutamine organismist.  1. klass: urineerimine Uriini eritumine, tagasiimendumine ja väljutamine.  Kinnitatud diagnoosid 
00020    Funktsionaalne kusepidamatus
00176    Ülevooluinkontinents
00018    Refleksinkontinents
00017    Rõhkinkontinents
00019    Sundinkontinents
00022    Sundinkontinentsi risk
00016    Häiritud põietühjendus
00166   Valmisolek piisavaks põietühjenduseks
00023    Kusepeetus 2. klass: seedimine Imendumine ja seedimise jääkainete väljutamine.  Kinnitatud diagnoosid 
00011    Kõhukinnisus
00012    Tajutud kõhukinnisus
00015    Kõhukinnisuse risk  
00013    Kõhulahtisus
00196    Mao-sooletrakti motoorika häire
00197    Mao-sooletrakti motoorika häire risk
00014    Roojapidamatus 3. klass: nahatalitlus  Nõristamine ja eritamine naha kaudu.  Kinnitatud diagnoosid
Praegu puuduvad. 


NANDA Internationali taksonoomia     31  4. klass: hingamine Gaasivahetus ning ainevahetuse jääkproduktide  eemaldamine. Kinnitatud diagnoos 
00030    Häiritud gaasivahetus 4. VALDKOND    AKTIIVSUS/PUHKUS  Energiavarude täiendamine, säilitamine, kulutamine või energiavarude tasa-
kaal.  1. klass: uni/puhkus  Tukastamine, uinak, lõdvestumine, lõõgastumine või  tegevusetus. Kinnitatud diagnoosid 
00095    Unetus
00096    Unepuudus
00165    Valmisolek küllaldaseks uneks
00198    Häiritud uni 2. klass: aktiivsus/kehaline liikumine  Kehaosade liigutamine (liikuvus),  töötamine või toimingute sooritamine, ületades sageli (aga mitte alati) 
vastupanu. Kinnitatud diagnoosid 
00040    Tarvitamatuse sündroomi risk
00091    Häiritud liikuvus voodis
00085    Häiritud kehaline liikuvus
00089    Häiritud liikuvus ratastooliga  
00090    Häiritud liikuvus eri tasapindade vahel  
00088    Kõnnihäire 3. klass: energia tasakaal  Dünaamiline tasakaal energiavarude hankimise  ja kulutamise vahel.  Kinnitatud diagnoosid 
00050    Häiritud energiaväli
00093    Väsimus
00154    Ekslemine 4. klass: südame-veresoonkonna reaktsioonid / kopsureaktsioonid   Südame-veresoonkonna mehhanismid, mis toetavad aktiivsust/puhkust.  Kinnitatud diagnoosid 
00092    Aktiivsuse talumatus
00094    Aktiivsuse talumatuse risk   
00032    Ebatõhus hingamine
00029    Südame vähenenud minutimaht
00202    Mao-sooletrakti puuduliku verevarustuse risk
00203    Neerude puuduliku verevarustuse risk
00033    Häiritud spontaanne hingamine
00204    Puudulik perifeerne verevarustus
00200    Südame puuduliku verevarustuse risk
00201    Peaaju puuduliku verevarustuse risk
00228    Puuduliku perifeerse verevarustuse risk   
00034    Hingamisaparaadist võõrutamise häire


32    Õendusdiagnoosid 2012-2014  5. klass: enesehooldus Võime hoolitseda oma keha ja selle talitluste eest.  Kinnitatud diagnoosid 
00098    Puudulik kodu korrashoid   
00182    Valmisolek piisavaks enesehoolduseks
00108    Ebapiisav enesehooldus pesemisel
00109    Ebapiisav enesehooldus riietumisel
00102    Ebapiisav enesehooldus söömisel   
00110    Ebapiisav enesehooldus tualeti kasutamisel  
00193    Enese hooletussejätt  5. VALDKOND    TAJU/TUNNETUS  Inimese infotöötlussüsteem, mis hõlmab tähelepanu, orienteerumisvõi-
met, aistinguid, taju, tunnetust ja suhtlemisvõimet.  1. klass: tähelepanu Vaimne valmisolek märgata või vaadelda.  Kinnitatud diagnoos 
00123    Ühe kehapoole eiramine 2. klass: orientatsioon Teadlikkus ajast, kohast ja isikust.   Kinnitatud diagnoos 
00127    Keskkonna häiritud tõlgendamise sündroom 3. klass: aisting/taju  Info vastuvõtmine kompimise, maitsmise, haistmise,  nägemise, kuulmise ja liikumistaju abil, samuti vastuvõetud info mõistmi-
ne, mille tulemuseks on objektide nimetamine, seostamine ja/või tunnus-
te äratundmine.   Kinnitatud diagnoosid  
Praegu puuduvad.  4. klass: tunnetus Mälu, õppimisvõime, mõtlemise, probleemilahendusos- kuse, abstraheerimise, otsustamise, arusaamise, vaimse võimekuse, 
arvutamisoskuse ja keeleoskuse rakendamine.  Kinnitatud diagnoosid 
00128    Äge segasusseisund
00129    Krooniline segasusseisund
00173    Ägeda segasusseisundi risk
00222    Ebatõhus impulsside kontroll
00126   Vähesed teadmised
00161    Valmisolek küllaldasteks teadmisteks
00131    Mäluhäire 5. klass: suhtlemine  Verbaalse ja mitteverbaalse info edastamine ja vas- tuvõtmine.  Kinnitatud diagnoosid 
00157    Valmisolek tõhusamaks suhtlemiseks
00051    Häiritud verbaalne suhtlemine 


NANDA Internationali taksonoomia     33  6. VALDKOND    ENESETAJU   Teadlikkus iseendast.  1. klass: enesekäsitus Tajumus(ed) iseendast tervikuna.  Kinnitatud diagnoosid 
00124    Lootusetus
00174    Alandatud inimväärikuse risk   
00054    Üksilduse risk
00121    Häiritud isiklik identiteet
00225    Häiritud isikliku identiteedi risk
00167    Valmisolek adekvaatseks enesekäsituseks  2. klass: enesehinnang  Enese väärtuse, võimekuse, tähtsuse ja edukuse  hindamine.  Kinnitatud diagnoosid 
00119    Krooniline madal enesehinnang 
00120    Olukorrast tingitud madal enesehinnang
00224    Kroonilise madala enesehinnangu risk
00153   Olukorrast tingitud madala enesehinnangu risk 3. klass: kehataju Ettekujutus oma kehast.  Kinnitatud diagnoos 
00118    Häiritud kehataju 7.VALDKOND    ROLLISUHTED  Positiivsed ja negatiivsed suhted inimeste või inimgruppide vahel ning 
nende väljendumise viis.   1. klass: hooldajaroll Omastehooldaja ühiskondlikult sobiv käitumisviis.  Kinnitatud diagnoosid 
00104    Ebatõhus rinnaga toitmine
00105    Rinnaga toitmise katkestamine
00106    Valmisolek tõhusamaks rinnaga toitmiseks
00061    Hooldajarolli pinge
00062    Hooldajarolli pinge risk
00056    Vanemarolli puudulik täitmine
00164    Valmisolek vanemarolli tõhusamaks täitmiseks
00057    Vanemarolli puuduliku täitmise risk  2. klass: peresuhted Suhted bioloogiliselt või valiku alusel seotud inimeste  vahel. Kinnitatud diagnoosid 
00058    Häiritud kiindumustunde risk  
00063    Halvasti toimiv perekonnaelu 
00060    Muutunud perekonnaelu
00159    Valmisolek tõhusamaks perekonnaeluks


34    Õendusdiagnoosid 2012-2014  3. klass: rollitäitmine  Sotsiaalsetele ootustele vastav käitumine.   Kinnitatud diagnoosid 
00223    Ebatõhus paarisuhe
00207    Valmisolek tõhusamaks paarisuhteks
00229    Ebatõhusa paarisuhte risk
00064    Vanema rollikonflikt
00055    Ebatõhus rollitäitmine
00052    Häiritud sotsiaalne interaktsioon 8. VALDKOND    SEKSUAALSUS  Seksuaalne identiteet, seksuaaltalitlus ja reproduktsioon.  1. klass: seksuaalne identiteet Inimese spetsiifiline seksuaalne ja/või  sooline kuuluvus.  Kinnitatud diagnoosid  
Praegu puuduvad.  2. klass: seksuaaltalitlus  Võime osaleda seksuaalelus.   Kinnitatud diagnoosid 
00059    Seksuaaltalitluse häire
00065    Ebatõhus seksuaalelu 3. klass: reproduktsioon Igasugune järglaste saamise toiming inimestel.  Kinnitatud diagnoosid 
00221    Raseduse, sünnituse ja vastsündinu hoolduse ebatõhus  kulgemine 00208    Valmisolek raseduse, sünnituse ja vastsündinu hoolduse tõ- husamaks kulgemiseks 00227    Raseduse, sünnituse ja vastsündinu hoolduse ebatõhusa kulgemise risk   00209   Raseduse katkemise risk  9. VALDKOND    TOIMETULEK/PINGETALUVUS  Hakkamasaamine elusündmuste/eluga.  1. klass: traumajärgsed reaktsioonid  Füüsilise või psühholoogilise trau- ma järel esinevad reaktsioonid.  Kinnitatud diagnoosid 
00141    Traumajärgne sündroom
00145    Traumajärgse sündroomi risk
00142    Vägistamisjärgse trauma sündroom
00114    Elukohavahetusest tingitud stressi sündroom
00149    Elukohavahetusest tingitud stressi sündroomi risk  


NANDA Internationali taksonoomia     35  2. klass: toimetuleku reaktsioonid  Keskkondliku pingega hakkamasaa- mine. Kinnitatud diagnoosid  
00199    Tegevuse ebatõhus kavandamine
00226    Tegevuse ebatõhusa kavandamise risk
00146    Ärevus
00071    Enesekaitseline toimetulek
00069    Ebatõhus toimetulek
00158    Valmisolek tõhusamaks toimetulekuks
00077    Elanikkonna ebatõhus toimetulek
00076    Elanikkonna valmisolek tõhusamaks toimetulekuks
00074    Perekonna ohustatud toimetulek
00073    Perekonna puudulik toimetulek
00075    Perekonna valmisolek tõhusamaks toimetulekuks
00147    Surmaärevus
00072    Kahjulik eitamine
00101    Täiskasvanu taandareng
00148    Hirm
00136    Lein
00135    Raskendatud lein
00172    Raskendatud leina risk
00187    Valmisolek piisavaks võimekuseks 
00125    Võimetus
00152    Võimetuse risk   
00210    Nõrgenenud individuaalne vastupanuvõime
00212    Valmisolek küllaldaseks vastupanuvõimeks
00211    Nõrgenenud vastupanuvõime risk
00137    Krooniline kurbus
00177    Ülemäärane stress 3. klass: neurokäitumuslik stress  Käitumuslikud reaktsioonid, mis väl- jendavad närvi- ja ajutalitlust.  Kinnitatud diagnoosid 
00009    Autonoomne düsrefleksia
00010    Autonoomse düsrefleksia risk  
00116    Imiku korrapäratu käitumine
00117    Valmisolek imiku käitumise korrapärastamiseks  
00115    Imiku korrapäratu käitumise risk
00049    Vähenenud koljusisene adaptatsioonivõime 10. VALDKOND    ELUPÕHIMÕTTED  Käitumise ja mõtlemise põhimõtted seoses tegude, tavade või ühiskondli-
ku elukorralduse vormidega, mida peetakse õigeks või väärtuslikuks.   1. klass: väärtused  Käitumisviiside või seisundite kindlakstegemine ja jär- jestamine eelistuste alusel.  Kinnitatud diagnoos 
00185    Valmisolek küllaldaseks lootuseks


36    Õendusdiagnoosid 2012-2014  2. klass: tõekspidamised  Arvamused, ootused või otsused tegude, tavade  või ühiskondliku elukorralduse vormide kohta, mida peetakse õigeks või 
väärtuslikuks.  Kinnitatud diagnoosid 
00185    Valmisolek küllaldaseks lootuseks
00068    Valmisolek küllaldaseks vaimseks heaoluks 3. klass: väärtuste, tõekspidamiste ja tegude ühtsus Vastavus või ta- sakaal väärtuste, tõekspidamiste ja tegude vahel.  Kinnitatud diagnoosid 
00184    Valmisolek tõhusamaks otsustamiseks
00083    Otsustuskonflikt
00175    Kõlbeline düstress
00079    Halb ravisoostumus
00169    Nõrgenenud religioossus
00171    Valmisolek küllaldaseks religioossuseks
00170   Nõrgenenud religioossuse risk
00066    Vaimne düstress
00067    Vaimse düstressi risk 11. VALDKOND    TURVALISUS/KAITSE  Ohu, füüsilise vigastuse või immuunsüsteemi kahjustuse puudumine, kao-
tusest hoidumine ja turvalisuse kaitsmine.  1. klass: infektsioon Peremeesorganismi vastused patogeenide toimele.  Kinnitatud diagnoos 
00004    Infektsiooni risk 2. klass: füüsiline vigastus  Keha vigastus või kahjustus.  Kinnitatud diagnoosid 
00031    Hingamisteede ebapiisav puhastamine
00039    Aspiratsiooni risk
00206   Verejooksu risk  
00048    Hammastiku kahjustus
00219    Kuiva silma risk  
00155    Kukkumiste risk  
00035    Vigastuse risk
00045    Suu limaskesta kahjustus
00087    Perioperatiivse vigastuse risk
00086    Perifeersete närvide ja veresoonte talitlushäire risk
00205    Šoki risk
00046    Naha terviklikkuse kahjustus  
00047    Naha terviklikkuse kahjustuse risk  
00156    Imiku äkksurma sündroomi risk
00036    Lämbumise risk  
00100    Aeglane operatsioonist taastumine
00220    Termilise kahjustuse risk  
00044    Kudede terviklikkuse kahjustus  
00038    Trauma risk
00213    Veresoonte trauma risk


NANDA Internationali taksonoomia     37  3. klass: vägivald  Ülemäärase sunni või jõu kasutamisest põhjustatud vi- gastus või kuritarvitamine.  Kinnitatud diagnoosid 
00138    Teistele suunatud vägivalla risk
00140    Enesele suunatud vägivalla risk 
00151    Enesevigastamine
00139    Enesevigastamise risk
00150    Enesetapu risk 4. klass: keskkonnaohud  Ohuallikad keskkonnas.  Kinnitatud diagnoosid 
00181    Saastumine
00180    Saastumise risk
00037    Mürgistuse risk 5. klass: kaitseprotsessid  Protsessid, millega inimene kaitseb end väliste- gurite eest.  Kinnitatud diagnoosid 
00218    Risk ülitundlikkusreaktsiooniks joodisisaldusega kontrast- ainele 00041    Allergiline reaktsioon lateksile
00217    Allergilise reaktsiooni risk
00042    Risk allergiliseks reaktsiooniks lateksile 6. klass: soojusregulatsioon  Soojuse ja energia füsioloogiline regulat- siooniprotsess keha kaitsmise eesmärgil.  Kinnitatud diagnoosid 
00005    Tasakaalustamata kehatemperatuuri risk  
00007    Ülekuumenemine
00006    Allajahtumine
00008    Puudulik soojusregulatsioon 12. VALDKOND    MUGAVUSTUNNE  Vaimne, füüsiline või sotsiaalne heaolu- või kergendustunne.  1. klass: füüsiline mugavustunne  Heaolu- või kergendustunne ja/või valu  puudumine.  Kinnitatud diagnoosid 
00214    Häiritud mugavustunne
00183    Valmisolek küllaldaseks mugavustundeks 
00134    Iiveldus 
00132    Akuutne valu
00133    Krooniline valu


38    Õendusdiagnoosid 2012-2014  2. klass: keskkonnast lähtuv mugavustunne Heaolu- või kergendustun- ne omas keskkonnas või selle suhtes.  Kinnitatud diagnoosid 
00214    Häiritud mugavustunne
00183    Valmisolek küllaldaseks mugavustundeks 3. klass: sotsiaalne mugavustunne Heaolu- või kergendustunne sotsiaal- setes suhetes.  Kinnitatud diagnoosid 
00214    Häiritud mugavustunne
00183    Valmisolek küllaldaseks mugavustundeks
00053    Sotsiaalne eraldatus 13. VALDKOND      KASVAMINE/ARENG  Eakohane füüsiline kasvamine, elundkondade arenemine ja/või arengu-
etappide läbimine.  1. klass: kasvamine Füüsiline kasvamine või elundkondade küpsus.  Kinnitatud diagnoosid 
00113    Ebaproportsionaalse kasvamise risk
00111    Kasvu ja arengu mahajäämus 2. klass: areng  Areng või selle mahajäämus lähtuvalt üldkehtivatest aren- gu seaduspärasustest.   Kinnitatud diagnoosid 
00111    Kasvu ja arengu mahajäämus
00112 Arengu mahajäämuse risk  


NANDA Internationali taksonoomia     39 


40    Õendusdiagnoosid 2012-2014 


NANDA Internationali taksonoomia     41 


42    Õendusdiagnoosid 2012-2014 


NANDA Internationali taksonoomia     43 


44    Õendusdiagnoosid 2012-2014 


NANDA Internationali taksonoomia     45 


46    Õendusdiagnoosid 2012-2014 


NANDA Internationali taksonoomia     47 




NANDA Internationali taksonoomia     49  1. peatükk  NANDA Internationali II taksonoomia 
2012–2014 T.ȱHeatherȱHerdman,ȱGunnȱvonȱKroghȱ Tagasivaade II taksonoomia arendamisele  Iȱ jaȱ IIȱ taksonoomiaȱ üksikasjalikuȱ arengulooȱ võibȱ leidaȱ NANDAȬIȱ veebileheltȱ
(www.nanda.org).ȱSellesȱpeatükisȱantakseȱkokkuvõtlikȱülevaadeȱIIȱtaksonoomiaȱ
väljatöötamisestȱ jaȱ ülesehitusest.ȱ 1994.ȱ aastalȱ tutvustasȱ taksonoomiakomisjonȱ
NANDAȱ direktoriteȱ nõukoguleȱ neljaȱ võimalikkuȱ taksonoomiaȱ raamistikku,ȱ misȱ
olidȱväljaȱvalitudȱQȬsortȬmeetodiga.ȱÜkskiȱneistȱneljastȱeiȱsobinudȱideaalselt,ȱentȱ
Gordoniȱ (1998)ȱ terviseseisundiȱ hindamiseȱ skeemȱ tundusȱ kõigeȱ kasutatavam.ȱ
Taksonoomiakomisjonȱkohandasȱ sedaȱ Gordoniȱloalȱ ningȱ tulemuseksȱ saadiȱ viiesȱ
raamistik.ȱ Üksȱesialgneȱvaldkondȱjaotatiȱkaheks,ȱetȱvähendadaȱselleȱklassideȱjaȱdiagnooȬ sideȱ hulka.ȱ Lisatiȱ uusȱ valdkond,ȱ misȱ puudutabȱ kasvamistȱ jaȱ arenemist,ȱ ningȱ
muudetiȱ mitmeȱ valdkonnaȱ nimetusi,ȱ etȱ pareminiȱ väljendadaȱ sinnaȱ kuuluvateȱ
diagnoosideȱ sisu.ȱ Taksonoomiaȱ lõplikȱ ülesehitusȱ sarnanebȱ Gordoniȱ skeemigaȱ
küllȱ vähe,ȱ entȱ sellegaȱ minimeeritiȱ valestiȱ klassifitseerimiseȱ võimalikkus.ȱ Uutȱ
struktuuriȱtutvustatiȱNANDAȱliikmeteleȱ1998.ȱaastaȱaprillisȱXIIIȱkonverentsilȱSt.ȱ
Louisisȱ(Missouris),ȱkusȱseeȱkaȱheaksȱkiideti.ȱ Töötatiȱväljaȱvaldkondadeȱjaȱklassideȱdefinitsioonid,ȱseejärelȱvõrreldiȱigaȱdiagȬ noosiȱdefinitsiooniȱvastavaȱklassiȱjaȱvaldkonnaȱdefinitsiooniga.ȱVaadatiȱüleȱdiagȬ
noosideȱ paigutusȱ jaȱ muudetiȱ seda,ȱ etȱ tagadaȱ valdkondade,ȱ klassideȱ jaȱ definitȬ
sioonideȱvastavus.ȱ 2003.ȱ aastaȱ jaanuarisȱ tegiȱ taksonoomiakomisjonȱ täpsustusiȱ IIȱ taksonoomiaȱ terminoloogiasse.ȱ Rahvusvaheliseȱ huviȱ säilitamiseksȱ vaatasȱ komisjonȱ üleȱ IIȱ takȬ
sonoomiaȱ teljedȱ jaȱ võrdlesȱ neidȱ ISOȱ soovituslikuȱ terminoloogiamudeligaȱ
õendusdiagnoosideȱtarbeks.ȱ NANDAȬIȱ arenebȱ järjepidevaltȱ naguȱ igaȱ teinegiȱ laienevȱ taksonoomia:ȱ töötaȬ takseȱ väljaȱ ainaȱ uusiȱ termineid,ȱ misȱ kirjeldavadȱ õendusalaseidȱ teadmisi.ȱ 2007.ȱ
aastalȱasusȱtaksonoomiakomisjonȱomaȱesimeheȱGunnȱvonȱKrogh´ȱeestvedamiselȱ
uuestiȱüleȱvaatamaȱtaksonoomiaȱkehtivatȱülesehitust.ȱÜlesehituseȱprobleemidestȱ
räägitiȱ NANDAȬIȱ konverentsilȱ Miamisȱ (2008)ȱ ningȱ nendestȱ kirjutatiȱ NANDAȬIȱ
ajakirjasȱ (vonȱ Kroghȱ 2008).ȱ Uueȱ teadmusȬȱ jaȱ ontoloogiapõhiseȱ taksonoomiaȱ kaȬ
vanditȱtutvustatiȱ2010.ȱaastalȱAsociaciónȱEspañolaȱdeȱNomenclatura,ȱTaxonomíaȱ
yȱDiagnósticosȱdeȱEnfermeriaȱ(AENTDE)ȱjaȱNANDAȬIȱrahvusvaheliselȱkongresȬ
silȱMadridisȱ(Hispaania).ȱKavandiȱedendamiseksȱjaȱõendusdiagnoosideȱontolooȬ


50    Õendusdiagnoosid 2012-2014  giaȱ ülevaatamiseksȱ moodustatiȱ töörühm.ȱ Kavandiȱ edasiarendustȱ esitletiȱ 2011.ȱ
aastalȱNANDAȬIȱLadinaȬAmeerikaȱsümpoosionilȱSãoȱPaulosȱ(Brasiilia).ȱKäesoleȬ
vaȱ raamatuȱ publitseerimiseȱ ajalȱ oliȱ tööȱ muudatusettepanekutegaȱ allesȱ käimas,ȱ
mistõttuȱjärgitakseȱsiinȱendiseltȱIIȱtaksonoomiaȱpõhimõtteid.ȱ Taksonoomiaȱ 2012.–2014.ȱ aastaȱ väljaandeȱ tarvisȱ tegiȱ diagnoosiarenduskomisȬ jonȱNANDAȬIȱveebilehelȱliikmeskonnaleȱhääletuseksȱkättesaadavaksȱniiȱkinnitaȬ
tudȱ õendusdiagnoosidȱ kuiȱ kaȱ neidȱ toetavadȱ materjalid.ȱ Niisugustȱ kinnitamiseȱ
meetoditȱrakendatiȱIIȱtaksonoomiaȱlaiendamiselȱjaȱülevaatamiselȱjubaȱteistȱkorda.ȱ
Pärastȱseda,ȱkuiȱdiagnoosiarenduskomisjon,ȱNANDAȬIȱliikmeskondȱjaȱdirektoriȬ
teȱnõukoguȱolidȱõendusdiagnoosidȱkinnitanud,ȱlisasȱtaksonoomiakomisjonȱneedȱ
niiȱ NANDAȬIȱ IIȱ taksonoomiasseȱ kuiȱ kaȱ NNNiȱ (NANDAȬI,ȱ NOC,ȱ NIC)ȱ ühendȬ
taksonoomiasse.ȱȱ II taksonoomia ülesehitus   Õdesidȱhuvitavadȱeelkõigeȱdiagnoosid,ȱmitteȱtaksonoomiaȱülesehitus.ȱSiiskiȱaitabȱ
teadmineȱsellest,ȱkuidasȱdiagnoosidȱonȱstruktuuriȱpaigutatud,ȱleidaȱkiirestiȱvajaȬ
likkuȱinfotȱvõiȱuusiȱdiagnooseȱväljaȱpakkuda.ȱSeetõttuȱonȱülevaadeȱtaksonoomiaȱ
ülesehitusestȱpõhjendatud.ȱ Taksonoomiatȱ defineeritakseȱ kuiȱ „klassifikatsiooni,ȱ eritiȱ taimedeȱ jaȱ loomadeȱ korrastatudȱklassifikatsiooni,ȱmisȱtuginebȱnendeȱeeldatavateleȱloomulikeleȱseosȬ
tele”;ȱ sõnaȱ tulenebȱ sõnatüvestȱ „taksonȬ“,ȱ s.oȱ „nimetus,ȱ millegaȱ tähistatakseȱ takȬ
sonoomiaȱ gruppiȱ mõistestikuȱ formaalsesȱ süsteemis“ȱ (MerriamȬWebsterȱ 2009).ȱ
Meȱvõimeȱsedaȱdefinitsiooniȱõendusdiagnoosideȱtaksonoomiaȱjaoksȱmugandadaȱ
–ȱerilistȱhuviȱpakubȱmeileȱõendusabiȱdiagnostilisteȱkeskmeteȱkorrastatudȱklassiȬ
fikatsioon,ȱ misȱ võtabȱ aluseksȱkeskmeteȱ eeldatavadȱ loomulikudȱ seosed.ȱ IIȱ taksoȬ
noomiaȱ koosnebȱ kolmestȱ tasandist:ȱ valdkonnad,ȱ klassidȱ jaȱ õendusdiagnoosid.ȱ
Joonisȱ1.1ȱnäitabȱvaldkondadeȱjaȱklassideȱpaigutustȱIIȱtaksonoomiasȱningȱesimeseȱ
osaȱsissejuhatuseȱtabelȱI.2ȱannabȱülevaateȱtaksonoomiaȱ13ȱvaldkonnast,ȱ47ȱklasȬ
sistȱjaȱdiagnoosidestȱkoosȱkoodidega.ȱValdkonnaksȱnimetatakseȱ„teadmiste,ȱmõȬ
juȬȱ võiȱ uurimisala“ȱ ningȱ klassiksȱ „ühistunnustegaȱ gruppi,ȱ kogumitȱ võiȱ liiki“ȱ
(MerriamȬWebsterȱ2009).ȱȱ IIȱtaksonoomiasȱkasutatavȱkoodȱonȱ32Ȭbitineȱtäisarvȱ(võiȱviiekohalineȱnumbriȬ kood,ȱ kuiȱ kasutajaȱ andmebaasisȱ rakendatakseȱ teistsugustȱ tähistust).ȱ Niisuguneȱ
koodistruktuurȱ võimaldabȱ koodeȱ muutmataȱ klassifikatsiooniȱ edasiȱ arendadaȱ jaȱ
laiendada:ȱtäpsustadaȱjaȱtäiendadaȱolemasolevaidȱdiagnooseȱvõiȱlisadaȱuusi.ȱInȬ
formaatikakomisjonȱ annabȱ uueleȱ õendusdiagnoosileȱ koodiȱ siis,ȱ kuiȱ diagnoosiȬ
arenduskomisjonȱonȱdiagnoosiȱkinnitanudȱningȱdirektoriteȱnõukoguȱjaȱNANDAȬ
Iȱliikmedȱselleȱhääletuselȱheaksȱkiitnud.ȱ IIȱ taksonoomiaȱ koodistruktuurȱ järgibȱ NLMiȱ (Nationalȱ Libraryȱ ofȱ Medicine)ȱ soovitusiȱ tervishoiuterminoloogiaȱ koodideȱ kohta.ȱ Soovitusteȱ kohaseltȱ eiȱ tohiksȱ
koodidȱ sisaldadaȱ klassifitseeritudȱ mõistetȱ puudutavatȱ infot,ȱ entȱ Iȱ taksonoomiaȱ
koodid,ȱvastupidi,ȱsisaldasidȱinfotȱdiagnoosiȱtasemeȱjaȱasukohaȱkohta.ȱ


NANDA Internationali taksonoomia     51  ȱ


52    Õendusdiagnoosid 2012-2014  ȱ


NANDA Internationali taksonoomia     53  NANDAȬIȱ IIȱ taksonoomiaȱ onȱ tunnustatudȱ õendusterminoloogia,ȱ misȱ vastabȱ ANAȱ(AmericanȱNursesȱAssociation)ȱõendusabiinfoȱinfrastruktuuriȱkomisjoniȱkehȬ
testatudȱkriteeriumideleȱ(Lundberg,ȱWarren,ȱBrokel,ȱBulechek,ȱButcher,ȱDochterman,ȱ
Johnsonȱjtȱ2008).ȱSeeȱnäitab,ȱetȱklassifikatsiooniȱaktsepteeritakseȱõendusabiȱtugisüsȬ
teemina,ȱmisȱtagabȱkliiniliseksȱtööksȱvajalikuȱterminoloogia.ȱANAȱtunnustusȱtoetabȱ
NANDAȬIȱ lisamistȱ ANAȱ NIDSECiȱ (Nursingȱ Informationȱ andȱ Dataȱ Setȱ Evaluationȱ
Center)ȱ kliinilisteȱ infosüsteemideȱ hindamiskriteeriumidesseȱ (www.nursingȬ
world.org/nidsec/index.htm)ȱ jaȱ NLMiȱ ühtseȱ meditsiinikeeleȱ süsteemiȱ (Unifiedȱ
Medicalȱ Languageȱ System,ȱ www.nlm.nih.gov/research/umls/umlsmain.html).ȱ
NANDAȬIȱdiagnoosidȱvastavadȱUSAȱtervishoiuterminoloogiaȱjaȱÜhendkuningriigiȱ
NHSiȱstandardileȱSNOMEDȱCTȱ(SystematizedȱNomenclatureȱofȱMedicineȬClinicalȱ
Terms).ȱVastavȱmudelȱonȱkättesaadavȱveebiaadressilȱwww.snomed.org.ȱSNOMEDȱ
CTȱ„loobȱkindlaȱaluseȱkliinilisteȱandmeteȱindekseerimiseks,ȱsäilitamiseks,ȱkordusȬ
kasutamiseksȱ ningȱ koondamiseksȱ erialadeȱ jaȱ asutusteȱ vahel“ȱ (Lundbergȱ jtȱ 2008).ȱ
NANDAȬIȱõendusdiagnoosidȱasuvadȱSNOMEDȱCTȱ„kliinilisteȱtulemuste“ȱhierarȬ
hiaȱ kõrgemalȱ tasemel,ȱ misȱ hõlmabȱ diagnoose,ȱ häireid,ȱ haigusi,ȱ kliinilisiȱ vaatlusi,ȱ
nähtusidȱ jaȱ sümptomeid.ȱ NANDAȱ Internationaliȱ IIȱ taksonoomiaȱ õendusdiagȬ
noosidȱvastavadȱISOȱsoovituslikuleȱterminoloogiamudelileȱõendusdiagoosideȱtarȬ
visȱ(vtȱjoonisȱ1.2).ȱTaksonoomiaȱonȱregistreeritudȱtasemelȱHL7ȱ(HealthȱLevelȱSevenȱ
International)ȱ(www.HL7.org),ȱmisȱonȱtervishoiuinformaatikaȱstandard,ȱseeȱtähenȬ
dab,ȱetȱtaksonoomiasȱsisalduvatȱterminoloogiatȱsobibȱkasutadaȱõendusdiagnoosideȱ
kindlaksmääramiselȱkliinilisesȱinfosüsteemis.ȱȱ Joonis 1.2. ISO soovituslik terminoloogiamudel õendusdiagnoosidele  ȱ Mitmeteljeline süsteem diagnostiliste mõistete koostami-
seks NANDAȬIȱdiagnoosidȱonȱmõisted,ȱmisȱonȱkoostatudȱmitmeteljeliseȱsüsteemiȱabil.ȱ
Teisisõnu,ȱ süsteemȱ koosnebȱ telgedest,ȱ millegaȱ üksikkomponendidȱ diagnoosiksȱ
ühendatakse.ȱPõhimõtteliseltȱvastabȱseeȱniiȱvormiltȱkuiȱkaȱsidususeltȱISOȱmudelile.ȱȱ


54    Õendusdiagnoosid 2012-2014  NANDAȬIȱ eiȱ toetaȱ diagnostilisteȱ mõisteteȱ juhuslikkuȱ moodustamist,ȱ misȱ võibȱ juhtudaȱsiis,ȱkuiȱeriȱtelgedeltȱpäritȱterminidȱdiagnoosiȱnimetuseȱmoodustamiseksȱ
lihtsalȱkombelȱkokkuȱsobitatakse,ȱetȱtähistadaȱpatsiendiȱterviseseisundiȱhindamiȬ
seleȱ tuginevatȱ otsust.ȱ Tuvastatudȱ kliinilisiȱ probleemeȱ /ȱ diagnostilisiȱ keskmeid,ȱ
millelȱ puudubȱ NANDAȬIȱ õendusdiagnoosiȱ nimetus,ȱ tuleksȱ dokumentatsioonisȱ
põhjalikultȱkirjeldada,ȱetȱteisedȱõed/tervishoiuspetsialistidȱsaaksidȱsedaȱkliinilistȱ
otsustȱtäpseltȱtõlgendada.ȱKliinilisseȱdokumentatsiooniȱdiagnoosiȱmoodustamineȱ
viisil,ȱetȱsobitatakseȱkokkuȱeriȱtelgedeȱterminid,ȱkuidȱjäetakseȱseejuuresȱtõendusȬ
põhiseltȱ väljaȱ töötamataȱ definitsioonȱ jaȱ teisedȱ diagnoosiȱ olulisedȱ komponendidȱ
(määravadȱtunnused,ȱseonduvadȱteguridȱvõiȱriskitegurid),ȱonȱvastuolusȱstandarȬ
ditudȱ keeleȱ eesmärgigaȱ tõepäraseltȱ kirjeldada,ȱ infogaȱ varustadaȱ ningȱ suunataȱ
kliinilistȱotsustustȱjaȱtegevust.ȱKuiȱdiagnoosȱjaȱselleȱkomponendidȱteadmisteleȱeiȱ
tugine,ȱonȱdiagnostilistȱtäpsustȱraskeȱtagada,ȱmisȱonȱtõsineȱohtȱpatsiendiȱturvaliȬ
susele.ȱ Õendusabiȱ osutamiselȱ loodudȱ juhuslikudȱ terminidȱ võivadȱ põhjustadaȱ
kliiniliseȱprobleemiȱväärtõlgenduse,ȱmillestȱomakordaȱjohtubȱebasobivȱoodatavaȬ
teȱ tulemusteȱ jaȱ sekkumisteȱ valik.ȱ Samutiȱ takistabȱ seeȱ õendusdiagnoosideȱ esineȬ
museȱ võiȱ diagnoosistȱ lähtuvateȱ tulemusteȱ jaȱ sekkumisteȱ uurimist,ȱ kunaȱ ilmaȱ
diagnoosiȱ olulisteȱkomponentidetaȱ eiȱsaaȱ kindelȱ olla,ȱ kasȱ uuritavȱmõisteȱ väljenȬ
dabȱtegelikultȱsamaȱnähtust.ȱSeetõttuȱkäsitletakseȱkäesolevasȱpeatükisȱpõhjalikultȱ
diagnostilisteȱ mõisteteȱ väljatöötamist,ȱ midaȱ agaȱ eiȱ tohiȱ tõlgendadaȱ kuiȱ NANDAȬIȱ
toetustȱdiagnostilisteȱnimetusteȱloomiseleȱõendusabiȱosutamiseȱkäigus.ȱ IIȱ taksonoomiasȱ defineeritakseȱ telgeȱ kuiȱ inimreaktsiooniȱ dimensiooni,ȱ midaȱ diagnoosimiselȱarvesseȱvõetakse.ȱNANDAȬIȱõendusdiagnoosiȱmudelȱ(joonisȱ1.3)ȱ
sisaldabȱseitsetȱtelgeȱjaȱnendeȱseoseid.ȱDiagnoosideȱjärjestusȱningȱmõnedȱnimetuȬ
sedȱ jaȱ definitsioonidȱ onȱ ISOȱ mudeliȱ järgimiseȱ tõttuȱ pärastȱ raamatuȱ 2005.–2006.ȱ
aastaȱväljaannetȱmuutunud.ȱ ƒ Telgȱ1:ȱdiagnostilineȱkeseȱ ƒ Telgȱ2:ȱdiagnoosiȱsubjektȱ(üksikisik,ȱperekond,ȱgrupp,ȱelanikkond)ȱ ƒ Telgȱ3:ȱotsusȱ(halvenenud,ȱebatõhusȱjne)ȱ ƒ Telgȱ4:ȱasukohtȱ(põis,ȱkuulmisȬ,ȱajuȬȱjne)ȱȱ ƒ Telgȱ5:ȱvanusȱ(imik,ȱlaps,ȱtäiskasvanuȱjne)ȱ ƒ Telgȱ6:ȱaegȱ(krooniline,ȱäge,ȱvahelduv)ȱ ƒ Telgȱ7:ȱdiagnoosiȱstaatusȱ(tegelik,ȱrisk,ȱtervisedendus)ȱ Telgiȱ väljendatakseȱ õendusdiagnoosideȱ nimetustesȱ kindlateȱ määrangutena.ȱ Mõnelȱ juhulȱ onȱ needȱ otseseltȱ väljaȱ toodud,ȱ näiteksȱ diagnoosidesȱ “Elanikkonnaȱ
ebatõhusȱtoimetulek”ȱjaȱ“Perekonnaȱohustatudȱtoimetulek”.ȱNendesȱnäidetesȱonȱ
diagnoosiȱ subjektȱ nimetatudȱ teiseȱ teljeȱ määranguteȱ kaudu,ȱ vastavaltȱ “elanikȬ
kond”ȱ jaȱ “perekond”.ȱ Kolmandaltȱ ehkȱ otsuseȱ teljeltȱ kasutatakseȱ määranguidȱ
“ebatõhus”ȱjaȱ“ohustatud”.ȱ Mõnikordȱpuudubȱselgeȱviideȱteljeleȱ(ntȱ“Aktiivsuseȱtalumatus”)ȱningȱselȱjuhulȱ onȱ diagnoosiȱ subjektiksȱ teljeltȱ 2ȱ alatiȱ üksikisik.ȱ Mõnelȱ juhulȱ eiȱ pruugiȱ telgȱ konkȬ
reetseȱdiagnoosigaȱseotudȱollaȱningȱsiisȱeiȱmoodustaȱtelgȱkaȱühtȱosaȱdiagnoosiȱniȬ
metusest.ȱNäiteksȱeiȱoleȱajalineȱtelgȱigaȱdiagnoosiȱpuhulȱoluline.ȱKuiȱdiagnoosigaȱeiȱ
seostataȱ selgeltȱ subjekti,ȱ siisȱ onȱ kasulikȱ meeldeȱ tuletada,ȱ etȱ NANDAȬIȱ defineeribȱ
„patsienti“ȱkuiȱ„üksikisikut,ȱperet,ȱgruppiȱvõiȱelanikkonda“.ȱ


NANDA Internationali taksonoomia     55  Joonis 1.3. NANDA-I õendusdiagnoosi mudel ȱ Telgȱ1ȱ(diagnostilineȱkese)ȱjaȱtelgȱ3ȱ(otsus)ȱonȱõendusdiagnoosiȱnimetuseȱpõhiȬ osad.ȱMõnikordȱagaȱsisaldabȱdiagnostilineȱkeseȱotsustȱ(ntȱ“Iiveldus”)ȱningȱselȱjuȬ
hulȱeiȱoleȱsedaȱdiagnoosiȱnimetusesȱeraldiȱväljaȱtoodud.ȱNaguȱeespoolȱöeldud,ȱonȱ
olulineȱkaȱtelgȱ2ȱ(diagnoosiȱsubjekt),ȱkuigiȱseeȱdiagnoosiȱnimetusesȱalatiȱeiȱsisalȬ
du.ȱ Diagnoosiarenduskomisjonȱ nõuab,ȱ etȱ uuteȱ diagnoosideȱ esitamiselȱ peavadȱ
needȱkaksȱtelgeȱolemaȱnimetatud,ȱülejäänudȱtelgiȱkasutatakseȱsiis,ȱkuiȱilmnebȱvaȬ
jadusȱtäpsustada.ȱ Telgede definitsioonid  Telg 1: diagnostiline kese  Diagnoosiȱ tuumaksȱ onȱ diagnostilineȱ kese,ȱ misȱ kirjeldabȱ inimeseȱ reaktsiooniȱ võiȱ
kogemust.ȱDiagnostilineȱkeseȱkoosnebȱühestȱvõiȱmitmestȱnimisõnastȱ(ntȱ“aktiivȬ
suseȱ talumatus”).ȱ Mitmestȱ nimisõnastȱ koosnevaȱ sõnakombinatsiooniȱ tähendusȱ
erinebȱüksiksõnadeȱtähendusestȱeraldiȱvõetuna.ȱSageliȱkasutatakseȱdiagnostiliseȱ
keskmeȱ (ntȱ “vaimneȱ düstress”)ȱ väljendamiselȱ nimisõnaȱ (“düstress”)ȱ koosȱ omaȬ
dussõnagaȱ(“vaimne”).ȱȱ Mõnelȱjuhulȱlangebȱdiagnostilineȱkeseȱkokkuȱdiagnostiliseȱmõistega,ȱnaguȱilmȬ nebȱdiagnoosisȱ“Iiveldus”.ȱSeeȱjuhtubȱsiis,ȱkuiȱõendusdiagnoosiȱväljendatakseȱkliiȬ
niliseltȱ kõigeȱ otstarbekamalȱ viisilȱ ningȱ diagnostiliseȱ keskmeȱ eraldiȱ väljatoomineȱ
abstraheerimiseȱ eesmärgilȱ eiȱ oleksȱ mõistlik.ȱ Diagnostiliseȱ keskmeȱ täpneȱ väljatooȬ
mineȱ võibȱ osutudaȱ vägaȱ keerukaks.ȱ Näiteksȱ diagnoosidȱ „Roojapidamatus“ȱ jaȱ
„Rõhkinkontinents“ȱ tekitavadȱ küsimuse,ȱ kasȱ diagnostiliseksȱ keskmeksȱ onȱ ainultȱ
“inkontinents”ȱ(”pidamatus”)ȱvõiȱonȱtegemistȱkaheȱdiagnostiliseȱkeskmega:ȱ„rooȬ
japidamatus“ȱ jaȱ „rõhkinkontinents“.ȱ Niisuguselȱ juhulȱ onȱ diagnostilisiȱ keskmeidȱ
üks,ȱ „inkontinents”ȱ (”pidamatus”),ȱ milleȱ täpsustamiseksȱ kasutatakseȱ asukohaȱ
määranguidȱ(telgȱ4).ȱSeegaȱonȱ„inkontinents”ȱ(“pidamatus”)ȱotsustȱväljendavȱterȬ
min,ȱmisȱsobibȱasukohastȱsõltumatultȱiseseisvaksȱdiagnostiliseksȱkeskmeks.*ȱ * ȱMärkus:ȱnäideȱlähtubingliskeelsestȱterminoloogiast:ȱ„StressȱUrinaryȱIncontinence“ȱ(rõhkinkontiȬ nents)ȱjaȱȱ„BowelȱIncontinence“ȱ(roojapidamatus).ȱ


56    Õendusdiagnoosid 2012-2014  Mõnikordȱseevastuȱeiȱsaaksȱdiagnostilistȱkesetȱilmaȱasukohaȱmäärangutaȱ(telgȱ 4)ȱ praktilisesȱ õendusabisȱ kasutada.ȱ Näiteksȱ kasȱ diagnoosilȱ „Tasakaalustamataȱ
kehatemperatuuriȱ risk“ȱ onȱ diagnostiliseksȱ keskmeksȱ „kehatemperatuur“ȱ võiȱ
lihtsaltȱ„temperatuur“?ȱKasȱdiagnoosilȱ„Häiritudȱisiklikȱidentiteet“ȱonȱkeskmeksȱ
„identiteet“ȱvõiȱ„isiklikȱidentiteet“?ȱ Diagnostiliseȱkeskmeȱolemuseȱüleȱotsustamiselȱlähtutakseȱsellest,ȱmisȱonȱtähtisȱ praktiliseleȱõendusabile,ȱjaȱsellest,ȱkasȱteguȱonȱinimreaktsiooniga.ȱ„Temperatuur“ȱ
võibȱ viidataȱ keskkonnaȬ/ruumitemperatuurile,ȱ misȱ eiȱ oleȱ agaȱ inimreaktsioon,ȱ
mistõttuȱ tulebȱ diagnostiliseȱ mõistenaȱ kasutadaȱ „kehatemperatuuri“.ȱ Samutiȱ eiȱ
tähendaȱ „identiteet“ȱ muudȱ kuiȱ inimeseȱ sugu,ȱ silmadeȱ värvust,ȱ pikkustȱ võiȱ vaȬ
nust,ȱ misȱ onȱ tunnused,ȱ mitteȱ inimreaktsioonid.ȱ „Isiklikȱ identiteet“ȱ viitabȱ agaȱ
inimeseȱenesetajule,ȱmisȱonȱinimreaktsioon.ȱMõnikordȱvõivadȱkeskmedȱtundudaȱ
sarnased,ȱentȱonȱtegelikultȱselgestiȱeristuvad:ȱnäiteksȱ„vägivald“ȱjaȱ„eneseleȱsuuȬ
natudȱvägivald“ȱonȱkaksȱerinevatȱinimreaktsiooni,ȱmistõttuȱkäsitlebȱIIȱtaksonooȬ
miaȱneidȱkeskmeidȱeraldi.ȱȱ NANDAȬIȱõendusdiagnoosideȱdiagnostilisedȱkeskmed:ȱȱ ƒ Activityȱintoleranceȱ aktiivsuseȱtalumatusȱ ƒ Activityȱplanningȱ tegevuseȱkavandamineȱȱ ƒ Adverseȱreactionȱtoȱiodinatedȱcontrastȱmediaȱ ülitundlikkusreaktsioonȱjoodisisaldusegaȱ kontrastaineleȱ ƒ Airwayȱclearanceȱ hingamisteedeȱpuhastamineȱ ƒ Allergyȱresponseȱ allergilineȱreaktsioonȱȱ ƒ Anxietyȱ ärevusȱ ƒ Aspirationȱ aspiratsioonȱ ƒ Attachmentȱ kiindumustunneȱ ƒ Autonomicȱdysreflexiaȱȱ autonoomneȱdüsrefleksiaȱ ƒ Behaviourȱ käitumineȱ ƒ Bleedingȱ verejooksȱ ƒ Bloodȱglucoseȱlevelȱ veresuhkruȱtaseȱ ƒ Bodyȱimageȱ kehatajuȱ ƒ Bodyȱtemperatureȱȱ kehatemperatuurȱ ƒ Breastȱmilkȱ rinnapiimȱ ƒ Breastfeedingȱ rinnagaȱtoitmineȱ ƒ Breathingȱpatternȱ hingamineȱȱ ƒ Cardiacȱoutputȱ südameȱminutimahtȱ ƒ Caregiverȱroleȱstrainȱ hooldajarolliȱpingeȱ ƒ Childbearingȱprocessȱ raseduse,ȱsünnituseȱjaȱvastsündinuȱhoolduseȱ
kulgemineȱ ƒ Comfortȱȱ mugavustunneȱ ƒ Communicationȱȱ suhtlemineȱ ƒ Confusionȱȱ segasusseisundȱ ƒ Constipationȱ kõhukinnisusȱ ƒ Contaminationȱ saastumineȱȱ ƒ Copingȱ toimetulekȱ ƒ Deathȱanxietyȱ ȱsurmaärevusȱ ƒ Decisionalȱconflictȱ otsustuskonfliktȱ


NANDA Internationali taksonoomia     57  ƒ DecisionȬmakingȱ otsustamineȱ ƒ Denialȱ eitamineȱ ƒ Dentitionȱ hammastikȱȱ ƒ Developmentȱ arengȱ ƒ Diarrheaȱ kõhulahtisusȱ ƒ Disuseȱsyndromeȱ tarvitamatuseȱsündroomȱȱ ƒ Diversionalȱactivityȱ meelelahutuslikȱtegevusȱȱ ƒ Dryȱeyeȱ kuivȱsilmȱȱ ƒ Electrolyteȱimbalanceȱ elektrolüütideȱtasakaalutusȱ ƒ Energyȱfieldȱ energiaväliȱ ƒ Environmentalȱinterpretationȱsyndromeȱ keskkonnaȱtõlgendamiseȱsündroomȱ ƒ Failureȱtoȱthriveȱ taandarengȱ ƒ Fallsȱ kukkumisedȱ ƒ Familyȱprocessesȱ perekonnaeluȱȱ ƒ Fatigueȱ väsimusȱ ƒ Fearȱ hirmȱ ƒ Feedingȱpatternȱ toitmineȱȱ ƒ Fluidȱbalanceȱ vedelikuȱtasakaalȱ ƒ Fluidȱvolumeȱ vedelikukogusȱ ƒ Gasȱexchangeȱ gaasivahetusȱ ƒ Gastrointestinalȱmotilityȱ maoȬsooletraktiȱmotoorikaȱȱ ƒ Gastrointestinalȱperfusionȱ maoȬsooletraktiȱverevarustusȱ ƒ Grievingȱ leinȱ ƒ Growthȱ kasvȱ ƒ Growthȱandȱdevelopmentȱ kasvȱjaȱarengȱ ƒ Healthȱ tervisȱ ƒ Healthȱbehaviourȱ tervisekäitumineȱ ƒ Healthȱmaintenanceȱ tervisehooldusȱȱ ƒ Homeȱmaintenanceȱ koduȱkorrashoidȱȱ ƒ Hopeȱ lootusȱ ƒ Hopelessnessȱ lootusetusȱ ƒ Humanȱdignityȱ inimväärikusȱ ƒ Hyperthermiaȱ ülekuumenemineȱ ƒ Hypothermiaȱ allajahtumineȱ ƒ Immunizationȱstatusȱ immuunsusȱȱ ƒ Impulseȱcontrolȱ impulssideȱkontrollȱ ƒ Incontinenceȱ inkontinents,ȱpidamatusȱȱ ƒ Infectionȱȱ infektsioonȱ ƒ Injuryȱȱ vigastusȱ ƒ Insomniaȱȱ unetusȱ ƒ Intracranialȱadaptiveȱbehaviourȱ koljusiseneȱadaptatsioonivõimeȱ ƒ Jaundiceȱ kollatõbiȱȱ ƒ Knowledgeȱȱ teadmisedȱ ƒ Latexȱallergyȱresponseȱ allergilineȱreaktsioonȱlateksileȱ ƒ Lifeȱstyleȱ eluviisȱ ƒ Liverȱfunctionȱ maksatalitlusȱ ƒ Lonelinessȱ üksildusȱ


58    Õendusdiagnoosid 2012-2014  ƒ Maternalȱ/ȱfetalȱdyadȱ rasedusȱ ƒ Memoryȱ mäluȱ ƒ Mobilityȱ liikuvusȱ ƒ Moralȱdistressȱ kõlbelineȱdüstressȱ ƒ Nauseaȱ iiveldusȱ ƒ Noncomplianceȱ halbȱravisoostumusȱ ƒ Nutritionȱ toitumineȱ ƒ Oralȱmucousȱmembraneȱ suuȱlimaskestȱ ƒ OtherȬdiretedȱviolenceȱ teisteleȱsuunatudȱvägivaldȱȱ ƒ Painȱ valuȱ ƒ Parentingȱ vanemarolliȱtäitmineȱȱ ƒ Perfusionȱ verevarustusȱȱ ƒ Perioperativeȱpositioningȱinjuryȱ perioperatiivneȱvigastusȱȱ ƒ Peripheralȱneurovascularȱdysfunctionȱ perifeerseteȱnärvideȱjaȱveresoonteȱtalitlushäireȱ ƒ Personalȱidentityȱ isiklikȱidentiteetȱȱ ƒ Poisoningȱ mürgistusȱ ƒ PostȬtraumaȱsyndromeȱȱ traumajärgneȱsündroomȱȱ ƒ Powerȱ võimekusȱȱ ƒ Powerlessnessȱ võimetusȱ ƒ Protectionȱ kaitseȱ ƒ RapeȬtraumaȱsyndromeȱ vägistamisjärgseȱtraumaȱsündroomȱ ƒ Relationshipȱ suheȱ ƒ Religiosityȱ religioossusȱ ƒ Relocationȱstressȱsyndromeȱ elukohavahetusestȱtingitudȱstressiȱsündroomȱ ƒ Renalȱperfusionȱ neerudeȱverevarustusȱ ƒ Resilienceȱ vastupanuvõimeȱȱ ƒ Roleȱconflictȱ rollikonfliktȱ ƒ Roleȱperformanceȱ rollitäitmineȱ ƒ SelfȬcareȱ enesehooldusȱ ƒ SelfȬconceptȱ enesekäsitusȱ ƒ SelfȬdirectedȱviolenceȱ eneseleȱsuunatudȱvägivaldȱ ƒ SelfȬesteemȱ enesehinnangȱ ƒ Selfȱhealthȱmanagementȱ iseseisevȱtervisejuhtimineȱȱ ƒ SelfȬmutilationȱ enesevigastamineȱ ƒ SelfȬneglectȱ eneseȱhooletussejättȱ ƒ Sexualȱdysfunctionȱ seksuaaltalitluseȱhäireȱ ƒ Sexualȱfunctionȱ seksuaaltalitlusȱ ƒ Sexualityȱpatternȱ seksuaaleluȱ ƒ Shockȱ šokkȱ ƒ Skinȱintegrityȱ nahaȱterviklikkusȱ ƒ Sleepȱ uniȱ ƒ Sleepȱpatternȱ uniȱȱ ƒ Socialȱinteractionȱ sotsiaalneȱinteraktsioonȱȱ ƒ Socialȱisolationȱ sotsiaalneȱeraldatusȱ ƒ Sorrowȱ kurbusȱ ƒ Spiritualȱdistressȱ vaimneȱdüstressȱ ƒ SpiritualȱwellȬbeingȱ vaimneȱheaoluȱ


NANDA Internationali taksonoomia     59  ƒ Spontaneousȱventilationȱ spontaanneȱhingamineȱ ƒ Stressȱ stressȱ ƒ Suddenȱinfantȱdeathȱsyndromeȱ imikuȱäkksurmaȱsündroomȱ ƒ Suffocationȱ lämbumineȱ ƒ Suicideȱ enesetappȱ ƒ Surgicalȱrecoveryȱ operatsioonistȱtaastumineȱ ƒ Swallowingȱ neelamineȱ ƒ Therapeuticȱregimenȱmanagementȱ ravirežiimiȱjärgimineȱ ƒ Thermalȱinjuryȱ termilineȱkahjustusȱ ƒ Thermoregulationȱ soojusregulatsioonȱ ƒ Tissueȱintegrityȱ kudedeȱterviklikkusȱ ƒ Tissueȱperfusionȱ kudedeȱverevarustusȱȱ ƒ Transferȱabilityȱ liikuvusȱeriȱtasapindadeȱvahelȱȱ ƒ Traumaȱ traumaȱ ƒ Unilateralȱneglectȱ üheȱkehapooleȱeiramineȱ ƒ Urinaryȱeliminationȱ põietühjendusȱ ƒ Urinaryȱretentionȱ kusepeetusȱ ƒ Ventilatoryȱweaningȱresponseȱ hingamisaparaadistȱvõõrutamineȱ ƒ Verbalȱcommuncationȱ verbaalneȱsuhtlemineȱ ƒ Walkingȱ kõndimineȱ ƒ Wanderingȱ ekslemineȱ Telg 2: diagnoosi subjekt  Diagnoosiȱsubjektiksȱ onȱisikȱ võiȱisikud,ȱ kelleleȱ diagnoosȱ pannakse,ȱ stȱ üksikisik,ȱ
perekond,ȱgruppȱvõiȱelanikkond.ȱ ȱ ƒ Üksikisikȱ–ȱinimene,ȱkedaȱeristatakseȱgrupist,ȱisik.ȱ ƒ Perekondȱ–ȱkaksȱvõiȱenamȱinimest,ȱkellelȱonȱpidevadȱvõiȱpikaajalisedȱsuhted,ȱ vastastikusedȱkohustused,ȱühisedȱarusaamadȱjaȱühisedȱkohustusedȱkaasiniȬ
mesteȱvastu;ȱneidȱseobȱveresugulusȱja/võiȱtehtudȱvalik.ȱ ƒ Gruppȱ–ȱühisteȱtunnustegaȱinimesteȱrühm.ȱ ƒ Elanikkondȱ–ȱinimesed,ȱkesȱelavadȱteatudȱpiirkonnasȱjaȱkulluvadȱsamaȱomavaȬ litsuseȱalla,ȱnäiteksȱlinnaosaȱvõiȱlinn.ȱ
ȱ
Kuiȱdiagnoosiȱsubjektiȱeiȱoleȱselgeltȱväljaȱtoodud,ȱsiisȱonȱselleksȱvaikimisiȱükȬ sikisik,ȱ kuigiȱ diagnoosȱ võibȱ kehtidaȱ kaȱ teisteȱ subjektideȱ puhul.ȱ Näiteksȱ võibȱ
diagnoosȱ „Lein“ȱ sobidaȱ niiȱ lähedaseȱ kaotanudȱ üksikisikuleȱ kuiȱ kaȱ koguȱ perele.ȱ
Samaȱ diagnoosiȱ võibȱ määrataȱ kaȱ elanikkonnale,ȱ kesȱ onȱ üleȱ elanudȱ suureȱ (looȬ
dus)katastroofi,ȱ kaotanudȱ juhiȱ võiȱ kogenudȱ sümboolseȱ tähendusegaȱ ehitiseȱ (ntȱ
kool,ȱkirik,ȱajalooliseȱväärtusegaȱhoone)ȱhävingut.ȱ Telg 3: otsus  Otsusȱonȱkirjeldavȱvõiȱpiiritlevȱmäärang,ȱmisȱtäpsustabȱdiagnostiliseȱkeskmeȱtäȬ
hendust.ȱ Diagnostilineȱ keseȱ ningȱ õeȱ sellekohaneȱ otsusȱ moodustavadȱ diagnoosi.ȱ
Teljelȱkasutatakseȱjärgmisiȱmääranguid:ȱȱ


60    Õendusdiagnoosid 2012-2014  Väärtus ȱ Definitsioon ȱ Kasutatud ȱeestikeelsedȱvastedȱ Complicatedȱ Keerulisesȱseoses,ȱraskendatudȱȱ Raskendatudȱ Compromisedȱ Kahjustatud,ȱhaavatavaksȱvõiȱkaitseȬ
tuksȱtehtudȱ Alandatud,ȱnõrgenenud,ȱohusȬ
tatudȱ Decreasedȱ Vähenenudȱmõõtmete,ȱhulgaȱvõiȱtaȬ
semeȱpoolestȱ Vähenenud,ȱpuudulikȱ Defensiveȱ Kasutatudȱvõiȱmõeldudȱkaitseksȱȱ Enesekaitselineȱ Deficient/deficitȱ Ebapiisav,ȱpiisamatusȱ Vähene,ȱpuudulik,ȱebapiisavȱ Delayedȱ Hiline,ȱaeglaneȱvõiȱedasilükkunudȱ Aeglane,ȱmahajäämusȱ Disabledȱ Piiratud,ȱviganeȱ Puudulikȱ Disorganizedȱ Valestiȱkorraldatudȱvõiȱkontrollitudȱ Korrapäratuȱ Disproportionateȱ Normistȱmärkimisväärseltȱsuuremȱ
võiȱväiksemȱ Ebaproportsionaalneȱ Disturbedȱ Segatud,ȱkatkestatud,ȱhäiritudȱ Häiritud,ȱkatkemineȱ Dysfunctionalȱ Ebanormaalneȱtalitlusȱ Halvastiȱtoimiv,ȱhäire,ȱtalitlushäireȱ Effectiveȱ Avaldabȱettenähtudȱvõiȱsoovitudȱmõjuȱ Tõhusȱ Enhancedȱ Kvaliteedi,ȱväärtuseȱvõiȱmääraȱparaȬ
nemineȱ Tõhusam,ȱpiisav,ȱküllaldane,ȱ
adekvaatneȱ Excessȱ Enamȱkuiȱvajalikȱvõiȱsoovitavȱ Liigneȱ Failureȱ NõuetekohaseȱtalitluseȱvõiȱsuutlikȬ
kuseȱlakkamineȱ TaandȬȱ Imbalancedȱ Proportsioonistȱvõiȱtasakaalustȱväljasȱ Tasakaalustamataȱ Impairedȱ Kahjustatud,ȱnõrgenenudȱ Häiritud,ȱhäire,ȱpuudulik,ȱnõrȬ
genenud,ȱkahjustusȱ Ineffectiveȱ Eiȱavaldaȱettenähtudȱvõiȱsoovitudȱ
mõjuȱ Ebatõhus,ȱpuudulik,ȱkahjulik,ȱ
ebapiisavȱ Insufficientȱ Kvantiteetȱvõiȱkvaliteet,ȱmisȱeiȱtäidaȱ
vajadusiȱvõiȱnõudeidȱ Vähesusȱ Interruptedȱ Järjepidevuseȱkatkemineȱ Katkestamine,ȱmuutunudȱ Lowȱ Allaȱnormiȱ Madalȱ Organizedȱ Õigestiȱkorraldatudȱvõiȱkontrollitudȱ Korrapäraneȱ Perceivedȱ Täheldatudȱmeelteȱkauduȱ Tajutudȱ Readinessȱforȱ Tegevuseksȱvõiȱolukorraksȱkohaneȱ
seisundȱ Valmisolekȱmillekskiȱ Riskȱforȱ Suurenenudȱoht,ȱtõenäosusȱvõiȱkaitȬ
setusȱ Riskȱmillekskiȱ Situationalȱ Seotusȱvaadeldavateȱtingimustegaȱ Olukorrastȱtingitudȱ Telg 4: asukoht  Asukohtȱ kirjeldabȱ kehaosiȱ võiȱ Ȭpiirkondiȱ ja/võiȱ nendegaȱ seonduvatȱ talitlustȱ –ȱ
kõikȱkoed,ȱelundid,ȱanatoomilisedȱpiirkonnadȱvõiȱstruktuurid.ȱTeljelȱkasutatakseȱ
järgmisiȱmääranguid:ȱ ȱ ƒ Auditoryȱ kuulmisȬȱ ƒ Bladderȱ põieȬȱ ƒ Bodyȱ kehaȬȱ ƒ Bowelȱ sooleȬȱ ƒ Breastȱ rinnaȬȱ ƒ Cardiacȱ südameȬȱ ƒ Cardiopulmonaryȱ südameȬkopsuȬȱ ƒ Cerebralȱ ajuȬȱ


NANDA Internationali taksonoomia     61  ƒ Dentitionȱ hammastikȱ ƒ Gastrointestinalȱ maoȬsooleȬȱ ƒ Gustatoryȱ maitsmisȬȱ ƒ Intracranialȱ koljusiseneȱ ƒ Kinestheticȱ kinesteesiaȱ ƒ Liverȱ maksaȬȱ ƒ Mucousȱmembranesȱ limaskestadeȱ ƒ Neurovascularȱ närviȬveresoonteȱ ƒ Olfactoryȱ haistmisȬȱ ƒ Oralȱ suuȬȱ ƒ Peripheralȱ perifeerneȱ ƒ Peripheralȱvascularȱ perifeerseteȱveresoonteȱ ƒ Renalȱ neeruȬȱ ƒ Skinȱ nahaȬȱ ƒ Tactileȱ puuteȬȱ ƒ Tissueȱ koeȬȱ ƒ Vascularȱ veresoonteȱ ƒ Verbalȱ kõneȬȱ ƒ Visualȱ nägemisȬȱ ƒ Urinaryȱ kuseȬȱ Telg 5: vanus  Vanusȱviitabȱdiagnoosiȱsubjektiȱeale.ȱTeljelȱkasutatakseȱjärgmisiȱmääranguid:ȱ ȱ ƒ Fetusȱ ȱloodeȱ ƒ Neonateȱ ȱvastsündinuȱ ƒ Infantȱ ȱimikȱ ƒ Toddlerȱ ȱväikelapsȱ ƒ Preschoolȱchildȱȱ koolieelikȱ ƒ SchoolȬageȱchildȱȱ kooliealineȱlapsȱ ƒ Adolescentȱȱ noorukȱ ƒ Adultȱ ȱtäiskasvanuȱ ƒ Olderȱadultȱ eakasȱȱ Telg 6: kestus  Aegȱnäitabȱdiagnoosiȱkehtivuseȱkestust.ȱTeljelȱkasutatakseȱjärgmisiȱmääranguid:ȱ ȱ ƒ Acuteȱ äge/akuutneȱ(kestusȱallaȱ6ȱkuu)ȱ ƒ Chronicȱ kroonilineȱ(kestusȱüleȱ6ȱkuu)ȱ ƒ Intermittentȱ vahelduvȱ(perioodiliseltȱvõiȱtsükliliseltȱkorduv)ȱ ƒ Continuousȱ ȱpidevȱ(katkematu,ȱkestev)ȱ Telg 7: diagnoosi staatus  Diagnoosiȱ staatusȱ näitab,ȱ kasȱ teguȱ onȱ tegelikuȱ võiȱ võimalikuȱ probleemi/sündȬ
roomigaȱvõiȱtervisedenduslikuȱdiagnoosiga.ȱTeljelȱkasutatakseȱjärgmisiȱmääranȬ
guid:ȱ


62    Õendusdiagnoosid 2012-2014  ƒ Tegelikȱ–ȱreaalseltȱolemasolev,ȱpraeguȱeksisteeriv.ȱȱ ƒ Tervisedenduslikȱ–ȱkäitumine,ȱmisȱjohtubȱsoovistȱsuurendadaȱheaoluȱjaȱsaavuȬ tadaȱvõimalikultȱheaȱterviseseisundȱ(Pender,ȱMurdaughȱjaȱParsonsȱ2006).ȱ ƒ Riskȱ–ȱkaitsetus,ȱeelkõigeȱpõhjustatunaȱkokkupuutestȱteguritega,ȱmisȱsuurenȬ davadȱvigastuseȱvõiȱkaotuseȱvõimalust.ȱ ƒ Sündroomȱ–ȱkliinilineȱotsus,ȱmisȱkirjeldabȱspetsiifilistȱrühmaȱõendusdiagnoose,ȱ misȱesinevadȱsamalȱajalȱjaȱmidaȱonȱotstarbekasȱkäsitledaȱkoos,ȱrakendadesȱsaȬ
muȱsekkumisi.ȱ ƒ Heaolu:ȱNANDAȬIȱeiȱkasutaȱenamȱmõistetȱ„heaoludiagnoos“.ȱOtsusȱvõetiȱvastuȱ NANDAȬIȱmõttetalgutelȱ(2009)ȱpõhjendusega,ȱetȱsedaȱõendusdiagnoosideȱkategooriatȱ
onȱjubaȱkäsitletudȱtervisedenduslikeȱdiagnoosideȱraames.ȱDiagnoosiȱtüüpȱjaȱdefinitȬ
sioonȱjäetakseȱNANDAȬIȱtaksonoomiastȱvälja,ȱheaoludiagnoosidȱsõnastatakseȱümberȱ
tervisedenduslikeksȱdiagnoosideks. ȱ Õendusabi diagnostilise mõiste koostamine  Diagnostiliseȱmõisteȱkoostamiseksȱkombineeritakseȱsobivadȱmäärangudȱteljeltȱ1ȱ
(diagnostilineȱkese),ȱteljeltȱ2ȱ(diagnoosiȱsubjekt)ȱjaȱteljeltȱ3ȱ(otsus),ȱmilleleȱselguseȱ
huvidesȱlisatakseȱmääranguidȱülejäänudȱtelgedelt.ȱSeegaȱtulebȱalustadaȱdiagnosȬ
tiliseȱkeskmegaȱ(telgȱ1)ȱjaȱlisadaȱsellekohaneȱotsusȱ(telgȱ3).ȱTulebȱmeelesȱpidada,ȱ
etȱmõnikordȱonȱneedȱkaksȱtelgeȱliitunudȱüheksȱdiagnostiliseksȱmõisteks,ȱnäiteksȱ
diagnoosisȱ “Väsimus”.ȱ Järgmisenaȱ määratakseȱ diagnoosiȱ subjektȱ (telgȱ 2).ȱ Kuiȱ
subjektȱonȱüksikisik,ȱeiȱpeaȱtedaȱeraldiȱnimetamaȱ(joonisȱ1.4).ȱVajaduseȱkorralȱliȬ
satakseȱ täiendavaidȱ määranguidȱ ülejäänudȱ telgedelt.ȱ Joonisȱ 1.5ȱ kirjeldabȱ riskiȬ
diagnoosiȱningȱjoonisȱ1.6ȱvalmisolekutȱpuudutavaȱdiagnoosiȱkoostamist.ȱ Täpseidȱ selgitusiȱ uuteȱ võiȱ täiendatudȱ diagnoosideȱ esitamiseȱ kohtaȱ lugegeȱ 8.ȱ peatükistȱ „NANDAȬIȱ õendusdiagnoosiȱ väljatöötamineȱ kinnitamiseks”.ȱ SoovitaȬ
tavȱonȱtutvudaȱvastavateȱjuhistegaȱNANDAȬIȱveebilehelȱ(www.nanda.org).ȱ Joonis 1.4. NANDA-I õendusdiagnoosi mudel: (üksikisiku) ebatõhus 
toimetulek 


NANDA Internationali taksonoomia     63  Joonis 1.5. NANDA-I õendusdiagnoosi mudel: imiku korrapäratu käi-
tumise risk  Joonis 1.6. NANDA-I õendusdiagnoosi mudel: perekonna valmisolek 
tõhusamaks toimetulekuks  NNNi õendusabi taksonoomia  NANDAȬIȱ IIȱ taksonoomiaȱ avaldatiȱ esmakordseltȱ väljaandesȱ „NANDAȱ õendusȬ
diagnoosid:ȱ definitsioonidȱ jaȱ klassifikatsioonȱ 2001–2002”.ȱ Selȱ perioodilȱ hakkasȱ
NANDAȱ pidamaȱ koostööläbirääkimisiȱ Iowaȱ Ülikooliȱ õendusklassifikatsiooniȱ
keskusega.ȱKoostööȱüheȱosanaȱuuritiȱvõimalustȱväljaȱtöötadaȱühtneȱtaksonoomia,ȱ
misȱ seostaksȱ selgeltȱ kolmȱ klassifikatsiooni:ȱ õendusdiagnoosid,ȱ õendussekkuȬ
misedȱ jaȱ õendusabiȱ tulemused.ȱ Võimalusteȱ üleȱ arutlesidȱ NANDAȱ direktoriteȱ
nõukoguȱliikmedȱjaȱklassifikatsioonikeskuseȱjuhtkond.ȱȱȱ NANDAȱ esindajaȱ drȱ Dorothyȱ Jonesiȱ jaȱ klassifikatsioonikeskuseȱ esindajaȱ drȱ Joanneȱ McCloskeyȱ ettepanekulȱ kutsutiȱ kokkuȱ konverents,ȱ midaȱ rahastasȱ NLMȱ


64    Õendusdiagnoosid 2012-2014  (Nationalȱ Libraryȱ ofȱ Medicine).ȱ Kolmepäevaneȱ konverentsȱ toimusȱ 2001.ȱ aastaȱ
augustisȱIllinoisisȱUticasȱStarvedȱRockiȱkonverentsikeskuses.ȱKokkusaamiselȱosaȬ
lesȱ 24ȱ ekspertiȱ standarditudȱ õenduskeeleȱ arendamise,ȱ testimiseȱ jaȱ täiendamiseȱ
alal.ȱEesmärkȱoliȱõendusabiȱtarbeksȱväljaȱtöötadaȱühtseȱülesehitusegaȱtaksonooȬ
mia,ȱ misȱ ühendaksȱ NANDAtȱ (õendusdiagnoosid),ȱ NICiȱ (õendussekkumised)ȱ jaȱ
NOCiȱ (õendusabiȱ tulemused)ȱ ningȱ võimaldaksȱ lisadaȱ uusiȱ õenduskeelendeid.ȱ
Üksikasjalikuȱ ülevaateȱ konverentsiȱ tegevusestȱ võibȱ leidaȱ väljaandestȱ “Unifyingȱ
nursingȱlanguages:ȱTheȱharmonizationȱofȱNANDA,ȱNICȱandȱNOC”ȱ(Dochtermanȱ
jaȱJonesȱ2003).ȱ Jaanuarisȱ 2003ȱ tuliȱ NANDAȬIȱ taksonoomiakomisjonȱ kokkuȱ selleks,ȱ etȱ kandaȱ NNNiȱ õendusabiȱ taksonoomiasseȱ NANDAȬIȱ 2003.ȱ jaȱ 2004.ȱ aastaȱ väljaandeȱ
õendusdiagnoosid.ȱ Diagnoosideȱ paigutamiseksȱ töötasȱ komisjonȱ väljaȱ järgmisedȱ
põhimõtted:ȱ ȱ 1.ȱ Õendusdiagnoosiȱpaigutamiselȱlähtutakseȱdiagnoosiȱdefinitsioonist,ȱmääravaȬ testȱtunnustestȱvõiȱriskiteguritest.ȱ 2.ȱ Kuiȱ õendusdiagnoosȱ hõlmabȱ kahtȱ võiȱ enamatȱ valdkonda,ȱ vaatabȱ taksonooȬ miakomisjonȱüleȱdiagnoosiȱdefinitsiooni,ȱmääravadȱtunnused,ȱseonduvadȱteȬ
guridȱ võiȱ riskiteguridȱ ningȱ paigutabȱ diagnoosiȱ kliinilisestȱ aspektistȱ sobivaiȬ
masseȱvaldkonda.ȱ 3.ȱ Kuiȱ õendusdiagnoosiȱ definitsiooni,ȱ määravateȱ tunnusteȱ jaȱ riskiteguriteȱ üleȬ vaatamiselȱ selgub,ȱ etȱ kliinilisestȱ aspektistȱ võiksȱ selleȱ paigutadaȱ mitmesseȱ eriȱ
valdkonda,ȱsiisȱvalitakseȱvaldkond,ȱkustȱõdeȱselleȱkõigeȱtõenäolisemaltȱleidaȱ
võiks.ȱ 4.ȱ RiskidiagnoosidȱjaȱvalmisolekutȱpuudutavadȱdiagnoosidȱasuvadȱsamasȱvaldȬ konnasȱjaȱklassis,ȱkusȱnendegaȱseonduvadȱtegelikudȱõendusdiagnoosidki,ȱkuiȱ
needȱolemasȱon.ȱ SissejuhatuseȱtabelȱI.3ȱnäitabȱNANDAȬIȱkinnitatudȱ216ȱõendusdiagnoosiȱasukohȬ
taȱNNNiȱõendusabiȱtaksonoomias.ȱ NANDA-I taksonoomia edasine arendamine  Mitmeteljelineȱsüsteemȱvõimaldabȱõdedelȱnäha,ȱkusȱesinebȱtaksonoomiasȱlünki,ȱ
ningȱ luuaȱ uusiȱ kliiniliseltȱ kasulikkeȱ diagnoose.ȱ Kuiȱ töötateȱ väljaȱ uueȱ õendusȬ
diagnoosi,ȱ misȱ onȱ teieȱ töösȱ vajalik,ȱ saatkeȱ seeȱ NANDAȬIȬle,ȱ etȱ teisedkiȱ saaksidȱ
sellestȱ osa.ȱ Raamatuȱ 8.ȱ peatükkȱ “NANDAȬIȱ õendusdiagnoosiȱ väljatöötamineȱ
kinnitamiseks”ȱ annabȱ täpsedȱ selgitusedȱ uuteȱ võiȱ täiendatudȱ diagnoosideȱ esitaȬ
miseȱ kohta.ȱ Soovitatavȱ onȱ tutvudaȱ vastavateȱ juhistegaȱ NANDAȬIȱ veebilehelȱ
(www.nanda.org).ȱ Diagnoosiarenduskomisjonȱ aitabȱ heameelegaȱ teilȱ diagnoosiȱ
esitamiseksȱ valmistuda.ȱ Küsimusteȱ korralȱ pöördugeȱ komisjoniȱ esimeheȱ pooleȱ
NANDAȬIȱveebileheȱvahendusel.ȱ


NANDA Internationali taksonoomia     65  Viited Dochterman,ȱ J.M.,ȱ &ȱ Joes,ȱ D.ȱ (eds)ȱ (2003).ȱ Unifyingȱ nursingȱ languages:ȱ Theȱ harmonizationȱ ofȱ NANDA,ȱ NICȱandȱNOC .ȱWashington,ȱDC:ȱAmericanȱNursesȱAssociation.ȱ Gordon,ȱM.ȱ(1998).ȱManualȱofȱnursingȱdiagnosis.ȱSt.ȱLouis:ȱMosby.ȱȱ
Lundberg,ȱC.,ȱWarren,ȱJ.,ȱBrokel,ȱJ.,ȱBulecheck,ȱG.,ȱButcher,ȱH.,ȱDochterman,ȱJ.,ȱJohnson,ȱM.,ȱMaas,ȱM.,ȱ Martin,ȱK.,ȱMoorhead,ȱS.,ȱSpisla,ȱC.,ȱSwanson,ȱE.,ȱ&ȱGiarrizzioȬWilson,ȱS.ȱ (2008).ȱSelectingȱaȱstanȬ
dardizedȱterminologyȱforȱtheȱelectronicȱhealthȱrecordȱthatȱrevealsȱtheȱimpactȱofȱnursingȱonȱpatientȱ
care.ȱOnlineȱJournalȱofȱNursingȱInformatics,ȱ12(2).Availableȱatȱhttp://ojni/12_2/lundberg.pdfȱ.ȱ MerriamȬWebsterȱ (2009).ȱ MerriamȬWebster’sȱ collegiateȱ dictionaryȱ (11thȱ ed.).ȱ Springfield,ȱ MA:ȱ MerriamȬ Webster.ȱ NANDAȱ (2001).ȱ NANDAȱ nursingȱ diagnoses:ȱ Definitionsȱ andȱ classificationsȱ 2001Ȭ2002.ȱ Philadelphia:ȱ NANDA.ȱ NANDAȱ Internationalȱ (2003).ȱ NANDAȱ Internationalȱ Nursingȱ Diagnoses:ȱ Definitionsȱ andȱ Classificationsȱ 2003–2004 .ȱPhiladelphia:ȱNANDAȱInternational.ȱ Pender,ȱ N.J.,ȱ Mudaugh,ȱ C.L.,ȱ &ȱ Parsons,ȱ M.A.ȱ (2006).ȱ Healthȱ promotionȱ inȱ nursingȱ practiceȱ (5thȱ ed.).ȱ UpperȱSaddleȱRiver,ȱNJ:ȱPearsonȱPrenticeȬHall.ȱ VonȱKrogh,ȱG.ȱ(2008).ȱAnȱexaminationȱofȱtheȱNANDAȱInternationalȱTaxonomyȱforȱdomainȱcompleteȬ ness,ȱontologicalȱhomogeneity,ȱandȱclinicalȱfunctionality.ȱInternationalȱJournalȱ ofȱ NursingȱTerminolȬ
ogiesȱandȱClassifications ,ȱ19,ȱ65–75.ȱ


ȱ


67 II OSA  NANDA Internationali  õendusdiagnooside õpetamine  ja rakendamine õendusabis,  juhtimises, uurimistöös,  informaatikas ja hariduses  ȱ ȱ 2. ȱpeatükkȱ Terviseseisundi ȱhindamine,ȱkliinilineȱotsustusȱjaȱ õendusdiagnoosid: ȱkuidasȱmäärataȱtäpseidȱdiagnoose ................71ȱ 3. ȱpeatükkȱ Õendusdiagnoosid ȱhariduses............................................................90ȱ 4. ȱpeatükkȱ Õendusdiagnooside ȱtähtsusȱeȬterviselugudes ...............................99ȱ 5. ȱpeatükkȱ Õendusdiagnoosid ȱjaȱuurimistöö...................................................114ȱ 6. ȱpeatükkȱ Kliiniline ȱotsustusȱjaȱõendusdiagnoosidȱõendusjuhtimises.....122ȱ 7. ȱpeatükkȱ Õendusabi ȱklassifikatsioonid:ȱkriteeriumidȱjaȱhinnang ...........133ȱ




NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine     69  Käesolevaȱ osaȱ peatükidȱ onȱ mõeldudȱ eelkõigeȱ üliõpilastele,ȱ praktiseerivateleȱ
õdedeleȱ jaȱ õppejõududele.ȱ Lisainfotȱ peatükkidesȱ käsitletuȱ kohtaȱ annavadȱ elektȬ
roonsedȱmaterjalid.ȱ 2. peatükk  Terviseseisundi hindamine, kliiniline otsustus ja 
õendusdiagnoosid: kuidas määrata täpseid diagnoose  Margaret Lunney  SellesȱpeatükisȱkäsitlebȱdrȱLunneyȱkliiniliseȱotsustuseȱjaȱdiagnostiliseȱmõtlemiseȱ
tähtsust,ȱsamutiȱvajadustȱrakendadaȱrefleksiivsetȱpraktikat.ȱTuuakseȱväljaȱolulineȱ
seosȱterviseseisundiȱterviklikuȱhindamiseȱjaȱõendusdiagnoosiȱtäpsuseȱvahelȱningȱ
rõhutatakseȱ koostöövajadustȱ patsientideȱ jaȱ peredegaȱ koguȱ õendusprotsessiȱ kesȬ
tel.ȱ Konkreetseȱ juhtumiȱ näitelȱ kasutatakseȱ terviseseisundiȱ hindamiseȱ skeemiȱ
(Gordonȱ2007),ȱetȱkogudaȱandmeid,ȱpüstitadaȱhüpoteesȱjaȱkontrollidaȱdiagnoosiȱ
täpsust.ȱPeatükkiȱtäiendavadȱeȬõppematerjalid.ȱVideoȱkajastabȱreaalsetȱjuhtumit,ȱ
milleȱkorralȱõdeȱkasutabȱterviseseisundiȱhindamiseȱskeemiȱpatsiendileȱdiagnoosiȱ
määramiseks.ȱ Video,ȱ millelȱ ekspertȱ kommenteeribȱ kriitilistȱ mõtlemist,ȱ onȱ heaȱ
õppevahend,ȱ misȱ aitabȱ üliõpilastelȱ omandadaȱ terviseseisundiȱ suunatudȱ hindaȬ
mist,ȱetȱkindlaksȱmäärataȱõendusdiagnoosidȱomaȱpatsientidel.ȱȱ 3. peatükk  Õendusdiagnoosid hariduses  Barbara Krainovich-Miller, Fritz Frauenfelder, Maria Müller-Staub  Peatükkȱ onȱ mõeldudȱ eelkõigeȱ õppejõududele.ȱ Tuginedesȱ 2.ȱ peatükile,ȱ tuuakseȱ
väljaȱ erinevadȱ võimalusedȱ jaȱ viisid,ȱ kuidasȱ õpetadaȱ õendusprotsessi,ȱ diagnostiȬ
listȱ mõtlemistȱ ningȱ kliinilistȱ otsustust.ȱ Käsitletakseȱ õendusdiagnoosideȱ järjestaȬ
mistȱ tähtsuseȱ järgiȱ ningȱ selleȱ seostȱ patsiendiȱ oodatavateȱ tulemusteȱ jaȱ õendusȬ
sekkumistega.ȱPeatükkiȱtäiendavadȱeȬõppematerjalid.ȱ 4. peatükk  Õendusdiagnooside tähtsus e-terviselugudes  Jane M. Brokel, Kay C. Avant, Matthias Odenbreit  PeatükisȱkäsitletakseȱõendusabiȱpuudutavateȱkliinilisteȱotsusteȱkajastamistȱeȬterȬ
viseloosȱningȱtuuakseȱväljaȱmitmesuguseidȱvõimalusiȱüliõpilastele,ȱkraadiõppuȬ
ritele,ȱõppejõududeleȱjaȱõendusinformaatikaȱspetsialistidele.ȱKäsitletakseȱeriȱtarȬ
nijateȱ eȬterviselugudeȱ erinevusi,ȱ sealhulgasȱ erinevaidȱ lahendusi,ȱ misȱ tagavadȱ
õendusabiinfoȱolemasoluȱeȬterviseloos.ȱPeatükkiȱtäiendavadȱeȬõppematerjalid.ȱ


70    Õendusdiagnoosid 2012-2014 5. peatükk   Õendusdiagnoosid ja uurimistöö  Margaret Lunney, Maria Müller-Staub  Autoridȱ arutlevadȱ vajaduseȱ üleȱ jätkataȱ uurimistööd,ȱ etȱ täiendadaȱ NANDAȬIȱ
õendusdiagnoosideȱ taksonoomiaȱ tõenditeȱ baasi.ȱ Käsitletavadȱ uurimistöödȱ hõlȬ
mavadȱ mõisteanalüüsiȱ ningȱ valiidsusuuringuidȱsisu,ȱtõlgenduste,ȱkriteeriumideȱ
jaȱ konsensuseȱ valideerimiseks.ȱ Lisaksȱ käsitletakseȱ uuringuid,ȱ misȱ määravadȱ
kindlaksȱkliinilisteȱindikaatoriteȱtundlikkuse,ȱspetsiifilisuseȱjaȱprognoosivaȱväärȬ
tuseȱ teatudȱ sihtgruppides,ȱ ningȱ õendusdiagnoosideȱ täpsuseȱ jaȱ rakendatavuseȱ
uuringuid.ȱPeatükkiȱtäiendavadȱeȬõppematerjalid.ȱ 6. peatükk  Kliiniline otsustus ja õendusdiagnoosid 
õendusjuhtimises T. Heather Herdman, Marcelo Chanes  Autoridȱ arutlevadȱ selleȱ üle,ȱ kuivõrdȱ olulineȱ onȱ õendusabiȱ puudutavaidȱ juhtiȬ
misotsuseidȱlangetadesȱkasutadaȱandmeid,ȱmisȱtuginevadȱstandarditudȱõendusȬ
terminoloogiatele.ȱKunaȱühaȱenamȱpööratakseȱtähelepanuȱpatsiendiȱturvalisuseȬ
le,ȱ shȱ õendusabileȱ kuiȱ otsustavaleȱ tegurileȱ turvalisuseȱ tagamisel,ȱ siisȱ peaksidȱ
õendusjuhidȱ mõistmaȱ õenduskeeleȱ korrektseȱ kasutamiseȱ vajadust,ȱ kuivõrdȱ seeȱ
kajastabȱõdedeȱkliinilisiȱotsuseidȱõendusabis.ȱSamutiȱarutletakseȱselleȱüle,ȱkuidasȱ
kasutadaȱNANDAȬIȬs,ȱNOCisȱjaȱNICisȱsisalduvatȱteavetȱõdedeȱpalganõueteȱpõhȬ
jendamiseksȱ ningȱ õendusmudeliteȱ rakendamiseȱ toetuseks.ȱ Räägitakseȱ kaȱ
õendusjuhtideȱ ülesandestȱ toetadaȱ õendusabiȱ toimimistȱ jaȱ hindamist.ȱ Peatükkiȱ
täiendavadȱeȬõppematerjalid.ȱ 7. peatükk: Õendusabi klassifikatsioonid: kriteeriumid ja 
hinnang  Matthias Odenbreit, Maria Müller-Staub, Jane M. Brokel, Kay C Avant, 
Gail Keenen  EȬterviselooȱ laiaulatuslikȱ kasutuselevõttȱ tervishoiuasutustesȱ jaȱ Ȭsüsteemidesȱ üleȱ
maailmaȱ nõuabȱ õendusabiltȱ mitmesugusteȱ ülesanneteȱ lahendamist.ȱ Üksȱ tõsiseȬ
maidȱülesandeidȱonȱtagadaȱjuurdepääsȱõendusabiȱklassifikatsioonidele,ȱmisȱtoeȬ
tavadȱtõenduspõhisteȱkliinilisteȱotsusteȱturvalistȱdokumenteerimist.ȱAutoridȱanȬ
navadȱ ülevaateȱ mitmestȱ klassifikatsioonistȱ ningȱ käsitlevadȱ kirjandusülevaatestȱ
lähtuvaidȱ põhimõtteid,ȱ milleȱ järgiȱ validaȱ sobivatȱ õendusabiȱ klassifikatsiooniȱ
praktikasȱ rakendamiseks.ȱ Sageliȱ puuduvadȱ valikutegijalȱ vajalikudȱ teadmisedȱ
õendusabiȱ klassifikatsioonideȱ tugevustestȱ jaȱ nõrkustest,ȱ niiȱ tehaksegiȱ valikȱ vaidȱ
paariȱkriteeriumiȱpõhjal.ȱArutletakseȱsuureȱhulgaȱkriteeriumideȱüle,ȱmidaȱtoetaȬ
vadȱõendusteaduslikudȱallikad,ȱningȱkriteeriumideȱmaatriksiȱaluselȱantakseȱklasȬ
sifikatsioonidestȱülevaade.ȱȱ


NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine     71  2. peatükk  Terviseseisundi hindamine, kliiniline otsustus 
ja õendusdiagnoosid: kuidas määrata täpseid 
diagnoose MargaretȱLunneyȱ Õendusprotsessȱkirjeldab,ȱkuidasȱõedȱkorraldavadȱüksikisikute,ȱperede,ȱgruppiȬ
deȱ jaȱ elanikkonnaȱ õendusabi.ȱ Sedaȱ protsessiȱ onȱ laialdaseltȱ tunnustatudȱ alatesȱ
1967.ȱaastastȱ(YuraȱjaȱWalshȱ1967).ȱEsialguȱarvati,ȱetȱõendusprotsessȱkoosnebȱnelȬ
jastȱ komponendist:ȱ patsiendiȱ terviseseisundiȱ hindamine,ȱ õendusabiȱ planeerimiȬ
ne,ȱrakendamineȱjaȱhindamine.ȱEntȱpeagiȱmõistsidȱõendusjuhid,ȱetȱpatsiendiȱseiȬ
sunditȱpeegeldavateȱandmeteȱtähendusȱtulebȱväljaȱselgitadaȱenneȱõendusabiȱplaȬ
neerimistȱ jaȱ sekkumisteȱ sooritamist.ȱ Tänapäevalȱ kirjeldatakseȱ õendusprotsessiȱ
viieetapiliseȱtsüklina,ȱmisȱhõlmabȱterviseseisundiȱhindamist,ȱdiagnoosimist,ȱplaȬ
neerimist,ȱ rakendamistȱ jaȱ hindamistȱ (Americanȱ Nursesȱ Associationȱ 2010,ȱ
DoengesȱjaȱMoorhouseȱ2008,ȱWilkinsonȱ2007).ȱ Õedȱteevadȱterviseseisundiȱhindamiseȱtulemusteȱtähenduseȱkindlaksȱkliiniliseȱ otsustusega.ȱ Kliinilistȱ otsustustȱ defineeritakseȱ järgmiselt:ȱ „Tõlgendusedȱ võiȱ jäȬ
reldusedȱ patsiendiȱ vajaduste,ȱ muredeȱ võiȱ terviseprobleemideȱ kohtaȱ ja/võiȱ otsusȱ
tegutsedaȱ(võiȱtegutsemisestȱhoiduda),ȱkasutadaȱvõiȱkohandadaȱstandardseidȱläȬ
henemisviiseȱ võiȱ improviseeridaȱ uusi,ȱ misȱ vastaksidȱ patsiendiȱ reaktsioonile“ȱ
(Tannerȱ 2006,ȱ lkȱ204).ȱ Õedȱ langetavadȱpidevaltȱ kliinilisiȱ otsuseid,ȱ etȱ tõlgendadaȱ
patsiendiȱ terviseseisundiȱ hindamiseȱ tulemusi.ȱ Needȱ annavadȱ aluseȱ õendusȬ
sekkumistele,ȱmisȱaitavadȱsaavutadaȱpatsiendiȱpositiivseidȱtervisetulemusi.ȱ Igaȱkord,ȱkuiȱõedȱaitavadȱinimestelȱtervistȱsäilitada,ȱpeavadȱnadȱterviseseisunȬ diȱ hindamiseȱ tulemusiȱ tõlgendama,ȱ kunaȱ inimolendiȱ lühiȬȱ jaȱ töömäluȱ mahtȱ onȱ
piiratudȱ(JarroldȱjaȱTowseȱ2006).ȱLühimäluȱonȱ„võimeȱsäilitadaȱinfotȱlühikestȱaeȬ
ga“ȱ(lkȱ39).ȱTöömäluȱonȱ„võimeȱinfotȱmeelesȱpidadaȱajal,ȱkuiȱmõtlemisprotsessisȱ
kasutatakseȱäsjastȱinfotȱjaȱseostatakseȱsedaȱolemasolevagaȱtunnetuslikulȱeesmärȬ
gil“ȱ (lkȱ 39).ȱ Õendusabiȱ tunnetuslikȱ eesmärkȱ onȱ kindlaksȱ tehaȱ patsiendiȱ reaktȬ
sioonȱterviseprobleemileȱvõiȱotsustadaȱkõigeȱotstarbekamaȱsekkumiseȱüle.ȱSeda,ȱ
kuiȱkiirestiȱjaȱkergeltȱliigubȱinimeneȱandmeteȱkogumiseltȱandmeteȱtõlgendamiseȬ
le,ȱselgitabȱilmekaltȱnäideȱisikuȱsooliseȱkuuluvuseȱtuvastamiseȱkohta.ȱTõlgendusȱ
hõlmabȱenamȱkuiȱ20ȱinfoühikut:ȱsoengȱjaȱriietumisstiil,ȱkehakeel,ȱnäokuju,ȱnimiȱjaȱ
hääl.ȱ Meȱ eiȱ mäletaȱ üksikfakte,ȱ meileȱ jääbȱ meeldeȱ üksnesȱ tõlgendusȱ –ȱ meesȱ võiȱ
naine.ȱ Kuiȱõdeȱotsustabȱaidataȱpatsiendiȱvoodistȱtoolileȱistuma,ȱsiisȱtõlgendabȱtaȱenneȱ andmeid,ȱmisȱviitavadȱpatsiendiȱsoovileȱvõiȱvajaduseleȱliikudaȱningȱtemaȱabivaȬ
jaduseleȱ liikumisel.ȱ Õdeȱ võibȱ tõlgendadaȱ järgmisiȱ andmeid:ȱ patsiendilȱ oliȱ päevȱȱ
ȱ


72    Õendusdiagnoosid 2012-2014 tagasiȱ kõhupiirkonnasȱ operatsioon,ȱ talȱ onȱ valuȱ jaȱ taȱ ütlebȱ endȱ olevatȱ liikumiselȱ
ebakindla.ȱ Õendusdiagnoosidȱ onȱ patsiendiȱ terviseseisundiȱ hindamiselȱ kogutudȱ
andmeteȱteaduslikȱtõlgendus,ȱmisȱonȱõendusabiȱplaneerimise,ȱelluviimiseȱjaȱhinȬ
damiseȱaluseks.ȱTõlgendanudȱnäiteksȱandmed,ȱnaguȱsinakasȱnahk,ȱraskendatudȱ
hingamineȱjaȱortopnoe,ȱmäärabȱõdeȱdiagnoosiȱ“Ebatõhusȱhingamine”.ȱȱ Kuusȱaastatȱpärastȱseda,ȱkuiȱYuraȱjaȱWalshȱ(1967)ȱolidȱõendusprotsessiȱkirjelȬ danud,ȱorganiseerisidȱStȱLouisiȱ(USA)ȱõedȱMaryȱAnnȱLavineȱjaȱKristineȱGebbieȱ
konverentsi,ȱkuhuȱ kutsusidȱ sadakondȱõdeȱ USAstȱ jaȱ Kanadast,ȱ etȱ väljaȱselgitadaȱ
needȱandmed,ȱmilleȱtõlgendamineȱõdedeleȱenimȱraskusiȱvalmistabȱ(Gebbieȱ1998).ȱ
Seeȱ oliȱ esimeneȱ õendusdiagnooseȱ käsitlevȱ konverentsȱ ningȱ selleȱ käigusȱ määratiȱ
kindlaksȱ jaȱ defineeritiȱ 80ȱ diagnoosi.ȱ Tänuȱ õendusdiagnoosideȱ assotsiatsiooniȱ
liikmeteȱtööleȱonȱkinnitatudȱdiagnoosideȱhulkȱtollestȱajastȱalatesȱpidevaltȱkasvaȬ
nud.ȱAssotsiatsioon,ȱpraeguȱtuntudȱkuiȱNANDAȱInternationalȱ(NANDAȬI),ȱtoeȬ
tabȱkaȱkäesolevaȱväljaandeȱavaldamist.ȱSellesȱpeatükisȱkäsitletakseȱõdesidȱdiagȬ
noosijatena,ȱ tuuakseȱ väljaȱ õendusprotsessiȱ elluviimiseksȱ vajalikudȱ teadmisedȱ jaȱ
oskused,ȱebamäärasuseȱtaluvuseȱjaȱrefleksiivseȱpraktikaȱtähtsusȱningȱseosȱterviȬ
seseisundiȱ hindamiseȱ tulemusteȱ ningȱ täpseteȱ õendusdiagnoosideȱ vahel.ȱ JuhtuȬ
mianalüüsȱ kirjeldab,ȱ kuidasȱ terviseseisundiȱ hindamineȱ jaȱ kliinilineȱ otsustusȱ taȬ
gavadȱõendusdiagnoosiȱtäpsuse.ȱȱ Õed on diagnoosijad  Õendusdiagnoosiȱmõisteȱkasutuselevõtugaȱsaiȱselgeks,ȱetȱõedȱonȱdiagnoosijad.ȱVaȬ
remȱolidȱõendusabiȱpuudutavadȱkliinilisedȱotsusedȱnähtamatudȱvõiȱneidȱeiȱmainiȬ
tud.ȱ Tänapäevalgiȱ võibȱ õeȱ diagnoosijarolliȱ väheȱ tundaȱ neisȱ tervishoiuasutustes,ȱ
kusȱõedȱeiȱkasutaȱõendusdiagnooseȱüldseȱvõiȱkasutavadȱneidȱebatäpselt.ȱÕendusȬ
diagnoosideȱ klassifikatsioonȱ kujundasȱ arusaamaȱ õdedestȱ kuiȱ diagnoosijatest,ȱ kesȱ
peavadȱdiagnoosimiselȱtegemaȱkoostöödȱinimestega,ȱkelleȱheaksȱnadȱtöötavad,ȱetȱ
määrataȱkindlaksȱsobivaimadȱdiagnoosid,ȱmilleȱaluselȱsuunataȱõendusabi.ȱȱ Õenduslikȱ diagnoosimineȱ erinebȱ arstlikustȱ selleȱ poolest,ȱ etȱ võimaluseȱ korralȱ kaasatakseȱ õendusabiȱ keskmesȱ olevȱ inimeneȱ koortööpartnerinaȱ terviseseisundiȱ
hindamisseȱjaȱdiagnoosimisse,ȱkuivõrdȱõendusabiȱonȱsuunatudȱtemaȱheaoluȱsaaȬ
vutamiseleȱvõiȱeneseteostusele.ȱInimeseleȱonȱtemaȱeneseȱkogemusedȱningȱreaktȬ
sioonidȱ terviseprobleemideleȱ jaȱ elusündmusteleȱ eriliseȱ tähendusega,ȱ misȱ koosȬ
töösȱ õegaȱ väljaȱ selgitatakseȱ (Hobbsȱ 2009,ȱ Stefancykȱ 2009).ȱ Eeldatakse,ȱ etȱ mitteȱ
õedȱ omaȱ diagnoosideȱ jaȱ sekkumistegaȱeiȱ teeȱ inimesiȱ terveks,ȱ vaidȱ inimesedȱ terȬ
venevadȱ tänuȱ omaeneseȱ käitumisele.ȱ Seegaȱ onȱ olulineȱ õeȱ jaȱ inimeseȱ koostöö,ȱ etȱ
määrataȱtäpneȱõendusdiagnoosȱjaȱkorraldadaȱedasineȱõendusabi,ȱmisȱaitaksȱiniȬ
meselȱ saavutadaȱ positiivseidȱ tervistulemusiȱ jaȱ terviskäitumiseȱ muutust.ȱ
Õendussekkumised,ȱ misȱ johtuvadȱ inimreaktsiooneȱ käsitlevatestȱ diagnoosidest,ȱ
pakuvadȱ lisavõimalusiȱ (meditsiiniliseȱ probleemiȱ lahendamiseȱ kõrval)ȱ terviseȱ
edendamiseks,ȱkaitsmiseksȱjaȱtaastamiseks.ȱ Õenduseȱkeskmesȱonȱtervisȱjaȱinimeneȱ–ȱneedȱonȱkaksȱkõigeȱkeerukamatȱteaȬ duslikkuȱnähtust,ȱkeerukamadkiȱkuiȱnäiteksȱastronoomiaȱvõiȱkeemia.ȱTervisegaȱ
seotudȱ nähtusedȱ (ntȱ uni,ȱ mugavustunneȱ võiȱ toitumine)ȱ onȱ keerukad,ȱ kunaȱ hõlȬ
mavadȱinimeseȱkogemusi.ȱMeȱeiȱsaaȱagaȱkunagiȱtäpseltȱteada,ȱmidaȱteisedȱinimeȬ


NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine     73  sedȱ kogevad,ȱ kuigiȱ õenduseȱ eesmärkȱ onȱ needȱ kogemusedȱ jaȱ reaktsioonidȱ kindȬ
laksȱtehaȱningȱnendestȱlähtuvaltȱtoetustȱpakkuda.ȱKonkreetseȱinimeseȱreaktsiooȬ
neȱ väljendavadȱ märgidȱ võivadȱ viidataȱ vägaȱ erinevateleȱ diagnoosidele,ȱ samutiȱ
mõjutavadȱ diagnoosiȱ määramistȱ mitmesugusedȱ kontekstitegurid,ȱ näiteksȱ kulȬ
tuur.ȱPaljudȱuurimusedȱonȱkinnitanud,ȱetȱkliinilisteȱjuhtumiteȱtõlgendusedȱkipuȬ
vadȱolemaȱebatäpsemad,ȱkuiȱandmedȱtegelikultȱnäitavadȱ(Lunneyȱ2008).ȱ Kunaȱ õendusabiȱ lähtubȱ õendusdiagnoosidest,ȱ peavadȱ õedȱ arendamaȱ omaȱ diagnoosimisoskust.ȱ Diagnoosijateksȱ nimetatakseȱ inimesi,ȱ kesȱ tõlgendavadȱ
andmeidȱ omaȱ kutsepädevuseȱ piires,ȱ etȱ osutadaȱ soovitudȱ teenust.ȱ Näiteksȱ peabȱ
automehaanikȱ suutmaȱ diagnoosida,ȱ miksȱ autoȱ eiȱ käivitu,ȱ enneȱ kuiȱ taȱ sedaȱ reȬ
montimaȱ asub.ȱ Andmeteȱ tõlgendamiselȱ eiȱ tohiȱ eksida.ȱ Heaȱ diagnoosijaȱ peabȱ
olemaȱtähelepanelik,ȱsestȱalatiȱeksisteeribȱoht,ȱetȱandmeteȱtõlgendusȱeiȱoleȱtäpne.ȱ
Õendusesȱ tähendabȱ heaksȱ diagnoosijaksȱ saamineȱ kutseoskusteȱ jaȱ isiksuseomaȬ
dusteȱ arendamist.ȱ Diagnoosimisoskuseȱ arendamiseȱ aluseksȱ onȱ kaksȱ pädevusȬ
valdkonda:ȱȱ ȱ ƒ Diagnoosimineȱõendusesȱnõuabȱintellektuaalseid,ȱsuhtlemisȬȱjaȱtehnilisiȱoskusi.ȱ ƒ Diagnoosimineȱõendusesȱnõuabȱebamäärasuseȱtalumistȱjaȱrefleksiivsetȱpraktikat.ȱȱ Intellektuaalsed, suhtlemis- ja tehnilised oskused  Intellektuaalsed oskused  Alustameȱintellektuaalsestȱkompetentsusest,ȱkunaȱseeȱonȱõenduseȱnähtamatuȱasȬ
pekt,ȱmisȱonȱvägaȱolulineȱheaksȱdiagnoosijaksȱsaamisel.ȱIntellektuaalsedȱoskusedȱ
hõlmavadȱ niiȱ teadmisiȱ õendusdiagnoosidestȱ kuiȱ kaȱ mõtlemisprotsesseȱ nendeȱ
teadmisteȱrakendamiseks.ȱÕedȱpeavadȱomandamaȱteadmisiȱdiagnoosidest,ȱnenȬ
deȱ definitsioonidestȱ jaȱ määravatestȱ tunnustestȱ (eritiȱ nendestȱ tunnustest,ȱ misȱ onȱ
sagedasedȱ sellesȱ elanikkonnarühmas,ȱ kellegaȱ nadȱ töötavad),ȱ sekkumistestȱ jaȱ
andmeteȱanalüüsimisest/tõlgendamisestȱdiagnoosimisel.ȱNeedȱteadmisedȱonȱulaȬ
tuslikudȱjaȱkeerukad,ȱentȱõedȱeiȱpeaksȱneidȱmitteȱpäheȱõppima,ȱvaidȱeelkõigeȱosȬ
kamaȱvajalikkuȱinfotȱotsida.ȱSelleksȱtarvilikudȱressursidȱpeaksidȱolemaȱneileȱtaȬ
gatud.ȱ Intellektuaalsesȱvaldkonnasȱonȱteadmisteȱkõrvalȱvägaȱtähtisȱkaȱmõtlemisvõime.ȱ Kuigiȱtraditsiooniliseltȱeiȱoleȱõendusesȱmõtlemisprotsesseȱeritiȱpaljuȱrõhutatud,ȱonȱ
needȱ õendusdiagnoosideȱ rakendamiselȱ vägaȱ olulised.ȱ Analüüsioskus,ȱ kriitilineȱ
mõtlemineȱjaȱstandarditeȱjärgimineȱonȱneedȱkolmȱmõtlemisprotsessi,ȱmisȱonȱvajaliȬ
kudȱ täpseȱ õendusdiagnoosiȱ määramiseksȱ (Schefferȱ jaȱ Rubenfeldȱ 2000,ȱ Tannerȱ
2006).ȱNeidȱoskusiȱsaabȱarendada,ȱarutledesȱnäiteksȱselleȱüle,ȱkuidasȱsüstematiseeȬ
rida/grupeeridaȱ andmeidȱ täpseȱ diagnoosiȱ määramiseksȱ võiȱ kuidasȱ onȱ andmedȱ
diagnoosidegaȱseotud.ȱSamutiȱsaabȱuurimistulemusteleȱtuginedesȱvõrreldaȱolemasȬ
olevaidȱjaȱeeldatavaidȱandmeid.ȱUurimistulemusedȱonȱnäidanud,ȱetȱsarnaseȱhariȬ
dustasemeȱjaȱkogemusegaȱinimesteȱmõtlemisvõimeȱvõibȱollaȱvägaȱerinevȱ(Jarroldȱ
jaȱTowseȱ2006,ȱLunneyȱ1992,ȱSternbergȱ1997,ȱWillinghanȱ2007).ȱȱ


74    Õendusdiagnoosid 2012-2014 Eriȱteadusvaldkondadeȱuurimistulemusedȱnäitavad,ȱetȱmõtlemisprotsessidȱonȱ arendatavadȱ (Sternbergȱ 1997,ȱ Willinghamȱ 2007).ȱ Samutiȱ onȱ õendusteaduslikudȱ
uurimistöödȱ näidanud,ȱ etȱ kriitiliseȱ mõtlemiseȱ võimeȱ onȱ vägaȱ varieeruvȱ ningȱ etȱ
kriitilistȱmõtlemistȱjaȱkliinilistȱotsustustȱsaabȱkoolituseȱjaȱtahtepingutusegaȱarenȬ
dadaȱ (Tannerȱ 2006).ȱ Sedaȱ tehakseȱ energia,ȱ keskendumiseȱ jaȱ toetuseȱ kaudu.ȱ ÜliȬ
õpilastelȱjaȱõdedelȱtulebȱmõelda,ȱkuidasȱtoimubȱnendeȱomaȱmõtlemineȱ–ȱseeȱonȱ
metakognitsioonȱ (Kuiperȱ jaȱ Pesutȱ 2004).ȱ Selleksȱ kasutatakseȱ õenduspraktikasȱ
olulisiȱ mõtlemiseȱ põhimõisteid.ȱ Delphiȱ uuringugaȱ (Rubenfeldȱ jaȱ Schefferȱ 2010,ȱ
SchefferȱjaȱRubenfeldȱ2000),ȱmillesȱosalesidȱõedȬeksperdidȱjaȱmisȱkäsitlesȱkriitilistȱ
mõtlemist,ȱ tehtiȱ kindlaksȱ seitseȱ kognitiivsetȱ oskustȱ jaȱ kümmeȱ mõtlemisharjuȬ
must,ȱ midaȱ peetakseȱ õenduspraktikasȱ eritiȱ oluliseks.ȱ Neidȱ 17tȱ mõtlemiseȱ põhiȬ
mõistetȱ peaksidȱ õedȱ kasutamaȱ omaȱ mõtlemiseȱ analüüsimiseks.ȱ Igasȱ
õendussituatsioonisȱ rakendatakseȱ kahtȱ võiȱ enamatȱ kognitiivsetȱ oskust.ȱ MõtleȬ
misharjumusedȱtoetavadȱkognitiivseidȱoskusi.ȱKriitiliseȱmõtlemiseȱoskusteȱkomȬ
binatsioon,ȱmisȱonȱvajalikȱkliinilistesȱsituatsioonides,ȱonȱunikaalne,ȱmistõttuȱpeaȬ
vadȱ õedȱ arendamaȱ kõikiȱ kriitiliseȱ mõtlemiseȱ protsesse,ȱ mitteȱ keskendumaȱ vaidȱ
mõneleȱneistȱ(Lunneyȱ2010).ȱ Kriitiliseȱmõtlemiseȱvõimeȱonȱolulineȱselleks,ȱetȱtõlgendadaȱpatsiendiȱandmeidȱ täpseltȱningȱvalidaȱsobivadȱsekkumisedȱjaȱtulemused.ȱSeegaȱonȱkõrgetasemeliseȱ
mõtlemisvõimeȱ arendamineȱ esmatähtis.ȱ Selleȱ eesmärgiȱ nimelȱ võiksidȱ õedȱ jaȱ
õendusüliõpilased:ȱ ȱ ƒ rakendadaȱpigemȱmõtlemisprotsesse,ȱselmetȱteisteȱteadmisiȱüleȱvõtta;ȱ ƒ mõeldaȱõppimiseȱajalȱrohkemȱpõhimõisteteȱüle,ȱselmetȱteadmisiȱpäheȱõppida;ȱ ƒ pöördudaȱabiȱsaamiseksȱnäiteksȱõppejõudude,ȱteisteȱõdedeȱvõiȱpatsientideȱ poole,ȱetȱmõtlemisprotsesseȱkontrollida;ȱ ƒ arendadaȱmõtlemiskindlust.ȱ Suhtlemisoskused  Headeȱ suhtlemisoskustegaȱ õedȱ onȱ edukamadȱ õendusdiagnoosideȱ kasutajad.ȱ
Suhtlemisoskusedȱonȱvajalikudȱselleks,ȱetȱpatsiendidȱusaldaksidȱõdesidȱpiisavaltȱ
ningȱ avaldaksidȱ omaȱ reaktsiooneȱ terviseprobleemideleȱ jaȱ elusündmustele.ȱ Heaȱ
suhtlemisvõimeȱaitabȱvõitaȱusaldust.ȱ Õedȱpeavadȱeeldama,ȱetȱnadȱeiȱtunneȱteisiȱinimesiȱ(Munhallȱ1993)ȱjaȱetȱainusȱ viisȱnendeȱtundmaõppimiseksȱonȱsuhtlemine,ȱeritiȱkuulamine.ȱÕed,ȱkesȱarvavadȱ
endȱ patsienteȱ tundvatȱ ilmaȱ neidȱ kuulamata,ȱ eiȱ suudaȱ täpseltȱ diagnoosida.ȱ
Õendusdiagnooseȱ saabȱ kõigeȱ tõhusamaltȱ rakendadaȱ koostöösȱ patsientide,ȱ pereȬ
de,ȱgruppideȱjaȱelanikkonnaga.ȱLunneyȱjtȱ(2009)ȱkoostatudȱraamatȱsisaldabȱjuhtumiȬ
analüüsidelȱ põhinevaidȱ näiteidȱ koostööstȱ patsientideȱ jaȱ peredega.ȱ Koostööȱ eelȬ
dab,ȱetȱõedȱräägiksidȱinimestegaȱlugupidavaltȱjaȱhoolivalt,ȱkuulaksidȱneidȱtäheȬ
lepanelikult,ȱaustaksidȱnendeȱseisukohtiȱningȱteaksid,ȱkuidasȱpatsientideȱjaȱpereȬ
deȱ arusaamasidȱ kontrollida.ȱ Nendeȱ oskusteȱ omandamineȱ eiȱ oleȱ lihtne,ȱ mistõttuȱ
peabȱ suhtlemisoskusteȱ kujundamineȱ olemaȱ õendusdiagnoosideȱ õppimiseȱ lahuȬ
tamatuȱosa.ȱ


NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine     75  Tehnilised oskused  Patsiendiȱ terviseseisundiȱ hindamineȱ onȱ üksȱ tehnilistestȱ põhioskustest.ȱ ÕenȬ
dusdiagnoosideȱkasutamiseȱaluseksȱonȱkehtivadȱjaȱusaldusväärsedȱandmed,ȱmisȬ
tõttuȱonȱvägaȱtähtis,ȱetȱõedȱarendaksidȱoskustȱvõttaȱtäielikkuȱjaȱtäpsetȱanamneesiȱ
ningȱtehaȱfüüsilistȱläbivaatust.ȱNeidȱoskusiȱomandatakseȱteemakohastelȱkursusȬ
telȱ ningȱ terviseseisundiȱ hindamistȱ käsitlevateȱ õendusõpikuteȱ järgi.ȱ Näiteksȱ eelȬ
dabȱvaluȱdiagnoosimineȱjaȱraviȱeriteadmisiȱhindamisest,ȱkaasaȱarvatudȱmeetodidȱ
valuȱ tüübi,ȱ asukoha,ȱ mõjuriteȱ jmȱ väljaselgitamiseks.ȱ Samaȱ kehtibȱ paljudeȱ diagȬ
nostilisteȱpõhimõistete,ȱnäiteksȱ“Häiritudȱkehataju”ȱkohta.ȱȱ Patsiendiȱterviseseisundiȱhindamineȱonȱõenduslikȱsiis,ȱkuiȱandmeidȱkogutakseȱ õendusabiȱ tarbeks.ȱ Elundkondadeȱ läbivaatuseȱ andmed,ȱ milleȱ aluselȱ pannakseȱ
meditsiinilineȱ diagnoos,ȱ eiȱ oleȱ piisavadȱ õendusdiagnoosiȱ määramiseks.ȱ Kunaȱ
õendusdiagnoosideȱ täpsusȱ onȱ vägaȱ tähtis,ȱ kasutatakseȱ tervishoiusȱ muidkiȱ hinȬ
damisraamistikke,ȱ näiteksȱ Gordoniȱ (2007)ȱ terviseseisundiȱ hindamiseȱ skeemi.ȱ
Skeemiȱ kasutatakseȱ selleȱ peatükiȱ lõpusȱ juhtumianalüüsiȱ näites,ȱ etȱ kirjeldadaȱ
õendusdiagnoosideȱ määramistȱ andmeteȱ põhjal,ȱ misȱ onȱ kogutudȱ patsiendiȱ seiȬ
sundiȱhindamisel.ȱ Isiksuslikud tugevused: ebamäärasuse taluvus ja reflek-
siivne praktika  Kuivõrdȱõendusesȱtehtavadȱotsusedȱonȱkeerukadȱningȱkliinilineȱotsustusȱnõuabȱ
järjepidevatȱ õppimist,ȱ tulebȱ arendadaȱ refleksiivsetȱ praktikatȱ ningȱ võimetȱ taludaȱ
ebamäärasust.ȱ Õeȱ igaȱ otsusȱ sõltubȱ konkreetsestȱ situatsioonistȱ ningȱ õendusabiȱ
saavaȱ üksikisiku,ȱ pere,ȱ grupiȱ võiȱ elanikkonnaȱ iseloomust.ȱ Õedȱ kogevadȱ erineȬ
vaidȱ situatsioone,ȱ misȱ võivadȱ diagnoosimisvõimetȱ positiivseltȱ mõjutada.ȱ EbaȬ
määrasuseȱ taluvusȱ jaȱ refleksiivneȱ praktikaȱ võimaldavadȱ õdedelȱ neisȱ situatsiooȬ
nidesȱ kogetutȱ seostada,ȱ misȱ tagabȱ nendeȱ kutsealaseȱ arenguȱ algajastȱ eksperdiksȱ
(Bennerȱ1984,ȱBenner,ȱTannerȱjaȱChelseaȱ1996,ȱ2009).ȱȱ Ebamäärasuse taluvus  Kunaȱ kliinilisiȱ situatsiooneȱ mõjutavadȱ paljudȱ teguridȱ (ntȱ asutuseȱ tegevusjuhenȬ
did,ȱõeȱametijuhend,ȱvahenditeȱolemasolu),ȱonȱebamäärasuseȱtaluvusȱõdedeleȱvaȬ
jalik.ȱEbamäärasuseȱtaluvusȱvõimaldabȱdiagnoosimiselȱarvestadaȱpaljudeȱmõjuriȬ
tegaȱ ningȱ keskendudaȱ kõigeȱ täpsemateleȱ diagnoosidele,ȱ misȱ tagaksidȱ kvaliteetȬ
sedȱteenusedȱüksikisikutele,ȱperedeleȱjaȱelanikkonnale.ȱȱ Inimesed,ȱ kelleleȱ õedȱ abiȱ osutavad,ȱ onȱ äärmiseltȱ keerukadȱ jaȱ erinevad,ȱ misȱ ilmnebȱselgeltȱsiis,ȱkuiȱkeskendutakseȱrohkemȱinimeseȱreaktsioonileȱvõiȱkogemuȬ
seleȱkuiȱtemaȱhaigusele.ȱSeegaȱonȱebamäärasusȱootuspäraneȱjaȱõedȱpeaksidȱselleȬ
gaȱharjuma.ȱEbakindlustȱkäsitlevatesȱuuringutesȱonȱleitud,ȱetȱebamäärasuseȱkarȬ
tustȱ põhjustabȱ hirmȱ negatiivseȱ hinnanguȱ eesȱ (Trautmann,ȱ Vieiderȱ jaȱ Wakkerȱ
2008).ȱ Õendusjuhidȱ jaȱ Ȭõppejõudȱ saavadȱ aidataȱüliõpilastelȱ jaȱ õdedelȱ ebamääraȬ
suseȱtaluvustȱtõsta,ȱvähendadesȱnendeȱhirmuȱnegatiivseteȱhinnanguteȱees,ȱtuuesȱ
väljaȱ ebamäärasuseȱ kuiȱ õetööȱ lahutamatuȱ osaȱ ningȱ ollesȱ iseȱ ebamäärasuseȱ taluȬ
miselȱeeskujuks.ȱ


76    Õendusdiagnoosid 2012-2014 Refleksiivne praktika  Refleksiivseksȱpraktikaksȱnimetatakseȱprotsessi,ȱmilleȱkäigusȱanalüüsitakseȱomaȱ
tundeidȱ jaȱ käitumistȱ kliinilisteȱ sündmusteȱ ajalȱ võiȱ nendegaȱ seoses,ȱ etȱ edaspidiȬ
seidȱsündmusiȱkavandadaȱ(Beam,ȱO’BrienȱjaȱNealȱ2010).ȱRefleksiivneȱpraktikaȱonȱ
enesehindamiseȱ eeltingimusȱ ningȱ selleȱ käigusȱ tulebȱ väljaȱ tuuaȱ omaȱ nõrkusedȱ jaȱ
vead.ȱ Omaeneseȱ käitumiseȱ jaȱ mõtlemise,ȱ shȱ diagnostiliseȱ mõtlemiseȱ analüüsiȱ
kauduȱ toetabȱ refleksiivneȱ praktikaȱ kliiniliseȱ otsustuseȱ pidevatȱ arengutȱ (Tannerȱ
2006).ȱȱ Terviseseisundi hindamine ja õendusdiagnoos  Igalȱterviseseisundiȱhindamiseȱtasandilȱ–ȱüksikisiku,ȱpereȱvõiȱelanikkonnaȱtasanȬ
dilȱ–ȱkogutakseȱsubjektiivsedȱandmedȱüksikisiku(te)ltȱningȱobjektiivsedȱandmedȱ
diagnostilistestȱ analüüsidestȱ jaȱ muudestȱ allikatest.ȱ Üksikisiku(te)ȱ seisundiȱ hinȬ
damineȱhõlmabȱanamneesiȱ(subjektiivsedȱandmed)ȱjaȱfüüsilistȱläbivaatustȱ(objekȬ
tiivsedȱ andmed)ȱ (Weberȱ jaȱ Kellyȱ 2009).ȱ Perekonnaȱ seisundiȱ hindamineȱ hõlmabȱ
spetsiifiliseȱ infoȱ kogumistȱ pereliikmeteltȱ (subjektiivsedȱ andmed)ȱ jaȱ pereliikmeteȱ
vastastikmõjuȱ vaatlustȱ (objektiivsedȱ andmed)ȱ (Wrightȱ jaȱ Leaheyȱ 2009).ȱ ElanikȬ
konnaȱseisundiȱhindamiselȱkogutakseȱinfotȱsedaȱhaldavateltȱisikuteltȱ(subjektiivȬ
sedȱ andmed)ȱ ningȱ kasutatakseȱ statistilisiȱ andmeidȱ (objektiivsedȱ andmed)ȱ
(AndersonȱjaȱMcFarlaneȱ2010).ȱȱ Täpsedȱõendusdiagnoosidȱsaadakseȱkahtȱtüüpiȱhindamisega:ȱtäielikȱjaȱsuunaȬ tudȱhindamine.ȱSelleksȱetȱkindlaksȱtehaȱüksikisiku,ȱpere,ȱgrupiȱvõiȱelanikkonnaȱ
terviseseisund,ȱ hõlmabȱ täielikȱ hindamineȱ kõikiȱ ȱ õenduslikuȱ hindamiseȱ aspekte,ȱ
näiteksȱ11ȱvaldkondaȱGordoniȱ(2007)ȱterviseseisundiȱhindamiseȱskeemis.ȱÜksikȬ
isikuȱseisundiȱtäielikkuȱhindamistȱtehakseȱnäiteksȱpatsiendiȱvastuvõtmiselȱhaigȬ
lasseȱ võiȱ talleȱ koduõendusteenuseȱ osutamisel.ȱ Suunatudȱ hindamineȱ keskendubȱ
kindlaleȱ terviseprobleemile,ȱ näiteksȱ valu,ȱ unetusȱ võiȱ hingamishäire.ȱ Suunatudȱ
hindamisegaȱ uuritakseȱ põhjalikumaltȱ teatudȱ sümptomeid,ȱ näiteksȱ kaebabȱ patȬ
sientȱhingamisraskusiȱ(„Mulȱonȱraskeȱhingata“).ȱSamutiȱtehakseȱsedaȱsiis,ȱkuiȱonȱ
ohtȱteatudȱprobleemiȱtekkimiseks,ȱnäiteksȱsuuremaȱverejooksuȱohtȱhüübimisvasȬ
taseȱraviȱtõttu.ȱ Patsiendiȱterviseseisundiȱhindamiseȱeesmärgidȱõendusabisȱonȱjärgmised:ȱ
ȱ ƒ Keskendudaȱandmetele,ȱmisȱonȱvajalikudȱinimeseȱreaktsioonideȱjaȱkogemusteȱ väljaselgitamiseks.ȱ ƒ Hinnataȱterviseseisunditȱkoostöösȱüksikisiku,ȱpere,ȱgrupiȱvõiȱelanikkonnaga.ȱ ƒ Tuginedaȱotsusteȱtegemiselȱuurimistulemusteleȱjaȱmuudeleȱtõenditele.ȱ Terviseseisundi hindamise raamistik  Hindamisraamistikudȱ peavadȱ olemaȱ piisavaltȱ mitmekülgsed,ȱ etȱ kogudaȱ andȬ
meidȱõendusabiȱosutamiseksȱterviseȱedendamisel,ȱkaitsmiselȱ(esmane,ȱteiseneȱjaȱ
kolmandaneȱ ennetus)ȱ jaȱ taastamisel.ȱ Tervisedendusȱ onȱ suunatudȱ tervisetasemeȱ
tõstmiseȱ positiivseteleȱ aspektideleȱ võiȱ eneseteostuseleȱ (Pender,ȱ Murdaughȱ jaȱ


NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine     77  Parsonsȱ2011).ȱTervisedenduslikuȱdiagnoosiȱnäiteksȱonȱ“Valmisolekȱküllaldaseksȱ
uneks”.ȱ Tervisekaitseȱ onȱ protsess,ȱ milleȱ vältelȱ aidatakseȱ inimestelȱ vähendadaȱ
terviseriskeȱ jaȱ kaitstaȱ endȱ terviseohtudeȱ eestȱ (Pender,ȱ Murdaughȱ jaȱ Parsonsȱ
2011).ȱ Tervisekaitsetȱ käsitlevaȱ diagnoosiȱ näiteksȱ onȱ “Infektsiooniȱ risk”.ȱ Terviseȱ
taastamine,ȱnimetatakseȱkaȱhaiguseȱjuhtimiseks,ȱonȱprotsess,ȱmilleȱvältelȱaidatakȬ
seȱ inimeselȱ terviseprobleemidegaȱ toimeȱ tulla.ȱ Õendusdiagnoosid,ȱ naguȱ “Valu”,ȱ
“Ärevus”,ȱ“Hirm”ȱjaȱ“Ebatõhusȱiseseisevȱtervisejuhtimine”,ȱonȱterviseȱtaastamistȱ
käsitlevateȱdiagnoosideȱnäited.ȱȱ Täpseteȱ õendusdiagnoosideȱ määramiseksȱ kasutatakseȱ laialdaseltȱ terviseseiȬ sundiȱ hindamiseȱ skeemiȱ (Gordonȱ 2007),ȱ misȱ hõlmabȱ 11tȱ üksikisiku,ȱ perekonna,ȱ
grupiȱ võiȱ elanikkonnaȱ terviseȱ aspektiȱ (vtȱ ptkȱ lisaȱ “Terviseseisundiȱ hindamiseȱ
skeem”).ȱȱ Terviseseisundi hindamisega kaasnev diagnostiline mõtlemine  Diagnostiliseȱ mõtlemisega,ȱ misȱ terviseseisundiȱ hindamisegaȱ kaasneb,ȱ tehakseȱ
kindlaksȱmärgid,ȱmääratakseȱesialgsedȱdiagnoosid,ȱvõrreldakseȱmärkeȱesialgseteȱ
diagnoosidega,ȱkogutakseȱspetsiifilisiȱandmeidȱjaȱkontrollitakseȱdiagnoosideȱkehȬ
tivust.ȱTulebȱjärgidaȱalljärgnevaidȱpõhimõtteid:ȱ ȱ ƒ Üksikisik,ȱpere,ȱgruppȱvõiȱelanikkondȱkaasatakseȱterviseseisundiȱhindamiseȱjaȱ diagnoosimiseȱprotsessi.ȱȱ ƒ Võimalikkeȱdiagnooseȱkaalutakseȱterviseseisundiȱhindamiseȱajalȱpidevalt;ȱneidȱ kasutatakseȱvastavaltȱterviseseisundiȱhindamiseȱjuhendile,ȱetȱkogudaȱdiagȬ
noosimiseksȱvajalikkeȱandmeid.ȱ ƒ LõplikȱdiagnoosȱmääratakseȱpärastȱterviseseisundiȱtäielikuȱhindamiseȱlõpetaȬ mist;ȱigaȱelamistoiminguȱhindamineȱannabȱõeleȱjaȱpatsiendileȱteavetȱvõimalikeȱ
diagnoosideȱkohta.ȱ Märkide äratundmine  Õdeȱ tunnebȱ äraȱ märkeȱ niiȱ diagnoosimiseȱ algetapisȱ kuiȱ kaȱ koguȱ protsessiȱ vältel.ȱ
Märkȱsisaldabȱandmeidȱ(ntȱhingamissagedus),ȱmidaȱõdeȱpatsiendiȱterviseseisunȬ
diȱ hindamiselȱ teadlikultȱ kogubȱ võiȱ tahtmatultȱ märkab.ȱ Terviseseisundiȱ teadlikȱ
hindamineȱ tähendabȱ õendusabiksȱ vajalikeȱ andmeteȱ eesmärgipärastȱ kogumist.ȱ
Tahtmatuȱhindamineȱtähendabȱolulisteȱmärkideȱootamatutȱäratundmist.ȱKuiȱõedȱ
mõtlevadȱ sellele,ȱ midaȱ nadȱ kliinilistesȱ situatsioonidesȱ onȱ näinud,ȱ kuulnudȱ jaȱ
kombelnud,ȱ millistȱ lõhnaȱ võiȱ maitsetȱ tundnud,ȱ siisȱ märkavadȱ nadȱ õendusdiagȬ
noosideleȱ iseloomulikkeȱ märke.ȱ Õdeȱ mõtlebȱ tervishoiuteenuseȱ kasutajatȱ puuduȬ
tavaleȱ infoleȱ seosesȱ sellega,ȱ midaȱ taȱ teabȱ teenusekasutajaȱ terviseseisundistȱ võiȱ
elusituatsioonist.ȱ Õedȱ kasutavadȱ infot,ȱ tuginedesȱ väljakujunenudȱ arusaamadeleȱ
sellest,ȱ misȱ ühesȱ võiȱ teisesȱ olukorrasȱ tavaliseltȱ toimub.ȱ Õdeȱ märkabȱ patsiendiȱ
terviseprobleemileȱ mitteomastȱ hingamissagedustȱ (ntȱ päevȱ pärastȱ kõhuoperatȬ
siooni)ȱ võiȱ muidȱ kliiniliseȱ situatsiooniȱ aspekteȱ (ntȱ pärastȱ seda,ȱ kuiȱ patsientȱ onȱ
sooritanudȱ pingutustȱ nõudvaȱ harjutuse).ȱ Eriliseȱ tähendusegaȱ märkideȱ äratundȬ
mineȱsõltubȱmälluȱtalletatudȱteadmistest,ȱmidaȱkasutatakseȱselleks,ȱetȱvõrreldaȱolemasȬ
olevaidȱjaȱeeldatavaidȱandmeid.ȱ


78    Õendusdiagnoosid 2012-2014 Võimalike diagnooside määramine  DiagnoosimiseȱalgetapisȱtäheldatudȱmärkideȱtähendusȱonȱmõistetavȱvaidȱselȱjuȬ
hul,ȱ kuiȱ neileȱ onȱ konkreetsesȱ kliinilisesȱ situatsioonisȱ olemasȱ selgitus.ȱ Seeȱ onȱ akȬ
tiivneȱ mõtlemisprotsess ,ȱ millesȱ õdeȱ püüabȱ omaȱ teadmisteleȱ tuginedesȱ olemasoleȬ vaidȱandmeidȱseletada.ȱSageliȱtulebȱkaaludaȱmitutȱvõimalikkuȱdiagnoosiȱvõiȱseleȬ
tust.ȱMõnikordȱonȱtäheldatudȱmärkidelȱvaidȱüksȱmõistlikȱtähendus.ȱNäiteksȱkuiȱ
äsjaȱ lõikuseksȱ haiglasseȱ vastuȱ võetudȱ naineȱ hingeldabȱ jaȱ esitabȱ õeleȱ kiirustadesȱ
arvukaltȱküsimusi,ȱeiȱoleȱmärgidȱpiisavaltȱspetsiifilised,ȱetȱkaaludaȱvaidȱühtȱvõiȬ
malikkuȱ diagnoosi.ȱ Selȱ juhulȱ kaalubȱ õdeȱ mitutȱ erinevatȱ selgitustȱ niisugusteleȱ
märkideleȱnaguȱhirm,ȱärevus,ȱhingamisprobleemȱjne.ȱÕdeȱkuiȱdiagnoosijaȱväldibȱ
diagnoosiȱmääramistȱenne,ȱkuiȱtalȱonȱpiisavaltȱandmeid,ȱmisȱdiagnoosiȱtoetavad.ȱ
Paindlikȱmõtlemineȱvõimaldabȱõelȱkaaludaȱmitutȱvõimalikkuȱdiagnoosi.ȱLoogiliȬ
neȱ mõtlemine,ȱ koostööȱ patsiendigaȱ jaȱ piisavadȱ andmedȱ võimaldavadȱ tuletadaȱ
kõigeȱtäpsemaȱdiagnoosi.ȱ Märkide võrdlemine võimalike diagnoosidega   Hindamisprotsessisȱ analüüsitakseȱmärkeȱvõimalikeȱdiagnoosideȱalusel.ȱHinnatakȬ seȱ seda,ȱ kasȱ olemasolevadȱ märgidȱ langevadȱ kokkuȱ eeldatavateȱ märkidega,ȱ misȱ
kõnealuseidȱ diagnooseȱ tavaliseltȱ iseloomustavad.ȱ Diagnoosideleȱ iseloomulikeȱ
eeldatavateȱ märkideȱ kohtaȱ võibȱ leidaȱ infotȱ sellestȱ raamatustȱ võiȱ uuematestȱ kirȬ
jandusallikatest,ȱ misȱ käsitlevadȱ konkreetseidȱ nähtusi,ȱ näiteksȱ valu,ȱ toimetulekȱ
võiȱvedelikukogus.ȱMärkideȱjaȱnendegaȱseotudȱdiagnoosideȱhindamiselȱvõibȱõdeȱ
jõudaȱ järeldusele,ȱ etȱ talȱ puuduvadȱ piisavadȱ tõendidȱ diagnoosiȱ määramiseksȱ võiȱ
etȱ tõendeidȱ onȱ üheȱ sobivaȱ diagnoosiȱ jaoksȱ piisavalt.ȱ Kuiȱ õdeȱ otsustab,ȱ etȱ diagȬ
noosiȱ määramiseksȱ eiȱ oleȱ küllaldaseltȱ andmeid,ȱ onȱ järgmineȱ sammȱ lisamärkideȱ
suunatudȱotsing.ȱKuiȱõdeȱotsustab,ȱetȱandmeidȱonȱpiisavalt,ȱmäärabȱtaȱdiagnoosiȱ
ningȱkontrollibȱselleȱkehtivust.ȱ Andmete suunatud kogumine   VõimalikeȱdiagnoosideȱkinnitamiseksȱvõiȱvälistamiseksȱvõibȱsuunavateȱküsimusȬ
tegaȱ kogudaȱ lisamärke,ȱ etȱ saadaȱ andmeidȱ üheȱ võiȱ enamaȱ diagnoosiȱ tarvis.ȱ EelȬ
toodudȱoperatsioonieelseȱpatsiendiȱnäitesȱvõiksȱõdeȱküsida,ȱmidaȱpatsientȱlõikuȬ
sestȱarvab.ȱVastusȱniisuguseleȱavatudȱküsimuseleȱvõibȱandaȱinfot,ȱmisȱtoetabȱpalȬ
jusidȱ võimalikkeȱ psühhosotsiaalseȱ valdkonnaȱ diagnoose.ȱ Kuiȱ patsientȱ kõnelebȱ
surmahirmustȱlõikuseȱeesȱvõiȱhirmustȱnarkoosiȱriskideȱees,ȱsaabȱõdeȱhakataȱkinȬ
nitamaȱ diagnoosiȱ “Hirm”ȱ jaȱ välistadaȱ mõneȱ muuȱ võimalikuȱ diagnoosi,ȱ näiteksȱ
“Ärevuse”.ȱAnamneesiȱjaȱfüüsiliseȱläbivaatusegaȱsaabȱkinnitadaȱvõiȱvälistadaȱkiiȬ
reȱ hingamiseȱ bioloogilisedȱ põhjused.ȱ Andmeteȱ suunatudȱ kogumineȱ lõpebȱ siis,ȱ
kuiȱõdeȱanalüüsibȱolemasolevaidȱandmeid,ȱvalibȱväljaȱüheȱvõimalikeȱdiagnoosiȬ
deȱhulgast,ȱvälistabȱneedȱkõikȱvõiȱvaatabȱvõimalikudȱdiagnoosidȱveelȱkordȱüle,ȱetȱ
lisadaȱuusiȱdiagnoose.ȱKuiȱsuunatudȱkogumisegaȱsaadudȱandmedȱtoetavadȱkaaȬ
lutudȱdiagnoosi,ȱsiisȱkontrollitakseȱdiagnoosiȱkehtivust.ȱKuiȱkõikȱdiagnoosidȱväȬ
listatakseȱvõiȱneedȱeiȱleiaȱkinnitust,ȱsiisȱvõetakseȱkaalumiseleȱuuedȱvõiȱjõuabȱõdeȱ
järeldusele,ȱetȱdiagnoosȱpuudub.ȱUuteȱdiagnoosideȱkorralȱjätkubȱandmeteȱsuunaȬ
tudȱkogumineȱseni,ȱkuniȱdiagnoosidȱleiavadȱkinnitustȱvõiȱvälistatakseȱtõenditeleȱ
(märkidele)ȱtuginedes.ȱ


NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine     79  Diagnooside kehtivuse kontrollimine   Kunaȱinimeseȱkäitumineȱonȱkeerukasȱjaȱõdedelȱeiȱoleȱtegelikultȱvõimalikȱ„teada“,ȱ
midaȱteisedȱinimesedȱkogevadȱ(Munhallȱ1993),ȱonȱoluline,ȱetȱlisaksȱmõtlemisȬȱjaȱ
tehnilisteȱoskusteȱrakendamiseleȱteeksidȱõedȱkoostöödȱteisteȱtervishoiuspetsialisȬ
tideȱ jaȱ teenusekasutajatega.ȱ Enamastiȱ peavadȱ õedȱ otsustamaȱ diagnoosideȱ üleȱ
koosȱtervishoiuteenusteȱkasutajatega.ȱÕdeȱvõibȱnäiteksȱöelda:ȱ“Arvestadesȱseda,ȱ
midaȱteȱmulleȱrääkisite,ȱtundub,ȱetȱteȱtunneteȱlõikuseȱeesȱhirmu.ȱOnȱseeȱnii?“ȱPatȬ
siendiȱvastusȱaitabȱdiagnoosiȱkehtivustȱkontrollidaȱvõiȱdiagnoosistȱloobuda.ȱKuiȱ
patsiendiȱ haigus,ȱ arengutaseȱ võiȱ teadmisedȱ koostöödȱ eiȱ võimalda,ȱ võivadȱ õedȱ
kontrollidaȱdiagnoosideȱkehtivustȱteisteȱtervishoiuspetsialistideȱvõiȱpereliikmeteȱ
kaasabil.ȱÕdeȱvõibȱnäiteksȱöelda:ȱ„Arvestadesȱseda,ȱmidaȱteȱomaȱpojastȱrääkisite,ȱ
tundub,ȱetȱtalȱonȱraskeȱtoimeȱtullaȱhaigusestȱpõhjustatudȱstressiga.ȱOnȱseeȱnii?“ȱ
Diagnoosiȱ kehtivuseȱ kontrollimiselȱ koosȱ teiseȱ tervishoiuspetsialistigaȱ võibȱ õdeȱ
öelda:ȱ„Maryȱfüüsiliselȱläbivaatuselȱjõudsinȱjäreldusele,ȱetȱtalȱonȱraskusiȱrögaȱvälȬ
jaköhimisega.ȱ Kasȱ saȱ oledȱ samalȱ seisukohal?“ȱ Kehtivuseȱ kontrollimineȱ koosȱ
kaasosalistegaȱtagabȱtäpseȱdiagnoosi,ȱmisȱonȱaluseksȱõendusprotsessiȱülejäänudȱ
etappidele.ȱDiagnoosidȱpeavadȱolemaȱvägaȱtäpsed,ȱetȱsäästaȱaega,ȱenergiatȱjaȱkuȬ
lutusi,ȱmidaȱnõuavadȱdiagnoosideȱaluselȱmääratudȱsekkumised.ȱȱ Juhtumianalüüsi näide  JuhtumianalüüsiȱautorȱonȱMariaȱCruz,ȱBS,ȱRN,ȱkesȱtegiȱselleȱuuringuȱbakalaureuseõppesȱ
StatenȱIslandiȱKolledžis.ȱTaȱkasutasȱlisasȱtoodudȱ„Terviseseisundiȱhindamiseȱskeemi”.ȱȱ CWȱonȱ30Ȭaastaneȱmees,ȱkesȱtöötabȱsuureȱkrediitkaartideȱfirmaȱturundusosakonȬ
nasȱ Manhattanil.ȱ Taȱ onȱ lõpetamasȱ ärijuhtimiseȱ magistriõpinguidȱ ülikoolis.ȱ CWȱ
peabȱtervistȱvägaȱoluliseksȱjaȱusub,ȱetȱtemaȱtervisȱonȱkorras.ȱViimatiȱoliȱtaȱhaigeȱ
möödunudȱ sügisel,ȱ kuiȱ talȱ oliȱ nohu.ȱ CWȱ püüabȱ säilitadaȱ omaȱ terviseseisunditȱ
tervislikuȱ toitumise,ȱ jõutreeninguteȱ jaȱ hoolikaȱ isiklikuȱ hügieeniga.ȱ Taȱ tarbibȱ alȬ
koholiȱvaidȱseltskondlikelȱüritustelȱjaȱsuitsetabȱvägaȱharva.ȱ Lapsestȱsaadikȱkannatabȱtaȱpsoriaasiȱall.ȱPraeguȱonȱtemaȱvasakulȱsäärelȱsuur,ȱ kuiv,ȱ soomuselineȱ jaȱ vägaȱ sügelevȱ laik.ȱ Taȱ ütleb,ȱ etȱ külastasȱ nahaarstiȱ viimatiȱ
kaksȱaastatȱtagasi,ȱagaȱpeaksȱsedaȱtegemaȱsagedamini.ȱTaȱonȱnahaarstiȱkülastustȱ
edasiȱ lükanud,ȱ kunaȱ teab,ȱ etȱ probleemȱ onȱ krooniline.ȱ CWȱ kasutabȱ regulaarseltȱ
kahtȱravimit:ȱPandeliȱkreemiȱehkȱsteroidkreemiȱpsoriaasiȱraviksȱningȱminoksidiiliȱ
juusteȱ hõrenemiseȱ vastu.ȱ Taȱ kasutabȱ kreemiȱ alati,ȱ kuiȱ psoriaasȱ ägeneb,ȱ sestȱ seeȱ
leevendabȱ ajutiseltȱ sügelust.ȱ CWȱ räägibȱ võimalusestȱ jaȱ soovistȱ pareminiȱ toimeȱ
tullaȱpsoriaasiȱägenemisega.ȱ CWȱ perekonnasȱ onȱ esinenudȱ vaimuhaigusi,ȱ taȱ onȱ muutumasȱ ülekaaluliseks.ȱ Mõlemalȱ vanaemalȱ diagnoositiȱ depressioonȱ jaȱ nadȱ kasutavadȱ ohtraltȱ ravimeid.ȱ
Temaȱ isaȱ onȱ tugevastiȱ ülekaalus,ȱ kuigiȱ nooremanaȱ oliȱ temaȱ vormȱ jaȱ tervisȱ hea.ȱ
CWȱkardab,ȱetȱtaȱvõibȱmuutudaȱomaȱisaȱsarnaseks.ȱ CWȱonȱküllȱmuresȱomaȱterviseȱsäilimiseȱpärast,ȱentȱpoleȱkäinudȱfüüsilistȱterȬ vistȱ kontrollimasȱ üleȱ kaheȱ aasta.ȱ Temaȱ arvatesȱ poleȱ põhjustȱ arstiȱ juurdeȱ minna,ȱ
kuiȱtaȱendȱhästiȱtunneb.ȱPsoriaasȱonȱkroonilineȱhaigusȱjaȱCWȬleȱtundub,ȱetȱmõniȬ
kordȱ ägenebȱ haigusȱ hoolimataȱ sellest,ȱ midaȱ CWȱ teeb.ȱ Kreemȱ onȱ temaȱ arvatesȱ


80    Õendusdiagnoosid 2012-2014 ebamugavȱ jaȱmääribȱ kõikȱära,ȱ misȱ ongiȱ kreemiȱkasutamiselȱ takistuseks.ȱ CWȱarȬ
vab,ȱetȱtaȱsuudabȱkreemiȱkasutada,ȱagaȱpoleȱsedaȱseniȱkorralikultȱteinud.ȱAsjaolu,ȱ
etȱkreemȱonȱebamugavȱjaȱmäärib,ȱhäiribȱteda.ȱ CWȱpüüabȱtoitudaȱtasakaalustatult,ȱentȱmõnikordȱonȱseeȱebaregulaarseȱtööȬȱjaȱ õppeajaȱ tõttuȱ keeruline.ȱ Taȱ tarvitabȱ väheseȱ rasvaȬ,ȱ suhkruȬȱ jaȱ soolasisaldusegaȱ
toiduaineid,ȱ misȱ onȱ samasȱ valgurikkad,ȱ jaȱ piimatooteid.ȱ Tavapärasedȱ einedȱ siȬ
saldavadȱköögiȬȱjaȱpuuvilju,ȱtalȱonȱnõrkusȱmagusaȱjaȱmagustoitudeȱvastu.ȱTemaȱ
isuȱonȱheaȱningȱkehakaaluȱkontrollimiseȱeesmärgilȱonȱtaȱviimaselȱaastalȱosalenudȱ
kaalujälgimiseȱprogrammis.ȱTaȱsaavutasȱeesmärgiksȱseatudȱkehakaalu,ȱmisȱvasȬ
tabȱtemaȱpikkusele,ȱningȱpeabȱjärgimaȱplaani,ȱetȱkaalȱpüsiksȱsamalȱtasemel.ȱMõȬ
nikordȱonȱtalȱpoesȱraskeȱtervislikkeȱtoiduaineidȱvalida,ȱkunaȱvalikȱonȱliigaȱsuur,ȱ
entȱtalleȱmeeldibȱsüüaȱtehaȱjaȱkatsetadaȱuusiȱroogi.ȱPingesȱollesȱnäribȱtaȱküüsi.ȱ CWȱkuseeritusȱonȱnormiȱpiires,ȱuriiniȱvärvusȱonȱhelekollaneȱjaȱsagedusȱumbesȱ viisȱ kordaȱ päevas.ȱ Soolestikuȱ talitlusegaȱ talȱ üldiseltȱ probleemeȱ eiȱ esine,ȱ kuigiȱ
väikesedȱpärakuveenikomudȱtekitavadȱaegȬajaltȱvaevusi.ȱ Tavaliseltȱjalutabȱtaȱtööleȱminnesȱbussipeatusse,ȱmisȱasubȱkolmeȱkvartaliȱkauȬ gusel.ȱEnamikuȱajastȱistubȱtaȱtöölauaȱtaga,ȱkuidȱkäibȱkolmȱkordaȱnädalasȱjõusaaȬ
lisȱsüdameȱjaȱvereringeȱtreenimiseks.ȱTalleȱmeeldibȱkoeragaȱjalutamasȱkäia.ȱKolȬ
melȱõhtulȱnädalasȱviibibȱtaȱmagistriõpingutel.ȱTaȱarmastabȱsõpradeȱvõiȱpereȱseltȬ
sisȱ väljasȱ õhtustȱ süüa,ȱ kinosȱ käiaȱ võiȱ kodusȱ filmeȱ vaadata.ȱ Taȱ reisibȱ sageliȱ lähiȬ
piirkonnas,ȱnäiteksȱAtlanticȱCitys,ȱvõiȱvälismaal.ȱ Tööpäevadelȱmagabȱtaȱtavaliseltȱkaheksaȱtundiȱööȱjooksul,ȱnädalavahetuselȱonȱ uneaegȱ pikem.ȱ CWȱ kasutabȱ unemasinat,ȱ milleȱ helidȱ soodustavadȱ uinumist.ȱ Taȱ
hakkasȱmasinatȱkasutamaȱpärastȱkolimistȱkesklinna,ȱkusȱpidevȱliiklusmüraȱtakisȬ
tasȱuinumist.ȱNüüdȱelabȱtaȱvaiksemasȱpiirkonnas,ȱagaȱikkagiȱonȱilmaȱunemasinaȱ
rahustavateȱhelidetaȱraskeȱuinuda.ȱPäevakavaȱeiȱvõimaldaȱtalȱpäevalȱpuhata,ȱentȱ
taȱtukastabȱbussis,ȱteelȱtööltȱkoju.ȱȱ CWȱ meeleelunditeȱ talitlusȱ onȱ normiȱ piires,ȱ nägemineȱ onȱ 20/20ȱ jaȱ kuulmineȱ normaalne.ȱ Taȱ eitabȱ probleemeȱ maitsmise,ȱ kompimiseȱ võiȱ haistmisegaȱ ningȱ eiȱ
kaebaȱvalusid.ȱ CWȱ enesetajuȱ onȱ positiivneȱ jaȱ enesehinnangȱ mõõdukas.ȱ Taȱ peabȱ endȱ ekstraȬ vertseks,ȱimpulsiivseksȱjaȱperekeskseksȱinimeseks,ȱkellelȱonȱväikeȱlähedasteȱsõpȬ
radeȱjaȱkolleegideȱring.ȱOmaȱtugevusteksȱpeabȱtaȱsihikindlustȱjaȱ„kõikȱvõiȱmitteȱ
midagi“ȱ suhtumist.ȱ Taȱ onȱ ambitsioonikas,ȱ agaȱ samasȱ kaȱ lihtneȱ jaȱ tagasihoidlik.ȱ
Mõnikordȱ püüabȱ taȱ tehaȱ liigaȱ paljuȱ asjuȱ korragaȱ („killustanȱ endȱ liigselt“).ȱ Seeȱ
võibȱtekitadaȱtemasȱtunde,ȱetȱtedaȱonȱkergeȱeksitadaȱjaȱetȱtalȱonȱraskeȱtööleȱkesȬ
kenduda.ȱTemaȱfüüsilineȱminapiltȱonȱsamutiȱpositiivne.ȱTaȱonȱüldiseltȱomaȱväliȬ
musegaȱ rahul,ȱ talleȱ meeldivadȱ temaȱ sümmeetrilisedȱ näojoonedȱ jaȱ kasv.ȱ Samasȱ
tundubȱ talle,ȱ etȱ temaȱ kehaȱ onȱ liigaȱ karvaneȱ jaȱ juuksedȱ liigaȱ hõredad;ȱ taȱ püüabȱ
varjataȱpsoriaasilaike,ȱnäiteksȱhoidudesȱkandmastȱlühikesiȱpükse.ȱ CWȱ juhibȱ turundusosakonda.ȱ Magistriõppesȱ onȱ taȱ õppijarollis,ȱ misȱ nõuabȱ loenguteȱ külastamistȱ jaȱ õppeülesanneteȱ täitmist.ȱ Taȱ onȱ uhkeȱ omaȱ koduȱ üle.ȱ Taȱ
kirjeldabȱomaȱsuhteidȱarmastavate,ȱrahumeelsete,ȱtoetavate,ȱavatuteȱjaȱkonfliktiȬ
vabadena.ȱTaȱonȱpereȱkolmestȱlapsestȱnoorimȱningȱtemaȱsuhtedȱemaȱjaȱõdedegaȱ
onȱvägaȱlähedased.ȱÜldiseltȱonȱtaȱõnnelikȱjaȱrahulȱomaȱperesuhetega,ȱentȱsoovibȱ
enamatȱlähedustȱisaga.ȱPere,ȱsõbradȱjaȱpartnerȱtoetavadȱtedaȱväga.ȱ


NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine     81  CWȱ väitelȱ eiȱ oleȱ talȱ seksuaalelusȱ probleeme.ȱ Taȱ praktiseeribȱ turvaseksiȱ jaȱ onȱ püsisuhtes.ȱ PraeguȱonȱCWȬlȱpaljuȱpingeid:ȱtaȱpeabȱtoimeȱtulemaȱtööȱjaȱõppimisega,ȱmüüȬ maȱmajaȱjaȱostmaȱenneȱsuveȱlõppuȱuue.ȱNaguȱsuhetesȱikka,ȱesinebȱtemalgiȱpinȬ
geidȱomaȱpartneriȱtoetamiseȱtõttu,ȱnäiteksȱUSAȱkodakondsuseȱhankimiselȱjaȱjuhiȬ
loaeksamiȱsooritamisel.ȱ Taȱ tunneb,ȱ etȱigapäevaneȱrutiinneȱ majaomaniku,ȱ tööȬȱjaȱ
magistriõppeȱ kohustusteȱ täitmineȱ tekitabkiȱ pinge,ȱ midaȱ taȱ hindabȱ mõõdukaks.ȱ
Pingeȱ korralȱ ilmnebȱ talȱ üksȱ ebameeldivȱ harjumus:ȱ küünteȱ närimine.ȱ Positiivneȱ
onȱsee,ȱetȱtaȱpüüabȱomaȱtöidȱkorraldadaȱnii,ȱetȱneedȱeiȱkuhjuks,ȱsamutiȱvõtabȱtaȱ
sageliȱpuhkust.ȱÜllatavalȱkombelȱtundubȱtalle,ȱetȱpingedȱeiȱmõjutaȱtedaȱvõiȱtemaȱ
tervistȱnegatiivselt,ȱvaidȱpigemȱsoodustavadȱarengut.ȱ CWȱ kultuuriȬȱ jaȱ peretraditsioonidȱ toetavadȱ pingeliseȱ tööȱ jaȱ puhkuseȱ tasakaaȬ lustatust.ȱ Taȱeiȱ oleȱ vägaȱusklikȱegaȱ tea,ȱ millistȱ rolliȱmängibȱ uskȱ temaȱ terviseseiȬ
sundis.ȱPraeguȱonȱtaȱtervisegaȱrahulȱningȱtunneb,ȱetȱsaavutabȱomaȱeesmärgid.ȱ Terviseandmete analüüs: õendusdiagnoosid   ÕdeȱkaalusȱjärgmisiȱNANDAȬIȱdiagnoose:ȱ“Nahaȱterviklikkuseȱkahjustus”,ȱ“EbaȬ
tõhusȱ tervisehooldus”,ȱ “Vähesedȱ teadmised”,ȱ “Häiritudȱ kehataju”,ȱ “Võimetus”,ȱ
“Valmisolekȱtõhusamaksȱtoimetulekuks”ȱjaȱ“Valmisolekȱtõhusamaksȱiseseisvaksȱ
tervisejuhtimiseks”ȱ(Herdmanȱ2009).ȱ“Nahaȱterviklikkuseȱkahjustus”ȱeiȱoleȱparimȱ
diagnoos,ȱmilleȱaluselȱõendusabiȱkorraldada,ȱkunaȱpsoriaasȱnõuabȱenamastiȱarstiȱ
sekkumist.ȱ Diagnoosistȱ “Ebatõhusȱ tervisehooldus”ȱloobuti,ȱ kunaȱCWȱ eluviisȱ onȱ
üldiseltȱ tervislik.ȱ Diagnoosiȱ “Vähesedȱ teadmised”ȱ kaalutiȱ kuiȱ võimalikku,ȱ agaȱ
seeȱonȱsiiskiȱpigemȱtegur,ȱmisȱmõjutabȱpsoriaasiȱravirežiimiȱjärgimist,ȱsamutiȱonȱ
CWȱteadmisedȱpiisavadȱjaȱõelȱeiȱoleksȱneileȱmidagiȱuutȱlisada.ȱPuudusidȱküllalȬ
dasedȱ andmed,ȱ etȱ kasutadaȱ diagnooseȱ “Häiritudȱ kehataju”ȱ jaȱ“Võimetus”,ȱ ningȱ
kunaȱ CWȱ arvatesȱ poleȱ talȱ tervisegaȱ probleeme,ȱ tundusȱ sobivaimȱ olevatȱ
tervisedenduslikȱ diagnoos.ȱ CWȱ küllȱ tunnistabȱ paljusidȱ pingeid,ȱ entȱ taȱ kasutabȱ
igapäevaelusȱ erinevaidȱ võtteid,ȱ etȱ nendegaȱ toimeȱ tulla.ȱ Seegaȱ toetasidȱ andmedȱ
pigemȱ diagnoosiȱ “Valmisolekȱ tõhusamaksȱ iseseisvaksȱ tervisejuhtimiseks”ȱ kuiȱ
diagnoosiȱ“Valmisolekȱtõhusamaksȱtoimetulekuks”.ȱValitudȱdiagnoosiȱdefineeriȬ
takseȱjärgmiselt:ȱ“Igapäevaeluȱningȱhaiguseȱjaȱselleȱjärelmiȱravirežiimiȱühitamine,ȱ
misȱonȱpiisavȱkonkreetseteȱterviseȬeesmärkideȱsaavutamiseksȱjaȱmidaȱsaabȱtõhusȬ
tada”.ȱOtsustasimeȱkoosȱCWgaȱselleȱdiagnoosiȱaluseksȱvõtta.ȱȱ Diagnoosiȱ“Valmisolekȱtõhusamaksȱiseseisvaksȱtervisejuhtimiseks”ȱmääravadȱ tunnusedȱonȱCWȱsoovȱleevendadaȱnahaprobleemiȱjaȱteadmine,ȱetȱpsoriaasiȱägeȬ
nemistȱ onȱ võimalikȱ vältida.ȱ Temaȱ ebaregulaarneȱ raviȱ eiȱ pruugiȱ ollaȱ kõigeȱ tuleȬ
muslikum,ȱ samutiȱ võibȱ olemasȱ ollaȱ uuemaidȱ jaȱ lihtsamaidȱ ravivõimalusi.ȱ CWȱ
pöörabȱjubaȱtähelepanuȱomaȱterviseȱsäilitamisele,ȱmisȱvähendabȱseisundiȱhalveȬ
nemiseȱohtu.ȱ CWȱpartner,ȱpereliikmedȱjaȱnahaarstȱvõivadȱsamutiȱmõjutadaȱtemaȱkäitumistȱ (Penderȱ jtȱ 2011).ȱ Pereliikmedȱ jaȱ lähedasedȱ võivadȱ CWdȱ toetadaȱ jaȱ julgustadaȱ
kreemiȱigaȱpäevȱkasutama,ȱtuletadesȱtalleȱsedaȱmeeldeȱjaȱkinnitadesȱpositiivseidȱ
tulemusi.ȱSituatsioonȱvõibȱavaldadaȱmõju,ȱkunaȱCWȱeiȱoleȱkauaȱomaȱarstiȱkülasȬ
tanudȱjaȱeiȱpruugiȱteadaȱuusiȱvõimalusi,ȱmisȱvõivadȱosutudaȱtõhusamaksȱkuiȱteȬ
maȱpraeguneȱravi.ȱ


82    Õendusdiagnoosid 2012-2014 Õendusabi tulemuste klassifikatsioon   Aruteluȱ põhjalȱ otsustasimeȱ rakendadaȱ tulemustȱ ”tervistȱ edendavȱ käitumine”ȱ
(1602)ȱ “Õendusabiȱ tulemusteȱ klassifikatsioonist”ȱ (“Nursingȱ Outcomesȱ
Classification”ȱ–ȱNOC),ȱmidaȱdefineeritakseȱkuiȱ“isiklikkuȱtegevustȱterviseȱsäiliȬ
tamiseksȱvõiȱedendamiseks”ȱ(Moorhead,ȱJohnson,ȱMaasȱjaȱSwansonȱ2008,ȱlkȱ384).ȱ
Tulemusteȱ skaalaȱ onȱ järgmine:ȱ 1ȱ =ȱ eiȱ esineȱ kunagi,ȱ 2ȱ =ȱ esinebȱ harva,ȱ 3ȱ =ȱ esinebȱ
mõnikord,ȱ 4ȱ =ȱ esinebȱ sageli,ȱ 5ȱ =ȱ esinebȱ koguȱ aeg.ȱ CWȱ üldtulemusȱ onȱ 3ȱ punkti,ȱ
eesmärkȱ 5ȱ punkti.ȱ Indikaatorȱ 160207ȱ „Tavapäraneȱ käitumineȱ onȱ tervislik“ȱ onȱ
CWȬlȱ3.ȱtasemel,ȱeesmärkȱonȱsaavutadaȱ5.ȱtase.ȱIndikaatorȱ160213ȱ„LäbibȱsoovitaȬ
tudȱterviseuuringud“ȱonȱtalȱ2.ȱtasemel,ȱeesmärkȱonȱ5.ȱtase.ȱ Õendussekkumiste klassifikatsioon   Diagnoosistȱ lähtuvaltȱ valisimeȱ tulemusteȱ saavutamiseksȱ “Õendussekkumisteȱ
klassifikatsioonist”ȱ (“Nursingȱ Interventionsȱ Classification”ȱ –ȱ NIC)ȱ sekkumiseȱ
“kokkulepeȱ patsiendiga”,ȱ midaȱ defineeritakseȱ kuiȱ “läbirääkimisiȱ kokkuleppeȱ
saavutamiseksȱüksikisikuga,ȱetȱtagadaȱtemaȱtervisekäitumiseȱmuutus”ȱ(Bulechek,ȱ
ButcherȱjaȱDochtermanȱ2008,ȱlkȱ541).ȱSekkumiseksȱvalisimeȱtegevused,ȱmisȱaitakȬ
sidȱCWȬlȱkindlaksȱtehaȱneidȱterviseharjumusi,ȱmidaȱtaȱsoovibȱmuutaȱ(stȱsooviȱtõȬ
husamaltȱtoimeȱtullaȱomaȱnahahaigusega),ȱjaȱpüstitadaȱhoolduseȱeesmärke.ȱCWȱ
üksȱ eesmärkeȱ onȱ külastadaȱ nahaarstiȱ regulaarseltȱ jaȱ leidaȱ niisuguneȱ ravivõimaȬ
lus,ȱmidaȱtaȱoleksȱmeelsastiȱnõusȱrutiinseltȱkasutama.ȱArutelusȱselgusidȱasjaolud,ȱ
misȱ takistavadȱ CWȬlȱ temaȱ praegustȱ plaaniȱ rakendada.ȱ Uue,ȱ takistusiȱ arvestavaȱ
plaaniȱväljatöötamineȱvõibȱaidataȱtalȱhaigusegaȱpareminiȱtoimeȱtulla.ȱOnȱoluline,ȱ
etȱõdeȱaitaksȱCWȬlȱeesmärkideȱsaavutamiseksȱplaaniȱväljaȱtöötadaȱjaȱtoetaksȱtedaȱ
kirjalikuȱ lepinguȱ kõigiȱ elementideȱ kooskõlastamisel.ȱ Teineȱ tegevusȱ onȱ aidataȱ
CWȬlȱsisseȱseadaȱpäevikȱningȱkoostadaȱselleȱsissekanneteȱaluselȱgraafik,ȱmisȱpeeȬ
geldaksȱtemaȱnahaȱseisunditȱjaȱkreemiȱigapäevastȱkasutamist.ȱVõibȬollaȱaitabȱseeȱ
tõestadaȱ kreemiȱ pidevaȱ kasutamiseȱ eeliseidȱ ebakorrapäraseȱ ees.ȱ Lõpuksȱ meȱ
kooskõlastasimeȱlepinguȱjaȱeesmärkideȱülevaatamiseȱvõimalused.ȱSeeȱvõimaldabȱ
CWȬlȱjaȱminulȱnähaȱasjadeȱkulguȱjaȱplaaniȱsobivust.ȱ Viited Americanȱ Nursesȱ Association.ȱ (2010).ȱ Nursing:ȱ Scopeȱ andȱ standardsȱ ofȱ practiceȱ (2ndȱ ed.).ȱ Washington,ȱ DC:ȱNursesȱBooks.com.ȱ Anderson,ȱ E.T.,ȱ &ȱ McFarlane,ȱ J.A.ȱ (2010).ȱ Communityȱ asȱ partner:ȱ Theoryȱ andȱ practiceȱ inȱ nursing,ȱ (6thȱ ed.).ȱPhiladelphia:ȱLippincottȱWilliamsȱ&ȱWilkins.ȱ Beam,ȱR.J.,ȱO’Brien,ȱR.A.,ȱ&ȱNeal,ȱM.ȱ(2010).ȱReflectiveȱpracticeȱenhancesȱpublicȱhealthȱnurseȱimpleȬ mentationȱofȱnurseȬfamilyȱpartnership.ȱPublicȱHealthȱNursing,ȱ27,ȱ131–139.ȱ Benner,ȱP.ȱ(1984).ȱFromȱnoviceȱtoȱexpert:ȱExcellenceȱandȱpowerȱinȱclinicalȱnursingȱpractice.ȱMenloȱPark,ȱCA:ȱ AddisonȱWesley.ȱ Benner,ȱ P.ȱ ,Tanner,ȱ C.A.,ȱ &ȱ Chesla,ȱ C.A.ȱ (1996).ȱ Expertiseȱ inȱ clinicalȱ practice:ȱ Caring,ȱ clinicalȱ judgment,ȱ andȱethics .ȱNewȱYork:ȱSpringer.ȱ Bulechek,ȱ G.M.,ȱ Butcher,ȱ H.K.,ȱ &ȱ Dochterman,ȱ J.M.ȱ (2008).ȱ Nursingȱ interventionsȱ classificationȱ (NIC).ȱ (5thȱed.).ȱStȱLouis,ȱMO:ȱMosby.ȱ Doenges,ȱM.E.,ȱ&ȱMoorhouse,ȱM.F.ȱ(2008).ȱApplicationȱofȱnursingȱprocessȱandȱnursingȱdiagnosis:ȱAnȱinterȬ activeȱtextȱforȱdiagnosticȱreasoning .ȱPhiladelphia,ȱPA:ȱF.A.ȱDavis.ȱȱ


NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine     83  Gebbie,ȱK.ȱ(1998).ȱ Utilizationȱofȱ aȱclassificationȱofȱnursingȱdiagnosis.ȱNursingȱ Diagnoses,ȱ9(2ȱSuppl.),ȱ 17–26.ȱ Gordon,ȱM.ȱ(2007).ȱManualȱofȱnursingȱdiagnosis,ȱ(11thȱed.).ȱSudbury,ȱMA:ȱJonesȱ&ȱBartlett.ȱ
Herdman,ȱT.H.ȱ(ed.).ȱ(2009).ȱNANDAȱInternationalȱnursingȱdiagnoses:ȱDefinitionsȱandȱclassification,ȱ2009Ȭ 2011 .ȱSingapore:ȱWileyȬBlackwell.ȱ Hobbs,ȱJ.L.ȱ(2009).ȱAȱdimensionalȱanalysisȱofȱpatientȬcenteredȱcare.ȱNursingȱResearch,ȱ58,ȱ52–62.ȱ
Jarrold,ȱC.,ȱ&ȱTowse,ȱJ.N.ȱ(2006).ȱIndividualȱdifferencesȱinȱworkingȱmemory.ȱNeuroscience,ȱ139,ȱ39–50.ȱ
Kuiper,ȱR.A.,ȱ&ȱPesut,ȱD.I.ȱ(2004).ȱPromotingȱcognitiveȱandȱmetacognitiveȱreflectiveȱreasoningȱskillsȱ inȱnursingȱpractice:ȱSelfȬregulatedȱlearningȱtheory.ȱJournalȱofȱAdvancedȱNursing,ȱ45,ȱ381–391.ȱȱ Lunney,ȱM.ȱ(1992).ȱDivergentȱproductiveȱthinkingȱfactorsȱandȱaccuracyȱofȱnursingȱdiagnoses.ȱResearchȱ inȱNursingȱandȱHealth,ȱ15 ,ȱ303–311.ȱ Lunney,ȱM.ȱ(2008).ȱTheȱcriticalȱneedȱtoȱaddressȱaccuracyȱofȱnurses’ȱdiagnoses.ȱOJIN:ȱOnlineȱJournalȱofȱ IssuesȱinȱNursing .ȱAvailableȱat:ȱ www.nursingworld.org/MainMenuCategories/ANAMarketplace/ANAperiodicals/OJIN/TableofCo
ntents/vol32008/No1Jan08/ArticlePreviousTopic/AccuracyofNursesDiagnoses.aspxȱȱ Lunney,ȱM.ȱ(2009).ȱCriticalȱthinkingȱtoȱachieveȱpositiveȱhealthȱoutcomes.ȱAmesȱIA:ȱWileyȬBlackwell.ȱ
Lunney,ȱ M.ȱ (2010).ȱ Useȱ ofȱ criticalȱ thinkingȱ inȱ theȱ diagnosticȱ process.ȱ Internationalȱ Journalȱ ofȱ Nursingȱ TerminologiesȱandȱClassifications,ȱ21 ,ȱ82–88.ȱ Moorhead,ȱ S.,ȱ Johnson,ȱ M.,ȱ Maas,ȱ M.L.,ȱ &ȱ Swanson,ȱ E.ȱ (2008).ȱ Nursingȱ outcomesȱ classificationȱ (NOC)ȱ (4thȱed.).ȱStȱLouis,ȱMO:ȱMOSBY.ȱ Munhall,ȱP.L.ȱ(1993).ȱ“Unknowing”:ȱTowardȱanotherȱpatternȱofȱknowingȱinȱnursing.ȱNursingȱOutlook,ȱ 41 ,ȱ125–128.ȱ Pender,ȱN.J.,ȱMȱMurdaugh,ȱC.L.,ȱ&ȱParsons,ȱM.A.ȱ(2011).ȱHealthȱpromotionȱinȱnursingȱpracticeȱ(6thȱed.).ȱ UpperȱSaddleȱRiver,ȱNJ:ȱPrenticeȱHall.ȱ Rubenfeld,ȱG.M.,ȱ&ȱScheffer,ȱB.K.ȱ(2010).ȱCriticalȱthinkingȱTACTICSȱforȱnurses:ȱAchievingȱtheȱIOMȱcomȬ petenciesȱ (2ndȱed.).ȱBoston:ȱJonesȱ&ȱBartlett.ȱ Scheffer,ȱB.K.,ȱ&ȱRubenfeld,ȱM.G.ȱ(2000).ȱAȱconsensusȱstatementȱonȱcriticalȱthinking.ȱJournalȱofȱNursȬ ingȱEducation,ȱ39 ,ȱ352–359.ȱ Stefancyk,ȱA.L.ȱ(2009).ȱPlacingȱtheȱpatientȱatȱtheȱcenterȱofȱcare.ȱAmericanȱJournalȱofȱNursing,ȱ109,ȱ27–28.ȱ
Sternberg,ȱ R.J.ȱ (1997).ȱ Successfulȱ intelligence:ȱ Howȱ practicalȱ andȱ creativeȱ intelligenceȱ determineȱ successȱ inȱ life .ȱNewȱYork:ȱPlumeȱBooks.ȱ Tanner,ȱC.A.ȱ(2006).ȱThinkingȱlikeȱaȱnurse:ȱAȱresearchȬbasedȱmodelȱofȱclinicalȱjudgmentȱinȱnursing.ȱ JournalȱofȱNursingȱEducation,ȱ45 (6),ȱ204–211.ȱ Trautmann,ȱS.T.,ȱVieider,ȱF.M.,ȱ &ȱWalker,ȱP.P.ȱ (2008).ȱCausesȱofȱambiguityȱaversion:ȱKnownȱversusȱ unknownȱpreferences.ȱJournalȱofȱRiskȱUncertainty,ȱ36,ȱ225–243.ȱȱ Weber,ȱJ.ȱR.,ȱ&ȱKelly,ȱJ.ȱ(2009).ȱHealthȱassessmentȱinȱnursingȱ(4thȱed.).ȱPhiladelphia,ȱPA:ȱLippincott.ȱ
Wilkinson,ȱJ.M.ȱ(2007).ȱNursingȱprocessȱandȱcriticalȱthinkingȱ(4thȱed.).ȱUpperȱSaddleȱRiver,ȱNJ:ȱPrenticeȱ Hall.ȱ Willingham,ȱ D.T.ȱ (2007).ȱ Cognition:ȱ Theȱ thinkingȱ animalȱ (3rdȱ ed.).ȱ Upperȱ Saddleȱ River,ȱ NJ:ȱ Prenticeȱ Hall.ȱ Wright,ȱ L.M.,ȱ &ȱ Leahey,ȱ M.ȱ (2009).ȱ Nursesȱ andȱ families:ȱ Aȱ guideȱ toȱ familyȱ assessmentȱ andȱ interventionsȱ (5thȱed.).ȱPhiladelphia,ȱPA:ȱFAȱDavis.ȱ Yura,ȱH.,ȱ&ȱWalsh,ȱM.ȱ(1967).ȱTheȱnursingȱprocess.ȱNorwalk,ȱCT:ȱAppletonȬCenturyȬCroft.ȱ


84    Õendusdiagnoosid 2012-2014 Lisa: “Terviseseisundi hindamise skeem” Juhised 1.ȱ Vasakulȱolevadȱkategooriadȱnäitavad,ȱmisȱlaadiȱinfotȱterviseseisundiȱkirjeldusȱ sisaldab.ȱPatsiendiȱterviseseisunditȱkirjeldatakseȱparemalȱpool.ȱKoostatudȱkirȬ
jeldusȱpeabȱolemaȱüldarusaadav,ȱnäiteks:ȱȱ
Õige:ȱ füüsilisiȱvõiȱpsühholoogilisiȱprobleemeȱeiȱoleȱvaremȱesinenudȱ Vale:ȱ puuduvadȱ 2.ȱ Kasutaȱ kirjandusesȱ käsitletudȱ intervjueerimistehnikaid,ȱ kaasaȱ arvatudȱ pauseȱ jaȱväiteid,ȱmitteȱainultȱküsimusi.ȱ 3.ȱ Jutumärkeȱ eiȱ oleȱ vaja,ȱ kunaȱ koguȱ teaveȱ pärinebȱ patsiendilt/kliendilt,ȱ stȱ andȬ medȱonȱsubjektiivsed.ȱIgaȱlauseȱpeaksȱväljendamaȱüksikisikuȱvõiȱpereȱöeldutȱ
võiȱ nendeȱväljendatuȱümbersõnastust.ȱ 4.ȱ Kunaȱigaȱlauseȱaluseksȱonȱ„mina“ȱvõiȱ„meie“,ȱeiȱpruugiȱsedaȱkoguȱaegȱkorraȬ ta.ȱVastusedȱvõibȱülesȱmärkidaȱtegijatȱmainimata,ȱnäiteksȱ“läheb/lähevadȱkiȬ
rikusseȱigaȱpäevȱkellȱ9.00”.ȱȱ 5.ȱ Pikasȱ vastusesȱ sisalduvaidȱ andmeidȱ võibȱ ümbersõnastamisegaȱ lühidaltȱ väljaȱ tuua,ȱentȱtulebȱollaȱvägaȱhoolikas,ȱetȱolulineȱinfoȱkadumaȱeiȱläheks.ȱ 6.ȱ Niiȱpaljuȱkuiȱvõimalik,ȱtulebȱtehaȱülestähendusiȱmärkide,ȱmitteȱnendeȱtõlgenȬ dusteȱkohta.ȱ 7.ȱ Tulebȱvältidaȱdiagnoosideȱnimetusteȱkandmistȱandmestikku,ȱnäiteksȱärevusesȱ (õendusdiagnoos)ȱ suheteȱ pärastȱ perekonnaga.ȱ Niisugustȱ väidetȱ võibȱ andmeȬ
baasisȱkasutadaȱvaidȱsiis,ȱkuiȱsedaȱsõnaȱkasutasȱpatsient.ȱ 8.ȱ Hindamiseleȱtulevaidȱkategooriaidȱeiȱtuleksȱkäsitledaȱkuiȱlõplikke.ȱPeaȱsilmasȱ märke,ȱ misȱ hindamiselȱ esileȱ tõusevad.ȱ Näiteksȱ kuiȱ Maryȱ väidabȱ endȱ suitsetavatȱ pakiȱ sigaretteȱ päevas,ȱ siisȱ teeȱ kindlaks,ȱ kasȱ taȱ onȱ teadlikȱ suitsetamiseȱ kahjuȬ
likkusest,ȱ midaȱ taȱ suitsetamisestȱ arvab,ȱ misȱ sunniksȱ tedaȱ suitsetamisestȱ looȬ
buma,ȱkuidasȱsuitsetamineȱtemaȱeluȱmõjutabȱjaȱkasȱtalȱesinebȱmuidȱsüdameȬȱ
jaȱkopsuhaigusteȱriskitegureid.ȱ


NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine     85  Kuupäev: ________________________ Õde: ________________________________ ȱ
Klient: __________Vanus: _________ Sugu:___________ Amet: ______________ ȱ
Arst(id): _________________________ Apteeker: ____________________________ ȱ
Visiidiȱpõhjus:__________________________________________________________ ȱ Tervisetaju-tervisejuhtimise valdkond   Tervise tähendus    Terviseseisundi kirjeldus    Tervisedendus: toit ja joogid, kehaline aktiivsus, elu- viis ja harjumused, stressiga toimetulek  Tervisekaitse: sõeluuringud, esmatasandi tervishoiu- spetsialistide külastamine, kehaline aktiivsus, stres-
siga toimetulek, puhkus, majanduslikud tegurid  Enese kontrollimine: rinnad ja/või munandid,  vererõhk, muu  Teadmised enese kontrollimise kohta    Haiguslugu, haiglaravil viibimised ja lõikused:  perekonna haiguslugu  Käitumine terviseprobleemidega toimetulekul:  toitumine, kehaline aktiivsus, ravimid, ravirežiim  Retsepti- ja käsimüügiravimite tarvitamine: nimetus,  annus ja sagedus  Tervise riskitegurid, nt haigusjuhud perekonnas,  eluviis ja/või harjumused, 
madal sotsiaalmajanduslik seisund  Asjakohased füüsilise läbivaatuse tulemused: täielik    Toitumise-ainevahetuse valdkond  Tavapärane toidukordade/näksimiste sagedus    Toidu ja jookide laad ning kogused    Viimasel ööpäeval või kolmel viimasel päeval  söödu/joodu  Toidu ostmise ja valmistamise harjumused    Rahulolu kehakaaluga    Tegurid, mis mõjutavad toiduvalikut, nt usulised, rah- vuslikud, kultuurilised või majanduslikud tegurid  Arusaamad ainevahetuse vajadustest    Seonduvad tegurid, nt aktiivsus, haigus, stress    Söömist mõjutavad tegurid: isu, ebamugavustunne,  maitse ja lõhn, hambad, suu limaskest, iiveldus või 
oksendamine, toitumispiirangud, toiduallergiad  Anamneesis toitumise/ainevahetusega seotud  füüsilised ja/või psühholoogilised probleemid  Asjakohased füüsilise läbivaatuse andmed:  üldülevaade, nahk, juuksed, küüned, kõht 


86    Õendusdiagnoosid 2012-2014 Erituselundite talitluse valdkond  Tavapärane põietegevus: sagedus, kogus, värvus,  lõhn, ebamugavustunne, nüktuuria, kontroll ja 
muutused  Tavapärane sooletegevus: regulaarsus, värvus, ko- gus, konsistents, ebamugavustunne, kontroll ja 
muutused  Kultuurilised / tervist puudutavad tõekspidamised  Enesehoolduse tase: tualeti kasutamine, hügieen  Eritust soodustavad vahendid, nt ravimid, klistiirid  Põiepõletiku vältimise viis  Anamneesis eritamisega seotud füüsilised ja/või  psühholoogilised probleemid  Asjakohased füüsilise läbivaatuse andmed:  kõht, suguelundid, eesnääre  Aktiivsuse ja kehalise liikumise valdkond  Tavapärased igapäevaelu toimingud    Kehaline liikumine: laad, sagedus, kestus, intensiivsus   Vabaajategevused   Kehalist liikumist puudutavad tõekspidamised    Enesehoolduse võime: riietumine, pesemine,  söömine, tualeti kasutamine  Iseseisev, sõltuv või abivajav    Abivahendite kasutamine, nt kepp või rulaator    Seonduvad tegurid, nt enesekäsitus    Anamneesis füüsilised ja/või  psühholoogilised probleemid  Asjakohased füüsilise läbivaatuse andmed:  hingamine, süda ja vereringe, tugi- ja 
liikumissüsteem, närvisüsteem  Une-puhkuse valdkond  Tavapärased uneharjumused: uneaja pikkus,  uinumise/ärkamise aeg, unerituaalid, 
magamiskeskkond, une kosutav toime  Kultuurilised tõekspidamised    Und soodustavate vahendite kasutamine,  nt ravimid, lõõgastusvõtted  Planeeritud puhkus ja lõõgastus    Unehäire sümptomid    Seonduvad tegurid, nt valu,  temperatuur, vananemine jne  Anamneesis füüsilised ja/või  psühholoogilised probleemid  Asjakohased füüsilise läbivaatuse andmed:  üldülevaade 


NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine     87  Tunnetuse-taju valdkond  Meeleelundite talitluse kirjeldus: nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine, kompimine  Abivahendid, nt prillid, kuulmisaparaat jm    Hiljutised muutused meeleelundite talitluses    Mugavuse/valu tunnetamine    Kultuurilised tõekspidamised valu kohta    Ebamugavust leevendavad vahendid    Haridustase   Otsustusvõime   Anamneesis füüsilised, arengulised ja/või  psühholoogilised probleemid  Asjakohased füüsilise läbivaatuse andmed:  üldülevaade, närvisüsteem  Enesetaju-enesekäsituse valdkond  Sotsiaalne identiteet: elukutse,  peresituatsioon, sotsiaalsed grupid  Isiklik identiteet: enesekirjeldus,  tugevused ja nõrkused  Füüsiline identiteet: rahulolematus oma kehaga,  meeldivus või ebameeldivus  Enesehinnang: tunded iseenda kohta    Enesekäsitust ohustavad tegurid, nt haigus, rollimuutus   Anamneesis füüsilised ja/või  psühholoogilised probleemid  Asjakohased füüsilise läbivaatuse andmed: üldülevaade   Rollisuhete valdkond  Peres, sõpruskonnas ja tööl täidetavate  rollide kirjeldus  Rahulolu/rahulolematus rollidega    Terviseseisundi mõju    Perekonna tähtsus    Perekonna struktuur ja toetus    Otsuste tegemise viis perekonnas    Pereprobleemid ja/või -mured    Laste eest hoolitsemise viis    Suhted kaasinimestega    Olulised suhted    Anamneesis rollide ja suhetega seotud füüsilised  ja/või psühholoogilised probleemid  Asjakohased füüsilise läbivaatuse andmed: üldülevaade  


88    Õendusdiagnoosid 2012-2014 Seksuaalsuse-reproduktiivsuse valdkond  Seksuaalsusega seotud probleemid või mured  Seksuaalkäitumise kirjeldus,  nt turvaseksi praktiseerimine  Teadmised seksuaalsusest ja reproduktiivsusest  Terviseseisundi mõju  Menstruaaltsükli ja reproduktiivsuse anamnees  Anamneesis füüsilised ja/või  psühholoogilised probleemid  Asjakohased füüsilise läbivaatuse andmed:  üldülevaade, suguelundid, rinnad, pärasool  Toimetuleku-pingetaluvuse valdkond  Stressiallikate iseloom  Tajutud stressitase  Kirjeldus üldistest ja  spetsiifilistest reaktsioonidest stressile  Tavapärased stressiga toimetuleku viisid ja  nende tõhusus  Elumuutused ja kaotused  Tavapäraselt kasutatavad toimetulekuviisid  Sündmuste kontrollitavuse tunnetamine  Teadmised stressiga toimetuleku viisidest ja  nende kasutamine  Seos stressiga toimetuleku ja peredünaamika vahel  Anamneesis füüsilised ja/või  psühholoogilised probleemid  Asjakohased füüsilise läbivaatuse andmed:  üldülevaade  Väärtuste-veendumuste valdkond  Kultuuriline/rahvuslik taust  Majanduslik seisund, tervisekäitumine seoses  kuulumisega teatud kultuuri-/rahvusgruppi  Elue esmärgid  Mis on kliendi ja pere jaoks tähtis  Usu/vaimsuse tähtsus  Terviseprobleemide mõju vaimsusele  Asjakohased füüsilise läbivaatuse andmed:  üldülevaade 


NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine     89  Andmete analüüs, õendusdiagnoosid, tulemused ja sekkumised  ƒ Paneȱkirjaȱolulisemadȱtugevusedȱjaȱnõrkused,ȱmisȱselguvadȱarutelustȱüksikisikuȱ jaȱperekonnaga.ȱAnalüüsiȱkõikiȱhindamisskeemiȱvaldkondiȱningȱseoseidȱvaldȬ
kondadeȱvahelȱjaȱsees.ȱArvestaȱotsusteȱtegemiselȱfüüsiliseȱläbivaatuseȱtulemusȬ
tega.ȱ ƒ Tooȱväljaȱüksikisiku/pereȱjaoksȱkõigeȱolulisemadȱõendusdiagnoosid.ȱȱ ƒ Kasȱsaȱoledȱnendegaȱnõus?ȱKuiȱei,ȱsiisȱmiks?ȱVõtaȱarvesseȱtervisedendust,ȱriskiȬ seisundeidȱjaȱprobleemidiagnoose.ȱ ƒ Dokumenteeriȱsobivadȱjaȱrealistlikudȱtulemused,ȱmidaȱteȱkoosȱpatsiendigaȱotȬ sustasite.ȱSelgita,ȱmisȱtüüpiȱsekkumisiȱsaabȱõdeȱkasutadaȱ(jääȱõendusabiȱpiiriȬ
desse),ȱetȱtoetadaȱinimestȱtulemusteȱsaavutamisel.ȱȱ


90    Õendusdiagnoosid 2012-2014 3. peatükk  Õendusdiagnoosid hariduses  BarbaraȱKrainovichȬMiller,ȱFritzȱFrauenfelder,ȱMariaȱMüllerȬStaubȱ Õendushariduse tähtsus  Õendusabiȱ aluseksȱ onȱ õendusprotsess.ȱ NANDAȬIȱ õendusdiagnoosideȱ IIȱ taksoȬ
noomiaȱ onȱ professionaalseȱ õendusabiȱ kvaliteedimärk;ȱ seeȱ esindabȱ vägaȱ olulistȱ
õendusprotsessiȱ komponentiȱ ningȱ tähistabȱ ühtlasiȱ niiȱ õdedeȱ iseseisvaidȱ ülesanȬ
deidȱ kuiȱ kaȱ nendeȱ koostöödȱ teisteȱ tervishoiuspetsialistidega.ȱ Veelgiȱ enam,ȱ
õendusdiagnoosidȱonȱõdedeȱigapäevatööȱalusȱigasugusesȱõendusabikeskkonnas.ȱȱ Raamatuȱ2.ȱpeatükkȱ„Terviseseisundiȱhindamine,ȱkliinilineȱotsustusȱjaȱõendusȬ diagnoosid:ȱ kuidasȱ määrataȱ õigeidȱ diagnoose“ȱ tutvustabȱ õendusprotessiȱajalooȬ
listȱtausta,ȱteoreetilistȱraamistikkuȱningȱselleȱseostȱõendusdiagnoosideȱformuleeȬ
rimisega.ȱ Rahvusvaheliselȱ tasandilȱ aktsepteeritakseȱ järgmisiȱ õendusprotsessiȱ
komponente:ȱterviseseisundiȱhindamine,ȱõendusdiagnoos,ȱoodatavateȱtulemusteȱ
määramine,ȱ planeerimine,ȱ rakendamineȱ jaȱ hindamineȱ (ANAȱ 2010).ȱ Kuigiȱ neidȱ
komponenteȱ käsitletakseȱ etappidena,ȱ onȱ õendusprotsessȱ tegelikultȱ dünaamilineȱ
ningȱnõuabȱõeltȱkriitiliseȱmõtlemise,ȱkriitiliseȱlugemiseȱjaȱprofessionaalseȱsuhtleȬ
miseȱoskust.ȱÕendusprotsessȱeeldab,ȱetȱõdeȱhindaksȱkriitiliseltȱjaȱrakendaksȱotsȬ
tarbekaltȱniiȱteoreetilisiȱkuiȱkaȱpraktilisestȱkogemusestȱomandatudȱõendusalaseidȱ
teadmisi.ȱHindamistȱkäsitletakseȱprotsessiȱetapina,ȱmidaȱtulebȱselgeltȱdokumenȬ
teerida,ȱ etȱ ilmneks,ȱ kasȱ planeeritudȱ sekkumisedȱ osutusidȱ tõhusaksȱ jaȱ kasȱ oodaȬ
tudȱtulemusedȱsaavutati.ȱSamasȱonȱhindamineȱõendusprotsessiȱjärjekestevȱkomȬ
ponent:ȱ hindamineȱ toimubȱ niiȱ andmeteȱ kogumiselȱ jaȱ süstematiseerimisel,ȱ diagȬ
noosiȱkehtivuseȱüleȱotsustamisel,ȱdiagnoosistȱlähtuvateȱrealistlikeȱtulemusteȱvaȬ
limiselȱ kuiȱ kaȱ tulemusteȱ saavutamiseksȱ vajalikuȱ sekkumisteȱ plaaniȱ (õendusȬ
plaani)ȱkoostamiselȱ(Gordonȱ2008,ȱLunneyȱ2012).ȱ ÕendusdiagnoosȱkuiȱõendusprotsessiȱkomponentȱonȱmääravaȱtähtsusegaȱõendusȬ
abisȱ jaȱ seegaȱ kaȱ õendushariduses.ȱ Õendusteaduseȱ arenguȱ aspektistȱ onȱ olulineȱ
õdeȬuurijateȱ rahvusvahelineȱ tegevusȱ õendusdiagnoosideȱ valiidsuseȱ kontrollimiȬ
sel,ȱ misȱ tagabȱ diagnoosideȱ täpseȱ sõnastuseȱ (Lunneyȱ 2012).ȱ Õendusprotsessȱ eelȬ
dab,ȱ etȱ õedȱ analüüsiksidȱ uurimistulemusiȱ kriitiliselt,ȱ selgitamaksȱ väljaȱ parimadȱ
tõendid,ȱmilleleȱpraktikasȱtugineda.ȱNANDAȬIȱõendusdiagnoosideȱtaksonoomiaȱ
onȱ heaȱ näideȱ õendusteaduslikustȱ allikast,ȱ misȱ onȱ mõeldudȱ igapäevatöösȱ rakenȬ
damiseks.ȱ Õppetöösȱ saabȱ taksonoomiatȱ kasutadaȱ kuiȱ näidetȱ õendusalasteȱ teadȬ
misteȱ kogumist,ȱ misȱ keskendubȱ üksikisikute,ȱ peredeȱjaȱ elanikkonnaȱ tervisetuleȬ
musteȱparendamisele.ȱ


NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine     91  TõenduspõhiseȱpraktikaȱajastuȱningȱkohustusȱkäsitledaȱõendusharidusesȱkvaȬ liteediȱ jaȱ turvalisuseȱ temaatikatȱ (QSENȱ –ȱ qualityȱ andȱ safetyȱ educationȱ forȱ nurses)ȱ
tingivadȱvajaduseȱõpetadaȱõendusüliõpilasteleȱNANDAȬIȱtaksonoomiat.ȱTeisisõȬ
nu,ȱõppejõududelȱtulebȱkasutadaȱsedaȱtunnustatudȱtaksonoomiat,ȱmilleȱdiagnooȬ
seȱ onȱ põhjalikultȱ retsenseeritudȱ jaȱ hinnatud.ȱ NANDAȬIȱ taksonoomiaȱ onȱ heaksȱ
kiidetudȱ kuiȱ tõenduspõhiseȱ õendusabiȱ taksonoomia.ȱ Samutiȱ tulebȱ üliõpilasiȱ inȬ
formeeridaȱ kahestȱ teisestkiȱ tõenduspõhisestȱ klassifikatsioonist,ȱ misȱ aitavadȱ
õendusprotsessiȱtäiesȱulatusesȱelluȱviia.ȱNeedȱonȱ“ÕendusabiȱtulemusteȱklassifiȬ
katsioon”ȱ (NOC)ȱ (Moorhead,ȱ Johnsonȱ jaȱ Massȱ 2008)ȱ ningȱ “Õendussekkumisteȱ
klassifikatsioon”ȱ(NIC)ȱ(Bulechek,ȱButcherȱjaȱDochtermanȱ2008).ȱȱ Õendusprotsessi raamistiku õpetamine  Raamatuȱ 2.ȱ peatükisȱ kirjeldabȱ Lunneyȱ õendusprotsessiȱ kuiȱ õendusabiȱ alust.ȱ
Õendusprotsessiȱõpetamineȱüliõpilasteleȱalgabȱsellest,ȱetȱaidatakseȱneilȱmõista,ȱ1)ȱ
miksȱonȱõendusprotsessȱõendusabiȱalusȱningȱ2)ȱmiksȱtähendabȱseeȱmärksaȱenaȬ
matȱkuiȱvaidȱüksiketappideȱjärjestikustȱläbimist.ȱTüüpilineȱnäide,ȱmidaȱvõibȱüliȬ
õpilasteleȱselgituseksȱtuua,ȱonȱterviseseisundiȱhindamiseȱetapp,ȱmisȱnõuabȱsubȬ
jektiivseteȱjaȱobjektiivseteȱandmeteȱkogumistȱpatsiendigaȱesmakordselȱkohtumiȬ
sel.ȱ Kuigiȱ üliõpilasteȱ eesmärkȱ onȱ hinnataȱ niiȱüksikisikute,ȱ perede,ȱ gruppideȱkuiȱ
kaȱ elanikkonnaȱ seisunditȱ (stȱ kogudaȱ andmeid/infot),ȱ etȱ väljaȱ selgitada,ȱ milleleȱ
õendusdiagnoosȱpeaksȱkeskenduma,ȱonȱesmakursuslastegaȱotstarbekamȱkäsitleȬ
daȱpatsiendinaȱüksikisikut.ȱ Terviseseisundi hindamise etapi õpetamine Õendusprotsessiȱõpetamaȱasudesȱtuleksȱarutledaȱteisteȱkeelenditeȱüle,ȱmidaȱkirȬ
jandusesȱ “õendusprotsessi”ȱ kohtaȱ sünonüümsetenaȱ kasutatakse,ȱ näiteksȱ “diagȬ
nostilineȱ mõtlemine”ȱ võiȱ “kliinilineȱ mõtlemine”.ȱ Samutiȱ tuleksȱ õendusprotsessiȱ
kõrvutadaȱ jaȱ võrreldaȱ probleemideȱ lahendamiseȱ protsessiga.ȱ Teineȱ viis,ȱ kuidasȱ
aidataȱüliõpilastel,ȱeritiȱesmakursuslastel,ȱpareminiȱmõistaȱõendusprotsessiȱkoguȱ
keerukust,ȱonȱkeskendudaȱpigemȱüksikisikuȱterviseseisundiȱhindamiseleȱjaȱmitteȱ
tegeldaȱ koheȱ algusesȱ pere,ȱ grupiȱ võiȱ elanikkonnaga.ȱ Üliõpilasedȱ vajavadȱ konkȬ
reetseidȱnäiteid,ȱkuidasȱseisundiȱhindamiseȱetapisȱkriitiliseltȱmõelda.ȱEsmatähtisȱ
onȱ kujundadaȱ neisȱ arusaamine,ȱ etȱ seisundiȱ hindamiselȱ kogutudȱ jaȱ grupeeritudȱ
andmedȱonȱõendusdiagnoosiȱmääramiseȱalus.ȱȱ Naguȱ 2.ȱ peatükisȱ onȱ kirjeldatud,ȱ võibȱ õendusanamneesȱ jaȱ füüsiliseȱ seisundiȱ hindamineȱ ollaȱ täielikȱ võiȱ suunatud.ȱ Tavaliseltȱ õpetatakseȱ õeȱ õppekavadelȱ seiȬ
sundiȱtäielikkuȱhindamistȱkoheȱstuudiumiȱalgusesȱningȱsedaȱharjutatakseȱkoolisȱ
eelkliinilisesȱ praktikumis,ȱ kasutadesȱ võimaluseȱ korralȱ simulatsioonõpet.ȱ EeldaȬ
takse,ȱ etȱ üliõpilasedȱ suudavadȱ praktikumidesȱ omandatudȱ oskusiȱ rakendadaȱ kaȱ
patsiendiȱseisundiȱhindamiselȱhaiglas.ȱEtȱtagadaȱseisundiȱtäielikustȱhindamisestȱ
lähtuvateȱ diagnostilisteȱ mõisteteȱ täpsus,ȱ soovitabȱ üldineȱ õpetamisstrateegiaȱ üliȬ
õpilastelȱkasutadaȱGordoniȱ(2007)ȱterviseseisundiȱhindamiseȱskeemiȱ(vtȱ2.ȱptk).ȱȱ


92    Õendusdiagnoosid 2012-2014 Kliinilisteȱ aineteȱ õppejõudȱ peavadȱ aitamaȱ üliõpilastelȱ kinnistadaȱ terviseseiȬ sundiȱ hindamisegaȱ seotudȱ mõisteid.ȱ Samutiȱ tulebȱ üliõpilasiȱ toetadaȱ seisundiȱ
hindamiseȱetapiȱharjutamiselȱniiȱeelkliinilistesȱpraktikumidesȱkuiȱkaȱhaiglaprakȬ
tikal.ȱ Üliõpilasedȱ koguvadȱ andmeidȱ õendusanamneesiȱ võtmiselȱ jaȱ füüsiliseȱ seiȬ
sundiȱhindamisel.ȱObjektiivseidȱjaȱsubjektiivseidȱandmeidȱnimetatakseȱvastavaltȱ
kaȱ märkideksȱ jaȱ sümptomiteks.ȱ NANDAȬIȬsȱ viidatakseȱ subjektiivseteȱ jaȱ objekȬ
tiivseteȱ andmeteȱ kogumileȱ kuiȱ määravateleȱ tunnustele.ȱ Õendusprotsessiȱ jaȱ
NANDAȬIȱ seisukohastȱ onȱ õendusanamneesiȱ võtmiseȱ jaȱ füüsiliseȱ läbivaatuseȱ
eesmärkȱ kindlaksȱ tehaȱ üheȱ võiȱ enamaȱ õendusdiagnoosiȱ määravadȱ tunnusedȱ jaȱ
seonduvadȱtegurid.ȱ Üliõpilasteleȱ tulebȱ õpetadaȱ niiȱ terviseseisundiȱ täielikkuȱ kuiȱ kaȱ suunatudȱ hinȬ damist.ȱ Õpetamiselȱ tulebȱ korduvaltȱ selgitada,ȱ millalȱ eelistadaȱ täielikuleȱ anamȬ
neesileȱ jaȱ füüsiliseȱ seisundiȱ hindamiseleȱ suunatudȱ hindamist.ȱ Nendeȱ erinevuseȱ
lahtimõtestamiseksȱ üliõpilasteleȱ võibȱ abiȱ ollaȱ seisundiȱ täielikuȱ hindamiseȱ tüüpȬ
näitest.ȱNäiteksȱteebȱõdeȱseisundiȱtäielikuȱhindamiseȱosakondaȱtulnudȱuueleȱpatȬ
siendile:ȱ taȱ võtabȱ õendusanamneesiȱ jaȱ teebȱ kõigiȱ elundkondadeȱ läbivaatuse.ȱ
SuunatudȱhindamiseȱnäiteksȱvõibȱtuuaȱpatsiendiȱspetsiifiliseȱkaebuseȱerakorraliȬ
seȱ meditsiiniȱosakondaȱ vastuvõtulȱ võiȱ kaebuse,ȱ misȱ talȱ onȱ tekkinudȱ haiglasȱ viiȬ
bimiseȱajalȱ(ntȱ„Minuȱparemȱranneȱvalutab“)ȱjaȱmilleleȱõdeȱseisundiȱhindamiselȱ
keskendub.ȱTeineȱõpetamiseȱvõimalusȱonȱüliõpilasteleȱselgitada,ȱmiksȱõedȱeiȱteeȱ
seisundiȱtäielikkuȱhindamistȱsugugiȱmitteȱkõigileȱhaiglasȱviibivateleȱpatsientideleȱ
jaȱmiksȱpraktikajuhendajaȱvõibȱlastaȱüliõpilastelȱtäielikultȱhinnataȱkaȱnendeȱpatȬ
sientideȱseisundit,ȱkesȱonȱjubaȱvaremȱhaiglasseȱvõetud.ȱ ÜliõpilasedȱvajavadȱarvukaltȱnäiteidȱkonkreetseȱdiagnostiliseȱmõisteȱmääravaȬ teȱtunnusteȱkohta.ȱNaguȱjubaȱöeldud,ȱviitavadȱmääravadȱtunnusedȱnendeleȱobȬ
jektiivseteleȱjaȱsubjektiivseteleȱandmetele,ȱmidaȱõendusprotsessisȱterviseseisundiȱ
hindamiseȱetapisȱkogutakse.ȱPatsiendiȱgrimass,ȱmidaȱõdeȱonȱmärganud,ȱkuulubȱ
objektiivseteȱandmeteȱ(märkide)ȱhulkaȱnaguȱkaȱelutähtsateȱnäitajateȱmõõtmistuȬ
lemusedȱ ja/võiȱ muudȱ dokumenteeritudȱ andmed,ȱ näiteksȱ arstlikȱ diagnoosȱ võiȱ
diagnostilisteȱ analüüsideȱ tulemused.ȱ Subjektiivsedȱ andmedȱ (sümptomid)ȱ sisalȬ
davadȱkõikeȱseda,ȱmidaȱpatsientȱõeleȱütlebȱvõiȱmidaȱõdeȱkuulebȱpatsientiȱütlevat,ȱ
näiteksȱ „Mulȱ onȱ roieteȱ piirkonnasȱ valu,ȱ kuiȱ maȱ köhin“ȱ (Weberȱ jaȱ Kelleyȱ 2009).ȱ
Õpetamiselȱonȱotstarbekasȱkeskendudaȱkorragaȱüheleȱdiagnostiliseleȱmõisteleȱjaȱ
selleȱmääravateleȱtunnustele.ȱPooleleȱgrupistȱvõiksȱandaȱülesandeȱväljaȱtuuaȱobȬ
jektiivsedȱjaȱsubjektiivsedȱandmedȱningȱteineȱpoolȱvõiksȱkindlaksȱmäärata,ȱmilliȬ
sedȱ andmedȱ kuuluvadȱ märkideȱ jaȱ millisedȱ sümptomiteȱ hulka.ȱ Seejärelȱ tuleksȱ
võrreldaȱmõlemaȱpooleȱtulemusi.ȱȱ Terviseseisundiȱhindamiseȱetapisȱonȱolulineȱõeȱsuhtlemisoskus,ȱmisȱsõnaȱotseȬ sesȱmõttesȱkäivitabȱandmeteȱkogumiseȱkasȱüksikisikultȱvõiȱmuudestȱallikatestȱ(ntȱ
pereliikmed,ȱ lähedased,ȱ teisedȱ tervishoiuspetsialistid).ȱ Rõhutadaȱ tulebȱ niiȱ verȬ
baalseȱ kuiȱ kaȱ mitteverbaalseȱ suhtlemisoskuseȱ tähtsust,ȱ etȱ ollaȱ tundlikȱ kultuuriȬ
erinevusteȱsuhtesȱningȱmõjuvȱkoguȱprotsessiȱvältel.ȱÜliõpilasteleȱtulebȱselgitada,ȱ
etȱseisundiȱhindamineȱhõlmabȱkaȱkriitilistȱlugemistȱningȱmitmesugusteȱüksikisiȬ
kutȱ puudutavateȱ andmeallikateȱ analüüsimist.ȱ Näiteksȱ peavadȱ nadȱ kriitiliseltȱ
hindamaȱuurimistulemusiȱjaȱmuidȱelektroonseidȱtõendeidȱkonkreetseȱdiagnoosiȱ
kohta,ȱolguȱsiisȱteguȱelusündmuseȱvõiȱterviseprobleemiga.ȱȱ


NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine     93  Õppejõudȱeiȱtohiksȱarvata,ȱetȱüliõpilastel,ȱeritiȱesmakursuslastel,ȱonȱkergeȱaruȱ saadaȱ õendusprotsessiȱ ideestȱ jaȱ rakendamisest,ȱ kunaȱ needȱ sisaldavadȱ keerukatȱ
infotöötlust.ȱÜliõpilasteleȱtulebȱandaȱpiisavaltȱaegaȱõendusprotsessisȱvajalikeȱosȬ
kusteȱ omandamiseksȱ jaȱ arendamiseks.ȱ Üksikisikuȱ terviseseisundiȱ hindamiselȱ
suudavadȱüliõpilasedȱkogudaȱküllȱsuureȱhulgaȱandmeid,ȱentȱneilȱeiȱpruugiȱollaȱ
lihtneȱmõista,ȱmillisedȱandmedȱmillistȱdiagnoosiȱtoetavad.ȱÜliõpilasteȱärevusȱväȬ
heneb,ȱ kuiȱ neileȱ selgitada,ȱ etȱ terviseseisundiȱ täielikuksȱ võiȱ suunatudȱ hindamiȬ
seks,ȱ andmeteȱ süstematiseerimiseks,ȱ esialgse(te)ȱ õendusdiagnoosi(de)ȱ määramiȬ
seksȱ ningȱ diagnoosi(de)ȱ täpsustamiseksȱ vajalikeȱ oskusteȱ omandamineȱ võtabȱaeȬ
ga.ȱ Naguȱ 2.ȱ peatükisȱ onȱ kirjeldatud,ȱ valibȱ õdeȱ võimalikudȱ diagnoosid,ȱ midaȱ
„saabȱmõistaȱvaidȱsiis,ȱkuiȱkonkreetseȱsituatsiooniȱkontekstisȱonȱolemasȱvõimaliȬ
kudȱjaȱusutavadȱseletusedȱmärkidele„ȱ(Lunneyȱ2012,ȱlkȱ77–78).ȱȱ Esmaltȱtulebȱüliõpilasteleȱselgitada,ȱmidaȱfüüsiliseȱseisundiȱpuhulȱhinnata,ȱmisȱ onȱ normȱ jaȱ midaȱ pidadaȱ normistȱ kõrvalekaldeksȱ konkreetseȱ isikuȱ puhul.ȱ AndȬ
meidȱkogudesȱpeavadȱnadȱsuhtlemaȱpatsiendigaȱkultuuritundlikult.ȱÜliõpilasteleȱ
valmistabȱraskusiȱandmeteȱkogumiseȱjaȱgrupeerimisegaȱsamalȱajalȱtehaȱneistȱjäȬ
reldusiȱsobivaȱdiagnoosiȱvalimiseksȱvõiȱdiagnoosideȱeristamiseks.ȱSiinȱvõibȱaidaȬ
taȱsee,ȱkuiȱpaludaȱüliõpilastelȱväljendadaȱomaȱmõtteidȱajal,ȱmilȱnadȱandmeidȱkoȬ
guvad.ȱ Sedaȱ võiksȱ harjutadaȱ eelkliinilisesȱ praktikumis,ȱ misȱ onȱ üliõpilasteleȱ turȬ
valineȱõpikeskkond,ȱkusȱnadȱeiȱpeaȱkartma,ȱetȱteevadȱpatsiendileȱhaigetȱvõiȱütleȬ
vadȱ midagiȱ valesti.ȱ Tulemuslikuksȱ võibȱ osutudaȱ standardjuhtumȱ võiȱ õppejõuȱ
koostatudȱjuhtum,ȱmidaȱläbiȱmängidesȱonȱõppejõudȱpatsiendiȱrollisȱjaȱvastabȱüliȬ
õpilaseȱküsimustele.ȱNiiȱsaabȱõppejõudȱandaȱtagasisidetȱselleȱkohta,ȱ1)ȱkasȱsõnaȬ
desȱväljendunudȱmõtlemineȱnäitasȱloogilistȱjaȱsüstemaatilistȱandmeteȱkogumist,ȱ
2)ȱ kasȱ andmeteȱ süstematiseerimiselȱ otsitiȱ lahendustȱ probleemileȱ jaȱ 3)ȱ kasȱ verȬ
baalneȱjaȱmitteverbaalneȱsuhtlemineȱoliȱandmeteȱkogumiselȱtõhus.ȱȱ Õendusdiagnoosi kui õendusprotsessi 
komponendi õpetamine Õendusdiagnoosiȱdefineeritakseȱjärgmiselt:ȱ„Kliinilineȱotsus,ȱmisȱkäsitlebȱüksikȬ
isiku,ȱpere,ȱgrupiȱvõiȱelanikkonnaȱkogemusi/reaktsiooneȱseosesȱtegelikeȱvõiȱvõiȬ
malikeȱ terviseprobleemide/elusündmustega.ȱ Õendusdiagnoosȱ onȱ aluseksȱ õenȬ
dussekkumisteȱvalikule,ȱetȱsaavutadaȱtulemusi,ȱmilleȱeestȱõdeȱkannabȱvastutust“ȱ
(vtȱ“Terminiteȱseletused”).ȱArutledesȱsellisteȱmõisteteȱüleȱnaguȱõendusdiagnoosiȱ
täpsusȱ jaȱ valiidsus,ȱ mõistavadȱ üliõpilased,ȱ etȱ õdeȱ vastutabȱ diagnoosideȱ valikuȱ
eestȱvastavaltȱomaȱkutsetunnistusele/tegevusloaleȱjaȱkutsepädevuseȱpiiridele.ȱ Õendusdiagnoosiȱ määravateȱ tunnusteȱ kindlakstegemineȱ eeldab,ȱ etȱ üliõpilaneȱ kogubȱ ningȱ grupeeribȱ objektiivseidȱ andmeidȱ (märke)ȱ jaȱ subjektiivseidȱ andmeidȱ
(sümptomeid)ȱ diagnostiliseȱ mõtlemiseȱ teel.ȱ Andmeteȱ grupeerimistȱ alustatakseȱ
samalȱ ajalȱ nendeȱ kogumisega.ȱ Grupeeritudȱ andmedȱ onȱ õendusdiagnoosiȱ avalȬ
dumiseȱ alus,ȱ needȱ näitavad,ȱ kasȱ teguȱ onȱ tegelikuȱ terviseprobleemi,ȱ tervisedenȬ
dustȱvajavaȱseisundiȱvõiȱvõimalikuȱriskiseisundiga.ȱ Täpseteȱ õendusdiagnoosideȱ formuleerimistȱ õpetadesȱ tulebȱ silmasȱ pidada,ȱ etȱ üliõpilasedȱmõistaksidȱterviseseisundiȱhindamiseȱtähtsust.ȱKuiȱüliõpilasteleȱnäiȬ


94    Õendusdiagnoosid 2012-2014 data,ȱkuidasȱkasutadaȱNANDAȬIȱtaksonoomiatȱõendusdiagnoosiȱkehtivuseȱkontȬ
rollimiseks,ȱsiisȱmõistavadȱnad,ȱkuivõrdȱtähtisȱonȱdiagnoosiȱtäpsusȱõendusprotȬ
sessileȱtervikuna.ȱSamutiȱvõimaldabȱseeȱrõhutadaȱseostȱdiagnoosiȱtäpsuseȱjaȱpaȬ
ranenudȱ tervisetulemusteȱ vahel.ȱ Lunneyȱ selgitabȱ 2.ȱ peatükisȱ põhjalikultȱ täpsuseȱ
mõistetȱningȱ5.ȱpeatükiȱautoridȱkäsitlevadȱuurimistöödȱdiagnostiliseȱtäpsuseȱkohta.ȱ Õpetamistȱ tuleksȱ alustadaȱ taksonoomiaȱ definitsiooniȱ jaȱ põhieesmärgiȱ tutvusȬ tamisest.ȱ Kasutajasõbralikuȱ seletuseȱ järgiȱ nimetatakseȱ taksonoomiaksȱ “diagnooȬ
sideȱ teaduslikuȱ grupeerimiseȱ jaȱ kategoriseerimiseȱ viisi”,ȱ misȱ võimaldabȱ õdedelȱ
haiglakeskkonnasȱ infotȱ vahetada.ȱ Samutiȱ onȱ kasulikȱ üliõpilasteleȱ selgitada,ȱ etȱ
meditsiinilisteȱ diagnoosideȱ grupeerimineȱ jaȱ kategoriseerimineȱ haigusteȱ tekkeȬ
põhjusteȱ jaȱ nähtude/sümptomiteȱ järgiȱ onȱ aluseksȱ arstideȱ tegevusele.ȱ NANDAȬIȱ
taksonoomiaȱ õpetamiselȱ tuleksȱ üliõpilastegaȱ läbiȱ vaadataȱ kõikȱ 216ȱ õendusȬ
diagnoosiȱ praegusesȱ väljaandesȱ ningȱ üksikasjalikultȱ käsitledaȱ vähemaltȱ ühtȱ
diagnoosiȱ igastȱ õendusabiȱ valdkonnast:ȱ tervisedendus,ȱ toitumine,ȱ eritamineȱ jaȱ
ainevahetus,ȱaktiivsus/puhkus,ȱtaju/tunnetus,ȱenesetaju,ȱrollisuhted,ȱseksuaalsus,ȱ
toimetulek/pingetaluvus,ȱ elupõhimõtted,ȱ turvalisus/kaitse,ȱ mugavustunneȱ ningȱ
kasvamine/areng.ȱ Näiteksȱ kuulubȱ diagnoosȱ “Akuutneȱ valu”ȱ mugavustundeȱ
valdkondaȱ(Herdmanȱ2012).ȱ Olulineȱ onȱ üliõpilasteleȱ näidata,ȱ kuidasȱ kogutudȱ andmeidȱ esitada.ȱ Näiteksȱ võibȱ üliõpilasteleȱ andaȱ ülesandeȱ väljaȱ tuuaȱ jaȱ grupeeridaȱ andmed/märgid,ȱ misȱ
nendeȱ arvatesȱ diagnoosiȱ toetavad,ȱ ningȱ seejärelȱ võrrelda,ȱ kasȱ nendeȱ kogutudȱ
andmedȱ onȱ vastavusesȱ konkreetseȱ õendusdiagnoosiȱ andmetegaȱ NANDAȬIȱ takȬ
sonoomias.ȱDiagnooseȱmõjutavadȱtegurid/muutujadȱseostatakseȱanamneesi,ȱpatȬ
siendiȱdokumentatsiooniȱjaȱmuudeȱtõenditega.ȱNeedȱmuutujadȱ(seonduvadȱteguȬ
rid)ȱ moodustavadȱ konteksti,ȱ misȱ seostatakseȱ määravateȱ tunnustega,ȱ etȱ pannaȱ
õendusdiagnoos.ȱSeonduvadȱteguridȱeelnevadȱdiagnoosile,ȱsoodustavadȱvõiȱmõȬ
jutavadȱ seda,ȱ kaasnevadȱ võiȱ seostuvadȱ sellega;ȱ needȱ onȱ tihedaltȱ seotudȱ tekkeȬ
põhjustega.ȱ Üliõpilasteleȱ tulebȱ selgitada,ȱ etȱ võimaluseȱ korralȱ ravivadȱ õedȱ seonȬ
duvaidȱtegureidȱõendussekkumistega,ȱennetamaksȱvõiȱvähendamaksȱnendeȱmõȬ
juȱüksikisikule.ȱNäiteksȱkuiȱpatsiendileȱonȱpandudȱdiagnoosȱ“Nahaȱterviklikkuseȱ
kahjustus”,ȱ midaȱ onȱ põhjustanudȱ sundliikumatus,ȱ tulebȱ õelȱ validaȱ sekkumine,ȱ
misȱ suurendaksȱ patsiendiȱ liikumisvõimet.ȱ Kuiȱ õdedelȱ eiȱ oleȱ võimalikȱ mõjutadaȱ
seonduvaidȱ tegureid,ȱ siisȱ mõjutavadȱ nadȱ määravaidȱ tunnuseid,ȱ validesȱ selleksȱ
sobivadȱ tõenduspõhisedȱ õendussekkumised,ȱ misȱ annavadȱ kindlaksmääratudȱ
mõõdetavaidȱtervisetulemusi.ȱKuiȱeeltoodudȱnäitesȱosutuksȱseonduvaksȱteguriksȱ
“elueaȱäärmused”ȱ(ntȱvanusȱ96ȱaastat),ȱpeaksȱõdeȱrakendamaȱõendussekkumisi,ȱ
misȱmõjutavadȱmääravaidȱtunnuseid,ȱnäiteksȱkudedeȱhävimist.ȱ Õendusprotsess. Näide: õendusanamnees / füüsilise 
seisundi hindamine: määravate tunnuste ja seonduvate 
tegurite kindlakstegemine  Tavapäraseltȱtutvustatakseȱüliõpilasteleȱõpinguteȱalguses,ȱkuidasȱpatsiendiȱfüüsiȬ
liseȱterviseseisundiȱhindamineȱjaȱanamneesiȱvõtmineȱonȱseotudȱõendusprotsessiȱ


NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine     95  kuiȱ tervikuga.ȱ Olulineȱ onȱ käsitledaȱ sobivaȱ keerukusastmegaȱ näidisjuhtumit,ȱ etȱ
üliõpilasiȱmitteȱüleȱkoormata.ȱÜhtlasiȱtulebȱselgitada,ȱetȱteatudȱdiagnoosideȱpuȬ
hulȱ eiȱ pruugiȱ seonduvadȱ teguridȱ anamneesiȱ jaȱ seisundiȱ hindamisegaȱ ilmneda.ȱ
SageliȱselguvadȱneedȱallesȱdokumentatsioonigaȱtutvumiselȱvõiȱsaadakseȱasjakoȬ
haneȱinfoȱõelt,ȱkesȱpatsiendiȱüleȱannab.ȱSeonduvadȱteguridȱannavadȱmääravateleȱ
tunnusteleȱ konteksti,ȱ needȱ näitavadȱ teatudȱ laadiȱ seoseidȱ õendusdiagnoosiga.ȱ
Teisisõnu,ȱ diagnostilineȱ mõtlemineȱ nõuabȱ õeltȱ pidevatȱ andmeteȱ hindamistȱ jaȱ
grupeerimist.ȱ Näiteks,ȱ anamneesiȱ võtmiseȱ jaȱ füüsiliseȱ seisundiȱ hindamiseȱ ajalȱ ütlebȱ Sarahȱ õendusüliõpilasele:ȱ„Mulȱonȱtugevȱvaluȱparemaȱkäeȱrandmes“ȱjaȱ„MaȱeiȱsaaȱmaȬ
gada“ȱ (subjektiivsedȱ andmed).ȱ Edasiselȱ jälgimiselȱ märkabȱ üliõpilane,ȱ etȱ Sarahȱ
nutabȱjaȱoigab,ȱtemaȱpulssȱonȱ118/regulaarneȱ(algseltȱ80ȱlöökiȱminutisȱ/ȱregulaarȬ
ne),ȱ vererõhkȱ 130/80ȱ (algseltȱ 118/80ȱ mmHg),ȱ hingamissagedusȱ 24/regulaarneȱ
(algseltȱ 18ȱ kordaȱ minutisȱ /ȱ regulaarne),ȱ kipslahasȱ paremalȱ randmelȱ onȱ kuivȱ jaȱ
kahjustamata,ȱ temaȱ sõrmedȱ eiȱ oleȱ paistesȱ jaȱ taȱ saabȱ neidȱ liigutadaȱ (objektiivsedȱ
andmed).ȱÕdeȱpalubȱüliõpilaselȱhinnataȱSarah’ȱvaluȱtugevustȱ10Ȭpalliselȱskaalal.ȱ
„Seeȱonȱüheksa“ȱ(subjektiivsedȱandmed).ȱSarah’ltȱkogutudȱandmeidȱüleȱvaadatesȱ
avastabȱõde,ȱetȱSarahȱonȱ18ȱaastatȱvanaȱjaȱesimestȱkordaȱhaiglas.ȱEelmiselȱõhtulȱ
opereeritiȱtedaȱparemaȱkäeȱrandmeluuȱmurruȱtõttu,ȱkaȱparemȱsäärȱonȱmurruȱtõtȬ
tuȱkipslahases.ȱOperatsioonȱonȱSarah’ȱvalukogemuseȱseonduvȱtegurȱ–ȱseeȱonȱpaȬ
remaȱ randmeȱ valuȱ kõigeȱ tõenäolisemȱ põhjus.ȱ Andmeteȱ edasiselȱ hindamiselȱ selȬ
gub,ȱetȱSarah’leȱonȱmääratudȱpärastȱoperatsiooniȱvaluvaigisteidȱigaȱ4ȱtunniȱjärelȱ
ningȱviimasestȱmanustamisestȱonȱmöödunudȱ5ȱtundi.ȱÜliõpilaneȱgrupeerisȱmääȬ
ravadȱtunnusedȱ(stȱmärgidȱjaȱsümptomidȱehkȱobjektiivsedȱjaȱsubjektiivsedȱandȬ
med)ȱningȱmäärasȱesialgseksȱõendusdiagnoosiksȱ“Akuutneȱvalu”.ȱSeejärelȱvaatabȱ
üliõpilaneȱüleȱdiagnoosiȱdefinitsiooni,ȱmääravadȱtunnusedȱjaȱseonduvadȱtegurid,ȱ
etȱ kindlaksȱ teha,ȱ kasȱ andmeteȱ hindamineȱ jaȱ grupeerimineȱ kinnitavadȱ esialgsetȱ
diagnoosiȱvõiȱmitte,ȱstȱtäpsustabȱdiagnoosi.ȱ Õendusprotsess. Näide: õendusdiagnoosi nimetuse täpsus  Diagnoosiȱ nimetusȱ väljendabȱ kombinatsiooniȱ definitsioonist,ȱ määravatestȱ tunȬ
nustestȱ jaȱ seonduvatestȱ teguritest,ȱ kuiȱ viimasedȱ onȱ olemas.ȱ Õde/õendusüliõpiȬ
laneȱvalibȱõendusdiagnoosi,ȱvõttesȱesialguȱaluseksȱanamneesiȱjaȱfüüsiliseȱläbivaaȬ
tuseȱ grupeeritudȱ andmed.ȱ Üliõpilaselȱ onȱ diagnoosiȱ valikulȱ abiksȱ taksonoomiaȱ
diagnostilisteȱkeskmeteȱtähestikloendȱ(vtȱraamatuȱesikaaneȱsisekülg),ȱmidaȱkliiniȬ
listesȱtingimustesȱonȱkäepäraneȱkasutada.ȱTulebȱotsustada,ȱkasȱkogutudȱandmedȱ
vastavadȱvalitudȱdiagnoosile.ȱDiagnoosiȱtäpsuseȱkinnitamiseksȱvõrdlebȱtaȱkoguȬ
tudȱ andmeidȱ vastavateȱ määravateȱ tunnusteȱ jaȱ seonduvateȱ teguritegaȱ taksonooȬ
mias.ȱSeegaȱonȱtähtis,ȱetȱüliõpilaselȱoleksȱjuurdepääsȱNANDAȬIȱraamatule,ȱmilleȱ
aluselȱenneȱlõplikeȱdiagnoosideȱmääramistȱandmeidȱkontrollida.ȱȱ Sarah’ȱnäitesȱmäärasȱüliõpilaneȱdiagnoosiȱ“Akuutneȱvalu”,ȱmilleȱdefinitsioonȱ onȱjärgmine:ȱ„Ebameeldivȱtunnetuslikȱjaȱemotsionaalneȱkogemus,ȱmisȱtekibȱolemasȬ
olevastȱ võiȱ võimalikustȱ koekahjustusestȱ võiȱ midaȱ kirjeldatakseȱ nimetatudȱ kahȬ


96    Õendusdiagnoosid 2012-2014 justustȱväljendavateȱterminitegaȱ(InternationalȱAssociationȱforȱtheȱStudyȱofȱPainȱ
–ȱRahvusvahelineȱValuȬuuringuteȱAssotsiatsioon);ȱäkkiȱvõiȱjärkȬjärgultȱtekkiv,ȱeriȱ
tugevusastmetegaȱalatesȱnõrgastȱkuniȱtugevani,ȱeeldatavaȱvõiȱprognoositavaȱlõȬ
puga,ȱkestusegaȱvähemȱkuiȱkuusȱkuud“ȱ(vtȱ“Akuutneȱvalu”,ȱ12.ȱvaldkond:ȱmuȬ
gavustunne).ȱ Sarahȱ kaebas:ȱ „Mulȱ onȱ tugevȱ valuȱ paremaȱ käeȱ randmes“;ȱ temaȱ
pulssȱoliȱesialgseteȱväärtustegaȱvõrreldesȱkiirenenud,ȱtaȱoliȱrahutu,ȱnäolȱvalugriȬ
mass.ȱ Taȱ hindasȱ omaȱ valuȱ üheksagaȱ 10Ȭpalliselȱ valuskaalal.ȱ Õendusüliõpilaseȱ
kogutudȱandmedȱlangesidȱkokkuȱmitmeȱmääravaȱtunnuseȱjaȱüheȱseonduvaȱteguȬ
rigaȱ (füüsilineȱ vigastus)ȱ taksonoomias.ȱ Sobivaȱ õendusdiagnoosiȱ kindlaksmääraȬ
mistȱõpetadesȱonȱeritiȱtähtisȱaidataȱüliõpilaselȱandmeidȱgrupeeridaȱningȱkontrolȬ
lidaȱneidȱtaksonoomiasȱtoodudȱmääravateȱtunnusteȱjaȱseonduvateȱteguriteȱalusel.ȱ Onȱ oluline,ȱ etȱ õedȱ kajastaksidȱ dokumentatsioonisȱ terviseseisundiȱ hindamiselȱ kogutudȱ spetsiifilisiȱ andmeidȱ (shȱ seonduvaidȱ tegureid),ȱ milleleȱ nadȱ diagnoosiȱ
valikulȱ tuginesid,ȱ etȱ teisedȱ samaȱ patsiendigaȱ tegelevadȱ õedȱ teaksid,ȱ miksȱ konkȬ
reetneȱdiagnoosȱmäärati.ȱ Riskidiagnoosid Õdedeȱülesanneȱonȱalatiȱolnudȱüksikisikuid,ȱperesid,ȱgruppeȱjaȱelanikkondaȱähȬ
vardavateȱohtudeȱkindlakstegemineȱjaȱohtudeȱeestȱkaitsmine.ȱRiskidiagnoosiȱdeȬ
finitsioonȱ onȱ järgmine:ȱ “Kliinilineȱ otsus,ȱ misȱ käsitlebȱ terviseseisundite/elusündȬ
mustegaȱ seotudȱ reaktsioone/kogemusi,ȱ misȱ võivadȱ kaitsetulȱ üksikisikul,ȱ perel,ȱ
grupilȱvõiȱelanikkonnalȱsuureȱtõenäosusegaȱkujuneda”.ȱSedaȱtoetavadȱkaitsetustȱ
soodustavadȱ riskiteguridȱ (vtȱ “Terminiteȱ seletused”).ȱ Näiteksȱ defineeritakseȱ
diagnoosiȱ“Infektsiooniȱrisk”ȱkuiȱ„riskiȱnakatudaȱtõvestavateȱmikroorganismideȬ
ga”.ȱ Sarah’ȱ juhtumiȱ puhulȱ onȱ operatsioonȱ riskitegur,ȱ misȱ onȱ väljaȱ toodudȱ selleȱ
diagnoosiȱriskiteguriteȱloendisȱ(“invasiivsedȱprotseduurid”)ȱ(vtȱ11.ȱvaldkond,ȱ1.ȱ
klass).ȱRiskidiagnoosidȱnaguȱtegelikudȱdiagnoosidkiȱeeldavadȱoodatavaȱtulemuȬ
seȱmääramistȱningȱtõenduspõhisteȱsekkumisteȱplaneerimistȱjaȱrakendamist,ȱetȱtuȬ
lemus(ed)ȱ saavutada.ȱ Õpetamiselȱ kasutatakseȱ näiteidȱ konkreetsetestȱ riskidiagȬ
noosidestȱ jaȱ riskidestȱ (ntȱ nakkus,ȱ kukkumisedȱ jaȱ lamatised),ȱ millegaȱ õedȱ omaȱ
igapäevatöösȱtegelevad.ȱSeeȱaitabȱüliõpilastelȱmõista,ȱkuiȱsuurȱosatähtsusȱonȱõelȱ
kvaliteediȱparendamiselȱjaȱpatsientideȱturvalisuseȱtagamiselȱ(QSEN).ȱȱ Tervisedenduslikud diagnoosid  JubaȱFlorenceȱNightingale’istȱalatesȱonȱõdedelȱolnudȱkohustusȱväljaȱselgitadaȱükȬ
sikisiku,ȱ perekonna,ȱ grupiȱ võiȱ elanikkonnaȱ tervisedenduseȱ võimalused.ȱ
Tervisedenduslikuȱdiagnoosiȱdefinitsioonȱonȱjärgmine:ȱ“Kliinilineȱotsus,ȱmisȱkäȬ
sitlebȱ üksikisiku,ȱ pere,ȱ grupiȱ võiȱ elanikkonnaȱ motivatsiooniȱ jaȱ sooviȱ edendadaȱ
heaoluȱ ningȱ realiseeridaȱ tervisepotentsiaali,ȱ misȱ väljendubȱ valmisolekusȱ tõhusȬ
tadaȱ teatudȱ tervisekäitumistȱ [ȬȬȬ]“ȱ (vtȱ “Terminiteȱ seletused”),ȱ näiteksȱ toitumistȱ
võiȱ kehalistȱ aktiivsust.ȱ Tervisedenduslikkeȱ diagnooseȱ saabȱ kasutadaȱ igasuguseȱ
terviseseisundiȱkorral,ȱneedȱeiȱeeldaȱteatudȱtasemelȱterviseȱolemasolu.ȱNiisugustȱ
valmisolekutȱ toetavadȱ määravadȱ tunnused.ȱ Sõltuvaltȱ üksikisikust,ȱ perestȱ võiȱ


NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine     97  elanikkonnastȱ valitakseȱ niisugusedȱ sekkumised,ȱ misȱ kõigeȱ pareminiȱ võimaldaȬ
vadȱ soovitudȱ tulemusiȱ saavutada.ȱ (Vtȱ kaȱ “Terminiteȱ seletused”,ȱ “NANDAȬ
Internationaliȱõendusdiagnoosid:ȱdefinitsioonidȱjaȱklassifikatsioonȱ2009–2011.)ȱ Diagnooside järjestamine tähtsuse järgi  Õendusabisȱjaȱõendusharidusesȱrõhutatakseȱkvaliteediȱparendamistȱjaȱpatsiendiȱ
turvalisust.ȱSiitȱilmnebȱvajadusȱstandardseȱdokumentatsiooniȱjärele,ȱmillestȱkõikȱ
tervishoiuspetsialistidȱsaaksidȱühtviisiȱaru,ȱjärgiksidȱsedaȱningȱdokumenteeriksidȱ
nii,ȱ etȱ patsiendiȱ vajadustegaȱ tegeldaksȱ nendeȱ tähtsuseȱ järjekorras.ȱ Seetõttuȱ onȱ
õendusdiagnoosideȱjärjestamineȱtähtsuseȱjärgiȱsaanudȱoluliseksȱaspektiksȱõendusȬ
protsessiȱ elluviimisel.ȱ Oskusȱ diagnooseȱ selȱ viisilȱ järjestada,ȱ seejuuresȱ koosȱ sobiȬ
vateȱ tulemusteȱ jaȱ sekkumistega,ȱ annabȱ tunnistustȱ üliõpilaseȱ kriitilise/kliiniliseȱ
mõtlemiseȱ oskusest,ȱ teisisõnu,ȱ üliõpilaneȱ näitabȱ ülesȱ valmidustȱ õendusprotsessiȱ
elluȱviia.ȱ Õppejõudȱpeaksidȱlaskmaȱüliõpilastel,ȱeritiȱäsjaȱõpinguidȱalustanutel,ȱreastadaȱ õendusdiagnooseȱtähtsuseȱjärgi,ȱetȱvältidaȱnendeȱlihtsatȱüleslugemist.ȱÜliõpilasȬ
teleȱ tulebȱ diagnoosideȱ järjestamistȱ põhjendadaȱ ningȱ seostadaȱ sedaȱ õendusabiȱ
kvaliteediȱjaȱturvalisusega.ȱSamutiȱtulebȱõpetamiselȱrõhutada,ȱetȱdiagnoosideȱjärȬ
jestamistȱ eiȱ lõpetataȱ enne,ȱ kuiȱ üliõpilasedȱ onȱ omaȱ kogutudȱ jaȱ grupeeritudȱ andȬ
meidȱ võrrelnudȱ NANDAȬIȱ taksonoomiaga,ȱ kinnitamaksȱ diagnoosideȱ täpsust.ȱ
Järjestamiseȱaluseksȱonȱüksikisikute,ȱperede,ȱgruppideȱjaȱelanikkonnaȱvajadused,ȱ
esmakursuslasedȱpeaksidȱalustamaȱüksikisikutest.ȱMõniȱõppejõudȱpalubȱüliõpiȬ
laselȱvalidaȱüheȱõendusdiagnoosi,ȱmilleleȱkliiniliselȱpraktikalȱkeskenduda.ȱSeeȱeiȱ
oleȱvõrdväärneȱjärjestamisülesandega,ȱmisȱsunnibȱmõtlema,ȱmillisteȱpatsiendiȱvaȬ
jadustegaȱtulebȱkõigepealtȱtegelda.ȱKuiȱüliõpilaneȱeiȱoskaȱveelȱesmatähtsaȱdiagȬ
noosigaȱtoimeȱtulla,ȱtulebȱtemagaȱselleȱüleȱarutleda.ȱNäiteksȱkuiȱSarah’ȱjuhtumigaȱ
tegeleksȱ äsjaȱ õpinguidȱ alustanudȱ õendusüliõpilane,ȱ kelleȱ kliiniliseȱ praktikaȱ õpiȬ
väljundidȱeiȱeeldaȱravimiteȱmanustamist,ȱoleksȱõppejõuȱkohustusȱsuunataȱüliõpiȬ
laneȱõeȱjuurde,ȱkesȱSarah’ȱõendusabiȱeestȱvastutab,ȱetȱtalleȱniisugusestȱdiagnooȬ
sistȱteatada.ȱ Õendusdiagnooside seos oodatavate tulemuste ja sekku-
mistega Sarah’ȱ juhtumisȱ kasutasȱ üliõpilaneȱ “Õendusabiȱ tulemusteȱ klassifikatsioonist”ȱ
(NOC)ȱ tulemustȱ “vähenenudȱ valu”ȱ (Moorheadȱ jtȱ 2008)ȱ jaȱ “Õendussekkumisteȱ
klassifikatsioonist”ȱ (NIC)ȱ sekkumistȱ “valujuhtimine”ȱ (Bulechekȱ jtȱ 2008).ȱ Üksȱ
klassifikatsioonistȱ valitudȱ õendussekkumisiȱ oliȱ “validaȱ jaȱ rakendadaȱ farmakoȬ
loogilisiȱ(vastavaltȱarstiȱkorraldusele),ȱmittefarmakoloogilisiȱningȱsuhtlemiseȱvaȬ
hendeid,ȱmisȱonȱsobivadȱvaluȱleevendamiseks”.ȱKuigiȱ“Akuutneȱvalu”ȱoliȱesmaȬ
tähtisȱdiagnoos,ȱeiȱeeldatudȱüliõpilaseltȱravimiteȱmanustamist,ȱvaidȱtemaltȱoodatiȱ
koostöödȱjuhendajaȱjaȱõegaȱselleȱnimel,ȱetȱpatsiendileȱravimitȱantaks.ȱÜliõpilaneȱ
oleksȱagaȱsuutelineȱsooritamaȱmuidȱplaneeritudȱsekkumisi.ȱ


98    Õendusdiagnoosid 2012-2014 Täpsedȱjaȱkehtivadȱõendusdiagnoosidȱmääravadȱäraȱkaȱõendusabiȱoodatavadȱ tulemused,ȱ milleȱ aluselȱ omakordaȱ valitakseȱ sekkumised,ȱ misȱ peaksidȱ soovitudȱ
ravimõjuȱ esileȱ kutsuma.ȱ Sekkumistegaȱ ravitakseȱ kasȱ seonduvaidȱ tegureidȱ (võiȱ
riskitegureid)ȱvõiȱmääravaidȱtunnuseid.ȱÕppejõudȱjaȱüliõpilasedȱsaavadȱkasutaȬ
daȱ asjakohaseidȱ viiteidȱ õendusdiagnoosidele,ȱ misȱ onȱ toodudȱ “Õendusabiȱ tuleȬ
musteȱ klassifikatsioonis”ȱ (NOC)ȱ (Mooreheadȱ jtȱ 2008)ȱ jaȱ “Õendussekkumisteȱ
klassifikatsioonis”ȱ (NIC)ȱ (Bulechekȱ jtȱ 2008),ȱ samutiȱ aitabȱ raamat,ȱ misȱ vastavaidȱ
seoseidȱ käsitlebȱ (Johnsonȱ jtȱ 2006).ȱ Mõnedȱ õppejõudȱ võivadȱ üliõpilasteltȱ nõudaȱ
iseseisvatȱ oodatavateȱ tulemusteȱ määramistȱ jaȱ sekkumisteȱ valimist.ȱ TõenduspõȬ
histȱpraktikatȱningȱkvaliteetsetȱjaȱturvalistȱõendusabiȱ(QSEN)ȱsilmasȱpidadesȱonȱ
siiskiȱsoovitatav,ȱetȱüliõpilasedȱpeaksidȱrangeltȱkinniȱkehtivatestȱklassifikatsiooȬ
nisüsteemidest.ȱ Kriitiliseȱ mõtlemiseȱ arendamiseksȱ tuleksȱ aidataȱ üliõpilastelȱ koȬ
handadaȱ NANDAȬIȱ diagnoose,ȱ NOCiȱ oodatavaidȱ tulemusiȱ jaȱ NICiȱ sekkumisiȱ
konkreetseteleȱ patsientidele.ȱ Samutiȱ võibȱ lastaȱ üliõpilastelȱ otsidaȱ teadusandmeȬ
baasidestȱ uurimistulemusi,ȱ misȱ käsitleksidȱ ühtȱ kindlatȱ diagnoosi,ȱ oodatavatȱ tuȬ
lemustȱ võiȱ sekkumisiȱ selleȱ tulemuseȱ saavutamiseks.ȱ Leitudȱ uurimistulemusteȱ
kriitilineȱhindamineȱeeldabȱneiltȱkriitilistȱmõtlemist.ȱSeejärelȱvõiksidȱüliõpilasedȱ
uurimistulemusiȱ eelnimetatudȱ klassifikatsioonidegaȱ võrrelda,ȱ misȱ taasȱ nõuabȱ
kriitiliseȱ lugemise/mõtlemise/hindamiseȱ oskusi.ȱ Vanemateȱ kursusteȱ üliõpilasedȱ
võiksidȱ kirjutadaȱ artikli,ȱ millesȱ nadȱ võrdlevadȱ teaduskirjanduseȱ tulemusiȱ mõneȱ
konkreetseȱNANDAȬIȱdiagnoosi,ȱNOCiȱoodatavaȱtulemuseȱvõiȱNICiȱsekkumiseȬ
ga.ȱ Viited AmericanȱNurses’ȱAssociation.ȱ(2010).ȱNursing:ȱScopeȱandȱstandardsȱofȱpracticeȱ(2ndȱed.).ȱSilverȱSpring,ȱ MD:ȱANA.ȱ Bulecheck,ȱ G.M.,ȱ Butcher,ȱ B.K.,ȱ &ȱ Dochterman,ȱ J.M.ȱ (2008).ȱ Nursingȱ interventionsȱ classificationȱ (NIC)ȱ (5thȱed.).ȱSt.ȱLouis,ȱMO:ȱMosby.ȱ Gordon,ȱM.ȱ(2007).ȱManualȱofȱnursingȱdiagnosesȱ(11thȱed.).ȱSudbury,ȱMA:ȱJonesȱ&ȱBartlett.ȱ
Gordon,ȱ M.ȱ (2008).ȱ Assessȱ Notes:ȱ Nursingȱ assessmentȱ andȱ diagnosticȱ reasoning.ȱ Philadelphia,ȱ PA:ȱ FAȱ Davis.ȱ Herdman,ȱ T.H.ȱ (ed.).ȱ (2012).ȱ NANDAȱ Internationalȱ nursingȱ diagnoses:ȱ Definitionsȱ &ȱ classificationȱ 2012– 2014 .ȱSingapore:ȱWileyȬBlackwell.ȱ Johnson,ȱM.,ȱBulecheck,ȱG.,ȱButcher,ȱH.,ȱetȱal.ȱ(2006).ȱNANDA,ȱNOCȱandȱNICȱlinkages:ȱNursingȱdiagnoȬ ses,ȱoutcomes,ȱandȱinterventionsȱ (2ndȱed.).ȱSt.ȱLouis,ȱMO:ȱMosby.ȱ Lunney,ȱ M.ȱ (2012).ȱ Assessment,ȱ clinicalȱ judgement,ȱ andȱ nursingȱ diagnoses.ȱ Inȱ T.H.ȱ Hermanȱ (ed.),ȱ NANDAȱInternationalȱNursingȱDiagnoses:ȱDefinitionsȱ&ȱClassificationȱ2012–2014 ,ȱ71–89.ȱ Moorhead,ȱS.,ȱJohnson,ȱM.ȱ&ȱMass,ȱM.ȱ(2008).ȱNursingȱoutcomesȱclassificationȱ(NOC)ȱ(4thȱed.).ȱSt.ȱLouis,ȱ MO:ȱMosby.ȱ Weber,ȱ J.R.ȱ &ȱ Kelley,ȱ J.ȱ (2009).ȱ Healthȱ assessmentȱ inȱ nursingȱ (4thȱ Northȱ Americanȱ ed.).ȱ LonȬ don:LippincottȱWilliamsȱ&ȱWilkins.ȱ


NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine     99  4. peatükk  Õendusdiagnooside tähtsus e-terviselugudes  JaneȱM.ȱBrokel,ȱKayȱC.ȱAvant,ȱMatthiasȱOdenbreitȱ Käesolevasȱ peatükisȱ kirjeldatakse,ȱ kuidasȱ õedȱ kasutavadȱ õendusdiagnooseȱ
eȬterviseloosȱ (ETL).ȱ Alustuseksȱ selgitatakseȱ digidokumentideȱ omadusi,ȱ käsitleȬ
takseȱõendusdiagnoosideȱtähtsustȱjaȱrakendamistȱningȱräägitakseȱsellest,ȱkuidasȱ
üliõpilasedȱjaȱõedȱõendusabiȱdokumenteerivad.ȱSeejärelȱtulebȱjuttuȱlõpukursuseȱ
üliõpilasteȱ jaȱ õendusinformaatikaȱ eriõdedeȱ ülesannetestȱ eȬterviselooȱ omaduste,ȱ
funktsioonideȱ jaȱ sellesȱ sisalduvaȱ infoȱ edasisesȱ arendamisesȱ ningȱ parendamises.ȱ
Samutiȱ käsitletakseȱ seda,ȱ kuidasȱ mõndȱ tüüpiȱ eȬterviseloodȱ suunavadȱ õdedeȱ teȬ
gevustȱ asjatundlikeȱ rakendusteȱ jaȱ sisulisteȱ teadmistega,ȱ misȱ onȱ abiksȱ kliinilisteȱ
otsusteȱ tegemisel.ȱ Peatükiȱ viimaneȱ osaȱ onȱ mõeldudȱ õppejõududele,ȱ kesȱ õpetaȬ
vad,ȱkuidasȱeȬterviselugudesȱõendusdiagnooseȱkasutada.ȱ Üliõpilane e-terviseloo kasutajana EȬterviselooȱrakendamiseksȱonȱmitmesuguseidȱmeetodeid.ȱSellesȱpeatükisȱkirjelȬ
datakseȱniiȱõeȱkuiȱkaȱüliõpilaseȱkliinilisiȱkogemusiȱpikaajaliseȱeȬterviselooȱkasutaȬ
jana.ȱAlustuseksȱkirjeldatakseȱETLiȱolemustȱjaȱrakendamist,ȱsamutiȱõeȱülesandeidȱ
õendusdiagnoosideȱkasutamiselȱETLis.ȱ E-terviselugu  EȬterviseluguȱonȱarenevȱmõisteȱ(Barrettȱ2000,ȱEnglebardtȱjaȱNelsonȱ2002).ȱLihtȬ saimȱ ETLȱ sisaldabȱ infotȱ inimeseȱ füüsilise/vaimseȱ seisundiȱ mineviku,ȱ olevikuȱ jaȱ
tulevikuȱkohtaȱ(Murphyȱjtȱ1999).ȱAndmeidȱhangitakseȱmitmestȱallikast.ȱKogutudȱ
infoȱonȱtäpneȱjaȱtäielikȱsiis,ȱkuiȱkogujaȱkontrollibȱkoosȱpatsiendigaȱdokumentatȬ
sioonisȱsisalduvaȱteabeȱõigsust.ȱInfoȱkoondatakseȱmahukasseȱandmebaasi,ȱmidaȱ
nimetatakseȱandmehoidlaks.ȱ EȬterviseloogaȱ onȱ seotudȱ hulkȱ arvutirakendusi,ȱ naguȱ hindamise,ȱ jälgimiseȱ jaȱ ravimiteȱ manustamiseȱ dokumenteerimine,ȱ samutiȱ õendusabiȱ planeerimineȱ
(Englebardtȱ jaȱ Nelsonȱ 2002).ȱ EȬterviseluguȱ kasutadesȱ õdeȱ sisestab,ȱ laadibȱ üles,ȱ
vaatabȱjaȱotsibȱinfotȱkoguȱpäevaȱjooksul,ȱetȱtehaȱläbimõeldudȱotsuseidȱpatsientideȱ
diagnoosiȱ jaȱ raviȱ kohta.ȱ Õedȱ kasutavadȱ teisteȱ spetsialistideȱ kogutudȱ andmeid,ȱ
laadidesȱETListȱallaȱnäiteksȱlaboripersonaliȱsisestatudȱbiomeditsiinilisiȱandmeid,ȱ
jaȱkoguvadȱiseȱuutȱinfot,ȱkaasaȱarvatudȱterviseseisundiȱhindamiseȱkäigus.ȱ Pikaajaline kasutamine  EȬterviseluguȱteenindabȱpatsientiȱeriȱkohtadesȱjaȱajavahemikel.ȱÕdeȱjaȱteisedȱterȬ
vishoiuspetsialistidȱ võivadȱ kasutadaȱ eȬterviseluguȱ raviȱ jaȱ hoolduseȱ osutamiseȱ


100    Õendusdiagnoosid 2012-2014 ajalȱvõiȱtaasȱkunagiȱhiljem.ȱPatsiendiȱandmedȱonȱdigitaalsedȱjaȱneidȱsäilitatakseȱ
korrastatult,ȱ misȱ võimaldabȱ neidȱ vajaduseȱ korralȱ uuestiȱ leidaȱ võiȱ jagadaȱ teisteȱ
üksuste/asutustega.ȱ Patsientidegaȱ suhtlemiselȱ kasutavadȱ õedȱ korduvaltȱ nendeȱ
demograafilisiȱ andmeid,ȱ allergiateȱ loetelu,ȱ andmeidȱ vaktsineerimisteȱ jaȱ varaseȬ
mateȱterviseprobleemideȱkohta,ȱlaborianalüüsideȱvastuseidȱjaȱradioloogilisiȱülesȬ
võtteid.ȱEnamjaoltȱsaadakseȱinfoȱpatsiendilt,ȱkuidȱpikaajalisseȱterviselukkuȱsisesȬ
tavadȱsedaȱõed,ȱterapeudid,ȱarstidȱjaȱteisedȱtervishoiuspetsialistid.ȱSuurȱhulkȱinȬ
fotȱ saadakseȱ patsiendiȱ füüsiliseȱ läbivaatuse,ȱ vaatluse,ȱ meditsiinilisteȱ jälgimisvaȬ
henditeȱvõiȱõeȱtehtudȱküsitlusteȱjaȱsõeluuringutega.ȱOlemasolevatȱinfotȱonȱsooviȬ
tatavȱkasutada,ȱentȱõdeȱpeabȱsiiskiȱpatsientiȱregulaarseltȱküsitlemaȱjaȱjälgima,ȱetȱ
väljaȱselgitadaȱtemaȱterviseseisundiȱmuutusedȱjaȱtäiendadaȱandmeid.ȱ Õendusdiagnooside tähtsus e-terviselugudes Õendusdiagnoosideȱ dokumenteerimineȱ onȱ tähtisȱ niiȱ patsiendileȱ kuiȱ kaȱ õendusȬ
abiȱosutajatele.ȱEȬterviseluguȱvõimaldabȱüliõpilasel:ȱ ȱ ƒ nähaȱpatsiendiȱjätkuvaidȱriskeȱ(“Aspiratsiooniȱrisk”,ȱ“Kukkumisteȱrisk”ȱjne)ȱjaȱ probleemeȱ(“Häiritudȱgaasivahetus”,ȱ“Roojapidamatus”ȱjne),ȱmidaȱteisedȱonȱ
kindlaksȱteinudȱjaȱdokumenteerinud;ȱ ƒ otsustadaȱuuteȱõendusdiagnoosideȱüleȱjaȱneidȱdokumenteeridaȱlähtuvaltȱpatȬ siendiȱterviseseisundiȱhindamiseȱtulemustest;ȱ ƒ vahetadaȱtõhusamaltȱinfotȱpatsiendiȱtegelikestȱprobleemidestȱ(“Kusepeetus”,ȱ “Nahaȱterviklikkuseȱkahjustus”ȱjne)ȱõdedeȱjaȱteisteȱtervishoiuspetsialistidega;ȱȱ ƒ kasutadaȱõendusdiagnoose,ȱetȱlangetadaȱotsuseidȱpatsiendiȱoodatavateȱtuleȬ musteȱjaȱõendussekkumisteȱkohta;ȱ ƒ kindlaksȱtehaȱjaȱdokumenteeridaȱõendusdiagnoosideȱ(risk,ȱtervisedenduslikȱ võiȱtegelikȱprobleem)ȱlõpplahendused.ȱ
ȱ
Interdistsiplinaarselȱ meeskonnalȱ onȱ võimalikȱ nähaȱ patsiendiȱ riske,ȱ tervisȬ edenduseȱ võimalusiȱ jaȱ pikaajalisiȱ tegelikkeȱ probleeme.ȱ Kuiȱ riskidȱ onȱ dokumenȬ
teeritudȱjaȱpatsientȱkäibȱuuringutelȱvõiȱsaabȱraviȱmõnesȱmuus,ȱnäiteksȱradiolooȬ
giaȱvõiȱfüsioteraapiaȱosakonnas,ȱonȱsealsetelȱtöötajatelȱvõimalikȱtutvudaȱpatsienȬ
diȱriskidegaȱeȬterviselooȱvahenduselȱ(FigoskiȱjaȱDowneyȱ2006).ȱKuiȱõdeȱtuvastabȱ
jaȱ dokumenteeribȱ näiteksȱ diagnoosiȱ “Aspiratsiooniȱ risk”,ȱ siisȱ lisabȱ taȱ
õendusplaaniȱ sekkumised,ȱ misȱ puudutavadȱ patsiendileȱ sobivatȱ kehaasenditȱ jaȱ
temaȱõpetamist.ȱTeisedȱmeeskonnaliikmedȱ(k.aȱterapeudid,ȱdieediõedȱjaȱapteekȬ
rid)ȱ teavadȱ arvestadaȱ diagnoosigaȱ “Aspiratsiooniȱ risk”,ȱ nadȱ aitavadȱ patsiendiȱ
eelistatavaltȱpüstiasendisseȱningȱpeavadȱravimiteȱmanustamiselȱvõiȱtoiduvalmisȬ
tamiselȱ silmasȱ vajalikkeȱ ohutusnõudeid.ȱ Kuiȱ “Aspiratsiooniȱ risk”ȱ püsib,ȱ tulebȱ
diagnoosistȱ teatadaȱ kaȱ teisteleȱ tervishoiuspetsialistidele,ȱ kesȱ patsiendigaȱ tegeleȬ
vad.ȱÕendusdiagnoosideȱkandmineȱeȬterviselukkuȱaitabȱpatsientiȱpärastȱhaiglastȱ
väljakirjutamist,ȱkuivõrdȱsee:ȱ ȱ


NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine     101  ƒ kindlustabȱvajalikuȱinfoȱõele,ȱkesȱjätkabȱpatsiendiȱhooldamistȱkodus,ȱhooldeȬ haiglasȱvõiȱtaastusraviȱosakonnas;ȱ ƒ säilitabȱõendusdiagnoosidȱpatsiendiȱpüsivateȱprobleemideȱloetelusȱeȬterviseloosȱ jaȱvõimaldabȱneileȱjuurdepääsuȱtervishoiuinfoȱvahetuseȱjaȱterviseandmeteȱpäȬ
ringuȱteenuseȱkaudu.ȱSeeȱtagabȱtervisedokumentatsiooniȱjärjepidevuse.ȱȱ
ȱ
Kuiȱ patsiendiȱ riskidȱ püsivadȱ kaȱ pärastȱ haiglastȱ väljakirjutamist,ȱ säilitatakseȱ diagnooseȱ spetsiaalsesȱ andmehoidlas,ȱ milleleȱ teistelȱ tervishoiuspetsialistidelȱ onȱ
juurdepääsȱtervishoiuinfoȱvahetuseȱkaudu.ȱNäiteksȱsaabȱkoduõdeȱterviseandmeteȱ
päringuȱ kauduȱ veebiportaalisȱ onlineȬjuurdepääsuȱ patsientiȱ puudutavaleȱ infole,ȱ
shȱpatsiendiȱterviseprobleemideȱloeteluleȱjaȱõendusplaanileȱningȱlaborianalüüsiȬ
deȱtulemustele,ȱsamutiȱsaabȱtaȱülevaateȱvarasematestȱsekkumistestȱjaȱoodatudȱtuȬ
lemusteȱ saavutamisest.ȱ Hooldusasutusel,ȱ näiteksȱ koduhooldusteenustȱ pakkuvalȱ
asutuselȱvõiȱhooldekodul,ȱonȱvõimalikȱjälgidaȱprobleeme,ȱmisȱpatsiendilȱhaiglasȱ
viibimiseȱ ajalȱ esinesid,ȱ ningȱ talleȱ osutatudȱ abi.ȱ Kuiȱ õdeȱ dokumenteerisȱ näiteksȱ
diagnoosiȱ“Kukkumisteȱrisk”ȱvõiȱ“Aspiratsiooniȱrisk”,ȱsiisȱlisasȱtaȱnimetatudȱrisȬ
kidiagnoosidȱpatsiendiȱprobleemideȱloetelluȱningȱmärkisȱõendusplaaniȱsekkumiȬ
sedȱ kukkumisteȱ jaȱ aspiratsiooniȱ vältimiseks.ȱ Õendusplaanȱ sisaldabȱ oodatavaidȱ
tulemusiȱ jaȱ ühisteȱ eesmärkideȱ saavutamist.ȱ Patsiendiȱ probleemideȱ loeteluȱ jaȱ
õendusplaanȱonȱosaȱjärjepidevastȱtervisedokumentatsioonist,ȱmidaȱjagatakseȱterȬ
vishoiuinfoȱvahetuseȱkaudu.ȱȱ Õendusdiagnooside dokumenteerimine e-terviseloos  Õendusdiagnooseȱ dokumenteeritakseȱ eȬterviselooȱ eriȱ osadesse.ȱ Õendusdiagnoosȱ
võibȱollaȱpikaajalineȱvõiȱleidaȱlahenduseȱosakonnas,ȱkusȱpatsientȱparasjaguȱviibib.ȱ
Lühiajalineȱõendusdiagnoos,ȱmisȱleiabȱlahenduseȱhaiglaraviȱvõiȱpolikliiniku/haiglaȱ
külastuseȱjooksul,ȱvõibȱollaȱüksȱosaȱinterdistsiplinaarsestȱraviȱjaȱhoolduseȱplaanist,ȱ
milleȱaluselȱmääratakseȱsekkumised.ȱLühiajalistȱdiagnoosiȱprobleemideȱloetelluȱeiȱ
kanta.ȱRiskidiagnoosȱ“Aspiratsiooniȱrisk”,ȱtervisedenduslikȱdiagnoosȱ“Valmisolekȱ
piisavaksȱ enesehoolduseks”ȱ jaȱ tegelikȱ diagnoosȱ “Üheȱ kehapooleȱ eiramine”ȱ onȱ
kolmȱ näidetȱ diagnoosidest,ȱ misȱ tõenäoliseltȱ kestavadȱ kaȱ pärastȱ patsiendiȱ haiglastȱ
väljakirjutamistȱjaȱmidaȱvõiksȱkandaȱpatsiendiȱprobleemideȱloetellu.ȱȱ EȬterviselooȱkauduȱpeavadȱõedȱjaȱüliõpilasedȱjagamaȱpatsientiȱpuudutavatȱinȬ fotȱ teisteleȱ üksustele/asutustele.ȱ Peamineȱ infoȱ jagamiseȱ viisȱ onȱ see,ȱ kuiȱ õedȱ doȬ
kumenteerivadȱ pikaajalisedȱ õendusdiagnoosidȱ patsiendiȱ probleemideȱ loetellu.ȱ
Loeteluȱ koostamiseksȱ valitakseȱ sobivadȱ sõnadȱ standarditudȱ kliinilisteȱ terminiteȱ
valikuloendist,ȱmisȱsisaldabȱniiȱNANDAȬIȱõendusdiagnooseȱkuiȱkaȱmeditsiinilisiȱ
diagnooseȱ haigusteȱ jaȱ sündroomideȱ kohta.ȱ Patsiendiȱ pikaajalisedȱ diagnoosid,ȱ
haigusedȱ jaȱ sündroomidȱ peaksidȱ temaȱ probleemideȱ loetelusȱ nähtumaȱ niiȱ kaua,ȱ
kuniȱneedȱlahenduseȱleiavad.ȱRaviȱjaȱprotseduuridegaȱlahenduseȱleidnudȱlühiajaȬ
lisiȱdiagnoose,ȱprobleemeȱvõiȱriskeȱprobleemideȱloetelluȱeiȱkanta.ȱ Probleemideȱ loeteluȱ sisaldabȱ diagnoose,ȱ riske,ȱ kroonilisiȱ haigusiȱ jaȱ sündrooȬ me,ȱmisȱmõjutavadȱpatsiendiȱedaspidistȱraviȱjaȱhooldust.ȱNäiteksȱjäävadȱ“AspiȬ
ratsiooniȱ risk”,ȱ “Üheȱ kehapooleȱ eiramine”,ȱ suhkurtõbi,ȱ ajusündroomȱ võiȱ “KukȬ
kumisteȱ risk”ȱ tõenäoliseltȱ allesȱ kaȱ pärastȱ patsiendiȱ haiglastȱ väljakirjutamist.ȱ


102    Õendusdiagnoosid 2012-2014 Nendeȱprobleemidegaȱtulebȱtegeldaȱkõigisȱüksustes/asutustes.ȱÕendusdiagnoosiȱ
dokumenteerimineȱ eȬterviselooȱ probleemideȱ loetelluȱ annabȱ teadaȱ riskist,ȱ lahenȬ
damataȱprobleemistȱvõiȱtervisedenduseȱvõimalusestȱkõigileȱtervishoiuspetsialisȬ
tideleȱpärastȱpatsiendiȱhaiglaraviȱlõppemistȱvõiȱpolikliinikuȱkülastust.ȱPatsiendiȬ
leȱ onȱ kasulik,ȱ kuiȱ õendusabiȱ jätkubȱ hooldusraviasutusesȱ võiȱ teenusena,ȱ midaȱ
osutabȱkoduȬ,ȱtöötervishoiuȬ,ȱpereȬȱvõiȱkooliõde.ȱ E-terviselugude erinevused  Haiglatesȱkliiniliselȱpraktikalȱollesȱpuutuvadȱõendusüliõpilasedȱkokkuȱeriȱtüüpiȱ
eȬterviselugudega.ȱKunaȱeȬterviseloodȱonȱerilaadseltȱülesȱehitatud,ȱsiisȱdokumenȬ
teeritakseȱ tervishoiuasutustesȱ erinevaltȱ kaȱ terviseseisundiȱ hindamiseȱ tulemusi,ȱ
riskidiagnooseȱningȱtervisedenduslikkeȱjaȱtegelikkeȱõendusdiagnoose.ȱTavaliseltȱ
saabȱ õdeȱ eȬterviseloosȱ validaȱ õendusdiagnoosiȱ probleemideȱ valikuloendist.ȱ NiiȬ
suguseȱrakenduseȱkorralȱpeabȱõdeȱotsimaȱõendusdiagnoosiȱvägaȱmahukastȱvalikuȬ
loendist.ȱProbleemeȱdiagnoosivaȱinterdistsiplinaarseȱmeeskonnaȱliikmedȱsaavadȱ
lisadaȱ patsiendiȱ probleemideȱ loetelluȱ niiȱ õendusdiagnooseȱ (ntȱ “Aspiratsiooniȱ
risk”)ȱkuiȱkaȱmeditsiinilisiȱdiagnooseȱ(ntȱsuhkurtõbi).ȱNiisugustȱtüüpiȱeȬterviseȬ
luguȱ sisaldabȱ patsiendiȱ probleeme,ȱ midaȱ onȱ tuvastanudȱ interdistsiplinaarneȱ
meeskond.ȱProbleemideȱloeteluȱaluselȱvõibȱsüsteemȱsaataȱsõnumiȱvajalikestȱsekȬ
kumistestȱjaȱkorraldustestȱraviȱjaȱhoolduseȱplaaniȱtarvis,ȱkuiȱsedaȱeiȱoleȱjubaȱvaȬ
remȱtehtud.ȱAntudȱjuhulȱlisatakseȱmeetmedȱkukkumisteȱjaȱaspiratsiooniȱvältimiȬ
seksȱpatsientiȱpuudutavateȱkorraldusteȱhulkaȱkõigileȱteadmiseks.ȱ Teistȱ tüüpiȱ eȬterviselugudesȱ onȱ õdedelȱ võimalikȱ õendusdiagnoosiȱ dokumenȬ teeridaȱ õendusplaani,ȱ entȱ seeȱ seisabȱ eraldiȱ arstiȱ antudȱ korraldustest.ȱ Selȱ juhulȱ
peavadȱ arstȱ jaȱ teisedȱ meeskonnaliikmedȱ otsimaȱ struktuuriȱ eriȱ kohastȱ neidȱ korȬ
raldusi,ȱmisȱpuudutavadȱmeetmeidȱkukkumisteȱjaȱaspiratsiooniȱvältimiseks.ȱSeeȬ
gaȱkasutabȱmeeskondȱühtȱjaȱsamaȱeȬterviselugu,ȱmillelȱonȱagaȱkaksȱerinevatȱraȬ
kendust.ȱ Sedaȱ tüüpiȱ ETLisȱ kasutabȱ õdeȱ lühematȱ valikuloendit,ȱ etȱ leidaȱ õendusȬ
diagnooseȱ õendusplaaniȱ tarvis.ȱ Teisedȱ osakonnadȱ (ntȱ siseȬ,ȱ kirurgiaȬȱ võiȱ füsioȬ
teraapiaȱosakond),ȱkesȱpatsiendigaȱhiljemȱtegelevad,ȱsaavadȱõendusdiagnooseȱjaȱ
patsientiȱ puudutavaidȱ õendusabikorraldusiȱ vaadata,ȱ entȱ peavadȱ neidȱ otsimaȱ
õendusplaanist,ȱmisȱseisabȱarstlikestȱkorraldustestȱeraldi.ȱȱ Õedȱ peavadȱ oskamaȱ kasutadaȱ mõlematȱ tüüpiȱ eȬterviselugusid,ȱ etȱ dokumenȬ teeridaȱõendusdiagnooseȱningȱedastadaȱinfotȱjärgmisteȱsekkumiste,ȱprobleemideȱ
ümberhindamise,ȱ tervisedenduseȱ võimalusteȱ jaȱ riskideȱ kohta.ȱ Mõndȱ tüüpiȱ eȬ
terviseloosȱsaabȱõdeȱsõnumiȱpatsiendiȱterviseseisundiȱdokumenteerimiseȱajalȱvõiȱ
pärastȱseda.ȱNiisugusesȱsüsteemisȱonȱterviseseisundiȱhindamiseȱandmedȱotseseltȱ
lingitudȱ võimalikeȱ diagnoosideȱ määravateȱ tunnuste,ȱ seonduvateȱ teguriteȱ ja/võiȱ
riskiteguritegaȱjubaȱhindamiseȱkäigus.ȱSõnumigaȱedastabȱsüsteemȱlühiloendiȱsoȬ
bivatestȱdiagnoosidest,ȱmidaȱarvesseȱvõtta.ȱEelkoostatudȱloendȱtuginebȱtõenditeȬ
leȱjaȱkinnitabȱõeȱotsust.ȱ Kliiniliseȱotsustuseȱtoeȱ(otsustustoe)ȱsõnumidȱtuletavadȱõeleȱmeelde,ȱetȱonȱvajaȱ korraldadaȱ sekkumisiȱ võiȱ dokumenteeridaȱ päevaȱ jooksul,ȱ naguȱ näebȱ etteȱ patȬ
siendiȱõendusplaan.ȱNeidȱmeeldetuletusiȱvõibȱpaigutadaȱkäskudeȱvõiȱtööülesanȬ
neteȱ loetellu,ȱ tuletamaksȱ õeleȱ meeldeȱ vajadustȱ patsiendiȱ seisunditȱ sihipäraseltȱ
ümberȱ hinnataȱ jaȱ muutusiȱ dokumenteerida.ȱ EȬterviseloodȱ võivadȱ ollaȱ erinevaȱ


NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine     103  ülesehituseȱjaȱtehnilisteȱvõimalustega.ȱÜliõpilasedȱnäevadȱneidȱerinevusiȱeriȱosaȬ
kondades/asutustes.ȱEsmaltȱonȱtähtisȱüleȱvaadata,ȱmilliseidȱdiagnooseȱonȱteisedȱ
õedȱpatsiendileȱmääranud,ȱningȱseejärelȱtehaȱvajalikkeȱtäiendusiȱjaȱuuendusi.ȱ Määravate tunnuste, seonduvate tegurite ja riskitegurite 
dokumenteerimine e-terviseloos  Õendusdiagnoosideȱ täpneȱ dokumenteerimineȱ peabȱ tuginemaȱ määravateleȱ tunnustele,ȱriskiteguriteleȱja/võiȱseonduvateleȱteguritele.ȱNeedȱpatsiendiȱterviseȬ
seisundiȱ hindamiseȱ tulemusedȱ dokumenteeritakseȱ eȬterviseloos.ȱ Õdeȱ saabȱ õenȬ
dusdiagnoosiȱõigsustȱkontrollida,ȱlinkidesȱdokumenteeritudȱdiagnoosidȱpatsienȬ
diȱseisundiȱhindamiseȱtulemustega.ȱKastisȱ4.1ȱonȱnäideȱsellest,ȱkuidasȱkinnitadaȱ
valitudȱ diagnoosiȱ seonduvateȱ teguriteȱ jaȱ määravateȱ tunnustega.ȱ Diagnoosideȱ
dokumenteerimineȱ jaȱ õeȱ otsuseȱ põhjendusȱ toetabȱ patsiendiȱ üleandmistȱ teisteleȱ
tervishoiuspetsialistile.ȱȱ Kast 4.1. Õendusdiagnoosi dokumenteerimine  Õendusdiagnoosȱ “Häiritudȱ neelamine”,ȱ misȱ seondubȱ söögitoruȱ defektigaȱ
(seonduvȱtegur)ȱjaȱmillestȱannavadȱtunnistustȱsöögitorufaasiȱkõrvalekalleȱneeȬ
lamisuuringul,ȱkorduvȱneelatamineȱjaȱoksendamineȱ(määravadȱtunnused)ȱ OnȱeȬterviselugusid,ȱmilleȱkliiniliseȱotsustuseȱtugiȱpakubȱmitmesuguseidȱabiȬ vahendeidȱ üliõpilasteleȱ jaȱ algajateleȱ õdedele.ȱ Mõniȱ eȬterviseluguȱ sisaldabȱ õenȬ
dusalasteȱ mõisteteȱ definitsiooneȱ naguȱ NANDAȬIȱ õendusdiagnoosidki.ȱ DefinitȬ
sioonȱ võibȱ ollaȱ viitetekstinaȱ diagnoosiȱ nimetuseȱ juures.ȱ Õdeȱ saabȱ definitsiooniȱ
näha,ȱliikudesȱkursorigaȱdiagnoosiȱnimetusele,ȱsamutiȱsaabȱtaȱtehaȱparemaȱhiireȬ
klikiȱ võiȱ validaȱ lingi,ȱ etȱ avadaȱ teateakenȱ definitsiooniga.ȱ EȬterviselugudeȱ funktȬ
sioonidȱvõivadȱollaȱerisugused,ȱmistõttuȱtulebȱõdedelȱproovidaȱmõlematȱvõimaȬ
lust,ȱ etȱ leidaȱ definitsiooneȱ jaȱ lugedaȱ eȬterviseloosȱ sisalduvatȱ infot.ȱ Definitsioonȱ
võibȱ sisaldadaȱ kaȱ loeteluȱ määravatestȱ tunnustestȱ jaȱ seonduvatestȱ teguritestȱ võiȱ
riskiteguritest,ȱmisȱonȱõendusdiagnoosileȱvajalikudȱtõendidȱ(vtȱkastȱ4.2).ȱ Kast 4.2. Häiritud neelamine  Definitsioon: ȱpärsitudȱneelamineȱsuu,ȱneeluȱvõiȱsöögitoruȱehituseȱvõiȱtaȬ litluseȱpuudulikkuseȱtõttuȱȱ Määravad ȱ tunnused:ȱ ülakõhuvalu,ȱ toidustȱ keeldumine,ȱ happelõhnalineȱ hingeõhk,ȱ neelamisuuringulȱ tuvastatudȱ söögitorufaasiȱ häire,ȱ kõrvetiȬ
sed,ȱkorduvȱneelatamine,ȱoksendamineȱ(märgidȱjaȱsümptomidȱpatsienȬ
diȱseisundiȱhindamisel)ȱ Seonduvad ȱtegurid:ȱülemisteȱhingamisteedeȱanomaalia,ȱsöögitoruȱdefekt,ȱ mehaanilineȱtakistusȱ


104    Õendusdiagnoosid 2012-2014 KahjuksȱeiȱpakuȱmitteȱkõikȱeȬterviseloodȱüliõpilasteleȱjaȱalgajateleȱõdedeleȱsellistȱ
otsustustuge.ȱKuiȱelektroonsedȱtõenduspõhisedȱallikadȱeiȱoleȱkättesaadavad,ȱtuȬ
lebȱkasutadaȱNANDAȬIȱdefinitsioonideȱjaȱklassifikatsiooniȱraamatuversiooniȱvõiȱ
isiklikkeȱdigiabivahendeid,ȱmisȱsisaldavadȱvajalikkuȱinfotȱjaȱaitavadȱõendusdiagȬ
noosiȱvalikutȱkinnitada.ȱ Lisateadmisedȱ aitavadȱ üliõpilastel,ȱ õdedelȱ jaȱ teistelȱ tervishoiuspetsialistidelȱ pareminiȱ mõistaȱ patsiendiȱkohtaȱ dokumenteeritudȱ infot.ȱ VõimalusȱeȬterviseloosȱ
avadaȱvõiȱjäreleȱvaadataȱdefinitsiooneȱningȱnähaȱmääravateȱtunnuste,ȱseonduvaȬ
teȱteguriteȱvõiȱriskideȱloeteluȱpakubȱpiisavaidȱtõendeidȱotsustamiseks.ȱVõimalusȱ
kasutadaȱ viiteteksteȱ lisateabegaȱ aitabȱ üliõpilaselȱ jaȱ algajalȱ õelȱ pareminiȱ mõistaȱ
seda,ȱ midaȱ onȱ jubaȱ dokumenteeritud,ȱ ningȱ kasutadaȱ tõenduspõhiseidȱ definitȬ
siooneȱ sobivateȱ õendusdiagnoosideȱ valimiseksȱ jaȱ eȬterviselukkuȱ ülesmärkimiȬ
seks.ȱ Lunneyȱ (2006)ȱ kirjeldabȱ mõningaidȱ kättesaadavaidȱ vahendeid,ȱ millegaȱ
suunataȱ üliõpilaseȱ õppimistȱ jaȱ praktilisteȱ oskusteȱ omandamist.ȱ Mõnikordȱ paikȬ
nevadȱneedȱvahendidȱeȬterviseloos,ȱetȱollaȱabiksȱneile,ȱkesȱallesȱõpivad.ȱÜliõpilasȬ
teleȱ jaȱ õdedeleȱ soovitatakseȱ neidȱ abivahendeidȱ kasutada,ȱ etȱ järeleȱ vaadataȱ defiȬ
nitsiooneȱjaȱmuudȱviiteteavet,ȱmisȱaitabȱotsusteȱtegemiselȱseni,ȱkuniȱdiagnoosimiȬ
seksȱpiisavȱpädevusȱonȱomandatud.ȱ Kokkuvõtteks,ȱ õendusdiagnoosiȱ dokumenteerimiselȱ peaksȱ üliõpilaneȱ väljaȱ toomaȱ riskiteguridȱ võiȱ seonduvadȱ teguridȱ jaȱ määravadȱ tunnusedȱ võiȱ viitamaȱ
muuleȱõendusdiagnoosile,ȱmisȱtoetabȱeȬterviselukkuȱkantudȱotsust.ȱVeelgiȱsageȬ
daminiȱsoovitatakseȱüliõpilaselȱdokumenteeridaȱõendusdiagnoosȱkoosȱmääravaȬ
teȱtunnusteȱjaȱseonduvateȱteguriteȱvõiȱriskiteguritega,ȱetȱotsustȱpõhjendada.ȱ Seos õendusdiagnooside ja terviseseisundi hindamise vahel  Õdeȱkogubȱjaȱassimileeribȱpatsientiȱpuudutavatȱinfot;ȱlõpuksȱkasutabȱtaȱsaadudȱ
andmeidȱ otsuseȱ langetamisel.ȱ Vastuvõtulȱ tehtavȱ patsiendiȱ terviseseisundiȱ hinȬ
damineȱ peaksȱ andmaȱ õeleȱ andmeidȱ kriitiliseksȱ mõtlemiseksȱ jaȱ arutlemiseks,ȱ etȱ
otsustadaȱõendusdiagnoosideȱüleȱningȱaidataȱarstidelȱjaȱeriõdedelȱmäärataȱarstȬ
likkuȱdiagnoosi.ȱNeedȱhindamistulemusedȱjaȱdiagnoosidȱmuutuvadȱpikaajalisesȱ
eȬterviseloosȱoluliseksȱteabeks.ȱÕdeȱpeabȱpatsientiȱpuudutavatȱinfotȱkontrollimaȱ
jaȱuuendamaȱigalȱterviseseisundiȱhindamisel,ȱentȱpeamiseltȱonȱdokumentatsioonȱ
aluseksȱõeȱotsusteleȱõendusabiȱkohta.ȱÕendusdiagnoosideȱriskitegureidȱjaȱseonȬ
duvaidȱ tegureidȱ võibȱ mõnikordȱ leidaȱ patsiendiȱ tervisekaardiltȱ jaȱ õdeȱ saabȱ sedaȱ
infotȱ kasutadaȱ koosȱ äsjaseȱ terviseseisundiȱ hindamiseȱ tulemustega.ȱ Õdeȱ eiȱ sooviȱ
eksidaȱegaȱjättaȱmärkamataȱmidagiȱniisugust,ȱmisȱonȱaluseksȱõendusabile.ȱ Üliõpilaneȱvõiȱalgajaȱõdeȱpeabȱteadma,ȱkuidasȱseostadaȱäsjaseȱterviseseisundiȱ hindamiseȱtulemusiȱvarasemaȱinfoga,ȱmisȱsisaldubȱpikaajalisesȱeȬterviseloos.ȱÜliȬ
õpilaseȱ võiȱ praktiseerivaȱ õeȱ eesȱ seisabȱ hulkȱ küsimusi.ȱ Millineȱ õendusdiagnoosȱ
võiksȱ patsiendilȱ olla,ȱ kuiȱ võttaȱ aluseksȱ niiȱ temaȱ praegusedȱ seisundiȱ hindamiseȱ
tulemusedȱkuiȱkaȱvarasemadȱnäitajad?ȱMilliseidȱandmeidȱpeaksȱveelȱkogumaȱvõiȱ
üleȱ vaatama?ȱ Millisedȱ meditsiinilisedȱ diagnoosidȱ võiȱ õendusdiagnoosidȱ seostuȬ
vadȱveelȱüheȱpotentsiaalseȱõendusdiagnoosiga?ȱNiiȱvõibȱkliiniliseȱmõtlemiseȱteelȱ
avastada,ȱetȱüksȱinimreaktsioonȱ(ntȱ“Akuutneȱvalu”)ȱtingibȱteiseȱinimreaktsiooniȱ
(ntȱ“Häiritudȱkehalineȱliikuvus”ȱvõiȱ“Unepuudus”).ȱ


NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine     105  Õendusdiagnooside linkimine muu dokumentatsiooniga  EȬterviseloodȱ aitavadȱ õdedelȱ infotȱ kogudaȱ jaȱ edastada,ȱ samasȱ võivadȱ needȱ ollaȱ
täiestiȱerinevadȱsüsteemid.ȱKuiȱsaȱtutvudȱeȬterviselooga,ȱsiisȱtutvudȱsaȱvaidȱüheȬ
gaȱpaljudest.ȱEȬterviselooȱstruktuuriȱkomponendid,ȱmisȱonȱaluseksȱõendusotsusȬ
teleȱjaȱsisaldavadȱlinke,ȱhõlmavadȱjärgmist.ȱ Terviseseisundi õendusliku hindamise raamistik   Gordoniȱ (2010)ȱ terviseseisundiȱ hindamiseȱ skeem,ȱ NANDAȬIȱ õendusabiȱ taksoȬ
noomiaȱvaldkonnadȱjaȱklassidȱ(VonȱKroghȱ2008)ȱningȱkriitiliseȱõendusabiȱsünerȬ
giamudelȱ(Curleyȱ2007,ȱHardinȱjaȱKaplowȱ2005,ȱPaciniȱ2005)ȱonȱeȬterviseloosȱkaȬ
sutuselȱkuiȱõendusdokumentatsiooniȱinfrastruktuur.ȱ Igaȱraamistikȱonȱvajalikȱtõenduspõhineȱalus,ȱmisȱaitabȱleidaȱkohta,ȱkuhuȱpaiȬ gutadaȱvaatlusteȱjaȱintervjuudeȱtulemused,ȱetȱteisedȱsaaksidȱneidsamuȱtulemusiȱ
korrastatudȱ struktuurisȱ nähaȱ (vtȱ 1.ȱ osa).ȱ Koguȱ maailmasȱ kasutatakseȱ niisuguseȱ
raamistikunaȱ tavaliseltȱ Gordoniȱ terviseseisundiȱ hindamiseȱ skeemiȱ (Gordonȱ
2010).ȱSageliȱsisaldubȱõenduslikȱterviseseisundiȱhindamineȱmeditsiiniliseȱhindaȬ
miseȱ raamistikusȱ (ülevaadeȱ elundkondadest,ȱ täielikȱ füüsiliseȱ seisundiȱ hindamiȬ
ne)ȱ ningȱ eraldiseisevȱ õenduslikuȱ hindamiseȱ raamistikȱ puudubȱ täiesti.ȱ Niiȱ võibȱ
juhtuda,ȱ etȱ õenduslikuȱ hindamiseȱ tulemusiȱ onȱ eȬterviseloostȱ raskeȱ leida,ȱ kunaȱ
puuduvadȱ juhised,ȱ kuhuȱ tehaȱ sissekandeidȱ näiteksȱ suheteȱ jaȱ pereprobleemideȱ
võiȱhirmuȬ,ȱüksildusȬ,ȱlootusetusȬȱjaȱjõuetustundeȱkohta.ȱGordoniȱterviseseisundiȱ
hindamiseȱ skeemiȱ aluselȱ kogutudȱ andmedȱ eiȱ sobiȱ elundkondiȱ puudutavateȱ sisȬ
sekanneteȱjuurde.ȱNiiȱvõibȱjuhtuda,ȱetȱõedȱteevadȱomaȱsissekandeidȱeȬterviselooȱ
eriȱosadesseȱvõiȱkommentaarideȱväljaleȱvabasȱvormis.ȱKuiȱsobivȱraamistikȱpuuȬ
dub,ȱtulebȱalatiȱõppejõududeltȱvõiȱõendusjuhtideltȱjäreleȱpärida,ȱkuhuȱinfotȱdoȬ
kumenteerida.ȱ Link terviseseisundi hindamise ja õendusdiagnooside lühiloetelu vahel   Mõniȱ eȬterviseluguȱ sisaldabȱ lühiloeteluȱ õendusdiagnoosidest,ȱ misȱ onȱ jaotatudȱ
valdkondadesseȱ jaȱ klassidesse.ȱ Sageliȱ näitavadȱ valdkondȱ (ntȱ psühholoogilineȱ
valdkond,ȱ turvalisus,ȱ perekond)ȱjaȱ klassȱ (ntȱeritamine,ȱ kaitse,ȱrollisuhted)ȱ koha,ȱ
kuhuȱ hindamistulemusiȱ dokumenteerida,ȱ lühiloeteluȱ kindlustabȱ seejuuresȱ sobiȬ
vaȱõendusdiagnoosiȱvaliku.ȱ Link õendusdiagnoosi ning patsiendi terviseseisundi, oodatavate tule-
muste ja nende saavutamiseks seatud ühise eesmärgi vahel   Kõnealuneȱ infoȱ eiȱ oleȱ eȬterviseloosȱ alatiȱ kättesaadav.ȱ Oodatavadȱ tulemusedȱ onȱ
otseseosesȱ õendusplaaniȱ märgitudȱ õendusdiagnoosidega,ȱ samutiȱ onȱ dokumenȬ
teeritudȱ meetmed,ȱ millegaȱ mõõtaȱ patsiendiȱ praegustȱ seisunditȱ oodatavateȱ tuleȬ
musteȱ suhtes,ȱ entȱ sageliȱ puuduvadȱ eȬterviseloosȱ patsiendiȱ eesmärgidȱ tulemusteȱ
saavutamiseks.ȱ Erandiksȱ onȱ valuȱ hindamineȱ jaȱ juhtimine,ȱ milleȱ puhulȱ patsientȱ
konstateeribȱvaluȱtasetȱoodatavaȱtulemusena.ȱKuiȱpatsientȱseabȱiseȱomaȱoodatavaȱ
tulemuse,ȱsiisȱarengȱselleniȱonȱhindamiselȱmõõdetavaksȱnäitajaks.ȱȱ


106    Õendusdiagnoosid 2012-2014 Link õendusdiagnooside ja sekkumiste vahel õendusplaanis  Linkȱ sekkumisteȱ jaȱ patsiendiȱ riskide,ȱ probleemideȱ võiȱ tervisedenduseȱ (õendusȬ
diagnooside)ȱvahelȱonȱsellineȱrakendusȱeȬterviseloos,ȱmisȱpakubȱtõenduspõhiseidȱ
sekkumisiȱ õendusabiȱ elluviimiseks.ȱ Seeȱ rakendusȱ võimaldabȱ validaȱ õendusȬ
diagnoosideȱjuurdeȱvastavadȱsekkumisedȱõendustegevusteȱpakettidena.ȱÕendusȬ
tegevusteȱpaketidȱaitavadȱõdedelȱkoostadaȱtõhusaȱõendusplaani.ȱȱ EȬterviseluguȱ lingibȱ õendusplaanisȱ omavahelȱ niiȱ õendusdiagnoosid,ȱ õendusȬ abiȱ tulemusedȱ kuiȱ kaȱ õendussekkumised.ȱ Sellineȱ seostusȱ võimaldabȱ õdedelȱ kiiȬ
restiȱ koostadaȱ patsiendileȱ sobivaȱ õendusplaani.ȱ Sõltuvaltȱ patsiendiȱ terviseandȬ
metestȱ võibȱ plaaniȱ kohandadaȱ võiȱ muuta.ȱ Mõnesȱ haiglasȱ võiȱ polikliinikusȱ onȱ
õendusplaanȱ eȬterviselooȱ iseseisevȱ rakendus,ȱ entȱ mõnesȱ asutusesȱ onȱ õendusȬ
plaanȱ integreeritudȱ interdistsiplinaarseteȱ korraldustega.ȱ Viimaselȱ juhulȱ lingibȱ
eȬterviseluguȱ needȱ korraldusedȱ õendusdokumentatsiooniga.ȱ DigidokumentatȬ
siooniȱ otselingidȱ kuvavadȱ õeleȱ meeldetuletuseȱ dokumenteeridaȱ õendusplaaniȱ
järgi.ȱSeeȱtagab,ȱetȱõedȱjärgivadȱplaaniȱjaȱhindavadȱpatsiendiȱarengutȱtulemusteȱ
püüdlemisel,ȱningȱvõimaldabȱvajaduseȱkorralȱplaaniȱtäiendada.ȱ Õendusinformaatika spetsialist / viimase kursuse üliõpilane 
– otsustustoe ohjamine e-terviseloos   Selleȱ osaȱ eesmärkȱ onȱ kirjeldada,ȱ millineȱ ülesanneȱ onȱ informaatikaȱ eriõelȱ praktiȬ
seerivateȱ õdede,ȱ õendusjuhtideȱ jaȱ õdeȬuurijateȱ tegevuseȱ toetamisel.ȱ ÕendusȬ
informaatikaȱspetsialistȱjuhibȱkontseptuaalseteȱmudelite,ȱempiirilisteȱteadmisteȱjaȱ
tõenditeȱtõlgendamistȱpraktiliseȱtöökeskkonnaȱtarbeks.ȱEdukaȱeȬterviselooȱloojadȱ
peavadȱ esiteksȱ kindlaksȱ tegemaȱ needȱ teooriadȱ jaȱ kontseptuaalsedȱ mudelid,ȱ misȱ
onȱ aluseksȱ terviseandmeidȱ sisaldavaȱ teabeȱ infrastruktuurile,ȱ jaȱ teiseksȱ mõistmaȱ
õdedeȱ jaȱ teisteȱ tervishoiuspetsialistideȱ vajadustȱ (korduvalt)ȱ kasutadaȱ infotȱ omaȱ
teadmisteȱkontekstisȱ(RazzaqueȱjaȱJalaȬKarimȱ2010).ȱSeeȱinfoȱpeabȱolemaȱühtneȱjaȱ
täielikultȱarusaadav,ȱetȱtervishoiuspetsialistidȱsaaksidȱsedaȱomavahelȱvahetadaȱjaȱ
patsiendiȱhüvanguksȱrakendada.ȱ Informaatikaȱ eriõelȱ jaȱ viimaseȱ kursuseȱ üliõpilaselȱ onȱ mitmesuguseidȱ tugivaȬ hendeid,ȱ etȱ aidataȱ õdedelȱ jaȱ teistelȱ tervishoiuspetsialistidelȱ langetadaȱ otsuseid,ȱ
planeeridaȱabiȱningȱjärgidaȱmeeldetuletusteatisi.ȱOsheroffȱ(2009)ȱkirjeldabȱotsusȬ
tustoeȱ sekkumisiȱ kuiȱ infoȱ arukatȱ selekteerimistȱ tervishoiuspetsialistiȱ jaoksȱ (shȱ
õendusüliõpilased,ȱ õedȱ jt),ȱ etȱ suunataȱ nendeȱ tegevusiȱ jaȱ otsuseid.ȱ Otsustustoeȱ
sekkumisedȱaitavadȱalgajatelȱõdedelȱjaȱõendusüliõpilastelȱõppidaȱõendusabi.ȱ Üksȱ tavapärasemaidȱ jaȱ lihtsamaidȱ otsustustoeȱ sekkumisiȱ onȱ õendusdiagnooȬ sideȱ definitsioonideȱ leidmine,ȱ liigutadesȱ kursoritȱ võiȱ tehesȱ paremaȱ hiirekliki,ȱ etȱ
avadaȱviitetekst,ȱmisȱvõibȱsisaldadaȱlisaksȱteavetȱmääravateȱtunnusteȱjaȱseonduȬ
vateȱ teguriteȱ kohtaȱ (ntȱ infonupudȱ võiȱ viideȱ tõenduspõhiseleȱ sisule).ȱ Niisuguneȱ
otsustustugiȱaitabȱvalidaȱkõigeȱtäpsemaȱdiagnoosi,ȱpatsiendiȱmõõdetavaȱtulemuȬ
seȱjaȱõendussekkumised.ȱ Teistȱ tüüpiȱ otsustustoeȱ sekkumineȱ kuvabȱ õendusabiȱ teabeȱ ekraanile,ȱ hõlbusȬ tadesȱinfoȱkogumistȱjaȱkorrastamistȱotsustamiseȱtarbeks.ȱSelȱviisilȱsaabȱandmeidȱ
vahetultȱ eȬterviselukkuȱ sisestada.ȱ Ekraanileȱ saabȱ kuvadaȱ raamistikuȱ patsiendiȱ


NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine     107  terviseseisundiȱhindamiseksȱjaȱjuhendiȱinfoȱkogumiseks.ȱSagedaminiȱonȱekraanilȱ
nähaȱ intervjuuküsimusiȱ koosȱ taksonoomiaȱ valdkondadeȱ jaȱ klassidega.ȱ TaksoȬ
noomiaȱonȱaluseksȱhindamistulemusteȱkorrastamisele.ȱLisaksȱvõibȱekraanileȱkuȬ
vadaȱjuhendeidȱinfoȱkogumiseksȱvõiȱhindamisskaalasidȱ(ntȱeakohasedȱvaluskaaȬ
lad,ȱ Glasgowȱ koomaskaala,ȱ Morse’iȱ kukkumiseȱ skaala,ȱ Bradeniȱ skaala,ȱ Beckiȱ
depressiooniküsimustikȱ IIȱ jne).ȱ Üliõpilasedȱ jaȱ algajadȱ õedȱ vajavadȱ sageliȱ juhenȬ
deid,ȱ misȱ toetaksidȱ neidȱ hindamisskaaladeȱ jaȱ intervjuuküsimusteȱ kasutamiselȱ
ningȱfüsioloogilisteȱnäitajateȱmõõtmiselȱõendusdiagnoosideȱtarvis.ȱ Kliiniliseȱ otsustuseȱ toeȱ kolmasȱ tüüpȱ hõlmabȱ eȬterviseloosȱ olevaȱ infoȱ loogilistȱ kasutamist.ȱ Sellineȱ rakendusȱ sisaldabȱ patsiendiȱ terviseandmeteȱ automaatsetȱ otȬ
singut,ȱ tuvastabȱ infotüüpeȱ ningȱ saadabȱ õeleȱ sõnumeidȱ soovitustegaȱ õendusabiȱ
kohta.ȱNäiteksȱkuiȱõdeȱdokumenteeribȱtoitumiseȱlahtrisseȱpatsiendiȱneelamisrasȬ
kusedȱ jaȱ regurgitatsiooni,ȱ siisȱ valibȱ otsustustugiȱ automaatseltȱ õendusdiagnoosiȱ
“Aspiratsiooniȱ risk”,ȱ pakubȱ ettevaatusabinõusidȱ aspiratsiooniȱ vältimiseksȱ ningȱ
soovitabȱsuunataȱpatsiendiȱtaastusravisseȱjaȱdieediõeȱvastuvõtule.ȱSamutiȱsaadabȱ
otsustustugiȱ automaatseltȱ hoiatusteateȱ arstile,ȱ pakubȱ väljaȱ saatekirjaȱ taastusraȬ
visseȱ jaȱ soovitabȱ lisadaȱ õendusdiagnoosiȱ patsiendiȱ probleemideȱ loetellu.ȱ NiisuȬ
gustȱ tüüpiȱ keerukatȱ otsustustuge,ȱ misȱ aitabȱ õelȱ automaatseltȱ kontaktiȱ võttaȱ inȬ
terdistsiplinaarseȱmeeskonnaȱteisteȱliikmetega,ȱvõibȱnimetadaȱekspertsüsteemiksȱ
(Brokel,ȱShawȱjaȱNicholsonȱ2006).ȱȱ Muudȱtüüpiȱotsustustoedȱkasutavadȱõendusdiagnoose,ȱetȱsuunataȱõdedeȱotsuȬ seid.ȱ Needȱ aitavadȱ õdedelȱ turvaliseltȱ ravimeidȱ manustada,ȱ edastadaȱ saatekirjuȱ
teisteleȱtervishoiuspetsialistidele,ȱtellidaȱoptimaalseidȱõendustegevusteȱpaketteȱjaȱ
täitaȱ kliinilistȱ dokumentatsiooni,ȱ kasutadesȱ standarditudȱ õenduskeeltȱ ningȱ meȬ
ditsiiniȬȱvõiȱlaboritööȱterminoloogiat.ȱ Õendusinformaatika osatähtsus  ÕendusinformaatikaȱtoetabȱandmehoidlateȱkasutamiseȱkauduȱeȬterviselooȱjaȱotsustusȬ
toeȱarendusiȱningȱõendusabiȱtõhususeȱanalüüsi.ȱÕendusinformaatikaȱteineȱoluliȬ
neȱülesanneȱonȱhinnataȱeȬterviselugusidȱjaȱtäiendadaȱnendeȱrakendusiȱõendusabiȱ
silmasȱ pidades.ȱ Tervishoiutehnoloogiaȱ hindamiseȱ aluseksȱ onȱ standardidȱ jaȱ kriȬ
teeriumid,ȱ misȱ toetavadȱ õenduabi,ȱ õendusharidust,ȱ uurimistöödȱ jaȱ õendusȬ
juhtimist.ȱ Informaatikaspetsialistidȱ onȱ kursisȱ kutseȬ,ȱ rahvusvahelisteȱ jaȱ riiklikeȱ
standarditega,ȱ misȱ mõjutavadȱ tehnoloogiaȱ jaȱ teabeȱ infrastruktuurideȱ väljatöötaȬ
mistȱ jaȱ arendamist.ȱ Standardid,ȱ misȱ mõjutavadȱ eȬterviselugudeȱ rakendamist,ȱ
hõlmavadȱ standarditudȱ terminoloogiaid,ȱ õendusandmebaasideȱ komponentideȱ
omavahelisiȱlinke,ȱHL7ȱ(HealthȱLevelȱSevenȱInternational)ȱsoovituslikkeȱinfomuȬ
deleid,ȱ õenduslikkeȱ tõendeidȱ jaȱ protokolle,ȱ ohutusprotseduureȱ jaȱ töövooȱ juhtuȬ
miteȱ rakendamistȱ (ntȱ õendusprotsessȱ akuutsete,ȱ ambulatoorsete,ȱ erakorralisteȱ
võiȱhooldusraviteenusteȱpuhul).ȱ SellesȱpeatükisȱkeskendutakseȱõendusdiagnoosideȱmõisteteleȱeȬterviseloos.ȱNäiȬ teksȱ NANDAȬIȱ taksonoomiaȱ aitabȱ hinnataȱ terviseseisundiȱ hindamiseȱ jaȱ õendusȬ
diagnoosideȱ raamistikuȱ sobivustȱ eȬterviselukku.ȱ Õendusinformaatikaȱ spetsialistȱ
teebȱ koostöödȱ kliiniliseȱ õenduseȱ eriõdede,ȱ õdede,ȱ õendusjuhtideȱ jaȱ õdeȬuuriȬ
jatega,ȱetȱmõista,ȱmillisedȱõendusteooriadȱjaȱkontseptuaalsedȱmudelidȱonȱaluseksȱ
õendusabileȱningȱseegaȱkaȱeȬterviseloole,ȱmisȱõendusabiȱtoetab.ȱTaksonoomiaȱonȱ


108    Õendusdiagnoosid 2012-2014 sobivȱ raamistikȱ dokumenteerimissüsteemiȱ väljatöötamiseksȱ jaȱ täiendamiseks.ȱ
Õendusinformaatikaȱonȱosaȱõendusharidusest,ȱmisȱaitabȱõdedelȱparendadaȱtööȬ
voogu,ȱhankidaȱõendusalaseidȱteadmisiȱningȱpääsedaȱligiȱravimiteȱandmebaasiȬ
deleȱ võiȱ arstiȬȱ jaȱ terviseteaduseȱ ressurssidele.ȱ Needȱ ressursidȱ onȱ sageliȱ ühendaȬ
tudȱeȬterviselooga,ȱetȱõendusabisȱkasutada.ȱȱ ViimaseȱkümneȱaastaȱjooksulȱonȱpaljudȱhaigladȱjaȱkoduõendusagentuuridȱkaȬ sutuseleȱ võtnudȱ eȬterviseloo,ȱ ühaȱ enamȱ teevadȱ sedaȱ kaȱ hooldusȬ,ȱ omavalitsusȬȱ
ningȱ ambulatoorsedȱ asutused.ȱ Eesmärkȱ onȱ saavutadaȱ patsiendihoolduseȱ tehnoȬ
loogiaȱjaȱtervishoiutehnoloogiaȱkoostalitlusvõime,ȱmilleksȱtulebȱkasutadaȱühtseidȱ
standardeid,ȱ tõenduspõhistȱ terminoloogiat,ȱ seostusiȱ jaȱ protokolleȱ eȬterviseloosȱ
(Halley,ȱSensmeierȱjaȱBrokelȱ2009).ȱ Juhend üliõpilastele: õendusdiagnooside kasutamine e-
terviseloos Õendusõppejõudȱ kasutavadȱ erinevaȱ ülesehitusegaȱ eȬterviselugusid.ȱ ÕendusinȬ
formaatikaȱ infrastruktuuriȱ erinevusedȱ tekitavadȱ üliõpilastesȱ esialguȱ segadust,ȱ
kunaȱ nadȱ eiȱ oleȱ kindlad,ȱ kuhuȱ peaksȱ kliinilistȱ dokumentatsiooniȱ eȬterviseloosȱ
paigutama.ȱ Kliiniliseȱ dokumentatsiooniȱ paigutusȱ onȱ tähtis,ȱ kuivõrdȱ neidȱ andȬ
meidȱkasutatakseȱkorduvaltȱepikriisiȱkuvamisel,ȱotsustustoeȱhoiatustes,ȱteadetesȱ
jaȱ meeldetuletustesȱ ningȱ patsientiȱ puudutavaȱ oluliseȱ infoȱ vahetamiselȱ siis,ȱ kuiȱ
tedaȱsuunatakseȱjärgmisseȱetappi.ȱKäesolevȱpeatükkȱonȱmõeldudȱeelkõigeȱüliõpiȬ
lasteleȱ jaȱ õdedele,ȱ kesȱ hakkavadȱ eȬterviseluguȱ kasutama,ȱ samutiȱ õendusȬ
informaatikaȱ lõpukursuslastele,ȱ spetsialistideleȱ ningȱ õppejõududele,ȱ kesȱ juhenȬ
davadȱüliõpilasteȱiseseisvaidȱõppeülesandeidȱjaȱkliinilistȱpraktikat.ȱ Seeȱosaȱsisaldabȱtaustteavet,ȱmisȱaitabȱomandadaȱoskustȱdokumenteeridaȱõenȬ dusdiagnooseȱ sobivaimasseȱ kohtaȱ eȬterviseloos.ȱ Dokumentatsiooniȱ paigutusȱ piȬ
kaajalisesȱ eȬterviseloosȱ mõjutabȱ õendusabiȱ järjepidevustȱ nendeȱ õendusdiagnooȬ
sideȱpuhul,ȱmisȱeiȱoleȱlahendatavadȱüheȱvastuvõtuga.ȱNäiteksȱsaabȱlahendamataȱ
riskidiagnooseȱ eȬterviseloosȱ kasutadaȱ igaȱ kord,ȱ kuiȱ patsientȱ tervishoiuasutusseȱ
pöördub.ȱPikaajalisteȱandmeteȱ(ehkȱpikaajalisteȱõendusdiagnooside)ȱkorduskasuȬ
tusȱ aitabȱ õdedelȱ säästaȱ aegaȱ õendussekkumisteȱ planeerimiselȱ ningȱ validaȱ sekȬ
kumisi,ȱ misȱ onȱ jubaȱ osutunudȱ sobivaksȱ patsiendile,ȱ perele,ȱ grupileȱ võiȱ elanikȬ
konnale.ȱÜliõpilasedȱpeaksidȱesmaltȱtutvumaȱolemasolevateȱõendusdiagnoosideȱ
jaȱõendusplaanigaȱningȱseejärelȱkontrollima,ȱkasȱneedȱvastavadȱtulemustele,ȱmiȬ
daȱnemadȱiseȱpatsiendiȱterviseseisundiȱkliiniliselȱhindamiselȱsaid.ȱ Õendusabisȱ tehakseȱ pidevaltȱ ümberkorraldusiȱ seosesȱ uuteȱ tervishoiutehnoȬ loogiateȱ rakendamisega,ȱ shȱ pikaajalineȱ eȬterviselugu,ȱ otsustustoeȱ rakendused,ȱ
ETLigaȱlingitudȱteadmusandmebaasid,ȱtervishoiuinfoȱvahetusȱjaȱpatsiendiȱisiklikȱ
tervisekaart.ȱ Kõikȱ eelmainituȱ võimaldabȱ dokumenteeridaȱ patsiendiȱ pikaajalisiȱ
tervisevajadusi,ȱ tõhustadaȱ tegevustȱ anamneesiȱ andmeteȱ korduskasutusegaȱ ningȱ
validaȱ sekkumisi,ȱ misȱ konkreetseȱ patsiendiȱ puhulȱ onȱ tulemuslikuksȱ osutunud.ȱ
Tulevikȱnäibȱpõnev,ȱagaȱettevaatlikkusȱeiȱteeȱpaha.ȱEȬȱterviselugusidȱonȱeriȱtüüpiȱ
ningȱüliõpilaneȱpeabȱaruȱsaamaȱkonkreetseȱtüübiȱvõimalustestȱjaȱpiirangutest,ȱtaȱ
peabȱteadma,ȱmisȱlaadiȱteaveȱonȱkättesaadavȱtervishoiuinfoȱvahetuseȱkaudu.ȱPiiȬ


NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine     109  ranguteȱ korralȱ peavadȱ üliõpilasedȱ jaȱ õedȱ teadma,ȱ kuidasȱ tehnoloogilisiȱ puuduȬ
jääkeȱületada,ȱjaȱtoetamaȱtervishoiutehnoloogiaȱarendusi,ȱmisȱtagaksidȱpatsiendiȬ
leȱturvaliseȱabiȱ(Keenan,ȱYake,ȱTschanenȱjaȱMandevilleȱ2008).ȱEȬterviselugudeȱotȬ
sustustugedesȱpeituvadȱlaialdasedȱrakendusvõimalused,ȱmisȱhõlbustavadȱõdedelȱ
õendusdiagnooseȱvalida.ȱOnȱvõimalikȱjärjestadaȱdiagnooseȱtähtsuseȱjärgi,ȱmõõtaȱ
patsiendiȱ oodatavaidȱ tulemusiȱ eriȱ üksustes/asutustesȱ ningȱ säilitadaȱ patsiendiȱ
õendusplaani,ȱmisȱonȱosutunudȱkasulikuksȱtemaȱvaimseteȱjaȱperekondlikeȱvajaȬ
dusteȱseisukohast.ȱSageliȱpööratakseȱeȬterviselugudesȱsuurtȱtähelepanuȱfüsiolooȬ
gilisteleȱnäitajatele,ȱentȱmärksaȱvähemȱõendusabiȱteisteleȱaspektidele.ȱÕppejõudȱ
peaksidȱaitamaȱüliõpilastelȱüleȱsaadaȱtehnoloogiaȱarenguraskustestȱningȱtoetamaȱ
sobivaidȱarendusi.ȱ Dokumentatsioon  Patsiendiȱterviseseisundiȱhindamineȱsõltubȱõest,ȱsellest,ȱmilliseidȱandmeidȱpeabȱ
taȱ vajalikuksȱ koguda,ȱ milliseidȱ intervjuu,ȱ füüsiliseȱ läbivaatuseȱ jaȱ jälgimiseȱ tuleȬ
musiȱ dokumenteeridaȱ ningȱ milliseidȱ anamneesiȱ andmeidȱ kasutada.ȱ TerviseseiȬ
sundiȱhindamiseȱtulemusedȱjaȱanamneesȱsisaldavadȱmääravaidȱtunnuseid,ȱriskiȬ
tegureidȱjaȱseonduvaidȱtegureid.ȱNeedȱonȱtõendid,ȱmilleȱaluselȱotsustatakseȱpatȬ
siendiȱ tegelikeȱ probleemide,ȱ tervisedenduseȱ võimalusteȱ võiȱ riskideȱ üle.ȱ AnamȬ
neesiȱ andmedȱ võivadȱ üliõpilastȱ abistadaȱ patsiendiȱ riskideȱ võiȱ tegelikeȱ probleeȬ
mideȱkindlakstegemisel.ȱÜliõpilaseleȱvõibȱsoovitadaȱtutvudaȱselleȱväljaandeȱpeaȬ
tükkidega,ȱetȱõppidaȱotsuseidȱtegemaȱjaȱeȬterviselooȱabivahendeidȱkasutama.ȱSeeȱ
aitabȱtalȱdokumenteeridaȱõendusdiagnooseȱkoosȱsobivateȱpõhjendustega.ȱ E-terviseloo kasutamine  Üliõpilasedȱ peaksidȱ kirjeldama,ȱ millistȱ terviseseisundiȱ hindamiseȱ raamistikkuȱ
eȬterviseloosȱkasutatakse.ȱNeiltȱvõibȱküsida,ȱkusȱandmedȱasuvad,ȱkuidasȱneidȱkoȬ
gutakse,ȱ kusȱ infoȱ peaksȱ asumaȱ jaȱ millalȱ tulebȱ taasȱ infotȱ kasutada.ȱ Üliõpilasedȱ eiȱ
pruugiȱmäletada,ȱmillisestȱETLiȱosastȱvõibȱterviseseisundiȱhindamiseȱtulemusiȱleiȬ
da,ȱsedaȱtulebȱneiltȱküsida.ȱEiȱmaksaȱüllatuda,ȱkuiȱüliõpilaneȱvastab,ȱetȱeiȱsaanudȱ
hindamistulemusiȱdokumenteerida,ȱsestȱtaȱeiȱteadnud,ȱkuhuȱneidȱsisestada.ȱMõniȬ
kordȱ onȱ terviseseisundiȱ hindamiseȱ raamistik,ȱ midaȱ õedȱ kasutavad,ȱ peidetudȱ meȬ
ditsiinilisse,ȱ elundkondadelȱ põhinevasseȱ raamistikku.ȱ Seetõttuȱ onȱ üliõpilasteȱ jaȱ
kraadiõppuriteȱteatelȱtekkinudȱolukordi,ȱkusȱdokumenteeridaȱeiȱolnudkiȱvõimalik.ȱ
PikaajaliseȱETLiȱülesehitusȱvõib,ȱagaȱalatiȱeiȱpruugiȱollaȱniisugune,ȱmisȱtoetabȱõdeȬ
deȱigapäevastȱtööd.ȱMitteȱkõigiȱeȬterviselugudeȱloomiselȱeiȱoleȱarvestatudȱkontsepȬ
tuaalseȱõendusabimudeliȱjaȱõenduskeelega.ȱKäesolevȱpeatükkȱkoostatigiȱpõhjusel,ȱ
etȱaidataȱüliõpilastelȱjaȱalgajatelȱõdedelȱtoimeȱtullaȱETLideȱerinevustega.ȱ Üliõpilase suunamine õppimisel   Õppejõududelȱ tulebȱ üliõpilasteleȱ näidata,ȱ kuidasȱ rakendadaȱ NANDAȬIȱ taksoȬ
noomiatȱõendusabis.ȱÜliõpilasedȱpeavadȱeȬterviseloostȱülesȱleidmaȱselle,ȱkuidasȱ
hinnatakseȱ õendusabiȱ raamistikuȱ aspekte.ȱ NANDAȬIȱ taksonoomiaȱ põhjalȱ võibȱ
lastaȱ üliõpilastelȱ selgitada,ȱ kuidasȱ patsiendiȱ terviseseisundiȱ hindamiselȱ käsitleȬ


110    Õendusdiagnoosid 2012-2014 takseȱõendusabiȱeriȱvaldkondi.ȱÜliõpilaneȱsaabȱväljaȱtuuaȱaspektid,ȱmidaȱhinnatiȱ
järgmistesȱvaldkondades:ȱtervisedendus,ȱtoitumine,ȱeritamineȱjaȱainevahetus,ȱakȬ
tiivsus/puhkus,ȱ taju/tunnetus,ȱ enesetaju,ȱ rollisuhted,ȱ seksuaalsus,ȱ toimetulek/Ȭ
pingetaluvus,ȱ elupõhimõtted,ȱ turvalisus/kaitse,ȱ mugavustunne,ȱ kasvamine/Ȭ
areng.ȱSihipäraneȱõppimineȱjaȱNANDAȬIȱtaksonoomiaȱkõigiȱvaldkondadeȱkäsitȬ
lemineȱ soodustabȱ üliõpilaseȱ terviklikkuȱ lähenemisviisiȱ patsiendiȱ reaktsioonideȱ
hindamisel.ȱ Vaataȱ 1.ȱ peatükki,ȱ etȱ saadaȱ ülevaadeȱ sellest,ȱ midaȱ tuleksȱ jaȱ võiksȱ
hinnataȱpatsientide,ȱperede,ȱgruppideȱjaȱelanikkonnaȱpuhul.ȱ E-terviseloo, otsustustoe ja 
tervishoiuinfo vahetuse õppimine  Tervishoiutehnoloogiaȱinfrastruktuur,ȱnäiteksȱeȬterviselugu,ȱpeaksȱolemaȱeriȱtarȬ
nijatelȱühesugusteȱfunktsioonidega.ȱKõigilȱETLiȱtüüpidelȱonȱolemasȱkliiniliseȱdoȬ
kumentatsiooniȱ funktsioon,ȱ misȱ sisaldabȱ terviseseisundiȱ hindamistȱ jaȱ tulemusteȱ
mõõtmistȱ ningȱ salvestabȱ sooritatudȱ sekkumised.ȱ Infosüsteemideȱ ülesehitusȱ onȱ
agaȱvägaȱerinev.ȱMõnelȱjuhulȱonȱaluseksȱvõetudȱmeditsiinilineȱmudel,ȱmõnelȱjuȬ
hulȱinterdistsiplinaarneȱlähenemisviis.ȱOnȱkomponente,ȱmisȱtüübistȱsõltumataȱonȱ
olemasȱ igasȱ eȬterviseloos,ȱ näiteksȱ probleemideȱ loetelu,ȱ iseloomulikudȱ allergiad,ȱ
ravimiteȱandmebaasȱpatsiendiõpetuseksȱjaȱravimihoiatusteks,ȱkodusȱtarvitatavaȬ
teȱravimiteȱloeteluȱjaȱmanustatudȱravimiteȱarvestus.ȱETLidȱvõivadȱsisaldadaȱeriȬ
nevaȱ struktuurigaȱ õendusplaaneȱ ehkȱ arvutipõhiseidȱ õendusabiȱ planeerimiseȱ jaȱ
väljakirjutusjuhisteȱkoostamiseȱvõimalusi.ȱKunaȱETLidȱonȱerinevaȱülesehitusega,ȱ
tulebȱüliõpilastelȱtehaȱsissekandeidȱstruktuuriȱeriȱkohtadesse.ȱÜliõpilasedȱonȱteaȬ
tanudȱ raskustest,ȱ misȱ neilȱ onȱ tekkinudȱ patsiendiȱ terviseseisundiȱ hindamiseȱ jaȱ
oodatavateȱtulemusteȱdokumenteerimisegaȱjuhul,ȱkuiȱraamistikuȱaluseksȱonȱmeȬ
ditsiinilineȱ mudel.ȱ Õppejõudȱ peavadȱ aitamaȱ üliõpilastelȱ eristadaȱ kliinilisesȱ doȬ
kumentatsioonisȱõendusabiȱraamistikkuȱjaȱleidaȱasutusesȱväljakujunenudȱtööviiȬ
seȱ(ntȱtoetumineȱdokumentideleȱjaȱõpikutele),ȱmillegaȱenneȱeȬterviselooȱtäiendaȬ
mistȱraskusiȱületada.ȱ Terviseseisundi hindamise raamistik  EnneȱeȬterviselooȱkasutamistȱpeabȱüliõpilaneȱendaleȱselgeksȱtegema,ȱmillistȱterviseȬ
seisundiȱhindamiseȱraamistikkuȱseeȱsisaldabȱjaȱkuidasȱseeȱaitabȱtalȱväljaȱselgitadaȱ
patsiendiȱriskid,ȱprobleemid,ȱvajadusedȱjaȱtervisedenduseȱvõimalused.ȱDigidokuȬ
mentatsiooniȱ õppimiselȱ võiksȱ üliõpilaneȱ leidaȱ hindamistulemusteleȱ vastavaidȱ
määravaidȱ tunnuseid,ȱ seonduvaidȱ tegureidȱ võiȱ riskitegureid,ȱ misȱ põhjendavadȱ
õendusdiagnoosiȱvalikut.ȱSeeȱülesanneȱaitaksȱtalȱseostadaȱkliinilisiȱtulemusiȱõenȬ
dusdiagnoosidega,ȱ misȱ puudutavadȱ patsiendiȱ riske,ȱ tegelikkeȱ probleemeȱ ja/võiȱ
tervisedenduseȱvajadusi.ȱ Teadmiste allikad (raamatukogu)  EȬterviseloostȱ võibȱ üliõpilaneȱ leidaȱ teavetȱ definitsioonide,ȱ määravateȱ tunnuste,ȱ
seonduvateȱ teguriteȱ jaȱ riskiteguriteȱ kuiȱ tõenditeȱ kohta,ȱ misȱ toetavadȱ patsientiȱ


NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine     111  puudutavaidȱkliinilisiȱotsuseid.ȱKuiȱeȬterviseluguȱsisaldabȱõenduslikkeȱtõendeid,ȱ
siisȱonȱüliõpilaselȱvõimalusȱsealtȱjäreleȱvaadataȱdefinitsiooneȱningȱnendegaȱseoȬ
tudȱ määravaidȱ tunnuseid,ȱ seonduvaidȱ tegureidȱ jaȱ riskitegureid,ȱ misȱ aitavadȱ talȱ
tehaȱ otsuseid.ȱ Kuiȱ eȬterviseluguȱ niisugustȱ teavetȱ eiȱ sisalda,ȱ vajabȱ üliõpilaneȱ
NANDAȬIȱõpikutȱvõiȱNANDAȬIȱpersonaalsetȱdigitaalsetȱabivarianti.ȱ Probleemide loetelu  Probleemideȱ loeteluȱ sisaldabȱ patsiendiȱ pikaajalisiȱ probleemeȱ jaȱ riske.ȱ Loeteluȱ
andmeidȱ kasutatakseȱ igaȱ kord,ȱ kuiȱ patsientȱ tervishoiuasutustȱ külastab;ȱ seeȱ onȱ
tervishoiuinfoȱ vahetuseȱ kauduȱ kättesaadavȱ kaȱ teisteleȱ spetsialistidele.ȱ ProbleeȬ
mideȱ loeteluȱ onȱ vajalikȱ hooldekodudele,ȱ koduõendusȬȱ jaȱ esmatasandiȱ teenusteȱ
osutajateleȱ ningȱ apteekidele.ȱ Probleemideȱ loeteluȱ onȱ süsteemiȱ standardfunktȬ
sioon.ȱ Interdistsiplinaarse ravi ja hoolduse planeerimine   SeeȱfunktsioonȱeiȱoleȱkõigisȱeȬterviselugudesȱühesugune.ȱMõniȱsüsteemȱsisaldabȱ
kõigiȱ kliinilisteȱ erialadeȱ sisestatudȱ korraldusi,ȱ mõniȱ eraldabȱ õdedeȱ korraldusedȱ
arstlikest.ȱ ETLideȱ eripäradȱ tekitavadȱ üliõpilasteleȱ probleeme.ȱ Integreeritudȱ süsȬ
teemisȱonȱõendusplaanȱnähtavȱniiȱarstileȱkuiȱkaȱteisteleȱtervishoiuspetsialistidele,ȱ
integreerimataȱ süsteemiȱ korralȱ tulebȱ õelȱ jaȱ üliõpilaselȱ tehaȱ lisatoiminguid,ȱ etȱ
õendusplaanȱkoguȱmeeskonnaleȱnähtavȱoleks.ȱȱ Kliinilise otsustuse tugi   Seeȱfunktsioonȱonȱkeerukaim,ȱkunaȱsisaldabȱpaljuȱeelmainitudȱfunktsiooneȱjaȱasjaȬ
tundlikkeȱ rakendusi.ȱ Mõnedȱ õendusinformaatikaleȱ spetsialiseerunudȱ üliõpilasedȱ
õpivad,ȱkuidasȱkavandada,ȱarendadaȱjaȱhinnataȱotsustustoeȱsekkumisteȱkehtivust,ȱ
usaldusväärsustȱ jaȱ tõhusust.ȱ Standarditudȱ õenduskeele,ȱ näiteksȱ NANDAȬIȱ õenȬ
dusdiagnoosideȱkasutamineȱonȱvajalikȱotsustustoeȱrakendusteȱarendamiseks.ȱ Tervishoiuinfo vahetus  Seeȱ funktsioonȱ moodustabȱ osaȱ riiklikustȱ tervishoiuinfoȱ vahetusestȱ jaȱ riiklikustȱ
tervishoiuinfoȱ võrgustikustȱ Ameerikaȱ Ühendriikides,ȱ etȱ võimaldadaȱ standardiȬ
tudȱinfoȱliikumistȱühestȱkohastȱteise.ȱProbleemideȱloetelu,ȱallergiad,ȱravimiteȱloeȬ
telu,ȱ vaktsineerimisedȱ ningȱ raviȱ jaȱ hoolduseȱ plaanȱ kuuluvadȱ standardandmesȬ
tikku,ȱkusȱkasutatakseȱtervishoiuinfoȱsõnavara.ȱProbleemideȱloeteluȱningȱraviȱjaȱ
hoolduseȱ plaanȱ onȱ kaksȱ asja,ȱ misȱ moodustavadȱ järjepidevaȱ tervisedokumentatȬ
siooniȱ (HL7v3).ȱ Standardseidȱ õendusdiagnooseȱ dokumenteerivadȱ õedȱ jaȱ neidȱ
võibȱvahetadaȱasutuseȱseesȱvõiȱasutusteȱvahel.ȱÕdedelȱonȱvõimalusȱsisseȱlogidaȱ
veebiportaaliȱningȱterviseandmeteȱpäringuȱteenuseȱkauduȱotsidaȱkonkreetseȱpatȬ
siendiȱ probleemideȱ loeteluȱ ningȱ õendusplaani.ȱ Õendusdiagnoosid,ȱ misȱ sageliȱ
puudutavadȱpikaajalisiȱriske,ȱprobleemeȱvõiȱtervisedenduslikkeȱvajadusi,ȱsäilitaȬ
takseȱ pikaajalisesȱ eȬterviseloosȱ selleks,ȱ etȱ tagadaȱ patsiendileȱ järjepidevȱ abiȱ igasȱ
temaȱasukohas.ȱNäitedȱonȱtoodudȱtabelisȱ4.1.ȱ


112    Õendusdiagnoosid 2012-2014 Tabel 4.1. Õendusdiagnoosid, mida lisada 
probleemide loetellu e-terviseloos  Õendusdiagnoosid  Hindamise valdkonnad  Dokumenteerimise koht Veresuhkru ebastabiilse  taseme risk  Toitumine  Õendusplaan ajutise riski  puhul või probleemide 
loetelu pikaajalise riski 
puhul  Verejooksu risk  Aktiivsus/puhkus  Õendusplaan  Hooldajarolli pinge risk  Rollisuhted  Probleemide loetelu  Kõhukinnisus  Eritamine ja ainevahetus  Probleemide loetelu  Sotsiaalne eraldatus  Mugavustunne  Probleemide loetelu  Mäluhäire Taju/tunnetus  Probleemide  loetelu  Kasvu ja arengu maha- jäämus Kasvamine/areng Probleemide  loetelu  Enesele suunatud  vägivalla risk  Turvalisus/kaitse Õendusplaan  Isiklik tervisekaart   Uuenduslikȱinfotehnoloogilineȱrakendusȱtervishoius,ȱmidaȱlähiajalȱhakatakseȱkaȬ
sutama,ȱonȱpatsiendiȱisiklikȱtervisekaart.ȱSellesȱsisalduvatȱinfotȱsaabȱtaȱkasutadaȱ
töösuheteȱningȱpereȱja/võiȱkooliȱvajadusteks.ȱKuiȱisiklikudȱtervisekaardidȱonȱlinȬ
gitudȱ eȬterviselooga,ȱ siisȱ onȱ patsientidelȱ võimalikȱ tervishoiuteenusteȱ osutajateleȱ
teateidȱedastadaȱjaȱnendeltȱteateidȱsaada.ȱÕedȱpeavadȱpatsienteȱkaasamaȱjaȱneileȱ
õpetama,ȱkuidasȱisiklikulȱtervisekaardilȱnähtusid,ȱsümptomeidȱjaȱterviseseisundiȱ
muutusiȱjälgidaȱningȱdokumenteerida.ȱÕdedelȱonȱvõimalikȱkasutadaȱtervisedenȬ
duslikkeȱ õendusdiagnoose,ȱ etȱ kaasataȱ patsienteȱ tervisevajadusteȱ kindlaksmääȬ
ramisseȱjaȱsekkumisteȱleidmisse.ȱSeeȱvõimaldabȱõdedelȱjärjepidevaltȱpatsientideȱ
vajadustegaȱ tegeldaȱ jaȱ toimuvaidȱ muutusiȱ jälgida.ȱ Isiklikȱ tervisekaartȱ onȱ patȬ
siendikesksesȱ õendusesȱ tähtsalȱ kohal:ȱ seeȱ sisaldabȱ infot,ȱ misȱ onȱ õdedeleȱ vajalikȱ
patsiendiȱterviseseisundiȱhindamisel,ȱetȱdiagnoosidaȱtemaȱreaktsiooneȱjaȱplaneeȬ
ridaȱkodustȱhooldust.ȱȱ Viited Barrett,ȱM.J.ȱ(2000).ȱTheȱevolvingȱcomputerizedȱmedialȱrecord.ȱHealthȱInformatics,ȱ17(5),ȱ85–92.ȱ
Brokel,ȱJ.M.,ȱShaw,ȱM.G.,ȱ&ȱNicholson,ȱC.ȱ(2006).ȱExpertȱclinicalȱrulesȱautomateȱstepsȱinȱdeliveringȱeviȬ denceȬbasedȱcareȱinȱtheȱelectronicȱhealthȱrecord.ȱComputers,ȱInformatics,ȱandȱNursing,ȱ24(4),ȱ197–205.ȱ Curley,ȱM.A.Q.ȱ(2007).ȱSynergy:ȱTheȱuniqueȱrelationshipȱbetweenȱnursesȱandȱpatients.ȱIndianapolis:ȱSigmaȱ ThetaȱTau.ȱ Englebardt,ȱ S.P.,ȱ &ȱ Nelson,ȱ R.ȱ (2002).ȱ Healthȱ careȱ informatics:ȱ Anȱ interdisciplinaryȱ approach.ȱ St.ȱ Louis,ȱ MO:ȱMosby.ȱ Figoski,ȱM.R.,ȱ&ȱDowney,ȱJ.ȱ(2006).ȱPerspectivesȱinȱcontinuityȱofȱcare.ȱFacilityȱchargingȱandȱNursingȱ InterventionȱClassificationȱ(NIC):ȱTheȱnewȱdynamicȱduo.ȱNursingȱEconomics,ȱ24(2),ȱ102–111,ȱ115.ȱ


NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine     113  Gordon,ȱM.ȱ(2010).ȱManualȱofȱnursingȱdiagnosesȱ(12thȱed.).ȱSt.ȱLouis,ȱMO:ȱMosby.ȱ
Halley,ȱE.C.,ȱSensmeier,ȱJ.,ȱ&ȱBrokel,ȱJ.M.ȱ(2009).ȱNursesȱexchangingȱinformation:ȱUnderstandingȱelecȬ tronicȱhealthȱrecordȱstandardsȱandȱinteroperability.ȱUrologicȱNursing,ȱ29(5),ȱ305–313.ȱ Hardin,ȱ S.R.,ȱ &ȱ Kaplow,ȱ R.ȱ (2005).ȱ Synergyȱ forȱ clinicalȱ excellence:ȱ Theȱ AACNȱ synergyȱ modelȱ forȱ patientȱ care .ȱSudbury,ȱMA:ȱJonesȱ&ȱBartlett.ȱ Keenan,ȱ G.M.,ȱ Yake,ȱ E.,ȱ Tschanen,ȱ D.,ȱ &ȱ Mandeville,ȱ M.ȱ (2008).ȱ Documentationȱ andȱ theȱ nurseȱ careȱ planningȱprocess.ȱInȱR.G.ȱHughesȱ(ed.),ȱPatientȱsafetyȱandȱquality:ȱAnȱEVIDENCEȬbasedȱhandbookȱforȱ
nurses .ȱRockville,ȱMD:ȱAHRQ,ȱ1317–1349.ȱ Lunney,ȱM.(2006).ȱStaffȱdevelopmentȱhelpingȱnursesȱuseȱNANDA,ȱNOC,ȱandȱNIC.ȱJournalȱofȱNursingȱ Administration,ȱ36 (3),ȱ118–125.ȱ Murphy,ȱG.F.,ȱWaters,ȱK.A.,ȱ&ȱAmatayakul,ȱM.ȱ(1999).ȱEHRȱvision,ȱdefinition,ȱandȱcharacteristics.ȱInȱ G.F.ȱMurphy,ȱM.A.ȱHankenȱ&ȱK.A.ȱWatersȱ(eds),ȱElectronicȱhealthȱrecords:ȱChangingȱtheȱvision.ȱPhilaȬ
delphia:ȱW.B.ȱSaunders.ȱ Osheroff,ȱJ.A.ȱ(2009).ȱImprovingȱmedicationȱuseȱandȱoutcomesȱwithȱclinicalȱdecisionȱsupport:ȱaȱstepȱbyȱstepȱ guide.ȱ Chicago,ȱ IL:ȱ Healthcareȱ Informationȱ andȱ Managementȱ Systemsȱ Society.ȱ Availableȱ at:ȱ www.himss.org/cdsguide.ȱ Pacini,ȱ C.M.ȱ (2005).ȱ Synergy:ȱ Aȱ frameworkȱ forȱ leadershipȱ developmentȱ andȱ transformation.ȱ Criticalȱ CareȱNursingȱClinicsȱofȱNorthȱAmerica,ȱ17 ,ȱ113–119.ȱ Razzaque,ȱ A.,ȱ JalalȬKarim,ȱ A.ȱ (2010).ȱ Conceptualȱ healthcareȱ knowledgeȱ managementȱ modelȱ forȱ adaptabilityȱ andȱ interoperabilityȱ ofȱ EHR.ȱ Proceedingsȱ fromȱ theȱ European,ȱ Mediterranean,ȱ andȱ
MiddleȬEasternȱConferenceȱonȱInformationȱSystems,ȱAprilȱ12–13.ȱAbuȱDhabi,ȱUAR.ȱ VonȱKrogh,ȱG.ȱ(2008).ȱAnȱexaminationȱofȱtheȱNANDAȱInternationalȱtaxonomyȱforȱdomainȱcompleteȬ ness,ȱontologicalȱhomogeneity,ȱandȱclinicalȱfunctionality.ȱInternationalȱJournalȱ ofȱ NursingȱTerminolȬ
ogiesȱandȱClassifications,ȱ19 (2),ȱ65–75.ȱȱȱȱ


114    Õendusdiagnoosid 2012-2014 5. peatükk  Õendusdiagnoosid ja uurimistöö  MargaretȱLunney,ȱMariaȱMüllerȬStaubȱ Alatesȱ1973.ȱaastastȱonȱõedȱNANDAȬIȱõendusdiagnoosideȱväljatöötamiseksȱkasuȬ
tanudȱ mitmesuguseidȱ uurimismeetodeid.ȱ Kõikȱ diagnoosidȱ tuginevadȱ uurimisȬ
tööle,ȱ mõniȱ neistȱ kindlatele,ȱ mõniȱ vähemȱ kindlateleȱ tõenditeleȱ (Bergerȱ 2008,ȱ
Herdmanȱ2009).ȱViimaseȱ40ȱaastagaȱonȱuurimismeetodidȱmuutunudȱühaȱkeeruȬ
kamaksȱ ningȱ diagnoosiarenduskomisjonȱ nõuabȱ uuteȱ diagnoosideȱ kinnitamiseksȱ
ainaȱpõhjalikumaidȱtõendeidȱ(Hermanȱ2009).ȱȱ NANDAȬIȱtaksonoomiaȱtõenduspõhisuseȱsäilitamineȱeeldabȱpidevatȱuurimisȬ tööd.ȱOnȱvajaȱmõisteanalüüseȱningȱvaliidsusuuringuidȱsisu,ȱtõlgenduste,ȱkriteeȬ
riumideȱ jaȱ konsensuseȱ valideerimiseks.ȱ Eelnevateleȱ lisaksȱ onȱ tarvisȱ uuringuid,ȱ
misȱ määraksidȱ kindlaksȱ kliinilisteȱ indikaatoriteȱ tundlikkuse,ȱ spetsiifilisuseȱ jaȱ
prognoosivaȱ väärtuseȱ teatudȱ sihtgruppides,ȱ samutiȱ uuringuid,ȱ misȱ käsitleksidȱ
õendusdiagnoosideȱ täpsustȱ jaȱ rakendatavust.ȱ Sobivaidȱ uurimismeetodeidȱ võibȱ
leidaȱviiteallikatest.ȱȱ Mõisteanalüüs Uuteȱ õendusdiagnoosideȱ väljatöötamiselȱ jaȱ kinnitamiselȱ onȱ olnudȱ jaȱ jääbȱ oluliȬ
seksȱaspektiksȱmõisteteȱväljatöötamineȱjaȱanalüüsȱ(Avantȱ1990).ȱMõisteteȱidentiȬ
fitseerimineȱjaȱdefineerimineȱonȱesimesedȱsammudȱuueȱõendusdiagnoosiȱloomiȬ
selȱ võiȱ kehtivaȱ õendusdiagnoosiȱ täiendamisel.ȱ Igaȱ õendusdiagnoosȱ onȱ mõiste,ȱ
misȱtulebȱväljaȱtöötadaȱsüstemaatilisteȱmeetoditegaȱ(WalkerȱjaȱAvantȱ2005).ȱSelliȬ
seȱuurimistööȱklassikalineȱnäideȱonȱWhitley´ȱ(1992)ȱ“hirmu”ȱmõisteanalüüs.ȱȱ Mõisteanalüüs,ȱmisȱkantiȱetteȱ2006.ȱaastalȱNNNiȱühiskonverentsil,ȱvõetiȱaluseksȱ uueleȱ heaoluȬtervisedenduseȱ diagnoosileȱ “Toetavaȱ pererolliȱ täitmine”ȱ (Lamontȱ
2006).ȱMeloȱAde,ȱCamposȱdeȱCarvalhoȱjaȱRotterȱPelaȱ(2007)ȱtuginesidȱsisuanalüüȬ
sile,ȱetȱtehaȱmuudatusiȱõendusdiagnoosidesseȱ“Seksuaalhäire”ȱjaȱ“EbatõhusȱsekȬ
suaalelu”.ȱ Sisu valideerimine Kinnitatudȱdiagnoosideȱtäpsustamiseȱjaȱuuteȱdiagnoosideȱväljatöötamiseȱaluseksȱ
onȱsageliȱsisuȱvaliidsuseȱuuringud.ȱNeisȱuuringutesȱvaadeldakseȱkahtȱuuritavateȱ
gruppi:ȱõdesid,ȱkesȱtöötavadȱkonkreetseȱõendusdiagnoosiȱsaanudȱpatsientidega,ȱ
ningȱ patsiente,ȱ kelleleȱ seeȱ diagnoosȱ onȱ määratudȱ (Fehringȱ 1986).ȱ Uueȱ õendusȬ
diagnoosiȱ uurimiselȱ tekibȱ probleemȱ siis,ȱ kuiȱ õdedeȱ grupilȱ palutakseȱ mäluȱ järgiȱ
kindlaksȱtehaȱmääravateȱtunnusteȱolulisus.ȱKliinilisedȱvaliidsusuuringud,ȱmillesȱ


NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine     115  hinnatakseȱ määravateȱ tunnusteȱ esinemistȱ patsientidel,ȱ annavadȱ sisuȱ valideerȬ
imiseksȱparemaidȱandmeid.ȱ Chaves,ȱBarrosȱjaȱMariniȱ(2010)ȱuurisidȱdiagnoosiȱ„Mäluhäire“ȱsisuȱvaliidsust,ȱ rakendadesȱ ekspertidenaȱ õdesid.ȱ Diagnoosiȱ definitsiooni,ȱ määravaidȱ tunnuseidȱ
jaȱseonduvaidȱtegureid,ȱshȱväljapakutudȱteguritȱ„vananemine“,ȱhinnatiȱFehringiȱ
meetodigaȱ (1986).ȱ Teisesȱ õdedeȬekspertideȱ uuringus,ȱ milleȱ üldkogumiȱ moodusȬ
tasidȱ Hispaaniaȱ õed,ȱ hinnatiȱ diagnoosiȱ „Istuvȱ eluviis“ȱ kirjeldavaȱ korrelatsiooniȱ
meetodilȱ (GuiraoȬGorisȱ jaȱ DuarteȬClimentsȱ 2007).ȱ Autoridȱ kasutasidȱ Fehringiȱ
diagnostiliseȱsisuȱvaliidsuseȱ(DSV)ȱ(DiagnosticȱContentȱValidity,ȱDCV)ȱindeksit,ȱetȱ
määrataȱ igaȱ määravaȱ tunnuseȱ DSV,ȱ analüüsidaȱ diagnoosiȱ nimetuseȱ faktorȬȱ jaȱ
konvergentsvaliidsustȱningȱtehaȱkindlaks,ȱkuidasȱekspertideȱtaustamuutujadȱmõȬ
jutasidȱ diagnoosiȱ DSVd.ȱ Ekspertideȱ DSVȱ indeksȱ oliȱ 0,7ȱ jaȱ faktorvaliidsusȱ näitasȱ
kahtȱ tegurit:ȱ 1)ȱ laiskuseȱ avaldumineȱ ningȱ 2)ȱ igapäevaeluȱ toiminguteȱ tegemine.ȱ
Ekspertideȱ demograafilisteȱ andmeteȱ faktoranalüüsiȱ tulemusenaȱ selgusȱ kaksȱ teȬ
gurit:ȱkogemusedȱjaȱharidustase.ȱȱ Aastakümneidȱ onȱ õendusdiagnoosideȱ toetuseksȱ kasutatudȱ kliinilisteȱ valiidsusȬ uuringuteȱ andmeidȱ (ntȱ Bartek,ȱ Lindemanȱ jaȱ Hawksȱ 1999,ȱ CarlsonȬCatalanoȱ jtȱ
1998,ȱKimȱjtȱ1984,ȱZeitoun,ȱBarros,ȱMichelȱjaȱBettencourtȱ2007).ȱKliinilisedȱuurinȬ
gudȱ onȱ küllȱ keerukad,ȱ entȱ tasuvadȱ endȱ ära,ȱ kunaȱ andmedȱ kogutakseȱ patsientiȬ
delt,ȱkesȱuuritavaidȱreaktsiooneȱvahetultȱkogevad.ȱSellisteȱuuringuteȱmetodolooȬ
gilisiȱlähtekohtiȱonȱkirjeldanudȱCarlsonȬCatalanoȱjaȱLunneyȱ(1995),ȱGrant,ȱKinneyȱ
jaȱ Guzzettaȱ (1990)ȱ ningȱ Maas,ȱ Hardyȱ jaȱ Craftȱ (1990).ȱ Sparksȱ jaȱ LienȬGieschenȱ
(1994)ȱtäiendasidȱjuhendit,ȱmisȱaitabȱdiagnoosimiselȱtõlgendadaȱmääravaidȱtunȬ
nuseidȱ ningȱ hinnataȱ nendeȱ olulisust.ȱ Olulisuseȱ hindamineȱ onȱ vajalikȱ selleks,ȱ etȱ
vältidaȱ ülearuȱ suurtȱ hulkaȱ määravaidȱ tunnuseid.ȱ Mõnelȱ diagnoosilȱ onȱ neidȱ arȬ
vukaltȱningȱkliinilisteȱuuringutegaȱsaaksȱneidȱvähendada,ȱkuiȱjärgidaȱülalmainiȬ
tudȱjuhendit.ȱȱ Diagnoosiȱ„Puudulikȱperifeerneȱverevarustus“ȱ18ȱmääravaȱtunnuseȱkontrolliȬ miseksȱ tehtiȱ kolmeosalineȱ kliinilineȱ uuringȱ (Silva,ȱ Cruz,ȱ Bortolotto,ȱ Irigoyen,ȱ
Krieger,ȱ Palomoȱ jaȱ ConsolimȬColomboȱ 2006).ȱ Enneȱ uuringutȱ tehtiȱ kirjandusüleȬ
vaateȱ aluselȱ kindlaksȱ määravadȱ tunnused.ȱ Uuringuȱ esimesesȱ osasȱ töötatiȱ väljaȱ
andmeteȱkogumiseȱmeetodȱjaȱkontrollitiȱselleȱvaliidsust.ȱTeisesȱosasȱhinnatiȱpatȬ
sientideȱterviseseisundit,ȱmilleksȱtehtiȱintervjuuȱjaȱfüüsilineȱläbivaatusȱningȱvõetiȱ
analüüsidȱ perifeerseȱ verevarustuseȱ hindamiseks.ȱ Kolmasȱ osaȱ hõlmasȱ diagnoosiȱ
„Puudulikȱ perifeerneȱ verevarustus“ȱ määravateȱ tunnusteȱ kliinilistȱ valideerimist.ȱ
Veresoonteȱlaienemistȱjaȱahenemistȱhinnatiȱkolmeȱmeetodiga:ȱveresoonteȱlaieneȬ
mineȱ vastuseksȱ reaktiivseleȱ hüpereemiale,ȱ atsetüülkoliiniȱ arterisiseneȱ infusioonȱ
ningȱ pulsilaineȱ levikuȱ kiiruseȱ mõõtmine.ȱ Veresoonteȱ laienemistȱ jaȱ ahenemistȱ
hinnatiȱ24Ȭlȱhüpertensiivseȱkardiomüopaatiagaȱpatsiendil.ȱEtȱväljaȱselgitadaȱseosȬ
teȱtugevusȱmääravateȱtunnusteȱjaȱveresoonteȱtalitluseȱvahel,ȱtehtiȱstatistilineȱanaȬ
lüüsȱ Studentiȱ tȬtestiȱ jaȱ KruskalȬWalliseȱ testiga.ȱ Diagnoosiȱ määravadȱ tunnusedȱ
olidȱtugevasȱseosesȱniiȱandmetega,ȱmisȱleitiȱveresoonteȱtalitluseȱkliiniliselȱhindaȬ
misel,ȱkuiȱkaȱstandardtestidega,ȱmidaȱkasutatakseȱ„PuudulikuȱperifeerseȱverevaȬ
rustuse“ȱdiagnoosiȱkorral.ȱ


116    Õendusdiagnoosid 2012-2014 Tõlgenduste ja kriteeriumide valideerimine   „Teadmisteȱ täiendamineȱ NANDAȬIȱ taksonoomiaȱ õendusdiagnoosideȱ kohtaȱ täȬ
hendabȱuuringuidȱigaȱkonkreetseȱdiagnoosiȱjaȱdiagnoosirühmaȱkohta“ȱ(Parkerȱjaȱ
Lunneyȱ 1998,ȱ lkȱ 146).ȱ Tõlgendusteȱ jaȱ kriteeriumideȱ valiidsuseȱ uurimiseksȱ tulebȱ
tehaȱreliaablusuuringuid,ȱepidemioloogilisiȱuuringuid,ȱtulemusuuringuid,ȱpõhjusȬ
analüüseȱ jaȱ üldistatavuseȱ uuringuidȱ (Parkerȱ jaȱ Lunneyȱ 1998).ȱ ReliaablusuuriȬ
ngudȱtagavadȱõendusdiagnoosideȱstabiilsuseȱjaȱsidususe.ȱȱ Epidemioloogilisedȱ uuringud,ȱ misȱ käsitlevadȱ spetsiifilisteȱ diagnoosideȱ leviȬ mustȱjaȱesinemustȱeriȱkeskkondadesȱningȱpopulatsioonides,ȱvõivadȱnäidataȱdiagȬ
noosideȱ olulisustȱ jaȱ koosesinemust.ȱ Näiteks,ȱ ülikoolihaiglasseȱ järjestikkuȱ vastuȱ
võetudȱ 123ȱ 241ȱ patsiendiȱ retrospektiivneȱ analüüsȱ näitas,ȱ etȱ õendusdiagnoosidȱ
ennustasidȱ hästiȱ haiglaraviȱ tulemusi,ȱ lisadesȱ selgitusjõuduȱ vahemikusȱ 30–146%ȱ
niiȱdiagnoosideȱaluselȱmoodustatudȱgruppideȱkuiȱkaȱteenuseȱeestȱtasumiseȱaluselȱ
moodustatudȱ gruppideȱ puhulȱ (Weltonȱ jaȱ Halloranȱ 2005).ȱ Epidemioloogilisedȱ
uuringudȱaitavadȱselgitadaȱseoseidȱdiagnooside,ȱsekkumisteȱjaȱtulemusteȱvahel.ȱȱ TulemusȬȱ võiȱ efektiivsusuuringudȱ võivadȱ näidataȱ diagnoosideȱ prognooseȱ jaȱ parimaidȱ sekkumisi,ȱ misȱ aitaksidȱ teatudȱ diagnoosidegaȱ patsiente.ȱ EfektiivsusȬ
uuringuidȱ teebȱ uurimisrühmȱ Iowasȱ (Shever,ȱ Titler,ȱ Dochterman,ȱ Feiȱ jaȱ Piconeȱ
2007).ȱ Uuringudȱ onȱ näidanud,ȱ etȱ pärastȱ seda,ȱ kuiȱ õdesidȱ õpetatiȱ rakendamaȱ
õendusdiagnooseȱ jaȱ Ȭsekkumisi,ȱ paranesidȱ kaȱ patsientideȱ tulemusedȱ (MüllerȬ
Staub,ȱNeedham,ȱOdenbreit,ȱLavinȱjaȱvanȱAchtenbergȱ2007,ȱ2008).ȱȱ 2006.ȱ aastalȱ NNNiȱ ühiskonverentsilȱ tutvustatiȱ kolmeȱ efektiivsusuuringutȱ (Dochtermanȱ2006).ȱEksperimentaalseȱuuringudisainigaȱpõhjusanalüüsidȱvõivadȱ
selgitadaȱ diagnoosideȱ seostȱ teooriagaȱ jaȱ standarditudȱ diagnoosideȱ osatähtsustȱ
kvaliteetsesȱõendusabis.ȱȱ Üldistatavuseȱ uuringutegaȱ saabȱ näidataȱ õendusdiagnoosideȱ tähtsustȱ tervisȬ hoiuasutusteȱ jaȱ meditsiinilisteȱ diagnoosideȱ (RHKȱ 1987)ȱ kontekstis.ȱ ValiidsusȬȱ jaȱ
reliaablusuuringuteȱ teostamiseksȱ onȱ olemasȱ kasulikkeȱ allikaidȱ (ntȱ Waltz,ȱ
StricklandȱjaȱLenzȱ2005).ȱ Konsensuse valideerimine  Konsensuseȱ valideerimiseȱ meetodeidȱ rakendatakseȱ selleks,ȱ etȱ ühendadaȱ diagȬ
nooside,ȱ sekkumisteȱ jaȱ tulemusteȱ klassifikatsioonidȱ (NANDA,ȱ NICȱ jaȱ NOC)ȱ
õendusabiȱstandarditeȱväljatöötamiseksȱkindlateȱsihtgruppideȱtarvisȱjaȱvastavateȱ
terminiteȱ sisestamiseksȱ eȬterviselukkuȱ (Carlsonȱ 2006a,ȱ 2006b,ȱ Westmoreland,ȱ
Wesorick,ȱHansonȱ jaȱWyngardenȱ 2000).ȱ Westmorelandiȱ jtȱ uuringugaȱ kontrolliti,ȱ
kasȱkliinilisesȱpraktikasȱkasutatudȱjuhendidȱkirjeldasidȱõigeidȱteenuseidȱjaȱsisalȬ
dasidȱnendeȱteenusteȱkohtaȱteavet.ȱCarlsonȱ(2006a,ȱ2006b)ȱsoovitabȱõdedeleȱosaȬ
lustegevuseȱ meetodit,ȱ etȱ väljaȱ selgitadaȱ needȱ kolmeȱ klassifikatsiooniȱ terminid,ȱ
midaȱsaabȱkasutadaȱjustȱnendeȱosakonnasȱviibivateȱpatsientideȱpuhul.ȱKõnealuneȱ
protsessȱ ronȱ akendatavȱ eriȱ tingimustesȱ jaȱ paikadesȱ ningȱ kõikȱ õedȱ võivadȱ sedaȱ
omaȱ osakonnaȱ tarbeksȱ kohandadaȱ (Lunney,ȱ MaGuire,ȱ Endozaȱ jaȱ WaddyȬ
McIntoshȱ 2010,ȱ Lunney,ȱ Caafreyȱ jaȱ Umbroȱ 2010,ȱ Minthronȱ 2006,ȱ Minthronȱ jaȱ
Lunneyȱ2010).ȱȱ


NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine     117  Kliiniliste indikaatorite tundlikkus, spetsiifilisus ja prognoo-
siv väärtus  Kliinilisteȱindikaatoriteȱtundlikkus,ȱspetsiifilisusȱjaȱprognoosivȱväärtusȱonȱvajalikȱ
sihtgrupiȱ puhul,ȱ kedaȱ eeldatakseȱ kogevatȱ teatudȱ reaktsiooniȱ terviseprobleemileȱ
võiȱ elusündmusele.ȱ Näiteksȱ eeldatakse,ȱ etȱ lastel,ȱ kesȱ viibivadȱ haiglaravilȱ kaasaȬ
sündinudȱ südamehaiguseȱ tõttu,ȱ esinebȱ diagnoosȱ „Hingamisteedeȱ ebapiisavȱ puȬ
hastamine“.ȱUuringus,ȱkusȱosalesȱ45ȱallaȱaastastȱlastȱkaasasündinudȱsüdamehaiȬ
gusega,ȱ tuvastatiȱ terviseseisundiȱ esmaselȱ hindamiselȱ hingamisteedeȱ ebapiisavatȱ
puhastamistȱvaidȱ31%Ȭlȱuuritavatest,ȱsamasȱviimaselȱhindamiselȱesinesȱseeȱprobȬ
leemȱ71%Ȭlȱuuritavatestȱ(Silva,ȱLopez,ȱAraulo,ȱCiolȱjaȱCarvalhoȱ2009).ȱKliinilisteȱ
indikaatoriteȱ tundlikkuse,ȱ spetsiifilisuseȱ jaȱ prognoosivaȱ väärtuseȱ mõõtmineȱ
muutisȱ oluliseltȱ nendeȱ lasteȱ arvu,ȱ kellelȱ hingamisteedeȱ ebapiisavȱ puhastamineȱ
tuvastati.ȱ Eeldatavastiȱ paranesidȱ diagnoosiȱ määramiseȱ tulemusenaȱ kaȱ sekkumiȬ
sedȱjaȱlasteȱoodatavadȱtervisetulemused.ȱ Uuringus,ȱkusȱosalesȱ120ȱtäiskasvanut,ȱkesȱpõdesidȱkroonilistȱneeruhaigustȱjaȱ saidȱhemodialüüsravi,ȱarvutatiȱõendusdiagnoosiȱ“Häiritudȱvaimsus”ȱmääravateȱ
tunnusteȱ tundlikkus,ȱ spetsiifilisusȱ jaȱ prognoosivȱ väärtusȱ (Chaves,ȱ Carvalho,ȱ
GoyataȱjaȱSouzaȱ2010).ȱDiagnoosȱ”Häiritudȱvaimsus”ȱtuvastatiȱ27,5%ȬlȱpatsientiȬ
dest.ȱ Kõigeȱ suuremȱ tundlikkus,ȱ spetsiifilisusȱ jaȱ prognoosivȱ väärtusȱ leitiȱ olevatȱ
niisugustelȱ määravatelȱ tunnustelȱ naguȱ viha,ȱ hüljatustunneȱ ningȱ kannatusteȱ jaȱ
võõrandumiseȱväljendamine.ȱȱ Õendusdiagnooside täpsuse uuringud  Õendusdiagnoosideȱtäpsuse,ȱshȱselleȱmõjuriteȱuuringudȱonȱvajalikud,ȱkunaȱvaraȬ
semadȱ uurimistöödȱ onȱ osutanudȱ täpsuseȱ laialdaseleȱ varieeruvuseleȱ (Lunneyȱ
2008).ȱ Onȱ oluline,ȱ etȱ õdedeȱ määratudȱ diagnoosidȱ oleksidȱ täpsed,ȱ kunaȱ nendeȱ
aluselȱvalitakseȱsekkumisedȱjaȱoodatavadȱtulemused.ȱTäpsusuuringuteȱnäideteksȱ
onȱ Lunney,ȱ Karlicki,ȱ Kissiȱ jaȱ Murphyȱ (1997)ȱ kliinilineȱ uuring,ȱ Hasegawa,ȱ
Ogasawaraȱ jaȱ Katziȱ (2007)ȱ ülevaateuuring,ȱ Cruzi,ȱ Pimentaȱ jaȱ Lunneyȱ (2009)ȱ
uuring,ȱ millesȱ õpetatiȱ kriitilistȱ mõtlemistȱ kogemustegaȱ õdedele,ȱ ningȱ Collinsiȱ
(2010)ȱuuring,ȱmillesȱõpetatiȱkriitilistȱmõtlemistȱüliõpilastele.ȱ Uuringus,ȱmisȱtehtiȱHollandisȱkümneȱjuhuslikultȱvalitudȱhaiglaȱ35ȱosakonnas,ȱ hinnatiȱtäpseȱõendusdokumentatsiooniȱlevimustȱpatsientideȱtervisekaartideȱaluȬ
selȱ(nȱ=ȱ341)ȱ(Paans,ȱSermeus,ȱNiewegȱjaȱvanȱderȱSchansȱ2010a).ȱDȬCatchiȱinstruȬ
mendigaȱmõõdetiȱtäpsustȱjärgmistesȱaspektides:ȱ1)ȱdokumendiȱülesehitus,ȱ2)ȱvasȬ
tuvõtuandmed,ȱ3)ȱõendusdiagnoos,ȱ4)ȱõendussekkumised,ȱ5)ȱedenemiseȱjaȱtuleȬ
musteȱhinnangȱningȱ6)ȱõendusaruanneteȱloetavus.ȱKuiȱdiagnoosideȱtäpsuseȱhinȬ
damiselȱ kvantitatiivseteȱ jaȱ kvalitatiivseteȱ kriteeriumideȱ aluselȱ saadiȱ tulemuseksȱ
„mittetäielik“ȱ võiȱ „ebamäärane“,ȱ oliȱ täpsuseȱ keskmiseksȱ punktisummaksȱ 4ȱ (vaȬ
hemikusȱ2–8).ȱSeeȱtähendab,ȱetȱdokumentatsioonisȱolidȱloetletudȱküllȱdiagnoosiȬ
deȱnimetused,ȱagaȱpuudusidȱseonduvadȱtegurid,ȱvõiȱolidȱloetletudȱdiagnoosideȱ
nimetusedȱilmaȱmärkideȱjaȱsümptomiteta.ȱȱ


118    Õendusdiagnoosid 2012-2014 Rakendusuuringud  Õendusdiagnoosideȱ tähtsusȱ kliinilisesȱ praktikasȱ seisnebȱ selles,ȱ etȱ nendeȱ rakenȬ
damiseȱ tulemusenaȱ peaksȱ paranemaȱ õendusabiȱ kvaliteetȱ (Lunneyȱ 2008).ȱ Samasȱ
andmeid,ȱ misȱ paneksidȱ veendumaȱ õendusabiȱ kvaliteediȱ paranemises,ȱ onȱ seniȱ
vähe.ȱ Kaksȱ hiljutistȱ uurimustȱ (MüllerȬStaubȱ 2007,ȱ Thoroddsenȱ jaȱ Enforsȱ 2007)ȱ
küllȱ näitasidȱ standarditudȱ õenduskeeleȱ rakendamiseȱ positiivseidȱ tulemusi,ȱ entȱ
niisuguseidȱuurimistöidȱonȱvajaȱpaljuȱrohkem.ȱ MüllerȬStaubȱ jtȱ (2008)ȱ hindasidȱ randomiseeritudȱ klasteruuringusȱ juhendatudȱ kliinilistȱ mõtlemistȱ kuiȱ rakendusmeetodit.ȱ Hinnatiȱ 225tȱ juhuvalikugaȱ kogutudȱ
õendusdokumenti,ȱ misȱ sisaldasidȱ 444ȱ dokumenteeritudȱ õendusdiagnoosiȱ koosȱ
asjakohasteȱ sekkumisteȱ jaȱ tulemustega.ȱ Hindamiseksȱ kasutatiȱ õendusdiagnooȬ
side,ȱsekkumisteȱjaȱtulemusteȱkvaliteediȱ(QȬDIO)ȱmõõdikut.ȱJuhendatudȱkliiniliseȱ
mõtlemiseȱmõjuȱhinnatiȱklassikaliseȱjuhtumiaruteluȱalusel,ȱkasutadesȱStudentiȱtȬ
testiȱ jaȱ erinevateȱ mõjudeȱ mudelanalüüse.ȱ Õendusdiagnoosideȱ kasutamineȱ juȬ
hendatudȱkliiniliseȱmõtlemiseȱtoelȱnäitasȱsuurematȱtäpsustȱdiagnooside,ȱseonduȬ
vateȱ teguriteȱ jaȱ määravateȱ tunnusteȱ osasȱ (Pȱ <ȱ 0,0001).ȱ Samutiȱ rakendasidȱ õedȱ
märkimisväärseltȱtõhusamaidȱsekkumisiȱ(Pȱ<ȱ0,0001),ȱmillegaȱomakordaȱkaasneȬ
sidȱpatsientideȱparemadȱtervisetulemusedȱ(Pȱ<ȱ0,0001).ȱKontrollgrupisȱjäidȱdiagȬ
noosideȱtäpsus,ȱsekkumisteȱtõhususȱjaȱtulemusedȱmuutumatuksȱ(MüllerȬStaubȱjtȱ
2008).ȱȱ Etȱ hinnataȱ õendusdiagnoosideȱ rakendamiseȱ täpsustȱ jaȱ tõhusust,ȱ töötatiȱ väljaȱ kaksȱ instrumenti:ȱ QȬDIOȱ jaȱ DȬCatchȱ (MüllerȬStaub,ȱ Lunney,ȱ Odenbreit,ȱ NeedȬ
ham,ȱ Lavinȱ jaȱ vanȱ Achterbergȱ 2009,ȱ MüllerȬStaub,ȱ Lunney,ȱ Lavin,ȱ Needham,ȱ
OdenbreitȱjaȱvanȱAchterbergȱ2010,ȱPaans,ȱSermeus,ȱNiewigȱjaȱvanȱSchansȱ2010a,ȱ
2010b).ȱ QȬDIOȱ võimaldabȱ hinnataȱ õendusdiagnooside,ȱ seonduvateȱ teguriteȱ jaȱ
määravateȱ tunnusteȱ kvaliteetiȱ ningȱ täpsust,ȱ õendussekkumisteȱ tõhusustȱ jaȱ
õendusabiȱtulemusteȱkvaliteetiȱõendusdokumentatsioonisȱ(MüllerȬStaubȱjtȱ2009).ȱ
DȬCatchȱ aitabȱ hinnataȱ õendusdiagnoosideȱ jaȱ õendusdokumentatsiooniȱ täpsustȱ
(Paansȱ jtȱ 2010a,ȱ 2010b).ȱ Mõlemaȱ mõõdikuȱ psühhomeetrilisteȱ omadusteȱ metodoȬ
loogilisedȱuuringudȱviitavadȱnendeȱrahuldavaleȱvaliidsuseleȱjaȱreliaablusele.ȱȱ Levimusuuringud  Õendusdiagnoosideȱlevimusuuringuidȱonȱtehtudȱeriosakondades,ȱsamalaadseidȱ
uuringuidȱ onȱ agaȱ rohkemȱ vaja.ȱ Ühesȱ läbilõikeuuringusȱ selgitatiȱ väljaȱ diagnoosiȱ
“Istuvȱ eluviis”ȱ jaȱ selleȱ määravateȱ tunnusteȱ levimusȱ (Guedes,ȱ Lopes,ȱ Moreire,ȱ
Calvalcanteȱ jaȱ Araujoȱ 2010).ȱ Samutiȱ onȱ hinnatudȱ õendusdiagnoosideȱ levimustȱ
geriaatriliseȱ taastusraviȱ osakonnas.ȱ Enamȱ levinudȱ diagnoosideksȱ osutusidȱ
“Kroonilineȱ segasusseisund”,ȱ “Tasakaalustamataȱ toitumine:ȱ organismiȱ vajadusȬ
testȱ vähem”,ȱ “Kukkumisteȱ risk”,ȱ “Ebapiisavȱ enesehooldus”,ȱ “Häiritudȱ kehalineȱ
liikuvus”ȱ (eriȱ tasapindadeȱ vahel,ȱ voodis,ȱ kõndimisel)ȱ jaȱ “Inkontinents”ȱ (sundȬ,ȱ
funktsionaalne,ȱ rõhkȬ,ȱ refleksȬ,ȱ täielik)ȱ (Heeringȱ 2010).ȱ Psühhiaatriliseȱ õenduseȱ
osakondadesȱolidȱenamȱlevinudȱniisugusedȱõendusdiagnoosidȱnaguȱ“KukkumisȬ
teȱrisk”,ȱ“Häiritudȱmõtlemisprotsess”ȱjaȱ“Häiritudȱuni”ȱ(Shiraishiȱjtȱ2009).ȱ


NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine     119  Süstemaatilisesȱ kirjandusülevaatesȱ osutusȱ kõigeȱ levinumaksȱ õendusdiagnooȬ siksȱ“Valu”ȱ(MüllerȬStaub,ȱLavin,ȱNeedhamȱjaȱvanȱAchterbergȱ2006).ȱUurimistööȱ
tuginesȱandmetele,ȱmisȱolidȱpäritȱ4051ȱpatsiendiltȱeriȱpaigust.ȱ Kokkuvõte  Õendusdiagnoosideȱuuringudȱonȱvägaȱvajalikudȱselleks,ȱetȱsäilitadaȱjaȱtugevdaȬ
daȱ tõendeid,ȱmillelȱ põhinebȱ NANDAȬIȱtaksonoomia.ȱ NANDAȬIȱ haridusȬȱ jaȱ teaȬ
duskomisjonȱonȱvalmisȱabistamaȱkõiki,ȱkesȱsoovivadȱuurimistöödȱteha.ȱAbiȱsaaȬ
miseksȱ tulebȱ pöördudaȱ haridusȬȱ jaȱ teaduskomisjoniȱ esimeheȱ pooleȱ NANDAȬIȱ
koduleheȱkaudu.ȱȱ Viited Avant,ȱK.C.ȱ(1990).ȱTheȱartȱandȱscienceȱinȱnursingȱdiagnosisȱdevelopment.ȱNursingȱDiagnosisȱ1(2),ȱ51–56.ȱ
Bartek,ȱJ.K.,ȱLindeman,ȱM.,ȱ&ȱHawk,ȱJ.H.ȱ(1999).ȱClinicalȱvalidationȱofȱcharacteristicsȱofȱtheȱalcoholicȱ family.ȱNursingȱDiagnosis:ȱJournalȱofȱNursingȱLanguageȱandȱClassification,ȱ10,ȱ158–168.ȱ Berger,ȱ S.ȱ (2008).ȱ Validationȱ studiesȱ ofȱ NANDAȬIȱ diagnoses:ȱ Methodologicalȱ demands,ȱ overviewȱ ofȱ studies,ȱ andȱcriticalȱevaluation .ȱPaperȱpresentedȱatȱtheȱNNNȱconference,ȱMiami,ȱFL,ȱNovember.ȱ Carlson,ȱJ.M.ȱ(2006a).ȱConsensusȱvalidationȱprocess:ȱAȱstandardizedȱresearchȱmethodȱtoȱidentifyȱandȱ linkȱ theirȱ relevantȱ NANDA,ȱ NICȱ andȱ NOCȱ termsȱ forȱ localȱ populations.ȱ Internationalȱ Journalȱ ofȱ
NursingȱTerminologiesȱandȱClassifications,ȱ17(1) ,ȱ23–24.ȱ[Abstract].ȱ Carlson,ȱJ.M.ȱ(2006b).ȱProfessionalȱnursingȱlatentȱtuberculosisȱinfectionȱstandardsȱforȱpracticeȱdevelȬ opmentȱusingȱNANDA,ȱNICȱandȱNOC.ȱ[Abstract].ȱInternationalȱJournalȱofȱNursingȱTerminologiesȱandȱ
Classifications,ȱ17(1) ,ȱ62.ȱ CarlsonȬCatalao,ȱJ.ȱ&ȱLunney,ȱM.ȱ(1995).ȱQuantitativeȱmethodsȱforȱclinicalȱvalidationȱofȱnursingȱdiagȬ noses.ȱClinicalȱNurseȱSpecialist:ȱJournalȱofȱAdvancedȱNursingȱPractice,ȱ9,ȱ306–311.ȱ CarlsonȬCatalano,ȱJ.,ȱLunney,ȱM.,ȱParadiso,ȱC.,ȱBruno,ȱJ.,ȱLuise,ȱB.,ȱMartin,ȱT.,ȱMassoni,ȱM.,ȱ&ȱPachter,ȱ S.ȱ(1998).ȱClinicalȱvalidationȱofȱineffectiveȱbreathingȱpattern,ȱineffectiveȱairwayȱclearanceȱandȱimȬ
pairedȱgasȱexchange.ȱIMAGE:ȱJournalȱofȱNursingȱScholarship,ȱ30,ȱ243–248.ȱ Chaves,ȱE.C.L.,ȱCarvalho,ȱE.C.,ȱGoyata,ȱS.L.T.,ȱ&ȱSouza,ȱL.ȱ(2010a).ȱSensitivity,ȱspecificityȱandȱpredicȬ tiveȱvalueȱofȱtheȱdefiningȱcharacteristicsȱofȱtheȱnursingȱdiagnosisȱImpairedȱSpirituality.ȱPaperȱpreȬ
sentedȱatȱtheȱAENTDEȬNANDAȱInternationalȱConference,ȱMadrid,ȱSpain,ȱMay.ȱ Chaves,ȱE.H.B.,ȱdeȱBarros,ȱA.L.B.,ȱ&ȱMarini,ȱM.ȱ(2010a).ȱAgingȱasȱaȱrelatedȱfactorȱofȱtheȱnursingȱdiagȬ nosisȱ Impairedȱ Memory:ȱ Aȱ contentȱ validation.ȱ Internationalȱ Journalȱ ofȱ Nursingȱ Terminologiesȱ andȱ
Classifications,ȱ21 ,ȱ14–20.ȱ Collins,ȱ A.ȱ (2010).ȱ Nursingȱ students:ȱ Improvingȱ accuracyȱ ofȱ andȱ attitudeȱ toȱ nursingȱ diagnosis.ȱ Paperȱ preȬ sentedȱatȱtheȱAENTDEȬNANDAȱInternationalȱConference,ȱMadrid,ȱSpain,ȱMay.ȱ Cruz,ȱ D.A.L.M.,ȱ Lopes,ȱ N.V.,ȱ Araujo,ȱ T.L.,ȱ Ciol,ȱ M.A.,ȱ &ȱ Carvalho,ȱ E.C.ȱ (2009).ȱ Improvingȱ criticalȱ thinkingȱandȱclinicalȱreasoningȱwithȱaȱcontinuingȱeducationȱcourse.ȱJournalȱforȱContinuingȱEducationȱ
inȱNursing,ȱ40 ,ȱ121–127.ȱȱȱ Dochtermann,ȱJ.ȱ(2006).ȱEffectivenessȱresearch:ȱThreeȱexamples.ȱInternationalȱJournalȱofȱNursingȱTermiȬ nologiesȱandȱClassifications,ȱ17 ,ȱ85–87.ȱ[Abstract].ȱ Fehring,ȱR.J.ȱ(1986).ȱValidatingȱdiagnosticȱlabels:ȱStandardizedȱmethodology.ȱInȱHurley,ȱE.ȱ(ed.),ȱClasȬ sificationȱofȱnursingȱdiagnoses.ȱProceedingsȱofȱtheȱsixthȱconference ,ȱStȱLouis,ȱMO:ȱNANDA.ȱpp.ȱ183–190.ȱ Grant,ȱJ.S.,ȱKinney,ȱM.,ȱ&ȱGuzzetta,ȱC.E.ȱ(1990).ȱUsingȱmagnitudeȱestimationȱscalingȱtoȱexamineȱtheȱ validityȱofȱnursingȱdiagnoses.ȱNursingȱDiagnosis,ȱ1(2),ȱ64–69.ȱ Guedes,ȱ N.G.,ȱ Lopes,ȱ M.V.O.,ȱ Moreire,ȱ R.P.,ȱ Cavalcante,ȱ T.F.,ȱ &ȱ Araujo,ȱ T.L.ȱ (2010).ȱ Prevalenceȱ ofȱ sedentaryȱ lifestyleȱ inȱ individualsȱ withȱ highȱ bloodȱ pressure.ȱ Internationalȱ Journalȱ ofȱ Nursingȱ TermiȬ
nologiesȱandȱClassifications,ȱ21 ,ȱ50–56.ȱ GuiraoȬGoris,ȱJ.A.,ȱ&ȱDuarteȬCliments,ȱG.(2007).ȱTheȱexpertȱnurseȱprofileȱandȱdiagnosticȱcontentȱvaȬ lidityȱ ofȱ sedentaryȱ lifestyle:ȱ Theȱ Spanishȱ validation.ȱ Internationalȱ Journalȱ ofȱ Nursingȱ Terminologiesȱ
andȱClassifications,ȱ18 ,ȱ84–92.ȱ


120    Õendusdiagnoosid 2012-2014 Hasegawa,ȱT.,ȱOgaswara,ȱC.,ȱ&ȱKatz,ȱE.C.ȱ(2007).ȱMeasuringȱdiagnosticȱcompetencyȱandȱtheȱanalysisȱ ofȱfactorsȱinfluencingȱcompetencyȱusingȱwrittenȱcaseȱstudies.ȱInternationalȱJournalȱofȱNursingȱTermiȬ
nologiesȱandȱClassifications,ȱ18 ,ȱ93–102.ȱȱ Heering,ȱ C.ȱ (2010).ȱ Prevalenceȱ ofȱ nursingȱ diagnosesȱ inȱ anȱ acuteȱ geriatricȱ rehabilitationȱ clinic.ȱ Paperȱ preȬ sentedȱatȱtheȱAENTDEȬNANDAȱInternationalȱConference,ȱMadrid,ȱSpain,ȱMay.ȱ Herdman,ȱ T.H.ȱ (ed.)ȱ (2009).ȱ NANDAȱ Internationalȱ nursingȱ diagnoses:ȱ Definitionsȱ andȱ classifications,ȱ 2009–2011 .ȱChichester,ȱUK:ȱWileyȬBlackwell.ȱ InternationalȱClassificationȱofȱDiseases.ȱ(n.d.).ȱRetrievedȱfromȱ ftp://ftp.cdc.gov//pub/Health_Statistics/NCHS/Publications/ICDȬ9/ucod.txt.ȱ Internationalȱ Statisticalȱ Classificationȱ ofȱ Diseasesȱ andȱ Relatedȱ Healthȱ Problems.ȱ (2007).ȱ Retrievedȱ fromȱhttp://apps.who.int/classifications/apps/icd/icd10online/.ȱ Kim,ȱ M.J.,ȱ AmorosoȬSeritella,ȱ R.,ȱ Gulanick,ȱ M.ȱ etȱ al.ȱ (1984).ȱ Clinicalȱ validationȱ ofȱ cardioȬvascularȱ nursingȱ diagnoses.ȱ In:ȱ Kim,ȱ M.J.,ȱ McFarland,ȱ G.K.,ȱ &ȱ McLane,ȱ A.M.ȱ (eds),ȱ Classificationȱ ofȱ nursingȱ
diagnoses:ȱProceedingsȱofȱtheȱfifthȱnationalȱconference .ȱStȱLouis:ȱMosby,ȱpp.ȱ128–138.ȱ Lamont,ȱS.C.ȱ(2006).ȱSupportiveȱroleȱperformance:ȱDevelopmentȱofȱaȱnewȱwellnessȱdiagnosis.ȱInternaȬ tionalȱJournalȱofȱNursingȱTerminologiesȱandȱClassifications,ȱ17 ,ȱ40–41.ȱ[Abstract].ȱ Lunney,ȱM.ȱ(2008).ȱCriticalȱneedȱtoȱaddressȱaccuracyȱofȱnurses’ȱdiagnoses.ȱOJIN:ȱOnlineȱJournalȱofȱIsȬ suesȱinȱNursing .ȱRetrievedȱfrom:ȱ http://www.Nursingworld.org/MainMenuCategories/ANAmarketplace/ANAperiodicals/OJIN/Tab
leofContents/Vol31998/VolNo21998/Accuracyofnursesdiagnoses.aspxȱ Lunney,ȱM.,ȱKarlik,ȱB.A.,ȱKiss,ȱM.,ȱ&ȱMurphy,ȱP.ȱ(1997).ȱAccuracyȱofȱnurses’ȱdiagnosesȱofȱpsychosoȬ cialȱresponses.ȱNursingȱDiagnosis,ȱ8,ȱ157–166.ȱ Lunney,ȱ M.,ȱ McGuire,ȱ M.,ȱ Endozo,ȱ N.,ȱ &ȱ WaddyȬMcIntosh,ȱ D.ȱ (2010a).ȱ ConsensusȬvalidationȱ studyȱ identifiesȱrelevantȱnursingȱdiagnoses,ȱnursingȱinterventions,ȱandȱhealthȱoutcomesȱforȱpeopleȱwithȱ
traumaticȱbrainȱinjuries.ȱRehabilitationȱNursing,ȱ35,ȱ161–166.ȱ Lunney,ȱM.,ȱCaffrey,ȱP.,ȱ&ȱUmbro,ȱS.ȱ(2010b)).ȱActionȱresearchȱtoȱidentifyȱnursingȱdiagnoses,ȱpatientȱoutȬ comesȱandȱnursingȱinterventionsȱforȱendȱofȱlifeȱcare .ȱPaperȱpresentedȱatȱtheȱAENTDEȬNANDAȱInternaȬ tionalȱConference,ȱMadrid,ȱSpain,ȱMay.ȱ Maas,ȱ M.L.,ȱ Hardy,ȱ M.A.,ȱ &ȱ Craft,ȱ M.ȱ (1990).ȱ Methodologicȱ considerationsȱ inȱ nursingȱ diagnosisȱ reȬ search.ȱNursingȱDiagnosis,ȱ1(1),ȱ24–30.ȱ MeloȱAde,ȱS.,ȱCarvalho,ȱE.,ȱ&ȱRotterȱPelà,ȱN.T.ȱ(2007).ȱProposedȱrevisionsȱforȱtheȱnursingȱdiagnosesȱ sexualȱ dysfunctionȱ andȱ ineffectiveȱ sexualityȱ pattern.ȱ Internationalȱ Journalȱ ofȱ Nursingȱ Terminologiesȱ
andȱClassifications,ȱ18 ,ȱ150–155.ȱ Minthorn,ȱ C.ȱ (2006).ȱ Meetingȱ Magnetȱ criteriaȱ withȱ studiesȱ ofȱ NANDA,ȱ NICȱ andȱ NOC.ȱ Internationalȱ JournalȱofȱNursingȱTerminologiesȱandȱClassifications,ȱ17 ,ȱ46.ȱ[Abstract].ȱ Minthorn,ȱ C.,ȱ &ȱ Lunney,ȱ M.ȱ (2010).ȱ Participantȱ actionȱ researchȱ withȱ bedsideȱ nursesȱ toȱ identifyȱ NANDA,ȱNursingȱInterventionsȱClassification,ȱandȱNursingȱOutcomesȱClassificationȱcategoriesȱforȱ
hospitalizedȱpersonsȱwithȱdiabetes.ȱAppliedȱNursingȱResearch.ȱEpubȱaheadȱofȱprint.ȱ MüllerȬStaub,ȱ M.,ȱ Lavin,ȱ M.A.,ȱ Needham,ȱ I.,ȱ &ȱ vanȱ Achterberg,ȱ T.ȱ (2006).ȱ Nursingȱ diagnoses,ȱ interȬ ventionsȱ andȱ outcomesȱ –ȱ applicationȱ andȱ impactȱ onȱ nursingȱ practice:ȱ Aȱ systematicȱ literatureȱ reȬ
view.ȱJournalȱofȱAdvancedȱNursing,ȱ56,ȱ514–531.ȱ MüllerȬStaub,ȱ M.,ȱ Needham,ȱ I.,ȱ Odenbreit,ȱ M.,ȱ Lavin,ȱ M.A.,ȱ &ȱ vanȱ Achterberg,ȱ T.ȱ (2007).ȱ Improvedȱ qualityȱofȱnursingȱdocumentation:ȱResultsȱofȱaȱnursingȱdiagnoses,ȱinterventionsȱandȱoutcomesȱimȬ
plementationȱstudy.ȱInternationalȱJournalȱofȱNursingȱTerminologiesȱandȱClassifications,ȱ18,ȱ5–17.ȱ MüllerȬStaub,ȱM.,ȱNeedham,ȱI.,ȱOdenbreit,ȱM.,ȱLavin,ȱM.A.,ȱ&ȱvanȱAchterberg,ȱT.ȱ(2008).ȱImplementingȱ nursingȱdiagnosticsȱeffectively:ȱClusterȱrandomizedȱtrial.ȱJournalȱofȱAdvancedȱNursing,ȱ63,ȱ291–301.ȱ MüllerȬStaub,ȱ M.,ȱ Lunney,ȱ M.,ȱ Odenbreit,ȱ M.,ȱ Needham,ȱ I.,ȱ Lavin,ȱ M.A.,ȱ vanȱ Achterberg,ȱ T.ȱ (2009).ȱ Developmentȱofȱanȱinstrumentȱtoȱmeasureȱtheȱqualityȱofȱdocumentedȱnursingȱdiagnoses,ȱintervenȬ
tionsȱandȱoutcomes;ȱTheȱQȬDIO.ȱJournalȱofȱClinicalȱNursing,ȱ18,ȱ1027–1037.ȱ MüllerȬStaub,ȱ M.,ȱ Lunney,ȱ M.,ȱ Lavin,ȱ M.A.,ȱ Needham,ȱ I.,ȱ Odenbreit,ȱ M.,ȱ vanȱ Achterberg,ȱ T.ȱ (2010).ȱ Testteoretischeȱ Gütekriterienȱ desȱ QȬDIO,ȱ einesȱ Instrumentsȱ zurȱ Messungȱ derȱ Qualitetȱ derȱ DoȬ
kumentationȱ vonȱ Pflegediagnosen,ȱ Ȭinterventionenȱ undȱ Ȭergebnissen.ȱ Pflege:ȱ Dieȱ wissenschftlicheȱ
ZeitschriftȱfürȱPflegeberufe,ȱ23 ,ȱ119–128.ȱ Paans,ȱW.,ȱSermeus,ȱW.,ȱNieweg,ȱR.M.B.,ȱ&ȱvanȱderȱSchans,ȱC.P.ȱ(2010a).ȱDȬCatchȱinstrument:ȱDevelȬ opmentȱandȱpsychometricȱtestingȱofȱaȱmeasurementȱinstrumentȱforȱnursingȱdocumentationȱinȱhosȬ
pitals.ȱJournalȱofȱAdvancedȱNursing,ȱ66,ȱ1388–1400.ȱ Paans,ȱW.,ȱSermeus,ȱW.,ȱNieweg,ȱR.M.B.,ȱ&ȱvanȱderȱSchans,ȱC.P.ȱ(2010a).ȱPrevalenceȱofȱaccurateȱnursȬ ingȱdocumentationȱinȱpatientȱrecords.ȱJournalȱofȱAdvancedȱNursing,ȱ66(11),ȱ2481–2489.ȱ Parker,ȱL.,ȱ&ȱLunney,ȱM.ȱ(1998).ȱMovingȱbeyondȱcontentȱvalidationȱofȱnursingȱdiagnoses.ȱInternationalȱ JournalȱofȱNursingȱTerminologiesȱandȱClassificationsȱ9 (Supplȱ2),ȱ144–150.ȱ


NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine     121  Shever,ȱL.L.,ȱTitler,ȱM.,ȱDochterman,ȱJ.,ȱFei,ȱQ.,ȱ&ȱPicone,ȱD.M.ȱ(2007).ȱPatternsȱofȱnursingȱintervenȬ tionȱuseȱacrossȱ6ȱdaysȱofȱacuteȱcareȱhospitalizationȱforȱthreeȱolderȱpatientȱpopulations.ȱInternationalȱ
JournalȱofȱNursingȱTerminologiesȱandȱClassifications,ȱ18 ,ȱ18–29.ȱ Shiraishi,ȱS.,ȱSano,ȱY.,ȱYatabe,ȱK.,ȱTakemasa,ȱN.,ȱMotegi,ȱY.,ȱYamakatsu,ȱY.,ȱShikazawa,ȱK.,ȱSakai,ȱK.,ȱ Nomura,ȱC.,ȱShinohara,ȱY.,ȱ&ȱFujiki,ȱM.ȱ(2009).ȱCurrentȱstateȱandȱproblemsȱofȱintroducingȱnursingȱ
diagnosesȱinȱpsychiatricȱnursingȱunits.ȱJournalȱofȱJapanȱNursingȱDiagnosis,ȱ14(1),ȱ27–33.ȱ Silva,ȱV.M.,ȱLopes,ȱM.V.,ȱdeȱAraujo;ȱT.L.,ȱCiol,ȱM.A.,ȱdeȱCarvalho,ȱE.C.ȱ(2009).ȱClinicalȱindicatorsȱofȱ ineffectiveȱ airwayȱ clearanceȱ inȱ childrenȱ withȱ congenitalȱ heartȱ disease.ȱ Journalȱ ofȱ Clinicalȱ Nursing,ȱ
18 (5),ȱ729–736.ȱ Silva,ȱ R.C.G.,ȱ Cruz,ȱ D.A.L.M.,ȱ Bortolotto,ȱ L.A.,ȱ Irigoyen,ȱ M.C.C.,ȱ Krieger,ȱ E.M.,ȱ Palomo,ȱ J.S.H.,ȱ &ȱ ConsolimȬColombo,ȱ F.M.ȱ (2006).ȱ Ineffectiveȱ peripheralȱ tissueȱ perfusion:ȱ Clinicalȱ validationȱ inȱ paȬ
tientsȱwithȱhypertensiveȱcardiomyopathy.ȱInternationalȱJournalȱofȱNursingȱTerminologiesȱandȱClassifiȬ
cations,ȱ17 ,ȱ97–107.ȱ Sparks,ȱS.M.,ȱ&ȱLienȬGieschen,ȱT.ȱ(1994).ȱModificationȱofȱtheȱdiagnosticȱcontentȱvalidityȱmodel.ȱNursȬ ingȱDiagnoses,ȱ5 (1),ȱ31–35.ȱ Thoroddsen,ȱA.,ȱ&ȱEhnfors,ȱM.ȱ(2007).ȱPuttingȱpolicyȱintoȱpractice.ȱPreȬȱandȱposttestsȱofȱimplementȬ ingȱstandardizedȱlanguagesȱforȱnursingȱdocumentation.ȱJournalȱofȱClinicalȱNursing,ȱ16,ȱ1826–1838.ȱ Walker,ȱL.O.,ȱ&ȱAvant,ȱK.C.ȱ(2005).ȱStrategiesȱforȱtheoryȱconstructionȱinȱnursingȱ(4thȱed.).ȱNorwalk,ȱCT:ȱ Appletonȱ&ȱLange.ȱ Waltz,ȱ C.E.,ȱ Strickland,ȱ O.L.,ȱ &ȱ Lenz,ȱ E.R.ȱ (2005).ȱ Measurementȱ inȱ nursingȱ andȱ healthȱ sciencesȱ researchȱ (3rdȱed.).ȱNewȱYork:ȱSpringer.ȱ Welton,ȱ J.M.,ȱ &ȱ Alloran,ȱ E.J.ȱ (2005).ȱ Nursingȱ diagnoses,ȱ diagnosisȬrelatedȱ groups,ȱ andȱ hospitalȱ outȬ comes.ȱJournalȱofȱNursingȱAdministration,ȱ35,ȱ541–549.ȱ Westmoreland,ȱD.,ȱWesorick,ȱB.,ȱHanson,ȱD.,ȱ&ȱWyngarden,ȱK.ȱ(2000).ȱConsensusȱvalidationȱofȱcliniȬ calȱpracticeȱmodelȱpracticeȱguidelines.ȱJournalȱofȱNursingȱCareȱQuality,ȱ14(4),ȱ16–27.ȱ Whitley,ȱG.G.ȱ(1992).ȱConceptȱanalysisȱofȱfear.ȱNursingȱDiagnoses,ȱ3(4),ȱ155–161.ȱ
Zeitoun,ȱ S.S.,ȱ deȱ Barros,ȱ A.L.,ȱ Michel,ȱ J.L.,ȱ &ȱ deȱ Bettencourt,ȱ A.R.ȱ (2007).ȱ Clinicalȱ validationȱ ofȱ theȱ signsȱandȱsymptomsȱandȱtheȱnatureȱofȱtheȱrespiratoryȱnursingȱdiagnosesȱinȱpatientsȱunderȱinvasiveȱ
mechanicalȱventilation.ȱJournalȱofȱClinicalȱNursing,ȱ16,ȱ1417–1426.ȱ


122    Õendusdiagnoosid 2012-2014 6. peatükk  Kliiniline otsustus ja õendusdiagnoosid 
õendusjuhtimises T.ȱHeatherȱHerdman,ȱMarceloȱChanesȱ Õendusjuhidȱ kannavadȱ vastutustȱ mitmesugusteȱ nõuete,ȱ juhisteȱ jaȱ strateegiateȱ
järgimiseȱ eest.ȱ Viimaselȱ kahekümnelȱ aastalȱ asetleidnudȱ suuredȱ demograafilisedȱ
muutusedȱ –ȱ eakateȱ arvuȱ kasvȱ jaȱ komorbiidsuseȱ sagenemineȱ –ȱ onȱ kaasaȱ toonudȱ
selle,ȱ etȱ tervishoiuteenusteȱ osutamiselȱ eiȱ keskendutaȱ enamȱ niivõrdȱ üksikuȱ haiȬ
gusjuhtumiȱ ravile,ȱ kuivõrdȱ tervisedenduseleȱ /ȱ haigusteȱ ennetamisele.ȱ Muutusȱ
toimubȱsamalȱajalȱüheȱlaastavaimaȱülemaailmseȱmajanduskriisiga.ȱSeeȱpanebȱliȬ
sakoormaȱtervishoiusüsteemile,ȱmisȱniigiȱkulutustegaȱvaevuȱtoimeȱtuleb.ȱLisaksȱ
eelkirjeldatudȱ raskusteleȱ napibȱ õdesidȱ ningȱ nendeȱ keskmiseȱ vanuseȱ tõusȱ tõotabȱ
lähikümnendilȱ olukorraȱ halvenemistȱ koguȱ maailmasȱ (Allenȱ 2008,ȱ Foxȱ jaȱ AbraȬ
hamsonȱ2009,ȱYun,ȱLieȱjaȱAnliȱ2010).ȱSellisedȱarengusuunadȱkujundavadȱsituatȬ
siooni,ȱ kusȱ õedȱ peavadȱ töötamaȱ veelgiȱ tõhusamalt,ȱ näitamaksȱ õendusabiȱ mõjuȬ
sustȱ patsientideȱ tervisenäitajatele,ȱ võiȱ riskimaȱ sellega,ȱ etȱ neidȱ asendavadȱ väheȬ
haritudȱjaȱpiiratudȱoskustegaȱtöötajad,ȱkesȱlepivadȱmadalamaȱpalgaga.ȱȱȱȱȱȱ Inimreaktsioonideȱ keerukamaksȱ muutumine,ȱ majandusraskusedȱ ningȱ õdedeȱ nappusȱ tekitavadȱ olukorra,ȱ kusȱ vajatakseȱ heaȱ väljaõppegaȱ õdesid,ȱ kesȱ oskavadȱ
hinnataȱ patsiendiȱ terviseseisundit,ȱ langetadaȱ kliinilisiȱ otsuseidȱ jaȱ rakendadaȱ
diagnostilistȱ mõtlemist.ȱ Õedȱ peavadȱ oskamaȱ vahetȱ tehaȱ õendusdiagnoosidel,ȱ
määrataȱpatsiendiȱoodatavaidȱtulemusi,ȱvalidaȱkõigeȱtõhusamaidȱsekkumisiȱ(arȬ
vestadesȱseejuuresȱpatsiendiȱhaiglaraviȱkestustȱjaȱõendustegevusteȱmahtu),ȱtugiȬ
nedesȱ võimaluseȱ korralȱ tõenditeleȱ (Bolton,ȱ Donaldson,ȱ Ruthledge,ȱ Bennettȱ jaȱ
Brownȱ2007,ȱHalmȱ2010,ȱPrestonȱjaȱFlinnȱ2010).ȱLaialdastȱaruteluȱnõuabȱtõendusȬ
põhineȱpraktika,ȱmidaȱpeetakseȱüheksȱteravaimaksȱprobleemiksȱkäesolevaȱkümȬ
nendiȱ õendusesȱ (Ahrensȱ 2005,ȱ KrainovichȬMiller,ȱ Haber,ȱ Yostȱ jaȱ Jacobsȱ 2009,ȱ
Prior,ȱ Wilkinsonȱ jaȱ Nevilleȱ 2010,ȱ Scottȱ jaȱ McSherryȱ 2009).ȱ Vastamistȱ ootabȱ veelȱ
mõnigiȱ küsimus.ȱ Millisedȱ muutusedȱ õendusabisȱ onȱ kõigeȱ tasuvamad?ȱ Kuidasȱ
saavadȱ õedȱ kõigeȱ tõhusamaltȱ rakendadaȱ uurimuspõhiseȱ praktikaȱ põhimõtteid?ȱ
KasȱõendusesȱonȱreaalseltȱvõimalikȱkõigiȱotsusteȱjaȱtegevusteȱpuhulȱtõendeidȱaluȬ
seksȱvõttaȱ–ȱvõiȱonȱseeȱvõimalikȱmõnelȱmuulȱkutsealal?ȱ Õendusjuhtidele esmatähtsad uurimisvaldkonnad  ÕendusteaduslikeȱteadmisteȱavardamiseksȱonȱsoovitatavȱuurimistöödesȱkeskenȬ
dudaȱ õendusabiȱ tõhususeȱ jaȱ tulukuseȱ põhimõtetele,ȱ teguritele,ȱ misȱ mõjutavadȱ
üksikisikute,ȱperedeȱjaȱelanikkonnaȱarusaamasidȱtervisestȱjaȱheaolust,ȱningȱtervisȬ
hoiuteenusteleȱ (Eversȱ 2003,ȱ Hinshawȱ 2000).ȱ Samadȱ teemadȱ onȱ olulisedȱ õendusȬ


NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine     123  juhtidele,ȱ kesȱ peavadȱ põhjendamaȱ vajadustȱ kutselisteȱ õdedeȱ järeleȱ kõigilȱ tervisȬ
hoiusüsteemiȱtasanditel,ȱetȱheaȱseistaȱpatsiendiȱturvalisuse,ȱtervisedenduse,ȱhaiȬ
gusteȱvältimiseȱjaȱpositiivseteȱtulemusteȱeest.ȱ Etȱ väljaȱ selgitadaȱ teemad,ȱ milleleȱ õendusjuhidȱ peaksidȱ tähelepanuȱ pöörama,ȱ onȱkasulikȱtutvudaȱesmatähtsateȱrahvusvahelisteȱuurimissuundadegaȱõenduses.ȱ
Niiȱ Euroopas,ȱ Ühendkuningriigis,ȱ Aasiasȱ kuiȱ kaȱ Ameerikasȱ käsitletakseȱ samaȬ
laadseidȱteemasid.ȱUurimistöödeȱtulemusedȱonȱküllȱerinevad,ȱkuidȱvõibȱleidaȱkaȱ
sarnasusi,ȱ shȱ õendusabiȱ tulemused,ȱ personaliprobleemid,ȱ suhtlemineȱ kliinilisesȱ
keskkonnas,ȱ õdedeȱ panusȱ tervishoiupoliitikaȱ kujundamisseȱ jaȱ otsusteȱ langetaȬ
misse,ȱõendusalasteȱteadmisteȱrakendamineȱkliinilisesȱpraktikasȱjaȱselleȱkasuȱpatȬ
siendile,ȱ meetmed,ȱ millegaȱ hinnataȱ seostȱ õdedeȱ töönõustamiseȱ jaȱ kvaliteediȱ paȬ
ranemiseȱ vahel,ȱ otsusteȱ mõjuȱ ningȱ õdedeȬpatsientideȱ suhtarvȱ jaȱ selleȱ mõjuȱ patȬ
siendiȱ oodatavateleȱ tulemustele.ȱ Ameerikaȱ Ühendriikideȱ Riiklikȱ ÕendusuurinȬ
guteȱ Instituutȱ (Nationalȱ Instituteȱ ofȱ Nursingȱ Research)ȱ onȱ kindlaksȱ määranudȱ
järgmisedȱ esmatähtsadȱ uurimissuunad:ȱ tervisetulemusteȱ hindamineȱ terviseȬ
edendusesȱ jaȱ ennetussekkumisteȱ uuringud,ȱ teatudȱ haigusriskigaȱ patsientideȱ
uuringud,ȱ ravisoostumuseȱ uuringudȱ ningȱ tehnoloogiapõhisteȱ sekkumisteȱ hinȬ
damineȱ(Reeve,ȱBurke,ȱChiang,ȱClauser,ȱColpeȱjaȱEliasȱ2007).ȱÜlejäänudȱuuringudȱ
käsitlevadȱsekkumisteȱmõjuȱpatsiendiȱtulemustele,ȱotsustamistȱmõjutavaidȱteguȬ
reidȱõendusesȱjaȱtõenduspõhiseȱpraktikaȱjuurutamistȱ(BackȬPettersson,ȱHermansȬ
son,ȱ Sernertȱ jaȱ Bjorkelundȱ 2008,ȱ Drennan,ȱ Meehan,ȱ Kemple,ȱ Johnson,ȱ Treacyȱ jaȱ
Butlerȱ2007,ȱLopezȱ2003,ȱWiener,ȱChacko,ȱBrown,ȱCronȱjaȱCohenȱ2009).ȱ Õe kohustused patsiendi turvalisuse tagamisel  Ulatuslikuȱ kirjandusülevaateȱ põhjalȱ tehtudȱ metaanalüüsigaȱ tuvastatiȱ Ameerikaȱ
Ühendriikideȱ haiglatesȱ patsiendiȱ turvalisuseȱ kultuuriȱ seitseȱ allkultuuri:ȱ 1)ȱ eestȬ
vedamine,ȱ 2)ȱ meeskonnatöö,ȱ 3)ȱ tõenduspõhisus,ȱ 4)ȱ suhtlemine,ȱ 5)ȱ õppimine,ȱ 6)ȱ
õiglusȱ jaȱ 8)ȱ patsiendikesksusȱ (Sammer,ȱ Lykens,ȱ Singh,ȱ Mainsȱ jaȱ Lackanȱ 2010).ȱ
Ülevaateȱ tulemusiȱ vaadatesȱ selgub,ȱ etȱ kliiniliseȱ otsustusegaȱ võiȱ kriitilise/diagȬ
nostiliseȱ mõtlemisegaȱ onȱ otseseltȱ seotudȱ järgmisedȱ allkultuurid:ȱ eestvedamine,ȱ
tõenduspõhisus,ȱsuhtlemine,ȱõppimineȱjaȱpatsiendikesksus.ȱ Tööȱautoriteȱarvatesȱtulebȱjuhtidelȱtunnistada,ȱetȱtervishoiukeskkondȱonȱkõrgeȱ riskiga,ȱ ningȱ kooskõlastadaȱ koguȱ organisatsioonisȱ visioon/missioon,ȱ personaliȱ
pädevusȱ ningȱ rahaȬȱ jaȱ inimressursid.ȱ Tõenduspõhineȱ praktikaȱ soodustabȱ standarȬ
dimistȱvarieeruvuseȱvähendamiseks,ȱrakendadesȱselleksȱprotsesse,ȱmisȱtõstavadȱ
usaldusväärsust.ȱ Suhtlemineȱ hõlmabȱ tervishoiuspetsialistideȱ omavahelistȱ suhtleȬ
mistȱstruktureeritudȱsuhtlusmeetodilȱnii,ȱetȱpatsientiȱpuudutavȱinfoȱliiguksȱtõrgeȬ
tetaȱühestȱvahetusest,ȱosakonnastȱvõiȱasutusestȱteise.ȱÕppimineȱsaabȱalguseȱjuhtiȬ
dest,ȱkesȱnäitavadȱülesȱsooviȱõppidaȱkõrgeȱturvalisuskultuurigaȱeeskujudestȱorȬ
ganisatsiooniȱseesȱjaȱväljaspoolȱseda.ȱHaridusȱjaȱkoolitusȱsisaldabȱmeetodeidȱtööȬ
tulemusteȱ parendamiseksȱ jaȱ ohutusõpetuseȱ mõistmiseks.ȱ Organisatsiooniȱ tegeȬ
vusȱ muutubȱläbipaistvamaks,ȱ kuiȱ kogutakseȱ jaȱ hinnatakseȱ patsiendiȱ turvalisuseȱ
näitajaidȱ õendusabiȱ puhulȱ ningȱ edastatakseȱ saadudȱ tulemusiȱ regulaarseltȱ koguȱ
õenduspersonalile.ȱLõpuks,ȱpatsiendikesksedȱorganisatsioonidȱtagavadȱselle,ȱetȱabiȱ
keskenduksȱabivajajaleȱ(üksikisikule,ȱperele,ȱgrupileȱvõiȱelanikkonnale).ȱ


124    Õendusdiagnoosid 2012-2014 Paljudesȱartiklitesȱ(ClarkeȱjaȱAikenȱ2003,ȱdelȱBuenoȱ2005,ȱEisenhauer,ȱHurleyȱjaȱ Dolanȱ 2007,ȱ Lunneyȱ 2010,ȱ Myers,ȱ Reidy,ȱ French,ȱ McHale,ȱ Chisholmȱ jaȱ Griffinȱ
2010,ȱPageȱ2004)ȱonȱkäsitletudȱkliiniliseȱotsustuseȱvõiȱkriitilise/diagnostiliseȱmõtȬ
lemiseȱ osatähtsustȱ patsiendiȱ turvalisuses.ȱ Vanȱ Gelderȱ (2005)ȱ onȱ seisukohal,ȱ etȱ
kriitilistȱ mõtlemistȱ tulebȱ eraldiȱ õppidaȱ jaȱ harjutadaȱ ningȱ seeȱ peabȱ kuulumaȱ õeȱ
õppekavasse.ȱOnȱväljaȱtoodudȱneliȱkesksetȱvaldkonda,ȱkusȱõdeȱmõjutabȱpatsiendiȱ
turvalisust.ȱ Õdeȱ onȱ kohustatudȱ 1)ȱ tagamaȱ patsiendiȱ turvalisuse,ȱ 2)ȱ avardamaȱ
teadmisiȱturvalisusestȱõendusabisȱtervikuna,ȱ3)ȱkujundamaȱturvalisuskultuuriȱjaȱ
tervetȱ töökeskkonda,ȱ vähendamaksȱ patsiendiȱ turvariske,ȱ ningȱ 4)ȱ edendamaȱ
tõenduspõhistȱ praktikatȱ niiȱ organisatsiooniȱ kuiȱ kaȱ kliiniliselȱ tasandilȱ (Jeffs,ȱ
Macmillan,ȱMcKayȱjaȱFerrisȱ2009).ȱ Ühaȱenamȱonȱuuringuid,ȱmilleȱtulemusedȱnäitavad,ȱetȱõedȱonȱteisteȱtervishoiuȬ spetsialistidegaȱ võrreldesȱ enimȱ valmisȱ tunnistama,ȱ peatamaȱ jaȱ parandamaȱ eksiȬ
musi,ȱ misȱ onȱ sageliȱ eluohtlikudȱ (Rothchild,ȱ Hurley,ȱ Landriganȱ jaȱ Croninȱ 2006).ȱ
Kunaȱ õedȱ hindavadȱ patsiendiȱ terviseseisunditȱ ningȱ planeerivad,ȱ viivadȱ elluȱ jaȱ
hindavadȱõendusabi,ȱsiisȱonȱvägaȱtähtisȱõdedeȱohutusalaneȱväljaõpeȱningȱosaleȬ
mineȱ algatustes,ȱ misȱ edendavadȱ patsiendiȱ turvalisustȱ jaȱ õendusabiȱ kvaliteetiȱ
(Smithȱ2006).ȱSammeriȱjtȱ(2010)ȱkäsitletudȱseitsmestȱpatsiendiȱturvalisuseȱallkulȬ
tuuristȱ lähtudesȱ selgubȱ kaȱ vajadusȱ rakendadaȱ õendusdiagnooside,ȱ õendusȬ
sekkumisteȱ jaȱ õendusabiȱ tulemusteȱ klassifikatsiooneȱ (NANDAȬI,ȱ NIC,ȱ NOC).ȱ
KliinilineȱotsustusȱniiȱõendusesȱkuiȱkaȱtervishoiuȱmuudesȱvaldkondadesȱpeabȱaiȬ
tamaȱväljaȱselgitadaȱmurekohad:ȱinimreaktsioonidȱtegelikeleȱvõiȱvõimalikeleȱterȬ
viseprobleemidele/elusündmustele,ȱ samutiȱ tervisedenduslikudȱ võimalused.ȱ Onȱ
ilmne,ȱetȱstandarditudȱterminoloogiaȱtagabȱsuhtlemiseȱselguseȱningȱonȱabiksȱpatȬ
siendiȱüleandmiselȱuueleȱvahetuseleȱvõiȱteiseȱüksusesse/asutusse,ȱkuivõrdȱtermiȬ
noloogiaȱonȱselgeltȱdefineeritudȱningȱsisaldabȱobjektiivseidȱjaȱsubjektiivseidȱmääȬ
ravaidȱtunnuseidȱ(märgid/sümptomid),ȱseonduvaidȱ(etioloogilisi)ȱtegureidȱja/võiȱ
riskitegureid,ȱmisȱtulenevadȱterviseseisundiȱhindamisest.ȱSamutiȱonȱtõhusaȱjaȱtuȬ
lemuslikuȱ õendusabiȱ osutamiseksȱ olulisedȱ selgeltȱ defineeritudȱ oodatavadȱ tuleȬ
musedȱjaȱõendussekkumised.ȱȱ Ilmaȱ kontseptuaalseteȱ jaȱ toimivateȱ definitsioonideta,ȱ misȱ sisalduvadȱ standarȬ ditudȱterminoloogiates,ȱnaguȱNANDAȬI,ȱNOCȱjaȱNIC,ȱeiȱoleȱseeȱvõimalik.ȱÕenȬ
dusterminiteȱloomineȱkohtadelȱonȱstandardsuseȱpõhimõttegaȱvastuolusȱegaȱvõiȬ
maldaȱ õendusdiagnooside,ȱ sekkumisteȱ jaȱ tulemusteȱ pikaajalisiȱ uuringuidȱ eriȱ
paigus,ȱkunaȱpoleȱvõimalikȱväljaȱselgitadaȱdiagnoosideȱtäpsustȱvõiȱkasutatavateȱ
mõisteteȱsamatähenduslikkust.ȱSiinkohalȱtulebȱrõhutadaȱkaȱpatsiendiȱturvalisuseȱ
aspekti,ȱnimeltȱvõivadȱebatäpsusedȱsuhtlemises,ȱnäiteksȱsamaleȱterminileȱerinevaȱ
sisuȱomistamine,ȱpõhjustadaȱebasobivateȱtulemusteȱjaȱsekkumisteȱplaneerimist.ȱȱ ÕendusjuhtideȱülesanneȱonȱtoetadaȱõdesidȱkliiniliseȱotsustamiseȱoskuseȱtäiusȬ tamisel,ȱluuesȱselleksȱtingimusiȱningȱtunnustadesȱõdesid,ȱkesȱsedaȱoskustȱkliiniliȬ
sesȱõendusabisȱrakendavad.ȱEiȱsaaȱeeldada,ȱetȱniiȱolulineȱoskusȱomandatakseȱõeȱ
põhiõppesȱ jaȱ etȱ kõikȱ õedȱ onȱ vilunudȱ kliinilisteȱ otsusteȱ langetamisel.ȱ Seeȱ oskusȱ
arenebȱ jaȱ täiustubȱ kogemusteȱ jaȱ harjutamiseȱ varalȱ ajaȱ jooksul.ȱ Juhtidelȱ tulebȱ taȬ
gada,ȱetȱorganisatsioonisȱoleksȱpiisavaltȱvõimalusiȱselleȱoskuseȱarendamiseks.ȱOnȱ
tähtis,ȱetȱüliõpilasedȱjaȱõedȱeristaksidȱkliiniliseȱotsustamiseȱjaȱdiagnostiliseȱmõtȬ
lemiseȱoskuseȱõendusplaaniȱdokumenteerimiseȱoskusest.ȱDokumenteerimineȱonȱ


NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine     125  vägaȱ oluline,ȱ agaȱ kuiȱ õedȱ eiȱ mõista,ȱ kuidasȱ rakendadaȱ kliinilistȱ otsustamist,ȱ
diagnostilistȱ mõtlemistȱ jaȱ õendusprotsessiȱ patsiendiȱ tulemusteȱ parendamiseks,ȱ
pidadesȱ protsessiȱ pelgaltȱ dokumenteerimisviisiks,ȱ siisȱ eiȱ muutuȱ dokumenteeriȬ
mineȱneileȱkunagiȱolemuslikuks,ȱvaidȱjääbȱlihtsaltȱ„kohustuseks,ȱmidaȱpeabȱtäitȬ
ma“.ȱSeetõttuȱeiȱmõistetaȱõendusprotsessiȱkuiȱõendusabiȱpiiritlemise,ȱkäsitlemiseȱ
jaȱ suunamiseȱ vahendit,ȱ pigemȱ peetakseȱ sedaȱ vaidȱ dokumenteerimiseȱ kohustuȬ
seks,ȱteisejärguliseksȱülesandeks,ȱmisȱeiȱoleȱõeȱ„pärisȱtöö“.ȱÕendusjuhtideȱkohusȬ
tusȱ onȱ kujundada,ȱ säilitadaȱ jaȱ edendadaȱ niisugustȱ organisatsioonikultuuri,ȱ kusȱ
neidȱ äärmiseltȱ kriitilisiȱ valdkondiȱ väärtustatakseȱ jaȱ igasȱ õendusabiȱ puudutavasȱ
otsusesȱarvestatakse.ȱ Kolmikmudel õendusjuhtidele  ÕendusjuhtideȱtäitaȱonȱstrateegilineȱülesanneȱjuhtidaȱtööprotsessiȱomaȱvastutusȬ
alas.ȱKliinilineȱõendusabiȱpeaksȱtuginemaȱniisugusteleȱpõhimõisteteleȱnaguȱõenȬ
dusprotsess,ȱõenduseȱautonoomia,ȱõendusabiȱkvaliteetȱjaȱtõenduspõhineȱpraktiȬ
kaȱ–ȱkõikeȱeeltoodutȱsaabȱkäsitledaȱseotunaȱNANDAȬI,ȱNOCiȱjaȱNICiȱtaksonooȬ
miaga.ȱ Õendusjuhidȱ saavadȱ toetadaȱ õendusprotsessiȱ nõuetekohastȱ elluviimist,ȱ
juurutadesȱ tööalasteȱ koolitusteȱ kauduȱ kliinilistȱ otsustamist.ȱ Uurimistulemusedȱ
näitavad,ȱ etȱ juhendatudȱ kliinilineȱ mõtlemineȱ /ȱ diagnostilineȱ oskuslikkusȱ aitabȱ
õdedelȱmäärataȱtäpsemaidȱdiagnooseȱjaȱsaavutadaȱpatsiendiȱoodatavaidȱtulemuȬ
siȱtõhusamateȱsekkumistegaȱ(Beullens,ȱStruyfȱjaȱVanȱDammeȱ2006,ȱMüllerȬStaub,ȱ
Needham,ȱOdenbreit,ȱLavinȱjaȱvanȱAchterbergȱ2007,ȱ2008,ȱDurak,ȱCaliskan,ȱBorȱjaȱ
VanȱDerVleutenȱ2007).ȱ UuendusmeelsetelȱõendusjuhtidelȱtulebȱmõjutadaȱomaȱtöötajaidȱjärgimaȱorgaȬ nisatsiooniȱsihte,ȱselgitadesȱneileȱorganisatsiooniȱvisiooni,ȱeesmärkideȱjaȱarenguȬ
kavaȱtähendustȱosakonnaȱpersonaliȱseisukohast.ȱKriitiliseȱmõtlemiseȱoskusȱjaȱselȬ
leȱrakendamineȱonȱvõrdväärseltȱtähtisȱniiȱõendusjuhile,ȱkesȱtahabȱollaȱuuendusȬ
meelneȱ eestvedaja,ȱ kuiȱ kaȱ õdedele,ȱ kesȱ soovivadȱ tagadaȱ patsiendiȱ turvalisuseȱ
(KjervikȱjaȱLeonardȱ2001,ȱRobbinsȱjaȱDavidhizarȱ2007).ȱMudelȱaitabȱmõistaȱvajaȬ
dustȱ motiveeridaȱ personaliȱ omaȱ töösȱ muudatusiȱ aktsepteerimaȱ jaȱ elluȱ viima.ȱ
Chanesiȱ (2010)ȱ õendusjuhiȱ käitumiseȱ kolmikmudelȱ onȱ üksȱ võimalusiȱ toetadaȱ
õenduspersonaliȱdiagnoosideȱomaksvõtmiselȱningȱkliiniliseȱotsustuseȱjaȱpatsienȬ
diȱturvalisuseȱedendamiselȱ(joonisȱ6.1).ȱMudelȱkoosnebȱkolmestȱosast:ȱ1)ȱõendusȬ
diagnoosidegaȱtöötamiseȱsooviȱtekkimine,ȱ2)ȱõendusdiagnoosideȱtoimivaȱrakenȬ
dusviisiȱomaksvõtmineȱningȱ3)ȱkliiniliseȱotsustuseȱjaȱõendusdiagnoosideȱtähtsuseȱ
selgeȱväljendamineȱtervishoiuorganisatsiooniȱkõigilȱjuhtimistasanditel.ȱ Kolmikmudeliȱ esimeneȱ osaȱ onȱ suunatudȱ sellele,ȱ kuidasȱ tekitadaȱ õendusȬ personalisȱsoovȱtöötadaȱõendusdiagnoosidega.ȱMudeliȱaluseksȱonȱholograafiliseȱ
eestvedamiseȱpõhimõte,ȱmilleȱjärgiȱkoguȱorganisatsiooniȱtõekspidamisedȱtugineȬ
vadȱorganisatsiooniȱigaȱrakukeseȱtõekspidamistestȱpärastȱseda,ȱkuiȱjuhtȱonȱomaȱ
seisukohtiȱ selgitanudȱ (Morganȱ 2006).ȱ Arvestadesȱ etȱ kliinilisedȱ otsustusedȱ jaȱ
diagnoosideȱrakendamineȱmõjutavadȱaega,ȱmidaȱõedȱpühendavadȱpatsientidele,ȱ
võibȱosaȱõdedestȱpidadaȱniisuguseidȱmuutusiȱebavajalikuksȱvõiȱraskestiȱelluviiȬ
davaks.ȱSeetõttuȱonȱõdedeȱkohatineȱvastuseisȱootuspärane.ȱȱ


126    Õendusdiagnoosid 2012-2014 Joonis 6.1. Õendusjuhi käitumise kolmikmudel. Kohandatud Chanesi 
järgi (2010)  ȱ ȱ
Tavaliseltȱ avaldavadȱ vastupanuȱ need,ȱ kelleleȱ muutusedȱ eiȱ meeldi.ȱ Neileȱ eiȱ pruugiȱsobidaȱinimreaktsioonidelȱpõhinevȱõendusabi,ȱmisȱerinebȱsenisestȱmeditȬ
siinilisestȱehkȱhaiguskesksestȱmudelist.ȱSelȱjuhulȱpeabȱõendusjuhtȱaitamaȱõdedelȱ
mõistaȱõenduseȱolemust,ȱõenduseȱaspektistȱolulisiȱnähtusiȱjaȱkohustustȱkindlaksȱ
tehaȱ õendusabisȱ tähtsadȱ mõisted.ȱ Teisisõnu,ȱ õendusjuhtȱ peabȱ kujundamaȱ uuedȱ
tõekspidamised.ȱTõekspidamisedȱkujunevadȱnähtavateȱtõenditeȱkaudu:ȱkuiȱkeegiȱ
võiȱmiskiȱnäitabȱmeileȱtõekspidamiseȱkehtivust,ȱsiisȱaitabȱseeȱkujundadaȱkaȱteisȬ
tesȱ inimestesȱ uusiȱ tõekspidamisiȱ (Marchȱ jaȱ Olsenȱ 1975).ȱ Tõekspidamiseȱ kujuneȬ
miseȱaluseksȱonȱtekkinudȱvastus/reaktsioon,ȱmisȱtoimibȱkuiȱtõekspidamiseȱõigsuȬ
seȱ kinnitus.ȱ Õendusjuhtȱ peabȱ olemaȱ teadlikȱ niisugustestȱ toimemehhanismidestȱ
ningȱ nendeȱ mõjuȱ ohjama,ȱ tõestadesȱ õendusdiagnoosideȱ vajalikkustȱ sellega,ȱ etȱ
patsientideleȱ pühendatudȱ lisaaegȱ vähendabȱ eksimusiȱ jaȱ suhtlemisprobleemeȱ
ningȱaitabȱõdedelȱmõista,ȱmisȱpatsientidegaȱtegelikultȱtoimub.ȱȱ Õendusabiȱ vastutusalaȱ selgeȱ kindlaksmääramineȱ standarditudȱ õenduskeeleȱ kauduȱmõjutabȱpositiivseltȱõendusabiȱmainetȱtervishoiuorganisatsiooniȱsees,ȱteisȬ
teȱkutsealadeȱningȱpatsientideȱjaȱnendeȱpereliikmeteȱseas.ȱÕendusjuhtȱpeabȱkohȬ
tumaȱpersonaliga,ȱetȱkindlaksȱmäärataȱõendusabiȱtulemusnäitajad,ȱmidaȱhinnataȱ
enneȱjaȱpärastȱõendusdiagnoosideȱkasutuselevõttu.ȱNendelȱkohtumistelȱjaȱmuuȬ
deȱsobivateȱvõimalusteȱkorralȱpeabȱõendusjuhtȱväljendamaȱomaȱinnustustȱdiagȬ
noosideȱ kasutamiseȱ suhtes.ȱ Talȱ tulebȱ selgitadaȱ õendusdiagnoosideȱ osatähtsustȱ
patsiendiȱ turvalisesȱ hoolduses,ȱ etȱ põhjendadaȱ ühtlasiȱ õdedeȱ vajalikkustȱ organiȬ
satsioonis.ȱÕendusjuhtȱpeabȱpidevaltȱrõhutamaȱkliiniliseȱotsustuseȱjaȱõendusabiȱ
teaduspõhisustȱningȱõendusdiagnoosideȱosatähtsustȱselleȱtagamisel.ȱTaȱpeabȱselȬ
gitama,ȱkuidasȱdiagnoosideȱseotusȱpatsiendiȱoodatavateȱtulemusnäitajateȱjaȱsekȬ
kumistegaȱtoetabȱõendusabiȱkaalukust.ȱ Õdedelȱ tulebȱ mõista,ȱ etȱ õendusdiagnooseȱ töötatakseȱ väljaȱ rahvusvahelisesȱ koostöös,ȱ mistõttuȱ needȱ sisaldavadȱ kultuurispetsiifilisiȱ termineid,ȱ misȱ kirjeldaȬ
vadȱ õendusabiȱ koguȱ maailmas.ȱ Seegaȱ võibȱ NANDAȬIȱ taksonoomiaȱ sisaldadaȱ
diagnoose,ȱ midaȱ eiȱ sobiȱ kasutadaȱ teatudȱ õenduserialalȱ võiȱ geograafilisesȱ piirȬ


NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine     127  konnas.ȱÕedȱpeavadȱtundmaȱkohalikkeȱkehtivaidȱstandardeid,ȱseadusiȱjaȱmääruȬ
si,ȱmisȱpuudutavadȱõendusabi,ȱningȱeiȱpeaksȱkasutamaȱdiagnoose,ȱmisȱeiȱoleȱvasȬ
tavusesȱnendeȱpädevuseȱvõiȱosutatavaȱabiȱulatusega.ȱ Õendusdiagnoosideȱomaksvõtmiseleȱsaavadȱkaasaȱaidataȱkliinilisedȱmentorid.ȱ Õdesid,ȱkesȱmuutustegaȱmeelsastiȱkaasaȱtulevad,ȱkesȱmõistavadȱõendusdiagnooȬ
seȱ jaȱ usuvadȱ neisse,ȱ tulebȱ väljaȱ õpetadaȱ mentoriteks,ȱ kesȱ hakkavadȱ juurutamaȱ
uutȱ õendusabimudelit.ȱ Esialguȱ eiȱ oleȱ otstarbekasȱ rakendadaȱ diagnooseȱ kõigisȱ
osakondadesȱkorraga.ȱKatseliseltȱvõiksȱalustadaȱseal,ȱkusȱõedȱdiagnooseȱpooldaȬ
vadȱ jaȱ mõistavadȱ nendeȱ võimalusi.ȱ Neisȱ osakondadesȱ tulebȱ kogudaȱ infotȱ õenȬ
dusabiȱindikaatoritest,ȱmisȱonȱdiagnoosidegaȱseotudȱningȱmillegaȱsaabȱvõrreldaȱ
õendusabiȱkvaliteetiȱenneȱjaȱpärastȱdiagnoosideȱkasutuselevõttu.ȱSamutiȱannavadȱ
indikaatoridȱaluseȱvõrreldaȱosakondi,ȱkusȱõendusdiagnooseȱrakendatakse,ȱnendeȱ
osakondadega,ȱkusȱsedaȱeiȱtehta.ȱIndikaatoriteleȱtuginevadȱtõendidȱräägivadȱenȬ
daȱ eestȱ ise:ȱ needȱ näitavadȱ õdedeleȱ nendeȱ tööȱ tulemuslikkustȱ ningȱ võimaldavadȱ
neilȱ omaȱ tõekspidamisteȱ üleȱ tõenduspõhiseltȱ otsustada.ȱ Personalileȱ onȱ kasulikȱ
selgitada,ȱetȱpaljudesȱriikidesȱsaadudȱuurimistulemusedȱkinnitavadȱnäitajateȱpaȬ
ranemistȱ pärastȱ õendusdiagnoosideȱ kasutuselevõttuȱ jaȱ õigetȱ rakendamistȱ (MülȬ
lerȬStaub,ȱLavin,ȱNeedhamȱjaȱvanȱAchterbergȱ2006).ȱ Samalȱ ajalȱ kuiȱ katsetusteȱ andmeidȱ kogutakse,ȱ tulebȱ aidataȱ õdedel,ȱ kelleȱ osaȬ konnasȱ veelȱ õendusdiagnooseȱ eiȱ kasutata,ȱ mõistaȱ kliiniliseȱ otsustuseȱ jaȱ õendusȬ
diagnoosideȱtähtsust.ȱÕedȱpeavadȱmõistma,ȱetȱõendusdiagnoosidȱeiȱtähendaȱlihtȬ
saltȱveelȱühtȱtööülesannetȱvõiȱdokumenteerimisviisi,ȱvaidȱneedȱkujutavadȱendastȱ
tegelikkeȱ õendusalaseidȱ teadmisi,ȱ moodustavadȱ oluliseȱ osaȱ õendusprotsessistȱ
ningȱonȱaluseksȱpatsiendiȱpositiivseteȱtulemusteȱsaavutamiseleȱtervishoiuorganiȬ
satsioonis.ȱ Allesȱ seejärel,ȱ kuiȱ onȱ olemasȱ meetmed,ȱ millegaȱ veendaȱ õendusdiagȬ
noosideleȱvastuȱseisvaidȱõdesid,ȱonȱvõimalikȱkõigisȱosakondadesȱdiagnoosidȱkaȬ
sutuseleȱvõtta.ȱ Kolmikmudeliȱ teineȱ osaȱ puudutabȱ õendusjuhiȱ eeskujuȱ diagnoosideȱ omaksȬ võtmiselȱ jaȱ rakendamiselȱ kliinilisesȱ õendusabis.ȱ Juhiȱ ülesanneȱ onȱ õenduspersoȬ
naliȱ tegevuseȱ toetamine.ȱ Etȱ õendusdiagnooseȱ edukaltȱ rakendada,ȱ peavadȱ juhidȱ
andmaȱõdedeleȱdiagnooseȱkäsitlevateȱteadmisteȱtoimivaȱstruktuuriȱjaȱraamistiku.ȱ
Personalilȱ tulebȱ läbidaȱ asjakohaneȱ koolitusȱ ningȱ analüüsidaȱ pidevaltȱ näiteidȱ
konkreetsetestȱ juhtumitest,ȱ õendusdiagnoosideȱ aluselȱ tehtudȱ suuredȱ visiididkiȱ
võivadȱtoimidaȱtõhusaȱõppemeetodina.ȱJätkukoolitustȱjaȱpädevuseȱhindamistȱtuȬ
leksȱpakkudaȱigalȱaastal.ȱSamutiȱonȱolulineȱigalȱaastalȱhinnataȱjaȱkoolitustelȱkäsitȬ
ledaȱ õendusdiagnoosideȱ rakendamiseksȱ vajalikkeȱ oskusi:ȱ suhtlemisoskusiȱ ningȱ
intellektuaalseidȱjaȱtehnilisiȱoskusiȱ(Lunneyȱ2010).ȱȱ MentoritelȱpeabȱolemaȱvõimalusȱtegeldaȱõdedeȱmuredegaȱjaȱvastataȱnendeȱküȬ simustele.ȱIgasȱvahetusesȱvõiksȱollaȱüksȱõde,ȱkesȱoskabȱvastataȱkahtlusteleȱjaȱküȬ
simustele,ȱ misȱ tekivadȱ õendusdiagnoosideȱ juurutamiseȱ ajal.ȱ Organisatsiooniȱ
siseveebisȱ võiksȱ ollaȱ rubriikȱ „Kordumaȱ kippuvadȱ küsimused“,ȱ misȱ keskendubȱ
kõnealuseleȱ teemale.ȱ Õdedeȱ küsimusedȱ võiksȱ tehaȱ kõigileȱ teatavaksȱ jaȱ neileȱ tuȬ
leksȱvastataȱkindlaȱajavahemiku,ȱnäiteksȱ24ȱtunniȱjooksul.ȱÕendusjuhtȱpeabȱlooȬ
maȱ mitmesuguseidȱ suhtluskanaleid,ȱ etȱ kõigilȱ õdedelȱ oleksȱ võimalikȱ esitadaȱ küȬ
simusiȱningȱväljendadaȱomaȱkahtlusiȱjaȱraskusi.ȱTulebȱluuaȱtingimusedȱselleks,ȱetȱ


128    Õendusdiagnoosid 2012-2014 õedȱjulgeksidȱküsimusiȱesitada.ȱVastusedȱpeaksidȱandmaȱõdedeleȱvajalikkuȱinfotȱ
ningȱühtlasiȱneidȱtoetamaȱjaȱjulgustama.ȱ Patsientidegaȱtöötavateleȱõdedeleȱonȱjagatudȱmitmesuguseidȱnõuandeid,ȱkuiȬ dasȱarendadaȱkriitiliseȱmõtlemiseȱ/ȱkliiniliseȱotsustamiseȱoskust.ȱÜksȱolulisisȱmeeȬ
todeidȱ kriitiliseȱ jaȱ diagnostiliseȱ mõtlemiseȱ arendamiseksȱ onȱ kasutadaȱ algajateȱ
õdedeȱjuhendajateȱabiȱ(delȱBuenoȱ2005,ȱFornerisȱjaȱPedenȬMcAlpineȱ2009).ȱKliiniȬ
lisedȱ juhendajadȱ saavadȱ esitadaȱ spetsiifilisiȱ küsimusiȱ patsiendiȱ terviseseisundiȱ
hindamiseȱtulemusteȱkohta,ȱetȱsuunataȱõdesidȱmõtlemaȱpatsiendiȱreaktsioonideleȱ
(õendusdiagnoosid),ȱtemaȱoodatavateleȱtulemusteleȱningȱtõhusateleȱsekkumisteȬ
le.ȱSamutiȱonȱõdedelȱsoovitatavȱmõeldaȱomaȱigapäevatöösȱsellele,ȱmilliseidȱlisaȬ
andmeidȱ tuleksȱ kogudaȱ teatudȱ diagnoosiȱ välistamiseksȱ võiȱ kaheȱ sarnaseȱ eristaȬ
miseks.ȱ Koolitusȱ peaksȱ õendusdiagnoosideȱ ideedȱ selgitamaȱ interaktiivseteȱ meetoditeȱ kaudu.ȱ Elamiseȱ õppetsükkelȱ aitabȱ õdedelȱ mõeldaȱ mõistetele,ȱ millegaȱ nadȱ omaȱ
haridusteelȱ kokkuȱ puutuvadȱ (shȱ formaalsesȱ õendusharidusesȱ jaȱ õendusdiagȬ
nooseȱ käsitlevatelȱ koolitustelȱ töökohas).ȱ Õdedeleȱ mõeldudȱ koolitusȱ peabȱ olemaȱ
kindlaȱ raamistikuga,ȱ etȱ seeȱ arendaksȱ kriitilistȱ mõtlemistȱ egaȱ kujuneksȱ lihtsaltȱ
mõisteteȱ päheõppimiseks.ȱ Õendusjuhilȱ tulebȱ koolitajateleȱ rõhutada,ȱ kuiȱ olulineȱ
onȱsee,ȱetȱõedȱharjutaksidȱiseseisvaltȱkliiniliseȱotsustamiseȱoskustȱ–ȱõpiksidȱkriitiȬ
liseltȱmõtlema,ȱootamataȱõigeidȱvastuseidȱõpetajaltȱvõiȱotsimataȱneidȱprotokollist.ȱ
Uuteȱ mõisteteȱ käsitlemiseleȱ õppevideos,ȱ mängus,ȱ ülesandesȱ võiȱ loengusȱ peabȱ
järgnemaȱesitus,ȱtöötlusȱjaȱüldistus.ȱ ȱ ƒ EsituselȱpalubȱõpetajaȱõdedelȱarutledaȱuueȱkogemuseȱvõiȱuuteȱmõistetegaȱseoȬ tudȱtunneteȱüleȱvõiȱavaldadaȱomaȱarvamustȱaruteluȱkohta.ȱSellesȱetapisȱonȱ
õdedelȱvõimalusȱesitadaȱomaȱseisukohtiȱmõisteteȱjaȱkogetuȱkohta,ȱmisȱaitabȱ
õpetajalȱkindlaksȱtehaȱgrupiȱarusaamasidȱneistȱmõistetest.ȱ ƒ Töötluseȱajalȱküsibȱõpetajaȱõppijatelt,ȱmiksȱneilȱsellisedȱtundedȱjaȱarusaamadȱ tekkisid.ȱVastusedȱaitavadȱõdedelȱomaeneseȱmõtteidȱjaȱseisukohtiȱanalüüsida,ȱ
misȱomakordaȱannabȱvõimaluseȱomaȱmõteteȱüleȱmõtiskleda;ȱ„mõtlemiseȱüleȱ
mõtlemist“ȱnimetatakseȱmetakognitsiooniksȱ(Lunneyȱ2008).ȱ ƒ Üldistusȱonȱühenduslüliȱmõisteteȱõppimiseȱjaȱrakendamiseȱvahel.ȱÕdedelȱpaluȬ takseȱarutledaȱselleȱüle,ȱkuidasȱnadȱsaaksidȱuusiȱmõisteidȱomaȱigapäevatöösȱ
kasutada.ȱSeeȱvõimaldabȱõdedelȱarutledaȱstruktuuriȱvõiȱkäitumiseȱmuutuseȱ
üle,ȱmisȱonȱvajalikȱkoolituselȱkäsitletudȱmõisteteȱrakendamiseks.ȱȱ Omandatudȱ kliiniliseȱ otsustamiseȱ /ȱ diagnostiliseȱ mõtlemiseȱ oskustȱ tulebȱ kinnisȬ
tada,ȱ milleksȱ sobivadȱ hästiȱ aruteludȱ eritiȱ keerulisteȱ võiȱ vägaȱ õpetlikeȱ juhtumiteȱ
üle.ȱSeeȱmeetodȱtagabȱõdedeleȱtunnustuseȱningȱtoetabȱnendeȱkliiniliseȱjaȱkriitiliseȱ
mõtlemiseȱarengut.ȱMeetodiȱmõjulȱomandavadȱõendusdiagnoosidȱametlikuȱkaaȬ
luȱõenduspersonaliȱtöökorrasȱningȱtaksonoomiaȱstruktuurȱmuutubȱkõigileȱmõisȬ
tetavaks.ȱ Samutiȱ onȱ loodudȱ eeldusȱ diagnostiliseȱ mõtlemiseȱ mõistmiseks,ȱ misȱ
omakordaȱonȱaluseksȱtulemusteȱjaȱsekkumisteȱplaneerimiseleȱjaȱelluviimisele.ȱȱȱ Kuiȱ õendusjuhtȱ eiȱ piirduȱ kirjeldatudȱ meetoditeȱ pelgaȱ toetamisega,ȱ vaidȱ tõeȬ poolestȱosalebȱneisȱvõiȱjuhibȱmõndaȱneist,ȱsiisȱannabȱseeȱselgeȱsignaali,ȱetȱorganiȬ
satsiooniȱ juhtkondȱ mõistabȱ niisuguseȱ tegevuseȱ tähtsustȱ jaȱ toetabȱ seda.ȱ ÕendusȬ


NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine     129  juhiȱ kohalolekȱ jaȱ osavõttȱ annabȱ personalileȱ kinnitust,ȱ etȱ koolitusȱ jaȱ juhtumianaȬ
lüüsidȱ onȱ organisatsiooniȱ edukuseȱ seisukohastȱ vajalikud,ȱ ningȱ koondabȱ täheleȬ
panuȱ õdedeȱ missioonileȱ jaȱ osatähtsuseleȱ tervishoiuasutuses.ȱ Õedȱ tõdevad,ȱ etȱ
õendusjuhiȱ arvatesȱ olulisedȱ tegevusedȱ pälvivadȱ temaltȱ kaȱ rohkemȱ tähelepanu,ȱ
ningȱ juhiȱ osavõttȱ koolitusestȱ jaȱ juhtumianalüüsidestȱ kujundabȱ kultuuri,ȱ millesȱ
tähtsustatakseȱkliinilistȱotsustustȱjaȱõendusdiagnoose.ȱȱ Kolmikmudeliȱ kolmasȱ osaȱ hõlmabȱ kliiniliseȱ otsustuseȱ jaȱ õendusdiagnoosideȱ tähtsuseȱ selgetȱ väljendamistȱ õendusjuhiȱ pooltȱ tervishoiuorganisatsiooniȱ kõigilȱ
võimutasanditel.ȱ Teisedȱ tervishoiuspetsialistidȱ eiȱ pruugiȱ algusesȱ mõista,ȱ miksȱ
õendusabisȱkeskendutakseȱkliiniliseleȱotsustuseleȱvõiȱõendusdiagnoosidele,ȱsedaȱ
eritiȱ siis,ȱ kuiȱ nadȱ eiȱ hoomaȱ pärisȱ hästiȱ õendusabiȱ ulatust.ȱ Seegaȱ onȱ võimalik,ȱ etȱ
mõnedȱtervishoiuspetsialistid,ȱshȱteisedȱjuhidȱjaȱvõibȬollaȱarstidki,ȱeiȱpruugiȱtoeȬ
tadaȱmõtetȱkeskendudaȱningȱvahendeidȱkulutadaȱõendusdiagnoosideleȱjaȱkliiniȬ
liseleȱotsustusele.ȱNendeȱarvatesȱvõibȱteguȱollaȱ„ülesandega,ȱmilleȱtäitmiseksȱkuȬ
lubȱ õdedelȱ liigaȱ paljuȱ aega“ȱ võiȱ näevadȱ nadȱ sellesȱ ohtuȱ omaeneseȱ valdkonnale.ȱ
Õendusjuhtȱ peaksȱ sedaȱ etteȱ nägemaȱ ningȱ pakkumaȱ tervishoiujuhtideleȱ jaȱ teisteȱ
valdkondadeȱ eestvedajateleȱ koolitusi,ȱ etȱ tutvustadaȱ neileȱ kliiniliseȱ otsustuseȱ jaȱ
diagnoosideȱtähtsust.ȱUurimistulemusteȱpõhjalȱtuleksȱnäidataȱkliiniliseȱotsustuseȱ
jaȱ õendusdiagnoosideȱ mõjuȱ sellisteleȱ olulisteleȱ indikaatoriteleȱ naguȱ haiglaraviȱ
kestus,ȱintensiivraviȱkestus,ȱkordushospitaliseerimisteȱarv,ȱlamatistegaȱpatsientiȬ
deȱprotsent,ȱkukkumised,ȱsüvaveenitromboos,ȱtõhusȱriskijuhtimineȱjne.ȱ KuiȱkeegiȱtervishoiuspetsialistidestȱpüüabȱkahtluseȱallaȱseadaȱkliiniliseȱotsusȬ tuseȱ võiȱ õendusdiagnoosideȱ otstarbekuse,ȱ peabȱ õendusjuhtȱ seismaȱ õendusabiȱ
eestȱ ningȱ patsiendiȱ suurematȱ turvalisustȱ silmasȱ pidadesȱ kaitsmaȱ kindaltȱ nendeȱ
mõisteteȱtähtsust.ȱÕendusjuhtȱpeabȱolemaȱvalmisȱjagamaȱteisteleȱspetsialistideleȱ
selgitusiȱselleȱkohta,ȱmisȱonȱõenduseȱülesanded,ȱmiksȱonȱkliinilineȱotsustusȱõendusȬ
abisȱ samaȱ olulineȱ kuiȱ muudelgiȱ erialadelȱ jaȱ kuidasȱ võibȱ standarditudȱ terminoȬ
loogiaȱsuurendadaȱpatsiendiȱturvalisust,ȱtõhustadaȱsuhtlemistȱerialaȱpiiresȱjaȱeriȬ
aladeȱvahelȱningȱparandadaȱhoolduseȱjaȱraviȱjärjepidevust.ȱÕendusjuhiȱtõekspiȬ
damistestȱ nendelȱ vestlustelȱ sõltubȱ koguȱ organisatsiooniȱ hoiak.ȱ Õendusjuhtȱ onȱ
eeskujuksȱkõigileȱõdedeleȱorganisatsioonisȱningȱmõjutabȱsellegaȱkliiniliseȱotsusȬ
tuseȱjaȱõendusdiagnoosideȱkehtestamistȱõendusabis.ȱ Kokkuvõtteks,ȱ professionaalseȱ juhinaȱ onȱ õendusjuhtȱ kohustatudȱ tuginemaȱ uusimateleȱtõenditele,ȱmisȱkinnitavadȱvajadustȱkliiniliseȱotsustuse,ȱtõenduspõhiȬ
seȱpraktika,ȱpatsiendiȱenamaȱturvalisuseȱningȱõendusabiȱtulemusteȱparendamiseȱ
järele.ȱ Kõikeȱ sedaȱ onȱ võimalikȱ saavutadaȱ standarditudȱ õendusterminoloogiaga,ȱ
misȱ sisaldabȱ sobivaidȱ definitsioone,ȱ määravaidȱ tunnuseid,ȱ seonduvaidȱ tegureidȱ
jaȱ riskitegureid,ȱ kliinilisteȱ tulemusteȱ indikaatoreidȱ jaȱ õendustegevusi.ȱ ÕendusȬ
diagnooside,ȱ õendussekkumisteȱ jaȱ õendusabiȱ tulemusteȱ klassifikatsioonidȱ
(NANDAȬI,ȱNIC,ȱNOC)ȱtagavadȱvajalikuȱteabeȱkliiniliseȱotsustuseȱtoetamiseksȱjaȱ
õendusprotsessiȱelluviimiseks.ȱÜhiseȱarusaamiseniȱjõudmiseksȱvõibȱneidȱvõrrelȬ
daȱmuudeȱtervishoiuȱstandarditudȱterminoloogiatega,ȱselgitades,ȱetȱNNNiȱklassiȬ
fikatsioonȱ poleȱ vajalikȱ mitteȱ ainuüksiȱ õendusabis,ȱ vaidȱ seeȱ mõjutabȱ koguȱ hoolȬ
duseȱjaȱraviȱkvaliteetiȱningȱpatsiendiȱturvalisust.ȱȱ


130    Õendusdiagnoosid 2012-2014 Järeldus Õdedelȱ onȱ erilineȱ jaȱ otsustavȱ osaȱ patsiendiȱ turvalisuseȱ tagamiselȱ koguȱ tervisȬ
hoiusüsteemis.ȱKliiniliseȱotsustamiseȱoskusȱonȱolulisemȱkuiȱkunagiȱvarem,ȱkunaȱ
ühaȱenamȱsuurenebȱpatsientideȱkaasuvateȱhaigusteȱhulk,ȱtulebȱabistadaȱniiȱvastȬ
sündinuidȱkuiȱkaȱkõrgesȱeasȱpatsiente,ȱhaiglaraviȱkestusȱlühenebȱjaȱõdesidȱeiȱoleȱ
piisavalt.ȱPatsientideȱturvalisusȱjaȱtõenduspõhineȱpraktikaȱonȱõdedeleȱesmatähtȬ
sad,ȱkunaȱnadȱonȱpatsientideȱabistamiselȱeesliinilȱningȱneilȱonȱparimadȱvõimaluȬ
sedȱ kindlaksȱ tehaȱ jaȱ vältidaȱ patsientideȱ komplikatsioone.ȱ Õendusdiagnoosid,ȱ
millelȱ onȱ standarditudȱ definitsioonid,ȱ määravadȱ tunnused,ȱ seonduvadȱ teguridȱ
ningȱ riskitegurid,ȱ tagavadȱ erialaseksȱ jaȱerialadevaheliseksȱ suhtlemiseksȱ tervikliȬ
kuȱ terminoloogia,ȱ patsiendiȱ hoolduseȱ jaȱ raviȱ järjepidevuseȱ ningȱ kliiniliseȱ
õendusabiȱmurekohtadeȱtuvastamise.ȱ Õendusjuhidȱ peavadȱ heaȱ seismaȱ selleȱ eest,ȱ etȱ õdedelȱ oleksidȱ kliiniliseȱ otsusȬ tamise,ȱ diagnostiliseȱ mõtlemiseȱ ningȱ õendusprotsessiȱ elluviimiseȱ oskused.ȱ Nadȱ
peavadȱ mõistma,ȱ kuiȱ olulisedȱ onȱ standarditud,ȱ põhjalikultȱ uuritudȱ jaȱ eelretsenȬ
seeritudȱ klassifikatsioonidȱ selleks,ȱ etȱ tagadaȱ patsiendiȱ turvalisusȱ ningȱ sobivateȱ
õendusabiȱtulemusteȱjaȱindikaatoriteȱvalik.ȱNANDAȬI,ȱNOCȱjaȱNICȱonȱstandardiȬ
tudȱühendklassifikatsiooniȱvajalikudȱkomponendidȱ–ȱneedȱeiȱoleȱlihtsaltȱ„vajaduȬ
seȱkorral“ȱloodudȱjaȱkindlaȱtähendusetaȱterminiteȱkogumid.ȱPigemȱvõimaldavadȱ
needȱ luuaȱ seoseidȱ terviseseisundiȱ hindamiseȱ tulemustegaȱ (määravadȱ tunnused,ȱ
seonduvadȱteguridȱjaȱriskitegurid),ȱetȱtagadaȱdiagnoosideȱtäpsus,ȱandaȱindikaaȬ
toridȱ tulemusteȱ hindamiseksȱ ningȱ õendustegevusedȱ õendussekkumisteȱ hiliseȬ
maksȱ analüüsimiseks.ȱ Ilmaȱ nimetatudȱ komponentidetaȱ poleksȱ võimalikȱ tagadaȱ
tegelikkuȱ standardsustȱ egaȱ õpetadaȱ õdedeleȱ ühendklassifikatsiooniȱ kasutamist.ȱ
IlmaȱkindlateȱhindamiskriteeriumidetaȱpoleȱvõimalikȱotsustadaȱdiagnoosiȱtäpsuȬ
seȱ üle,ȱ kunaȱ puudubȱ võimalusȱ hindamistulemusiȱ kontrollidaȱ jaȱ veenduda,ȱ kasȱ
kõikȱ vajalikudȱ objektiivsedȱ jaȱ subjektiivsedȱ andmedȱ olidȱ olemas.ȱ Nimetatudȱ
komponendidȱ võimaldavadȱ õendusjuhilȱ põhjendadaȱ ühendklassifikatsiooniȱ vaȬ
jalikkustȱselleks,ȱetȱõdedeȱkliiniliseȱotsustuseȱkauduȱkujundadaȱturvalisuskultuuȬ
riȱpatsientideȱheaks.ȱȱ Viited Ahrens,ȱ T.ȱ (2005).ȱ EvidenceȬbasedȱ practice:ȱ prioritiesȱ andȱ implementationȱ strategies.ȱ AACNȱ Clinicalȱ Issues:ȱAdvancedȱPracticeȱinȱAcuteȱandȱCriticalȱCare,ȱ16 (1),ȱ36–42.ȱ Allen,ȱL.ȱ(2008).ȱTheȱnursingȱshortageȱcontinuesȱasȱfacultyȱshortageȱgrows.ȱNursingȱEconomics,ȱ26(1),ȱ 35–40.ȱ BackȬPettersson,ȱS.,ȱHermansson,ȱE.,ȱSernert,ȱN.,ȱ&ȱBjorkelund,ȱC.ȱ(2008).ȱResearchȱprioritiesȱinȱnursȬ ingȱ–ȱaȱDelphiȱstudyȱamongȱSwedishȱnurses.ȱJournalȱofȱClinicalȱNursing,ȱ17(16),ȱ2221–2231.ȱ Beullens,ȱJ.,ȱStruyf,ȱ E.,ȱVanȱDamme,ȱ B.ȱ (2006).ȱDiagnosticȱabilityȱinȱrelationȱtoȱclinicalȱseminarsȱandȱ extendedȬmatchingȱquestionsȱexaminations.ȱMedicalȱEducation,ȱ40(12),ȱ1173–1179.ȱ Bolton,ȱL.B.,ȱDonaldson,ȱN.E.,ȱRutledge,ȱD.N.,ȱBennett,ȱC.,ȱ&ȱBrown,ȱD.C.ȱ(2007).ȱTheȱimpactȱofȱnursȬ ingȱ interventions:ȱ Overviewȱ ofȱ effectiveȱ interventions,ȱ outcomes,ȱ measures,ȱ andȱ prioritiesȱ forȱ fuȬ
tureȱresearch.ȱMedicalȱCareȱResearchȱandȱReview,ȱ64(2ȱSuppl.),ȱ123S–143S.ȱ Chanes,ȱM.ȱ(2010).ȱManagingȱnursingȱprocessȱusingȱȱandȱintegratingȱNANDAȬI,ȱNOCȱandȱNICȱtaxȬ onomies.ȱIn:ȱW.ȱMalagutti,ȱ&ȱS.M.R.C.ȱdeȱMiranda.ȱNursingȱpathsȱ–ȱfromȱFlorenceȱtoȱglobalization.ȱSãoȱ
Paulo:ȱPhorte,ȱpp.ȱ179Ȭ192.ȱ


NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine     131  Chanes,ȱ M.,ȱ &ȱ Leite,ȱ M.M.J.ȱ (2008).ȱ Measuringȱ knowledgeȱ acquiredȱ throughȱ leadershipȱ educationalȱ game.ȱNursing,ȱSãoȱPaulo,ȱ10(17),ȱ70–74.ȱ Clarke,ȱS.P.,ȱ&ȱAiken,ȱL.H.ȱ(2003).ȱFailureȱtoȱrescue.ȱAmericanȱJournalȱofȱNursing,ȱ103(1),ȱ42–47.ȱ
delȱBueno,ȱD.ȱ(2005).ȱAȱcrisisȱinȱcriticalȱthinking.ȱNursingȱEducationȱPerspectives,ȱ26(5),ȱ278–282.ȱ
Drennan,ȱJ.,ȱMeeehan,ȱT.,ȱKemple,ȱM.,ȱJohnson,ȱM.,ȱTreacy,ȱM.,ȱ&ȱButler,ȱM.ȱ(2007).ȱNursingȱresearchȱ prioritiesȱforȱIreland.ȱJournalȱofȱNursingȱScholarship,ȱ39(4),ȱ298–305.ȱ Durak,ȱH.I.,ȱ Caliskan,ȱS.A.,Bor,ȱS.,ȱ&ȱVanȱDerȱVleuten,ȱC.ȱ(2007).ȱUseȱofȱ caseȬbasedȱexamsȱasȱanȱinȬ structionalȱteachingȱtoolȱtoȱteachȱclinicalȱreasoning.ȱMedicalȱTeacher,ȱ29,ȱe170–e174.ȱ Eisenhauer,ȱL.A.,ȱHurley,ȱA.C.,ȱ&ȱDolan,ȱN.ȱ(2007).ȱNurses’ȱreportedȱthinkingȱduringȱmedicationȱadȬ ministration.ȱJournalȱofȱNursingȱScholarship,ȱ39(1),ȱ82–87.ȱ Evers,ȱG.ȱ(2003).ȱDevelopingȱnursingȱscienceȱinȱEurope.ȱJournalȱofȱNursingȱScholarship,ȱ35(1),ȱ9–13.ȱ
Forneris,ȱS.G.,ȱ&ȱPedenȬMcAlpine,ȱC.ȱ(2009).ȱCreatingȱcontextȱforȱcriticalȱthinkingȱinȱpractice:ȱTheȱroleȱ ofȱtheȱpreceptor.ȱJournalȱofȱAdvancedȱNursing,ȱ65(8),ȱ1715–1724.ȱ Fox,ȱR.L.,ȱ&ȱAbrahamson,ȱK.ȱ(2009).ȱAȱcriticalȱexaminationȱofȱtheȱUSȱnursingȱshortage:ȱContributingȱ factors,ȱpublicȱpolicyȱimplications.ȱNursingȱForum,ȱ44(4),ȱ235–244.ȱ Halm,ȱM.ȱ(2010).ȱ„Insideȱlookingȱin“ȱorȱ„Insideȱlookingȱout“?ȱHowȱleadersȱshapeȱculturesȱequippedȱ forȱevidenceȬbasedȱpractice.ȱAmericanȱJournalȱofȱCriticalȱCare,ȱ19(4),ȱ375–378.ȱ Hinshaw,ȱA.S.ȱ(2000).ȱNursingȱknowledgeȱforȱtheȱ21stȱcentury:ȱOpportunitiesȱandȱchallenges.ȱJournalȱ ofȱNursingȱScholarship,ȱ32 (2),ȱ117–123.ȱ Jeffs,ȱL.,ȱMacmillan,ȱK.,ȱMcKey,ȱC.,ȱ&ȱFerris,ȱE.ȱ(2009).ȱNursingȱleaders’ȱaccountabilityȱtoȱnarrowȱtheȱ safetyȱ chasm:ȱ Insightsȱ andȱ implicationsȱ fromȱ theȱ collectiveȱ evidenceȱ baseȱ onȱ healthcareȱ safety.ȱ
NursingȱLeadership,ȱ22 (1),ȱ86–98.ȱ Kjervik,ȱ D.K.,ȱ &ȱ Leonard,ȱ D.J.ȱ (2001).ȱ Nurseȱ responsesȱ toȱ reȬtoolingȱ practice,ȱ education,ȱ andȱ manȬ agementȱroles.ȱJournalȱofȱContinuingȱEducationȱinȱNursing,ȱ32(6),ȱ254–259,ȱ284–285.ȱ KrainovichȬMiller,ȱ B.,ȱ Haber,ȱ J.,ȱ Yost,ȱ J.,ȱ &ȱ Jacobs,ȱ S.K.ȱ (2009).ȱ EvidenceȬbasedȱ practiceȱ challenge:ȱ Teachingȱ criticalȱ appraisalȱ ofȱ systematicȱ reviewsȱ andȱ clinicalȱ practiceȱ guidelinesȱ toȱ graduateȱ stuȬ
dents.ȱJournalȱofȱNursingȱEducation,ȱ48(4),ȱ186–195.ȱ Lopez,ȱV.ȱ(2003).ȱCriticalȱcareȱnursingȱresearchȱprioritiesȱinȱHongȱKong.ȱJournalȱofȱAdvancedȱNursing,ȱ 43 (6),ȱ578–587.ȱ Lunney,ȱM.ȱ(2008).ȱCurrentȱknowledgeȱrelatedȱtoȱintelligenceȱandȱthinkingȱwithȱimplicationsȱforȱtheȱ developmentȱ andȱ useȱ ofȱ caseȱ studies.ȱ Internationalȱ Journalȱ ofȱ Nursingȱ Terminologiesȱ andȱ ClassificaȬ
tions,ȱ19 (4),ȱ158–162.ȱ Lunney,ȱ M.ȱ (2010).ȱ Useȱ ofȱ criticalȱ thinkingȱ inȱ theȱ diagnosticȱ process.ȱ Internationalȱ Journalȱ ofȱ Nursingȱ TerminologiesȱandȱClassifications,ȱ21 (2),ȱ82–88.ȱ March,ȱJ.G.,ȱ&ȱOlsen,ȱJ.P.ȱ(1975).ȱTheȱuncertaintyȱofȱtheȱpast:ȱOrganizationalȱlearningȱunderȱambiguȬ ity.ȱEuropeanȱJournalȱofȱPoliticalȱResearch,ȱ3(2),ȱ147–171.ȱ Morgan,ȱG.ȱ(2006).ȱImagesȱofȱorganization.ȱSãoȱPaulo,ȱBrazil:ȱATLAS.ȱ
MüllerȬStaub,ȱ M.,ȱ Lavin,ȱ M.A.,ȱ Needham,ȱ I.,ȱ &ȱ vanȱ Achterberg,ȱ T.ȱ (2006).ȱ Nursingȱ diagnoses,ȱ interȬ ventionsȱ andȱ outcomesȱ –ȱ applicationȱ andȱ impactȱ onȱ nursingȱ practice:ȱ Aȱ systematicȱ literatureȱ reȬ
view.ȱJournalȱofȱNursingȱAdministration,ȱ56(5),ȱ514–531.ȱ MüllerȬStaub,ȱ M.,ȱ Needham,ȱ I.,ȱ Odenbreit,ȱ M.,ȱ Lavin,ȱ M.A.,ȱ &ȱ vanȱ Achterberg,ȱ T.ȱ (2007).ȱ Improvedȱ qualityȱofȱnursingȱdocumentation:ȱResultsȱofȱaȱnursingȱdiagnoses,ȱinterventions,ȱandȱoutcomesȱimȬ
plementationȱstudy.ȱInternationalȱJournalȱofȱNursingȱTerminologiesȱandȱClassifications,ȱ18(1),ȱ5–17.ȱ MüllerȬStaub,ȱM.,ȱNeedham,ȱI.,ȱOdenbreit,ȱM.,ȱLavin,ȱM.A.,ȱ&ȱvanȱAchterberg,ȱT.ȱ(2008).ȱImplementȬ ingȱ nursingȱ diagnosticsȱ effectively:ȱ Clusterȱ randomizedȱ trial.ȱ Journalȱ ofȱ Advancedȱ Nursing,ȱ 63(3),ȱ
291–301.ȱ Myers,ȱS.,ȱReidy,ȱP.,ȱFrench,ȱB.,ȱMcHale,ȱJ.,ȱChisholm,ȱM.,ȱGriffin,ȱM.ȱ(2010).ȱSafetyȱconcernsȱofȱhospiȬ talȬbasedȱnewȬtoȬpracticeȱregisteredȱnursesȱandȱtheirȱpreceptors.ȱJournalȱofȱContinuingȱEducationȱinȱ
Nursing,ȱ41 (4),ȱ163–171.ȱ Page,ȱA.ȱ(ed.).ȱ(2004).ȱKeepingȱpatientsȱsafe:ȱTransformingȱtheȱworkȱenvironmentȱofȱnurses.ȱRetrievedȱ fromȱwww.nap.edu/catalog/10851.html.ȱ PrestonȱR.,ȱ&ȱFlynn,ȱD.ȱ(2010).ȱObservationsȱinȱacuteȱcare:ȱEvidenceȬbasedȱapproachȱtoȱpatientȱsafety.ȱ BritishȱJournalȱofȱNursing,ȱ19 (7),ȱ442–447.ȱ Prior,ȱP.,ȱWilkinson,ȱJ.,ȱ&ȱNeville,ȱS.ȱ(2010).ȱPracticeȱnurseȱuseȱofȱevidenceȱinȱclinicalȱpractice:ȱAȱdeȬ scriptiveȱstudy.ȱNursingȱPraxisȱinȱNewȱZealand,ȱ26(2),ȱ14–25.ȱ Reeve,ȱ B.B.,ȱ Burke,ȱ L.B.,ȱ Chiang,ȱ Y.,ȱ Clauser,ȱ S.B.,ȱ Colpe,ȱ L.J.,ȱ Elias,ȱ J.W.ȱ etȱ al.ȱ (2007).ȱ Enhancingȱ measurementȱ inȱ healthȱ outcomesȱ researchȱ supportedȱ byȱ Agenciesȱ withinȱ theȱ USȱ Departmentȱ ofȱ
HealthȱandȱHumanȱServices.ȱQualityȱofȱLifeȱResearch,ȱ16(2),ȱ175–186.ȱ


132    Õendusdiagnoosid 2012-2014 Robbins,ȱ B.,ȱ &ȱ Davidhizar,ȱ R.ȱ (2007).ȱ Transformationalȱ leadershipȱ inȱ healthȱ careȱ today.ȱ Healthȱ Careȱ Manager,ȱ26 (3),ȱ234–239.ȱ Rothschild,ȱJ.M.,ȱHurley,ȱA.C.,ȱLandrigan,ȱC.P.,ȱ&ȱCronin,ȱJ.W.ȱ(2006).ȱRecoveringȱfromȱmedialȱerrors:ȱ Theȱcriticalȱcareȱsafetyȱnet.ȱJointȱCommissionȱonȱQualityȱandȱPatientȱSafety,ȱ32(2),ȱ63–72.ȱ Sammer,ȱC.E.,ȱLykens,ȱK.,ȱSingh,ȱK.P.,ȱMains,ȱD.A.,ȱ&ȱLackan,ȱN.A.ȱ(2010).ȱWhatȱisȱpatientȱsafetyȱculȬ ture?.ȱAȱreviewȱofȱtheȱliterature.ȱJournalȱofȱNursingȱScholarship,ȱ42(2),ȱ156–165.ȱ Scott,ȱK.,ȱ&ȱMcSherry,ȱR.ȱ(2009).ȱEvidenceȬbasedȱnursing:ȱClarifyingȱtheȱconceptsȱforȱnursesȱinȱpracȬ tice.ȱJournalȱofȱClinicalȱNursing,ȱ18(8),ȱ1085–1095.ȱ Smith,ȱ E.L.ȱ (2006).ȱ NNSDOȱ update:ȱ Nationalȱ nursingȱ staffȱ developmentȱ organization.ȱ Journalȱ forȱ NursesȱinȱStaffȱDevelopment,ȱ22 (3),ȱ160–161.ȱ VanȱGelder,ȱT.ȱ(2005).ȱTeachingȱcriticalȱthinking:ȱSomeȱlessonsȱfromȱcognitiveȱscience.ȱCollegeȱTeachȬ ing,ȱ53 (1),ȱ41–46.ȱ Wiener,ȱB.,ȱChacko,ȱS.,ȱBrown,ȱT.R.,ȱCron,ȱS.G.,ȱ&ȱCohen,ȱM.Z.ȱ(2009).ȱDelphiȱsurveyȱofȱresearchȱpriȬ orities.ȱJournalȱofȱNursingȱManagement,ȱ17(5),ȱ532–538.ȱ Yun,ȱH.,ȱJie,ȱS.,ȱ&ȱAnli,ȱJ.ȱ(2010).ȱNursingȱshortageȱinȱChina:ȱState,ȱcauses,ȱandȱstartegy.ȱNursingȱOutȬ look,ȱ58 (3),ȱ122–128.ȱ


NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine     133  7. peatükk  Õendusabi klassifikatsioonid: kriteeriumid ja 
hinnang MatthiasȱOdenbreit,ȱMariaȱMüllerȬStaub,ȱ
JaneȱM.ȱBrokel,ȱKayȱCȱAvant,ȱGailȱKeenanȱ ÕendusdiagnoosideȱklassifikatsioonidȱgrupeerivadȱpatsientideȱreaktsiooneȱterviȬ
seprobleemidele/elusündmustele,ȱmilleȱjärgiȱvalivadȱõedȱsekkumisi,ȱetȱparendaȬ
daȱpatsientideȱtervisetulemusi.ȱÕendusdiagnoosidȱonȱrahvusvaheliseltȱtunnustaȬ
tudȱ kuiȱ süstemaatiliseȱ jaȱ individuaalseȱ õendusabiȱ osaȱ (Americanȱ Nursesȱ AssoȬ
ciationȱ2009,ȱDepartementȱdeȱInnernȱ2003,ȱVenturini,ȱMatsudaȱjaȱWaidmanȱ2009).ȱ
Biomeditsiinitehnoloogiaȱulatuslikumȱkasutus,ȱhaiglaraviȱlühemȱkestusȱjaȱtervisȬ
hoiukulutusteȱkasvȱeeldabȱõdedeltȱtulemuslikumatȱtööd;ȱühaȱenamȱoodatakse,ȱetȱ
nadȱ omaȱ panustȱ kirjeldaksidȱ (Keenan,ȱ Tschannenȱ Wesleyȱ 2008,ȱ Kurashima,ȱ
Kobayashi,ȱ Toyabeȱ jaȱ Akazawaȱ 2008).ȱ Patsiendigaȱ vahetultȱ suheldesȱ tegeldakseȱ
temaȱ kõigeȱ pakilisemateȱ vajadustega,ȱ entȱ osutatudȱ õendusabiȱ jääbȱ sageliȱ vajaliȬ
kulȱ määralȱ dokumenteerimata.ȱ Õendusdokumentatsioonȱ onȱ tihtiȱ ebatäielik,ȱ
puudubȱloogilineȱseosȱõendusdiagnoosideȱjaȱsekkumisteȱvahelȱningȱpatsiendiȱtuȬ
lemusteȱ saavutamiseȱ kirjeldusȱ onȱ lünklikȱ (MüllerȬStaub,ȱ Needham,ȱ Odenbreit,ȱ
Lavinȱ jaȱ vanȱ Achterbergȱ 2007a).ȱ Õendusdiagnoosidȱ võimaldavadȱ terviklikkuȱ
õendusdokumentatsiooni,ȱpakkudesȱselleksȱüldkeelesȱdefineeritudȱmõisteid,ȱmisȱ
aitavadȱkergestiȱkindlaksȱmäärataȱjaȱväljendadaȱpatsientideȱesmaseidȱprobleeme,ȱ
midaȱõendusabiȱsaabȱleevendada;ȱsamalȱajalȱtõhustavadȱõendusdiagnoosidȱandȬ
mehaldustȱ(Kurashima,ȱKobayashi,ȱToyabeȱjaȱAkazawaȱ2008,ȱLundberg,ȱWarren,ȱ
Brokel,ȱBulechek,ȱButcher,ȱDochterman,ȱJohnsonȱjtȱ2008).ȱSeegaȱonȱarvutipõhisedȱ
standarditudȱ erialasedȱ klassifikatsioonidȱ muutumasȱ kohustuslikuks,ȱ eritiȱ neisȱ
asutustesȱ jaȱ tervishoiusüsteemides,ȱ misȱ kannavadȱ tervishoiukulutusiȱ (Keenan,ȱ
TschannenȱWesleyȱ2008,ȱLunney,ȱDelaney,ȱDuffy,ȱMoorheadȱjaȱWeltonȱ2005).ȱȱ Õendusdiagnoosidȱonȱkasutuseleȱvõetudȱpaljudesȱhaiglates,ȱetȱoleksȱvõimalikȱ eȬterviseloostȱkorduvaltȱandmeidȱhankidaȱ(Buuri,ȱOdenbreitȱSchärerȱ2010).ȱJuhidȱ
jaȱ haiglasȱ töötavadȱ õedȱ eiȱ pruugiȱ agaȱ teadaȱ õendusabiȱ klassifikatsiooniȱ kriteeȬ
riumeȱegaȱseda,ȱmilȱmääralȱolemasolevadȱklassifikatsioonidȱnendeleȱkriteeriumiȬ
deleȱ vastavad.ȱ Seeȱ vajakȱ teebȱ klassifikatsiooniȱ valimiseȱ raskeks.ȱ Käesolevaȱ peaȬ
tükiȱ eesmärkȱ onȱ aidataȱ validaȱ klassifikatsioone,ȱ midaȱ sobibȱ rakendadaȱ õendusȬ
abisȱjaȱeȬterviseloos.ȱEesmärkȱonȱkirjeldadaȱkirjandusallikateleȱtuginevaidȱklassiȬ
fikatsiooniȱ kriteeriumeȱ jaȱ hinnataȱ klassifikatsiooneȱ nendesamadeȱ kriteeriumideȱ
alusel.ȱ


134    Õendusdiagnoosid 2012-2014 Klassifikatsioonide tunnused  Sellesȱ peatükisȱ onȱ vaatluseȱ allȱ seitseȱ klassifikatsiooni:ȱ kliiniliseȱ hoolduseȱ klassifiȬ
katsioonȱ (Clinicalȱ Careȱ Classificationȱ –ȱ CCC),ȱ rahvusvahelineȱ õendusabiȱ klassifiȬ
katsioonȱ(InternationalȱClassificationȱofȱNursingȱPracticeȱ–ȱICNP),ȱrahvusvahelineȱ
funktsioneerimisvõime,ȱ vaegusteȱ jaȱ terviseȱ klassifikatsioonȱ (Internationalȱ ClassiȬ
ficationȱ ofȱ Functioning,ȱ Disabilityȱ andȱ Healthȱ –ȱ ICF),ȱ Omahaȱ süsteem,ȱ NANDAȱ
Internationaliȱõendusdiagnoosideȱklassifikatsioonȱ(NANDAȬI),ȱõendussekkumisteȱ
klassifikatsioonȱ(NursingȱInterventionsȱClassificationȱ–ȱNIC)ȱningȱõendusabiȱtuleȬ
musteȱklassifikatsioonȱ(NursingȱOutcomesȱClassificationȱ–ȱNOC).ȱȱ CCCȱ(varasemȱVirginiaȱSabaȱHomeȱHealthȱCareȱClassification)ȱtöötatiȱesmaltȱ väljaȱ tervishoiuteenusteȱ osutamiseksȱ kodus,ȱ seejärelȱ kohandatiȱ seeȱ kliiniliseȱ
hoolduseȱklassifikatsiooniks,ȱkasutadesȱNANDAȬIȱmõistestikkuȱ(Sabaȱ2007).ȱ ICNPȱ onȱ mitmeteljelineȱ süsteemȱ õendusabiȱ kirjeldamiseksȱ jaȱ osutamiseks.ȱ ICNPȱ beetaȬversioonȱ hõlmabȱ õendusdiagnoosideȱ (varem:ȱ õendusnähtuste)ȱ jaȱ
sekkumisteȱ nimetusi.ȱ Terminiteȱ kogumineȱ jaȱ struktureerimineȱ onȱ hierarhilineȱ
(Bartolomeyczikȱ 2003,ȱ Hinz,ȱ Dörre,ȱ Königȱ jaȱ Tackenbergȱ 2003,ȱ Internationalȱ
CouncilȱofȱNursesȱ2010).ȱICNPȱeiȱsisaldaȱetteantudȱmääranguidȱvõiȱseoseid,ȱõdeȱ
peabȱ needȱ igaȱ patsiendiȱ puhulȱ iseȱ määrama.ȱ ICNPȱ sisaldabȱ diagnostilisiȱ termiȬ
neid,ȱ agaȱ mitteȱ määravaidȱ tunnuseid,ȱ tekkepõhjuseid,ȱ seonduvaidȱ tegureidȱ võiȱ
riskitegureid.ȱ ICNPȱ eiȱ oleȱ seotudȱ õendusteooriagaȱ (Bartolomeyczikȱ 2003),ȱ sellelȱ
puudubȱteoreetilineȱalus,ȱmisȱonȱvajalikȱõpetamisel,ȱkliiniliseȱmõtlemiseȱarendaȬ
miselȱvõiȱklassifikatsiooniȱrakendamiselȱpraktikas.ȱ ICFȱ valitiȱ hindamiseksȱ hoolimataȱ sellest,ȱ etȱ teguȱ eiȱ oleȱ õendusabiȱ klassifikatȬ sioonigaȱ (Worldȱ Healthȱ Organziationȱ 2005,ȱ 2010).ȱ Mõnikordȱ peetakseȱ ICFiȱ
õenduslikuksȱ võiȱ õendusprotsessigaȱ seonduvaks,ȱ kunaȱ sedaȱ soovitatakseȱ kasuȬ
tadaȱ koosȱ rahvusvaheliseȱ haigusteȱ klassifikatsioonigaȱ (RHKȬ10)ȱ interdistsipliȬ
naarsesȱkoostöös.ȱSeeȱonȱtervishoiuȱüldineȱklassifikatsioon,ȱmidaȱpoleȱväljaȱtööȬ
tanudȱ õedȱ jaȱ misȱ poleȱ mõeldudȱ õendusabiȱ tarbeks.ȱ Seegaȱ onȱ mõistetav,ȱ miksȱ
õdedelȱtekibȱraskusiȱICFiȱterminoloogiaȱkasutamisegaȱjaȱmiksȱICFȱsobibȱõendusȬ
diagnoosidegaȱ kokkuȱ vaidȱ piiratudȱ ulatusesȱ (Vanȱ Achterberg,ȱ Holleman,ȱ
HeijnenȬKaales,ȱVanȱderȱGrug,ȱRoodbol,ȱStallingaȱjtȱ2005).ȱKunaȱõendusjuhidȱvaȬ
javadȱsageliȱinfotȱICFiȱrakendatavuseȱkohtaȱõendusabis,ȱsiisȱpeetiȱvajalikusȱsedaȱ
klassifikatsiooniȱ käesolevasȱ analüüsisȱ käsitleda.ȱ Omahaȱ süsteemȱ koosnebȱ kolȬ
mestȱosast:ȱterviseseisundiȱhindamineȱ(ProblemȱClassificationȱSystem),ȱsekkumiȬ
neȱ (Interventionȱ Scheme)ȱ jaȱ tulemusedȱ (Problemȱ Ratingȱ Scaleȱ forȱ Outcomes),ȱ
puuduvadȱagaȱõendusdiagnoosidȱkoosȱtekkepõhjustegaȱ(Martinȱ2005).ȱ NANDAȬIȱdefineeribȱõendusdiagnoosiȱjärgmiselt:ȱ„Kliinilineȱotsus,ȱmisȱkäsitlebȱ üksikisiku,ȱ pere,ȱ grupiȱ võiȱ elanikkonnaȱ kogemusi/reaktsiooneȱ seosesȱ tegelikeȱ võiȱ
võimalikeȱ terviseprobleemide/elusündmustega.ȱ Õendusdiagnoosidȱ onȱ aluseksȱ
õendussekkumisteȱ valikule,ȱ etȱ saavutadaȱ tulemusi,ȱ milleȱ eestȱ õdeȱ kannabȱ vastuȬ
tust“ȱ(NANDAȱInternationalȱ2009).ȱNICȱsisaldabȱõendussekkumisteȱtäielikkuȱloetȬ
elu,ȱ hõlmatesȱ niiȱ üldistȱ õendusabiȱ kuiȱ kaȱ eriõendusabiȱ (Bulechek,ȱ Butcher,ȱ
Dochtermanȱ 2008).ȱ NOCȱ onȱ patsiendiȱ tulemusteȱ täielikȱ klassifikatsioon,ȱ misȱ onȱ
väljaȱ töötatudȱ õendussekkumisteȱ tõhususeȱ hindamiseksȱ (Moorhead,ȱ Johnson,ȱ
MaasȱjaȱSwansonȱ2008).ȱKolmȱklassifikatsiooniȱ–ȱNANDAȬI,ȱNICȱjaȱNOCȱ–ȱmooȬ
dustavadȱ koosȱ süsteemseȱ NNNiȱ taksonoomiaȱ (Herdmanȱ 2012,ȱ NANDAȱ InterȬ


NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine     135  nationalȱ2004).ȱNIC,ȱCCC,ȱOmahaȱjaȱNNN,ȱmillesȱonȱkirjeldatudȱdiagnooside,ȱsekȬ
kumisteȱ jaȱ tulemusteȱ omavahelisedȱ seosed,ȱ sobivadȱ õendusabiȱ elluviimiseksȱ
(Johnson,ȱBulechek,ȱButcher,ȱMcCloskey,ȱDochterman,ȱMaas,ȱMoorheadȱjtȱ2006).ȱ Klassifikatsiooni kriteeriumid  Üldkriteeriumidȱ tuginevadȱ neljaleȱ allikale:ȱ Gordonȱ (1994),ȱ Vanȱ derȱ Bruggenȱ
(2002),ȱOlsenȱ(2001)ȱjaȱMüllerȬStaubȱjtȱ(2007a).ȱNimetatudȱautoridȱosutavadȱklasȬ
sifikatsiooniȱkaheleȱeesmärgile:ȱjaotadaȱteadmisteȱvõiȱinfoȱkogumȱklassidesseȱvõiȱ
kategooriatesseȱningȱhõlbustadaȱsuhtlemistȱnendeȱvahel,ȱkesȱnimetatudȱteadmiȬ
si/infotȱ kutseȬȱ võiȱ teadustöösȱ kasutavad.ȱ Samutiȱ rõhutavadȱ autorid,ȱ etȱ klassifiȬ
katsioonisüsteemȱ organiseeribȱ klasside/kategooriateȱ rühmadȱ nii,ȱ etȱ selguvadȱ
klassideȱ tunnusedȱ jaȱ omavahelisedȱ seosed.ȱ Klassȱ koosnebȱ mõistetest,ȱ millelȱ onȱ
klassileȱiseloomulikudȱtüüpilisedȱtunnused.ȱAnalüüsiȱtulemusenaȱtöötatiȱklassiȬ
fikatsioonideȱhindamiseksȱväljaȱjärgmisedȱüldkriteeriumid:ȱ ƒ Klassifikatsioonȱkirjeldabȱvaldkondaȱjaȱselleleȱomastȱainest.ȱ ƒ Klassifikatsiooniȱeesmärk,ȱülesandedȱjaȱväljatöötamiseȱpõhimõttedȱonȱläbiȬ paistvadȱningȱtunnusedȱselged.ȱ ƒ Klassifikatsioonisüsteemȱonȱsidus,ȱstȱigaȱklassȱmoodustabȱosaȱkesksestȱpõhiȬ mõistest.ȱSeega,ȱklassifikatsioonȱlähtubȱmõistetest,ȱigaȱmõisteȱpeabȱolemaȱselȬ
geltȱdefineeritud.ȱ ƒ Igaȱmõisteȱkeseȱjaȱnähtusteȱklassȱonȱkindlaksȱmääratudȱningȱtäpseltȱdefineeritud.ȱ
Nõudedȱõendusabiȱklassifikatsioonideleȱonȱjärgmised:ȱ ȱ ƒ Õendusabiȱklassifikatsioonȱpeabȱtäielikultȱkirjeldamaȱsedaȱteadmisteȱbaasiȱjaȱ ainest,ȱmilleȱeestȱõendusȱvastutab.ȱ ƒ ÕendusdiagnoosideȱklassifikatsiooniȱeesmärkȱonȱjaotadaȱklassidesseȱdiagnooȬ sid.ȱKlassifitseerimiseȱpõhimõttedȱonȱläbipaistvad:ȱkõikȱklassidȱsobivadȱkeskseȱ
mõistegaȱ“õendus”,ȱstȱlähtuvadȱõendusest.ȱ ƒ Teatudȱklassiȱkuuluvatelȱdiagnoosidelȱonȱtäpsedȱdefinitsioonid,ȱkaasaȱarvatudȱ diagnostilisedȱkriteeriumid,ȱpõhilisedȱdiagnostilisedȱtunnusedȱ(ehkȱmääravadȱ
tunnused)ȱjaȱtekkepõhjused,ȱmisȱonȱkirjeldatudȱniiȱtäpselt,ȱetȱonȱvõimalikȱ
diagnooseȱüksteisestȱeristadaȱ(Delaney,ȱMehmert,ȱProphet,ȱBellinger,ȱGardnerȬ
HuberȱjaȱEllerbeȱ1992,ȱGordonȱ1994,ȱGordonȱjaȱBartolomeyczikȱ2001,ȱMüllerȬ
Staubȱ2004,ȱOlsenȱ2001,ȱVanȱderȱBruggenȱ2002).ȱ ƒ Sekkumisteȱjaȱtulemusteȱklassifikatsioonidȱjaotavadȱklassidesseȱ õendussekkumisedȱningȱpatsiendiȱõendusabiȱtulemused.ȱKlassifikatsiooniȱ
eesmärkȱjaȱväljatöötamiseȱpõhimõttedȱonȱläbipaistvadȱningȱtunnusedȱselged:ȱ
kõikȱklassidȱsobivadȱkeskseȱmõistegaȱ“õendus”,ȱstȱlähtuvadȱõendusest.ȱ ƒ Teatudȱklassiȱkuuluvatelȱsekkumistelȱjaȱtulemustelȱonȱtäpsedȱdefinitsioonid,ȱ kaasaȱarvatudȱkehtivadȱkriteeriumid,ȱpõhilisedȱsekkumisteȱtunnusedȱ(tegevuȬ
sed)ȱvõiȱtulemusteȱindikaatorid,ȱmisȱonȱkirjeldatudȱniiȱtäpselt,ȱetȱonȱvõimalikȱ
mõisteidȱüksteisestȱeristadaȱ(Delaneyȱjtȱ1992,ȱGordonȱ1994,ȱGordonȱjaȱ
Bartolomeyczikȱ2001,ȱMüllerȬStaubȱ2004,ȱOlsenȱ2001,ȱVanȱderȱBruggenȱ2002).ȱ


136    Õendusdiagnoosid 2012-2014 Joonis 7.1. Sidusa struktuuri näide  ȱ Kirjandusesȱtuuakseȱväljaȱõendusabiȱklassifikatsioonideȱspetsiifilisedȱkriteeriumidȱ
(Gordonȱ jaȱ Bartolomeyczikȱ 2001,ȱ MüllerȬStaubȱ jtȱ 2007a,ȱ Olsenȱ 2001,ȱ Vanȱ derȱ
Bruggenȱ2002).ȱValiidsuseȱjaȱreliaabluseȱkriteeriumid,ȱmidaȱkäsitletakseȱklassifikatȬ
siooniȱkriteeriumideȱmaatriksisȱ(tabelȱ7.1),ȱtöötatiȱväljaȱOlseniȱkriteeriumideȱlaienȬ
damiseȱ jaȱ muutmiseȱ tulemusenaȱ (Justȱ 2005,ȱ Olsenȱ 2005,ȱ MüllerȬStaub,ȱ Lavin,ȱ
NeedhamȱjaȱvanȱAchterbergȱ2007b).ȱKirjandusülevaateidȱjaȱvarasemaidȱhindamisȬ
tulemusiȱaluseksȱvõttesȱhinnati,ȱmilȱmääralȱklassifikatsioonidȱnendeleȱkriteeriumiȬ
deleȱvastavadȱ(Justȱ2005,ȱMüllerȬStaubȱjtȱ2007a,ȱOlsenȱ2001,ȱVanȱderȱBruggenȱ2002).ȱ
Õendusabiȱ klassifikatsiooniȱ valiidsusȱ näitab,ȱ milȱ määralȱ suudabȱ klassifikatsioonȱ
õendusalaseidȱ teadmisiȱ jaȱ nähtusiȱ kategooriatesseȱ jaotada.ȱ Klassifikatsiooniȱ kõikiȱ
tasemeidȱpeabȱiseloomustamaȱsidusus.ȱIgalȱalammõistelȱpeabȱolemaȱvähemaltȱüksȱ
tunnus,ȱ misȱ eristabȱ tedaȱ kõrgemaȱ tasemeȱ mõistestȱ (ntȱ valdkonnad,ȱ klassid,ȱ diagȬ
noosidȱvõiȱdiagnostilineȱstruktuur).ȱSidusaȱstruktuuriȱnäideȱonȱjooniselȱ7.1.ȱ Klassifikatsiooniȱ reliaablusȱ näitabȱ klassifikatsiooniȱ sisemiseȱ järjepidevuseȱ jaȱ täpsuseȱ määra,ȱ kuiȱ sedaȱ kasutavadȱ erinevadȱ inimesed.ȱ „Sisemineȱ järjepidevus“ȱ
kirjeldabȱselgelt,ȱkuidasȱõendusdiagnooseȱjaȱnendeȱtunnuseidȱklassiȱjaȱvaldkonnaȱ
kategooriatesȱväljendatakseȱningȱkuiȱhästiȱklassidȱõenduseȱvaldkondiȱesindavadȱ
(MüllerȬStaubȱjtȱ2007a,ȱVanȱderȱBruggenȱ2002).ȱKlassifikatsiooniȱpõhimõteteȱselȬ
gitusȱ onȱ aluseksȱ süsteemiȱ pidevaleȱ täiendamisele;ȱ klassifikatsiooniȱ kasutusvõiȬ
malusȱ onȱ märksaȱ laiemȱ kuiȱ lihtsamalȱ õendusterminoloogialȱ (Vanȱ derȱ Bruggenȱ
2002).ȱTabelisȱ7.1ȱonȱtoodudȱseitsmeȱeelnimetatudȱklassifikatsiooniȱkriteeriumidȱ
jaȱkirjanduselȱpõhinevȱhinnang.ȱ Arutelu Kirjanduseleȱ tuginevaltȱ jaȱ klassifikatsiooniȱ kriteeriumideȱ maatriksistȱ johtuvaltȱ
vastavadȱ NANDAȬI,ȱ NICȱ jaȱ NOCȱ enamikuleȱ kriteeriumidest,ȱ samutiȱ onȱ NNNȱ
rahvusvaheliseltȱenimȱlevinudȱklassifikatsioonȱ(Anderson,ȱKeenanȱjaȱJonesȱ2009,ȱ
Lavinȱ2004,ȱMüllerȬStaubȱjtȱ2007a).ȱ


NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine     137  Tabel 7.1. Klassifikatsiooni kriteeriumide maatriks ja hinnang   Õendusabi 
klassifikatsiooni
kriteeriumid CCC 1 ICF ICNP  NANDA-I NIC  NOC Omaha Välja töötatud kliinili- se/õendusliku liitklassifi-
katsioonina õendusabis 
rakendamiseks  J E E  J  J  J  J  Kasutatav soovitusliku  terminoloogiana  O J  J  O  O O  O  Läbipaistvad klassifitseeri- mise põhimõtted selgete 
valiidsuse näitajatega: 
kõik klassid sobivad 
õenduse keskse mõiste-
ga, tugineb mõistestikule  E O E  J  J  J  O  Klassifikatsioon koosneb  kodeeritud mõistetest, 
võimaluse korral süno-
nüümidega, sh definit-
sioonid ja hierarhilised 
või definitsioonikohased 
viited teistele kodeeritud
mõistetele  J J –  J  J J  O  Kõigil klassidesse kuuluva- tel õenduse diagnostilis-
tel mõistetel on täpne 
kirjeldus, sh kehtivad 
diagnostilised kriteeriu-
mid, põhilised diagnosti-
lised tunnused ja tekke-
põhjused, mille täpsus 
võimaldab diagnostilisi 
mõisteid klassifikatsiooni
sees üksteisest eristada   E  –  E J –  – E  Õendusdiagnoose kirjelda- takse nimetuse ja defi-
nitsiooniga  J  –  E J –  – J  Õendusdiagnoosid sisalda- vad seonduvaid tegureid  E  E  E J –  – E  Õendusdiagnoosid sisalda- vad määravaid tunnu-
seid (mägid/sümptomid)  E  E  E J –  – J  Õendusdiagnooside ta- se/tõsidus on kirjeldatud E J J  O  – –  O 


138    Õendusdiagnoosid 2012-2014 Õendusabi 
klassifikatsiooni
kriteeriumid CCC 1 ICF ICNP  NANDA-I NIC  NOC Omaha Probleemidiagnoosid /  tegelikud diagnoosid ja 
riskidiagnoosid sisaldu-
vad klassifikatsioonis J E J  J  – –  J  Tervisedenduslikud diag- noosid sisalduvad klassi-
fikatsioonis  J  E  E J –  – J  Õendussekkumisi kirjelda- takse nimetuse ja defi-
nitsiooniga  J – E  –  J  J  J  Õendussekkumise mõistet  täpsustatakse tegevusega E – E  –  J  –  E  Õendussekkumisele mää- ratud aeg on kirjeldatud  E _ E  –  J  –  E  Klassifikatsioonis sisaldu- vate õendussekkumiste 
sooritamiseks vajalikud 
kutseoskused või hari-
dustase on kirjeldatud  E E E  J  J  J  E  Õendusabi tulemusi kirjel- datakse nimetuse ja de-
finitsiooniga  E – E  –  –  J  O  Tulemusi mõõdetakse in- dikaatorite ja skaalade 
alusel  O – O  –  –  J  O  Klassifikatsioonis käsitle- takse ja defineeritakse 
füsioloogilist, psühhosot-
siaalset, vaimset, funkt-
sionaalset ja keskkond-
likku valdkonda  O – –  J  J  J  O  Klassifikatsiooni tasemed  on sidusad (igal alam-
mõistel on vähemalt üks 
tunnus, mis eristab seda 
kõrgema taseme mõis-
test (valdkonnad, klas-
sid, diagnoosid või diag-
nostiline struktuur).  O – E  J  J  J  O  Klassifikatsioon esindab  õdede vastutusala  J – J  J  J  J  J 


NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine     139  Õendusabi 
klassifikatsiooni
kriteeriumid CCC 1 ICF ICNP  NANDA-I NIC  NOC Omaha Klassifikatsioon määrab  kindlaks õendusabi, mi-
da vajavad üksikisikud, 
pered, grupid ja elanik-
kond J – O  J  J  J  J  Avaldatud valiidsusuurin- gute arv (PubMed: ot-
singusõnadeks on klassi-
fikatsiooni nimetus ja 
valiidsus)  1 116 6  938  38 35  2  Uuringute arv (PubMed:  otsingusõnaks on klassi-
fikatsiooni nimetus)   12 2 850 131 2535 730 685  60  Õdede välja töötatud klas- sifikatsioon, esindamaks 
õendusabi  J E O  J  J  J  J  Klassifikatsioon tugineb  õendusabi raamistikule / 
õendusmudelitele / 
õendusteooriatele; kir-
jeldatakse seoseid klas-
sifikatsiooni ja 
õendusteooriate vahel 
(uuringud, õpikud)  E – E  J  J  J  O  Klassifikatsiooni kasutami- se juhend on avaldatud  J J J  J  J J  J  On avaldatud mitmeid  õendusõpikuid klassifi-
katsiooni otstarbekaks ja
turvaliseks kasutami-
seks, on õe õppekavade 
lahutamatu osa rahvus-
vahelisel tasandil  O – E  J  J  J  O  Avaldatud õpikud käsitle- vad kliinilist otsustust ja 
kriitilist mõtlemist, sh 
uuringuid klassifikat-
siooni kasutamise kohta  E – E  J  J  J  E  Teooriale tuginevaid seo- seid õendusdiagnooside, 
sekkumiste ja tulemuste 
vahel kontrollitakse ja 
avaldatakse  O – E  J  J  J  O 


140    Õendusdiagnoosid 2012-2014 Õendusabi 
klassifikatsiooni
kriteeriumid CCC 1 ICF ICNP  NANDA-I NIC  NOC Omaha Õendusdiagnoosid, sek- kumised ja tulemused on
digitaalseks kasutami-
seks kodeeritud  J – J  J  J  J  J  Süstemaatilistest kirjan- dusülevaadetest nähtu-
valt kõige enam kasuta-
tav klassifikatsioon   E E E  J  J  J  E  ANA tunnustab seda kui  õendusele spetsiifilist 
klassifikatsiooni ja see 
on kantud UMLSi meta-
tesauruse 2003. aasta 
AA väljaandesse  J E E  J  J  J  J  Eȱ (ei)ȱ –ȱ eiȱ vastaȱ kriteeriumile;ȱ Oȱ (osaliselt)ȱ –ȱ vastabȱ osaliseltȱ kriteeriumile;ȱ Jȱ (jah)ȱ –ȱ vastabȱ kriteeriȬ umile;ȱ„–„ȱ–ȱpuudubȱklassifikatsioonistȱ 1ȱ VarasemaȱnimetusegaȱHomeȱHealthȱCareȱClassificationȱ 2 ȱSisaldabȱartikleid,ȱmisȱpuudutavadȱHomeȱHealthȱCareȱClassificationitȱ NANDAȬIȱkohtaȱonȱtehtudȱlaiaulatuslikkeȱteadusuuringuid,ȱsamasȱsuurtȱosaȱteiȬ
siȱ klassifikatsioone,ȱ misȱ sisaldavadȱ õendusdiagnoose,ȱ onȱ väheȱ uuritudȱ (AnderȬ
sonȱ jtȱ 2009,ȱ BernhardȬJustȱ Hillewerth,ȱ HolzerȬPruss,ȱ Paprotnyȱ jaȱ Zimmermannȱ
Heinrichȱ 2009).ȱ Klassifikatsiooniȱ kriteeriumideȱ maatriksȱ (tabelȱ 7.1)ȱ näitab,ȱ etȱ
eȬterviseloosȱonȱsoovitatavȱkasutadaȱNANDAȬIȬd,ȱNICiȱjaȱNOCi,ȱkunaȱneidȱkäȬ
sitletakseȱ õpikutesȱ jaȱ ajakirjadesȱ ningȱ nendeȱ kohtaȱ onȱ tehtudȱ uuringuid,ȱ shȱ vaȬ
liidsusuuringuidȱ (Anderson,ȱ Keenanȱ jaȱ Jonesȱ 2009,ȱ BernhardȬJustȱ Hillewerth,ȱ
HolzerȬPruss,ȱPaprotnyȱjaȱZimmermannȱHeinrichȱ2009,ȱCordova,ȱLucero,ȱHyun,ȱ
Quinlan,ȱPriceȱjaȱStoneȱ2010,ȱMüllerȬStaub,ȱLunney,ȱOdenbreit,ȱNeedham,ȱLavinȱ
jaȱvanȱAchterbergȱ2009).ȱNOCileȱjaȱNICileȱonȱiseloomulikȱsamasuguneȱüksikasjaȬ
lisusȱ naguȱ NANDAȬIȬle,ȱ kunaȱ nendesȱ sisalduvadȱ taustteadmisedȱ onȱ abiksȱ õele,ȱ
kesȱtöötabȱkliinilisesȱkeskkonnas.ȱȱ Tänapäevaneȱ eȬterviseluguȱ sisaldabȱ kõikiȱ mõisteidȱ (diagnooside,ȱ sekkumisteȱ jaȱtulemusteȱnimetusedȱkoosȱdefinitsioonidega),ȱriskiȬȱvõiȱseonduvaidȱtegureidȱjaȱ
määravaidȱ tunnuseid,ȱ misȱ onȱ seotudȱ teooriapõhisteȱ sekkumisteȱ jaȱ tulemustega,ȱ
shȱ kaȱ tulemusteȱ indikaatoreidȱ (Odenbreitȱ 2008,ȱ 2010a,ȱ 2010b,ȱ vonȱ Kroghȱ jaȱ
Nadenȱ2008a,ȱ2008b).ȱOnȱloodudȱjaȱkasutuseleȱvõetudȱintelligentneȱeȬterviseluguȱ
kuiȱ ekspertsüsteem,ȱ misȱ suunabȱ õdesidȱ koguȱ õendusprotsessiȱ vältel,ȱ kuivõrdȱ
süsteemȱ sisaldabȱ linkeȱ terviseseisundiȱ hindamise,ȱ diagnooside,ȱ sekkumiste,ȱ tuȬ
lemusteȱ planeerimiseȱ jaȱ dokumenteerimiseȱ vahel,ȱ samutiȱ tulemusteȱ hindamistȱ
(Burriȱ jtȱ 2010,ȱ Odenbreitȱ 2008,ȱ 2010a).ȱ Niisugusedȱ intelligentsedȱ ekspertsüsteeȬ
midȱ toimivadȱ otsustamiseȱ abivahenditenaȱ jaȱ suunavadȱ õdesidȱ nendeȱ igapäevaȬ
töösȱ (Brokel,ȱ Schwichtenberg,ȱ Wakefield,ȱ Ward,ȱ Shawȱ jaȱ Kramerȱ 2011,ȱ DougȬ
hertyȱ 2007,ȱ Hendrixȱ 2009,ȱ Lunneyȱ 2008,ȱ Lunneyȱ jtȱ 2005,ȱ Odenbreitȱ 2008,ȱ 2010a,ȱ
Reyesȱ 2010,ȱ Vanȱ Hornȱ jaȱ Kautzȱ 2010).ȱ Onȱ avaldatudȱ üleȱ 2000ȱ eelretsenseeritudȱ


NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine     141  käsikirja,ȱmisȱkäsitlevadȱotsustamistȱüheȱvõiȱmitmeȱNNNiȱklassifikatsiooniȱpõhȬ
jalȱ(Andersonȱjtȱ2009).ȱLaialdaneȱlevikȱjaȱkõrgeȱhinnang,ȱmilleȱonȱandnudȱõeȱkutseȬ
alaȱesindajadȱkoguȱmaailmasȱviimaseȱ30ȱaastaȱjooksul,ȱtagavadȱkriteeriumid,ȱmilȬ
legaȱ suunataȱ õendusalasteȱ teadmisteȱ otstarbekatȱ rakendamistȱ tervishoiutehnoȬ
loogiatesȱ (Boyd,ȱ Funk,ȱ Schwartz,ȱ Kaplanȱ jaȱ Keenanȱ 2010,ȱ Vanȱ Hornȱ jaȱ Krautzȱ
2010).ȱȱ Kuigiȱselleȱpeatükiȱmahtȱeiȱvõimaldaȱarutledaȱkoolituseȱvõiȱrakenduseȱüle,ȱtuȬ lebȱsiiskiȱrõhutada,ȱetȱklassifikatsioonideȱturvalineȱkasutamineȱkliinilisesȱpraktiȬ
kasȱ eeldabȱ seda,ȱ etȱ õedȱ tunnevadȱNNNiȱklassifikatsioonideȱsisuȱ jaȱ õenduskeelt.ȱ
Seetõttuȱpeavadȱteooriapõhiseidȱõendusdiagnoose,ȱsekkumisiȱjaȱtulemusiȱkliiniliȬ
sesȱpraktikasȱrakendamaȱneed,ȱkesȱonȱklassifikatsioonidegaȱtuttavad.ȱTeooriapõȬ
hineȱõenduskeelȱtagabȱõdedeleȱvahendidȱterviseseisundiȱhindamiseksȱjaȱtäpseksȱ
diagnoosimiseks,ȱsestȱmääravadȱtunnused,ȱriskiteguridȱja/võiȱseonduvadȱteguridȱ
varustavadȱneidȱteadmistega,ȱmisȱonȱvajalikudȱturvaliseksȱotsustamiseks.ȱ Järeldus ÕendusabiȱklassifikatsioonideȱvalimineȱõendusabiȱjaȱeȬterviselooȱtarbeksȱonȱkuȬ
junenudȱ õdedeleȱ jaȱ õendusjuhtideleȱ keerukaksȱ ülesandeks.ȱ Sellesȱ peatükisȱ tooȬ
dudȱklassifikatsiooniȱkriteeriumideȱmaatriksȱjaȱhinnangȱaitabȱõendusabiȱklassifiȬ
katsiooniȱ valida.ȱ Uurimistulemusedȱ näitavad,ȱ etȱ õendusabisȱ jaȱ eȬterviseloosȱ onȱ
soovitatavȱ kasutadaȱ NNNi.ȱ Õendusabiȱ klassifikatsioonideȱ õpetamineȱ õdedeleȱ
ningȱselgitamine,ȱkuidasȱteooriapõhiseidȱõendusdiagnoose,ȱsekkumisiȱjaȱtulemuȬ
siȱkasutada,ȱtagabȱeduȱklassifikatsioonideȱsisuliselȱjaȱturvaliselȱrakendamisel.ȱ Viited Americanȱ Nursesȱ Association.ȱ (2009).ȱ Nursing:ȱ Aȱ socialȱ policyȱ statement.ȱ Kansas:ȱ Americanȱ Nursesȱ Publishing.ȱ Anderson,ȱ C.A.,ȱ Keenan,ȱ G.,ȱ &ȱ Jones,ȱ J.ȱ (2009).ȱ Usingȱ bibliometricsȱ toȱ supportȱ yourȱ selectionȱ ofȱ aȱ nursingȱterminologyȱset.ȱCIN:ȱComputers,ȱInformatics,ȱNursing,ȱ27(2),ȱ82–90.ȱ Bartolomayczik,ȱ S.ȱ (2003).ȱ Zurȱ Formalisierungȱ derȱ Spracheȱ inȱ derȱ Phlege.ȱ In:ȱ M.ȱ Hinz,ȱ F.ȱ Dörre,ȱ P.ȱ König,ȱ P.,ȱ &ȱ Tackenbergȱ (eds),ȱ ICNP:ȱ Internationaleȱ Klassifikationȱ fürȱ dieȱ Pflegepraxis.ȱ Bern:ȱ Huber,ȱ
pp.ȱ77–87.ȱ BernhardȬJust,ȱ A.,ȱ Hillewerth,ȱ K.,ȱ HolzerȬPruss,ȱ C.,ȱ Paprotny,ȱ M.,ȱ &ȱ Zimmermannȱ Heinrich,ȱ H.ȱ (2009).ȱ Dieȱ elektronischeȱ Anwendungȱ derȱ NANDAȬ,ȱ NOCȬȱ undȱ NICȬKlassifikationenȱ undȱ FolȬ
gerungenȱfürȱdieȱPflegepraxis.ȱPflege,ȱ22(6),ȱ443–454.ȱ Boyd,ȱ A.D.,ȱ Funk,ȱ E.A.,ȱ Schwartz,ȱ S.M.,ȱ Kaplan,ȱ B.,ȱ &ȱ Keenan,ȱ G.M.ȱ (2010).ȱ Topȱ EHRȱ challengesȱ inȱ lightȱofȱtheȱstimulus.ȱ Enablingȱeffectiveȱinterdisciplinary,ȱintradisciplinaryȱandȱcrossȬsettingȱcomȬ
munication.ȱJournalȱofȱHealthcareȱInformationȱManagement:ȱJHIM,ȱ24(1),ȱ18–24.ȱ Brokel,ȱJ.M.,ȱSchwichtenberg,ȱT.J.,ȱWakefield,ȱD.S.,ȱWard,ȱM.M.,ȱShaw,ȱM.G.,ȱ&ȱKramer,ȱJ.M.ȱ(2011).ȱ Evaluatingȱ clinicalȱ decisionȱ supportȱ rulesȱ asȱ anȱ interventionȱ inȱ clinicianȱ workflowsȱ withȱ technolȬ
ogy.ȱComputers,ȱInformatics,ȱNursing,ȱ29(1),ȱ36–42.ȱ Bulechek,ȱG.,ȱButcher,ȱH.,ȱ&ȱDochterman,ȱJ.ȱ(2008).ȱNursingȱInterventionsȱClassificationȱ(NIC)ȱ(5thȱed.).ȱ St.ȱLouis,ȱMO:ȱMosby/Elsevier.ȱ Burri,ȱB.,ȱOdenbreit,ȱM.,ȱSchärer,ȱS.ȱ(2010).ȱElektronischeȱPflegedokumentation:ȱZumȱPapierȱzurückȬ kehrenȱmöchteȱniemand.ȱKrankenpflege,ȱ103(4),ȱ16–18.ȱ Cordova,ȱP.B.,ȱLucero,ȱR.J.,ȱHyun,ȱS.,ȱQuinlan,ȱP.K.,ȱPrice,ȱK.,ȱ&ȱStone,ȱP.W.ȱ(2010).ȱUsingȱtheȱNursingȱ InterventionsȱClassificationȱasȱaȱpotentialȱmeasureȱofȱnurseȱworkload.ȱJournalȱofȱNursingȱCareȱManȬ
agement,ȱ25 (1),ȱ39–45.ȱ


142    Õendusdiagnoosid 2012-2014 Delaney,ȱ C.,ȱ Mehmert,ȱ P.A.,ȱ ȱ Prophet,ȱ C.,ȱ Belinger,ȱ S.R.L.,ȱ GardnerȬHuber,ȱ D.,ȱ &ȱ Ellerbe,ȱ S.ȱ (1992).ȱ Standardizedȱ nursingȱ languageȱ forȱ healthcareȱ informationȱ systems.ȱ Journalȱ ofȱ Medicalȱ Systems,ȱ
16 (4),ȱ145–159.ȱ DepartementȱdesȱInnern.(2003).ȱRichtlinienȱdesȱDepartementsȱdesȱInnern:ȱPflegeȱundȱBetreuungsdokumenȬ tation :ȱSolothurn.ȱDepartementȱdesȱInnernȱKT.ȱ Dougherty,ȱ L.ȱ (2007).ȱ Usingȱ nursingȱ diagnosesȱ inȱ preventionȱ andȱ managementȱ ofȱ chemotherapyȬ inducedȱ alopeciaȱ inȱ theȱ cancerȱ patient.ȱ Internationalȱ Journalȱ ofȱ Nursingȱ Terminologiesȱ andȱ ClassificaȬ
tions,ȱ18 (4),ȱ142–149.ȱ Gordon,ȱM.ȱ(1994).ȱNursingȱdiagnosis:ȱProcessȱandȱapplicationȱ(3rdȱed.).ȱSt.ȱLouis,ȱMO:ȱMosby.ȱ
Gordon,ȱM.,ȱ&ȱBartolomayczik,ȱS.ȱ(2001).ȱPflegediagnosen:ȱTheoretischeȱGrundlagen.ȱMünchen:ȱUrbanȱ&ȱ Fischer.ȱ Hendrix,ȱS.E.ȱ(2009).ȱAnȱexperienceȱwithȱimplementationȱofȱNICȱandȱNOCȱinȱaȱclinicalȱinformationȱ system.ȱComputer,ȱInformatics,ȱNursing,ȱ27(1),ȱ7–11.ȱ Herdman,ȱT.H.ȱ(ed.).ȱ(2012).ȱNANDAȱInternationalȱnursingȱdiagnoses:ȱDefinitionsȱandȱclassification,ȱ2012– 2014 .ȱSingapore:ȱWileyȬBlackwell.ȱ Hinz,ȱM.,ȱDörre,ȱF.,ȱKönig,ȱP.,ȱ&ȱTackenberg,ȱP.ȱ(eds.).ȱ(2003).ȱICNP:ȱInternationaleȱKlassifikationȱfürȱdieȱ Pflegepraxis .ȱBern:ȱHuber.ȱ InternationalȱCouncilȱofȱNurses.ȱ(2010).ȱICNP®ȱDefinition.ȱRetrievedȱfromȱ http://www.icn.ch/pillarsprograms/definitionȬaȬelementsȬofȬicnpr/ȱ.ȱ Johnson,ȱ M.,ȱ Bulechek,ȱ G.,ȱ Butcher,ȱ H.,ȱ McCloskeyȱ Dochtermann,ȱ J.,ȱ Maas,ȱ M.,ȱ Moorhead,ȱ S.,ȱ etȱ al.ȱ (2006).ȱNANDA,ȱNOCȱandȱNICȱlinkages:ȱNursingȱdiagnoses,ȱoutcomesȱandȱinterventions.ȱ(2ndȱed.).ȱSt.ȱ
Louis,ȱMO:ȱMosby.ȱ Just,ȱA.,ȱ(2005).ȱOrdnungssystemeȱzurȱAbbildungȱdesȱPflegeprozessesȱimȱelektronischenȱPatientendossier:ȱEineȱ EmpfehlungȱzuhandenȱdesȱPflegedienstȬKommissionȱdesȱGesundheitsdirektionȱdesȱKantonsȱZürich .ȱZurich.ȱ Keenan,ȱG.,ȱTschannen,ȱD.,ȱ&ȱWesley,ȱM.L.ȱ(2008).ȱStandardizedȱnursingȱterminologiesȱcanȱtransformȱ practice.ȱJona,ȱ38(3),ȱ103–106.ȱ Kurashima,ȱ S.,ȱ Kobayashi,ȱ K.,ȱ Toyabe,ȱ S.,ȱ &ȱ Akazawa,ȱ K.ȱ (2008).ȱ Accuracyȱ andȱ efficiencyȱ ofȱ comȬ puterȬaidedȱnursingȱdiagnosis.ȱInternationalȱJournalȱofȱNursingȱTerminologiesȱandȱClassifications,ȱ19(3),ȱ
95–101.ȱ Lavin,ȱM.A.ȱ(2004).ȱStagesȱofȱdiffusionȱofȱanȱinnovation:ȱNursingȱdiagnosisȱclassification.ȱPaperȱpresentedȱ atȱtheȱNANDA,ȱNICȱ&ȱNOCȱConference,ȱChicago.ȱ Lundberg,ȱC.,ȱWarren,ȱJ.,ȱBrokel,ȱJ.,ȱBulecheck,ȱG.,ȱButler,ȱH.,ȱDochterman,ȱJ.,ȱJohnson,ȱM.,ȱMaas,ȱM.,ȱ Martin,ȱ K.,ȱ Moorhed,ȱ S.,ȱ Spisla,ȱ C.,ȱ Swanson,ȱ E.,ȱ &ȱ GiarrizzoȬWilson,ȱ S.ȱ (2008).ȱ Selectingȱ aȱ stanȬ
dardizedȱterminologyȱforȱtheȱelectronicȱhealthȱrecordȱthatȱrevealsȱtheȱimpactȱofȱnursingȱonȱpatientȱ
care.ȱOnlineȱJournalȱofȱNursingȱInformatics,ȱ12(2).ȱRetrievedȱfromȱhttp://ojni.org/12_2/lundberg.pdfȱ.ȱ Lunney,ȱM.ȱ(2008).ȱCriticalȱneedȱtoȱaddressȱaccuracyȱofȱnurses’ȱdiagnoses.ȱOnlineȱJournalȱofȱIssuesȱinȱ Nursing,ȱ13 (1).ȱ Lunney,ȱ M.,ȱ Delaney,ȱ C.,ȱ Duffy,ȱ M.,ȱ Moorhead,ȱ S.,ȱ Welton,ȱ J.ȱ (2005).ȱ Advocatingȱ forȱ standardizedȱ nursingȱlanguagesȱinȱelectronicȱhealthȱrecords.ȱJournalȱofȱNursingȱAdministration,ȱ35(1),ȱ1–3.ȱ Martin,ȱ K.S.ȱ (2005).ȱ Theȱ Omahaȱ system:ȱ Aȱ keyȱ toȱ practice,ȱ documentation,ȱ andȱ informationȱ management.ȱ Omaha:ȱHealthȱConnectionsȱPress.ȱ Moorhead,ȱS.,ȱJohnson,ȱM.,ȱMaas,ȱM.,ȱ&ȱSwanson,ȱE.ȱ(2008).ȱNursingȱoutcomesȱclassificationȱ(NOC)ȱ(4thȱ ed.).ȱSt.ȱLouis,ȱMO:ȱMosby.ȱ MüllerȬStaub,ȱ M.ȱ (2004).ȱ Pflegeklassifikationenȱ imȱ Vergleich.ȱ PRINTERNET:ȱ Dieȱ wissenschaftlicheȱ FachzeitschriftȱfürȱdieȱPflege,ȱ6/04 ,ȱ359–377.ȱ MüllerȬStaub,ȱM.,ȱNeedham,ȱI.,ȱOdenbreit,ȱM.,ȱLavin,ȱM.A.,ȱ&ȱvanȱAchterberg,ȱT.ȱ(2007a).ȱImprovedȱ qualityȱofȱnursingȱdocumentation:ȱResultsȱofȱaȱnursingȱdiagnoses,ȱinterventionsȱandȱoutcomesȱimȬ
plementationȱstudy.ȱInternationalȱJournalȱofȱNursingȱTerminologiesȱandȱClassifications,ȱ18(1),ȱ5–17.ȱ MüllerȬStaub,ȱM.,ȱLavin,ȱM.A.,ȱNeedham,ȱI.,ȱ&ȱ vanȱ Achterberg,ȱT.ȱ(2007b).ȱMeetingȱtheȱcriteriaȱofȱaȱ nursingȱdiagnosisȱclassification:ȱEvaluationȱofȱICNP®,ȱICF,ȱNANDAȱandȱZEFP.ȱInternationalȱJourȬ
nalȱofȱNursingȱStudies,ȱ44 (5),ȱ702–713.ȱ MüllerȬStaub,ȱ M.,ȱ Lunney,ȱ M.,ȱ Odenbreit,ȱ M.,ȱ Needham,ȱ I.,ȱ Lavin,ȱ M.A.,ȱ vanȱ Achterberg,ȱ T.ȱ (2009).ȱ Developmentȱofȱanȱinstrumentȱtoȱmeasureȱtheȱqualityȱofȱdocumentedȱnursingȱdiagnoses,ȱintervenȬ
tionsȱandȱoutcomes;ȱTheȱQȬDIO.ȱJournalȱofȱClinicalȱNursing,ȱ18(7),ȱ1027–1037.ȱ NANDAȱ International.ȱ (2004).ȱ Workingȱ togetherȱ forȱ qualityȱ nursingȱcare:ȱ Strivingȱ towardȱ harmonization.ȱ PaperȱpresentedȱatȱtheȱNANDA,ȱNICȱ&ȱNOCȱConference,ȱChicago.ȱ NANDAȱ International.ȱ (2009).ȱ Minutesȱ ofȱ theȱ Internationalȱ Thinkȱ Tank.ȱ Retrievedȱ from:ȱ www.nanda.org/Resources.aspxȱ.ȱ


NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine     143  Odenbreit,ȱ M.ȱ (2008).ȱ Electronicallyȱ supportedȱ nursingȱ documentation.ȱ Paperȱ presentedȱ atȱ theȱ NANDAȱ Internationalȱ2008ȱConference:ȱCapturingȱtheȱexpertȱknowledgeȱofȱnursing,ȱMiami.ȱ Odenbreit,ȱ M.ȱ (2010a).ȱ Entwicklungȱ undȱ Implementierungȱ derȱ elektronischenȱ Pflegedokumentationȱ derȱSolothurnerȱSpitälerȱAG:ȱEineȱErfolgsstory.ȱSwissȱMedicalȱInformatics,ȱ69(2),ȱ23–27.ȱ Odenbreit,ȱM.ȱ(2010b).ȱPflegeleistungȱundȱDRG:ȱSichtbarȱdurchȱPflegediagnosen?ȱPaperȱpresentedȱatȱtheȱ DRGȱ undȱ elektronischeȱ Pflegedokumentation:ȱ Risikenȱ undȱ Chancen.ȱ Retrievedȱ fromȱ
http://www.pflegeȬpbs.ch/kongresse/100125/kongress100125.htmlȱ.ȱȱ Olsen,ȱ P.S.ȱ (2001).ȱ Classificatoryȱ reviewȱ ofȱ ICNPȱ preparedȱ forȱ theȱ Danishȱ Nurses’ȱ Organization.ȱ Brussels:ȱ PSOȱSundhedinformatiko.ȱ Reyes,ȱD.ȱ(2010).ȱMyȱfirstȱpatientȱasȱaȱnurseȱpractitioner:ȱAȱmanȱwithȱlowȱliteracy.ȱInternationalȱJournalȱ ofȱNursingȱTerminologiesȱandȱClassifications,ȱ21 (4),ȱ177–181.ȱ Saba,ȱV.ȱ(2007).ȱClinicalȱCareȱClassificationȱ(CCC)ȱsystemȱmanual.ȱNewȱYork:ȱSpringer.ȱ
VanȱAchterberg,ȱT.,ȱHolleman,ȱG.,ȱHeijnenȬKaales,ȱY.,ȱVanȱderȱBrug,ȱY.,ȱRoodbol,ȱG.,ȱStallinga,ȱH.A.,ȱ etȱal.ȱ(2005).ȱUsingȱaȱmultidisciplinaryȱclassificationȱinȱnursing:ȱTheȱInternationalȱClassificationȱofȱ
Functioning,ȱDisabilityȱandȱHealth.ȱJournalȱofȱAdvancedȱNursing,ȱ49(4),ȱ432–441.ȱ VanȱderȱBruggen,ȱH.ȱ(2002).ȱPflegeklassifikationen.ȱBern:ȱHuber.ȱ
Vanȱ Horn,ȱ E.R.,ȱ &ȱ Krautz,ȱ D.D.ȱ (2010).ȱ NNNȱ languageȱ andȱ evidenceȬbasedȱ practiceȱ guidelinesȱ forȱ acuteȱcardiacȱcare:ȱretainingȱtheȱessenceȱofȱnursing.ȱDimensionsȱofȱCriticalȱCareȱNursing,ȱ29(2),ȱ69–72.ȱ Venturini,ȱD.,ȱMatsuda,ȱL.,ȱ&ȱWaidman,ȱA.ȱ(2009).ȱProduçâoȱcientíficaȱBrasileiraȱsobreȱsistematizaçaoȱ daȱassistênciaȱdeȱenfermagem.ȱCiênciaȱCuidadoȱeȱSaúde,ȱ8(4),ȱ707–715.ȱ vonȱKrogh,ȱG.,ȱ&ȱNaden,ȱD.ȱ(2008a).ȱAȱnursingȬspecificȱmodelȱofȱEPRȱdocumentation:ȱOrganizationalȱ andȱprofessionalȱrequirements.ȱJournalȱofȱNursingȱScholarship,ȱ40(1),ȱ68–75.ȱ vonȱKrogh,ȱG.,ȱ&ȱNaden,ȱD.ȱ(2008b).ȱImplementationȱofȱaȱdocumentationȱmodelȱcomprisingȱnursingȱ terminologiesȱ –ȱ theoreticalȱ andȱ methodologicalȱ issues.ȱ Journalȱ ofȱ Nursingȱ Management,ȱ 16(3),ȱ 275–
283.ȱ WorldȱHealthȱOrganization.ȱ(2005).ȱInternationalȱClassificationȱofȱFunctioning,ȱDisabilityȱandȱHealth:ȱ Introduction.ȱRetrievedȱfromȱ
http://www3.who.int/icf//icftemplate.cfm?myurl=introduction.html%20&mytitle=Introductionȱ.ȱ WorldȱHealthȱOrganization.ȱ(2010).ȱInternationalȱClassificationȱofȱFunctioning,ȱDisabilityȱandȱHealthȱ (ICF).ȱRetrievedȱfromȱhttp://www.who.int/classifications(icf/en/ȱ.ȱ


ȱ


III osa  NANDA-I õendusdiagnoosid  2012–2014 ȱ ȱ NANDA ȬIȱõendusdiagnoosideȱtaksonoomiaȱrahvusvahelineȱrakendamine ..147ȱ 1. ȱvaldkond:ȱtervisedendus .......................................................................................149ȱ 2. ȱvaldkond:ȱtoitumine...............................................................................................169ȱ 3. ȱvaldkond:ȱeritamineȱjaȱainevahetus ....................................................................191ȱ 4. ȱvaldkond:ȱaktiivsus/puhkus .................................................................................215ȱ 5. ȱvaldkond:ȱtaju/tunnetus ........................................................................................257ȱ 6. ȱvaldkond:ȱenesetaju................................................................................................277ȱ 7. ȱvaldkond:ȱrollisuhted.............................................................................................293ȱ 8. ȱvaldkond:ȱseksuaalsus ...........................................................................................321ȱ 9. ȱvaldkond:ȱtoimetulek/pingetaluvus ....................................................................333ȱ 10. ȱvaldkond:ȱelupõhimõtted....................................................................................391ȱ 11. ȱvaldkond:ȱturvalisus/kaitse.................................................................................415ȱ 12. ȱvaldkond:ȱmugavustunne....................................................................................471ȱ 13. ȱvaldkond:ȱkasvamine/areng................................................................................481ȱ Aastatel ȱ2009–2014ȱNANDAȱIȱtaksonoomiastȱ eemaldatud ȱõendusdiagnoosidȱ ................................................................................487ȱ ȱ




1. klass: terviseteadlikkus      147 NANDA-I õendusdiagnooside taksonoomia 
rahvusvaheline rakendamine  T.ȱHeatherȱHerdmanȱ Naguȱeelnevatesȱpeatükkidesȱonȱmainitud,ȱasutatiȱNANDAȱInternationalȱalgseltȱ
PõhjaȬAmeerikaȱ organisatsioonina,ȱ seegaȱ onȱ esimesedȱ õendusdiagnoosidȱ väljaȱ
töötanudȱenamastiȱAmeerikaȱÜhendriikideȱjaȱKanadaȱõed.ȱViimaselȱ20ȱaastalȱonȱ
protsessiȱkaasatudȱõdesidȱkoguȱmaailmastȱningȱpraeguseksȱkoondabȱNANDAȬIȱ
liikmeskondȱ ligiȱ 40ȱ riigiȱ esindajaid.ȱ Kõigilȱ kontinentidelȱ kasutatakseȱ NANDAȬIȱ
õendusdiagnooseȱ õppeȬȱ jaȱ uurimistöös,ȱ kliinilisesȱ õendusabisȱ jaȱ infotehnoȬ
loogilistesȱ rakendustes.ȱ Paljudesȱ riikidesȱ arendatakseȱ jaȱ täpsustatakseȱ õendusȬ
diagnooseȱpidevalt.ȱMärkimisväärseȱrahvusvaheliseȱaktiivsuse,ȱpanuseȱjaȱrakenȬ
damiseȱtulemusenaȱlaiendasȱNANDAȱ2002.ȱaastalȱomaȱtegevusulatustȱningȱvõttisȱ
nimetuseksȱ NANDAȱ Internationalȱ (seniseȱ nimetuse,ȱ Northȱ Americanȱ Nursingȱ
DiagnosisȱAssociationiȱkasutamistȱeiȱpeetaȱkorrektseks).ȱȱ NANDAȬIȱ kogemusteȱ levikȱ maailmasȱ eeldabȱ arvestamistȱ erinevustega,ȱ misȱ johtuvadȱõendusabiȱulatusest,ȱõendusabimudeliteȱmitmekesisusest,ȱseadustestȱjaȱ
määrustest,ȱ õdedeȱ kutsepädevusestȱ ningȱ väljaõppest.ȱ 2009.ȱ aastaȱ mõttetalgutel,ȱ
millestȱvõttisȱosaȱ86ȱosalejatȱ16ȱriigist,ȱarutletiȱpõhjalikultȱniiȱeelmainitudȱkuiȱkaȱ
muudelȱteemadel.ȱOnȱriike,ȱkusȱõdedelȱeiȱoleȱvõimalikȱrakendadaȱfüsioloogiliseȱ
iseloomugaȱ õendusdiagnoose,ȱ kunaȱ seeȱ oleksȱ vastuolusȱ nendeȱ kutsepädevuseȱ
ulatusega.ȱ Mõnesȱ riigisȱ kehtivadȱ määrused,ȱ misȱ nõuavad,ȱ etȱ kõikȱ õendusabisȱ
tehtavȱ põhineksȱ tõenditel.ȱ Seetõttuȱ onȱ sealȱ keerukasȱ rakendadaȱ varasemaidȱ
õendusdiagnooseȱja/võiȱnendegaȱseotudȱsekkumisiȱjuhul,ȱkuiȱneilȱpuudubȱtugevȱ
uurimuslikȱalus.ȱKoosȱõendusdiagnoosideȱrakendamiseȱjaȱuurimiseȱrahvusvaheȬ
listeȱ juhtidegaȱ arutletiȱ mõttetalgutelȱ suunisteȱ üle,ȱ misȱ rahuldaksidȱ ülemaailmseȱ
kasutajaskonnaȱvajadusi.ȱ Aruteludeȱ tulemuseksȱ oliȱ üksmeelneȱ otsusȱ säilitadaȱ taksonoomiatȱ kuiȱ teadȬ misteȱterviklikkuȱkogumitȱkõigisȱkeeltes,ȱetȱõdedelȱoleksȱvõimalusȱsaadaȱülevaaȬ
deȱniiȱomaȱriigisȱkuiȱkaȱväljaspoolȱkasutatavatestȱdiagnostilistestȱmõistetest,ȱnenȬ
deȱmõisteteȱüleȱarutledaȱningȱneidȱarvestada.ȱSamutiȱannabȱseeȱvõimaluseȱosaleȬ
daȱ aruteludes,ȱ uurimistöödesȱ ningȱ vaidlustes,ȱ misȱ puudutavadȱ diagnoosideȱ soȬ
bivust.ȱMõttetalguteȱtäielikȱprotokollȱonȱraamatuȱIVȱosas.ȱEnneȱõendusdiagnooȬ
sidegaȱtutvumistȱtulebȱsilmasȱpidadaȱalljärgnevatȱmärkust.ȱ MitteȱkõikȱNANDAȬIȱõendusdiagnoosidȱeiȱoleȱkõigileȱõdedeleȱigapäevatöösȱsobivadȱ–ȱ poleȱsedaȱkunagiȱolnudki.ȱMõnedȱdiagnoosidȱonȱerialaspetsiifilisedȱegaȱpruugiȱsobidaȱkaȬ
sutamiseksȱ kõigileȱ kliinilisteleȱ õdedele.ȱ Taksonoomiasȱ onȱ kaȱ selliseidȱ diagnoose,ȱ misȱ eiȱ
pruugiȱvastataȱteatudȱgeograafiliseȱpiirkonnaȱõendusabiȱstandarditele.ȱ Neidȱ õendusdiagnoose,ȱ misȱ konkreetseȱ geograafiliseȱ piirkonnaȱ õendusabiȱ stanȬ
darditeleȱ eiȱ vasta,ȱ eiȱ tohiksȱ sealȱ piirkonnasȱ kasutada.ȱ Siiskiȱ peaksidȱ needȱ diagȬ
noosidȱjäämaȱtaksonoomiasse,ȱkuivõrdȱseeȱsisaldabȱõdedeȱkliinilisiȱotsuseidȱkoguȱ


148 Õendusdiagnoosid 2012-2014 maailmas,ȱmitteȱainultȱteatavasȱgeograafilisesȱpiirkonnas.ȱÕdedelȱtulebȱollaȱteadȬ
likȱ ningȱ järgidaȱ nõudeid,ȱkutsepädevuseȱ piire,ȱ seadusiȱ jaȱ määrusi,ȱ milleȱ raamesȱ
neilȱ onȱ õigusȱ praktiseerida.ȱ Samasȱ onȱ neilȱ olulineȱ teadaȱ õendusabiȱ valdkondiȱ
maailmaȱ eriȱ paigus,ȱ kunaȱ teadmineȱ ärgitabȱ arutlemaȱ jaȱ avardamaȱ ajaȱ jooksulȱ
õendusabiȱrahvusvahelisiȱpiire.ȱJaȱvastupidi,ȱneilȱõdedelȱvõibȱollaȱtõendeid,ȱmilȬ
legaȱpõhjendadaȱmõneȱõendusdiagnoosiȱeemaldamistȱtaksonoomiast,ȱningȱmidaȱ
eiȱjuhtuks,ȱkuiȱneidȱdiagnooseȱeiȱtõlgitaks.ȱ Seegaȱ peavadȱ õedȱ väljaȱ selgitamaȱ diagnoosid,ȱ misȱ sobivadȱ nendeȱ tegevusȬ valdkonna,ȱ kutsepädevuseȱ jaȱ õigusaktidega.ȱ Õendusõppejõud,ȱ kliinilisedȱ eksȬ
perdidȱjaȱõendusjuhidȱonȱoluliselȱpositsioonil,ȱtagamaksȱõdedeȱteadlikkusȱsellest,ȱ
millisedȱ õendusdiagnoosidȱ eiȱ oleȱ rakendatavadȱ konkreetseȱ geograafiliseȱ piirȬ
konnaȱ õendusabis.ȱ Paljudȱ õpikudȱ eriȱ keeltesȱ sisaldavadȱ terviklikkuȱ NANDAȬIȱ
taksonoomiatȱningȱriigitiȱerinevȱüksikuteȱdiagnoosideȱväljajätmineȱtekitaksȱkindȬ
lastiȱ suureȱ segaduseȱ rahvusvaheliselȱ tasandil.ȱ Taksonoomiaȱ avaldamineȱ eiȱ täȬ
hendaȱtingimataȱseda,ȱetȱigaȱõdeȱpeaksȱkasutamaȱkõikiȱdiagnoose,ȱsamutiȱeiȱannaȱ
seeȱ põhjustȱ osutadaȱ õendusabiȱ väljaspoolȱ tegevusloaȱ ulatustȱ võiȱ tegevusiȱ reguȬ
leerivaidȱmäärusi.ȱ


1. klass: terviseteadlikkus      149 1. valdkond  Tervisedendus 1.ȱklass:ȱterviseteadlikkus .................................................................................151ȱ Väheneȱmeelelahutuslikȱtegevusȱ(00097)................................................................151ȱ
Istuvȱeluviisȱ(00168) ....................................................................................................152ȱ 2.ȱklass:ȱtervisejuhtimine...................................................................................153ȱ Elanikkonnaȱpuudulikȱtervisȱ(00215)........................................................................153ȱ
Riskialdisȱtervisekäitumineȱ(00188) .........................................................................155ȱ
Ebatõhusȱtervisehooldusȱ(00099) ..............................................................................157ȱ
Valmisolekȱtõhusamaksȱimmuunsuseksȱ(00186)....................................................158ȱ
Ebatõhusȱkaitseȱ(00043) ..............................................................................................160ȱ
Ebatõhusȱiseseisevȱtervisejuhtimineȱ(00078)..........................................................161ȱ
Valmisolekȱtõhusamaksȱiseseisvaksȱtervisejuhtimiseksȱ(00162).........................164ȱ
Ebatõhusȱravirežiimiȱjärgimineȱperekonnasȱ(00080) .............................................167ȱ


ȱ


1. klass: terviseteadlikkus      151 Vähene meelelahutuslik tegevus (00097)
(1980)  1. valdkond: tervisedendus 
1. klass: terviseteadlikkus  Definitsioon Puhkusest või vabaajategevustest saadava ergutuse (või huvi või kaasatuse) 
vähesus. Määravad tunnused  ƒ Kaebabȱigavustȱ(ntȱsoovib,ȱetȱoleksȱ midagiȱteha,ȱlugeda)ȱ ƒ TavapärasteȱhobidegaȱeiȱsaaȱolemasȬ olevasȱkeskkonnasȱtegeldaȱ Seonduvad tegurid  ƒ MeelelahutuseȱvähesusȱümbrusȬ konnasȱȱ


152 1. valdkond: tervisedendus Istuv eluviis (00168)
(2004, LOE 2.1)  1. valdkond: tervisedendus 
1. klass: terviseteadlikkus  Definitsioon Inimese kirjeldatud harjumuspärane elulaad, mida iseloomustab vähene keha-
line aktiivsus.   Määravad tunnused  ƒ Valibȱpäevakava,ȱkusȱpuudubȱkehaȬ lineȱtegevusȱ ƒ Ilmutabȱhalbaȱfüüsilistȱvormiȱȱ ƒ VäidabȱendȱeelistavatȱväheseȱkehaȬ liseȱaktiivsusegaȱtegevusiȱ Seonduvad tegurid  ƒ VähesedȱteadmisedȱkehaliseȱtegeȬ vuseȱkasulikkusestȱterviseleȱ ƒ Huvipuudusȱ ƒ Motivatsioonipuudusȱ ƒ Ressursipuudusȱ(ntȱaeg,ȱraha,ȱsõpȬ ruskond,ȱvahendid)ȱȱ ƒ VäheneȱtreenitusȱkehalisteȱtegevusȬ teȱsooritamiseksȱ Viited Blair,ȱS.,ȱ&ȱPanffenbarguer,ȱR.ȱ(1989).ȱPhysicalȱfitnessȱandȱallȬcauseȱmortality.ȱJournalȱofȱtheȱAmericanȱ MedicalȱAssociation ,ȱ262,ȱ2395–2401.ȱ Campbell,ȱK.,ȱWaters,ȱE.,ȱO’Meara,ȱS.,ȱKelly,ȱS.,ȱ&ȱSummerbell,ȱC.ȱ(2003).ȱInterventionsȱforȱpreventingȱ obesityȱinȱchildren.ȱCochraneȱDatabaseȱofȱSystematicȱReviews,ȱ(2).ȱ DelȱPinoȱ Casado,ȱR.,ȱ&ȱUgaldeȱApalategui,ȱM.ȱ (1999).ȱLíneasȱdeȱinvestigatsiónenȱdiagnsóticoȱenferȬ mero.ȱEnfermeríaȱClínica,ȱ9(3),ȱ115–120.ȱ GuiraoȬGoris,ȱJ.A.,ȱMoreno,ȱP.,ȱ&ȱMartínezȬDel,ȱP.ȱ(2000).ȱValidaciónȱdelȱcontenidoȱdiagnósticoȱdeȱlaȱ etiquetaȱdiagnósticaȱenfermeraȱ“sedentarismo”.ȱEnfermeríaȱClínica,ȱ4(11),ȱ135–140.ȱ LizánȱTudela,ȱL.,ȱ&ȱReigȱFerrer,ȱA.ȱ(1999).ȱAdaptaciónȱtransculturalȱdeȱunaȱmedidaȱdeȱlaȱcalidadȱdeȱ vidaȱ relicionadaȱ conȱ laȱ salud:ȱ Laȱ versiónȱ españolaȱ deȱ lasȱ viñetasȱ COOP/WONCA.ȱ Atenciónȱ PriȬ
maria ,ȱ23(2),ȱ75–83.ȱ Montgomery,ȱP.,ȱ&ȱDennis,ȱJ.ȱ(2003).ȱPhysicalȱexerciseȱforȱsleepȱproblemsȱinȱadultȱagedȱ60+.ȱCochraneȱ DatabaseȱofȱSystematicȱReviews ,ȱ(2).ȱ U.S.ȱDepartmentȱofȱHealthȱandȱHumanȱServices.ȱ(1996).ȱPhysicalȱactivityȱandȱhealth:ȱAȱreportȱofȱtheȱSurȬ geanȱGeneral .ȱAtlantaȱGA:ȱUSȱDepartmentȱofȱHealthȱandȱHumanȱSerivices,ȱCentersȱforȱDiseaseȱConȬ trolȱandȱPrevention,ȱNationalȱCenterȱforȱChronicȱDiseaseȱPreventionȱandȱHealthȱPromotion.ȱ VázquezȱAltuna,ȱJ.ȱ(1994).ȱEvaluaciónȱdeȱlaȱefectividadȱdeȱunȱprogramaȱdeȱejercicioȱfísicoȱenȱlaȱdisȬ minuciónȱdelȱpesoȱgraso.ȱAtenciónȱPrimaria,ȱ14ȱ(4),ȱ711–716.ȱ


2. klass: tervisejuhtimine      153 Elanikkonna puudulik tervis (00215)
(2010, LOE 2.1)  1. valdkond: tervisedendus 
2. klass: tervisejuhtimine  Definitsioon Elanikkonnarühma poolt kogetav ühe või enama terviseprobleemi või -teguri 
olemasolu, mis halvendab tervist või suurendab terviseprobleemide riski.  Määravad tunnused ƒ Hospitaliseerimisegaȱseotudȱriskid,ȱ midaȱelanikkonnarühmadȱvõiȱelaȬ
nikkondȱkogevadȱȱ ƒ Füsioloogiliseȱseisundigaȱseotudȱ riskid,ȱmidaȱelanikkonnarühmadȱ
võiȱelanikkondȱkogevadȱ ƒ Psühholoogiliseȱseisundigaȱseotudȱ riskid,ȱmidaȱelanikkonnarühmadȱ
võiȱelanikkondȱkogevadȱ ƒ Terviseprobleemid,ȱmidaȱelanikȬ konnarühmadȱvõiȱelanikkondȱkoȬ
gevadȱ ƒ Tervistȱparendavadȱprogrammidȱeiȱ oleȱelanikkonnarühmaleȱvõiȱelanikȬ
konnaleȱkättesaadavadȱ ƒ Ühtȱvõiȱenamatȱterviseprobleemiȱ ennetavadȱprogrammidȱeiȱoleȱelanikȬ
konnarühmaleȱvõiȱelanikkonnaleȱ
kättesaadavadȱ ƒ Ühtȱvõiȱenamatȱterviesprobleemiȱ vähendavadȱprogrammidȱeiȱoleȱ
elanikkonnarühmaleȱvõiȱelanikȬ
konnaleȱkättesaadavadȱ ƒ Ühtȱvõiȱenamatȱterviseprobleemiȱ kõrvaldavadȱprogrammidȱeiȱoleȱ
elanikkonnarühmaleȱvõiȱelanikȬ
konnaleȱkättesaadavadȱ Seonduvad tegurid  ƒ PuudubȱjuurdepääsȱtervishoiuteeȬ nusteȱpakkujateleȱ ƒ PuuduvadȱelanikkonnaȱterviseȱeksȬ perdidȱ ƒ Piiratudȱressursidȱ ƒ Programmiȱpuudulikȱeelarveȱ ƒ ElanikkonnaȱväheneȱtoetusȱprogȬ rammileȱ ƒ TarbijateȱväheneȱrahuloluȱprogȬ rammigaȱ ƒ Programmiȱpuudulikȱhindamiskavaȱ ƒ ProgrammiȱmadaladȱtulemusnäitaȬ jadȱ ƒ ProgrammȱonȱsuunatudȱterviseȬ probleemideleȱvaidȱosaliseltȱ Viited Edmundson,ȱS.,ȱStuenkel,ȱD.L.,ȱ&ȱConnolly,ȱP.M.ȱ(2005).ȱUpsettingȱtheȱappleȱcart:ȱAȱcommunityȱantiȬ coagulationȱclinicȱsurveyȱofȱlifeȱeventȱfactorsȱthatȱundermineȱsafeȱtherapy.ȱJournalȱofȱVascularȱNursȬ
ing,ȱ23 (3),ȱ105–11.ȱ


154 1. valdkond: tervisedendus Francis,ȱE.,ȱHughes,ȱP.,ȱ&ȱSchinka,ȱJ.ȱ(1999).ȱImprovingȱcostȬeffectivenessȱinȱaȱsubstanceȱabuseȱtreatȬ mentȱprogram.ȱPsychiatricȱServices,ȱ50(5),ȱ633–635.ȱ Goetzel,ȱR.Z.,ȱOzminkowski,ȱR.J.,ȱBruno,ȱJ.A.,ȱRutter,ȱK.R.,ȱIsaac,ȱF.,ȱ&ȱWang,ȱS.ȱ(2002).ȱTheȱlongȬtermȱ impactȱofȱJohnsonȱ&ȱJohnson’sȱHealthȱ&ȱWellnessȱProgramȱonȱemployeeȱhealthȱrisks.ȱJournalȱofȱOcȬ
cupationalȱandȱEnvironmentalȱMedicine,ȱ44 (5),ȱ417–424.ȱ Hawkins,ȱ J.D.,ȱ Catalano,ȱ R.F.,ȱ &ȱ Arthur,ȱ M.W.ȱ (2002).ȱ Promotingȱ scienceȬbasedȱ preventionȱ inȱ comȬ munities.ȱAddictiveȱBehaviors,ȱ27(6),ȱ951–976.ȱ Keller,ȱ L.O.,ȱ Schaffer,ȱ M.A.,ȱ LiaȬHoagberg,ȱ B.,ȱ &ȱ Strohschein,ȱ S.ȱ (2002).ȱ Assessment,ȱ programȱ planȬ ningȱandȱevaluationȱinȱpopulationȬbasedȱpublicȱhealthȱpractice.ȱJournalȱofȱPublicȱHealthȱManagementȱ
andȱPractice,ȱ8 (5),ȱ30–43.ȱ McGinnis,ȱJ.M.,ȱWilliamsȬRusso,ȱP.,ȱ&ȱKnickman,ȱJ.R.ȱ(2002).ȱTheȱCaseȱforȱMoreȱActiveȱPolicyȱAttenȬ tionȱtoȱPromotion.ȱHealthȱAffairs,ȱ21(2),ȱ78–93.ȱ Pegus,ȱ C.,ȱ Bazzarre,ȱ T.L.,ȱ Brown,ȱ J.S.,ȱ &ȱ Menzin,ȱ J.ȱ (2002).ȱ Effectȱ ofȱ theȱ Heartȱ atȱ Workȱ programȱ onȱ awarenessȱ ofȱ risksȱ factors,ȱ selfȬefficacy,ȱ andȱ healthȱ behaviors.ȱ Journalȱ ofȱ Occupationalȱ andȱ EnvironȬ
mentalȱMedicine,ȱ44 (3),ȱ228–236.ȱ Porter,ȱ H.B.,ȱ Avery,ȱ S.,ȱ Edmond,ȱ L.,ȱ Straw,ȱ R.,ȱ &ȱ Young,ȱ J.ȱ (2002).ȱ Programȱ evaluationȱ inȱ pediatricȱ education.ȱJournalȱforȱNursesȱinȱStaffȱDevelopment,ȱ18(5),ȱ258–266.ȱ Rome,ȱ S.ȱ (2002).ȱ Developingȱ ofȱ aȱ fallȬpreventionȱ programȱ forȱ patients.ȱ Americanȱ Journalȱ ofȱ Nursing,ȱ 102 (6),ȱ24A,ȱ24C–D.ȱ Swallow,ȱ A.D.,ȱ &ȱ Dykes,ȱ P.C.ȱ (2004).ȱ Tobaccoȱ Cessationȱ atȱ Greenwichȱ Hospital.ȱ Americanȱ Journalȱ ofȱ Nursing,ȱ104 (12),ȱ61–62.ȱ Woodward,ȱ D.ȱ (2005).ȱ Developingȱ aȱ painȱ managementȱ programȱ throughȱ continuousȱ improvementȱ strategies.ȱJournalȱofȱNursingȱCareȱQuality,ȱ20(3),ȱ261–267.ȱ


2. klass: tervisejuhtimine      155 Riskialdis tervisekäitumine (00188)
(1986, 1998, 2006, 2008, LOE 2.1)  1. valdkond: tervisedendus 
2. klass: tervisejuhtimine  Definitsioon Vähenenud võime muuta eluviisi või käitumist terviseseisundi parendamiseks.  Määravad tunnused  ƒ Ilmutabȱvastuseisuȱterviseseisundiȱ muutmiseleȱ ƒ Suutmatusȱsaavutadaȱoptimaalsetȱ kontrolliȱȱ ƒ Suutmatusȱrakendadaȱabinõusidȱ terviseprobleemideȱvältimiseksȱȱ ƒ TeebȱvõimalikultȱväheȱterviseseiȬ sundiȱmuutmiseksȱ Seonduvad tegurid  ƒ Alkoholiȱliigtarbimineȱ ƒ Väheneȱarusaamȱȱ ƒ Väheneȱsotsiaalneȱtoetusȱ ƒ Väheneȱenesesundimineȱ ƒ Madalȱsotsiaalmajanduslikȱseisundȱ ƒ Mituȱsamaaegsetȱstressoritȱ ƒ Negatiivneȱsuhtumineȱtervishoiduȱ ƒ Suitsetamineȱ Viited Alder,ȱJ.,ȱ&ȱBitzer,ȱJ.ȱ(2003).ȱRetrospectiveȱevaluationȱofȱtheȱtreatmentȱforȱbreastȱcancer:ȱHowȱdoesȱtheȱ patient’sȱ personalȱ experienceȱ ofȱ theȱ treatmentȱ affectȱ laterȱ adjustmentȱ toȱ theȱ illness?ȱ Archivesȱ ofȱ
Women’sȱMentalȱHealth,ȱ6(2) ,ȱ91–97.ȱ AmericanȱMedicalȱAssociationȱ(2001).ȱExecutiveȱsummaryȱofȱtheȱthirdȱreportȱofȱtheȱNationalȱCholesȬ terolȱEducationȱProgramȱ(NCEP)ȱexpertȱpanelȱonȱdetection,ȱevaluationȱandȱtreatmentȱofȱhighȱbloodȱ
cholesterolȱinȱadultsȱ(AdultȱTreatmentȱPanelȱIII).ȱJournalȱofȱtheȱAmericanȱMedicalȱAssociation,ȱ285(19),ȱ
2486–2497.ȱ Bandura,ȱA.ȱ(1982).ȱSelfȱefficacyȱmechanismȱinȱhumanȱagency.ȱAmericanȱpsychologistȱ37:ȱ122–7.ȱ
Bornstein,ȱ J.ȱ &ȱ BahatȬSterensus,ȱ H.ȱ (2004).ȱ Predictiveȱ factorsȱ forȱ noncomplianceȱ withȱ followȬupȱ amongȱwomenȱtreatedȱforȱcervicalȱintraepithelialȱneoplasia.ȱGynecologicȱandȱObstetricȱInvestigation,ȱ
58 (9),ȱ202–206.ȱ DiMatteo,ȱR.M.,ȱLepper,ȱH.S.,ȱ&ȱCroghan,ȱT.W.ȱ(2000).ȱDepressionȱisȱaȱriskȱfactorȱforȱnonȬcomplianceȱ withȱmedicalȱtreatment.ȱArchivesȱofȱInternalȱMedicine,ȱ160(14),ȱ2101–2107.ȱ Jager,ȱ B.,ȱ Liedte,ȱ R.,ȱ Laprecht,ȱ F.,ȱ &ȱ Rreyberger,ȱ H.ȱ (2004).ȱ Socialȱ andȱ healthȱ adjustmentȱ ofȱ bulimicȱ womenȱ7–9ȱyearsȱfollowingȱtherapy.ȱActaȱPsychiatricaȱScandinavia,ȱ110(2),ȱ138–145.ȱ Kiefe,ȱ C.L.,ȱ Heudebert,ȱ G.,ȱ Box,ȱ J.B.,ȱ Farmer,ȱ R.M.,ȱ Michael,ȱ M.,ȱ &ȱ Clancy,ȱ C.M.ȱ (1999).ȱ Complianceȱ withȱ postȬhospitalizationȱ followȬupȱ visits:ȱ rationingȱ byȱ inconvenience?ȱ Ethnicityȱ &ȱ Disease,ȱ 9(3),ȱ
387–395.ȱ Koeningsberg,ȱ M.,ȱ Barlett,ȱ D.,ȱ &ȱ Carmer,ȱ J.S.ȱ (2004).ȱ Facilitatingȱ treatmentȱ adherenceȱ withȱ lifestyleȱ changesȱinȱdiabetes.ȱAmericanȱFamilyȱPhysician,ȱ69(2),ȱ309–316,ȱ319–320,ȱ323–334.ȱ Lifshitz,ȱH.,ȱ&ȱGlaubman,ȱR.ȱ(2004).ȱCaringȱforȱtheȱpeopleȱwithȱdisabilitiesȱinȱtheȱHarediȱcommunity:ȱ Adjustmentȱmechanismȱinȱaction.ȱDisabilityȱandȱSociety,ȱ19(5),ȱ469–486.ȱ Medline.ȱ Medlineȱ plusȱ medicalȱ encyclopedia.ȱ Retrievedȱ fromȱ http://www/nlm.nih.gov/medlineȬ plus/ency/aricle/000932.htmȱ.ȱ


156 1. valdkond: tervisedendus MerriamȬWebsterȱ(1993).ȱWebster’sȱthirdȱnewȱinternationalȱdictionary,ȱunabridged.ȱSpringfield,ȱMA:ȱMerȬ riamȱWebster.ȱ Nationalȱ Heart,ȱ Lungȱ andȱ Bloodȱ Institute.ȱ Howȱ youȱ canȱ lowerȱ yourȱ cholesterolȱ level?ȱ Retrievedȱ fromȱ www.nhlbi.nih.gov/chd/lifestyles.htmȱ.ȱ Nationalȱ Heart,ȱ Lungȱ andȱ Bloodȱ Instituteȱ (2003).ȱ Seventhȱ reportȱ ofȱ theȱ Jointȱ Nationalȱ Committeeȱ ofȱ theȱ Prevention,ȱ Detection,ȱ Evaluationȱ andȱ Treatmentȱ ofȱ Highȱ Bloodȱ Pressureȱ (JNCȱ 7) .ȱ Retrievedȱ fromȱ www.nhlbi.nih.gov/guidelines/hypertension/jnc7full.htmȱ.ȱ NationalȱKidneyȱFoundation/KidneyȱDiseaseȱOutcomesȱInstituteȱ Guidelinesȱ(2002).ȱK/DOQIȱClinicalȱ practiceȱguidelinesȱforȱchronicȱkidneyȱdisease:ȱEvaluation,ȱclassificationȱandȱstratification.ȱ Retrievedȱfromȱ www.kidney.org/professionals/kdoqi/p4_class_g2.htmȱ.ȱ Newsom,ȱJ.T.,ȱKaplan,ȱM.S.,ȱHuguet,ȱN.,ȱ&ȱMcfarland,ȱB.H.ȱ(2004).ȱHealthȱbehaviorsȱinȱaȱrepresentaȬ tiveȱsampleȱofȱolderȱCanadians:ȱPrevalences,ȱreportedȱchange,ȱmotivationȱtoȱchange,ȱandȱperceivedȱ
barriers.ȱTheȱGerontologistȱ44(2),ȱ193–205.ȱ Nosè,ȱM..,ȱ&ȱBarbui,ȱC.ȱ(2003).ȱEfficaciaȱdelleȱstrategieȱperȱmigliorareȱl’aderenzaȱaiȱtrattamentiȱnelleȱ psicosi:ȱ Revisioneȱ sistematica.ȱ [Systematicȱ reviewȱ ofȱ clinicalȱ interventionsȱ forȱ reducingȱ treatmentȱ
nonȱadherenceȱinȱpsychosis].ȱEpidemiologiaȱeȱPsihiatriaȱSociale,ȱ12(4),ȱ272–286.ȱ Pinto,ȱM.B.,ȱMaruyama,ȱN.C.,ȱClark,ȱM.M.,ȱCruess,ȱD.G.,ȱPark,ȱE.,ȱ&ȱRoberts,ȱM.ȱ(2002).ȱMotivationȱtoȱ modifyȱ lifestyleȱ riskȱ behaviorsȱ inȱ womenȱ treatedȱ forȱ breastȱ cancer.ȱ Mayoȱ Foundationȱ forȱ Medicalȱ
EducationȱandȱResearch,ȱ77 (2),ȱ122–129.ȱ Prelow,ȱ H.M.,ȱ DanoffȬBurg,ȱ S.,ȱ Swenson,ȱ R.R.,ȱ &ȱ Pulgiano,ȱ D.ȱ (2004).ȱ Theȱ impactȱ ofȱ ecologicalȱ riskȱ andȱperceivedȱdiscriminationȱonȱtheȱpsychologicalȱadjustmentȱofȱAfricanȱAmericanȱandȱEuropeanȱ
youth.ȱJournalȱofȱCommunityȱPsychology,ȱ32(4),ȱ375–389.ȱ Psyweb.ȱAdjustmentȱdisorders.ȱRetrievedȱfromȱhttp://ȱwww.psyweb.com/Mdisord/adjd.htmlȱ.ȱ
Shemesh,ȱE.ȱ(2004).ȱNonȬadherenceȱtoȱmedicationsȱfollowingȱpediatricȱliverȱtransplantation.ȱPediatricȱ Transplantation,ȱ8 (6),ȱ600–605.ȱ Uphold,ȱ C.R.,ȱ &ȱ Graham,ȱ M.R.ȱ (2003)ȱ Clinicalȱ guidelinesȱ inȱ familyȱ practiceȱ (4thȱ ed.).ȱ Gainesville,ȱ FL:ȱ BarmarraeȱBooks.ȱ


2. klass: tervisejuhtimine      157 Ebatõhus tervisehooldus (00099)
(1982) 1. valdkond: tervisedendus 
2. klass: tervisejuhtimine   Definitsioon Suutmatus terviseprobleeme tuvastada, nendega toime tulla ja/või abi otsida 
selleks, et tervist säilitada.  Määravad tunnused  ƒ IlmnebȱkohanematusȱkeskkonnaȬ muutustegaȱ ƒ PuuduvadȱpõhiteadmisedȱtervisliȬ kustȱeluviisistȱȱ ƒ Anamneesisȱpuudulikȱterviseleȱ suunatudȱkäitumineȱȱ ƒ SuutmatusȱvõttaȱvastutustȱtervisliȬ kuȱeluviisiȱjärgimiseȱeestȱ ƒ Isiklikeȱtugisüsteemideȱnõrgenemineȱ ƒ PuudubȱhuviȱparendadaȱtervisekäiȬ tumistȱȱ Seonduvad tegurid   ƒ Tunnetushäireȱ ƒ Raskendatudȱleinȱ ƒ Puudulikȱsuhtlemisoskusȱ ƒ Peenmotoorseȱvõimekuseȱlangusȱȱ ƒ Üldmotoorseȱvõimekuseȱlangusȱ ƒ SuutmatusȱtehaȱasjakohaseidȱotsuȬ seidȱ ƒ Perekonnaȱebatõhusȱtoimetulekȱ ƒ Isiklikȱebatõhusȱtoimetulekȱ ƒ Ebapiisavadȱressursidȱ(ntȱvahendid,ȱ raha)ȱ ƒ PeenmotoorseȱvõimekuseȱpuuduȬ mineȱ ƒ ÜldmotoorseȱvõimekuseȱpuudumiȬ neȱ ƒ Tajuhäireȱ ƒ Vaimneȱpingeseisundȱ ƒ Saavutamataȱarengueesmärgidȱȱ


158 1. valdkond: tervisedendus Valmisolek tõhusamaks immuunsuseks (00186)*
(2006, LOE 2.1)   1. valdkond: tervisedendus 
2. klass: tervisejuhtimine   Definitsioon Üksikisiku, perekonna või elanikkonna infektsioonhaiguste vältimiseks välja töö-
tatud ning paikkondlike, riiklike ja/või rahvusvaheliste standarditega kooskõlas-
tatud immuniseerimiskava järgimine, mis on piisav ja mida saab edendada.   Määravad tunnused ƒ Soovibȱvältidaȱinfektsioonhaigusiȱȱ ƒ Soovibȱväljaȱselgitadaȱprobleeme,ȱ midaȱvaktsineerimineȱvõibȱpõhjusȬ
tadaȱ ƒ SoovibȱenamȱinfotȱvaktsineerimisȬ teenuseȱpakkujateȱkohtaȱ ƒ Soovibȱomaȱimmuunsustȱtugevdadaȱ ƒ SoovibȱavardadaȱomaȱteadmisiȱimȬ muniseerimiseȱstandarditestȱ ƒ SoovibȱvaktsineerimistȱkorrektseȬ maltȱdokumenteeridaȱ Viited Bundt,ȱT.S.,ȱ&ȱHu,ȱH.M.ȱ(2004).ȱNationalȱexaminationȱofȱcomplianceȱpredictorsȱandȱtheȱimmunizationȱ statusȱofȱchildren:ȱPrecursorȱtoȱaȱdevelopmentalȱmodelȱforȱhealthȱsystems.ȱMilitaryȱMedicine,ȱ169,ȱ
740–745.*ȱ CentersȱforȱDiseaseȱControl.ȱ(1997).ȱRecommendedȱchildhoodȱimmunizationȱschedule.ȱUnitedȱStatesȱ 1997.ȱMortalityȱandȱMorbidityȱWeeklyȱReport,ȱ46(2),ȱ35–40.ȱ Centersȱ forȱ Diseaseȱ Control.ȱ (2002).ȱ Recommendedȱ adultȱ immunizationȱ schedule:ȱ Unitedȱ States,ȱ 2002Ȭ2003.ȱMortalityȱandȱMorbidityȱWeeklyȱReport,ȱ51(18),ȱ904–908.ȱ Das,ȱJ.,ȱ&ȱDas,ȱS.ȱ(2003).ȱTrust,ȱlearningȱandȱvaccination:ȱAȱcaseȱstudyȱofȱaȱNorthȱIndianȱvillage.ȱSocialȱ Scienceȱ&ȱMedicine,ȱ57 (1),ȱ97–112.ȱ Davis,ȱ T.C.,ȱ Frederickson,ȱ D.D.,ȱ Kennen,ȱ E.M.,ȱ Arnold,ȱ C.,ȱ Shoup,ȱ E.,ȱ Sugar,ȱ M.,ȱ Humiston,ȱ S.G.,ȱ &ȱ Bocchini,ȱJ.A.ȱ(2004).ȱChildhoodȱvaccineȱrisk/benefitȱcommunicationȱamongȱpublicȱhealthȱclinics:ȱAȱ
timeȱmotionȱstudy.ȱPublicȱHealthȱNursing,ȱ21(2),ȱ228–236.ȱ Hull,ȱS.,ȱHagdrup,ȱN.,ȱHart,ȱB.,ȱGriffiths,ȱC.,ȱ&ȱHennessy,ȱE.ȱ(2002).ȱBoostingȱuptakeȱofȱinfluenzaȱimȬ munization:ȱ Aȱ randomisedȱ controlledȱ trialȱ ofȱ telephoneȱ appointingȱ inȱ generalȱ practice.ȱ Britishȱ
JournalȱofȱGeneralȱPractice,ȱ52 (482),ȱ712–716.ȱ Lambert,ȱ J.ȱ (1995).ȱ Everyȱ childȱ byȱ two.ȱ Aȱ programȱ ofȱ theȱ Americanȱ Nursesȱ Foundation.ȱ Americanȱ Nurse,ȱ27 (8),ȱ12.ȱ Lopreiato,ȱJ.O.,ȱ&ȱOttolini,ȱM.C.ȱ(1996).ȱAssessmentȱofȱimmunizationȱcomplianceȱamongȱchildrenȱinȱ theȱDepartmentȱofȱDefenseȱhealthȱcareȱsystem.ȱPediatrics,ȱ97(3),ȱ308–311.ȱ McMurray,ȱR.,ȱCheater,ȱF.M.,ȱWeighall,ȱA.,ȱNelson,ȱC.,ȱSchweiger,ȱM.,ȱ&ȱMukherjee,ȱS.ȱ(2004).ȱManagȬ ingȱ controversyȱ throughȱ consultation:ȱ Aȱ qualitativeȱ studyȱ ofȱ communicationȱ andȱ trustȱ aroundȱ
MMRȱvaccinationȱdecisions.ȱBritishȱJournalȱofȱGeneralȱPractice,ȱ54(504),ȱ520–525.ȱ Mell,ȱ L.K.,ȱ Orgen,ȱ D.S.,ȱ Davis,ȱ R.L.,ȱ Mullooly,ȱ J.P.,ȱ Black,ȱ S.B.,ȱ Shienfield,ȱ etȱ al.;ȱ Centersȱ forȱ Diseaseȱ ControlȱandȱPreventionȱVaccineȱSafetyȱDatalinkȱProject.ȱ(2005).ȱComplianceȱwithȱnationalȱimmuniȬ
zationȱguidelinesȱforȱchildrenȱyoungerȱthanȱ2ȱyears,ȱ1996–1999.ȱPediatrics,ȱ115(2),ȱ461–467.ȱ * ȱDiagnoosȱkõrvaldatakseȱjärgmisestȱväljaandest,ȱkunaȱdiagnostilineȱmõisteȱsisaldubȱdiagnoosisȱ „Valmisolekȱtõhusamaksȱiseseisvaksȱtervisejuhtimiseks”ȱ(00162).ȱ


2. klass: tervisejuhtimine      159 Scarborough,ȱM.L.,ȱ&ȱLandis,ȱS.E.ȱ(1997).ȱAȱpilotȱstudyȱforȱtheȱdevelopmentȱofȱaȱhospitalȬbasedȱimȬ munizationȱprogram.ȱClinicalȱNurseȱSpecialist,ȱ11(2),ȱ70–75.ȱ Shui,ȱ I.,ȱ Kennedy,ȱ A.,ȱ Wooten,ȱ K.,ȱ Schwartz,ȱ B.,ȱ &ȱ Gust,ȱ D.ȱ (2005).ȱ Factorsȱ influencingȱ African– Americanȱ mothers’ȱ concernsȱ aboutȱ immunizationȱ safety:ȱ Aȱ summaryȱ ofȱ focusȱ groupȱ findings.ȱ
JournalȱofȱtheȱNationalȱMedicalȱAssociation,ȱ97 (5),ȱ657–666.ȱ Taylor,ȱJ.A.,ȱDarden,ȱP.M.,ȱSlora,ȱE.,ȱHasemeier,ȱC.M.,ȱAsmussen,ȱL.,ȱ&ȱWasserman,ȱR.ȱ(1997).ȱTheȱinȬ fluenceȱofȱproviderȱbehavior,ȱparentalȱcharacteristics,ȱandȱaȱpublicȱpolicyȱinitiativeȱonȱtheȱimmuniȬ
zationȱstatusȱofȱchildrenȱfollowedȱbyȱprivateȱpediatricians:ȱAȱstudyȱfromȱPediatricȱResearchȱinȱOfȬ
ficeȱSettings.ȱPediatrics,ȱ99(2),ȱ209–215.ȱ Wood,ȱD.,ȱDonaldȬShelbourne,ȱC.,ȱHalfon,ȱN.,ȱTucker,ȱM.B.,ȱOrtiz,ȱV.,ȱHamlin,ȱJ.S.ȱetȱal.ȱ(1995).ȱFacȬ torsȱ relatedȱ toȱ immunizationȱ statusȱ amongȱ innerȬcityȱ Latinoȱ andȱ African–Americanȱ preschoolers.ȱ
Pediatrics,ȱ96 (2ȱPtȱ1),ȱ295–301.ȱ


160 1. valdkond: tervisedendus Ebatõhus kaitse (00043)
(1990) 1. valdkond: tervisedendus 
2. klass: tervisejuhtimine   Definitsioon Vähenenud võime vältida sisemisi või väliseid ohte, nagu haigus või vigastus.  Määravad tunnused  ƒ Vereȱhüübivuseȱmuutusȱ ƒ Isutusȱ(anoreksia)ȱ ƒ Külmetusȱȱ ƒ Köhaȱȱ ƒ Immuunpuudulikkusȱ ƒ Orientatsioonikaotusȱ ƒ Raskendatudȱhingamineȱ(düspnoe)ȱ ƒ Väsimusȱ ƒ Liikumisvaegusȱ ƒ Raskendatudȱtervenemineȱ ƒ Unetusȱ(insomnia)ȱ ƒ Sügelusȱ ƒ Stressigaȱkohanematusȱ ƒ Neurosensoorneȱmuutusȱȱ ƒ Higistamineȱ ƒ Lamatisedȱȱ ƒ Rahutusȱ ƒ Nõrkusȱ Seonduvad tegurid  ƒ Ebanormaalneȱvereȱkoostisȱ (ntȱvalgeliblevähesusȱ(leukopeenia),ȱ
trombotsüütideȱvähesusȱ
(trombotsütopeenia),ȱkehvveresusȱ
(aneemia),ȱhüübimineȱ(koagulatȬ
sioon ))ȱ ƒ Vähkkasvajaȱ ƒ Elueaȱäärmusedȱ ƒ Immuunsushäiredȱ ƒ Ebapiisavȱtoitumineȱ ƒ Ravimidȱ(ntȱkasvajarakkeȱhävitavadȱ võiȱnendeȱpaljunemistȱtakistavadȱ
(antineoplastilised)ȱained,ȱ
kortikosteroidid,ȱimmuunsustȱmõȬ
jutavadȱained,ȱvereȱhüübimistȱtakisȬ
tavadȱainedȱ(antikoagulandid),ȱtromȬ
beȱlahustavadȱainedȱ
(trombolüütikumid))ȱȱ ƒ Mõnuaineteȱkuritarvitamineȱȱ ƒ Raviȱkõrvalmõjudȱ(ntȱlõikus,ȱkiiriȬ tusravi)ȱ


2. klass: tervisejuhtimine      161   Ebatõhus iseseisev tervisejuhtimine (00078)
(1994, 2008, LOE 2.1)  1. valdkond: tervisedendus 
2. klass: tervisejuhtimine  Definitsioon Igapäevaelu ning haiguse ja selle järelmi ravirežiimi ühitamine, mis ei ole pii-
sav konkreetsete tervise-eesmärkide saavutamiseks.  Määravad tunnused  ƒ SuutmatusȱühitadaȱravirežiimiȱigaȬ päevaelugaȱȱ ƒ Suutmatusȱvähendadaȱriskitegureidȱ ƒ IgapäevaeluȱvalikudȱeiȱtoetaȱterviseȬ eesmärkideȱsaavutamistȱ ƒ Soovibȱhaigusegaȱtoimeȱtullaȱ ƒ Kõnelebȱraskustestȱettekirjutatudȱ ravirežiimiȱjärgimiselȱ Seonduvad tegurid  ƒ Tervishoiusüsteemiȱkeerukusȱ ƒ Ravirežiimiȱkeerukusȱ ƒ Otsustuskonfliktidȱ ƒ Vähesedȱteadmisedȱȱ ƒ Majandusraskusedȱȱ ƒ Liigsedȱnõudmisedȱ(ntȱindividuaalȬ sed,ȱperekondlikud)ȱȱ ƒ Perekonfliktȱȱ ƒ Tervisehoolduseȱtavadȱperekonnasȱ ƒ EbapiisavadȱajendidȱterviseprobȬ leemidegaȱtoimeȱtullaȱ ƒ Tajutudȱtakistusedȱ ƒ Tajutudȱkasulikkusȱ ƒ Tajutudȱtõsimeelsusȱ ƒ Tajutudȱvastuvõtlikkusȱȱ ƒ Võimetusȱ ƒ Režiimȱ ƒ Väheneȱsotsiaalneȱtoetusȱ Viited BanisterȱN.A.,ȱJastrow,ȱS.T.,ȱHodges,ȱV.,ȱLoop,ȱR.,ȱ&ȱGillham,ȱM.B.ȱ(2004).ȱDiabetesȱselfȬmanagementȱ trainingȱ programȱ inȱ aȱ communityȱ clinicȱ improvesȱ patientȱ outcomesȱ atȱ modestȱ cost.ȱ Journalȱ ofȱ
AmericanȱDieteticȱAssociation,ȱ104 (5),ȱ807–810.ȱ BenavidesȬVaelloȱS.,ȱGarcia,ȱA.A.,ȱBrown,ȱS.ȱA.,ȱ&ȱWinchell,ȱM.ȱ(2004).ȱUsingȱfocusȱgroupȱtoȱplanȱandȱ evaluateȱ diabetesȱ selfȬmanagementȱ interventionsȱ forȱ Mexicanȱ Americans.ȱ Diabetesȱ Educator,ȱ 30(2),ȱ
238,ȱ242–244,ȱ247–250.ȱ Bodenheimer,ȱT.,ȱLoring,ȱK.,ȱHolman,ȱH.,ȱ&ȱGrumbach,ȱK.ȱ(2002).ȱPatientȱselfȬmanagementȱofȱchronicȱ diseaseȱinȱprimaryȱcare.ȱJournalȱofȱtheȱAmericanȱMedicalȱAssociation,ȱ288(19),ȱ2469–2475.ȱ Blyth,ȱF.M.,ȱMarch,ȱL.M.,ȱNicholas,ȱM.K.,ȱ&ȱCousins,ȱM.J.ȱ(2005).ȱSelfȬmanagementȱofȱchronicȱpain:ȱaȱ populationȬbasedȱstudy.ȱPain,ȱ113(3),ȱ285–292.ȱ Brown,ȱ C.M.,ȱ &ȱ Segal,ȱ R.ȱ (1996).ȱ Ethnicȱ differencesȱ inȱ temporalȱ orientationȱ andȱ itsȱ implicationsȱ forȱ hypertensionȱmanagement.ȱJournalȱofȱHealthȱ&ȱSocialȱBehavior,ȱ37(4),ȱ350–361.ȱ Chinn,ȱM.H.,ȱ Polonsky,ȱT.S.,ȱThomas,ȱV.D.,ȱ&ȱNerney,ȱM.P.ȱ(2000).ȱDevelopingȱaȱconceptualȱframeȬ workȱforȱunderstandingȱillnessȱandȱattitudesȱinȱolderȱurbanȱAfricanȱAmericansȱwithȱdiabetes.ȱDiaȬ
betesȱEducator,ȱ26 (3),ȱ439–449.ȱ


162 1. valdkond: tervisedendus Cousins,ȱS.O.ȱ(2000).ȱMyȱheartȱcan’tȱtakeȱit:ȱolderȱwomen’sȱbeliefsȱaboutȱexerciseȱbenefitsȱandȱrisks.ȱ JournalsȱofȱGerontologyȱSeriesȱB:ȱPsychologicalȱSciencesȱandȱSocialȱSciences,ȱ55B (5),ȱ283–294.ȱ Curtin,ȱ R.B.,ȱ Sitter,ȱ D.C.B.,ȱ Schatell,ȱ D.,ȱ &ȱ Chewing,ȱ B.A.ȱ (2004).ȱ SelfȬmanagement,ȱ knowledgeȱ andȱ functioningȱandȱwellȬbeingȱofȱpatientsȱonȱhemodialysis.ȱNephrologyȱNursingȱJournal,ȱ31(4),ȱ378–396.ȱ Deakin,ȱT.,ȱMcShane,ȱ C.E.,ȱCade,ȱJ.E.,ȱ &ȱWilliams,ȱR.ȱD.ȱ(2005).ȱ GroupȬbasedȱtrainingȱforȱselfȬȱ manȬ agementȱstrategiesȱinȱpeopleȱwithȱtypeȱ2ȱdiabetesȱmellitus.ȱCochraneȱDatabaseȱofȱSystematicȱReviews,ȱ
18 (2),ȱCD003417.ȱ DeWalt,ȱ D.A.,ȱ Pignone,ȱ M.,ȱ Malone,ȱ R.,ȱ Rawls,ȱ C.,ȱ Kosnar,ȱ M.C.,ȱ George,ȱ G.,ȱ Bryant,ȱ B.,ȱ Rothman,ȱ R.L.,ȱ&ȱAngel,ȱB.ȱ(2004).ȱDevelopmentȱandȱpilotȱtestingȱofȱaȱdiseaseȱmanagementȱprogramȱforȱlowȱ
literacyȱpatientsȱwithȱheartȱfailure.ȱPatientȱEducationȱandȱCounseling,ȱ55(1),ȱ78–86.ȱ DiLorio,ȱC.,ȱShafe,ȱP.O.,ȱLetz,ȱR.,ȱHenry,ȱT.R.,ȱSchomer,ȱD.I.,ȱYeager,ȱK.,ȱ&ȱProjectȱEASEȱstudyȱgroup.ȱ (2004).ȱProjectȱEASE:ȱaȱstudyȱtoȱtestȱaȱpsychosocialȱmodelȱofȱepilepsyȱmedicationȱmanagement.ȱEpiȬ
lepsyȱandȱBehavior,ȱ5 (6),ȱ926–936.ȱ Funnell,ȱ M.M.,ȱ &ȱ Anderson,ȱ R.M.ȱ (2004).ȱ Empowermentȱ andȱ selfȬmanagementȱ ofȱ diabetes.ȱ Clinicalȱ Diabetes,ȱ22 (3),ȱ123–127.ȱ Gallant,ȱ M.ȱ H.,ȱ Beaulieu,ȱ M.ȱ C.,ȱ &ȱ Carnevale,ȱ F.ȱ A.ȱ (2002).ȱ Partnership:ȱ anȱ analysisȱ ofȱ theȱ conceptȱ withinȱtheȱnurse–clientȱrelationship.ȱJournalȱofȱAdvancedȱNursing,ȱ40(2),ȱ149–157.ȱ Georges,ȱ C.ȱ A.,ȱ Bolton,ȱ L.ȱ B.,ȱ &ȱ Bennett,ȱ C.ȱ (2004).ȱ Functionalȱ healthȱ literacy:ȱ anȱ issueȱ inȱ Africanȱ Americanȱandȱotherȱethnicȱandȱracialȱcommunities.ȱJournalȱofȱtheȱNationalȱBlackȱNursesȱAssociation,ȱ
15 (1),ȱ1–4.ȱ Goldberg,ȱ H.ȱ I.,ȱ Lessier,ȱ D.ȱ S.,ȱ Mertens,ȱ K.,ȱ Eytan,ȱ T.ȱ A.,ȱ &ȱ Cheadle,ȱ A.ȱ D.ȱ (2004).ȱ Selfȱ managementȱ supportȱinȱaȱwebȬbasedȱmedicalȱrecord:ȱAȱpilotȱrandomizedȱcontrolledȱtrial.ȱJointȱCommissionȱJourȬ
nalȱofȱQualityȱandȱSafety,ȱ30 ,ȱ629–635,ȱ589.ȱ Goodwin,ȱJ.S.,ȱBlack,ȱS.A.,ȱ&ȱSatish,ȱS.ȱ(1999).ȱAgingȱversusȱdisease:ȱtheȱoptionsȱofȱolderȱblack,ȱHisȬ panicȱandȱnonȬHispanicȱwhiteȱAmericansȱaboutȱtheȱcausesȱandȱtreatmentȱofȱcommonȱmedicalȱconȬ
ditions.ȱJournalȱofȱtheȱAmericanȱGeriatricȱSociety,ȱ47(8),ȱ973–979.ȱ Gray,ȱJ.A.ȱ(2004).ȱSelfȬmanagementȱinȱchronicȱillness.ȱLancet,ȱ364(9444),ȱ1523–1527.ȱ
Grey,ȱ M.,ȱ Knafl,ȱ K.,ȱ &ȱ McCorkle,ȱ R.ȱ (2006).ȱ Aȱ frameworkȱ forȱ theȱ studyȱ ofȱ selfȬȱ andȱ familyȱ manageȬ mentȱofȱchronicȱconditions.ȱNursingȱOutlook,ȱ54(5),ȱ278–286.ȱ Griffiths,ȱR.ȱJohnson,ȱM.,ȱPiper,ȱM.,ȱ&ȱLangdon,ȱR.ȱ(2004).ȱAȱnursingȱinterventionsȱforȱtheȱqualityȱuseȱ ofȱmedicinesȱbyȱelderlyȱcommunityȱclients.ȱInternationalȱJournalȱofȱNursingȱPractice,ȱ10(4),ȱ166–176.ȱ Haidet,ȱP.ȱKroll,ȱT.,ȱ&ȱSharf,ȱB.ȱ(2006).ȱTheȱcomplexityȱofȱpatientȱparticipation:ȱlessonsȱlearnedȱfromȱ patients’ȱillnessȱnarratives.ȱPatientȱEducationȱandȱCounseling,ȱ62(3),ȱ323–329.ȱȱ Harmon,ȱM.,ȱCastro,ȱF.,ȱ&ȱCoe,ȱK.ȱ(1996).ȱAcculturationȱandȱcervicalȱcancer:ȱKnowledgeȱbeliefs,ȱandȱ behaviorsȱofȱHispanicȱwomen.ȱWomen’sȱHealth,ȱ24(3),ȱ37–57.ȱ Harvey,ȱI.S.ȱ(2006).ȱSelfȱmanagementȱofȱaȱchronicȱillness:ȱAnȱexploratoryȱstudyȱonȱtheȱroleȱofȱspirituȬ alityȱamongȱolderȱAfricanȱAmericanȱwomen.ȱJournalȱofȱWomenȱandȱAging,ȱ18(3),ȱ75–88.ȱ Hibbard,ȱJ.H.ȱ(2004).ȱPerspective:ȱMovingȱtowardȱaȱmoreȱpatientȬcenteredȱhealthȱcareȱdeliveryȱsysȬ tem.ȱHealthȱAffairs,ȱ2004.ȱRetrievedȱfromȱ
http://content.healthaffairs.org/content/early/2004/10/07/hlthaff.var.133.citationȱ.ȱ Huang,ȱC.L.,ȱWu,ȱS.C.,ȱJeng.ȱC.Y.,ȱ&ȱLin,ȱL.C.ȱ(2004).ȱTheȱefficacyȱofȱaȱhomeȬbasedȱnursingȱprogramȱ inȱdiabeticȱcontrolȱofȱelderlyȱpeopleȱwithȱdiabetesȱmellitusȱlivingȱalone.ȱPublicȱHealthȱNurseȱ21(1),ȱ
49–56.ȱ Kastermans,ȱM.C.,ȱ&ȱBakker,ȱR.H.ȱ(1999).ȱManagingȱtheȱimpactȱofȱhealthȱproblemsȱonȱdailyȱliving.ȱInȱ Ranz,ȱM.J.,ȱ&ȱLemone,ȱP.ȱ(eds),ȱClassificationȱofȱnursingȱdiagnoses:ȱProceedingȱofȱtheȱthirteenthȱconferȬ
ence .ȱGlendale,ȱCA:ȱCINAHLȱInformationȱSystems.ȱ Kennedy,ȱA.P.,ȱNelson,ȱE.,ȱReeves,ȱD.,ȱRichardson,ȱG.,ȱRoberts,ȱC.,ȱRobinson,ȱJ.A.,ȱRogerts,ȱA.E.,ȱSculȬ pher,ȱ M.,ȱ &ȱ Thomson,ȱ D.G.ȱ (2004).ȱ Aȱ randomizedȱ controlledȱ trialȱ toȱ assessȱ theȱ effectivenessȱ andȱ
costȱofȱaȱpatientȱorientedȱselfȬmanagementȱapproachȱtoȱchronicȱinflammatoryȱbowelȱdisease.ȱGut,ȱ
53 (11),ȱ1639–1645.ȱ Kennedy,ȱ M.S.ȱ (2005).ȱ Educationȱ benefitsȱ womenȱ withȱ IBS:ȱ Nursesȱ teachȱ selfȱ managementȱ techȬ niques.ȱAmericanȱJournalȱofȱNursing,ȱ105(1),ȱ22.ȱ Koch,ȱT.,ȱJenkin,ȱP.,ȱ&ȱKralik,ȱD.ȱ(2004).ȱChronicȱillnessȱselfȬmanagement:ȱLocatingȱtheȱ“self”.ȱJournalȱ ofȱAdvancedȱNursing,ȱ48 (5),ȱ484–492.ȱ Krein,ȱS.,ȱHeisler,ȱM.,ȱPiette,ȱJ.,ȱMakki,ȱF.,ȱ&ȱKerr,ȱE.ȱ(2005).ȱTheȱeffectȱofȱchronicȱpainȱonȱdiabetesȱpaȬ tients’ȱselfȬmanagement.ȱDiabetesȱCare,ȱ28(1),ȱ65–70.ȱ McMurray,ȱ S.D.,ȱ Johnson,ȱ G.,ȱ Davis,ȱ S.,ȱ &ȱ McDougall,ȱ K.ȱ (2002).ȱ Diabetesȱ educationȱ andȱ careȱ manȬ agementȱsignificantlyȱimproveȱpatientȱoutcomesȱinȱaȱdialysisȱunit.ȱAmericanȱJournalȱofȱKidneyȱDisȬ
ease,ȱ40 ,ȱ566–575.ȱ


2. klass: tervisejuhtimine      163 Marabini,ȱA.,ȱBrugnami,ȱG.,ȱCurradi,ȱF.,ȱCasciola,ȱG.,ȱStopponi,ȱR.,ȱPettinari,ȱL.,ȱ&ȱSiracusa,ȱA.ȱ(2002).ȱ Shortȱ termȱ effectivenessȱ ofȱ anȱ asthmaȱ educationalȱ program:ȱ Resultsȱ ofȱ aȱ randomizedȱ controlledȱ
trial.ȱRespiratoryȱMedicine,ȱ96,ȱ933–938.ȱ MidwestȱBioethicsȱCenterȱ(2001).ȱHealthcareȱnarrativesȱfromȱdiverseȱcommunitiesȱ–ȱaȱselfȬassessmentȱ toolȱforȱhealthȬcareȱproviders.ȱBioȬethicsȱForum,ȱ17(3–4),ȱSS1.ȱ Millard,ȱL.,ȱHallett,ȱC.,ȱ&ȱLuker,ȱK.ȱ(2006)ȱNurse–patientȱinteractionȱandȱdecisionȱmakingȱinȱcare:ȱPaȬ tientȱinvolvementȱinȱcommunityȱnursing.ȱJournalȱofȱAdvancedȱNursing,ȱ55(2),ȱ142–150.ȱ Mohammadi,ȱE.,ȱAbedi,ȱH.A.,ȱGofranipour,ȱF.,ȱ&ȱJalali,ȱF.ȱ(2002)ȱPartnershipȱcaring:ȱaȱtheoryȱofȱhighȱ bloodȱpressureȱcontrolȱinȱIranianȱhypertensives.ȱInternationalȱJournalȱofȱNursingȱPractice,ȱ8(6),ȱ324–
329.ȱ Munir,ȱ F.,ȱ Leka,ȱ S.,ȱ &ȱ Griffiths,ȱ A.ȱ (2005).ȱ Dealingȱ withȱ selfȬmanagementȱ ofȱ chronicȱ illnessȱ atȱ work:ȱ predictorsȱforȱselfȬdisclosure.ȱSocialȱScienceȱMedicine,ȱ60(6),ȱ1397–1407.ȱ Neafsey,ȱ P.J.,ȱ Strickelr,ȱ Z.,ȱ Shellman,ȱ J.,ȱ etȱ alȱ (2002).ȱ Anȱ interactiveȱ technologyȱ approachȱ toȱ educateȱ olderȱadultsȱaboutȱdrugȱinteractionsȱarisingȱfromȱoverȬtheȬcounterȱselfȱmedicationȱpractices.ȱPublicȱ
HealthȱNursing,ȱ19 (4),ȱ255–262.ȱ Newman,ȱS.,ȱSteed,ȱL.,ȱ&ȱMulligan,ȱK.ȱ(2004).ȱSelfȱmanagementȱinterventionsȱforȱchronicȱillness.ȱLanȬ cetȱ364 (9444),ȱ1523–1537.ȱ Nguyen,ȱH.Q.,ȱCarrieriȬKohlman,ȱV.,ȱRankin,ȱS.H.,ȱSalughter,ȱR.,ȱ &ȱStullberg,ȱM.ȱ(2005).ȱIsȱInternetȬ basedȱ supportȱ forȱ dyspneaȱ selfȬmanagementȱ inȱ patientsȱ withȱ chronicȱ obstructiveȱ pulmonaryȱ disȬ
easeȱpossible?ȱResultsȱofȱaȱpilotȱstudy.ȱHeartȱandȱLung,ȱ34(1),ȱ51–62.ȱ Ogedegbe,ȱG.,ȱMancuso,ȱC.A.,ȱ&ȱAllegrante,ȱJ.P.ȱ(2004).ȱExpectationsȱofȱbloodȱpressureȱmanagementȱ inȱhypertensiveȱAfrican–Americanȱpatients:ȱaȱqualitativeȱstudy.ȱJournalȱofȱtheȱNationalȱMedicalȱAssoȬ
ciation,ȱ96 (4),ȱ442–449.ȱ Opler,ȱL.A.,ȱRamirez,ȱP.M.,ȱDominguez,ȱL.M.,ȱFox,ȱM.S.,ȱ&ȱJohnson,ȱP.B.ȱ(2004).ȱRethinkingȱmedicaȬ tionȱprescribingȱpracticesȱinȱanȱinnerȬcityȱHispanicȱmentalȱhealthȱclinic.ȱJournalȱofȱPsychiatricȱPracȬ
tice,ȱ10 (2),ȱ134–140.ȱ Patterson,ȱB.L.,ȱRussell,ȱC.,ȱ&ȱThrone,ȱS.ȱ(2003).ȱCriticalȱanalysisȱofȱeverydayȱselfȱcareȱdecisionȱmakingȱ inȱchronicȱillness.ȱJournalȱofȱtheȱAdvancedȱNursing,ȱ35(3),ȱ335–341.ȱ Pearson,ȱ J.,ȱ Mensing,ȱ C.,ȱ &ȱ Anderson,ȱ R.ȱ (2004).ȱ Medicareȱ reimbursementȱ andȱ diabetesȱ selfȬ managementȱtraining:ȱnationalȱsurveyȱresults.ȱDiabetesȱEducator,ȱ30(6),ȱ914,ȱ916,ȱ918.ȱ Robbins,ȱB.,ȱRausch,ȱK.J.,ȱGarcia,ȱR.I.,ȱ&ȱPrestwood,ȱK.M.ȱ(2004).ȱMulticulturalȱmedicationȱadherence:ȱ Aȱcomparativeȱstudy.ȱJournalȱofȱGerontologicalȱNursingȱ30(7),ȱ25–32.ȱ Rogers,ȱ A.,ȱ Kennedy,ȱ A.,ȱ Nelson,ȱ E.,ȱ &ȱ Robinson,ȱ A.ȱ (2005).ȱ Uncoveringȱ theȱ limitsȱ ofȱ patientȱ cenȬ teredness:ȱ implementingȱ aȱ selfȱ managementȱ trailȱ forȱ chronicȱ illness.ȱ Qualitativeȱ Healthȱ Research,ȱ
15 (2),ȱ224–239.ȱ Stevens,ȱ S.,ȱ &ȱ Sin,ȱ J.ȱ (2005).ȱ Implementingȱ aȱ selfȬmanagementȱ modelȱ ofȱ relapseȱ preventionȱ forȱ psyȬ chosisȱintoȱroutineȱclinicalȱpractice.ȱJournalȱofȱPsychiatricȱMentalȱHealthȱNursing,ȱ12(4),ȱ495–501.ȱ Thackeray,ȱ R.,ȱ Merrill,ȱ R.M.,ȱ &ȱ Neiger,ȱ B.L.ȱ (2004).ȱ Disparitiesȱ inȱ diabetesȱ managementȱ practiceȱ beȬ tweenȱracialȱandȱethnicȱgroupsȱinȱtheȱUnitedȱStates.ȱDiabetesȱEducator,ȱ30(4),ȱ665–675.ȱ Thorne,ȱS.E.,ȱ&ȱPaterson,ȱB.L.ȱ(2000).ȱTwoȱdecadesȱofȱinsiderȱresearch:ȱwhatȱweȱknowȱandȱdon’tȱknowȱ aboutȱchronicȱillnessȱexperience.ȱAnnualȱReviewȱofȱNursingȱResearch,ȱ18,ȱ3–25.ȱȱ Warsi,ȱ A.,ȱ Wang,ȱ P.S.,ȱ LaValley,ȱ M.P.,ȱ Avorn,ȱ J.ȱ &ȱ Solomon,ȱ D.ȱ (2004).ȱ Selfȱ managementȱ educationȱ programsȱinȱchronicȱdisease.ȱArchivesȱofȱInternalȱMedicine,ȱ164(15),ȱ1641–1649.ȱ Watts,ȱT.,ȱMerrell,ȱJ.,ȱMurphy,ȱF.,ȱ&ȱWilliams,ȱ A.ȱ (2004).ȱBreastȱ healthȱinformationȱ needsȱofȱ womenȱ fromȱminorityȱethnicȱgroups.ȱJournalȱofȱAdvancedȱNursing,ȱ47(5),ȱ526–535.ȱ Wen,ȱL.K.,ȱShepard,ȱM.D.,ȱ&ȱParchman,ȱM.L.ȱ(2004).ȱFamilyȱsupport,ȱdiet,ȱandȱexerciseȱamongȱolderȱ MexicanȱAmericansȱwithȱtypeȱ2ȱdiabetes.ȱDiabetesȱEducator,ȱ30(6),ȱ980–993.ȱ Whittemore,ȱR.,ȱMelkus,ȱG.D.,ȱ&ȱGrey,ȱM.ȱ(2005).ȱMetabolicȱcontrol,ȱselfȱmanagementȱandȱpsychosoȬ cialȱadjustmentȱinȱwomenȱwithȱtypeȱ2ȱdiabetes.ȱJournalȱofȱClinicalȱNursing,ȱ14(2),ȱ195–203.ȱ


164 1. valdkond: tervisedendus Valmisolek tõhusamaks 
iseseisvaks tervisejuhtimiseks (00162)
(2002, 2010, LOE 2.1)   1. valdkond: tervisedendus 
2. klass: tervisejuhtimine  Definitsioon Igapäevaelu ning haiguse ja selle järelmi ravirežiimi ühitamine, mis on piisav 
konkreetsete tervise-eesmärkide saavutamiseks ja mida saab tõhustada.   Määravad tunnused  ƒ IgapäevaeluȱvalikudȱsobivadȱterviseȬ eesmärkideȱsaavutamiseksȱ(ntȱvaraȬ
janeȱavastamine,ȱennetus,ȱravi)ȱȱ ƒ Kirjeldabȱriskiteguriteȱvähendamistȱȱ ƒ Soovibȱjärgidaȱimmuniseerimiseȱ standardeidȱ ƒ SoovibȱjärgidaȱjuhiseidȱsõeluurinȬ guteksȱȱ ƒ Soovibȱhaigusegaȱtoimeȱtullaȱ(ntȱraȬ viȱjärgimine,ȱjärelhaiguseȱvõiȱtüsisȬ
tusteȱvältimine)ȱȱ ƒ KirjeldabȱüksikuidȱraskusiȱravireȬ žiimiȱjärgimiselȱ ƒ EiȱilmneȱhaigussümptomiteȱootaȬ matutȱsüvenemistȱ Viited BanisterȱN.A.,ȱJastrow,ȱS.T.,ȱHodges,ȱV.,ȱLoop,ȱR.,ȱ&ȱGillham,ȱM.B.ȱ(2004).ȱDiabetesȱselfȬmanagementȱ trainingȱ programȱ inȱ aȱ communityȱ clinicȱ improvesȱ patientȱ outcomesȱ atȱ modestȱ cost.ȱ Journalȱ ofȱ
AmericanȱDieteticȱAssociation,ȱ104 (5),ȱ807–810.ȱ BenavidesȬVaelloȱS.,ȱGarcia,ȱA.A.,ȱBrown,ȱS.ȱA.,ȱ&ȱWinchell,ȱM.ȱ(2004).ȱUsingȱfocusȱgroupȱtoȱplanȱandȱ evaluateȱ diabetesȱ selfȬmanagementȱ interventionsȱ forȱ Mexicanȱ Americans.ȱ Diabetesȱ Educator,ȱ 30(2),ȱ
238,ȱ242–244,ȱ247–250.ȱ Bodenheimer,ȱT.,ȱLoring,ȱK.,ȱHolman,ȱH.,ȱ&ȱGrumbach,ȱK.ȱ(2002).ȱPatientȱselfȬmanagementȱofȱchronicȱ diseaseȱinȱprimaryȱcare.ȱJournalȱofȱtheȱAmericanȱMedicalȱAssociation,ȱ288(19),ȱ2469–2475.ȱ Blyth,ȱF.M.,ȱMarch,ȱL.M.,ȱNicholas,ȱM.K.,ȱ&ȱCousins,ȱM.J.ȱ(2005).ȱSelfȬmanagementȱofȱchronicȱpain:ȱaȱ populationȬbasedȱstudy.ȱPain,ȱ113(3),ȱ285–292.ȱ Brown,ȱ C.M.,ȱ &ȱ Segal,ȱ R.ȱ (1996).ȱ Ethnicȱ differencesȱ inȱ temporalȱ orientationȱ andȱ itsȱ implicationsȱ forȱ hypertensionȱmanagement.ȱJournalȱofȱHealthȱ&ȱSocialȱBehavior,ȱ37(4),ȱ350–361.ȱ Chinn,ȱM.H.,ȱ Polonsky,ȱT.S.,ȱThomas,ȱV.D.,ȱ&ȱNerney,ȱM.P.ȱ(2000).ȱDevelopingȱaȱconceptualȱframeȬ workȱforȱunderstandingȱillnessȱandȱattitudesȱinȱolderȱurbanȱAfricanȱAmericansȱwithȱdiabetes.ȱDiaȬ
betesȱEducator,ȱ26 (3),ȱ439–449.ȱ Cousins,ȱS.O.ȱ(2000).ȱMyȱheartȱcan’tȱtakeȱit:ȱolderȱwomen’sȱbeliefsȱaboutȱexerciseȱbenefitsȱandȱrisks.ȱ JournalsȱofȱGerontologyȱSeriesȱB:ȱPsychologicalȱSciencesȱandȱSocialȱSciences,ȱ55B (5),ȱ283–294.ȱ Curtin,ȱ R.B.,ȱ Sitter,ȱ D.C.B.,ȱ Schatell,ȱ D.,ȱ &ȱ Chewing,ȱ B.A.ȱ (2004).ȱ SelfȬmanagement,ȱ knowledgeȱ andȱ functioningȱandȱwellȬbeingȱofȱpatientsȱonȱhemodialysis.ȱNephrologyȱNursingȱJournal,ȱ31(4),ȱ378–396.ȱ Deakin,ȱT.,ȱMcShane,ȱ C.E.,ȱCade,ȱJ.E.,ȱ &ȱWilliams,ȱR.ȱD.ȱ(2005).ȱ GroupȬbasedȱtrainingȱforȱselfȬȱ manȬ agementȱstrategiesȱinȱpeopleȱwithȱtypeȱ2ȱdiabetesȱmellitus.ȱCochraneȱDatabaseȱofȱSystematicȱReviews,ȱ
18 (2),ȱCD003417.ȱ DeWalt,ȱ D.A.,ȱ Pignone,ȱ M.,ȱ Malone,ȱ R.,ȱ Rawls,ȱ C.,ȱ Kosnar,ȱ M.C.,ȱ George,ȱ G.,ȱ Bryant,ȱ B.,ȱ Rothman,ȱ R.L.,ȱ&ȱAngel,ȱB.ȱ(2004).ȱDevelopmentȱandȱpilotȱtestingȱofȱaȱdiseaseȱmanagementȱprogramȱforȱlowȱ
literacyȱpatientsȱwithȱheartȱfailure.ȱPatientȱEducationȱandȱCounseling,ȱ55(1),ȱ78–86.ȱ


2. klass: tervisejuhtimine      165 DiLorio,ȱC.,ȱShafe,ȱP.O.,ȱLetz,ȱR.,ȱHenry,ȱT.R.,ȱSchomer,ȱD.I.,ȱYeager,ȱK.,ȱ&ȱProjectȱEASEȱstudyȱgroup.ȱ (2004).ȱProjectȱEASE:ȱaȱstudyȱtoȱtestȱaȱpsychosocialȱmodelȱofȱepilepsyȱmedicationȱmanagement.ȱEpiȬ
lepsyȱandȱBehavior,ȱ5 (6),ȱ926–936.ȱ Funnell,ȱ M.M.,ȱ &ȱ Anderson,ȱ R.M.ȱ (2004).ȱ Empowermentȱ andȱ selfȬmanagementȱ ofȱ diabetes.ȱ Clinicalȱ Diabetes,ȱ22 (3),ȱ123–127.ȱ Gallant,ȱ M.ȱ H.,ȱ Beaulieu,ȱ M.ȱ C.,ȱ &ȱ Carnevale,ȱ F.ȱ A.ȱ (2002).ȱ Partnership:ȱ anȱ analysisȱ ofȱ theȱ conceptȱ withinȱtheȱnurse–clientȱrelationship.ȱJournalȱofȱAdvancedȱNursing,ȱ40(2),ȱ149–157.ȱ Georges,ȱ C.ȱ A.,ȱ Bolton,ȱ L.ȱ B.,ȱ &ȱ Bennett,ȱ C.ȱ (2004).ȱ Functionalȱ healthȱ literacy:ȱ anȱ issueȱ inȱ Africanȱ Americanȱandȱotherȱethnicȱandȱracialȱcommunities.ȱJournalȱofȱtheȱNationalȱBlackȱNursesȱAssociation,ȱ
15 (1),ȱ1–4.ȱ Goldberg,ȱ H.ȱ I.,ȱ Lessier,ȱ D.ȱ S.,ȱ Mertens,ȱ K.,ȱ Eytan,ȱ T.ȱ A.,ȱ &ȱ Cheadle,ȱ A.ȱ D.ȱ (2004).ȱ Selfȱ managementȱ supportȱinȱaȱwebȬbasedȱmedicalȱrecord:ȱAȱpilotȱrandomizedȱcontrolledȱtrial.ȱJointȱCommissionȱJourȬ
nalȱofȱQualityȱandȱSafety,ȱ30 ,ȱ629–635,ȱ589.ȱ Goodwin,ȱJ.S.,ȱBlack,ȱS.A.,ȱ&ȱSatish,ȱS.ȱ(1999).ȱAgingȱversusȱdisease:ȱtheȱoptionsȱofȱolderȱblack,ȱHisȬ panicȱandȱnonȬHispanicȱwhiteȱAmericansȱaboutȱtheȱcausesȱandȱtreatmentȱofȱcommonȱmedicalȱconȬ
ditions.ȱJournalȱofȱtheȱAmericanȱGeriatricȱSociety,ȱ47(8),ȱ973–979.ȱ Gray,ȱJ.A.ȱ(2004).ȱSelfȬmanagementȱinȱchronicȱillness.ȱLancet,ȱ364(9444),ȱ1523–1527.ȱ
Grey,ȱ M.,ȱ Knafl,ȱ K.,ȱ &ȱ McCorkle,ȱ R.ȱ (2006).ȱ Aȱ frameworkȱ forȱ theȱ studyȱ ofȱ selfȬȱ andȱ familyȱ manageȬ mentȱofȱchronicȱconditions.ȱNursingȱOutlook,ȱ54(5),ȱ278–286.ȱ Griffiths,ȱR.ȱJohnson,ȱM.,ȱPiper,ȱM.,ȱ&ȱLangdon,ȱR.ȱ(2004).ȱAȱnursingȱinterventionsȱforȱtheȱqualityȱuseȱ ofȱmedicinesȱbyȱelderlyȱcommunityȱclients.ȱInternationalȱJournalȱofȱNursingȱPractice,ȱ10(4),ȱ166–176.ȱ Haidet,ȱP.ȱKroll,ȱT.,ȱ&ȱSharf,ȱB.ȱ(2006).ȱTheȱcomplexityȱofȱpatientȱparticipation:ȱlessonsȱlearnedȱfromȱ patients’ȱillnessȱnarratives.ȱPatientȱEducationȱandȱCounseling,ȱ62(3),ȱ323–329.ȱȱ Harmon,ȱM.,ȱCastro,ȱF.,ȱ&ȱCoe,ȱK.ȱ(1996).ȱAcculturationȱandȱcervicalȱcancer:ȱKnowledgeȱbeliefs,ȱandȱ behaviorsȱofȱHispanicȱwomen.ȱWomen’sȱHealth,ȱ24(3),ȱ37–57.ȱ Harvey,ȱI.S.ȱ(2006).ȱSelfȱmanagementȱofȱaȱchronicȱillness:ȱAnȱexploratoryȱstudyȱonȱtheȱroleȱofȱspirituȬ alityȱamongȱolderȱAfricanȱAmericanȱwomen.ȱJournalȱofȱWomenȱandȱAging,ȱ18(3),ȱ75–88.ȱ Hibbard,ȱJ.H.ȱ(2004).ȱPerspective:ȱMovingȱtowardȱaȱmoreȱpatientȬcenteredȱhealthȱcareȱdeliveryȱsysȬ tem.ȱHealthȱAffairs,ȱ2004.ȱRetrievedȱfromȱ
http://content.healthaffairs.org/content/early/2004/10/07/hlthaff.var.133.citationȱ.ȱ Huang,ȱC.L.,ȱWu,ȱS.C.,ȱJeng.ȱC.Y.,ȱ&ȱLin,ȱL.C.ȱ(2004).ȱTheȱefficacyȱofȱaȱhomeȬbasedȱnursingȱprogramȱ inȱdiabeticȱcontrolȱofȱelderlyȱpeopleȱwithȱdiabetesȱmellitusȱlivingȱalone.ȱPublicȱHealthȱNurseȱ21(1),ȱ
49–56.ȱ Kastermans,ȱM.C.,ȱ&ȱBakker,ȱR.H.ȱ(1999).ȱManagingȱtheȱimpactȱofȱhealthȱproblemsȱonȱdailyȱliving.ȱInȱ Ranz,ȱM.J.,ȱ&ȱLemone,ȱP.ȱ(eds),ȱClassificationȱofȱnursingȱdiagnoses:ȱProceedingȱofȱtheȱthirteenthȱconferȬ
ence .ȱGlendale,ȱCA:ȱCINAHLȱInformationȱSystems.ȱ Kennedy,ȱA.P.,ȱNelson,ȱE.,ȱReeves,ȱD.,ȱRichardson,ȱG.,ȱRoberts,ȱC.,ȱRobinson,ȱJ.A.,ȱRogerts,ȱA.E.,ȱSculȬ pher,ȱ M.,ȱ &ȱ Thomson,ȱ D.G.ȱ (2004).ȱ Aȱ randomizedȱ controlledȱ trialȱ toȱ assessȱ theȱ effectivenessȱ andȱ
costȱofȱaȱpatientȱorientedȱselfȬmanagementȱapproachȱtoȱchronicȱinflammatoryȱbowelȱdisease.ȱGut,ȱ
53 (11),ȱ1639–1645.ȱ Kennedy,ȱ M.S.ȱ (2005).ȱ Educationȱ benefitsȱ womenȱ withȱ IBS:ȱ Nursesȱ teachȱ selfȱ managementȱ techȬ niques.ȱAmericanȱJournalȱofȱNursing,ȱ105(1),ȱ22.ȱ Koch,ȱT.,ȱJenkin,ȱP.,ȱ&ȱKralik,ȱD.ȱ(2004).ȱChronicȱillnessȱselfȬmanagement:ȱLocatingȱtheȱ“self”.ȱJournalȱ ofȱAdvancedȱNursing,ȱ48 (5),ȱ484–492.ȱ Krein,ȱS.,ȱHeisler,ȱM.,ȱPiette,ȱJ.,ȱMakki,ȱF.,ȱ&ȱKerr,ȱE.ȱ(2005).ȱTheȱeffectȱofȱchronicȱpainȱonȱdiabetesȱpaȬ tients’ȱselfȬmanagement.ȱDiabetesȱCare,ȱ28(1),ȱ65–70.ȱ McMurray,ȱ S.D.,ȱ Johnson,ȱ G.,ȱ Davis,ȱ S.,ȱ &ȱ McDougall,ȱ K.ȱ (2002).ȱ Diabetesȱ educationȱ andȱ careȱ manȬ agementȱsignificantlyȱimproveȱpatientȱoutcomesȱinȱaȱdialysisȱunit.ȱAmericanȱJournalȱofȱKidneyȱDisȬ
ease,ȱ40 ,ȱ566–575.ȱ Marabini,ȱA.,ȱBrugnami,ȱG.,ȱCurradi,ȱF.,ȱCasciola,ȱG.,ȱStopponi,ȱR.,ȱPettinari,ȱL.,ȱ&ȱSiracusa,ȱA.ȱ(2002).ȱ Shortȱ termȱ effectivenessȱ ofȱ anȱ asthmaȱ educationalȱ program:ȱ Resultsȱ ofȱ aȱ randomizedȱ controlledȱ
trial.ȱRespiratoryȱMedicine,ȱ96,ȱ933–938.ȱ MidwestȱBioethicsȱCenterȱ(2001).ȱHealthcareȱnarrativesȱfromȱdiverseȱcommunitiesȱ–ȱaȱselfȬassessmentȱ toolȱforȱhealthȬcareȱproviders.ȱBioȬethicsȱForum,ȱ17(3–4),ȱSS1.ȱ Millard,ȱL.,ȱHallett,ȱC.,ȱ&ȱLuker,ȱK.ȱ(2006)ȱNurse–patientȱinteractionȱandȱdecisionȱmakingȱinȱcare:ȱPaȬ tientȱinvolvementȱinȱcommunityȱnursing.ȱJournalȱofȱAdvancedȱNursing,ȱ55(2),ȱ142–150.ȱ Mohammadi,ȱE.,ȱAbedi,ȱH.A.,ȱGofranipour,ȱF.,ȱ&ȱJalali,ȱF.ȱ(2002)ȱPartnershipȱcaring:ȱaȱtheoryȱofȱhighȱ bloodȱpressureȱcontrolȱinȱIranianȱhypertensives.ȱInternationalȱJournalȱofȱNursingȱPractice,ȱ8(6),ȱ324–
329.ȱ


166 1. valdkond: tervisedendus Munir,ȱ F.,ȱ Leka,ȱ S.,ȱ &ȱ Griffiths,ȱ A.ȱ (2005).ȱ Dealingȱ withȱ selfȬmanagementȱ ofȱ chronicȱ illnessȱ atȱ work:ȱ predictorsȱforȱselfȬdisclosure.ȱSocialȱScienceȱMedicine,ȱ60(6),ȱ1397–1407.ȱ Neafsey,ȱ P.J.,ȱ Strickelr,ȱ Z.,ȱ Shellman,ȱ J.,ȱ etȱ alȱ (2002).ȱ Anȱ interactiveȱ technologyȱ approachȱ toȱ educateȱ olderȱadultsȱaboutȱdrugȱinteractionsȱarisingȱfromȱoverȬtheȬcounterȱselfȱmedicationȱpractices.ȱPublicȱ
HealthȱNursing,ȱ19 (4),ȱ255–262.ȱ Newman,ȱS.,ȱSteed,ȱL.,ȱ&ȱMulligan,ȱK.ȱ(2004).ȱSelfȱmanagementȱinterventionsȱforȱchronicȱillness.ȱLanȬ cetȱ364 (9444),ȱ1523–1537.ȱ Nguyen,ȱH.Q.,ȱCarrieriȬKohlman,ȱV.,ȱRankin,ȱS.H.,ȱSalughter,ȱR.,ȱ &ȱStullberg,ȱM.ȱ(2005).ȱIsȱInternetȬ basedȱ supportȱ forȱ dyspneaȱ selfȬmanagementȱ inȱ patientsȱ withȱ chronicȱ obstructiveȱ pulmonaryȱ disȬ
easeȱpossible?ȱResultsȱofȱaȱpilotȱstudy.ȱHeartȱandȱLung,ȱ34(1),ȱ51–62.ȱ Ogedegbe,ȱG.,ȱMancuso,ȱC.A.,ȱ&ȱAllegrante,ȱJ.P.ȱ(2004).ȱExpectationsȱofȱbloodȱpressureȱmanagementȱ inȱhypertensiveȱAfrican–Americanȱpatients:ȱaȱqualitativeȱstudy.ȱJournalȱofȱtheȱNationalȱMedicalȱAssoȬ
ciation,ȱ96 (4),ȱ442–449.ȱ Opler,ȱL.A.,ȱRamirez,ȱP.M.,ȱDominguez,ȱL.M.,ȱFox,ȱM.S.,ȱ&ȱJohnson,ȱP.B.ȱ(2004).ȱRethinkingȱmedicaȬ tionȱprescribingȱpracticesȱinȱanȱinnerȬcityȱHispanicȱmentalȱhealthȱclinic.ȱJournalȱofȱPsychiatricȱPracȬ
tice,ȱ10 (2),ȱ134–140.ȱ Patterson,ȱB.L.,ȱRussell,ȱC.,ȱ&ȱThrone,ȱS.ȱ(2003).ȱCriticalȱanalysisȱofȱeverydayȱselfȱcareȱdecisionȱmakingȱ inȱchronicȱillness.ȱJournalȱofȱtheȱAdvancedȱNursing,ȱ35(3),ȱ335–341.ȱ Pearson,ȱ J.,ȱ Mensing,ȱ C.,ȱ &ȱ Anderson,ȱ R.ȱ (2004).ȱ Medicareȱ reimbursementȱ andȱ diabetesȱ selfȬ managementȱtraining:ȱnationalȱsurveyȱresults.ȱDiabetesȱEducator,ȱ30(6),ȱ914,ȱ916,ȱ918.ȱ Robbins,ȱB.,ȱRausch,ȱK.J.,ȱGarcia,ȱR.I.,ȱ&ȱPrestwood,ȱK.M.ȱ(2004).ȱMulticulturalȱmedicationȱadherence:ȱ Aȱcomparativeȱstudy.ȱJournalȱofȱGerontologicalȱNursingȱ30(7),ȱ25–32.ȱ Rogers,ȱ A.,ȱ Kennedy,ȱ A.,ȱ Nelson,ȱ E.,ȱ &ȱ Robinson,ȱ A.ȱ (2005).ȱ Uncoveringȱ theȱ limitsȱ ofȱ patientȱ cenȬ teredness:ȱ implementingȱ aȱ selfȱ managementȱ trailȱ forȱ chronicȱ illness.ȱ Qualitativeȱ Healthȱ Research,ȱ
15 (2),ȱ224–239.ȱ Stevens,ȱ S.,ȱ &ȱ Sin,ȱ J.ȱ (2005).ȱ Implementingȱ aȱ selfȬmanagementȱ modelȱ ofȱ relapseȱ preventionȱ forȱ psyȬ chosisȱintoȱroutineȱclinicalȱpractice.ȱJournalȱofȱPsychiatricȱMentalȱHealthȱNursing,ȱ12(4),ȱ495–501.ȱ Thackeray,ȱ R.,ȱ Merrill,ȱ R.M.,ȱ &ȱ Neiger,ȱ B.L.ȱ (2004).ȱ Disparitiesȱ inȱ diabetesȱ managementȱ practiceȱ beȬ tweenȱracialȱandȱethnicȱgroupsȱinȱtheȱUnitedȱStates.ȱDiabetesȱEducator,ȱ30(4),ȱ665–675.ȱ Thorne,ȱS.E.,ȱ&ȱPaterson,ȱB.L.ȱ(2000).ȱTwoȱdecadesȱofȱinsiderȱresearch:ȱwhatȱweȱknowȱandȱdon’tȱknowȱ aboutȱchronicȱillnessȱexperience.ȱAnnualȱReviewȱofȱNursingȱResearch,ȱ18,ȱ3–25.ȱȱ Warsi,ȱ A.,ȱ Wang,ȱ P.S.,ȱ LaValley,ȱ M.P.,ȱ Avorn,ȱ J.ȱ &ȱ Solomon,ȱ D.ȱ (2004).ȱ Selfȱ managementȱ educationȱ programsȱinȱchronicȱdisease.ȱArchivesȱofȱInternalȱMedicine,ȱ164(15),ȱ1641–1649.ȱ Watts,ȱT.,ȱMerrell,ȱJ.,ȱMurphy,ȱF.,ȱ&ȱWilliams,ȱ A.ȱ (2004).ȱBreastȱ healthȱinformationȱ needsȱofȱ womenȱ fromȱminorityȱethnicȱgroups.ȱJournalȱofȱAdvancedȱNursing,ȱ47(5),ȱ526–535.ȱ Wen,ȱL.K.,ȱShepard,ȱM.D.,ȱ&ȱParchman,ȱM.L.ȱ(2004).ȱFamilyȱsupport,ȱdiet,ȱandȱexerciseȱamongȱolderȱ MexicanȱAmericansȱwithȱtypeȱ2ȱdiabetes.ȱDiabetesȱEducator,ȱ30(6),ȱ980–993.ȱ Whittemore,ȱR.,ȱMelkus,ȱG.D.,ȱ&ȱGrey,ȱM.ȱ(2005).ȱMetabolicȱcontrol,ȱselfȱmanagementȱandȱpsychosoȬ cialȱadjustmentȱinȱwomenȱwithȱtypeȱ2ȱdiabetes.ȱJournalȱofȱClinicalȱNursing,ȱ14(2),ȱ195–203.ȱ


2. klass: tervisejuhtimine      167 Ebatõhus ravirežiimi järgimine perekonnas 
(00080)
(1992) 1. valdkond: tervisedendus 
2. klass: tervisejuhtimine  Definitsioon Perekonnaelu ning haiguse ja selle järelmi ravirežiimi ühitamine, mis ei ole pii-
sav konkreetsete tervise-eesmärkide saavutamiseks.  Määravad tunnused  ƒ PereliikmeȱhaigussümptomiteȱsüȬ venemineȱȱ ƒ Suutmatusȱvähendadaȱriskitegureidȱ ƒ TerviseȬeesmärkidegaȱsobimatudȱ perekondlikudȱtegevusedȱ ƒ VäheneȱtähelepanuȱpööramineȱhaiȬ guseleȱȱ ƒ Soovibȱhaigusegaȱtoimeȱtullaȱ ƒ Kõnelebȱraskustestȱettekirjutatudȱ ravirežiimiȱjärgimiselȱ Seonduvad tegurid  ƒ Tervishoiusüsteemiȱkeerukusȱ ƒ Ravirežiimiȱkeerukusȱ ƒ Otsustuskonfliktidȱ ƒ Majandusraskusedȱȱ ƒ Ülemäärasedȱnõudmisedȱ ƒ Perekonfliktȱ




1. klass: söömine     165 2. valdkond  Toitumine 1. klass: söömine ...................................................................................... 171  Rinnapiima ȱvähesusȱ(00216)ȱ.....................................................................................171ȱ Imikuȱebatõhusȱtoitmineȱ(00107)...............................................................................173ȱ
Tasakaalustamataȱtoitumine:ȱorganismiȱvajadustestȱvähemȱ(00002)...................174ȱ
Tasakaalustamataȱtoitumine:ȱorganismiȱvajadustestȱenamȱ(00001) .....................175ȱ
Valmisolekȱtõhusamaksȱtoitumiseksȱ(00163) ..........................................................176ȱ
Tasakaalustamataȱtoitumiseȱrisk:ȱorganismiȱvajadustestȱenamȱ(00003) ..............177ȱ
Häiritudȱneelamineȱ00103).........................................................................................178ȱ 2. klass: toitainete lõhustumine  Õendusdiagnoosidȱpraeguȱpuuduvadȱȱ 3. klass: imendumine  Õendusdiagnoosidȱpraeguȱpuuduvadȱ 4. klass: ainevahetus ............................................................................... 180  Veresuhkru ȱebastabiilseȱtasemeȱriskȱ(00179)...........................................................180ȱ Vastsündinuȱkollatõbiȱ(00194)...................................................................................181ȱ
Vastsündinuȱkollatõveȱriskȱ(00230)...........................................................................182ȱ
Maksatalitluse ȱhäireȱriskȱ(00178)ȱ .............................................................................183ȱ 5. klass: vedeliku tarvitamine................................................................ 184  Elektrolüütide ȱtasakaalutuseȱriskȱ(00195)...............................................................184ȱ Valmisolekȱvedelikuȱpiisavaksȱtasakaaluksȱ(00160)ȱ.............................................185ȱ
Väheneȱvedelikukogusȱ(00027) .................................................................................186ȱ
Liigneȱvedelikukogusȱ(00026) ...................................................................................187ȱ
Väheseȱvedelikukoguseȱriskȱ(00028) ........................................................................188ȱ
Tasakaalustamataȱvedelikukoguseȱriskȱ(00025) .....................................................189ȱ


ȱ


1. klass: söömine     171 Rinnapiima vähesus (00216) 
(2010, LOE 2.1)  2. valdkond: toitumine 
1. klass: söömine   Definitsioon Rinnapiima ebapiisav tootmine ema kehas.  Määravad tunnused  Imik ƒ Kõhukinnisusȱ(konstipatsioon)ȱ ƒ Näibȱpärastȱimetamistȱrahulolematuȱ ƒ Sageȱnuttȱ ƒ Pikkȱimetamiseȱkestusȱ ƒ Keeldubȱimemastȱ ƒ EritabȱkontsentreeritudȱuriiniȱväiȬ kesteȱkogusteȱkaupaȱ(vähemȱkuiȱ4–
6ȱkordaȱpäevas)ȱ ƒ Tahabȱvägaȱsageliȱimedaȱ ƒ Kaaluiiveȱonȱväiksemȱkuiȱ500ȱgȱ kuusȱ(võrreldesȱkahtȱmõõtmist)ȱ Ema ƒ Rinnapiimaȱtootmineȱeiȱsuureneȱ ƒ Emaȱrinnanibuleȱvajutadesȱpiimaȱeiȱ erituȱȱ ƒ Väljalüpstudȱrinnapiimaȱkogusȱonȱ ettenähtustȱväiksemȱ Seonduvad tegurid  Imik ƒ Puudulikȱnibuȱhaaramineȱ ƒ Ebatõhusȱimemineȱ ƒ Ebapiisavȱvõimalusȱimedaȱ ƒ Rinnastȱkeeldumineȱ ƒ Lühikeȱimemiseȱkestusȱ Ema ƒ Alkoholiȱtarvitamineȱ ƒ Vedelikukoguseȱvähenemineȱ (ntȱvedelikupuudusȱ(dehüdratsioon),ȱ
verejooksȱvõiȱverevalumȱ(hemorraagia))ȱ ƒ Väärtoitumusȱȱ ƒ Ravimiteȱkõrvalmõjudȱ(ntȱrasestuȬ misvastasedȱravimidȱȱkontratseptiiȬ
vid ),ȱkuseeritustȱsuurendavadȱ ravimidȱ(diureetikumid))ȱ ƒ Rasedusȱ ƒ Suitsetamineȱ


172 2. valdkond: toitumine Viited Aragaki,ȱI.M.M.,ȱSilva,ȱI.A.,ȱ&ȱSantos,ȱJ.L.F.ȱ(2006).ȱTraçoȱeȱestadoȱdeȱansiedadeȱdeȱnutrizesȱcomȱindiȬ catoresȱdeȱhipogalactiaȱeȱnutrizesȱcomȱgalactiaȱnormalȱ[Traitȱandȱstateȱanxietyȱofȱnursingȱmothersȱ
withȱindicatorsȱofȱnursingȱmothersȱwithȱinsufficientȱandȱnormalȱlactation].ȱRevistaȱDaȱescolaȱDeȱEnȬ
fermagemȱDaȱUȱSȱP,ȱ40 (3),ȱ396–403.ȱ Daly,ȱ S.E.J.,ȱ &ȱ Hartmann,ȱ P.E.ȱ (1995).ȱ Infantȱ demandȱ andȱ milkȱ supply.ȱ Partȱ 1:ȱ Infantȱ demandȱ andȱ milkȱproductionȱinȱlactatingȱwomen.ȱJournalȱofȱHumanȱLactation,ȱ11(1),ȱ21–26.ȱ Dewey,ȱ K.G.ȱ (2001).ȱ Maternalȱ andȱ fetalȱ stressȱ areȱ associatedȱ withȱ impairedȱ lactogenesisȱ inȱ humans.ȱ JournalȱofȱNutrition,ȱ131 (11),ȱ3012S–3015S.ȱ Dykes,ȱ F.,ȱ &ȱ Williams,ȱ C.ȱ (1999).ȱ Fallingȱ byȱ theȱ wayside:ȱ Aȱ phenomenologicalȱ explorationȱ ofȱ perȬ ceivedȱbreastȬmilkȱinadequacyȱinȱlactatingȱwomen.ȱMidwifery,ȱ15(4),ȱ232–246.ȱ Hill,ȱP.D.,ȱAldag,ȱJ.C.,ȱChatterton,ȱR.T.ȱ&ȱZinaman,ȱM.ȱ(2005).ȱPsychologicalȱdistressȱandȱmilkȱvolumeȱ inȱlactatingȱmothers.ȱWesternȱJournalȱofȱNursingȱResearch,ȱ27(6),ȱ676–693;ȱdiscussionȱ694–700.ȱ Milsom,ȱS.R.,ȱRabone,ȱD.L.,ȱGunn,ȱA.J.,ȱ&ȱGlucman,ȱP.D.ȱ(1998).ȱPotentialȱroleȱforȱgrowthȱhormoneȱinȱ humanȱlactationȱinsufficiency.ȱHormoneȱResearch,ȱ50(3),ȱ147–150.ȱ PageȬGoertz,ȱ S.ȱ (2005).ȱ Weightȱ gainȱ concernsȱ inȱ theȱ breastfedȱ infant.ȱ Maternalȱ factors.ȱ Advanceȱ forȱ NurseȱPractitioners,ȱ13 (2),ȱ45–48,ȱ72.ȱ Powers,ȱN.G.ȱ(1999).ȱSlowȱweightȱgainȱandȱlowȱmilkȱsupplyȱinȱtheȱbreastfeedingȱdyad.ȱClinicalȱPerinaȬ tology,ȱ26 (2),ȱ399–430.ȱ Sievers,ȱE.,ȱHaase,ȱS.,ȱOldigs,ȱH.D.ȱ&ȱSchaub,ȱJ.ȱ(2003).ȱTheȱimpactȱofȱperipartumȱfactorsȱonȱtheȱonsetȱ andȱdurationȱofȱlactation.ȱBiologyȱofȱtheȱNeonate,ȱ83(4),ȱ246–252.ȱ Silva,ȱ I.A.ȱ (2000).ȱ Enfermagemȱ eȱ aleitamentoȱ materno:ȱ combinandoȱ práticasȱ secularsȱ [Nursingȱ andȱ breastfeeding:ȱcombiningȱsecularȱpractices].ȱRevistaȱDaȱescolaȱDeȱEnfermagemȱDaȱUȱSȱP,ȱ34(4),ȱ362–
369.ȱ Winberg,ȱJ.ȱ(2002).ȱBreastfeedingȱ–ȱanȱevolutionaryȱandȱneuroendocrineȱperspective.ȱAdvancesȱinȱExȬ perimentalȱMedicineȱandȱBiology,ȱ503 ,ȱ149–157.ȱ Worldȱ Healthȱ Organization,ȱ Divisionȱ ofȱ Diarrhoealȱ andȱ Acuteȱ Respiratoryȱ Diseaseȱ Control.ȱ (1996).ȱ Notȱenoughȱmilk .ȱUpdateȱ1996:ȱ21.ȱ Zeitlyn,ȱS.,ȱ&ȱRowshan,ȱR.ȱ(1997).ȱPrivilegedȱknowledgeȱandȱmothers,ȱperceptions:ȱTheȱcaseȱofȱbreastȬ feedingȱandȱinsufficientȱmilkȱinȱBangladesh.ȱMedicalȱAnthropologyȱQuarterly,ȱ11(1),ȱ56–68.ȱ


1. klass: söömine     173 Imiku ebatõhus toitmine (00107) 
(1992, 2006, LOE 2.1)  2. valdkond: toitumine 
1. klass: söömine   Definitsioon Imiku imemisvõime või imemise-neelamise koordinatsiooni halvenemine, mille 
tagajärjel ei rahulda suukaudne toitmine ainevahetuse vajadusi.   Määravad tunnused  ƒ Suutmatusȱkoordineeridaȱimemist,ȱ neelamistȱjaȱhingamistȱȱ ƒ SuutmatusȱalustadaȱtõhusatȱimeȬ mistȱ ƒ Suutmatusȱjätkataȱtõhusatȱimemistȱȱ Seonduvad tegurid  ƒ Anatoomilineȱhälveȱȱ ƒ Närvisüsteemiȱarenguȱmahajäämusȱ ƒ Närvisüsteemiȱkahjustusȱ ƒ Suuȱülitundlikkusȱ ƒ Enneaegsusȱȱ ƒ Kehtibȱkorraldusȱ„Mitteȱmidagiȱsuuȱ kaudu!“ȱ(NPOȱ–ȱnilȱperȱos)ȱ Viited Hazinski,ȱM.F.ȱ(1992).ȱNursingȱcareȱofȱtheȱcriticallyȱillȱchild.ȱStȱLouis,ȱMO:ȱMosby.ȱ
Shaker,ȱ C.S.ȱ (1991).ȱ Nippleȱ feedingȱ prematureȱ infants.ȱ Aȱ Differentȱ perspective.ȱ Neonatalȱ Network:ȱ JournalȱofȱNeonatalȱNursing,ȱ8 (5),ȱ9–17.ȱ VandenBerg,ȱ K.ȱ (1990).ȱ Nipplingȱ managementȱ ofȱ theȱ sickȱ neonateȱ inȱ theȱ NICU:ȱ Theȱ disorganizedȱ feeder.ȱNeonatalȱNetwork:ȱJournalȱofȱNeonatalȱNursing,ȱ9(1),ȱ9–16.ȱ


174 2. valdkond: toitumine Tasakaalustamata toitumine: organismi 
vajadustest vähem (00002) 
(1975, 2000)  2. valdkond: toitumine 
1. klass: söömine   Definitsioon Toitainete tarvitamine, mis on ebapiisav ainevahetuse vajaduste rahuldami-
seks. Määravad tunnused ƒ Kõhukrambidȱ ƒ Kõhuvaluȱȱ ƒ Vastumeelsusȱsöömiseȱsuhtesȱ ƒ Kehakaalȱ20%ȱvõiȱrohkemȱallaȱ ideaalseȱ ƒ Kapillaarideȱrabedusȱ ƒ Kõhulahtisusȱ(diarröa)ȱ ƒ Juusteȱülemääraneȱväljalangemineȱ ƒ Tavalisestȱtugevamadȱ(hüperaktiivȬ sed )ȱsoolehääledȱȱ ƒ Toidupuudusȱ ƒ Teabepuudusȱ ƒ Huvipuudusȱtoiduȱvastuȱ ƒ KehakaaluȱlangusȱpiisavaȱtoidukoȬ guseȱjuuresȱ ƒ Väärarusaamadȱ ƒ Väärinfoȱ ƒ Limaskestadeȱkahvatusȱ ƒ Suutmatusȱtoituȱneelataȱ ƒ Madalȱlihastoonusȱ ƒ Kaebabȱmaitsmisaistinguȱmuutuseȱ üleȱ ƒ Kaebab,ȱetȱtarvitabȱtoituȱsoovitataȬ vastȱpäevasestȱkogusestȱvähemȱ ƒ Küllastustunneȱkoheȱpärastȱsöömistȱ ƒ Suuõõneȱvalulikkusȱ ƒ Rasvroeȱ(steatorröa)ȱ ƒ Mälumislihasteȱnõrkusȱȱ ƒ Neelamislihasteȱnõrkusȱȱ Seonduvad tegurid  ƒ Bioloogilisedȱteguridȱȱ ƒ Suutmatusȱtoitaineidȱomastadaȱ ƒ Suutmatusȱtoituȱseedidaȱȱ ƒ Suutmatusȱtoituȱneelataȱ ƒ Rahaȱvähesusȱ ƒ Psühholoogilisedȱteguridȱ


1. klass: söömine     175 Tasakaalustamata toitumine: organismi 
vajadustest enam (00001) 
(1975, 2000)  2. valdkond: toitumine 
1. klass: söömine  Definitsioon Toitainete tarvitamine, mis ületab ainevahetuse vajadusi.   Määravad tunnused  ƒ Päevaȱlõppuȱkoondunudȱsöömineȱ ƒ Ebaotstarbekasȱsöömisviisȱ(ntȱsööȬ mineȱmuudeȱtegevusteȱkõrvalt)ȱ ƒ Söömineȱvälistelȱajenditelȱ(ntȱkellaȬ aeg,ȱseltskondlikȱkoosviibimine)ȱ ƒ SöömineȱmuudelȱsisemistelȱajendiȬ telȱkuiȱnälgȱ(ntȱärevus)ȱȱ ƒ Istuvȱeluviisȱȱ ƒ Kolmpealihaseȱnahavoldiȱpaksusȱ rohkemȱkuiȱ15ȱmmȱmeestelȱȱ ƒ Kolmpealihaseȱnahavoldiȱpaksusȱ rohkemȱkuiȱ25ȱmmȱnaistelȱȱ ƒ Kehakaalȱ20%ȱüleȱideaalse,ȱarvestaȬ desȱpikkustȱjaȱkehaehitustȱȱ Seonduvad tegurid  ƒ AinevahetuseȱvajadusteȱsuhtesȱüleȬ söömineȱ ƒ Füüsiliseȱaktiivsuseȱ(kaloriteȱkuluȬ tamise)ȱsuhtesȱülesöömineȱȱ


176 2. valdkond: toitumine Valmisolek tõhusamaks toitumiseks (00163)
(2002, LOE 2.1)  2. valdkond: toitumine 
1. klass: söömine  Definitsioon Toitainete tarvitamine, mis rahuldab ainevahetuse vajadusi ja mida saab tõ-
hustada. Määravad tunnused  ƒ SuhtumineȱjoomisseȱvastabȱterviseȬ eesmärkideleȱȱ ƒ SuhtumineȱsöömisseȱvastabȱterviseȬ eesmärkideleȱ ƒ Tarvitabȱpiisavaltȱjookeȱȱ ƒ Tarvitabȱpiisavaltȱtoituȱȱ ƒ Sööbȱregulaarseltȱȱ ƒ Teabȱtervislikkeȱjookeȱ ƒ Teabȱtervislikkeȱtoiteȱ ƒ Soovibȱtoitumistȱtõhustadaȱ ƒ Järgibȱsobivaidȱtoitumisjuhiseidȱ(ntȱ toidupüramiidȱvõiȱAmeerikaȱDiaȬ
beediassotsiatsiooniȱjuhised)ȱ ƒ Turvalineȱjookideȱvalmistamineȱ ƒ Turvalineȱtoitudeȱvalmistamineȱ ƒ Turvalineȱjookideȱsäilitamineȱ ƒ Turvalineȱtoitudeȱsäilitamineȱ


1. klass: söömine     177 Tasakaalustamata toitumise risk: organismi 
vajadustest enam (00003) 
(1980, 2000)  2. valdkond: toitumine 
1. klass: söömine   Definitsioon Risk tarvitada toitaineid üle ainevahetuse vajaduste.  Riskitegurid ƒ Päevaȱlõppuȱkoondunudȱsöömineȱ ƒ Ebaotstarbekasȱsöömisviisȱȱ ƒ Söömineȱvälistelȱajenditelȱ(ntȱkellaȬ aeg,ȱseltskondlikȱkoosviibimine)ȱ ƒ SöömineȱmuudelȱsisemistelȱajendiȬ telȱkuiȱnälgȱ(ntȱärevus)ȱ ƒ Algkaaluȱtõusȱigaȱraseduseȱalgusesȱ ƒ Onȱtäheldatudȱtoiduȱtarvitamistȱ heaoluȱsaavutamiseȱabinõunaȱ ƒ Onȱtäheldatudȱtoiduȱtarvitamistȱ preemianaȱȱ ƒ Söömineȱmuudeȱtegevusteȱkõrvaltȱ ƒ Vanemateȱrasvumusȱ ƒ Kiireȱkasvamineȱlapseeasȱȱ ƒ TeadaolevȱtahkeȱtoiduȱsöömineȱpõhiȬ toidunaȱenneȱviiendatȱelukuudȱ ƒ Istuvȱeluviisȱ


178 2. valdkond: toitumine Häiritud neelamine (00103) 
(1986, 1998)  2. valdkond: toitumine 
1. klass: söömine  Definitsioon Ebaloomulik neelamine suu, neelu või söögitoru ehituse või talitluse puudulik-
kuse tõttu. Määravad tunnused  Söögitorufaasi häire   ƒ NeelamisuuringulȱtuvastatudȱsööȬ gitorufaasiȱhäireȱȱ ƒ Happelõhnalineȱhingeõhkȱ ƒ Hammastekiristusȱ(bruksism)ȱ ƒ Ülakõhuvaluȱ(epigastraalneȱvalu)ȱ ƒ Toidustȱkeeldumineȱ ƒ Kõrvetisedȱȱ ƒ Veriokseȱ(hematemees)ȱ ƒ Peaȱülesirutusȱ(ntȱpeaȱkumerdamiȬ neȱsöögiȱajalȱvõiȱjärel)ȱ ƒ Öineȱärkamineȱȱ ƒ Öineȱköhimineȱ ƒ Ilmsedȱneelamisraskusedȱ(ntȱtoiduȱ peetumineȱsuuõõnes,ȱköhimine,ȱ
lämbumine)ȱ ƒ Valulikȱneelamineȱ(odünofaagia)ȱ ƒ Maosisaldiseȱtagasivoolȱ (regurgitatsioon)ȱ(märjadȱröhitsused)ȱ ƒ Korduvȱneelatamineȱ ƒ Kaebus,ȱetȱ“miskiȱonȱkurgusȱkinni”ȱ ƒ Seletamatuȱärrituvusȱsöögikorraȱ eel,ȱajalȱjaȱjärelȱ ƒ Toidukoguseȱpiiramineȱȱ ƒ Oksendamineȱȱ ƒ Okseȱpadjalȱȱ Suufaasi häire   ƒ NeelamisuuringulȱtuvastatudȱsuuȬ faasiȱhäireȱȱ ƒ Lämbumineȱenneȱneelamistȱȱ ƒ Köhimineȱenneȱneelamistȱȱ ƒ Süljevoolusȱ ƒ Toiduȱväljakukkumineȱsuustȱȱ ƒ Toiduȱväljalükkamineȱsuustȱȱ ƒ Öökimineȱenneȱneelamistȱ ƒ Suutmatusȱsuuõõntȱtühjendadaȱȱ ƒ Mittetäielikȱhuulteȱsulgumineȱȱ ƒ Puudulikȱmälumineȱ ƒ Keeleȱpuudulikȱliikumineȱtoidupalaȱ süljegaȱniisutamiselȱȱ ƒ PikkȱaegȱväikeseȱtoidukoguseȱsööȬ miseksȱ ƒ Toiduȱtagasivoolȱninastȱȱ ƒ Tükkhaavalȱneelamineȱȱ ƒ Toiduȱkogunemineȱpõskeȱ ƒ Toidupalaȱenneaegneȱallaneelamineȱȱ ƒ Suurenenudȱsüljeeritusȱ(sialorröa)ȱ ƒ ToidupalaȱaeglaneȱsüljegaȱniisutaȬ mineȱ ƒ Nõrkȱimemineȱnibudeȱsaamatuȱ haaramiseȱtõttuȱȱ


1. klass: söömine    179 Neelufaasi häire   ƒ Neelamisuuringulȱtuvastatudȱ neelufaasiȱhäireȱȱ ƒ Peaȱasendiȱmuutusȱ ƒ Lämbumineȱȱ ƒ Köhimineȱȱ ƒ Hilinenudȱneelamineȱ ƒ Toidustȱkeeldumineȱȱ ƒ Öökimineȱȱ ƒ Kurisevȱhääletämberȱȱ ƒ Puudulikȱkõriȱtõusȱ ƒ Korduvȱneelatamineȱ ƒ Toiduȱtagasivoolȱninastȱȱ ƒ Korduvadȱkopsuinfektsioonidȱȱ ƒ Väljaselgitamataȱpalavikudȱ Seonduvad tegurid   Kaasasündinud puudused  ƒ Käitumuslikudȱtoitmisprobleemidȱȱ ƒ MärkimisväärseltȱmadalȱlihastooȬ nusȱ(hüpotoonia)ȱ ƒ Kaasasündinudȱsüdamehaigusȱȱ ƒ KasvuȬȱja/võiȱkaalupeetusȱȱ ƒ Anamneesisȱsondigaȱtoitmineȱ ƒ Mehaanilineȱtakistusȱ(ntȱturse,ȱ trahheostoomiȱkanüül,ȱkasvaja)ȱ ƒ NärviȬlihaskahjustusȱ(ntȱoksereflekȬ siȱpuudumineȱvõiȱnõrgenemine,ȱ
mälumislihasteȱnõrgenemineȱvõiȱ
hälve,ȱtajuhäire,ȱnäohalvatusȱ(näoȱ
paralüüs ))ȱ ƒ Valkudeȱväheneȱomastamineȱȱ ƒ Hingamishäiredȱ ƒ Enesevigastuslikȱkäitumineȱȱ ƒ Ülemisteȱhingamisteedeȱanomaaliaȱȱ Neuroloogilised probleemid  ƒ Sulgurlihaseȱlõtvumatusȱ(akalaasia)ȱ ƒ Omandatudȱanatoomilisedȱdefektidȱȱ ƒ Ajuhalvatusȱ(tserebraalparalüüs)ȱȱ ƒ Kraniaalnärviȱkahjustusȱȱ ƒ Arenguȱmahajäämusȱ ƒ Söögitoruȱdefektidȱȱ ƒ Maosisaldiseȱtõusȱsöögitorusseȱ (gastroösofageaalneȱrefluks)ȱ ƒ Kõriȱanomaaliadȱȱ ƒ Kõriȱdefektidȱȱ ƒ Ninaȱdefektidȱ ƒ Ninaneeluȱdefektidȱȱ ƒ SuuȬneeluȱanomaaliadȱȱ ƒ Enneaegsusȱ ƒ Hingetoruȱ(trahhea)ȱdefektidȱȱ ƒ Traumadȱȱ ƒ Traumaatilineȱpeavigastusȱ ƒ ÜlemisteȱhingamisteedeȱanomaaȬ liadȱȱ


180 2. valdkond: toitumine Veresuhkru ebastabiilse taseme risk (00179) 
(2006, LOE 2.1)  2. valdkond: toitumine 
4. klass: ainevahetus  Definitsioon Risk veresuhkru taseme terviseohtlikuks kõrvalekaldeks normaalväärtustest.   Riskitegurid ƒ TeadmisteȱvähesusȱdiabeedigaȱtoiȬ metulekustȱ(ntȱtegevuskava)ȱ ƒ Arengutaseȱ ƒ Toitumineȱ ƒ Veresuhkruȱebapiisavȱjälgimineȱ ƒ Diagnoosigaȱmittenõustumineȱ ƒ Diabeedigaȱtoimetulekuȱjuhisteȱ(ntȱ tegevuskava)ȱeiramineȱ ƒ Diabeedigaȱtoimetulekuȱjuhisteȱ(ntȱ tegevuskava)ȱpuudumineȱȱ ƒ Ravimiteȱtarvitamineȱ ƒ Vaimseȱterviseȱseisundȱ ƒ Füüsiliseȱaktiivsuseȱtaseȱȱ ƒ Füüsiliseȱterviseȱseisundȱȱ ƒ Rasedusȱȱ ƒ Kiireȱkasvamiseȱperioodidȱȱ ƒ Stressȱȱ ƒ Kehakaaluȱtõusȱ ƒ Kehakaaluȱlangusȱ Viited AmericanȱDiabetesȱAssociationȱ(2005).ȱStandardȱofȱmedicalȱcareȱinȱdiabetes.ȱDiabetesȱCare,ȱ29,ȱS1–S36.ȱȱ
Bierschbach,ȱJ.,ȱCooper,ȱL.,ȱ&ȱLiedl,ȱJ.ȱ(2004).ȱInsulinȱpumps:ȱwhatȱeveryȱschoolȱnurseȱneedsȱtoȱknow.ȱ JournalȱofȱSchoolȱNursing,ȱ20 (2),ȱ117–23.ȱ USȱDepartmentȱofȱHealthȱ&ȱHumanȱServicesȱ(2003).ȱHelpingȱtheȱstudentȱwithȱdiabetesȱsucceed:ȱAȱguideȱ forȱschoolȱpersonnel .ȱRetrievedȱfromȱhttp://ndep.nih.gov/recources/school.htmȱ.ȱ


4. klass: ainevahetus     181 Vastsündinu kollatõbi (00194)
(2008, 2010, LOE 2.1)  2. valdkond: toitumine 
4. klass: ainevahetus  Definitsioon Kollakas-oranžikas varjund vastsündinu nahal ja limaskestadel, mis tekib pä-
rast 24. elutundi mittekonjugeeritud bilirubiini tõttu vereringes.  Määravad tunnused  ƒ Ebanormaalneȱvereȱkoostisȱ(ntȱheȬ molüüs;ȱbilirubiinisisaldusȱseeruȬ
misȱrohkemȱkuiȱ2ȱmg/dl;ȱvereseeȬ
rumiȱbilirubiiniȱtaseȱtunniȬ
spetsiifilistelȱnomogrammidelȱonȱ
vanustȱarvestadesȱohtlikultȱkõrge)ȱ ƒ Ebanormaalsedȱverevalumidȱnahalȱ ƒ Kollasedȱlimaskestadȱ ƒ KollakasȬoranžikasȱnahkȱȱ ƒ Kollasedȱsilmavalgedȱ Seonduvad tegurid  ƒ Ebanormaalneȱkehakaaluȱlangusȱ (rinnagaȱtoidetudȱvastsündinutelȱ
rohkemȱkuiȱ7–8%,ȱajalistelȱimikutelȱ
15%)ȱ ƒ VäljakujunemataȱsöömisharjumuȬ sedȱ ƒ ImikulȱonȱraskeȱüsaväliseȱelugaȱkoȬ hanedaȱȱ ƒ Vastsündinuȱigaȱ1–7ȱpäevaȱȱ ƒ Esiroojaȱ(mekooniumi)ȱhilinenudȱvälȬ jutamineȱ Viited AmericanȱAcademyȱofȱPediatricsȱ(2004).ȱManagementȱofȱhyperbilirubinemiaȱinȱtheȱnewbornȱinfantȱ35ȱ orȱmoreȱweeksȱofȱgestation.ȱPediatrics,ȱ114(1),ȱ297–316.ȱ Beachy,ȱJ.M.ȱ(2007).ȱInvestigatingȱjaundiceȱinȱtheȱnewborn.ȱNeonatalȱNetwork,ȱ26(5)ȱ327–333.ȱ
Bhutani,ȱV.K.,ȱJohnson,ȱL.H.,ȱSchwoebel,ȱA.,ȱ&ȱGennaro,ȱS.ȱ(2006).ȱAȱsystemsȱapproachȱforȱneonatalȱ hyperbilirubinemiaȱ inȱ termȱ andȱ nearȬtermȱ newborns.ȱ Journalȱ ofȱ Obstetric,ȱ Gynecologicȱ andȱ Neonatalȱ
Nursing,ȱ35 (4),ȱ444–455.ȱ Blackburn,ȱS.ȱ(1995)ȱHyperbilirubinemiaȱandȱneonatalȱjaundice.ȱNeonatalȱNetwork,ȱ14(7),ȱ15–25.ȱ
Boyd,ȱS.ȱ(2004).ȱTreatmentȱofȱphysiologicalȱneonatalȱjaundice.ȱNursingȱTimes,ȱ100(13),ȱ40–43.ȱ
Cohen,ȱS.M.ȱ(2006).ȱJaundiceȱinȱtheȱfullȬtermȱnewborn.ȱPediatricȱNursing,ȱ32(3),ȱ202–207.ȱ
Gartner,ȱL.ȱ&ȱHerschel,ȱM.ȱ(2001).ȱJaundiceȱandȱbreastfeeding.ȱPediatricȱClinicsȱofȱNorthȱAmerica,ȱ48(2),ȱ 389–399.ȱ Hillman,ȱ N.ȱ (2007).ȱ Hyperbilirubinemiaȱ inȱ theȱ lateȱ pretermȱ infant.ȱ Newbornȱ andȱ Infantȱ Nursingȱ ReȬ views,ȱ7 (2),ȱ91–94.ȱ Porter,ȱM.L.,ȱ&ȱDennis,ȱB.L.ȱ(2003).ȱHyperbilirubinemiaȱinȱtheȱtermȱnewborn.ȱAmericanȱFamilyȱPhysiȬ cian,ȱ65 ,ȱ599–606,ȱ613–14.ȱ


182 2. valdkond: toitumine Vastsündinu kollatõve risk (00230)
(2010, LOE 2.1)  2. valdkond: toitumine 
4. klass: ainevahetus  Definitsioon Risk kollakaks-oranžikaks varjundiks vastsündinu nahal ja limaskestadel, mis 
tekib pärast 24. elutundi mittekonjugeeritud bilirubiini tõttu vereringes.  Riskitegurid ƒ Ebanormaalneȱkehakaaluȱlangusȱ (rinnagaȱtoidetudȱvastsündinutelȱ
rohkemȱkuiȱ7–8%,ȱajalistelȱimikutelȱ
15%)ȱ ƒ Väljakujunemataȱsöömisharjumusedȱ ƒ ImikulȱonȱraskeȱüsaväliseȱelugaȱkoȬ hanedaȱȱ ƒ Vastsündinuȱigaȱ1–7ȱpäevaȱ ƒ Enneaegsusȱ ƒ Esiroojaȱ(mekooniumi)ȱhilinenudȱvälȬ jutamineȱ Viited AmericanȱAcademyȱofȱPediatricsȱ(2004).ȱManagementȱofȱhyperbilirubinemiaȱinȱtheȱnewbornȱinfantȱ35ȱ orȱmoreȱweeksȱofȱgestation.ȱPediatrics,ȱ114(1),ȱ297–316.ȱ Beachy,ȱJ.M.ȱ(2007).ȱInvestigatingȱjaundiceȱinȱtheȱnewborn.ȱNeonatalȱNetwork,ȱ26(5)ȱ327–333.ȱ
Bhutani,ȱV.K.,ȱJohnson,ȱL.H.,ȱSchwoebel,ȱA.,ȱ&ȱGennaro,ȱS.ȱ(2006).ȱAȱsystemsȱapproachȱforȱneonatalȱ hyperbilirubinemiaȱ inȱ termȱ andȱ nearȬtermȱ newborns.ȱ Journalȱ ofȱ Obstetric,ȱ Gynecologicȱ andȱ Neonatalȱ
Nursing,ȱ35 (4),ȱ444–455.ȱ Blackburn,ȱS.ȱ(1995)ȱHyperbilirubinemiaȱandȱneonatalȱjaundice.ȱNeonatalȱNetwork,ȱ14(7),ȱ15–25.ȱ
Boyd,ȱS.ȱ(2004).ȱTreatmentȱofȱphysiologicalȱneonatalȱjaundice.ȱNursingȱTimes,ȱ100(13),ȱ40–43.ȱ
Cohen,ȱS.M.ȱ(2006).ȱJaundiceȱinȱtheȱfullȬtermȱnewborn.ȱPediatricȱNursing,ȱ32(3),ȱ202–207.ȱ
Gartner,ȱL.ȱ&ȱHerschel,ȱM.ȱ(2001).ȱJaundiceȱandȱbreastfeeding.ȱPediatricȱClinicsȱofȱNorthȱAmerica,ȱ48(2),ȱ 389–399.ȱ Hillman,ȱ N.ȱ (2007).ȱ Hyperbilirubinemiaȱ inȱ theȱ lateȱ pretermȱ infant.ȱ Newbornȱ andȱ Infantȱ Nursingȱ ReȬ views,ȱ7 (2),ȱ91–94.ȱ Porter,ȱM.L.,ȱ&ȱDennis,ȱB.L.ȱ(2003).ȱHyperbilirubinemiaȱinȱtheȱtermȱnewborn.ȱAmericanȱFamilyȱPhysiȬ cian,ȱ65 ,ȱ599–606,ȱ613–14.ȱ


4. klass: ainevahetus     183 Maksatalitluse häire risk (00178)
(2006, 2008, LOE 2.1)  2. valdkond: toitumine 
4. klass: ainevahetus  Definitsioon Risk maksatalitluse terviseohtlikuks halvenemiseks.  Riskitegurid ƒ Maksaleȱmürgisedȱ(hepatotoksilised)ȱ ravimidȱ(ntȱatsetaminofeen,ȱ
statiinid)ȱ ƒ HIVȬnakkuseȱkaasnemineȱ ƒ Mõnuaineteȱkuritarvitamineȱ(ntȱalȬ kohol,ȱkokaiin)ȱ ƒ Viirusinfektsioonȱ(ntȱAȬhepatiit,ȱBȬ hepatiit,ȱCȬhepatiit,ȱEpsteiniȬBarriȱ
viirus)ȱȱ Viited AASLDȱPracticeȱGuidelineȱ(2004).ȱDiagnosis,ȱmanagement,ȱandȱtreatmentȱofȱhepatitisȱC.ȱAlexandria,ȱVA:ȱ AmericanȱAssociationȱforȱtheȱStudyȱofȱLiverȱDiseases.ȱȱ Fontana,ȱR.J.,ȱ&ȱLok,ȱS.F.ȱ(2002).ȱNoninvasiveȱmonitoringȱofȱpatientsȱwithȱchronicȱhepatitisȱC.ȱHepaȬ tology,ȱ36 (5ȱSuppl),ȱ557–564.ȱ Hoofnagle,ȱJ.ȱ(2002).ȱCourseȱandȱoutcomeȱofȱhepatitisȱC.ȱHepatology,ȱ36(5ȱSuppl.ȱ1):ȱS21–S29.ȱȱ
LaboratoryȱMedicineȱPracticeȱGuidelinesȱ(2000).ȱLaboratoryȱguidelinesȱforȱscreening,ȱdiagnosisȱandȱmoniȬ toringȱofȱhepaticȱinjury.ȱ WashingtonȱDC:ȱNationalȱAcademyȱofȱClinicalȱBiochemistry.ȱ NationalȱInstituteȱofȱDiabetesȱandȱDigestiveȱandȱKidneyȱDiseasesȱ(2003).ȱChronicȱhepatitisȱC:ȱCurrentȱ diseaseȱmanagement .ȱWashingtonȱDC:ȱUSȱDepartmentȱofȱHealthȱandȱHumanȱServices.ȱ Palmer,ȱM.ȱ(2000).ȱHepatitisȱLiverȱDisease:ȱWhatȱyouȱneedȱtoȱknow.ȱGardenȱCityȱPark,ȱNY:ȱAveryȱPubȬ lishingȱGroup,ȱpp.ȱ23,ȱ26–31,ȱ62–67,ȱ72–73.ȱȱ


184 2. valdkond: toitumine Elektrolüütide tasakaalutuse risk (00195)
(2008, LOE 2.1)  2. valdkond: toitumine 
5. klass: vedeliku tarvitamine  Definitsioon Risk seerumi elektrolüütide taseme terviseohtlikuks muutuseks.  Riskitegurid ƒ Väheneȱvedelikukogusȱȱ ƒ Kõhulahtisusȱ(diarröa)ȱ ƒ Sisesekretsioonihäireȱȱ ƒ Liigneȱvedelikukogusȱȱ ƒ RegulatsioonimehhanismideȱnõrȬ genemineȱ(ntȱdiabetesȱinsipidusȱ–ȱanȬ
tidiureetiliseȱhormooniȱpuudulikuȱ
eritumiseȱsündroom)ȱ ƒ Neerutalitluseȱhäireȱȱ ƒ Raviȱkõrvalmõjudȱ(ntȱravimid,ȱ dreenid)ȱ ƒ Oksendamineȱȱ Viited Elgart,ȱH.N.ȱ(2004).ȱAssessmentȱofȱfluidsȱandȱelectrolytes.ȱACCNȱClinicalȱIssues,ȱ15(4),ȱ607–621.ȱ
Weglicki,ȱW.,ȱQuamme,ȱG.,ȱTucker,ȱK.,ȱHaigney,ȱM.,&ȱResnick,ȱL.ȱ(2005).ȱPotassium,ȱmagnesiumȱandȱ electrolyteȱ imbalanceȱ andȱ complicationsȱ inȱ diseaseȱ management.ȱ Clinicalȱ andȱ Experimentalȱ HyperȬ
tension,ȱ27 (1),ȱ95–112.ȱ


5. klass: vedeliku tarvitamine     185  Valmisolek vedeliku piisavaks tasakaaluks
(00160)
(2002, LOE 2.1)   2. valdkond: toitumine 
5. klass: vedeliku tarvitamine  Definitsioon Vedelikukoguse ja kehavedelike keemilise koostise tasakaalustatus, mis on or-
ganismi vajaduste rahuldamiseks küllaldane ja mida saab parendada.   Määravad tunnused  ƒ Väljendabȱsooviȱvedelikuȱtasakaaluȱ parendadaȱȱ ƒ Heaȱkudedeȱturgorȱ ƒ Tarvitatudȱvedelikukogusȱrahuldabȱ igapäevaseȱvajaduseȱȱ ƒ Niiskedȱlimaskestadȱȱ ƒ Eiȱesineȱturseidȱ ƒ Eiȱesineȱülemäärastȱjanuȱ ƒ Väheseȱvedelikukoguseȱriskȱ ƒ Uriiniȱerikaalȱonȱnormaalväärtusteȱ piiridesȱ ƒ Stabiilneȱkehakaalȱ ƒ Helekollaneȱuriinȱ ƒ Uriinieritusȱvastabȱtarvitatudȱ vedelikukoguseleȱ


186 2. valdkond: toitumine Vähene vedelikukogus (00027)
(1978, 1996)  2. valdkond: toitumine 
5. klass: vedeliku tarvitamine  Definitsioon Soonesisese, rakkudevahelise ja/või rakusisese vedeliku vähesus, mis viitab 
vedelikupuudusele – veekaotusele ilma naatriumisisalduse muutumiseta.  Määravad tunnused ƒ Vaimseȱseisundiȱmuutusȱ ƒ Vererõhuȱlangusȱȱ ƒ Pulsirõhuȱlangusȱ ƒ Pulsimahuȱlangusȱȱ ƒ Nahaȱturgoriȱlangusȱȱ ƒ Keeleȱturgoriȱlangusȱ ƒ Uriinierituseȱvähenemineȱ ƒ Veenideȱväheneȱtäitumusȱ ƒ Limaskestadeȱkuivusȱ ƒ Nahaȱkuivusȱ ƒ Vererakkudeȱosakaaluȱsuurenemineȱ veresȱ(hematokritiȱtõus)ȱ ƒ Kehatemperatuuriȱtõusȱ ƒ Pulsisageduseȱtõusȱ ƒ Uriiniȱkontsentratsiooniȱtõusȱ ƒ Äkilineȱkehakaaluȱlangusȱ(mitteȱ kolmandaȱvedelikuruumiȱarvelt)ȱȱ ƒ Januȱȱ ƒ Nõrkusȱȱ Seonduvad faktorid  ƒ Vedelikukoguseȱkiireȱvähenemineȱ ƒ RegulatsioonimehhanismideȱpuuȬ dulikkusȱ


5. klass: vedeliku tarvitamine     187 Liigne vedelikukogus (00026)
(1982, 1996)  2. valdkond: toitumine 
5. klass: vedeliku tarvitamine   Definitsioon Isotoonilise vedeliku peetuse suurenemine.  Määravad tunnused  ƒ Kõrvalisedȱhingamiskahinadȱ ƒ Üldineȱtugevȱturseȱ(anasarka)ȱȱ ƒ Ärevusȱȱ ƒ Lämmastikveresusȱ(asoteemia)ȱȱ ƒ Vererõhuȱmuutusedȱȱ ƒ Vaimseȱseisundiȱmuutusȱȱ ƒ Hingamiseȱmuutusedȱ ƒ Vererakkudeȱosakaaluȱvähenemineȱ veresȱ(hematokritiȱlangus)ȱ ƒ Hemoglobiinisisalduseȱlangusȱ ƒ Raskendatudȱhingamineȱ(düspnoe)ȱ ƒ Turseȱ(ödeem)ȱ ƒ Elektrolüütideȱtasakaalutusȱȱ ƒ Tsentraalseȱveenirõhuȱtõusȱ ƒ Tarvitatudȱvedelikukogusȱületabȱ eritunudȱuriinikoguseȱȱ ƒ Kägiveeniȱületäitumusȱ (jugulaarveeniȱdistensioon)ȱȱ ƒ Kusevähesusȱ(oliguuria)ȱ ƒ RaskeȱhingamispuudulikkusȱlaȬ mamiselȱ(ortopnoe)ȱ ƒ Vedelikuȱkogunemineȱ(efusioon)ȱ rinnakelmeõõndeȱȱ ƒ Positiivneȱhepatojugulaarneȱrefleksȱ ƒ Kopsuarteriȱrõhuȱmuutusedȱȱ ƒ Kopsupaisȱȱ ƒ Rahutusȱ ƒ Uriiniȱerikaaluȱmuutusedȱ ƒ IIIȱsüdametoonȱ ƒ Kehakaaluȱtõusȱlühikeseȱajaȱjooksulȱȱ Seonduvad tegurid  ƒ Regulatsioonimehhanismideȱhäireȱ ƒ Ülemääraneȱvedelikuȱtarvitamineȱ ƒ Ülemääraneȱnaatriumiȱtarvitamineȱȱ


188 2. valdkond: toitumine Vähese vedelikukoguse risk (00028)
(1978, 2010)  2. valdkond: toitumine 
5. klass: vedeliku tarvitamine  Definitsioon Risk soonesisese, rakkudevahelise ja/või rakusisese vedeliku vähesuseks, mis 
viitab vedelikupuuduse riskile – veekaotusele ilma naatriumisisalduse muutu-
miseta. Riskitegurid ƒ Kiireȱvedelikukaotusȱȱ ƒ Vähesedȱteadmisedȱȱ ƒ Vedelikeȱimendumistȱmõjutavadȱ hälbedȱ ƒ Vedelikeȱkättesaamistȱmõjutavadȱ hälbedȱ ƒ Vedelikeȱjoomistȱmõjutavadȱhälbedȱȱ ƒ ÜlemääraneȱvedelikukaotusȱloomuȬ likulȱteelȱ(ntȱkõhulahtisusȱ(diarröa))ȱ ƒ Elueaȱäärmusedȱ ƒ Kehakaaluȱäärmusedȱ ƒ Vedelikuvajaduseȱmõjuridȱ(ntȱebaȬ normaalseltȱkiireȱainevahetusȱ(hüȬ
permetabolism ))ȱ ƒ RegulatsioonimehhanismideȱpuuȬ dulikkusȱȱ ƒ Vedelikukaotusȱmitteloomulikulȱ teelȱ(ntȱkehasseȱpandudȱdreenid)ȱ ƒ Ravimidȱ(ntȱkuseeritustȱsuurendaȬ vadȱravimidȱ(diureetikumid))ȱ


5. klass: vedeliku tarvitamine     189 Tasakaalustamata vedelikukoguse risk (00025)
(1998, 2008, LOE 2.1)  2. valdkond: toitumine 
5. klass: vedeliku tarvitamine  Definitsioon Risk soonesisese, rakkudevahelise või rakusisese vedeliku vähesuseks, liiasu-
seks või nimetatud äärmuste kiireks vahetumiseks, mis viitab kehavedeliku 
kaotusele, kogunemisele või mõlemale.  Riskitegurid ƒ Kõhuõõneȱoperatsioonidȱ ƒ Vesikõhtȱ(astsiit)ȱȱ ƒ Põletusedȱȱ ƒ Soolesulgusȱ(obstruktsioon)ȱ ƒ Kõhunäärmepõletikȱ(pankreatiit)ȱ ƒ VereȱtagasisaamineȱpärastȱvererakȬ kudeȱvõiȱplasmaȱeraldamistȱ(aferees)ȱȱ ƒ Sepsisȱȱ ƒ Traumaatilineȱvigastusȱ(ntȱpuusaȬ luumurd)ȱ Viited Batts,ȱE.,ȱ&ȱLazarus,ȱH.ȱ(2007).ȱDiagnosisȱandȱtreatmentȱofȱtransplantationȬassociatedȱthromboticȱmiȬ croangiopathy:ȱ Realȱ progressȱ orȱ areȱ weȱ stillȱ waiting?ȱ Boneȱ Marrowȱ Transplant,ȱ 40(8),ȱ 709–719ȱ [ReȬ
view].ȱ Boctor,ȱF.ȱ(2005).ȱRedȱbloodȱcellȱexchangeȱtransfusionȱasȱanȱadjunctȱtreatmentȱforȱsevereȱpediatricȱfalȬ ciparumȱmalaria,ȱusingȱautomatedȱorȱmanualȱprocedures.ȱPediatrics,ȱ116(4),ȱ592–595.ȱ Burgstaler,ȱ E.ȱ (2003).ȱ Currentȱ instrumentationȱ forȱ apheresis.ȱ Inȱ B.ȱ McLeod,ȱ T,ȱ Price,ȱ R.ȱ Weinsteinȱ (eds),ȱApheresis:ȱPrinciplesȱandȱpracticeȱ(2ndȱed.).ȱBethesda,ȱMD:ȱAABBȱPress,ȱpp.ȱ961–967.ȱ Corbin,ȱF.,ȱCullis,ȱH.M.,ȱFreireich,ȱE.J.,ȱIto,ȱY.,ȱKellog,ȱR.M.,ȱLatham,ȱA.,ȱ&ȱMcLeod,ȱB.C.ȱ(2003).ȱDeȬ velopmentȱofȱapheresisȱinstrumentation.ȱInȱB.ȱMcLeod,ȱT,ȱPrice,ȱR.ȱWeinsteinȱ(eds),ȱApheresis:ȱPrinȬ
ciplesȱandȱpracticeȱ (2ndȱed.).ȱBethesda,ȱMD:ȱAABBȱPress,ȱpp.ȱ1–3.ȱ Crookston,ȱK.,ȱ&ȱSimon,ȱT.ȱ(2003).ȱPhysiologyȱofȱapheresis.ȱInȱB.ȱMcLeod,ȱT,ȱPrice,ȱR.ȱWeinsteinȱ(eds),ȱ Apheresis:ȱPrinciplesȱandȱpracticeȱ (2ndȱed.).ȱBethesda,ȱMD:ȱAABBȱPress,ȱpp.ȱ934–960.ȱ Danielson,ȱC.ȱ(2002).ȱTheȱroleȱofȱredȱbloodȱcellȱexchangeȱtransfusionȱinȱtheȱtreatmentȱandȱpreventionȱ ofȱcomplicationsȱofȱsickleȱcellȱdisease.ȱTherapeuticȱApheresis,ȱ6(1),ȱ24–31.ȱ Fortenberry,ȱJ.,ȱ&ȱPaden,ȱMȱ(2006).ȱExtracorporealȱtherapiesȱinȱtheȱtreatmentȱofȱsepsis:ȱexperienceȱandȱ promise.ȱSeminarsȱPediatricȱInfectiousȱDiseases,ȱ17(2),ȱ72–79.ȱ GambroȱBCTȱ(2005).ȱSpectraTMȱSystemȱTherapeuticsȱReferenceȱBook.ȱDenver:ȱGambro.ȱ
Hester,ȱJ.ȱ(1997).ȱTherapeuticȱcellȱdepletion.ȱInȱB.ȱMcLeod,ȱT,ȱPrice,ȱR.ȱWeinsteinȱ(eds),ȱApheresis:ȱPrinȬ ciplesȱandȱpracticeȱ (2ndȱed.).ȱBethesda,ȱMD:ȱAmericanȱAssociationȱofȱBloodȱBanks,ȱpp.ȱ254–259.ȱ Kim,ȱH.ȱ(2000).ȱTherapeuticȱpediatricȱapheresis.ȱJournalȱofȱClinicalȱApheresis,ȱ15(1–2),ȱ129–57.ȱ
Metheny,ȱ N.M.ȱ (ed)ȱ (2000).ȱ Fluidȱ andȱ Electrolyteȱ Balance:ȱ Nursingȱ considerations,ȱ 4thȱ ed.ȱ Philadelphia:ȱ LippincottȱWilliamsȱ&ȱWilkins.ȱ Teruya,ȱJ.,ȱStyler,ȱM.,ȱVerde,ȱS.,ȱTopolsky,ȱD.,ȱ&ȱCrilley,ȱP.ȱ(2001).ȱQuestionableȱefficacyȱofȱplasmaȱexȬ changeȱ forȱ thromboticȱ thrombocytopenicȱ purpuraȱ afterȱ boneȱ marrowȱ transplantation.ȱ Journalȱ ofȱ
ClinicalȱApheresis,ȱ16 (4),ȱ169–174.ȱ Vucic,ȱS.,ȱ&ȱDavies,ȱL.ȱ(1998).ȱSafetyȱofȱplasmapheresisȱinȱtheȱtreatmentȱofȱneurologicalȱdisease.ȱAusȬ tralianȱandȱNewȱZealandȱJournalȱofȱMedicine,ȱ28 (3),ȱ289–290.ȱ Woloskie,ȱS.,ȱArmelagos,ȱH.,ȱMeade,ȱJ.,ȱ&ȱHaas,ȱD.ȱ(2001).ȱLeukodepletionȱforȱacuteȱlymphocyticȱleuȬ kemiaȱinȱaȱthreeȬweekȬoldȱinfant.ȱJournalȱofȱClinicalȱApheresis,ȱ16(1),ȱ31–32.ȱ




1. klass: urineerimine     187 3. valdkond  Eritamine ja ainevahetus  1. klass: urineerimine .............................................................................. 193  Funktsionaalneȱkusepidamatusȱ(00020)...................................................................193ȱ
Ülevooluinkontinentsȱ(00176) ...................................................................................194ȱ
Refleksinkontinentsȱ(00018) ......................................................................................195ȱ
Rõhkinkontinentsȱ(00017) ...........................................................................................196ȱ
Sundinkontinentsȱ(00019) ..........................................................................................198ȱ
Sundinkontinentsiȱriskȱ(00022) .................................................................................199ȱ
Häiritudȱpõietühjendusȱ(00016)................................................................................200ȱ
Valmisolekȱpiisavaksȱpõietühjenduseksȱ(00166)ȱ...................................................201ȱ
Kusepeetus ȱ(00023) .....................................................................................................202ȱ 2. klass: seedimine ................................................................................... 203  Kõhukinnisus ȱ(00011)ȱ................................................................................................203ȱ Tajutudȱkõhukinnisusȱ(00012) ..................................................................................205ȱ
Kõhukinnisuse ȱriskȱ(00015) .......................................................................................206ȱ Kõhulahtisus ȱ(00013) ..................................................................................................208ȱ Mao Ȭsooletraktiȱmotoorikaȱhäireȱ(00196) ................................................................209ȱ Mao Ȭsooletraktiȱmotoorikaȱhäireȱriskȱ(00197) ........................................................211ȱ Roojapidamatus ȱ(00014).............................................................................................213ȱ 3. klass: nahatalitlus  Õendusdiagnoosidȱpraeguȱpuuduvadȱ 4. klass: hingamine.................................................................................. 214  Häiritudȱgaasivahetusȱ(00030)ȱ ..................................................................................214ȱ


ȱ


1. klass: urineerimine     193 Funktsionaalne kusepidamatus (00020)
(1986, 1998)  3. valdkond: eritamine ja ainevahetus 
1. klass: urineerimine  Definitsioon Tavaliselt pidamisvõimelise inimese suutmatus jõuda tualetti õigel ajal, et väl-
tida tahtmatut urineerimist.   Määravad tunnused  ƒ Suudabȱpõitȱtäielikultȱtühjendadaȱȱ ƒ Ajavahemikȱurineerimisvajaduseȱ tunnetamisestȱkuniȱtualettiȱjõudmiȬ
seniȱületabȱaja,ȱmilȱsuudabȱkinnipiȬ
damistȱkontrollidaȱ ƒ Uriiniȱväljumineȱenneȱtualettiȱ jõudmistȱ ƒ Kusepidamatustȱvõibȱesinedaȱainultȱ varahommikutiȱȱ ƒ Tunnetabȱvajadustȱpõitȱtühjendadaȱȱ Seonduvad tegurid  ƒ Keskkonnateguriteȱmuutumineȱ ƒ Tunnetushäireȱ ƒ Nägemishäireȱ ƒ NärviȬȱjaȱlihastalitlusegaȱseotudȱpiiȬ rangudȱ ƒ Psühholoogilisedȱteguridȱ ƒ ToetavateȱvaagnastruktuurideȱnõrȬ genemineȱ


194 3. valdkond: eritamine ja ainevahetus Ülevooluinkontinents (00176)
(2006, LOE 2.1)  3. valdkond: eritamine ja ainevahetus 
1. klass: urineerimine  Definitsioon Tahtmatu uriinileke põie ületäitumise tõttu.  Määravad tunnused  ƒ Põieȱületäitumusȱ(põieȱdistensioon)ȱ ƒ Jääkuriiniȱsuurȱkogusȱ ƒ Sageȱöineȱurineerimineȱ(nüktuuria)ȱȱ ƒ Onȱtäheldatudȱvähestȱtahtmatutȱ uriinileketȱ ƒ Kaebabȱvähestȱtahmatutȱuriinileketȱ Seonduvad tegurid  ƒ Põieȱväljavooluavaȱsulgusȱȱ ƒ Põielihaseȱjaȱvälimiseȱsulgurlihaseȱ samaaegneȱkokkutõmmeȱ
(detruusoriȬsfinkteriȱdüssünergia)ȱ ƒ Põielihaseȱpuudulikȱkokkutõmmeȱ ƒ Roojamassiȱpeetusȱ ƒ RaskekujulineȱvaagnaelunditeȱallaȬ vajeȱ(prolaps)ȱ ƒ AntikolinergilisteȱravimiteȱkõrvalȬ toimeȱ ƒ Kaltsiumikanaliȱblokaatoriteȱ kõrvaltoimeȱ ƒ Dekongestantideȱkõrvaltoimeȱȱ ƒ Kusitisulgusȱ(ureetraȱobstruktsioon)ȱ Viited AgencyȱforȱHealthȱCareȱPolicyȱandȱResearchȱ(AHCPR)ȱ(1992).ȱClinicalȱpracticeȱguideline:ȱUrinaryȱinconȬ tinenceȱinȱadults .ȱAHCPRȱPub.ȱNo.ȱ92–0038.ȱRockville,ȱMD;ȱAHCPR.ȱȱ NationalȱInstitutesȱofȱHealth.ȱ(1988).ȱUrinaryȱincontinenceȱinȱadults.ȱNIHȱconsensusȱstatement.ȱȱReȬ trievedȱfromȱhttp://consensus.nih.gov/cons/071/071_statement.htmȱ.ȱ Nationalȱ Kidneyȱ andȱ Urologicȱ Diseasesȱ Informationȱ Clearinghouse.ȱ (2004).ȱ Urinaryȱ incontinenceȱ inȱ women.ȱRetrievedȱfromȱhttp://kidney.niddk.nih.gov/kudiseases/pubs/uiwomen/index.htmȱ.ȱȱ Noble,ȱJ.ȱ(ed.).ȱ(2001).ȱTextbookȱofȱprimaryȱcareȱmedicine,ȱ3rdȱed.ȱStȱLouis,ȱMO:ȱMosby.ȱ
Stenchever,ȱM.A.(ed.).ȱ(2001).ȱComprehensiveȱgynecology.ȱStȱLouis,ȱMO:ȱMosby.ȱ
Walsh,ȱP.C.ȱ(ed.).ȱ(2002).ȱCampbell’sȱurology,ȱ8thȱed.ȱPhiladelphia:ȱSaunders.ȱ


1. klass: urineerimine     195 Refleksinkontinents (00018)
(1986, 1998)  3. valdkond: eritamine ja ainevahetus 
1. klass: urineerimine  Definitsioon Tahtmatu uriinileke mingil määral ettearvatavate ajavahemike järel, kui põis 
on teatava piirini täitunud.   Määravad tunnused  ƒ SuutmatusȱpõieȱtühjenemistȱtakisȬ tadaȱȱ ƒ Suutmatusȱurineerimistȱalustadaȱ ƒ Mittetäielikȱpõieȱtühjenemine,ȱmidaȱ põhjustabȱkahjustusȱajutüvesȱpaikȬ
nevaȱkusemiskeskuseȱlähedalȱȱ ƒ Mittetäielikȱpõieȱtühjenemine,ȱmidaȱ põhjustabȱkahjustusȱseljaajuȱristȬ
luuosasȱpaiknevaȱkusemiskeskuseȱ
lähedalȱ ƒ Eiȱtunnetaȱpõieȱtäitumustȱȱ ƒ Eiȱtunnetaȱurineerimisvajadustȱ ƒ Eiȱtunnetaȱpõieȱtühjenemistȱ ƒ Ettearvatavȱurineerimineȱ ƒ Pakilineȱurineerimisvajadusȱpõieȱ kokkutõmmetȱtakistamataȱȱ ƒ Täitunudȱpõiegaȱkaasnevadȱtundedȱ (ntȱhigistamine,ȱrahutus,ȱ
ebamugavustunneȱkõhus)ȱ Seonduvad tegurid  ƒ Neuroloogilineȱkahjustusȱajutüvesȱ paiknevaȱkusemiskeskuseȱlähedalȱȱ ƒ Neuroloogilineȱkahjustusȱseljaajuȱ ristluuosasȱpaiknevaȱkusemiskesȬ
kuseȱlähedalȱȱ ƒ Kudedeȱkahjustusȱ(ntȱpõieȱkiiritusȬ ravijärgseteȱjaȱmuudeȱpõletikulisteȱ
seisunditeȱtõttuȱningȱradikaalseteȱ
kirurgilisteȱsekkumisteȱjärelȱvaagȬ
napiirkonnas)ȱȱ


196 3. valdkond: eritamine ja ainevahetus Rõhkinkontinents (00017)
(1986, 2006, LOE 2.1)  3. valdkond: eritamine ja ainevahetus 
1. klass: urineerimine   Definitsioon Ootamatu uriinileke tegevuste tõttu, mis tõstavad kõhuõõnesisest rõhku.  Määravad tunnused ƒ Onȱtäheldatudȱvähestȱtahtmatutȱ uriinileketȱilmaȱpõielihaseȱ
(detruusori)ȱkokkutõmbetaȱȱ ƒ Onȱtäheldatudȱvähestȱtahtmatutȱ uriinileketȱilmaȱpõieȱületäitumusetaȱȱ ƒ Onȱtäheldatudȱvähestȱtahtmatutȱ uriinileketȱfüüsiliselȱpingutuselȱ ƒ Onȱtäheldatudȱvähestȱtahtmatutȱ uriinileketȱköhimiselȱ ƒ Onȱtäheldatudȱvähestȱtahtmatutȱ uriinileketȱnaermiselȱ ƒ Onȱtäheldatudȱvähestȱtahtmatutȱ uriinileketȱaevastamiselȱ ƒ Kaebabȱvähestȱtahtmatutȱuriinileketȱ ilmaȱpõielihaseȱkokkutõmbetaȱȱ ƒ Kaebabȱvähestȱtahtmatutȱuriinileketȱ ilmaȱpõieȱületäitumusetaȱȱ ƒ Kaebabȱvähestȱtahtmatutȱuriinileketȱ füüsiliselȱpingutuselȱ ƒ Kaebabȱvähestȱtahtmatutȱuriinileketȱ köhimiselȱ ƒ Kaebabȱvähestȱtahtmatutȱuriinileketȱ naermiselȱ ƒ Kaebabȱvähestȱtahtmatutȱuriinileketȱ aevastamiselȱ Seonduvad tegurid  ƒ Vaagnalihasteȱtaandarengulisedȱ muutusedȱ ƒ Kõrgeȱkõhuõõnesiseneȱrõhkȱ ƒ KusitiȱseesmiseȱsulgurlihaseȱpuuȬ dulikkusȱ ƒ Nõrgadȱvaagnalihasedȱ Viited Abrams,ȱP.,ȱCardozo,ȱL.,ȱFall,ȱM.,ȱGriffiths,ȱD.,ȱRosier,ȱP.,ȱUlmsten,ȱU.,ȱVanȱKerrebroeck,ȱP.,ȱVictor,ȱA.,ȱ Wein,ȱ A.;ȱ Standardisationȱ SubȬcommitteeȱ ofȱ Internationalȱ Continenceȱ Society.ȱ (2002).ȱ Theȱ stanȬ
dardisationȱ ofȱ terminologyȱ inȱ lowerȱ urinaryȱ tractȱ function:ȱ Reportȱ fromȱ theȱ Standardisationȱ SubȬ
committeeȱofȱtheȱInternationalȱContinenceȱSociety.ȱUrology,ȱ61(1),ȱ37–49.ȱ AgencyȱforȱHealthȱCareȱPolicyȱandȱResearch.ȱ(1992).ȱClinicalȱpracticeȱguideline:ȱUrinaryȱincontinenceȱinȱ adults .ȱAHCPRȱPub.ȱNo.ȱ92–0038.ȱRockville,ȱMD:ȱAHCPR.ȱ NationalȱInstitutesȱofȱHealth.ȱ(1988).ȱUrinaryȱincontinenceȱinȱadults.ȱNIHȱconsensusȱstatement.ȱȱReȬ trievedȱfromȱhttp://consensus.nih.gov/cons/071/071_statement.htmȱ.ȱ Nationalȱ Kidneyȱ andȱ Urologicȱ Diseasesȱ Informationȱ Clearinghouse.ȱ (2004).ȱ Urinaryȱ incontinenceȱ inȱ women.ȱRetrievedȱfromȱhttp://kidney.niddk.nih.gov/kudiseases/pubs/uiwomen/index.htmȱ.ȱȱ Noble,ȱJ.ȱ(ed.).ȱ(2001).ȱTextbookȱofȱprimaryȱcareȱmedicine,ȱ3rdȱed.ȱStȱLouis,ȱMO:ȱMosby.ȱ


1. klass: urineerimine     197 Sampselle,ȱ C.M.ȱ (2003).ȱ Stateȱ ofȱ theȱ scienceȱ onȱ urinaryȱ incontinence:ȱ Behavioralȱ interventionsȱ inȱ youngȱandȱmiddleȬageȱwomen.ȱAmericanȱJournalȱofȱNursingȱ103(3),ȱ9–19.ȱ Stenchever,ȱM.A.(ed.).ȱ(2001).ȱComprehensiveȱgynecology.ȱStȱLouis,ȱMO:ȱMosby.ȱ
Walsh,ȱP.C.ȱ(ed.).ȱ(2002).ȱCampbell’sȱurology,ȱ8thȱed.ȱPhiladelphia:ȱSaunders.ȱ


198 3. valdkond: eritamine ja ainevahetus Sundinkontinents (00019)
(1986, 2006, LOE 2.1)  3. valdkond: eritamine ja ainevahetus 
1. klass: urineerimine  Definitsioon Tahmatu urineerimine varsti pärast pakilise urineerimisvajaduse tekkimist.  Määravad tunnused  ƒ Onȱtäheldatudȱsuutmatustȱjõudaȱ tualettiȱenneȱurineerimistȱ ƒ KaebabȱsuutmatustȱenneȱurineeriȬ mistȱtualettiȱjõudaȱ ƒ Kaebabȱtahtmatutȱurineerimistȱpõieȱ kokkutõmmetegaȱ ƒ Kaebabȱtahtmatutȱurineerimistȱpõieȱ spasmidegaȱ ƒ Kaebabȱpakilistȱurineerimisvajadustȱ Seonduvad tegurid  ƒ Alkoholiȱtarvitamineȱ ƒ Atroofilineȱkusitipõletikȱ(atroofilineȱ uretriit )ȱ ƒ Atroofilineȱtupepõletikȱ(atroofilineȱ vaginiit )ȱ ƒ Põieinfektsioonȱ ƒ Kofeiiniȱtarvitamineȱ ƒ Põiemahuȱvähenemineȱȱ ƒ Põielihaseȱ(detruusori)ȱhüperaktiivȬ susȱkoosȱpõieȱpuudulikuȱkokkuȬ
tõmbegaȱȱ ƒ Diureetikumideȱtarvitamineȱȱ ƒ Roojamassiȱpeetusȱ Viited Abrams,ȱP.,ȱCardozo,ȱL.,ȱFall,ȱM.,ȱGriffiths,ȱD.,ȱRosier,ȱP.,ȱUlmsten,ȱU.,ȱVanȱKerrebroeck,ȱP.,ȱVictor,ȱA.,ȱ Wein,ȱ A.;ȱ Standardisationȱ SubȬcommitteeȱ ofȱ Internationalȱ Continenceȱ Society.ȱ (2002).ȱ Theȱ stanȬ
dardisationȱ ofȱ terminologyȱ inȱ lowerȱ urinaryȱ tractȱ function:ȱ Reportȱ fromȱ theȱ Standardisationȱ SubȬ
committeeȱofȱtheȱInternationalȱContinenceȱSociety.ȱUrology,ȱ61(1),ȱ37–49.ȱ AgencyȱforȱHealthȱCareȱPolicyȱandȱResearch.ȱ(1992).ȱClinicalȱpracticeȱguideline:ȱUrinaryȱincontinenceȱinȱ adults .ȱAHCPRȱPub.ȱNo.ȱ92–0038.ȱRockville,ȱMD:ȱAHCPR.ȱ NationalȱInstitutesȱofȱHealth.ȱ(1988).ȱUrinaryȱincontinenceȱinȱadults.ȱNIHȱconsensusȱstatement.ȱȱReȬ trievedȱfromȱhttp://consensus.nih.gov/cons/071/071_statement.htmȱ.ȱ Nationalȱ Kidneyȱ andȱ Urologicȱ Diseasesȱ Informationȱ Clearinghouse.ȱ (2004).ȱ Urinaryȱ incontinenceȱ inȱ women.ȱRetrievedȱfromȱhttp://kidney.niddk.nih.gov/kudiseases/pubs/uiwomen/index.htmȱ.ȱȱ Noble,ȱJ.ȱ(ed.).ȱ(2001).ȱTextbookȱofȱprimaryȱcareȱmedicine,ȱ3rdȱed.ȱStȱLouis,ȱMO:ȱMosby.ȱ
Sampselle,ȱ C.M.ȱ (2003).ȱ Stateȱ ofȱ theȱ scienceȱ onȱ urinaryȱ incontinence:ȱ Behavioralȱ interventionsȱ inȱ youngȱandȱmiddleȬageȱwomen.ȱAmericanȱJournalȱofȱNursingȱ103(3),ȱ9–19.ȱ Stenchever,ȱM.A.(ed.).ȱ(2001).ȱComprehensiveȱgynecology.ȱStȱLouis,ȱMO:ȱMosby.ȱ
Walsh,ȱP.C.ȱ(ed.).ȱ(2002).ȱCampbell’sȱurology,ȱ8thȱed.ȱPhiladelphia:ȱSaunders.ȱ


1. klass: urineerimine     199 Sundinkontinentsi risk (00022)
(1998, 2008, LOE 2.1)  3. valdkond: eritamine ja ainevahetus 
1. klass: urineerimine  Definitsioon Risk tahtmatult urineerida varsti pärast pakilise urineerimisvajaduse tekkimist.  Riskitegurid ƒ Atroofilineȱkusitipõletikȱ(atroofilineȱ uretriit )ȱ ƒ Atroofilineȱtupepõletikȱ(atroofilineȱ vaginiit )ȱ ƒ Alkoholiȱtoimeȱ ƒ Kofeiiniȱtoimeȱ ƒ Ravimiteȱtoimeȱ ƒ Põielihaseȱ(detruusori)ȱhüperaktiivȬ susȱkoosȱpõieȱpuudulikuȱkokkuȬ
tõmbegaȱ ƒ Roojamassiȱpeetusȱ ƒ Põieȱpuudulikȱkokkutõmmeȱ ƒ Puudulikudȱtualetiharjumusedȱ ƒ Sulgurlihaseȱ(sfinkteri)ȱkontrollimaȬ tuȱlõtvumineȱ ƒ Väikeȱpõiemahtȱ Viited Abrams,ȱP.,ȱCardozo,ȱL.,ȱFall,ȱM.,ȱGriffiths,ȱD.,ȱRosier,ȱP.,ȱUlmsten,ȱU.,ȱVanȱKerrebroeck,ȱP.,ȱVictor,ȱA.,ȱ Wein,ȱ A.;ȱ Standardisationȱ SubȬcommitteeȱ ofȱ Internationalȱ Continenceȱ Society.ȱ (2002).ȱ Theȱ stanȬ
dardisationȱ ofȱ terminologyȱ inȱ lowerȱ urinaryȱ tractȱ function:ȱ Reportȱ fromȱ theȱ Standardisationȱ SubȬ
committeeȱofȱtheȱInternationalȱContinenceȱSociety.ȱUrology,ȱ61(1),ȱ37–49.ȱ AgencyȱforȱHealthȱCareȱPolicyȱandȱResearch.ȱ(1992).ȱClinicalȱpracticeȱguideline:ȱUrinaryȱincontinenceȱinȱ adults .ȱAHCPRȱPub.ȱNo.ȱ92–0038.ȱRockville,ȱMD:ȱAHCPR.ȱ NationalȱInstitutesȱofȱHealth.ȱ(1988).ȱUrinaryȱincontinenceȱinȱadults.ȱNIHȱconsensusȱstatement.ȱȱReȬ trievedȱfromȱhttp://consensus.nih.gov/cons/071/071_statement.htmȱ.ȱ Nationalȱ Kidneyȱ andȱ Urologicȱ Diseasesȱ Informationȱ Clearinghouse.ȱ (2004).ȱ Urinaryȱ incontinenceȱ inȱ women.ȱRetrievedȱfromȱhttp://kidney.niddk.nih.gov/kudiseases/pubs/uiwomen/index.htmȱ.ȱȱ Noble,ȱJ.ȱ(ed.).ȱ(2001).ȱTextbookȱofȱprimaryȱcareȱmedicine,ȱ3rdȱed.ȱStȱLouis,ȱMO:ȱMosby.ȱ
Sampselle,ȱ C.M.ȱ (2003).ȱ Stateȱ ofȱ theȱ scienceȱ onȱ urinaryȱ incontinence:ȱ Behavioralȱ interventionsȱ inȱ youngȱandȱmiddleȬageȱwomen.ȱAmericanȱJournalȱofȱNursingȱ103(3),ȱ9–19.ȱ Stenchever,ȱM.A.(ed.).ȱ(2001).ȱComprehensiveȱgynecology.ȱStȱLouis,ȱMO:ȱMosby.ȱ
Walsh,ȱP.C.ȱ(ed.).ȱ(2002).ȱCampbell’sȱurology,ȱ8thȱed.ȱPhiladelphia:ȱSaunders.ȱ


200 3. valdkond: eritamine ja ainevahetus Häiritud põietühjendus (00016)
(1973, 2006, LOE 2.1)  3. valdkond: eritamine ja ainevahetus 
1. klass: urineerimine  Definitsioon Uriini väljutamise häire.  Määravad tunnused  ƒ ValulikȱvõiȱraskendatudȱurineeriȬ mineȱ(düsuuria)ȱ ƒ Sageȱurineerimineȱ ƒ Kahevahelolekuȱtunneȱȱ ƒ Kusepidamatusȱ ƒ Sagedaneȱurineerimineȱööselȱ (nüktuuria)ȱȱ ƒ Kusepeetusȱ ƒ Pakilineȱurineerimisvajadusȱ Seonduvad tegurid  ƒ Anatoomilineȱsulgusȱ(obstruktsioon)ȱ ƒ Mituȱeriȱpõhjustȱ ƒ Sensomotoorneȱkahjustusȱȱ ƒ Kuseteedeȱinfektsioonȱ Viited Engberg,ȱS.,ȱMcDowell,ȱB.,ȱDonovan,ȱN.,ȱBrodak,ȱI.,ȱ&ȱWeber,ȱE.ȱ(1997).ȱTreatmentȱofȱurinaryȱincontiȬ nenceȱinȱhomeboundȱolderȱadults:ȱInterfaceȱbetweenȱresearchȱandȱpractice.ȱOstomy/WoundȱManȬ
agement,ȱ48(10),ȱ18–26.ȱ Fantl,ȱ J.,ȱ Newman,ȱ D.,ȱ &ȱ Colling,ȱ J.ȱ (1996).ȱ Urinaryȱ incontinenceȱ inȱ adults:ȱ Acuteȱ andȱ chronicȱ manȬ agement.ȱClinicalȱpracticeȱguidelineȱNo.ȱ2.ȱRockville,ȱMD:ȱUSȱDepartmentȱofȱHealthȱandȱHumanȱ
Services.ȱ Messick,ȱ G.,ȱ &ȱ Powe,ȱ C.ȱ (1997).ȱ Applyingȱ behavioralȱ researchȱ toȱ incontinence.ȱ Ostomy/Woundȱ maȬ nagement,ȱ43(10),ȱ40–46,ȱ48.ȱ


1. klass: urineerimine     201 Valmisolek piisavaks põietühjenduseks (00166)
(2002, LOE 2.1)  3. valdkond: eritamine ja ainevahetus 
1. klass: urineerimine  Definitsioon Uriini väljutamine, mis on küllaldane eritamisvajaduse rahuldamiseks ja mida 
saab parendada.   Määravad tunnused  ƒ EritatudȱuriinikogusȱonȱnormaalȬ väärtusteȱpiiresȱ ƒ Soovibȱkuseeritustȱparendadaȱ ƒ VedelikuȱtarvitamineȱvastabȱpäevaȬ seleȱvajaduseleȱ ƒ Võtabȱurineerimiseksȱsobivaȱasendiȱ ƒ Uriiniȱerikaalȱonȱnormaalväärtusteȱ piiresȱ ƒ Uriinȱonȱlõhnatuȱȱ ƒ Uriinȱonȱhelekollaneȱȱ


202 3. valdkond: eritamine ja ainevahetus Kusepeetus (00023)
(1986) 3. valdkond: eritamine ja ainevahetus 
1. klass: urineerimine  Definitsioon Mittetäielik põietühjendus.  Määravad tunnused  ƒ Kuseerituseȱpuudumineȱ ƒ Põieȱületäitumusȱ(distensioon)ȱ ƒ Nõrkȱuriinivoolȱ ƒ ValulikȱvõiȱraskendatudȱurineeriȬ mineȱ(düsuuria)ȱ ƒ Sageȱurineerimineȱȱ ƒ Ülevooluinkontinentsȱ ƒ Jääkuriinȱȱ ƒ Põieȱtäisolekuȱtunneȱȱ ƒ Katkendlikȱuriinivoolȱ Seonduvad tegurid  ƒ Sulgusȱ ƒ Kõrgeȱkusitisiseneȱrõhkȱ ƒ Refleksikaareȱpärsitusȱ ƒ Tugevȱsulgurlihasȱ(sfinkter)ȱ


2. klass: seedimine     203 Kõhukinnisus (00011) 
(1975, 1998)  3. valdkond: eritamine ja ainevahetus 
2. klass: seedimine  Definitsioon Normaalsest harvem roojamine, millega kaasneb raskendatud või ebatäielik 
sooletühjendus ja/või liiga tihke ja kuiva väljaheite eritamine.  Määravad tunnused ƒ Kõhuvaluȱȱ ƒ Kõhuȱtundlikkusȱjaȱkombeldavȱ (palpeeritav)ȱlihaspingeȱ ƒ KõhuȱtundlikkusȱkombeldavaȱliȬ haspingetaȱ ƒ Isutusȱ(anoreksia)ȱ ƒ Atüüpilisedȱnähudȱüleȱ65Ȭaastastelȱ (ntȱvaimseȱseisundiȱmuutus,ȱ
kusepidamatus,ȱseletamatudȱkukȬ
kumised,ȱkehatemperatuuriȱtõus)ȱȱ ƒ Kõhukorinadȱ ƒ Helepunaneȱveriȱväljaheitesȱ ƒ Sooletalitluseȱmuutusȱȱ ƒ Roojamissageduseȱvähenemineȱ ƒ Väljaheiteȱkoguseȱvähenemineȱ ƒ Kõhupuhitusȱ ƒ Pärasooleȱtäisolekuȱtunneȱ ƒ Survetunneȱpärasoolesȱ ƒ Üldineȱväsimusȱȱ ƒ Tihkeȱvormunudȱväljaheideȱ ƒ Peavaluȱȱ ƒ Tavalisestȱtugevamadȱ(hüperaktiivȬ sed )ȱsoolehääledȱȱ ƒ Tavalisestȱnõrgemadȱ(hüpoaktiivsed)ȱ soolehääledȱ ƒ Kõhuõõnesiseseȱrõhuȱtõusȱȱ ƒ Seedehäireȱȱ ƒ Iiveldusȱȱ ƒ Vedelaȱväljaheiteȱimmitsemineȱ ƒ Valulikȱroojamineȱ ƒ Kombeldavȱmassȱkõhuõõnesȱ ƒ Kombeldavȱmassȱpärasoolesȱ ƒ Tuhmȱheliȱkõhuȱkoputlemiselȱ(perȬ kussioonil )ȱ ƒ Pehmeȱtainjasȱväljaheideȱpärasoolesȱ ƒ Tugevadȱkõhugaasidȱȱ ƒ Pingutusȱroojamiselȱ ƒ Suutmatusȱroojataȱ ƒ Oksendamineȱȱ Seonduvad tegurid  Funktsionaalsed  ƒ Kõhulihasteȱnõrkusȱȱ ƒ RoojamisvajaduseȱharjumuslikȱigȬ noreerimineȱȱ ƒ Tualetiȱsobimatuȱkasutamineȱ(ntȱ ajastus,ȱhalbȱasendȱroojamiseks,ȱ
privaatsuseȱpuudumine)ȱ ƒ Ebapiisavȱfüüsilineȱaktiivsusȱ ƒ Korrapäratuȱroojamineȱ ƒ Hiljutisedȱkeskkonnamuutusedȱȱ


204 3. valdkond: eritamine ja ainevahetus Psühholoogilised  ƒ Depressioonȱȱ ƒ Emotsionaalneȱstressȱȱ ƒ Segasusseisundȱ Farmakoloogilised  ƒ MaohapetȱneutraliseerivadȱalumiiȬ niumisisaldusegaȱravimidȱ
(antatsiidid)ȱ ƒ Antikolinergilisedȱravimidȱ ƒ Krambivastasedȱravimidȱ (antikonvulsandid)ȱ ƒ Antidepressandidȱ ƒ Kolesterooliȱvähendavadȱ (antilipideemilised)ȱravimidȱȱ ƒ Vismutiȱsooladȱ ƒ Kaltsiumkarbonaatȱ ƒ Kaltsiumikanaliȱblokaatoridȱ ƒ Diureetikumidȱ ƒ Rauaȱsooladȱ ƒ Lahtistiteȱliigtarvitamineȱ ƒ Mittesteroidsedȱpõletikuvastasedȱ ravimidȱ ƒ Opiaadidȱ ƒ Fenotiasiinidȱ ƒ Rahustidȱ(sedatiivid)ȱ ƒ Sümpatomimeetikudȱ Mehaanilised  ƒ Elektrolüütideȱtasakaalutusȱȱ ƒ Pärakuveenikomudȱ(hemorroidid)ȱȱ ƒ Hirschsprungiȱtõbiȱȱ ƒ Neuroloogilineȱkahjustusȱȱ ƒ Rasvumusȱ ƒ Operatsioonijärgneȱsulgusȱ (obstruktsioon)ȱ ƒ Rasedusȱȱ ƒ Eesnäärmeȱsuurenemineȱȱ ƒ Pärasoolemädanikȱ(rektaalabstsess)ȱ ƒ Pärakulõheȱ(anaalfissuur)ȱȱ ƒ Pärakuȱahendȱ(striktuur)ȱ ƒ Pärasooleȱväljalangeȱ(rektaalprolaps)ȱȱ ƒ Pärasooleȱhaavandȱ ƒ Pärasoolesongȱtuppeȱ(rektotseele)ȱȱ ƒ Kasvajadȱ(tuumorid)ȱ Füsioloogilised  ƒ Toitumisviisiȱmuutusȱ ƒ HarjumuspärasteȱtoitudeȱväljavaheȬ tamineȱ ƒ MaoȬsooletraktiȱ (gastrointestinaaltrakti)ȱmotoorikaȱ
langusȱ ƒ Vedelikupuudusȱ(dehüdratsioon)ȱ ƒ Hammastikuȱprobleemidȱ ƒ Puudulikȱsuuhügieenȱ ƒ Kiudaineteȱväheneȱtarvitamineȱ ƒ Vedelikeȱväheneȱtarvitamineȱ ƒ Kesisedȱsöömisharjumusedȱ


2. klass: seedimine     205 Tajutud kõhukinnisus (00012) 
(1988) 3. valdkond: eritamine ja ainevahetus 
2. klass: seedimine  Definitsioon Iseenese määratud kõhukinnisuse diagnoos ning lahtistite, klistiiride ja/või pä-
rakuküünalde väärtarvitamine, et tagada igapäevane roojamine.  Määravad tunnused  ƒ Roojamisvajaduseȱootamineȱigaȱ päevȱ ƒ Roojamisvajaduseȱootamineȱigaȱ päevȱsamalȱajalȱȱ ƒ Lahtistiteȱliigtarvitamineȱ ƒ Klistiirideȱliigtarvitamineȱ ƒ Pärakuküünaldeȱliigtarvitamineȱ Seonduvad tegurid  ƒ Kultuurilisedȱtõekspidamisedȱ terviseküsimustesȱ ƒ Perekondlikudȱtõekspidamisedȱ terviseküsimustesȱ ƒ Väärhinnangudȱ ƒ Kahjustatudȱmõtlemisprotsessȱ


206 3. valdkond: eritamine ja ainevahetus Kõhukinnisuse risk (00015)
(1998) 3. valdkond: eiramine ja ainevahetus 
2. klass: seedimine  Definitsioon Roojamise normaalse sageduse vähenemise, väljaheite väljutamise raskene-
mise ja/või liiga tihke ja kuiva väljaheite moodustumise risk.  Riskifaktorid Funktsionaalsed  ƒ Kõhulihasteȱnõrkusȱ ƒ RoojamisvajaduseȱharjumuslikȱigȬ noreerimineȱ ƒ Tualetiȱsobimatuȱkasutamineȱ(ntȱ ajastus,ȱhalbȱasendȱroojamiseks,ȱ
privaatsuseȱpuudumine)ȱ ƒ Ebapiisavȱfüüsilineȱaktiivsusȱ ƒ Korrapäratuȱroojamineȱ ƒ Hiljutisedȱkeskkonnamuutusedȱ Psühholoogilised  ƒ Depressioonȱȱ ƒ Emotsionaalneȱstressȱȱ ƒ Segasusseisundȱ Füsioloogilised  ƒ Tavapäraseȱtoitumisviisiȱmuutusȱ ƒ HarjumuspärasteȱtoitudeȱväljavaheȬ tamineȱ ƒ MaoȬsooletraktiȱ (gastrointestinaaltrakti)ȱmotoorikaȱ
langusȱ ƒ Vedelikupuudusȱ(dehüdratsioon)ȱ ƒ Hammastikuȱprobleemidȱȱ ƒ Puudulikȱsuuhügieenȱ ƒ Kiudaineteȱväheneȱtarvitamineȱ ƒ Vedelikeȱväheneȱtarvitamineȱ ƒ Kesisedȱsöömisharjumusedȱ Farmakoloogilised  ƒ MaohapetȱneutraliseerivadȱalumiiȬ niumisisaldusegaȱravimidȱ
(antatsiidid)ȱ ƒ Antikolinergilisedȱravimidȱ ƒ Krambivastasedȱravimidȱ (antikonvulsandid)ȱ ƒ Antidepressandidȱ ƒ Kolesterooliȱvähendavadȱ (antilipideemilised)ȱravimidȱȱ ƒ Vismutiȱsooladȱ ƒ Kaltsiumkarbonaatȱ ƒ Kaltsiumikanaliȱblokaatoridȱ ƒ Diureetikumidȱ ƒ Rauaȱsooladȱ ƒ Lahtistiteȱliigtarvitamineȱ ƒ Mittesteroidsedȱpõletikuvastasedȱ ravimidȱ ƒ Opiaadidȱ


2. klass: seedimine     207 ƒ Fenotiasiinidȱ ƒ Rahustidȱ(sedatiivid)ȱ ƒ Sümpatomimeetikudȱ Mehaanilised  ƒ Elektrolüütideȱtasakaalutusȱ ƒ Pärakuveenikomudȱ(hemorroidid)ȱ ƒ Hirschsprungiȱtõbiȱȱ ƒ Neuroloogilineȱkahjustusȱȱ ƒ Rasvumusȱȱ ƒ Operatsioonijärgneȱsulgusȱ (obstruktsioon)ȱ ƒ Rasedusȱȱ ƒ Eesnäärmeȱsuurenemineȱȱ ƒ Pärasoolemädanikȱ(rektaalabstsess)ȱ ƒ Pärakulõheȱ(anaalfissuur)ȱ ƒ Pärakuȱahendȱ(striktuur)ȱ ƒ Pärasooleȱväljalangeȱ(rektaalprolaps)ȱȱ ƒ Pärasooleȱhaavandȱ ƒ Pärasoolesongȱtuppeȱ(rektotseele)ȱȱ ƒ Kasvajadȱ(tuumorid)ȱ


208 3. valdkond: eritamine ja ainevahetus Kõhulahtisus (00013) 
(1975, 1998)  3. valdkond: eritamine ja ainevahetus 
2. klass: seedimine  Definitsioon Vedela, vormitu väljaheite eritamine.  Määravad tunnused  ƒ Kõhuvaluȱ ƒ Vedelȱväljaheideȱvähemaltȱkolmelȱ korralȱpäevasȱ ƒ Krambidȱ ƒ Tavalisestȱtugevamadȱ(hüperaktiivȬ sed )ȱsoolehääledȱȱ ƒ Pakilineȱroojamisvajadusȱ Seonduvad tegurid  Psühholoogilised  ƒ Ärevusȱȱ ƒ Kõrgeȱstressitaseȱȱ Olukorrast tingitud   ƒ Ravimiteȱkõrvalmõjudȱȱ ƒ Alkoholiȱliigtarvitamineȱ ƒ Saasteainedȱ ƒ Lahtistiteȱliigtarvitamineȱ ƒ Kiiritusȱȱ ƒ Mürkainedȱ ƒ Reisimineȱȱ ƒ Sondigaȱtoitmineȱ Füsioloogilised  ƒ Infektsioonidȱ ƒ Põletikȱȱ ƒ Ärritusȱȱ ƒ Toitaineteȱväärimendumineȱ (malabsorbtsioon)ȱȱ ƒ Parasiididȱȱ


2. klass: seedimine     209 Mao-sooletrakti motoorika häire (00196) 
(2008, LOE 2.1)  3. valdkond: eritamine ja ainevahetus 
2. klass: seedimine  Definitsioon Mao ja soolestiku peristaltika on tugevnenud, nõrgenenud, ebapiisav või puu-
dub.   Määravad tunnused  ƒ Kõhukrambidȱȱ ƒ Kõhuȱpaisumineȱ(abdominaalneȱ distensioon )ȱ ƒ Kõhuvaluȱȱ ƒ Kõhugaasideȱpuudumineȱ ƒ Maotühjenduseȱkiirenemineȱ ƒ Sapiȱvärviȱmaosisaldiseȱjääkȱ ƒ Soolehäälteȱmuutumineȱ(ntȱpuuduȬ vad,ȱtavalisestȱnõrgemadȱ
(hüpoaktiivsed),ȱtavalisestȱtugevaȬ
madȱ(hüperaktiivsed))ȱ ƒ Kõhulahtisusȱ(diarröa)ȱ ƒ Roojamisraskusȱ ƒ Kuivȱväljaheideȱȱ ƒ Tihkeȱväljaheideȱ ƒ Maosisaldiseȱsuuremȱjääkȱ ƒ Iiveldusȱȱ ƒ Tagasivoolȱ(regurgitatsioon)ȱ ƒ Oksendamineȱȱ Seonduvad tegurid  ƒ Vananemineȱȱ ƒ Ärevusȱȱ ƒ Enteraalneȱtoitmineȱȱ ƒ Toidutalumatusȱ(ntȱgluteen,ȱlakȬ toos)ȱȱ ƒ Liikumisvaegusȱ ƒ Saastunudȱaineteȱmanustamineȱ(ntȱ toiduga,ȱveega)ȱȱ ƒ Väärtoitumusȱ ƒ Ravimidȱ(ntȱuimastid/opiaadid,ȱlahȬ tistid,ȱantibiootikumid,ȱanesteetiȬ
kumid)ȱ ƒ Enneaegsusȱ ƒ Istuvȱeluviisȱ ƒ Operatsioonȱȱ Viited Chial,ȱH.J.,&ȱCamilleri,ȱM.ȱ(2003).ȱMotilityȱdisordersȱofȱstomachȱandȱsmallȱintestine.ȱInȱS.L.ȱFriedman,ȱ K.RȱMcQuaid,ȱ&ȱJ.H.ȱGrendellȱ(eds),ȱCurrentȱdiagnosisȱandȱtreatmentȱinȱgastroenterology.ȱNewȱYork:ȱ
LangeȱMedicalȱBooks/McGrawȱHill,ȱpp.ȱ355–367.ȱ Holmes,ȱH.N.,ȱHenry,ȱK.,ȱBilotta.,ȱComerford,ȱK.,ȱ&ȱWeinstock,ȱD.ȱ(eds.).ȱ(2007).ȱProfessionalȱguideȱtoȱ signsȱandȱsymptoms ,ȱ5thȱed.ȱPhiladelphia:ȱLippincottȱWilliamsȱ&ȱWilkins,ȱpp.ȱ112–118.ȱ Kahrilas,ȱP.J.ȱ(2005).ȱEsophagealȱmotilityȱdisorders.ȱInȱW.M.ȱWeinstein,ȱC.J.ȱHawkey,ȱ&ȱJ.ȱBoschȱ(eds),ȱ Clinicalȱgastroenterologyȱandȱhepatology .ȱStȱLouis,ȱMO:ȱElsevierȱMosby,ȱpp.ȱ253–259.ȱ Madsen,ȱD.,ȱSeboltȱT.,ȱCullen,ȱL.,ȱFolkedahl,ȱB.,ȱMueler,ȱT.,ȱRichardson,ȱC.,ȱ&ȱTitler,ȱM.ȱ(2005).ȱListenȬ ingȱtoȱbowelȱsounds:ȱAnȱevidenceȬbasedȱpracticeȱproject.ȱAmericanȱJournalȱofȱNursing,ȱ105(12),ȱ40–
49.ȱ


210 3. valdkond: eritamine ja ainevahetus Ouyang,ȱA.,ȱ&ȱLocke,ȱG.R.ȱ(2007).ȱOverviewȱofȱNeurogastroenterologyȱ–ȱgastrointestinalȱmotilityȱandȱ functionalȱ GIȱ disorders:ȱ Classification,ȱ prevalenceȱ andȱ epidemiology.ȱ Gastroenterologyȱ Clinicsȱ ofȱ
NorthȱAmerica,ȱ36 (3),ȱ485–498.ȱ Quigley,ȱE.M.M.ȱ(2006).ȱGastricȱmotorȱandȱsensoryȱfunctionȱandȱmotorȱdisordersȱofȱtheȱstomach.ȱInȱ M.ȱFeldman,ȱL.S.ȱFreidman,ȱL.J.ȱBrandt,ȱ&ȱM.H.ȱSleisengerȱ(eds),ȱSleisengerȱandȱFordtrain’sȱgastroinȬ
testinalȱ andȱ liverȱ diseaseȱ pathophysiology/diagnosis/management .ȱ Stȱ Louis,ȱ MO:ȱ Saundersȱ Elsevier,ȱ pp.ȱ 999–1028.ȱȱ Tack,ȱJ.ȱ(2005).ȱGastricȱmotilityȱdisorders.ȱInȱW.M.ȱWeinstein,ȱC.J.ȱHawkey,ȱ&ȱJ.ȱBoschȱ(eds),ȱClinicalȱ gastroenterologyȱandȱhepatology .ȱStȱLouis,ȱMO:ȱElsevierȱMosby,ȱpp.ȱ261–266.ȱ Taylor,ȱC.,ȱLillis,ȱC.,ȱLeMone,ȱP.,ȱ&ȱLynn,ȱP.ȱ(2008).ȱFundamentalsȱofȱnursing:ȱtheȱartȱandȱscienceȱofȱnursȬ ingȱcare ,ȱ6thȱed.ȱPhiladelphia,ȱPA:ȱLippincottȱWilliamsȱ&ȱWilkins,ȱpp.ȱ636–639.ȱ Trinh,ȱC.,ȱ&ȱPrabhakar,ȱK.ȱ(2007).ȱDiarrhealȱdiseasesȱinȱtheȱelderly.ȱClinicsȱinȱGeriatricȱMedicine,ȱ23(4),ȱ 833–856.ȱ Tursi,ȱ A.ȱ (2004).ȱ Gastrointestinalȱ motilityȱ disturbancesȱ inȱ celiacȱ disease.ȱ Journalȱ ofȱ Clinicalȱ GastroenȬ terology ,ȱ38(8),ȱ642–645.ȱ Watson,ȱR.L.ȱ(2004).ȱGastrointestinalȱdisorders.ȱIn:ȱVerklan,ȱM.T.,ȱ&ȱWalden,ȱM.ȱ(eds),ȱCoreȱcurriculumȱ forȱneonatalȱintensiveȱcareȱnursing ,ȱ3rdȱed.ȱStȱLouis,ȱMO:ȱElsevierȱSaunders,ȱpp.ȱ654–683.ȱ Wong,ȱ D.,ȱ Hockenberry,ȱ M.J.,ȱ Perry,ȱ S.,ȱ Lowdermilk,ȱ D.,ȱ &ȱ Wilson,ȱ D.ȱ (2006).ȱ Maternalȱ childȱ nursingȱ care ,ȱ3rdȱed.ȱStȱLouis,ȱMO:ȱMosbyȱElsevier,ȱpp.ȱ814–818,ȱ859–860,ȱ1531–1537.ȱ


2. klass: seedimine     211 Mao-sooletrakti motoorika häire risk (00197)
(2008, LOE 2.1)  3. valdkond: eritamine ja ainevahetus 
2. klass: seedimine  Definitsioon Mao ja soolestiku peristaltika tugevnemise, nõrgenemise, ebapiisavuse või 
puudumise risk.   Riskifaktorid ƒ Kõhuõõneȱoperatsioonȱ ƒ Vananemineȱȱ ƒ Ärevusȱȱ ƒ Toiduȱmuutusȱ ƒ Joogiveeȱmuutusȱ ƒ MaoȬsooletraktiȱ (gastrointestinaaltrakti)ȱvereringeȱ
halvenemineȱ ƒ Suhkurtõbiȱ(diabetesȱmellitus)ȱ ƒ Toidutalumatusȱ(ntȱgluteen,ȱlakȬ toos)ȱ ƒ Maosisaldiseȱtõusȱsöögitorruȱ (gastroösofageaalneȱrefluks)ȱ ƒ Liikumisvaegusȱ ƒ Infektsioonȱ(ntȱbakterȬ,ȱparasiitȬȱjaȱ viirusinfektsioon)ȱ ƒ Ravimidȱ(ntȱantibiootikumid,ȱlahtisȬ tid,ȱuimastid/opiaadid,ȱprootoniȬ
pumbaȱinhibiitorid)ȱ ƒ Enneaegsusȱ ƒ Istuvȱeluviisȱ ƒ Stressȱ ƒ Ebahügieenilineȱtoiduvalmistamineȱ Viited Chial,ȱH.J.,&ȱCamilleri,ȱM.ȱ(2003).ȱMotilityȱdisordersȱofȱstomachȱandȱsmallȱintestine.ȱInȱS.L.ȱFriedman,ȱ K.RȱMcQuaid,ȱ&ȱJ.H.ȱGrendellȱ(eds),ȱCurrentȱdiagnosisȱandȱtreatmentȱinȱgastroenterology.ȱNewȱYork:ȱ
LangeȱMedicalȱBooks/McGrawȱHill,ȱpp.ȱ355–367.ȱ Holmes,ȱH.N.,ȱHenry,ȱK.,ȱBilotta.,ȱComerford,ȱK.,ȱ&ȱWeinstock,ȱD.ȱ(eds.).ȱ(2007).ȱProfessionalȱguideȱtoȱ signsȱandȱsymptoms ,ȱ5thȱed.ȱPhiladelphia:ȱLippincottȱWilliamsȱ&ȱWilkins,ȱpp.ȱ112–118.ȱ Kahrilas,ȱP.J.ȱ(2005).ȱEsophagealȱmotilityȱdisorders.ȱInȱW.M.ȱWeinstein,ȱC.J.ȱHawkey,ȱ&ȱJ.ȱBoschȱ(eds),ȱ Clinicalȱgastroenterologyȱandȱhepatology .ȱStȱLouis,ȱMO:ȱElsevierȱMosby,ȱpp.ȱ253–259.ȱ Madsen,ȱD.,ȱSeboltȱT.,ȱCullen,ȱL.,ȱFolkedahl,ȱB.,ȱMueler,ȱT.,ȱRichardson,ȱC.,ȱ&ȱTitler,ȱM.ȱ(2005).ȱListenȬ ingȱtoȱbowelȱsounds:ȱAnȱevidenceȬbasedȱpracticeȱproject.ȱAmericanȱJournalȱofȱNursing,ȱ105(12),ȱ40–
49.ȱ Ouyang,ȱA.,ȱ&ȱLocke,ȱG.R.ȱ(2007).ȱOverviewȱofȱNeurogastroenterologyȱ–ȱgastrointestinalȱmotilityȱandȱ functionalȱ GIȱ disorders:ȱ Classification,ȱ prevalenceȱ andȱ epidemiology.ȱ Gastroenterologyȱ Clinicsȱ ofȱ
NorthȱAmerica,ȱ36 (3),ȱ485–498.ȱ Quigley,ȱE.M.M.ȱ(2006).ȱGastricȱmotorȱandȱsensoryȱfunctionȱandȱmotorȱdisordersȱofȱtheȱstomach.ȱInȱ M.ȱFeldman,ȱL.S.ȱFreidman,ȱL.J.ȱBrandt,ȱ&ȱM.H.ȱSleisengerȱ(eds),ȱSleisengerȱandȱFordtrain’sȱgastroinȬ
testinalȱ andȱ liverȱ diseaseȱ pathophysiology/diagnosis/management .ȱ Stȱ Louis,ȱ MO:ȱ Saundersȱ Elsevier,ȱ pp.ȱ 999–1028.ȱȱ Tack,ȱJ.ȱ(2005).ȱGastricȱmotilityȱdisorders.ȱInȱW.M.ȱWeinstein,ȱC.J.ȱHawkey,ȱ&ȱJ.ȱBoschȱ(eds),ȱClinicalȱ gastroenterologyȱandȱhepatology .ȱStȱLouis,ȱMO:ȱElsevierȱMosby,ȱpp.ȱ261–266.ȱ Taylor,ȱC.,ȱLillis,ȱC.,ȱLeMone,ȱP.,ȱ&ȱLynn,ȱP.ȱ(2008).ȱFundamentalsȱofȱnursing:ȱtheȱartȱandȱscienceȱofȱnursȬ ingȱcare ,ȱ6thȱed.ȱPhiladelphia,ȱPA:ȱLippincottȱWilliamsȱ&ȱWilkins,ȱpp.ȱ636–639.ȱ Trinh,ȱC.,ȱ&ȱPrabhakar,ȱK.ȱ(2007).ȱDiarrhealȱdiseasesȱinȱtheȱelderly.ȱClinicsȱinȱGeriatricȱMedicine,ȱ23(4),ȱ 833–856.ȱ


212 3. valdkond: eritamine ja ainevahetus Tursi,ȱ A.ȱ (2004).ȱ Gastrointestinalȱ motilityȱ disturbancesȱ inȱ celiacȱ disease.ȱ Journalȱ ofȱ Clinicalȱ GastroenȬ terology ,ȱ38(8),ȱ642–645.ȱ Watson,ȱR.L.ȱ(2004).ȱGastrointestinalȱdisorders.ȱIn:ȱVerklan,ȱM.T.,ȱ&ȱWalden,ȱM.ȱ(eds),ȱCoreȱcurriculumȱ forȱneonatalȱintensiveȱcareȱnursing ,ȱ3rdȱed.ȱStȱLouis,ȱMO:ȱElsevierȱSaunders,ȱpp.ȱ654–683.ȱ Wong,ȱ D.,ȱ Hockenberry,ȱ M.J.,ȱ Perry,ȱ S.,ȱ Lowdermilk,ȱ D.,ȱ &ȱ Wilson,ȱ D.ȱ (2006).ȱ Maternalȱ childȱ nursingȱ care ,ȱ3rdȱed.ȱStȱLouis,ȱMO:ȱMosbyȱElsevier,ȱpp.ȱ814–818,ȱ859–860,ȱ1531–1537.ȱ


2. klass: seedimine     213 Roojapidamatus (00014)
(1975, 1998)  3. valdkond: eritamine ja ainevahetus 
2. klass: seedimine   Definitsioon Soole normaalse toimimise muutus, mida iseloomustab tahtmatu roojamine.  Määravad tunnused  ƒ Vedelaȱväljaheiteȱpidevȱeritumineȱ ƒ Väljaheiteȱlõhnȱȱ ƒ Väljaheiteȱplekidȱvoodipesulȱȱ ƒ Väljaheiteȱplekidȱriietelȱ ƒ Suutmatusȱroojamistȱtagasiȱhoidaȱ ƒ SuutmatusȱäraȱtundaȱroojamisvajaȬ dustȱ ƒ Roojamisvajaduseȱeiramineȱȱ ƒ Tunnebȱäraȱpärasooleȱtäitumuse,ȱ entȱkaebabȱroojamisraskustȱ ƒ Pärakuümbruseȱnahaȱpunetusȱ ƒ KaebabȱsuutmatustȱpärasooleȱtäiȬ tumustȱäraȱtundaȱ ƒ Pakilineȱroojamisvajadusȱ Seonduvad tegurid   ƒ EbanormaalseltȱkõrgeȱkõhuõõnesiȬ seneȱrõhkȱ ƒ Ebanormaalseltȱkõrgeȱsoolesiseneȱ rõhkȱ ƒ Kroonilineȱkõhulahtisusȱ(diarröa)ȱ ƒ KäärsooleȬpärasooleȱkahjustusedȱ ƒ Toitumisharjumusedȱ ƒ Olmeteguridȱ(ntȱraskendatudȱpääsȱ tualettruumi)ȱ ƒ Üldineȱlihastoonuseȱlangusȱ ƒ Liikumisvaegusȱ ƒ Roojamassiȱpeetumineȱ ƒ Tunnetushäireȱ ƒ Soolemahuȱvähenemineȱ ƒ Ebatäielikȱsooletühjendusȱ ƒ Lahtistiteȱväärtarvitusȱ ƒ Pärakuȱsulgurlihaseȱ(sfinkteri)ȱkontȬ rollimatusȱ ƒ Alumiseȱmotoorseȱnärviȱkahjustusȱ ƒ Ravimidȱȱ ƒ Pärakuȱsulgurlihaseȱanomaaliaȱ ƒ Stressȱ ƒ Puudulikudȱtualetiharjumusedȱ ƒ Ülemiseȱmotoorseȱnärviȱkahjustusȱ


214 3. valdkond: eritamine ja ainevahetus Häiritud gaasivahetus (00030)
(1980, 1996, 1998)  3. valdkond: eritamine ja ainevahetus 
4. klass: hingamine  Definitsioon Hapniku ja/või süsinikdioksiidi liigne või vähene eraldumine alveolaar-
kapillaarse membraani kaudu.  Määravad tunnused  ƒ ArteriaalseȱvereȱebanormaalneȱgaaȬ sisisaldusȱȱ ƒ ArteriaalseȱvereȱebanormaalneȱpHȬ taseȱȱ ƒ Ebanormaalneȱhingamineȱ(ntȱkiirus,ȱ rütm,ȱsügavus)ȱȱ ƒ Ebanormaalneȱnahavärvusȱ(ntȱkahȬ vatu,ȱtume)ȱ ƒ Segasusseisundȱȱ ƒ Tsüanoosȱ(ainultȱvastsündinutel)ȱȱ ƒ Süsinikdioksiidiȱvaegusȱveresȱ (hüpokapnia)ȱȱ ƒ Higistamineȱ ƒ Raskendatudȱhingamineȱ(düspnoe)ȱ ƒ Peavaluȱärkamiselȱ ƒ Süsinikdioksiidiȱliigsusȱveresȱ (hüperkapnia)ȱ ƒ Hapnikuvähesusȱveresȱ (hüpokseemia)ȱȱ ƒ Kudedeȱhapnikuvaegusȱ(hüpoksia)ȱȱ ƒ Ärrituvusȱ ƒ NinasõõrmeteȱavardumineȱsisseȬ hingamiselȱhapnikuvaeguseȱtõttuȱȱ ƒ Rahutusȱ ƒ Unisusȱȱ ƒ Südameȱlöögisageduseȱkiirenemineȱ (südamerutlus,ȱtahhükardia)ȱ ƒ Nägemishäiredȱ Seonduvad tegurid  ƒ AlveolaarȬkapillaarseȱmembraaniȱ muutusedȱȱ ƒ VentilatsioonȬperfusioonȱ


211  4. valdkond  Aktiivsus/puhkus 1. klass: uni/puhkus................................................................................. 217 Unetus ȱ(00095)..............................................................................................................217ȱ Unepuudusȱ(00096) .....................................................................................................219ȱ
Valmisolekȱküllaldaseksȱuneksȱ(00165)....................................................................220ȱ
Häiritudȱuniȱ(00198)ȱ ...................................................................................................221ȱ 2. klass: aktiivsus/kehaline liikumine .................................................. 222  Tarvitamatuse ȱsündroomiȱriskȱ(00040)ȱ ...................................................................222ȱ Häiritudȱliikuvusȱvoodisȱ(00091) ..............................................................................223ȱ
Häiritudȱkehalineȱliikuvusȱ(00085) ...........................................................................224ȱ
Häiritudȱliikuvusȱratastooligaȱ(00089) .....................................................................225ȱ
Häiritudȱliikuvusȱeriȱtasapindadeȱvahelȱ(00090) ....................................................226ȱ
Kõnnihäireȱ(00088)ȱ .....................................................................................................227ȱ 3. klass: energia tasakaal........................................................................ 228  Häiritudȱenergiaväliȱ(00050) ......................................................................................228ȱ
Väsimus ȱ(00093)...........................................................................................................229ȱ Ekslemine ȱ(00154) .......................................................................................................230ȱ 4. klass: südame-veresoonkonna reaktsioonid / kopsureaktsioonid . 231  Aktiivsuse ȱtalumatusȱ(00092)ȱ...................................................................................231ȱ Aktiivsuse ȱtalumatuseȱriskȱ(00094)ȱ .........................................................................232ȱ Ebatõhusȱhingamineȱ(00032)ȱ.....................................................................................233ȱ
Südame ȱvähenenudȱminutimahtȱ(00029) ................................................................235ȱ Mao Ȭsooletraktiȱpuudulikuȱverevarustuseȱriskȱ(00202) ........................................237ȱ Neerude ȱpuudulikuȱverevarustuseȱriskȱ(00203) .....................................................238ȱ Häiritudȱspontaanneȱhingamineȱ(00033)ȱ................................................................239ȱ
Puudulikȱperifeerneȱverevarustusȱ(00204)ȱ ..............................................................240ȱ
Südameȱpuudulikuȱverevarustuseȱriskȱ(00200).......................................................242ȱ
Peaajuȱpuudulikuȱverevarustuseȱriskȱ(00201) .........................................................243ȱ
Puudulikuȱperifeerseȱverevarustuseȱriskȱ(00228)ȱ...................................................244ȱ
Hingamisaparaadist ȱvõõrutamiseȱhäireȱ(00034).....................................................246ȱ


5. klass: enesehooldus ............................................................................. 248  Puudulikȱkoduȱkorrashoidȱ(00098)ȱ ......................................................................... 248ȱ
Valmisolekȱpiisavaksȱenesehoolduseksȱ(00182)..................................................... 249ȱ
Ebapiisavȱenesehooldusȱpesemiselȱ(00108)ȱ............................................................ 250ȱ
Ebapiisavȱenesehooldusȱriietumiselȱ(00109)ȱ .......................................................... 251ȱ
Ebapiisavȱenesehooldusȱsöömiselȱ(00102)ȱ.............................................................. 252ȱ
Ebapiisavȱenesehooldusȱtualetiȱkasutamiselȱ(00110)ȱ ............................................ 253ȱ
Enese ȱhooletussejättȱ(00193)ȱ .................................................................................... 254ȱ ȱ


1. klass: uni/puhkus 217 Unetus (00095)
(2006, LOE 2.1)  4. valdkond: aktiivsus/puhkus 
1. klass: uni/puhkus  Definitsioon Une kestuse ja kvaliteedi häired, mis halvendavad tegutsemisvõimet.   Määravad tunnused ƒ Põhjusetaȱpuudumisteȱsagenemineȱ (ntȱtöölt,ȱkoolist)ȱ ƒ OnȱtäheldatudȱemotsionaalseȱseiȬ sundiȱmuutusiȱȱ ƒ Onȱtäheldatudȱenergiapuudustȱ ƒ Kaebabȱmeelolumuutusiȱ ƒ Kaebabȱterviseseisundiȱhalvenemistȱ ƒ Kaebabȱelukvaliteediȱhalvenemistȱ ƒ Kaebabȱkeskendumisraskusiȱ ƒ Kaebabȱuinumisraskusiȱ ƒ Kaebabȱmagamisraskusiȱ ƒ Kaebabȱunegaȱrahulolematustȱȱ ƒ Kaebabȱõnnetusteȱsagenemistȱ ƒ Kaebabȱenergiapuudustȱ ƒ Kaebab,ȱetȱuniȱeiȱkosutaȱ ƒ Kaebabȱunehäireid,ȱmilleȱtagajärjelȱ onȱhäiritudȱkoguȱjärgmineȱpäevȱ ƒ Kaebabȱliigaȱvarastȱärkamistȱ Seonduvad tegurid  ƒ Aktiivsuseȱiseloomȱ(ntȱajastus,ȱ koormus)ȱ ƒ Ärevusȱȱ ƒ Depressioonȱȱ ƒ Keskkonnateguridȱ(ntȱmüra,ȱpäeȬ vavalgus/pimedus,ȱtemperaȬ
tuur/niiskus,ȱvõõrasȱkeskkond)ȱ ƒ Hirmȱȱ ƒ Sagedasedȱpäevasedȱuinakudȱ ƒ Soolisedȱhormonaalsedȱmuutusedȱ ƒ Leinȱ ƒ Tavapäraseȱunerütmiȱhäiritusȱ(ntȱ reis,ȱvahetustegaȱtöö)ȱ ƒ Puudulikȱunehügieenȱȱ ƒ Alkoholiȱtarvitamineȱ ƒ Ergutiteȱtarvitamineȱ ƒ Katkestatudȱuniȱȱ ƒ Vanemlikudȱkohustusedȱ ƒ Ravimidȱȱ ƒ Kehalineȱebamugavustunneȱ (ntȱvalu,ȱlühikesedȱhingetõmbed,ȱ
köha,ȱmaosisaldiseȱtõusȱsöögitorruȱ
(gastroösofageaalneȱrefluks),ȱ
iiveldus,ȱkusepidamatusȱ/ȱ
pakilineȱurineerimisvajadus)ȱ ƒ Stressȱ(ntȱuneȬeelneȱmõttetöö)ȱ Viited Attarian,ȱH.ȱ(2000).ȱHelpingȱpatientsȱwhoȱsayȱtheyȱcannotȱsleep.ȱPracticalȱwaysȱtoȱevaluateȱandȱtreatȱ insomnia.ȱPostgraduateȱMedicine,ȱ107(3),ȱ127–130,ȱ133–137,ȱ140–142.ȱ Becker,ȱP.,ȱDement,ȱW.,ȱErman,ȱM.ȱ&ȱGlazer,ȱW.ȱ(2004).ȱPoorȱsleep:ȱTheȱimpactȱonȱtheȱhealthȱofȱourȱ patients.ȱRetrievedȱfromȱhttp://www.mediscape.com/viewarticle/475291_1ȱ.ȱ Buysse,ȱD.J.,ȱReynoldsȱIII,ȱC.F.,ȱMonk,ȱT.H.,ȱBerman,ȱS.R.,ȱ&ȱKupfer,ȱD.J.ȱ(1989).ȱTheȱPittsburghȱSleepȱ Qualityȱ Index:ȱ Aȱ Newȱ instrumentȱ forȱ psychiatricȱ practiceȱ andȱ research.ȱ Psychiatryȱ Researchȱ 28(2),ȱ
193–213.ȱ


218 4. valdkond: aktiivsus/puhkus Cochran,ȱH.ȱ(2003).ȱDiagnoseȱandȱtreatȱprimaryȱinsomnia.ȱNurseȱPracticionerȱ28(9),ȱ13–27.ȱ
Doran,ȱC.ȱM.ȱ(2003).ȱPrescribingȱmentalȱhealthȱmedication.ȱNewȱYork:ȱRoutledge.ȱ
First,ȱM.B.ȱ(ed.).ȱ(2000).ȱDiagnosticȱandȱstatisticalȱmanualȱ–ȱtextȱrevisionȱ(DSMȬIVȬTR,ȱ2000).ȱWashington,ȱ DC:ȱAmericanȱPsychiatricȱAssociation.ȱ Fogel,ȱJ.ȱ(2003).ȱBehavioralȱtreatmentsȱforȱisnomniaȱinȱprimaryȱcareȱsettings.ȱAdvancedȱPracticeȱNursingȱ eȱjournal,ȱ3 (4),ȱ1–8.ȱRetrievedȱfromȱhttp://www.medscape.com/viewarticle/462938ȱ.ȱ Hoffman,ȱ S.ȱ (2003).ȱ Sleepȱ inȱ theȱ olderȱ adult:ȱ Imlicationsȱ forȱ nurses.ȱ Geriatricȱ Nursingȱ 24(4),ȱ 210–214,ȱ quizȱ215–216.ȱ Krahn,ȱL.ȱ(2003).ȱSleepȱdisorders.ȱSeminarsȱinȱNeurology,ȱ23(3),ȱ307–314.ȱ
Linton,ȱS.,ȱ&ȱBryngelsson,ȱI.ȱ(2000).ȱInsomniaȱandȱitsȱrealtionshipȱtoȱworkȱandȱhealthȱinȱaȱworkingȱageȱ population.ȱJournalȱofȱOccupationalȱRehabilitationȱ10(2),ȱ169–183.ȱ Lippmann,ȱ S.L.,ȱ Mazour,ȱ I.,ȱ &ȱ Shahab,ȱ H.ȱ (2001).ȱ Insomnia:ȱ Therapeuticȱ approach.ȱ Southernȱ Medicalȱ Journal,ȱ94 (4),ȱ866–873.ȱ McCall,ȱV.,ȱ&ȱRakel,ȱR.ȱ(1999).ȱAȱpracticalȱguideȱtoȱinsomnia.ȱMinneapolis,ȱMN:ȱMcGrawȬHill.ȱ
Mahowald,ȱM.ȱ(2000).ȱWhatȱisȱcausingȱexcessiveȱdaytimeȱsleepiness?ȱPostgraduateȱMedicineȱ107(3),ȱ 108–110,ȱ115–118,ȱ123.ȱ Medscapeȱ(2004).ȱUnderstandingȱsleepȱproblemsȱ–ȱtheȱbasics.ȱRetrievedȱfromȱ http://www.medscape.com/viewarticle/474122ȱ.ȱ MerriamȬWebsterȱOnlineȱ(2004).ȱInsomnia.ȱRetrievedȱfromȱhttp://ȱwww.mȬw.com/cgiȬ bin/dictionary?book=Dictionary&va=insomnia.ȱ Sateia,ȱM.,ȱ&ȱNowell,ȱP.ȱ(2004).ȱInsomnia.ȱLancet,ȱ364(9449),ȱ1959–1973.ȱ
Simon,ȱ R.ȱ (1999).ȱ Diagnosisȱ ofȱ insomnia:ȱ Aȱ primaryȱ careȱ perspective.ȱ Familyȱ Practiceȱ Recertification,ȱ 21 (10),ȱ12–19.ȱ SleepȱHealth.(2004).ȱIneffectiveȱactivityȱplanning.ȱAreȱyouȱrestingȱeasy?ȱNursing,ȱ34(4),ȱ74.ȱ
Smith,ȱM.,ȱPerlis,ȱM.,ȱPark,ȱA.,ȱetȱal.ȱ(2002).ȱComparativeȱmetaȬanalysisȱofȱpharmacotherapyȱandȱbeȬ haviorȱtherapyȱforȱpersistentȱinsomnia.ȱAmericanȱJournalȱofȱPsychiatry,ȱ159(1),ȱ5–11.ȱ Walsh,ȱ J.ȱ (1999).ȱ Insomnia:ȱ Prevalenceȱ andȱ clinicalȱ andȱ publicȱ healthȱ considerations.ȱ Familyȱ Practiceȱ Recertification,ȱ21 (10),ȱ4–11.ȱ


1. klass: uni/puhkus 219 Unepuudus (00096)
(1998) 4. valdkond: aktiivsus/puhkus 
1. klass: uni/puhkus  Definitsioon Pikad magamatuse perioodid (säilib suhtelise teadvuse loomulik aegajaline 
katkemine).  Määravad tunnused  ƒ Ägeȱsegasusseisundȱ ƒ Erutusseisundȱ ƒ Ärevusȱȱ ƒ Tuimusȱ(apaatia)ȱȱ ƒ Sõjakusȱ ƒ Päevaneȱunisusȱ ƒ Tegutsemisvõimeȱlangusȱ ƒ Väsimusȱȱ ƒ Lühiajalineȱsilmatõmblusȱ(nüstagm)ȱ ƒ Hallutsinatsioonidȱȱ ƒ Kätevärinȱ(treemor)ȱ ƒ Valutundlikkuseȱsuurenemineȱ ƒ Keskendumisvõimetusȱ ƒ Ärrituvusȱȱ ƒ Varjusurmȱ(letargia)ȱȱ ƒ Loidusȱ ƒ Üldineȱhalbȱenesetunneȱ ƒ Tajuhäiredȱ(ntȱkehaȱtundlikkuseȱ häire,ȱpettekujutlused,ȱhõljumisȬ
tunne)ȱ ƒ Rahutusȱ ƒ Reaktsioonideȱaeglustumineȱ ƒ Mööduvȱparanoiaȱȱ Seonduvad tegurid  ƒ Vananemisestȱtingitudȱunefaasideȱ muutusedȱȱ ƒ Dementsusȱȱ ƒ Pärilikȱunehalvatusȱ(uneparalüüs)ȱȱ ƒ Liigunisusȱteadmataȱpõhjustelȱ (idiopaatilineȱhüpersomnia)ȱȱ ƒ Ebapiisavȱpäevaneȱaktiivsusȱ ƒ Tukkumistõbiȱ(narkolepsia)ȱ ƒ Hirmuunenäodȱ ƒ LapsehooldusestȱpõhjustatudȱuneȬ tusȱ ƒ Jäsemeteȱaegajalisedȱliigutusedȱ(ntȱ rahututeȱjalgadeȱsündroom,ȱjäsemeȬ
teȱsundliigutusedȱöösitiȱ
(müokloonus))ȱȱ ƒ Pikaajalineȱebamugavustunneȱ(ntȱ füüsiline,ȱpsüühiline)ȱ ƒ Pikaajalineȱergutavateȱtoidulisanditeȱ tarvitamineȱȱ ƒ Pikaajalineȱravimiteȱtarvitamineȱ ƒ Hingamisseiskusȱuneȱajalȱ(uneapnoe)ȱ ƒ Unegaȱseotudȱkusepidamatusȱ (enurees)ȱ ƒ Unegaȱseotudȱvalulikudȱerektsioonidȱ ƒ Unehirmȱ ƒ Unesränneȱȱ ƒ Segasuseȱjaȱärrituseȱsuurenemineȱ pärastlõunalȱȱ ƒ PidevȱkorrapäratuȱööpäevaneȱeluȬ rütmȱ ƒ Püsivȱkeskkonnastȱtingitudȱärritusȱ ƒ Püsivȱpuudulikȱunehügieenȱ ƒ Püsivȱebamugavȱmagamiskeskkondȱ


220 4. valdkond: aktiivsus/puhkus Valmisolek küllaldaseks uneks (00165)
(2002, LOE 2.1)  4. valdkond: aktiivsus/puhkus 
1. klass: uni/puhkus  Definitsioon Loomulik korrapärane teadvuse katkemine, mis tagab piisava puhkuse, säilitab 
soovitud eluviisi ja mida võib parendada.  Määravad tunnused  ƒ Uneȱhulkȱonȱarenguvajadustegaȱ vastavusesȱ ƒ Soovibȱundȱparendadaȱ ƒ Järgibȱunerežiimi,ȱmisȱundȱparendabȱ ƒ TarvitabȱaegȬajaltȱuinuteid,ȱetȱpaȬ reminiȱuinudaȱ ƒ TunnebȱendȱpärastȱmagamistȱväljaȬ puhanunaȱ


1. klass: uni/puhkus 221 Häiritud uni (00198) 
(1980, 1998, 2006, LOE 2.1)  4. valdkond: aktiivsus/puhkus 
1. klass: uni/puhkus  Definitsioon Une katkestused ja une kvaliteedi ebaühtlus, mis on põhjustatud välisteguri-
test ning on ajaliselt piiratud.   Määravad tunnused  ƒ Tavapäraseȱunerütmiȱmuutusȱ ƒ Tegutsemisvõimeȱlangusȱ ƒ Rahulolematusȱunegaȱ ƒ Kaebabȱärkvelolekutȱ ƒ Eiȱkaebaȱuinumisraskusiȱȱ ƒ Kaebabȱväljapuhkamatuseȱtunnetȱ Seonduvad tegurid  ƒ Ruumiȱniiskusȱ ƒ Ruumiȱtemperatuurȱ ƒ Hooldamiskohustusedȱ ƒ PäevavalguseȬpimeduseȱvahelduȬ miseȱmuutusȱ ƒ Uneȱkatkestusedȱ(ntȱravi,ȱuuringuteȱ võiȱlaboritestideȱtõttu)ȱ ƒ Kontrolliȱpuudumineȱuneȱüleȱȱ ƒ Privaatsuseȱpuudumineȱmagamiseȱ ajalȱ ƒ Valgustusȱȱ ƒ Müraȱȱ ƒ Häirivadȱlõhnadȱȱ ƒ Füüsilineȱtõkendȱ ƒ Voodikaaslaneȱ ƒ Harjumatuȱmagamisaseȱ


222 4. valdkond: aktiivsus/puhkus Tarvitamatuse sündroomi risk (00040)
(1988) 4. valdkond: aktiivsus/puhkus 
2. klass: aktiivsus/kehaline liikumine  Definitsioon Organsüsteemide talitlushäire risk tugi- ja liikumiselundite määratud või para-
tamatu passiivsuse tagajärjel.  Riskitegurid ƒ Teadvuseȱtasemeȱmuutumineȱȱ ƒ LiikumatusȱmehaaniliseȱfikseerimiȬ seȱtõttuȱ(immobilisatsioon)ȱ ƒ Halvatusȱ(paralüüs)ȱ ƒ Ettekirjutatudȱliikumatusȱ (immobilisatsioon)ȱȱ ƒ Tugevȱvaluȱ Märkus:ȱ liikumatusestȱ tingitudȱ komplikatsioonidȱ võivadȱ hõlmataȱ lamatisi,ȱ kõhukinnisust,ȱ eritisteȱ
peetumistȱkopsus,ȱtromboosi,ȱkuseteedeȱinfektsiooniȱja/võiȱkusepeetust,ȱjõuȱjaȱvastupidavuseȱväheȬ
nemist,ȱpüstiasendisȱilmnevatȱmadalatȱvererõhku,ȱliigesteȱliikuvuseȱvähenemist,ȱorientatsioonihäiȬ
reid,ȱkehatajuhäireidȱjaȱjõuetust.ȱ


2. klass: aktiivsus/ kehaline liikumine     223 Häiritud liikuvus voodis (00091)
(1998, 2006, LOE 2.1)  4. valdkond: aktiivsus/puhkus 
2. klass: aktiivsus/ kehaline liikumine  Definitsioon Piiratud iseseisev asendi muutmine voodis.  Määravad tunnused ƒ Vähenenudȱsuutlikkusȱheitaȱpärastȱ pikkaȱaegaȱistumistȱseliliȱ ƒ Vähenenudȱsuutlikkusȱkeerataȱ kõhuliasendistȱseliliȱ ƒ VähenenudȱsuutlikkusȱheitaȱistuȬ vastȱasendistȱseliliȱ ƒ Vähenenudȱsuutlikkusȱtõustaȱ seliliasendistȱpikaksȱajaksȱistumaȱ ƒ Vähenenudȱsuutlikkusȱkeerataȱ seliliasendistȱkõhuliȱ ƒ Vähenenudȱsuutlikkusȱtõustaȱ seliliasendistȱistumaȱȱ ƒ Vähenenudȱsuutlikkusȱiseseisvaltȱ voodisȱasenditȱvahetadaȱ ƒ VähenenudȱsuutlikkusȱkeerataȱkülȬ jeltȱküljeleȱ Seonduvad tegurid  ƒ Tunnetushäireȱ ƒ Seisundiȱüldineȱhalvenemineȱ ƒ Vähesedȱteadmisedȱ ƒ Keskkonnapiirangudȱ(ntȱvoodiȱsuuȬ rusȱjaȱtüüp,ȱmeditsiiniseadmed,ȱtõȬ
kendid)ȱ ƒ Väheneȱlihasjõudȱ ƒ LuuȬlihaskahjustusȱ ƒ NärviȬlihaskahjustusȱ ƒ Rasvumusȱ ƒ Valuȱ ƒ Rahustidȱȱ Märkus:ȱmääraȱsõltumatuseȱaste,ȱkasutadesȱasjakohastȱstandardskaalat.ȱ Viited Brouwer,ȱK.,ȱNysseknabm,ȱJ.,ȱ&Culham,ȱE.ȱ(2004).ȱPhysicalȱfunctionȱandȱhealthȱstatusȱamongȱseniorsȱ withȱandȱwithoutȱfearȱofȱfalling.ȱGerontology,ȱ50(3),ȱ135–141.ȱ Goldstein,ȱS.ȱ(1993).ȱTheȱbiologyȱofȱaging:ȱLookingȱtoȱdefuseȱtheȱtimeȱbomb.ȱGeriatrics,ȱ48(9),ȱ76–82.ȱ
Lewis,ȱC.L.,ȱMoutoux,ȱM.,ȱSlaughter,ȱM.,ȱ&ȱBailey,ȱS.P.ȱ(2004).ȱCharacteristicsȱofȱindividualsȱwhoȱfellȱ whileȱreceivingȱhomeȱhealthȱservices.ȱPhysicalȱTherapy,ȱ84(1),ȱ23–32.ȱ Matsouka,ȱ O.,ȱ Harahousou,ȱ Y.,ȱ Kabiatis,ȱ C.,ȱ &ȱ Trigonis,ȱ I.ȱ (2003).ȱ Effectsȱ ofȱ aȱ physicalȱ activityȱ proȬ gram:ȱTheȱstudyȱofȱselectedȱphysicalȱabilitiesȱamongȱelderlyȱwomen.ȱJournalȱofȱGerontologicalȱNursȬ
ing,ȱ29 (7),ȱ50–55.ȱ Tinetti,ȱE.,ȱ&ȱGinter,ȱS.F.ȱ(1988).ȱIdentifyingȱmobilityȱdysfunctionȱinȱelderlyȱpersons.ȱJournalȱofȱAmeriȬ canȱMedicalȱAssociation,ȱ259 (8),ȱ1190–1193.ȱ


224 4. valdkond: aktiivsus/puhkus Häiritud kehaline liikuvus (00085)
(1973, 1998)  4. valdkond: aktiivsus/puhkus 
2. klass: aktiivsus/ kehaline liikumine  Definitsioon Kogu keha, ühe või mitme jäseme iseseisva eesmärgipärase liigutamise piiratus.  Määravad tunnused  ƒ Reaktsioonikiiruseȱlangusȱ ƒ Pööramisraskusedȱ ƒ LiikumiseȱasendamineȱmuuȱtegeȬ vusegaȱ(ntȱsuuremȱtähelepanuȱteisȬ
teȱinimesteȱtegevustel,ȱkontrollivȱ
käitumine,ȱkeskendumineȱhaigusȬ
eelseleȱsuutmatusele/tegususele)ȱ ƒ Raskendatudȱhingamineȱ(düspnoe)ȱ pingutamiselȱ ƒ Kõnnakuȱmuutusedȱȱ ƒ Järsudȱliigutusedȱȱ ƒ Piiratudȱüldmotoorsedȱvõimedȱ ƒ Piiratudȱpeenmotoorsedȱvõimedȱ ƒ Piiratudȱliikumisulatusȱ ƒ Liikumisestȱtingitudȱvärinȱ(treemor)ȱ ƒ Ebakindelȱkehaasendȱ ƒ Aeglustunudȱliikumineȱȱ ƒ Koordineerimataȱliigutusedȱȱ Seonduvad tegurid  ƒ Aktiivsuseȱtalumatusȱ ƒ Rakuȱainevahetuseȱmuutumineȱ ƒ Ärevusȱȱ ƒ Kehamassiȱindeksȱüleȱ75.ȱprotsenȬ tiiliȱvastavasȱvanusegrupisȱȱ ƒ Tunnetushäireȱ ƒ Könksumusȱ(kontraktuur)ȱ ƒ KultuuritaustastȱtulenevadȱtõeksȬ pidamisedȱeakohasteȱtegevusteȱ
kohtaȱ ƒ Seisundiȱüldineȱhalvenemineȱ ƒ Vastupidavuseȱvähenemineȱ ƒ Lihaskontrolliȱnõrgenemineȱ ƒ Lihasmassiȱvähenemineȱ ƒ Lihasjõuȱvähenemineȱ ƒ VähesedȱteadmisedȱkehaliseȱaktiivȬ suseȱkasulikkusestȱ ƒ Depressiivneȱmeeleoluȱȱ ƒ Arenguȱmahajäämusȱ ƒ Ebamugavustunneȱ ƒ Tarvitamatusȱȱ ƒ Liigesteȱjäikusȱȱ ƒ Ümbruskonnaȱtoetuseȱpuudumineȱ (ntȱfüüsiliseȱvõiȱsotsiaalseȱtoetuseȱ
puudumine)ȱȱ ƒ SüdameȬveresoonkonnaȱpiiratudȱ vastupidavusȱ ƒ LuustruktuurideȱterviklikkuseȱkahȬ justumineȱ ƒ Väärtoitumusȱ ƒ LuuȬlihaskahjustusȱ ƒ NärviȬlihaskahjustusȱ ƒ Valuȱ ƒ Ravimidȱȱ ƒ Ettekirjutatudȱliikumispiirangudȱȱ ƒ Vastumeelsusȱliigutamiseȱsuhtesȱ ƒ Istuvȱeluviisȱ ƒ Aistinguteȱjaȱtajuȱhäiredȱ Märkus:ȱmääraȱsõltumatuseȱaste,ȱkasutadesȱasjakohastȱstandardskaalatȱ


2. klass: aktiivsus/ kehaline liikumine     225 Häiritud liikuvus ratastooliga (00089)
(1998, 2006, LOE 2.1)  4. valdkond: aktiivsus/puhkus 
2. klass: aktiivsus/ kehaline liikumine  Definitsioon Ratastooli iseseisva käsitsemise piiratus keskkonnas.  Määravad tunnused ƒ Vähenenudȱsuutlikkusȱkäsitsedaȱ manuaalsetȱratastooliȱlanguselȱ ƒ Vähenenudȱsuutlikkusȱkäsitsedaȱ manuaalsetȱratastooliȱtõusulȱ ƒ Vähenenudȱsuutlikkusȱkäsitsedaȱ manuaalsetȱratastooliȱkõnniteeȱ
äärekividelȱ ƒ Vähenenudȱsuutlikkusȱkäsitsedaȱ manuaalsetȱratastooliȱtasaselȱpinnalȱ ƒ Vähenenudȱsuutlikkusȱkäsitsedaȱ manuaalsetȱratastooliȱebatasaselȱ
pinnalȱ ƒ Vähenenudȱsuutlikkusȱkäsitsedaȱ elektrilistȱratastooliȱlanguselȱ ƒ Vähenenudȱsuutlikkusȱkäsitsedaȱ elektrilistȱratastooliȱtõusulȱ ƒ Vähenenudȱsuutlikkusȱkäsitsedaȱ elektrilistȱratastooliȱkõnniteeȱääreȬ
kividelȱ ƒ Vähenenudȱsuutlikkusȱkäsitsedaȱ elektrilistȱratastooliȱtasaselȱpinnalȱ ƒ Vähenenudȱsuutlikkusȱkäsitsedaȱ elektrilistȱratastooliȱebatasaselȱpinnalȱ Seonduvad tegurid  ƒ Tunnetushäireȱ ƒ Seisundiȱüldineȱhalvenemineȱ ƒ Vähesedȱteadmisedȱȱ ƒ Depressiivneȱmeeleoluȱȱ ƒ Keskkonnapiirangudȱ(ntȱastmed,ȱ tõusud,ȱebatasasedȱpinnad,ȱohtliȬ
kudȱtakistused,ȱpikadȱvahemaad,ȱ
abivahenditeȱvõiȱabistavaȱisikuȱ
puudumine,ȱratastooliȱtüüp)ȱ ƒ Nõrgenenudȱnägemineȱȱ ƒ Väheneȱlihasjõudȱ ƒ Piiratudȱvastupidavusȱ ƒ LuuȬlihaskahjustusȱ(ntȱkönksumusȱ (kontraktuur))ȱȱ ƒ NärviȬlihaskahjustusȱ ƒ Rasvumusȱ ƒ Valuȱ Märkus:ȱmääraȱsõltumatuseȱaste,ȱkasutadesȱasjakohastȱstandardskaalat.ȱ Viited
Brouwer,ȱK.,ȱNysseknabm,ȱJ.,ȱ&Culham,ȱE.ȱ(2004).ȱPhysicalȱfunctionȱandȱhealthȱstatusȱamongȱseniorsȱ withȱandȱwithoutȱfearȱofȱfalling.ȱGerontology,ȱ50(3),ȱ135–141.ȱ Goldstein,ȱS.ȱ(1993).ȱTheȱbiologyȱofȱaging:ȱLookingȱtoȱdefuseȱtheȱtimeȱbomb.ȱGeriatrics,ȱ48(9),ȱ76–82.ȱ
Lewis,ȱC.L.,ȱMoutoux,ȱM.,ȱSlaughter,ȱM.,ȱ&ȱBailey,ȱS.P.ȱ(2004).ȱCharacteristicsȱofȱindividualsȱwhoȱfellȱ whileȱreceivingȱhomeȱhealthȱservices.ȱPhysicalȱTherapy,ȱ84(1),ȱ23–32.ȱ Matsouka,ȱO.,ȱHarahousou,ȱY.,ȱKabiatis,ȱC.,ȱ&ȱTrigonis,ȱI.ȱ(2003).ȱEffectsȱofȱaȱphysicalȱactivityȱprogram:ȱTheȱ studyȱofȱselectedȱphysicalȱabilitiesȱamongȱelderlyȱwomen.ȱJournalȱofȱGerontologicalȱNursing,ȱ29(7),ȱ50–55.ȱ Tinetti,ȱE.,ȱ&ȱGinter,ȱS.F.ȱ(1988).ȱIdentifyingȱmobilityȱdysfunctionȱinȱelderlyȱpersons.ȱJournalȱofȱAmeriȬ canȱMedicalȱAssociation,ȱ259 (8),ȱ1190–1193.ȱ


226 4. valdkond: aktiivsus/puhkus Häiritud liikuvus eri tasapindade vahel (00090) 
(1998, 2006, LOE 2.1)  4. valdkond: aktiivsus/puhkus 
2. klass: aktiivsus/ kehaline liikumine  Definitsioon Piiratud võime liikuda iseseisvalt kahe lähestikuse tasapinna vahel.  Määravad tunnused ƒ SuutmatusȱliikudaȱebavõrdseteȱtaȬ sapindadeȱvahelȱ ƒ Suutmatusȱliikudaȱvoodiltȱtoolileȱ ƒ SuutmatusȱtõustaȱvoodiltȱpüstiȬ asendisseȱ ƒ Suutmatusȱliikudaȱautostȱtoolileȱ ƒ Suutmatusȱliikudaȱtooliltȱvoodileȱ ƒ Suutmatusȱliikudaȱtooliltȱautosseȱ ƒ Suutmatusȱliikudaȱtooliltȱpõrandaleȱ ƒ SuutmatusȱtõustaȱtooliltȱpüstiasenȬ disseȱ ƒ Suutmatusȱliikudaȱpõrandaltȱtoolileȱ ƒ SuutmatusȱtõustaȱpõrandaltȱpüstiȬ asendisseȱ ƒ Suutmatusȱlaskudaȱpüstiasendistȱ voodileȱ ƒ Suutmatusȱlaskudaȱpüstiasendistȱ toolileȱ ƒ Suutmatusȱlaskudaȱpüstiasendistȱ põrandaleȱ ƒ Suutmatusȱminnaȱvanniȱvõiȱsealtȱ väljaȱtullaȱ ƒ Suutmatusȱminnaȱdušiȱallaȱvõiȱsealtȱ äraȱtullaȱ ƒ Suutmatusȱistudaȱpotitoolileȱvõiȱ sealtȱtõustaȱ ƒ SuutmatusȱistudaȱWCȬpotileȱvõiȱ sealtȱtõustaȱ Seonduvad tegurid  ƒ Tunnetushäireȱ ƒ Seisundiȱüldineȱhalvenemineȱ ƒ Vähesedȱteadmisedȱ ƒ Keskkonnapiirangudȱ(ntȱvoodiȱkõrȬ gus,ȱliikumisruumiȱvähesus,ȱratasȬ
tooliȱtüüp,ȱmeditsiiniseadmed,ȱtõȬ
kendid)ȱȱ ƒ Tasakaaluhäireȱ ƒ Nõrgenenudȱnägemineȱȱ ƒ Väheneȱlihasjõudȱ ƒ LuuȬlihaskahjustusȱ(ntȱkönksumusȱ (kontraktuur))ȱȱ ƒ NärviȬlihaskahjustusȱ ƒ Rasvumusȱ ƒ Valuȱ Märkus:ȱmääraȱsõltumatuseȱaste,ȱkasutadesȱasjakohastȱstandardskaalat.ȱ Viited Brouwer,ȱK.,ȱNysseknabm,ȱJ.,ȱ&ȱCulham,ȱE.ȱ(2004).ȱPhysicalȱfunctionȱandȱhealthȱstatusȱamongȱseniorsȱ withȱandȱwithoutȱfearȱofȱfalling.ȱGerontology,ȱ50(3),ȱ135–141.ȱ Lewis,ȱC.L.,ȱMoutoux,ȱM.,ȱSlaughter,ȱM.,ȱ&ȱBailey,ȱS.P.ȱ(2004).ȱCharacteristicsȱofȱindividualsȱwhoȱfellȱ whileȱreceivingȱhomeȱhealthȱservices.ȱPhysicalȱTherapy,ȱ84(1),ȱ23–32.ȱ Tinetti,ȱE.,ȱ&ȱGinter,ȱS.F.ȱ(1988).ȱIdentifyingȱmobilityȱdysfunctionȱinȱelderlyȱpersons.ȱJournalȱofȱAmeriȬ canȱMedicalȱAssociation,ȱ259 (8),ȱ1190–1193.ȱ


2. klass: aktiivsus/ kehaline liikumine     227 Kõnnihäire (00088) 
(1998, 2006, LOE 2.1)  4. valdkond: aktiivsus/puhkus 
2. klass: aktiivsus/ kehaline liikumine  Definitsioon Piiratud võime iseseisvalt käia.  Määravad tunnused  ƒ VähenenudȱsuutlikkusȱtõustaȱmööȬ daȱtreppiȱ ƒ VähenenudȱsuutlikkusȱliikudaȱkõnȬ niteeȱäärekividelȱ ƒ VähenenudȱsuutlikkusȱkõndidaȱkalȬ lakustȱallaȱ ƒ VähenenudȱsuutlikkusȱkõndidaȱkalȬ lakustȱülesȱ ƒ Vähenenudȱsuutlikkusȱkõndidaȱ ebatasastelȱpindadelȱ ƒ VähenenudȱsuutlikkusȱkõndidaȱvaȬ jalikkeȱvahemaidȱ Seonduvad tegurid  ƒ Tunnetushäireȱ ƒ Seisundiȱüldineȱhalvenemineȱ ƒ Depressiivneȱmeeleoluȱȱ ƒ Keskkonnapiirangudȱ(ntȱastmed,ȱ tõusud,ȱebatasasedȱpinnad,ȱohtliȬ
kudȱtakistused,ȱvahemaad,ȱabivaȬ
henditeȱvõiȱabistavaȱisikuȱpuuduȬ
mine,ȱtõkendid)ȱ ƒ Hirmȱkukkudaȱ ƒ Tasakaaluhäireȱ ƒ Nõrgenenudȱnägemineȱȱ ƒ Väheneȱlihasjõudȱ ƒ Teadmisteȱpuudusȱ ƒ Piiratudȱvastupidavusȱ ƒ LuuȬlihaskahjustusȱ(ntȱkönksumusȱ (kontraktuur))ȱ ƒ NärviȬlihaskahjustusȱ ƒ Rasvumusȱ ƒ Valuȱ Märkus:ȱmääraȱsõltumatuseȱaste,ȱkasutadesȱasjakohastȱstandardskaalat.ȱ Viited Brouwer,ȱK.,ȱNysseknabm,ȱJ.,ȱ&ȱCulham,ȱE.ȱ(2004).ȱPhysicalȱfunctionȱandȱhealthȱstatusȱamongȱseniorsȱ withȱandȱwithoutȱfearȱofȱfalling.ȱGerontology,ȱ50(3),ȱ135–141.ȱ Lewis,ȱC.L.,ȱMoutoux,ȱM.,ȱSlaughter,ȱM.,ȱ&ȱBailey,ȱS.P.ȱ(2004).ȱCharacteristicsȱofȱindividualsȱwhoȱfellȱ whileȱreceivingȱhomeȱhealthȱservices.ȱPhysicalȱTherapy,ȱ84(1),ȱ23–32.ȱ Tinetti,ȱE.,ȱ&ȱGinter,ȱS.F.ȱ(1988).ȱIdentifyingȱmobilityȱdysfunctionȱinȱelderlyȱpersons.ȱJournalȱofȱAmeriȬ canȱMedicalȱAssociation,ȱ259 (8),ȱ1190–1193.ȱ


228 4. valdkond: aktiivsus/puhkus Häiritud energiaväli (00050) 
(1994, 2004, LOE 2.1)  4. valdkond: aktiivsus/puhkus 
3. klass: energia tasakaal  Definitsioon Inimest ümbritseva energiavoo katkemine, mis põhjustab keha, psüühika 
ja/või vaimu ebakõla.  Määravad tunnused  Energiavoo muutuste tajumine, näiteks:  
ƒ liikumineȱ(lainetamine,ȱvappumine,ȱsurisemine,ȱtihedus,ȱõõtsumine)ȱȱ ƒ helidȱ(toon,ȱsõnad)ȱ ƒ temperatuurȱ(soojus,ȱjahedus)ȱ ƒ visuaalsedȱmuutusedȱ(kuju,ȱvärv)ȱ ƒ energiaväljaȱhäiredȱ(nappus,ȱaugud,ȱsakid,ȱpaisumine,ȱtakistused,ȱkuhjumine,ȱ energiaväljaȱvooȱkahanemine)ȱ Seonduvad tegurid  Energiavoo aeglustumine või peatumine järgmistel põhjustel:  Ealised   ƒ Ealineȱarengukriisȱ ƒ Ealisedȱarenguraskusedȱ Patoloogilised ja/või füsioloogilised   ƒ Haigusȱ ƒ Vigastusȱ ƒ Rasedusȱ Olukorrast tingitud   ƒ Ärevusȱ ƒ Hirmȱ ƒ Leinȱ ƒ Valuȱ Raviga seotud  ƒ Keemiaraviȱ ƒ Liikumisvaegusȱ ƒ Tuhudȱjaȱsünnitusȱȱ ƒ Operatsiooniaegsedȱläbielamisedȱ


3. klass: energia tasakaal     229  Väsimus (00093)
(1988, 1998)  4. valdkond: aktiivsus/puhkus 
3. klass: energia tasakaal  Definitsioon Pidev ületamatu kurnatustunne ja suutmatus teha tavapärasel tasemel füüsi-
list ja vaimset tööd.  Määravad tunnused  ƒ Keskendumisraskusedȱ ƒ Seksuaaltungiȱvähenemineȱ ƒ Töövõimeȱlangusȱ ƒ Huvipuudusȱümbritsevaȱvastuȱȱ ƒ Unisusȱ ƒ Füüsilisteȱkaebusteȱsagenemineȱ ƒ Puhkamisvajaduseȱsuurenemineȱ ƒ Sisekaemusȱ ƒ Energiapuudusȱ ƒ Letargilisusȱ ƒ Loidusȱ ƒ TunnetatudȱvajadusȱlisaenergiaȱjäȬ rele,ȱetȱtäitaȱigapäevaseidȱülesanȬ
deidȱ ƒ Kaebabȱületamatutȱenergiapuudustȱ ƒ Kaebabȱpidevatȱenergiapuudustȱ ƒ Kaebabȱväsimustunnetȱ ƒ KaebabȱsüütunnetȱkohustusteȱtäitȬ mataȱjätmiseȱpärastȱȱ ƒ KaebabȱsuutmatustȱsäilitadaȱtavaȬ pärastȱkehalistȱaktiivsustȱ ƒ KaebabȱsuutmatustȱsäilitadaȱtavaȬ pärastȱeluviisiȱȱ ƒ KaebabȱsuutmatustȱmagadesȱenerȬ giatȱtaastadaȱȱ Seonduvad tegurid  Psühholoogilised 
ƒ Ärevusȱ ƒ Depressioonȱ ƒ Igavlemineȱ ƒ Stressȱ Füsioloogilised 
ƒ Kehvveresusȱ(aneemia)ȱ ƒ Haigusedȱ ƒ Füüsiliseȱkoormuseȱsuurenemineȱȱ ƒ Väärtoitumusȱ ƒ Halbȱfüüsilineȱseisundȱ ƒ Rasedusȱ ƒ Unepuudusȱ Keskkonnategurid
ƒ Niiskusȱ ƒ Valgusȱ ƒ Müraȱ ƒ Temperatuurȱ Olukorrast tingitud tegurid 
ƒ Negatiivsedȱelusündmusedȱȱ ƒ Töökohtȱ


230 4. valdkond: aktiivsus/puhkus Ekslemine (00154) 
(2000) 4. valdkond: aktiivsus/puhkus 
3. klass: energia tasakaal  Definitsioon Inimese sihitu, eesmärgitu ja korduv ringiliikumine, arvestamata sageli piire, 
kitsendusi ja takistusi, mis seetõttu võib osutuda ohtlikuks.  Määravad tunnused  ƒ Lakkamatuȱekslemineȱühestȱpaigastȱ teiseȱ ƒ Sageȱekslemineȱühestȱpaigastȱteiseȱ ƒ Rahutuȱekslemineȱ ƒ Äraeksimineȱȱ ƒ Juhuslikȱekslemineȱ ƒ Hüperaktiivsusȱ ƒ Suutmatusȱäraȱtundaȱolulisiȱmärkeȱ tuttavasȱümbrusesȱȱ ƒ Ekslemineȱkeelatudȱsissepääsugaȱ ruumidesȱvõiȱeraruumidesȱ ƒ Ekslemine,ȱmilleȱtagajärjelȱlahkuȬ takseȱomaȱterritooriumiltȱ ƒ Ekslemine,ȱmillestȱeiȱoleȱvõimalikȱ hõlpsastiȱeemaleȱmeelitadaȱ ƒ Pikadȱekslemiseȱperioodidȱilmaȱ nähtavaȱotstarbetaȱ ƒ EdasiȬtagasiȱkäimineȱ ƒ Ekslemiseȱperioodidȱvahelduvadȱ paigalolekuȱperioodidegaȱ(ntȱistuȬ
mine,ȱseismine,ȱmagamine)ȱ ƒ Millegiȱpidevȱotsimineȱ ƒ Jäljendavȱkäitumineȱ ƒ Luuravȱkäitumineȱȱ ƒ Hooldajaȱkannulȱkäimineȱȱ ƒ Lubamatuȱsissetungimineȱȱ Seonduvad faktorid  ƒ Tunnetushäireȱ(ntȱmäluȱjaȱmeenuȬ tamisvõimeȱnõrkus,ȱorientatsiooniȬ
kaotus,ȱnägemisȬkonstruktiivseteȱ
võiȱnägemisȬruumilisteȱvõimeteȱ
nõrkus,ȱkeelepuue)ȱȱ ƒ Ajukooreȱkõhetumineȱ(kortikaalneȱ atroofia )ȱ ƒ Emotsionaalneȱseisundȱ(ntȱfrustratȬ sioon,ȱärevus,ȱtüdimustunne,ȱdepȬ
ressioon,ȱerutusseisund)ȱȱ ƒ Liigseltȱergutavȱümbrusȱ ƒ Füsioloogilineȱseisundȱvõiȱvajadusȱ (ntȱnälg,ȱjanu,ȱvalu,ȱurineerimisvaȬ
jadus,ȱkõhukinnisus)ȱ ƒ Haiguseelneȱkäitumineȱ(ntȱvastutuȬ lelikkusȱjaȱsõbralikkus,ȱhaiguseelneȱ
dementsus)ȱ ƒ Rahustiȱmõjuȱallȱolekȱȱ ƒ Tuttavastȱümbrusestȱeraldatusȱȱ ƒ Kellaaegȱ


4. klass: südame-veresoonkonna reaktsioonid / kopsureaktsioonid     231 Aktiivsuse talumatus (00092)
(1982) 4. valdkond: aktiivsus/puhkus 
4. klass: südame-veresoonkonna reaktsioonid / kopsureaktsioonid  Definitsioon Psühhofüsioloogilise energia vähesus, talumaks või täitmaks vajalikke või soo-
vitud igapäevaseid toiminguid.  Määravad tunnused  ƒ AktiivsusestȱpõhjustatudȱebanorȬ maalneȱvererõhkȱȱ ƒ AktiivsusestȱpõhjustatudȱebanorȬ maalneȱpulsisagedusȱȱ ƒ EKGȱmuutusedȱnäitavadȱsüdameȱ rütmihäireidȱ(arütmiat)ȱ ƒ EKGȱmuutusedȱnäitavadȱsüdameliȬ haseȱhapnikuvaegustȱ(isheemiat)ȱ ƒ PingutusestȱpõhjustatudȱebamugaȬ vustunneȱ ƒ PingutusestȱpõhjustatudȱraskendaȬ tudȱhingamineȱ(düspnoe)ȱ ƒ Kaebabȱväsimustȱ ƒ Kaebabȱnõrkustȱ Seonduvad tegurid  ƒ Voodipuhkusȱ ƒ Üldineȱnõrkusȱ ƒ TasakaaluȱpuudumineȱhapnikuvaȬ jaduseȱjaȱhapnikuvarustuseȱvahelȱ ƒ Liikumisvaegusȱ ƒ Istuvȱeluviisȱ


232 4. valdkond: aktiivsus/puhkus Aktiivsuse talumatuse risk (00094)
(1982) 4. valdkond: aktiivsus/puhkus 
4. klass: südame-veresoonkonna reaktsioonid / kopsureaktsioonid  Definitsioon Risk kogeda, et vajalike või soovitud igapäevaste toimingute täitmiseks või ta-
lumiseks ei piisa psühhofüsioloogilist energiat.  Riskitegurid ƒ Vereringeprobleemidȱ ƒ Seisundiȱüldineȱhalvenemineȱ ƒ Anamneesisȱvarasemadȱaktiivsuseȱ talumatuseȱjuhtumidȱ ƒ Puudubȱaktiivseȱtegevuseȱkogemusȱ ƒ Hingamisprobleemidȱ


4. klass: südame-veresoonkonna reaktsioonid / kopsureaktsioonid     233 Ebatõhus hingamine (00032)
(1980, 1996, 1998, 2010, LOE 2.1)  4. valdkond: aktiivsus/puhkus 
4. klass: südame-veresoonkonna reaktsioonid / kopsureaktsioonid  Definitsioon Sisse- ja/või väljahingamine, mis ei taga piisavat kopsuventilatsiooni.  Määravad tunnused ƒ Hingamissügavuseȱmuutusedȱ ƒ Rindkereȱliikuvuseȱmuutusedȱ ƒ Kolmepunktiasendiȱkasutamineȱ ƒ Aeglaneȱhingamineȱ(bradüpnoe)ȱ ƒ Ekspiiriumiȱrõhuȱlangusȱȱ ƒ Inspiiriumiȱrõhuȱlangusȱ ƒ Kopsudeȱminutimahuȱvähenemineȱ ƒ Kopsumahuȱ(vitaalkapatsiteedi)ȱväȬ henemineȱȱ ƒ Raskendatudȱhingamineȱ(düspnoe)ȱ ƒ EestȬtahaȱdiameetriȱsuurenemineȱȱ ƒ NinasõõrmeteȱavardumineȱsisseȬ hingamiselȱhapnikuvaeguseȱtõttuȱ ƒ RaskeȱhingamispuudulikkusȱlaȬ mamiselȱ(ortopnoe)ȱ ƒ Väljahingamisfaasiȱpikenemineȱ ƒ Huulepilugaȱhingamineȱȱ ƒ Sageȱhingamineȱ(tahhüpnoe)ȱ ƒ Abilihasteȱkasutamineȱhingamiselȱ  Seonduvad tegurid   ƒ Ärevusȱ ƒ Kehaasendȱ ƒ Luudeȱdeformatsioonȱ ƒ Rinnakorviȱdeformatsioonȱ ƒ Väsimusȱ ƒ ÜleȱainevahetuseȱvajadusteȱsuureȬ nenudȱkopsuventilatsioonȱ(hüperȬ
ventilatsioon )ȱ ƒ Hüpoventilatsiooniȱsündroomȱȱ ƒ LuuȬlihaskahjustusȱ ƒ Närvisüsteemiȱkahjustusȱ ƒ Närvisüsteemiȱebaküpsusȱ ƒ NärviȬȱjaȱlihastalitluseȱhäireȱȱ ƒ Rasvumusȱ ƒ Valuȱ ƒ Hingamislihasteȱnõrkusȱ ƒ Seljaajuvigastusȱ Viited Amaral,ȱA.C.S.,ȱCoeli,ȱC.M.,ȱCosta,ȱM.C.E.,ȱCardoso,ȱV.S.,ȱToledo,ȱA.L.A.,ȱ&ȱFernandes,ȱC.R.ȱ(2004).ȱPerfilȱdeȱ morbidadeȱeȱdeȱmortalidadeȱdeȱpacientesȱidososȱhospitalizados.ȱCadernosȱdeȱSaúdeȱPública,ȱ20(6),ȱ1617–1626.ȱ Andrade,ȱL.H.S.G.,ȱ&ȱGorenseins,ȱC.,ȱ(1998).ȱAspectosȱgeraisȱdasȱescalasȱdeȱavaliaçãoȱdeȱansiedade.ȱRevistaȱdeȱ PsiquiatriaȱClínica,ȱ25 (6),ȱ285–290.ȱRetrievedȱfromȱhttp://www.hcnet.usp.brȱȱ Andrade,ȱL.T.ȱ(2007).ȱValidaçãoȱdasȱIntervençõesȱdeȱEnfermagemȱparaȱoȱDiagnósticoȱdeȱmobilidadeȱfísicaprjudicadaȱemȱ lesadosȱmedulares .ȱMaster’sȱdissertation,ȱFaculdadeȱdeȱEnfermagem,ȱUniversidadeȱFederalȱdeȱMinasȱGerais,ȱ BeloȱHorizonte,ȱBrazil.ȱ Argimon,ȱI.I.L.,ȱBica,ȱM.,ȱTimm,ȱL.M.,ȱ&ȱVivan,ȱA.ȱ(2006).ȱFunçõesȱexecutivasȱeȱaȱavaliaçãoȱdeȱflexibilidadeȱdeȱ pensamentoȱemȱidosos.ȱRevistaȱBrasileiraȱdeȱCiênicasȱdoȱEnvelhecimentoȱHumano,ȱJul/Dec,ȱ35–42.ȱ Atkinson,ȱL.D.,ȱ&ȱMurray,ȱM.E.ȱ(1989).ȱFundamentosȱdeȱenfermagem.ȱIntroduçãoȱaoȱprocessoȱdeȱenfermagem.ȱRioȱdeȱ Janeiro:ȱGuanabaraȬKoogan.ȱ


234 4. valdkond: aktiivsus/puhkus Barros,ȱA.L.B.L.ȱ(2006).ȱAnamneseȱeȱexameȱfisicoȱ(5thȱed.).ȱPortoȱAlegre:ȱArtmed.ȱ
Bickley,ȱL.S.B.ȱ(2005).ȱPropedêuticaȱMédicaȱ(7thȱed.).ȱRioȱdeȱJaneiro:ȱGuanabaraȬKoogan.ȱ
Cafer,ȱC.R.,ȱBarros,ȱA.L.B.L.,ȱLucena,ȱA.F.,ȱMahl,ȱM.L.S.,ȱ&ȱMichel,ȱJ.L.M.ȱ(2005).ȱDiagnósticoȱdeȱenfermagemȱeȱ propostaȱdeȱintervençãoȱparaȱpacientesȱcomȱlesãoȱmedular.ȱActaȱPaulistaȱdeȱEnfermagem,ȱ18ȱ(4),ȱ347–353.ȱ Cavalcante,ȱA.M.R.Z.ȱ(2009).ȱNursingȱinterventionȱofȱ“ineffectiveȱbreathingȱpattern”ȱinȱelderlyȱpeople.ȱDissertation,ȱ FacultyȱofȱNursing/UFG,ȱGoiânia.ȱ CharchatȬFichman,ȱH.,ȱCaramelli,ȱP.,ȱSameshima,ȱK.,ȱ&ȱNitrini,ȱR.ȱ(2005).ȱDeclínioȱdaȱcapacidadeȱcognitivaȱduȬ ranteȱoȱenvelhecimento.ȱRevistaȱBrasileiraȱdeȱPsiquiatria,ȱ27(1),ȱ79–82.ȱ Corrêa,ȱC.G.ȱ(1997).ȱDor:ȱValidaçãoȱclínicaȱnoȱpósȬoperatórioȱdeȱcirurgiaȱcardíaca.Dissertation,ȱUniversidadeȱdeȱSãoȱ Paulo,ȱBrazil.ȱ Cotran,ȱR.S.,ȱKumar,ȱV.,ȱCollins,ȱT.ȱ(2000).ȱRobbinsȱPatologiaȱestruturalȱeȱfunctionalȱ(6thȱed.).ȱ[RobbinsȱPathologicȱ BasisȱofȱDisease,ȱ6thȱEd.].ȱRioȱdeȱJaneiro:ȱGuanabaraȱKoogan.ȱ Dellaroza,ȱM.S.,ȱPimenta,ȱC.A.M.,ȱ&ȱMatsuo,ȱT.ȱ(2007).ȱPrevalênciaȱeȱcaracterizaçãoȱdaȱdorȱcrônicaȱemȱidososȱ nãoȱinstitucionalizados.ȱCadernosȱdeȱSaúdeȱPública,ȱ23ȱ(5),ȱ1151–1160.ȱ D’Ottaviano,ȱE.J.ȱ(2001).ȱSistemaȱnervosoȱeȱ3aȱidade.ȱRevistaȱArgumento,ȱIII(5),ȱ29–46.ȱ
Dourado,ȱ ,ȱ V.Z.,ȱ Tanni,ȱ S.E.,ȱ Vale,ȱ A.S.,ȱ Faganello,ȱ M.M.,ȱ Sanchez,ȱ F.F.,ȱ &ȱ Godoy,ȱ I.ȱ (2006).ȱ Manifestaçõesȱ sistêmicasȱnaȱdoençaȱpulmonarȱobstrutivaȱcrônica.ȱJornalȱBrasileiroȱdeȱPneumologia,ȱ32(2),ȱ161–171.ȱ Ferrantin,ȱ A.C.,ȱ Borges,ȱ C.F.,ȱ Morelli,ȱ J.G.S.,ȱ &ȱ Rebelatto,ȱ J.R.ȱ (2005).ȱ Qualidadeȱ daȱ execuçãoȱ deȱ AVDsȱ emȱ idososȱinstitucionalizadosȱeȱnãoȬȱinstitucionalizadosȱ queȱ permanenciamȱ semȱsairȱdeȱ suasȱresidênciasȱporȱ
maisȱdeȱ6ȱmeses.ȱRevistaȱBrasileiraȱdeȱFisioterapia,ȱ6(5),ȱ372–375.ȱ Freitas,ȱE.V.,ȱPy,ȱL.,ȱCançado,ȱF.A.X.,ȱGorzoni,ȱM.L.ȱ(2002).ȱTratadoȱdeȱgeriatriaȱeȱgerontologiaȱ(2ndȱed.).ȱRioȱdeȱJaȬ neiro:ȱGuanabaraȱKoogan.ȱ Gardner,ȱW.N.ȱ(1996).ȱTheȱPathophysiologyȱofȱhyperventilationȱdisorders.ȱChestȱJournal,ȱ109(2),ȱ516–534.ȱ
Gonçalves,ȱ M.P.ȱ (2007).ȱ Influênciaȱ deȱ umȱ programaȱ deȱ treinamentoȱ muscularȱ respiratórioȱ noȱ desempenhoȱ cognitivoȱeȱnaȱqualidadeȱdeȱvidaȱdoȱidoso.ȱThesis,ȱUniversidadeȱdeȱBrasília.,ȱBrazil.ȱ Guyton,ȱA.C.,ȱ&ȱHall,ȱJ.E.ȱ(2002).ȱTratadoȱdeȱfisiologiaȱmédicaȱ(10thȱed.).ȱRioȱdeȱJaneiro:ȱGuanabaraȱKoogan.ȱ
Hudak,ȱC.M.,ȱ&ȱGallo,ȱB.M.ȱ(1997).ȱCuidadosȱintensivosȱdeȱenfermagem.ȱUmaȱabordagemȱholística.ȱ(6thȱed.).ȱ RioȱdeȱJaneiro:ȱGuanabaraȱKoogan.ȱ Kauffman,ȱT.L.ȱ(2001).ȱManualȱdeȱreabilitaçãoȱgeriátrica.ȱRioȱdeȱJaneiro:ȱGuanabaraȱKoogan.ȱ
Kim,ȱM.J.,ȱ&ȱLarson,ȱJ.ȱ(1987).ȱIneffecticeȱairwayȱclearanceȱandȱineffectiveȱbreathingȱpatterns:ȱTheoreticalȱandȱ researchȱbaseȱforȱnursingȱdiagnosis.ȱNursingȱClinicsȱofȱNorthȱAmerica,ȱ22(1),ȱ12–34.ȱ LoyolaȱFilho,ȱA.I.,ȱMatos,ȱD.L.,ȱGiatti,ȱL.,ȱAfradique,ȱM.E.,ȱPeixoto,ȱS.V.,ȱLimaȬCosta,ȱM.F.ȱ(2004).ȱCausasȱdeȱinȬ ternaçõesȱhospitalaresȱentreȱidososȱbrasileirosȱnoȱâmbitoȱdoȱSistemaȱÚnicoȱdeȱSaúde.ȱEpidemiologiaȱeȱSerȬ
viçosȱdeȱSaúde,ȱ13(4),ȱ229–238.ȱ Matsudo,ȱS.M.,ȱMatsudo,ȱV.K.R.,ȱ&ȱBarros,ȱN.T.L.ȱ(2000).ȱImpactoȱdoȱenvelhecimentoȱnasȱvariáveisȱantropomȬ etricás,ȱneuromotorasȱeȱmetabólicasȱdaȱaptidãoȱfísica.ȱRevistaȱBrasileiraȱCiênciaȱeȱMovimento,ȱ8(4),ȱ21–32.ȱ Paiva,ȱK.C.A.,ȱBeppu,ȱO.S.ȱ(2005).ȱPosiçãoȱprona.ȱJornalȱBrasileiroȱdeȱPneumologia,ȱ31(4),ȱ332–340.ȱ
Papaléoȱ Netto,ȱ M.ȱ (2007).ȱ Gerontologia:ȱ Aȱ velhiceȱ eȱ oȱ envelhecimentoȱ emȱ visãoȱ globalizada.ȱ Sãoȱ Paulo:ȱ Atheneu.ȱ Paulin,ȱE.,ȱBrunetto,ȱA.F.,ȱ&ȱCarvalho,ȱC.R.F.ȱ(2003).ȱEfeitosȱdeȱprogramaȱdeȱexercíciosȱfísicosȱdirecionadoȱaoȱ aumentoȱdaȱmobilidadeȱtorácicaȱemȱpacientesȱportadoresȱdeȱdoençaȱpulmonarȱobstrutivaȱcrónica.ȱJornalȱdeȱ
Pneumologia,ȱ29(5),ȱ287–294.ȱ Pereira,ȱA.L.S.ȱ(2005).ȱConstruçãoȱdeȱumȱprotocoloȱdeȱtratamentoȱparaȱoȱtranstornoȱdeȱansiedadeȱgeneralizada.ȱ Dissertation,ȱInstitutoȱdeȱPsicologia,ȱRioȱdeȱJaneiro.ȱ Porto,ȱC.C.ȱ(2005).ȱSemiologiaȱMédicaȱ(5thȱed.).ȱRioȱdeȱJaneiro:ȱGuanabaraȱKoogan.ȱ
Raaslan,ȱZ.,ȱJunior,ȱR.S.,ȱStirbulov,ȱR.,ȱFabbri,ȱR.M.A.,ȱ&ȱLima,ȱC.A.C.ȱ(2004).ȱAvaliaçãoȱdaȱfunçãoȱpulmonarȱnaȱ obesidadeȱgrausȱIȱeȱII.ȱJornalȱBrasileiroȱdeȱPneumologia,ȱ30(6),ȱ508–514.ȱ Rigatto,ȱA.M.,ȱAlvez,ȱS.C.C.,ȱGonçalves,ȱC.B.,ȱFirmo,ȱJ.F.,ȱ&ȱProvin,ȱL.M.ȱ(2005).ȱPerformanceȱventilatóriaȱnaȱ obesidade.ȱSaúdeȱemȱRevista,ȱ7(17),ȱ57–62.ȱ Scanlan,ȱC.L.,ȱWilkins,ȱR.L.,ȱ&ȱStoller,ȱJ.K.ȱ(2000).ȱFundamentosȱdaȱterapiaȱrespratóriaȱdeȱEganȱ(7thȱed.).ȱSãoȱ Paulo:ȱManole.ȱ Silva,ȱG.A.ȱ(2006).ȱSíndromeȱobesidadeȬhipoventilaçãoȱalveolar.ȱMedicina,ȱRibeirãoȱPreto,ȱ39(2),ȱ195–204.ȱ
Simpson,ȱH.ȱ(2006).ȱRespiratoryȱassessment.ȱBritshȱJournalȱofȱNursing,ȱ15(9),ȱ484–488.ȱ
Smelzer,ȱS.C.,ȱ&ȱbare,ȱB.G.ȱ(2005),ȱTratadoȱdeȱenfermagemȱmédicoȬcirúrgicoȱ(9thȱed.).ȱRioȱdeȱJaneiro:ȱGuanaȬ baraȱKoogan.ȱ


4. klass: südame-veresoonkonna reaktsioonid / kopsureaktsioonid     235 Südame vähenenud minutimaht (00029)
(1975, 1996, 2000)  4. valdkond: aktiivsus/puhkus 
4. klass: südame-veresoonkonna reaktsioonid / kopsureaktsioonid  Definitsioon Süda pumpab verd ebapiisavalt, mis ei rahuldada organismi ainevahetuse va-
jadusi.   Määravad tunnused  Südame löögisageduse/rütmi muutused  ƒ Südameȱrütmihäiredȱ(arütmia)ȱ ƒ SüdameȱlöögisageduseȱaeglustumiȬ neȱ(südameaeglus,ȱbradükardia)ȱ ƒ EKGȱmuutusedȱ ƒ Südamepekslemineȱ(palpitatsioon)ȱ ƒ Südameȱlöögisageduseȱkiirenemineȱ (südamerutlus,ȱtahhükardia)ȱȱ Eelkoormuse muutumine   ƒ Tsentraalseȱveenirõhuȱlangusȱ(CVP)ȱȱ ƒ Kopsuarteriȱkiilrõhuȱlangusȱ (PAWP)ȱ ƒ Turseȱ(ödeem)ȱ ƒ Väsimusȱ ƒ Tsentraalseȱveenirõhuȱtõusȱ ƒ Kopsuarteriȱkiilrõhuȱtõusȱ ƒ Kägiveeniȱületäitumusȱ (jugulaarveeniȱdistensioon)ȱ ƒ Kahinadȱ ƒ Kehakaaluȱtõusȱ Järelkoormuse muutumine   ƒ KleepuvȬniiskeȱnahkȱ ƒ Perifeerseȱpulsiȱnõrgenemineȱȱ ƒ Kopsuveresoonteȱvastupanuȱ (pulmonaalseȱvaskulaarseȱresistentsuȬ
se )ȱvähenemineȱ(PVR)ȱ ƒ Süsteemseȱveresoonteȱvastupanuȱ (süsteemseȱvaskulaarseȱresistentsuse)ȱ
vähenemineȱ(SVR)ȱ ƒ Raskendatudȱhingamineȱ(düspnoe)ȱ ƒ KopsuveresoonteȱvastupanuȱsuureȬ nemineȱ ƒ Süsteemseȱveresoonteȱvastupanuȱ suurenemineȱ ƒ Kusevähesusȱ(oliguuria)ȱ ƒ Kapillaarideȱtäitumiseȱaeglustumineȱȱ ƒ Nahavärvuseȱmuutumineȱ ƒ Vererõhunäitajateȱmuutlikkusȱ Südame kokkutõmbevõime langus  ƒ Köhaȱ ƒ Räginadȱ ƒ Südameindeksiȱvähenemineȱȱ ƒ Ajaühikusȱvereringesseȱpumbatavaȱ vereȱhulgaȱvähenemineȱȱ ƒ Vasakuȱvatsakeseȱlöögitööȱindeksiȱ vähenemineȱ(LVSWI)ȱ ƒ Löögimahuȱindeksiȱvähenemineȱ (SVI)ȱ


236 4. valdkond: aktiivsus/puhkus ƒ RaskeȱhingamispuudulikkusȱlaȬ mamiselȱ(ortopnoe)ȱ ƒ Äkkhootisedȱöisedȱhingeldushoodȱ (paroksüsmaalneȱöineȱdüspnoe)ȱ ƒ IIIȱsüdametoonȱ ƒ IVȱsüdametoonȱ Käitumuslikud/emotsionaalsed  ƒ Ärevusȱ ƒ Rahutusȱ Seonduvad tegurid  ƒ Järelkoormuseȱmuutumineȱ ƒ SüdameȱkokkutõmbevõimeȱmuuȬ tumineȱ ƒ Südameȱlöögisageduseȱmuutumineȱ ƒ Eelkoormuseȱmuutumineȱ ƒ Südamerütmiȱmuutumineȱ


4. klass: südame-veresoonkonna reaktsioonid / kopsureaktsioonid     237 Mao-sooletrakti puuduliku verevarustuse risk 
(00202)*
(2008, LOE 2.1)   4. valdkond: aktiivsus/puhkus 
4. klass: südame-veresoonkonna reaktsioonid / kopsureaktsioonid  Definitsioon Mao-sooletrakti vereringe terviseohtliku halvenemise risk.  Riskitegurid ƒ Kõhuaordiȱlaiendȱ(aneurüsm)ȱ ƒ KõhuõõnesiseseȱkestvaȱsurveȱsündȬ roomȱ(abdominaalneȱ
kompartmentsündroom )ȱȱ ƒ Ebanormaalneȱpartsiaalneȱ tromboplastiiniaegȱ(PTT)ȱȱ ƒ Ebanormaalneȱprotrombiiniaegȱ (PT)ȱ ƒ Ägeȱverejooksȱvõiȱverevalumȱ(heȬ morraagia )ȱmaoȬsooletraktisȱȱ ƒ Vanusȱüleȱ60ȱaastaȱ ƒ Kehvveresusȱ(aneemia)ȱ ƒ Vereȱhüübimissüsteemiȱhäireȱ (koagulopaatia)ȱ(ntȱsirprakulineȱ
aneemia)ȱ ƒ Suhkurtõbiȱ(diabetesȱmellitus)ȱ ƒ Fibriinikaotussündroomȱ (dissemineeritudȱintravaskulaarneȱ
koagulopaatia )ȱ ƒ Naissuguȱ ƒ Veenikomudȱmaosȱvõiȱsöögitorusȱ ƒ Seedeelunditeȱhaigusedȱ(ntȱ kaksteistsõrmiksooleȱvõiȱmaohaaȬ
vand,ȱisheemilineȱjämesooleȬȱvõiȱ
kõhunäärmepõletikȱ(isheemilineȱkoliitȱ
/ȱisheemilineȱpankreatiit ))ȱ ƒ Verevooluȱ(hemodünaamika)ȱebastaȬ biilsusȱȱ ƒ Maksatalitluseȱhäireȱȱ ƒ Südamelihaseinfarktȱ(müokardiinȬ farkt )ȱ ƒ Vasakuȱvatsakeseȱalatalitlusȱȱ ƒ Neerupuudulikkusȱ ƒ Suitsetamineȱ ƒ Ajurabandusȱ(insult)ȱ ƒ Traumaȱ ƒ Raviȱkõrvalmõjudȱ(ntȱ kardiopulmonaalneȱbypass,ȱravimid,ȱ
anesteesia,ȱmaooperatsioon)ȱ ƒ Veresoonteȱhaigusȱ(ntȱperifeerseteȱ veresoonteȱhaigus,ȱkõhuaordiȱjaȱ
niudearteriȱsulgus)ȱ Viited * McSweeney,ȱ M.E.,ȱ Garwood,ȱ S.,ȱ Levin,ȱ J.,ȱ Marino,ȱ M.ȱ Wang,ȱ S.,ȱ Kardatzke,ȱ D.,ȱ Mangano,ȱ D.T.,ȱ &ȱ Wolman,ȱ R.ȱ Investigatorsȱ ofȱ theȱ Ischemiaȱ Researchȱ andȱ Educationȱ Foundationȱ ofȱ theȱ Multicenterȱ
StudyȱofȱperioperativeȱIschemiaȱResearchȱGroupȱ(2004).ȱAdverseȱgastrointestinalȱcomplicationsȱafȬ
terȱcardiopulmonaryȱbypass:ȱCanȱoutcomeȱbeȱpredictedȱfromȱpreoperativeȱriskȱfactors?ȱAnesthesiaȱ
andȱAnalgesia,ȱ98 (6),ȱ1610–1617.ȱ O’Donnell,ȱJ.M.,ȱ&ȱN’acul,ȱF.ȱ(eds)ȱ(2001).ȱSurgicalȱintensiveȱcareȱmedicine.ȱBoston:ȱKluwerȱAcademic.ȱ
ScottȬConner,ȱC.E.H.,ȱ&ȱBallinger,ȱB.ȱ(2005).ȱAbdominalȱangina.ȱRetrievedȱfromȱ http://www.emedicine.com/med/topic2htmȱ.ȱ Swearingen,ȱP.L.,ȱ&ȱHicksȱKeen,ȱJ.ȱ(eds)ȱ(2001).ȱManualȱofȱcriticalȱcareȱnursing:ȱNursingȱinterventionsȱandȱ collaborativeȱmanagementȱ (4thȱed.).ȱStȱLouis,ȱMO:ȱMosby.ȱȱ * ȱDiagnoosiȱvarasemȱnimetusȱ–ȱ“Ebatõhusȱkudedeȱverevarustusȱ(eritüüp:ȱmaoȬsooletrakti)”ȱ


238 4. valdkond: aktiivsus/puhkus Neerude puuduliku verevarustuse risk (00203)*
(2008, LOE 2.1)  4. valdkond: aktiivsus/puhkus 
4. klass: südame-veresoonkonna reaktsioonid / kopsureaktsioonid  Definitsioon Neerude vereringe terviseohtliku halvenemise risk.  Riskitegurid ƒ KõhuõõnesiseseȱkestvaȱsurveȱsündȬ roomȱ(abdominaalneȱ
kompartmentsündroom )ȱ ƒ Kõrgeȱigaȱȱ ƒ Kahepoolneȱneerupealiseȱkooreȱ kärbusȱ(bilateraalneȱkortikaalneȱnekȬ
roos )ȱ ƒ Põletusedȱ ƒ Südameoperatsioonȱ ƒ Kardiopulmonaalneȱbypassȱ ƒ Suhkurtõbiȱ(diabetesȱmellitus)ȱ ƒ Kokkupuudeȱneerudeleȱmürgisteȱ ainetegaȱ(nefrotoksiinidega)ȱ ƒ Naissuguȱ ƒ Neerupäsmakesteȱpõletikȱnaistelȱ (glomerulonefriit)ȱ ƒ Kõrgenenudȱvererõhkȱ(hüpertenȬ sioon )ȱ ƒ Veremahuȱvähenemineȱ (hüpovoleemia)ȱ ƒ Hapnikuvähesusȱveresȱ (hüpokseemia)ȱ ƒ Kudedeȱhapnikuvaegusȱ(hüpoksia)ȱ ƒ Infektsioonȱ(ntȱsepsis,ȱpaikneȱnakȬ kus)ȱ ƒ Interstitsiaalneȱneerupõletikȱ (interstitsiaalneȱnefriit)ȱ ƒ Pahaloomulisusȱ ƒ Pahaloomulineȱkõrgvererõhktõbiȱ (maliigneȱhüpertoonia)ȱ ƒ Ainevahetuslikȱkudedeȱhappelisusȱ (metaboolneȱatsidoos)ȱȱ ƒ Hulgitraumaȱ ƒ Kuseteedeȱinfektsioonistȱtekkinudȱ sepsisȱȱ ƒ Neeruarteriȱkitsenemusȱ(stenoos)ȱ ƒ Neeruhaigusȱ(polütsüstilineȱneer)ȱ ƒ Suitsetamineȱ ƒ Mõnuaineteȱkuritarvitamineȱ ƒ Süsteemseȱpõletikureaktsiooniȱ sündroomȱȱ ƒ Raviȱkõrvalmõjudȱ(ntȱravimid,ȱlõiȬ kus)ȱ ƒ Veresoon(t)eȱtopistusȱ(emboolia)ȱȱ ƒ Veresoonepõletikȱ(vaskuliit)ȱȱ Viited O’Donnell,ȱJ.M.,ȱ&ȱN’acul,ȱF.ȱ(eds)ȱ(2001).ȱSurgicalȱintensiveȱcareȱmedicine.ȱBoston:ȱKluwerȱAcademic.ȱ
Spinowitz,ȱB.,ȱ&ȱRodriguez,ȱJ.ȱ(2006).ȱRenalȱarteryȱstenosis.ȱRetrievedȱfromȱȱ
http://www.emedicine.com/med/topic2001.htmȱ.ȱ
Swearingen,ȱP.L.,ȱ&ȱHicksȱKeen,ȱJ.(eds)ȱ(2001).ȱManualȱofȱcriticalȱcareȱnursing:ȱNursingȱinterventionsȱandȱ collaborativeȱmanagementȱ (4thȱed.).ȱStȱLouis,ȱNO:ȱMosby.*ȱ * ȱDiagnoosiȱvarasemȱnimetusȱ–ȱ“Ebatõhusȱkudedeȱverevarustusȱ(eritüüp:ȱneerude)”ȱ


4. klass: südame-veresoonkonna reaktsioonid / kopsureaktsioonid     239 Häiritud spontaanne hingamine (00033) 
(1992) 4. valdkond: aktiivsus/puhkus 
4. klass: südame-veresoonkonna reaktsioonid / kopsureaktsioonid  Definitsioon Energiavarude vähenemine, mille tagajärjel ei suuda inimene säilitada elami-
seks vajalikku hingamist.  Määravad tunnused ƒ Vähenenudȱkoostööȱȱ ƒ Hapnikuȱosarõhuȱ(partsiaalrõhu)ȱ langusȱveresȱ(P O2)ȱ ƒ Hemoglobiiniȱhapnikuküllastuseȱ langusȱ(SaO2)ȱ ƒ Vähenenudȱhingamismahtȱ ƒ Raskendatudȱhingamineȱ(düspnoe)ȱ ƒ Südameȱlöögisageduseȱtõusȱȱ ƒ Ainevahetuseȱkiirenemineȱ ƒ Süsinikdioksiidiȱosarõhuȱtõusȱveresȱ (P CO2)ȱ ƒ Kasvanudȱrahutusȱ ƒ HingamiseȱabilihasteȱenamȱkasuȬ tamineȱȱ ƒ Kaebabȱkartustunnetȱ Seonduvad tegurid  ƒ Ainevahetuseȱteguridȱ ƒ Hingamislihasteȱväsimusȱ


240 4. valdkond: aktiivsus/puhkus Puudulik perifeerne verevarustus (00204)*
(2008, 2010, LOE 2.1)   4. valdkond: aktiivsus/puhkus 
4. klass: südame-veresoonkonna reaktsioonid / kopsureaktsioonid  Definitsioon Perifeerse vereringe terviseohtlik halvenemine.  Määravad tunnused ƒ Pulsiȱpuudumineȱ ƒ Motoorseȱtalitluseȱmuutumineȱȱ ƒ Nahaȱomadusteȱmuutumineȱ(värȬ vus,ȱelastsus,ȱkarvkate,ȱniiskus,ȱ
küüned,ȱtundlikkus,ȱtemperatuur)ȱ ƒ Hüppeliigeseȱpiirkonnaȱ/ȱõlavarreȱ vererõhuȱindeksȱ(ABI)ȱonȱväiksemȱ
kuiȱ0,9ȱȱ ƒ Vererõhuȱmuutusedȱjäsemetesȱ ƒ Kapillaarideȱtaastäitumiseȱaegȱonȱ enamȱkuiȱ3ȱsekunditȱ ƒ Vahelduvȱlonkamineȱ (klaudikatsioon)ȱ ƒ Jalgaȱallaȱlastesȱselleȱnahavärvusȱeiȱ taastuȱ ƒ PerifeerseteȱhaavadeȱaeglaneȱparaȬ nemineȱ ƒ Nõrkȱpulssȱ ƒ Turseȱ(ödeem)ȱ ƒ Jäsemevaluȱ ƒ Reiearteriȱkahinadȱ ƒ Kuueȱminutiȱkõnnitestilȱsaavutatudȱ lühemadȱkogudistantsidȱ ƒ Kuueȱminutiȱkõnnitestilȱilmaȱvalutaȱ saavutatudȱlühemadȱdistantsidȱ ƒ Nahaȱvääraistingudȱ(surisemisȬ,ȱpõȬ letusȬ,ȱsügelustunneȱjms)ȱ
(paresteesia)ȱ ƒ Ülestõstetudȱjäsemeȱnahkȱonȱkahvatuȱ Seonduvad tegurid  ƒ Vähesedȱteadmisedȱraskendavatestȱ teguritestȱ(ntȱsuitsetamine,ȱistuvȱ
eluviis,ȱtrauma,ȱrasvumus,ȱsoolaȱ
tarvitamine,ȱliikumisvaegus)ȱ ƒ Vähesedȱteadmisedȱhaiguseȱkulustȱ (ntȱdiabeet,ȱlipiidideȱliigsusȱveresȱ
(hüperlipideemia))ȱ ƒ Suhkurtõbiȱ(diabetesȱmellitus)ȱ ƒ Kõrgenenudȱvererõhkȱ(hüpertenȬ sioon )ȱ ƒ Istuvȱeluviisȱ ƒ Suitsetamineȱ Viited * Cournot,ȱM.,ȱBoccalon,ȱH.,ȱCambou,ȱJȬP.,ȱGuilloux,ȱJ.,ȱTaraszkiewicz,ȱD.,ȱHanaireȬBroutin,ȱH.,ȱȱ
Chamontin,ȱ B.,ȱ etȱ alȱ (2007).ȱ Accuracyȱ ofȱ theȱ screeningȱ physicalȱ examinationȱ toȱ identifyȱ subclinicalȱ atherosclerosisȱandȱperpheralȱarterialȱdiseaseȱinȱasymptomaticȱsubjects.ȱJournalȱofȱVascularȱSurgery,ȱ
46 (6),ȱ1215–1221.ȱDOI:ȱ10.1016/j.jvs.2007.08.022.ȱ * ȱDiagnoosiȱvarasemȱnimetusȱ–ȱ“Ebatõhusȱkudedeȱverevarustusȱ(eritüüp:ȱperifeerne)”ȱ


4. klass: südame-veresoonkonna reaktsioonid / kopsureaktsioonid     241 Hernando,ȱ F.J.S.,ȱ &ȱ Conejero,ȱ A.M.ȱ (2007).ȱ Enfermedadȱ arterialȱ periferica:ȱ aspectosȱ fisiopatologicas,ȱ clinicosȱyȱterapeuticos.ȱRevistaȱEspañolaȱdeȱCardiología,ȱ60(9),ȱ969–982.ȱ Khan,ȱN.A.,ȱRahim,ȱS.A.,ȱAnand,ȱS.S.,ȱSimel,ȱD.L.,ȱ&ȱPanju,ȱA.ȱ(2006).ȱDoesȱtheȱclinicalȱexaminationȱ predictȱ lowerȱ extremityȱ peripheralȱ arterialȱ disease?ȱ Journalȱ ofȱ theȱ Americanȱ Medicalȱ Assiciation,ȱ
295 (5),ȱ536–546.ȱ Kruidenier,ȱL.M.,ȱNicolaï,ȱS.P.A.,ȱWilligendael,ȱE.M.,ȱdeȱBie,ȱR.A.,ȱPrins,ȱM.H.,ȱTeijink,ȱJ.A.W.ȱ(2009).ȱ Functionalȱclaudicationȱdistance:ȱaȱreliableȱandȱvalidȱmeasurementȱtoȱassessȱfunctionalȱlimitationȱ
inȱ patientsȱ withȱ intermittentȱ claudication.ȱ BMCȱ Cardiovascularȱ Disorders,ȱ 9(9).ȱ DOI:ȱ 101186/1471Ȭ
2261Ȭ9Ȭ9.ȱ Lewis,ȱC.D.ȱ(2001).ȱPeripheralȱarterialȱdiseaseȱofȱtheȱlowerȱextremity.ȱJournalȱofȱCardiovascularȱNursing,ȱ 15(4),ȱ45–63.ȱ LopezȱRowe,ȱV.ȱ(2005).ȱPeripheralȱarterialȱocclusiveȱdisease.ȱRetrievedȱfromȱ http://www.emedicine.com/med/topic391.htmȱ.ȱ McDermott,ȱ M.M.,ȱ Ades,ȱ P.A.,ȱ Dyer,ȱ A.,ȱ Guralnik,ȱ J.M.,ȱ Kibbe,ȱ M.,ȱ Criqui,ȱ M.H.ȱ (2008).ȱ CorridorȬ basedȱ functionalȱ performanceȱ measuresȱ correlateȱ betterȱ withȱ physicalȱ activityȱ duringȱ dailyȱ lifeȱ
thanȱtradmillȱmeasuresȱinȱpersonsȱwithȱperpheralȱarterialȱdisease.ȱJournalȱofȱVascularȱSurgery,ȱ48(5),ȱ
1231–1237.e1,ȱDOI:ȱ10.1016/j.jvs.2008.06.050.ȱ Maffei,ȱF.H.A.,ȱLastoria,ȱS.,ȱYoshida,ȱW.B.,ȱRollo,ȱH.A.ȱ(eds).ȱ(2002).ȱDoençasȱvascularesȱperiféricas.ȱRioȱ deȱJaneiro:ȱMedsi.ȱ O’Donnell,ȱJ.M.,ȱ&ȱN’acul,ȱF.ȱ(eds).ȱ(2001).ȱSurgicalȱintensiveȱcareȱmedicine.ȱBoston:ȱKluwerȱAcademic.ȱ
Silva,ȱ R.C.G.ȱ (2010).ȱ Validaçãoȱ dasȱ característicasȱ definidorasȱ doȱ diagnósticoȱ deȱ enfermagem:ȱ perȬ fusãoȱtissularȱperiféricaȱineficazȱemȱpacientesȱcomȱdoençaȱarterialȱobstrutivaȱperiféricaȱsintomática.ȱ
[ValidationȱofȱdefiningȱcharacteristicsȱofȱtheȱnursingȱdiagnosisȱineffectiveȱperipheralȱtissueȱperfuȬ
sionȱinȱpatientsȱwithȱperipheralȱarterialȱdiseaseȱinȱtheȱlowerȱlimbs.]ȱDoctoralȱdissertation.ȱUniverȬ
sidadeȱdeȱSãoȱPaulo.ȱFaculdadeȱdeȱMedicina,ȱ191p.ȱ Silva,ȱ R.C.G.,ȱ Cruz,ȱ D.A.L.M.,ȱ Bortolotto,ȱ L.A.,ȱ Irigoyen,ȱ M.C.C.,ȱ Krieger,ȱ E.M.,ȱ Palomo,ȱ J.S.H.P.,ȱ &ȱ ConsolimȬColombo,ȱ F.M.ȱ (2006).ȱ Ineffectiveȱ peripheralȱ tissueȱ perfusion:ȱ Clinicalȱ validationȱ inȱ paȬ
tientsȱwithȱhypertensiveȱcardiomyopathy.ȱInternationalȱJournalȱofȱNursingȱTerminologiesȱandȱClassifiȬ
cations,ȱ17 (2):ȱ97–107.ȱ Stephens,ȱE.ȱ(2005).ȱPeripheralȱvascularȱdisease.ȱRetrievedȱfromȱ http://www.emedicine.com/emerg/topics862.htmȱ.ȱ Swearingen,ȱ P.ȱ L.ȱ &ȱ Hicksȱ Keen,ȱ J.ȱ (eds).ȱ (2001).ȱ Manualȱ ofȱ criticalȱ careȱ nursing:ȱ Nursingȱ interventionsȱ andȱcollaborativeȱmanagementȱ (4thȱed.).ȱStȱLouis,ȱMO:ȱMosby.ȱ


242 4. valdkond: aktiivsus/puhkus Südame puuduliku verevarustuse risk (00200)*
(2008, LOE 2.1)  4. valdkond: aktiivsus/puhkus 
4. klass: südame-veresoonkonna reaktsioonid / kopsureaktsioonid  Definitsioon Südame (pärgarterite) vereringe terviseohtliku halvenemise risk.   Riskitegurid ƒ Rasestumisvastasedȱravimidȱ ƒ Südameoperatsioonȱ ƒ Südametamponaadȱȱ ƒ Pärgarteriȱspasmȱ ƒ Vähesedȱteadmisedȱmuudetavatestȱ riskiteguritestȱ(ntȱsuitsetamine,ȱisȬ
tuvȱeluviis,ȱrasvumus)ȱ ƒ Suhkurtõbiȱ(diabetesȱmellitus)ȱ ƒ CȬreaktiivseȱvalguȱsisalduseȱtõusȱ ƒ Anamneesisȱsüdamepärgarteritõveȱ esinemineȱperekonnasȱȱ ƒ Lipiidideȱrohkusȱveresȱ (hüperlipideemia)ȱ ƒ Kõrgenenudȱvererõhkȱ(hüpertenȬ sioon )ȱ ƒ Veremahuȱvähenemineȱ (hüpovoleemia)ȱ ƒ Hapnikuvähesusȱveresȱ (hüpokseemia)ȱ ƒ Kudedeȱhapnikuvaegusȱ(hüpoksia)ȱ ƒ Mõnuaineteȱkuritarvitamineȱ Viited * Alzamora,ȱ M.T.,ȱ BaenaȬDíez,ȱ J.M.,ȱ Sorribes,ȱ M.,ȱ Forés,ȱ R.,ȱ Toran,ȱ P.,ȱ Vicheto,ȱ M.,ȱ etȱ al.,ȱ (2007).ȱ PERARTȱstudy.ȱPeripheralȱArterialȱDiseaseȱstudyȱ(PERART):ȱPrevalenceȱandȱpredictiveȱvaluesȱofȱ
asymptomaticȱperipheralȱarterialȱocclusiveȱdiseaseȱrelatedȱtoȱcardiovascularȱmorbidityȱandȱmortalȬ
ity.ȱBMCȱPublicȱHealth,ȱ7,ȱ348.ȱDOI:ȱ10.1186/1471Ȭ2458Ȭ7Ȭ348.ȱ Dogan,ȱA.,ȱOzgul,ȱM.,ȱOzaydin,ȱM.,ȱAslan,ȱS.,ȱSuleyman,ȱGedikli,ȱO.,ȱ&ȱAltinbas,ȱA.ȱ(2005).ȱEffectȱofȱ clopidogrelȱplusȱaspirinȱonȱtissueȱperfusionȱandȱcoronaryȱflowȱinȱpatientsȱwithȱSTȬsegmentȱelevaȬ
tionȱmyocardialȱinfarction:ȱAȱnewȱreperfusionȱstrategy.ȱAmericanȱHeartȱJournal,149(6),ȱ1037–1042.ȱ Hung,ȱJ.,ȱKnuiman,ȱM.,ȱDivitini,ȱM.,ȱDavis,ȱT.,ȱ&ȱBeiby,ȱJ.ȱ(2008).ȱPrevalenceȱandȱriskȱfactorȱcorrealtesȱ ofȱ elevatedȱ CȬreactiveȱ proteinȱ inȱ anȱ adultȱ Australianȱ population.ȱ Americanȱ Journalȱ ofȱ Cardiology,ȱ
101 (2),ȱ193–198.ȱ O’Donnell,ȱJ.M.ȱ&ȱN’acul,ȱF.ȱ(eds.)ȱ(2001).ȱSurgicalȱintensiveȱcareȱmedicine.ȱBoston:ȱKluwerȱAcademic.ȱ
Sharma,ȱS.ȱ(2006).ȱPulmonaryȱembolism.ȱRetrievedȱfromȱ http://www.emedicine.com/med/TOPIC1958.HTMȱ.ȱ Steen,ȱH.,ȱLehrke,ȱS.,ȱWiegand,ȱU.ȱK.ȱH.,ȱMerten,ȱC.,ȱSchuster,ȱL.,ȱRichardt,ȱG.,ȱetȱal.ȱ(2005).ȱVeryȱearlyȱ cardiacȱ magneticȱ resonanceȱ imagingȱ forȱ quantificationȱ ofȱ myocardialȱ tissueȱ perfusionȱ inȱ patientsȱ
receivingȱ tirofibanȱ beforeȱ percutaneousȱ coronaryȱ interventionȱ forȱ STȬelevationȱ myocardialȱ infarcȬ
tion.ȱAmericanȱHeartȱJournal,ȱ149(3),ȱ564.e1–564.e7.ȱ Swearingen,ȱP.L.,ȱ&ȱHicksȱKeen,ȱJ.(eds.)ȱ(2001).ȱManualȱofȱcriticalȱcareȱnursing:ȱNursingȱinterventionsȱandȱ collaborativeȱmanagementȱ (4thȱed.).ȱStȱLouis,ȱMO:ȱMosby.ȱ * ȱDiagnoosiȱvarasemȱnimetusȱ–ȱ“Ebatõhusȱkudedeȱverevarustusȱ(eritüüp:ȱsüdameȬkopsu)”ȱ


4. klass: südame-veresoonkonna reaktsioonid / kopsureaktsioonid     243 Peaaju puuduliku verevarustuse risk (00201)*
(2008, LOE 2.1)  4. valdkond: aktiivsus/puhkus 
4. klass: südame-veresoonkonna reaktsioonid / kopsureaktsioonid  Definitsioon
Peaaju kudede vereringe terviseohtliku halvenemise risk.  Riskitegurid ƒ Ebanormaalneȱpartsiaalneȱ tromboplastiiniaegȱ(PTT)ȱȱ ƒ Ebanormaalneȱprotrombiiniaegȱ(PT)ȱȱ ƒ VasakuȱvatsakeseȱsegmendiȱliikuȬ misvõimetusȱ ƒ Arterilubjastusȱ(ateroskleroos)ȱ ƒ Arteriȱseinaȱrebenemineȱ(dissektsioon)ȱ ƒ Kodadeȱvirvendusȱ(fibrillatsioon)ȱ ƒ Südameȱlimakudekasvajaȱ(müksoom)ȱȱ ƒ Ajukasvajaȱ ƒ Unearteriȱkitsenemusȱ(karootiseȱsteȬ noos)ȱ ƒ Ajuarteriȱlaiendȱ(tserebraalneȱ aneurüsm )ȱ ƒ Vereȱhüübimissüsteemiȱhäireȱ(koaȬ gulopaatia )ȱ(ntȱsirprakulineȱaneemia)ȱ ƒ VasakuȱvatsakeseȱjaȱklapirõngaȱlaieȬ nemineȱ(dilateerivȱkardiomüopaatia)ȱ ƒ Fibriinikaotussündroomȱ (dissemineeritudȱintravaskulaarneȱ
koagulopaatia )ȱ ƒ Veresoon(t)eȱtopistusȱ(emboolia)ȱ ƒ Peatraumaȱȱ ƒ Vereȱliigneȱkolesteroolisisaldusȱ (hüperkolesteroleemia)ȱ ƒ Kõrgenenudȱvererõhkȱ(hüpertensioon)ȱ ƒ Nakkuslikȱsüdamesisekestapõletikȱ (infektsioosneȱendokardiit)ȱ ƒ Klapiproteesȱ ƒ Mitraalklapiȱkitsenemusȱ (mitraalstenoos)ȱ ƒ Uudismoodustisȱ(neoplasma)ȱajusȱȱ ƒ Hiljutineȱsüdamelihaseinfarktȱ(müoȬ kardiinfarkt )ȱ ƒ Haigeȱsiinuseȱsündroomȱ ƒ Mõnuaineteȱkuritarvitamineȱ ƒ Trombiȱlahustavȱ(trombolüütiline)ȱraviȱ ƒ Raviȱkõrvalmõjudȱ(ntȱ kardiopulmonaalneȱbypass,ȱravimid)ȱ Viited * AsanteȬSiaw,ȱJ.ȱTyrrell,ȱJ.,ȱ&ȱHoschtitzky,ȱA.ȱ(2006).ȱDoesȱtheȱuseȱofȱaȱcentrifugalȱpumpȱofferȱanyȱadȬ ditionalȱ benefitȱ forȱ patientsȱ havingȱ openȱ heartȱ surgery?ȱ Bestȱ BETS,ȱ Recordȱ 01148.ȱ Retrievedȱ fromȱ
http://www.bestbets.org/cgiȬbin/bets.pl?record=01148ȱBarnard,ȱJ.,ȱMusleh,ȱG.,ȱ&ȱBitta,ȱM.ȱ(2004).ȱInȱ
aorticȱarchȱsurgeryȱisȱthereȱanyȱbenefitȱinȱusingȱantegradeȱcerebralȱperfusionȱorȱretrogradeȱcerebralȱ
perfusionȱasȱanȱadjunctȱtoȱhypothermicȱcirculatoryȱarrest?ȱBestȱBETS,ȱRecordȱ00690.ȱRetrievedȱfromȱ
http://www.bestbets.org/cgiȬbin/bets.pl?record=00690ȱ.ȱ O’Donnell,ȱJ.M.ȱ&ȱN’acul,ȱF.ȱ(eds.)ȱ(2001).ȱSurgicalȱintensiveȱcareȱmedicine.ȱBoston:ȱKluwerȱAcademic.ȱ
Sharma,ȱM.,ȱClark,ȱH.,ȱArmour,ȱT.,ȱStotts,ȱG.,ȱCoté,ȱR.,ȱ&ȱHill,ȱM.D.,ȱetȱal.ȱ(2005).ȱAcuteȱstroke:ȱEvaluaȬ tionȱandȱtreatment .ȱEvidenceȱReportȱ/ȱTechnologyȱAssessmentȱNo.ȱ127.ȱRockville,ȱMD:ȱAgencyȱforȱ HealthcareȱResearchȱandȱQuality.ȱ Swearingen,ȱP.L.,ȱ&ȱHicksȱKeen,ȱJ.(eds.)ȱ(2001).ȱManualȱofȱcriticalȱcareȱnursing:ȱNursingȱinterventionsȱandȱ collaborativeȱmanagementȱ (4thȱed.).ȱStȱLouis,ȱMO:ȱMosby.ȱ * ȱDiagnoosiȱvarasemȱnimetusȱ–ȱ“Ebatõhusȱkudedeȱverevarustusȱ(eritüüp:ȱpeaaju)”ȱ


244 4. valdkond: aktiivsus/puhkus Puuduliku perifeerse verevarustuse risk 
(00228)*
(2010, LOE 2.1)   4. valdkond: aktiivsus/puhkus 
4. klass: südame-veresoonkonna reaktsioonid / kopsureaktsioonid  Definitsioon Perifeerse vereringe terviseohtliku halvenemise risk.  Riskitegurid ƒ Vanusȱrohkemȱkuiȱ60ȱeluaastatȱ ƒ Vähesedȱteadmisedȱraskendavatestȱ teguritestȱ(ntȱsuitsetamine,ȱistuvȱ
eluviis,ȱtrauma,ȱrasvumus,ȱsoolaȱ
tarvitamine,ȱliikumisvaegus)ȱ ƒ Vähesedȱteadmisedȱhaiguseȱkulustȱ (ntȱdiabeet,ȱlipiidideȱliigsusȱveresȱ
(hüperlipideemia))ȱ ƒ Suhkurtõbiȱ(diabetesȱmellitus)ȱ ƒ Veresoonesisesedȱprotseduuridȱ ƒ Kõrgenenudȱvererõhkȱ(hüpertenȬ sioon )ȱ ƒ Istuvȱeluviisȱ ƒ Suitsetamineȱ Viited * Cournot,ȱ M.,ȱ Boccalon,ȱ H.,ȱ Cambou,ȱ JȬP.,ȱ Guilloux,ȱ J.,ȱ Taraszkiewicz,ȱ D.,ȱ HanaireȬBroutin,ȱ H.,ȱ Chamontin,ȱB.,ȱetȱalȱ(2007).ȱAccuracyȱofȱtheȱscreeningȱphysicalȱexaminationȱtoȱidentifyȱsubclinicalȱ
atherosclerosisȱandȱperpheralȱarterialȱdiseaseȱinȱasymptomaticȱsubjects.ȱJournalȱofȱVascularȱSurgery,ȱ
46 (6),ȱ1215–1221.ȱDOI:ȱ10.1016/j.jvs.2007.08.022.ȱ Hernando,ȱ F.J.S.,ȱ &ȱ Conejero,ȱ A.M.ȱ (2007).ȱ Enfermedadȱ arterialȱ periferica:ȱ aspectosȱ fisiopatologicas,ȱ clinicosȱyȱterapeuticos.ȱRevistaȱEspañolaȱdeȱCardiología,ȱ60(9),ȱ969–982.ȱ Khan,ȱN.A.,ȱRahim,ȱS.A.,ȱAnand,ȱS.S.,ȱSimel,ȱD.L.,ȱ&ȱPanju,ȱA.ȱ(2006).ȱDoesȱtheȱclinicalȱexaminationȱ predictȱ lowerȱ extremityȱ peripheralȱ arterialȱ disease?ȱ Journalȱ ofȱ theȱ Americanȱ Medicalȱ Assiciation,ȱ
295 (5),ȱ536–546.ȱ Kruidenier,ȱL.M.,ȱNicolaï,ȱS.P.A.,ȱWilligendael,ȱE.M.,ȱdeȱBie,ȱR.A.,ȱPrins,ȱM.H.,ȱTeijink,ȱJ.A.W.ȱ(2009).ȱ Functionalȱclaudicationȱdistance:ȱaȱreliableȱandȱvalidȱmeasurementȱtoȱassessȱfunctionalȱlimitationȱ
inȱ patientsȱ withȱ intermittentȱ claudication.ȱ BMCȱ Cardiovascularȱ Disorders,ȱ 9(9).ȱ DOI:ȱ 101186/1471Ȭ
2261Ȭ9Ȭ9.ȱ Lewis,ȱC.D.ȱ(2001).ȱPeripheralȱarterialȱdiseaseȱofȱtheȱlowerȱextremity.ȱJournalȱofȱCardiovascularȱNursing,ȱ 15(4),ȱ45–63.ȱ LopezȱRowe,ȱV.ȱ(2005).ȱPeripheralȱarterialȱocclusiveȱdisease.ȱRetrievedȱfromȱ http://www.emedicine.com/med/topic391.htmȱ.ȱ McDermott,ȱ M.M.,ȱ Ades,ȱ P.A.,ȱ Dyer,ȱ A.,ȱ Guralnik,ȱ J.M.,ȱ Kibbe,ȱ M.,ȱ Criqui,ȱ M.H.ȱ (2008).ȱ CorridorȬ basedȱ functionalȱ performanceȱ measuresȱ correlateȱ betterȱ withȱ physicalȱ activityȱ duringȱ dailyȱ lifeȱ
thanȱtradmillȱmeasuresȱinȱpersonsȱwithȱperpheralȱarterialȱdisease.ȱJournalȱofȱVascularȱSurgery,ȱ48(5),ȱ
1231–1237.e1,ȱDOI:ȱ10.1016/j.jvs.2008.06.050.ȱ Maffei,ȱF.H.A.,ȱLastoria,ȱS.,ȱYoshida,ȱW.B.,ȱRollo,ȱH.A.ȱ(eds).ȱ(2002).ȱDoençasȱvascularesȱperiféricas.ȱRioȱ deȱJaneiro:ȱMedsi.ȱ O’Donnell,ȱJ.M.,ȱ&ȱN’acul,ȱF.ȱ(eds).ȱ(2001).ȱSurgicalȱintensiveȱcareȱmedicine.ȱBoston:ȱKluwerȱAcademic.ȱ * ȱDiagnoosiȱvarasemȱnimetusȱ–ȱ“Ebatõhusȱkudedeȱverevarustusȱ(eritüüp:ȱperifeerne)”ȱ


4. klass: südame-veresoonkonna reaktsioonid / kopsureaktsioonid     245 Silva,ȱ R.C.G.ȱ (2010).ȱ Validaçãoȱ dasȱ característicasȱ definidorasȱ doȱ diagnósticoȱ deȱ enfermagem:ȱ perȬ fusãoȱtissularȱperiféricaȱineficazȱemȱpacientesȱcomȱdoençaȱarterialȱobstrutivaȱperiféricaȱsintomática.ȱ
[ValidationȱofȱdefiningȱcharacteristicsȱofȱtheȱnursingȱdiagnosisȱineffectiveȱperipheralȱtissueȱperfuȬ
sionȱinȱpatientsȱwithȱperipheralȱarterialȱdiseaseȱinȱtheȱlowerȱlimbs.]ȱDoctoralȱdissertation.ȱUniverȬ
sidadeȱdeȱSãoȱPaulo.ȱFaculdadeȱdeȱMedicina,ȱ191p.ȱ Silva,ȱ R.C.G.,ȱ Cruz,ȱ D.A.L.M.,ȱ Bortolotto,ȱ L.A.,ȱ Irigoyen,ȱ M.C.C.,ȱ Krieger,ȱ E.M.,ȱ Palomo,ȱ J.S.H.P.,ȱ &ȱ ConsolimȬColombo,ȱ F.M.ȱ (2006).ȱ Ineffectiveȱ peripheralȱ tissueȱ perfusion:ȱ Clinicalȱ validationȱ inȱ paȬ
tientsȱwithȱhypertensiveȱcardiomyopathy.ȱInternationalȱJournalȱofȱNursingȱTerminologiesȱandȱClassifiȬ
cations,ȱ17 (2):ȱ97–107.ȱ Stephens,ȱE.ȱ(2005).ȱPeripheralȱvascularȱdisease.ȱRetrievedȱfromȱ http://www.emedicine.com/emerg/topics862.htmȱ.ȱ Swearingen,ȱ P.ȱ L.ȱ &ȱ Hicksȱ Keen,ȱ J.ȱ (eds).ȱ (2001).ȱ Manualȱ ofȱ criticalȱ careȱ nursing:ȱ Nursingȱ interventionsȱ andȱcollaborativeȱmanagementȱ (4thȱed.).ȱStȱLouis,ȱMO:ȱMosby.ȱ


246 4. valdkond: aktiivsus/puhkus Hingamisaparaadist võõrutamise häire (00034) 
(1992) 4. valdkond: aktiivsus/puhkus 
4. klass: südame-veresoonkonna reaktsioonid / kopsureaktsioonid  Definitsioon Suutmatus kohaneda hingamisaparaadi aeglasema režiimiga, mistõttu võõru-
tamine katkeb või pikeneb.  Määravad tunnused  Kerged ƒ Ebamugavustunneȱhingamiselȱ ƒ Väsimusȱ ƒ Suuremȱkeskendumusȱhingamiseleȱ ƒ Küsibȱhingamisaparaadiȱvõimalikuȱ rikkeȱkohtaȱ ƒ Räägib,ȱetȱtunnebȱsuurematȱvajaȬ dustȱhapnikuȱjäreleȱȱ ƒ Rahutusȱ ƒ Väheneȱhingamissageduseȱtõusȱ võrreldesȱalgnäitajagaȱ ƒ Palavustunneȱ Mõõdukad ƒ Hingamissageduseȱtõusȱvõrreldesȱ algnäitajagaȱ(vähemȱkuiȱ5ȱhingeȬ
tõmmetȱminutis)ȱȱ ƒ Nahavärvuseȱmuutusȱ ƒ Kuulatlemiselȱilmnevȱsisenevaȱ õhuhulgaȱvähenemineȱ ƒ Higistamineȱ ƒ Üliettevaatlikkusȱtegevusteȱsuhtesȱȱ ƒ Võimetusȱkoostöödȱtehaȱ ƒ Suutmatusȱtreenimiseleȱreageeridaȱ ƒ HingamiseȱabilihasteȱväheneȱkasuȬ tamineȱ ƒ Kahvatusȱ ƒ Kaebabȱkartustunnetȱ ƒ Kergeȱtsüanoosȱ ƒ Väheneȱvererõhuȱtõusȱvõrreldesȱ algnäitajagaȱ(allaȱ20ȱmmHg)ȱ ƒ Väheneȱsüdameȱlöögisageduseȱtõusȱ võrreldesȱalgnäitajagaȱ(allaȱ20ȱlöögiȱ
minutis)ȱȱ ƒ Päraniȱsilmadȱȱ Tugevad   ƒ Kõrvalisedȱhingamiskahinadȱ ƒ Erutusseisundȱ ƒ HingamiseȱasünkroonsusȱhingaȬ misaparaadigaȱ ƒ Kuuldavȱsekreetȱhingamisteedesȱȱ ƒ Tsüanoosȱ ƒ Teadvuseȱtasemeȱlangusȱ ƒ Arteriaalseteȱveregaasideȱnäitajateȱ halvenemineȱalgnäitajategaȱvõrrelȬ
desȱȱ ƒ HingamiseȱabilihasteȱtäielikȱrakenȬ damineȱ ƒ Õhkuȱahmivadȱhingetõmbedȱ ƒ VererõhuȱtõusȱalgnäitajagaȱvõrrelȬ desȱ(20ȱmmHgȱjaȱüleȱselle)ȱ


4. klass: südame-veresoonkonna reaktsioonid / kopsureaktsioonid     247 ƒ SüdameȱlöögisageduseȱtõusȱalgnäiȬ tajagaȱvõrreldesȱ(20ȱlöökiȱminutisȱjaȱ
üleȱselle)ȱȱ ƒ Paradoksaalneȱkõhuhingamineȱ ƒ Tugevȱhigistamineȱ(profuusneȱ diaforees )ȱ ƒ Hingamissageduseȱmärkimisväärneȱ tõusȱalgnäitajagaȱvõrreldesȱ ƒ Pindmineȱhingamineȱ Seonduvad tegurid  Füsioloogilised  ƒ Ebapiisavȱtoitumineȱ ƒ PuudulikȱhingamisteedeȱpuhastaȬ mineȱ ƒ Häiritudȱunerütmȱ ƒ Kontrollimatuȱvaluȱ Psühholoogilised  ƒ Ärevusȱ ƒ Motivatsiooniȱlangusȱ ƒ Enesehinnanguȱlangusȱ ƒ Vähesedȱteadmisedȱvõõrutusestȱ ƒ Hirmȱ ƒ Lootusetusȱ ƒ Väheneȱusaldusȱtervishoiuteenuseȱ pakkujateȱvastuȱȱ ƒ Tajumus,ȱetȱeiȱsuudaȱhingamisapaȬ raadistȱvõõrdudaȱȱ ƒ Võimetusȱ Olukorrast tingitud  ƒ Sobimatuȱkeskkondȱ(ntȱhäälekasȬ toimekasȱümbrus,ȱnegatiivsedȱjuhȬ
tumidȱruumis,ȱväheȱõdesidȱpatsienȬ
tideȱhulgaȱkohta,ȱõenduspersonaliȱ
sageȱvahetumine)ȱ ƒ AnamneesisȱmituȱedututȱvõõrutusȬ katsetȱ ƒ Anamneesisȱhingamisaparaadistȱ sõltumineȱüleȱneljaȱpäevaȱ ƒ Ebapiisavȱsotsiaalneȱtoetusȱ ƒ HingamisaparaadiȱtoetuseȱvähenȬ damiseksȱvalitudȱsobimatuȱtempoȱ ƒ AegajalineȱkontrollimatuȱenergiavaȬ jadusȱ


248 4. valdkond: aktiivsus/puhkus Puudulik kodu korrashoid (00098) 
(1980) 4. valdkond: aktiivsus/puhkus 
5. klass: enesehooldus  Definitsioon Suutmatus iseseisvalt korras hoida kasvamist toetavat ja turvalist lähiümbrust.  Määravad tunnused  Objektiivsed  ƒ Korratuȱolmekeskkondȱ ƒ Sobimatuȱtoatemperatuurȱ ƒ Sobimatuȱriietusȱ ƒ Sobimatuȱvoodipesuȱȱ ƒ Riieteȱpuudusȱ ƒ Voodipesuȱpuudusȱ ƒ Hädavajalikeȱvahenditeȱjaȱsisustuseȱ puudusȱ ƒ Halvadȱlõhnadȱȱ ƒ Pereliikmeteȱülekoormusȱ ƒ Kahjurputukadȱ ƒ KorduvadȱebahügieenilisusestȱpõhȬ justatudȱtervisehäiredȱ ƒ KorduvadȱebahügieenilisusestȱpõhȬ justatudȱnakkushaigusedȱ ƒ KöögiseadmeteȱjaȱȬriistadeȱpuudusȱ ƒ Mustȱolmekeskkondȱ Subjektiivsed  ƒ Pereliikmedȱkaebavadȱraskusiȱkoduȱ mugavuseȱsäilitamiselȱ ƒ Pereliikmedȱkaebavadȱfinantskriisiȱ ƒ Pereliikmedȱkaebavadȱtasumataȱ võlgasidȱ ƒ PereliikmedȱvajavadȱkoduȱkorrasȬ hoidmiselȱabiȱ Seonduvad tegurid  ƒ Vähesedȱteadmisedȱ ƒ Haigusȱȱ ƒ Haiglaneȱenesetunneȱ ƒ Tegutsemisvõimeȱlangusȱ ƒ Ebapiisavadȱtugisüsteemidȱ ƒ Vigastusȱȱ ƒ Ebatäielikȱperemudelȱ ƒ Ebapiisavȱpereplaneerimineȱȱ ƒ Rahaȱvähesusȱ ƒ Rollieeskujuȱpuudumineȱȱ ƒ AsjatundmatusȱnaabruskonnaȱvõiȬ malusteȱsuhtesȱ


5. klass: enesehooldus     249 Valmisolek piisavaks enesehoolduseks (00182)
(2006, LOE 2.1)   4. valdkond: aktiivsus/puhkus 
5. klass: enesehooldus  Definitsioon Inimese toimimisviis, mis aitab tal täita tervise-eesmärke ja mida saab paren-
dada.  Määravad tunnused ƒ Soovibȱollaȱenamȱiseseisevȱterviseȱ säilitamiselȱ ƒ Soovibȱollaȱenamȱiseseisevȱeluviisiȱ säilitamiselȱȱ ƒ Soovibȱollaȱenamȱiseseisevȱisiklikuȱ arenguȱsäilitamiselȱ ƒ Soovibȱollaȱenamȱiseseisevȱheaoluȱ säilitamiselȱ ƒ SoovibȱavardadaȱteadmisiȱeneseȬ hoolduseȱvõteteȱkohtaȱ ƒ Soovibȱenesehoolduseȱeestȱenamȱ vastutadaȱȱ ƒ Soovibȱenesehooldustȱparendadaȱȱ Viited Artinian,ȱN.T.,ȱMagnan,ȱM.,ȱSloan,ȱM.,ȱ&ȱLange,ȱM.P.ȱ(2002).ȱSelfȱcareȱbehaviorsȱamongȱpatientsȱwithȱ heartȱfailure.ȱHeartȱandȱLung,ȱ31(3),ȱ161–172.ȱ Backscheider,ȱJ.E.ȱ(1974).ȱSelfȱcareȱrequirements,ȱselfȱcareȱcapabilitiesȱandȱnursingȱsystemsȱinȱtheȱdiaȬ beticȱnurseȱmanagementȱclinic.ȱAmericanȱJournalȱofȱPublicȱHealth,ȱ64(12),ȱ1138–1146.ȱ Becker,ȱ G.,ȱ Gates,ȱ R.J.,ȱ &ȱ E.ȱ Newsomȱ (2004).ȱ SelfȬcareȱ amongȱ chronicallȱ illȱ Africanȱ Americans:ȱ CulȬ ture,ȱhealthȱdisparities,ȱandȱhealthȱisnuranceȱstatus.ȱAmericanȱJournalȱofȱPublicȱHealth,ȱ94(12),ȱ2066–
2073.ȱ Biggs,ȱA.J.ȱ(1990).ȱFamilyȱcaregiverȱversusȱnursingȱassessmentsȱofȱelderlyȱselfȬcareȱabilities.ȱJournalȱofȱ GerontolgicalȱNursing,ȱ16 (8),ȱ11–16.ȱ Conn,ȱ V.ȱ (1991).ȱ Selfȱ careȱ actionsȱ takenȱ byȱ olderȱ adultsȱ forȱ influenzaȱ andȱ colds.ȱ Nursingȱ Research,ȱ 40 (3),ȱ176–181.ȱ Dashiff,ȱC.,ȱBartolucci,ȱA.,ȱWallander,ȱJ.,ȱ&ȱAbdullatif,ȱH.ȱ(2005).ȱTheȱrelationshipȱofȱfamilyȱstructure,ȱ maternalȱemploymentȱandȱfamilyȱconflictȱwithȱselfȬcareȱadherenceȱofȱadolescentsȱwithȱtypeȱ1ȱdiaȬ
betes.ȱFamilies,ȱSystems,ȱandȱHealth,ȱ23(1),ȱ66–79.ȱ Harris,ȱ J.L,.ȱ &ȱ Williams,ȱ L.K.ȱ (1991).ȱ Universalȱ selfȬcareȱ requisitesȱ asȱ identifiedȱ byȱ homelessȱ elderlyȱ men.ȱJournalȱofȱGerontolgoicalȱNursing,ȱ17(6),ȱ39–43.ȱ Hartweg,ȱD.L.ȱ(1993).ȱSelfȬcareȱactionsȱofȱhealthyȱmiddleȬagedȱwomenȱtoȱpromoteȱwellbeing.ȱNurisngȱ Research,ȱ42 (4),ȱ221–227.ȱ Moore,ȱJ.B.,ȱ&ȱBeckwitt,ȱA.E.ȱ(2004).ȱChildrenȱwithȱcancerȱandȱtheirȱparents:ȱSelfȱcareȱandȱdependentȱ careȱpractices.ȱIssuesȱinȱComprehensiveȱPediatricȱNursing,ȱ27(1),ȱ1–17.ȱ Oliver,ȱ M.ȱ (2005).ȱ Reachingȱ positiveȱ outcomesȱ byȱ assessingȱ andȱ teachingȱ patientȱ selfȱ efficacy.ȱ Homeȱ HealthcareȱNurse,ȱ23 (9),ȱ559–562.ȱ Orem,ȱD.E.ȱ(2001).ȱNursing:ȱConceptsȱandȱpracticeȱ(6thȱed.).ȱStȱLouis,ȱMO:ȱMosby.ȱ
Richardson,ȱ A.ȱ &ȱ Ream,ȱ E.K.ȱ (1997).ȱ SelfȬcareȱ behavioursȱ initiatedȱ byȱ chemotherapyȱ patientsȱ inȱ reȬ sponseȱtoȱfatigue.ȱInternationalȱJournalȱofȱNursingȱStudies,ȱ34(1),ȱ35–43.ȱ Smits,ȱM.W.,ȱ&ȱKee,ȱC.C.ȱ(1992).ȱCorrelatesȱofȱselfȬcareȱamongȱtheȱindependentȱelderly:ȱSelfȱcareȱafȬ fectsȱwellȬbeing.ȱJournalȱofȱGerontologicalȱNursing,ȱ18(9),ȱ13–18.ȱ WestonȬEborn,ȱR.ȱ(2004).ȱHomeȱcareȱandȱtheȱadultȱlearner.ȱHomeȱHealthcareȱNurse,ȱ22(8),ȱ522–523.ȱ


250 4. valdkond: aktiivsus/puhkus Ebapiisav enesehooldus pesemisel (00108)* 
(1980, 1998, 2008)   4. valdkond: aktiivsus/puhkus 
5. klass: enesehooldus  Definitsioon Vähenenud võime ennast pesta või pesemist lõpuni viia.   Määravad tunnused  ƒ Suutmatusȱpääsedaȱvannituppaȱ ƒ Suutmatusȱomaȱkehaȱkuivatadaȱ ƒ Suutmatusȱpesemisvahendeidȱjmȱ vannitarbeidȱkätteȱsaadaȱ ƒ Suutmatusȱvettȱkätteȱsaadaȱ ƒ Suutmatusȱvannivettȱreguleeridaȱ ƒ Suutmatusȱendȱüleȱkehaȱpestaȱȱ Seonduvad tegurid  ƒ Tunnetushäireȱ ƒ Motivatsiooniȱlangusȱ ƒ Keskkonnatakistusedȱ ƒ SuutmatusȱtunnetadaȱmõndȱkehaȬ osaȱ ƒ Suutmatusȱtunnetadaȱruumisuhteidȱ ƒ LuuȬlihaskahjustusȱ ƒ NärviȬlihaskahjustusȱ ƒ Valuȱ ƒ Tajuhäireȱ ƒ Tugevȱärevustunneȱ ƒ Nõrkusȱ Märkus:ȱmääraȱsõltumatuseȱaste,ȱkasutadesȱasjakohastȱstandardskaalat.*ȱ * ȱDiagnoosiȱvarasemȱnimetusȱ–ȱ“Ebapiisavȱenesehooldusȱpesemisel/hügieenitoimingutel”ȱ ȱ


5. klass: enesehooldus     251 Ebapiisav enesehooldus riietumisel (00109)*
(1980, 1998, 2008)  4. valdkond: aktiivsus/puhkus 
5. klass: enesehooldus  Definitsioon Vähenenud võime ennast riietada või riietumist lõpuni viia.  Määravad tunnused  ƒ VähenenudȱsuutlikkusȱriideidȱkinȬ nitadaȱȱ ƒ VähenenudȱsuutlikkusȱriideidȱmuȬ retsedaȱ ƒ Vähenenudȱsuutlikkusȱvajalikkeȱ riietusesemeidȱselgaȱpannaȱ ƒ Vähenenudȱsuutlikkusȱjalanõusidȱ jalgaȱpannaȱ ƒ Vähenenudȱsuutlikkusȱsokkeȱjalgaȱ pannaȱ ƒ Vähenenudȱsuutlikkusȱvajalikkeȱ riietusesemeidȱäraȱvõttaȱ ƒ Vähenenudȱsuutlikkusȱjalanõusidȱ äraȱvõttaȱ ƒ Vähenenudȱsuutlikkusȱsokkeȱäraȱ võttaȱ ƒ Suutmatusȱriideidȱvalidaȱ ƒ SuutmatusȱomaȱvälimustȱrahuldaȬ valtȱkorrasȱhoidaȱ ƒ Suutmatusȱriideidȱmaastȱülesȱvõttaȱ ƒ Suutmatusȱriietadaȱalakehaȱȱ ƒ Suutmatusȱriietadaȱülakehaȱ ƒ Suutmatusȱjalanõusidȱjalgaȱpannaȱ ƒ Suutmatusȱsokkeȱjalgaȱpannaȱ ƒ Suutmatusȱriideidȱäraȱvõttaȱȱ ƒ Suutmatusȱjalanõusidȱäraȱvõttaȱ ƒ Suutmatusȱsokkeȱäraȱvõttaȱ ƒ Suutmatusȱkasutadaȱabivahendeidȱ ƒ Suutmatusȱkasutadaȱtõmblukkeȱ ȱ Seonduvad tegurid  ƒ Tunnetushäireȱ ƒ Motivatsiooniȱlangusȱ ƒ Ebamugavustunneȱ ƒ Keskkonnatakistusedȱ ƒ Väsimusȱ ƒ LuuȬlihaskahjustusȱ ƒ NärviȬlihaskahjustusȱ ƒ Valuȱ ƒ Tajuhäireȱ ƒ Tugevȱärevustunneȱ ƒ Nõrkusȱ Märkus:ȱmääraȱsõltumatuseȱaste,ȱkasutadesȱasjakohastȱstandardskaalat.*ȱ * ȱDiagnoosiȱvarasemȱnimetusȱ–ȱ“Ebapiisavȱenesehooldusȱriietumisel/kammimisel”ȱ


252 4. valdkond: aktiivsus/puhkus Ebapiisav enesehooldus söömisel (00102) 
(1980, 1998)   4. valdkond: aktiivsus/puhkus 
5. klass: enesehooldus  Definitsioon Vähenenud võime süüa või söömist lõpuni viia.  Määravad tunnused  ƒ Suutmatusȱtõstaȱtoituȱtaldrikultȱsuhuȱ ƒ Suutmatusȱtoituȱmäludaȱ ƒ Suutmatusȱeinetȱlõpuniȱsüüaȱ ƒ Suutmatusȱpannaȱtoituȱnõudesseȱ ƒ Suutmatusȱnõusidȱkäsitsedaȱ ƒ Suutmatusȱtoituȱkombekohaseltȱ süüaȱ ƒ SuutmatusȱtoituȱturvaliseltȱallaȱneeȬ lataȱȱ ƒ Suutmatusȱtoituȱpiisavalȱhulgalȱ süüaȱ ƒ Suutmatusȱtoituȱsuusȱjuhtidaȱ ƒ Suutmatusȱavadaȱpakendeidȱ ƒ Suutmatusȱtassiȱvõiȱklaasiȱtõstaȱȱ ƒ Suutmatusȱtoituȱsuhuȱpanemiseksȱ etteȱvalmistadaȱȱ ƒ Suutmatusȱtoituȱneelataȱ ƒ Suutmatusȱkasutadaȱabivahendeidȱ Seonduvad tegurid  ƒ Tunnetushäireȱ ƒ Motivatsiooniȱlangusȱ ƒ Ebamugavustunneȱ ƒ Keskkonnatakistusedȱ ƒ Väsimusȱ ƒ LuuȬlihaskahjustusȱ ƒ NärviȬlihaskahjustusȱ ƒ Valuȱ ƒ Tajuhäireȱ ƒ Tugevȱärevustunneȱ ƒ Nõrkusȱ Märkus:ȱmääraȱsõltumatuseȱaste,ȱkasutadesȱasjakohastȱstandardskaalat.ȱ


5. klass: enesehooldus     253 Ebapiisav enesehooldus tualeti kasutamisel 
(00110)
(1980, 1998, 2008)   4. valdkond: aktiivsus/puhkus 
5. klass: enesehooldus  Definitsioon Vähenenud võime tualetti kasutada või toimingut lõpetada.  Määravad tunnused  ƒ Suutmatusȱtäitaȱhügieeninõudeidȱ tualetiȱkasutamiselȱ ƒ SuutmatusȱWCȬpottiȱvõiȱpotitooliȱ loputadaȱ ƒ SuutmatusȱWCȬpotiȱvõiȱpotitooliniȱ pääsedaȱ ƒ Suutmatusȱtualetisȱriideidȱkäsitsedaȱ ƒ SuutmatusȱWCȬpotiltȱvõiȱpotitooliltȱ tõustaȱ ƒ SuutmatusȱWCȬpotileȱvõiȱpotitooliȬ leȱistudaȱȱ Seonduvad tegurid  ƒ Tunnetushäireȱ ƒ Motivatsiooniȱlangusȱ ƒ Keskkonnatakistusedȱ ƒ Väsimusȱ ƒ Vähenenudȱliikuvusȱ ƒ Vähenenudȱsuutlikkusȱliikudaȱeriȱ tasapindadeȱvahelȱȱ ƒ LuuȬlihaskahjustusȱ ƒ NärviȬlihaskahjustusȱ ƒ Valuȱ ƒ Tajuhäireȱ ƒ Tugevȱärevustunneȱ ƒ Nõrkusȱ Märkus:ȱmääraȱsõltumatuseȱaste,ȱkasutadesȱasjakohastȱstandardskaalat.ȱ


254 4. valdkond: aktiivsus/puhkus Enese hooletussejätt (00193)
(2008, LOE 2.1)   4. valdkond: aktiivsus/puhkus 
5. klass: enesehooldus  Definitsioon Kultuuritaustast tingitud käitumistavad, sealhulgas mõned enesehooldustoi-
mingud, mida ei suudeta üldiselt heakskiidetud tervise- ja heaolustandardite 
kohaselt järgida (Gibbons, Lauder ja Ludwick 2006).   Määravad tunnused  ƒ Puudulikȱolmehügieenȱ ƒ Puudulikȱisiklikȱhügieenȱ ƒ Vastumeelsusȱtervislikeȱtegevusteȱ suhtesȱ Seonduvad tegurid   ƒ Capgras’ȱsündroomȱ(tuttavateȱiniȬ mesteȱtajumineȱvõõrastena)ȱȱ ƒ Tunnetushäireȱ(ntȱdementsus)ȱ ƒ Depressioonȱȱ ƒ Metakognitiivneȱvõimekusȱȱ ƒ HirmȱtervishoiuȬȱvõiȱhoolekandeȬ asutusseȱsaatmiseȱeesȱ ƒ Otsmikusagaraȱtalitlushäireȱȱ ƒ Talitluslikȱkahjustusȱȱ ƒ Õpivõimetusȱ ƒ Eluviisiȱvalikȱ ƒ Kontrolliȱsäilitamineȱ ƒ Pikaajalineȱstressorȱ ƒ Teesklemineȱȱ ƒ ObsessiivȬkompulsiivneȱhäireȱ ƒ Skisotüüpsedȱisiksusehäiredȱ ƒ Paranoidsedȱisiksusehäiredȱ ƒ Mõnuaineteȱkuritarvitamineȱ Viited Abrams,ȱR.C.,ȱLachs,ȱM.,ȱMcAvay,ȱG.,ȱKeohane,ȱD.J.,ȱ&ȱBruce,ȱM.L.ȱ(2002).ȱPredictorsȱofȱselfȬneglectȱ inȱcommunityȬdwellingȱelders.ȱAmericanȱJournalȱofȱPsychiatry,ȱ159(10),ȱ1724–1730.ȱ Adams,ȱJ.,ȱ&ȱJohnson,ȱJ.ȱ(1998).ȱNurses’ȱperceptionsȱofȱgrossȱselfȬneglectȱamongȱolderȱpeopleȱlivingȱinȱ theȱcommunity.ȱJournalȱofȱClinicalȱNursing,ȱ7(6),ȱ547–552.ȱ AlȬAdwani,ȱA.,ȱ&ȱNabi,ȱW.ȱ(2001).ȱCoexistingȱDiogenesȱandȱCapgrasȱsyndromes.ȱInternationalȱJournalȱ ofȱPsychiatryȱinȱClinicalȱPractice,ȱ15 (1)ȱ75–76.ȱ Barocka,ȱA.,ȱSeehuberȱD.,ȱ&ȱSchone,ȱD.ȱ(2004).ȱMessyȱHouseȱSyndrome.ȱMMWȱFortschritteȱderȱMediȬ zin,ȱ146 (45),ȱ36–39.ȱ Blondell,ȱR.D.ȱ(1999).ȱAlcoholȱabuseȱandȱselfȬneglectȱinȱtheȱelderly.ȱJournalȱofȱElderȱAbuseȱandȱNeglect,ȱ 11 (2),ȱ55–75.ȱ Bozinovski,ȱ S.D.ȱ (2000).ȱ Olderȱ selfȬneglecters:ȱ Interpersonalȱ problemsȱ andȱ theȱ maintenanceȱ ofȱ selfȬ continuity.ȱJournalȱofȱElderȱAbuseȱandȱNeglect,ȱ12(1),ȱ37–56.ȱ Branch,ȱ L.ȱ (2002).ȱ Theȱ epidemiologyȱ ofȱ elderȱ abuseȱ andȱ neglect.ȱ Theȱ Publicȱ Policyȱ andȱ Agingȱ Report,ȱ 12 (2),ȱ19–22.ȱ Chang,ȱB.,ȱUman,ȱG.,ȱ&ȱHirsch,ȱM.ȱ(1998).ȱPredictiveȱpowerȱofȱclinicalȱindicatorsȱforȱselfȬcareȱdeficit.ȱ NursingȱDiagnosis,ȱ9 (2),ȱ71–82.ȱ Clark,ȱ A.N.G.,ȱ Mankikar,ȱ G.D.,ȱ &ȱ Gray,ȱ I.ȱ (1975).ȱ Diogenesȱ syndrome:ȱ Aȱ clinicalȱ studyȱ ofȱ grossȱ neȬ glectȱinȱoldȱage.ȱLancet,ȱ305(7903),ȱ366–368.ȱ


5. klass: enesehooldus     255 Daly,ȱJ.M.,ȱ&ȱJogerst,ȱG.ȱ(2001).ȱStatuteȱdefinitionsȱofȱelderȱabuse.ȱ JournalȱofȱElderȱAbuseȱandȱNeglect,ȱ 13 (4),ȱ39–57.ȱ Drummond,ȱL.M.,ȱTurner,ȱJ.,ȱ&ȱReid,ȱS.ȱ(1997).ȱDiogenes’ȱsyndrome:ȱAȱloadȱofȱoldȱrubbish?ȱIrishȱJourȬ nalȱofȱPsychologicalȱMedicine,ȱ14 (3),ȱ99–102.ȱ Dyer,ȱ C.B.ȱ Pavlik,ȱ V.N.,ȱ Murphy,ȱ K.P.,ȱ &ȱ Hyan,ȱ D.J.ȱ (2000).ȱ Theȱ highȱ prevalenceȱ ofȱ depressionȱ andȱ dementiaȱinȱelderȱabuseȱorȱneglect.ȱJournalȱofȱtheȱAmericanȱGeriatricsȱSociety,ȱ48(2),ȱ205–208.ȱ Esposito,ȱ D.,ȱ Rouillon,ȱ F.,ȱ &ȱ Limosin,ȱ F.ȱ (2003).ȱ Diogenesȱ syndromeȱ inȱ aȱ pairȱ ofȱ siblings.ȱ Canadianȱ JournalȱofȱPsychiatry,ȱ48 (8),ȱ571–572.ȱ Finkel,ȱ S.I.ȱ (200).ȱ Cognitiveȱ screeningȱ inȱ theȱ primaryȱ careȱ setting:ȱ Theȱ roleȱ ofȱ physiciansȱ atȱ theȱ firstȱ pointȱofȱentry.ȱGeriatrics,ȱ58(6),ȱ43–44.ȱ Gee,ȱA.,ȱJones,ȱJ.S.,ȱ&ȱBrown,ȱM.D.ȱ(1998).ȱSelfȬneglectȱinȱtheȱelderly:ȱEmergencyȱdepartmentȱassessȬ mentȱandȱcrisisȱintervention.ȱAnnalsȱofȱEmergencyȱMedicine,ȱ32(30,ȱSuppl,ȱPartȱ2):ȱS42.ȱ Gibbons,ȱ S.ȱ (2007).ȱ Characteristicsȱ adȱ behaviorsȱ ofȱ selfȬneglectȱ inȱ communityȬdwellingȱ olderȱ adults.ȱ Doctoralȱdissertation.ȱRetrievedȱfromȱDissertationȱAbstractsȱInternational,ȱUMIȱNo.ȱ3246949.ȱ Gibbons,ȱS.,ȱLauder,ȱW.,ȱ&ȱLudwick,ȱR.ȱ(2006).ȱSelfȬneglect:ȱAȱproposedȱnewȱNANDAȱdiagnosis.ȱInȬ ternationalȱJournalȱofȱNursingȱTerminologiesȱandȱClassification,ȱ17 (1),ȱ10–18.ȱ Greve,ȱK.W.,ȱCurtis,ȱK.L.,ȱBianchini,ȱK.J.,ȱ&ȱCollins,ȱB.T.ȱ(2004).ȱPersonalityȱdisorderȱmasqueradingȱasȱ dementia:ȱaȱcaseȱofȱapparentȱDiogenesȱsyndrome.ȱInternationalȱJournalȱofȱGeriatricȱPsychiatry,ȱ19(7),ȱ
703–705.ȱ Gruman,ȱC.A.,ȱStern,ȱA.S.,ȱ &ȱCaro,ȱF.G.ȱ(1997).ȱSelfȬneglectȱamongȱtheȱelderly:ȱAȱdistinctȱphenomeȬ non.ȱJournalȱofȱMentalȱHealthȱandȱAging,ȱ3(3),ȱ309–323.ȱ Gunstone,ȱS.ȱ(2003).ȱRiskȱassessmentȱandȱmanagementȱofȱpatientsȱwhomȱselfȬneglect:ȱaȱgreyȱareaȱforȱ mentalȱhealthȱworkers.ȱJournalȱofȱPsychiatricȱandȱMentalȱHealthȱNursing,ȱ10(3),ȱ287–296.ȱ Halliday,ȱG.,ȱBanerjee,ȱS.,ȱPhilpot,ȱM.,ȱ&ȱMacdonald,ȱA.ȱ(2000).ȱCommunityȱstudyȱofȱpeopleȱwhoȱliveȱ inȱsqualor.ȱLancet,ȱ355(9207),ȱ882–886.ȱ Jackson,ȱG.A.ȱ (1997).ȱDiogenesȱ syndrome:ȱHowȱ shouldȱ weȱmanageȱit?ȱJournalȱofȱMentalȱ Health,ȱ6(2),ȱ 113–116.ȱ Jurgens,ȱA.ȱ(2000).ȱRefuseȱhoardingȱsyndrome.ȱPsychiatrischeȱPraxis,ȱ27(1),ȱ42–46.ȱ
Lachs,ȱM.S.,ȱWilliams,ȱC.S.,ȱO’Brien,ȱS.,ȱPillemer,ȱK.A.,ȱ&ȱCharlson,ȱM.E.ȱ(1998).ȱTheȱmortalityȱofȱelderȱ mistreatment.ȱJournalȱofȱtheȱAmericanȱMedicalȱAssociation,ȱ280(5),ȱ428–432.ȱ Lachs,ȱ M.S.,ȱ Williams,ȱ C.S.,ȱ O’Brien,ȱ S.,ȱ &ȱ Pillemer,ȱ K.A.ȱ (2002).ȱ Adultȱ protectiveȱ serviceȱ useȱ andȱ nursingȱhomeȱplacement.ȱGerontologist,ȱ42(6),ȱ734–739.ȱ Lauder,ȱ W.ȱ (1999a).ȱ Aȱ surveyȱ ofȱ selfȬneglectȱ inȱ patientsȱ livingȱ inȱ theȱ community.ȱ Journalȱ ofȱ Clinicalȱ Nursing,ȱ8 (1),ȱ95–102.ȱ Lauder,ȱW.,ȱ(1999b).ȱConstructionsȱofȱselfȬneglect:ȱAȱmultipleȱcaseȱstudyȱdesign.ȱNursingȱInquiry,ȱ6(1),ȱ 48–57.ȱ Lauder,ȱW.,ȱ(2001).ȱTheȱutilityȱofȱselfȬcareȱtheoryȱasȱaȱtheoreticalȱbasisȱforȱselfȬneglect.ȱJournalȱofȱAdȬ vancedȱNursing,ȱ34 (4),ȱ345–351.ȱ Lauder,ȱW.,ȱScott,ȱP.A.,ȱ&ȱWhyte,ȱA.ȱ(2001).ȱNurses’ȱjudgmentsȱofȱselfȬneglect:ȱAȱfactorialȱsurvey.ȱInȬ ternationalȱJournalȱofȱNursingȱStudies,ȱ38 (5),ȱ601–608.ȱ Lauder,ȱW.,ȱAnderson,ȱI.,ȱ&ȱBarclay,ȱA.ȱ(2002).ȱHousingȱandȱselfȬneglect:ȱClients’ȱandȱcarers’ȱperspecȬ tives.ȱReportȱtoȱtheȱEconomicȱandȱSocialȱResearchȱCouncil.ȱAwardȱNo.ȱR000223387.ȱ Lauder,ȱW.,ȱAnderson,ȱI.,ȱ&ȱBarclay,ȱA.ȱ(2005).ȱGuidelinesȱforȱgoodȱpracticeȱinȱselfȬneglect.ȱJournalȱofȱ PsychiatricȱandȱMentalȱHealthȱNursing,ȱ12 (2),ȱ192–198.ȱ Longres,ȱJ.F.,ȱ(1995).ȱSelfȬneglectȱamongȱtheȱelderly.ȱJournalȱofȱElderȱAbuseȱandȱNeglect,ȱ7(1),ȱ69–86.ȱ
Macmillan,ȱ D.,ȱ &ȱ Shaw,ȱ P.ȱ (1966).ȱ Senileȱ breakdownȱ inȱ standardsȱ ofȱ personalȱ andȱ environmentalȱ cleanliness.ȱBritishȱMedicalȱJournal,ȱ2(5521),ȱ1032–1037.ȱ Nationalȱ Centreȱ onȱ Elderȱ Abuse.ȱ (1998).ȱ Nationalȱ Elderȱ Abuseȱ Incidenceȱ Study.ȱ Washington,ȱ DC:ȱ Administrationȱ forȱ Childrenȱ andȱ Familiesȱ andȱ theȱ Administrationȱ onȱ Aging,ȱ USȱ Departmentȱ ofȱ
HealthȱandȱHumanȱServices.ȱ O’Brien,ȱJ.G.,ȱThibault,ȱJ.M.,ȱTurner,ȱL.C.,ȱ&ȱLairdȬFick,ȱH.S.ȱ(1999).ȱSelfȬneglect:ȱAnȱoverview.ȱJournalȱ ofȱElderȱAbuseȱandȱNeglect,ȱ11 (2),ȱ1–19.ȱ Orem,ȱD.E.ȱ(1995)ȱNursing:ȱConceptsȱofȱpracticeȱ(5thȱed.).ȱSt.ȱLouis,ȱMO:ȱMosbyȬYearbook.ȱ
Orrell,ȱM.W.,ȱSahakin,ȱB.J.,ȱ&ȱBergmann,ȱK.ȱ(1989).ȱSelfȬneglectȱandȱfrontalȱlobeȱdysfunction.ȱBritishȱ JournalȱofȱPsychiatry,ȱ155 ,ȱ101–105.ȱ Pavlik,ȱV.N.,ȱHyman,ȱD.J.,ȱFesta,ȱN.A.,ȱ&ȱDyer,ȱC.B.ȱ(2001).ȱQuantifyingȱtheȱproblemȱofȱabuseȱandȱneȬ glectȱinȱadultsȱ–ȱanalysisȱofȱaȱstatewideȱdatabase.ȱJournalȱofȱtheȱAmericanȱGeriatricsȱSociety,ȱ49(1),ȱ45–48.ȱ


256 4. valdkond: aktiivsus/puhkus Radebaugh,ȱT.S.,ȱHooper,ȱF.J.,ȱ&ȱGruenberg,ȱE.M.ȱ(1987).ȱTheȱsocialȱbreakdownȱsyndromeȱinȱtheȱelderlyȱ populationȱlivingȱinȱtheȱcommunity:ȱTheȱhelpingȱstudy.ȱBritishȱJournalȱofȱPsychiatry,ȱ151,ȱ341–346.ȱ RathboneȬMcCuan,ȱE.,ȱ&ȱBrickerȬJenkins,ȱM.ȱ(1992).ȱAȱgeneralȱframeworkȱforȱelderȱselfȬneglect.ȱInȱE.ȱ RathboneȬMcCuanȱ&ȱD.R.ȱFabianȱ(eds.).ȱSelfȬneglectingȱelders:ȱAȱclinicalȱdilemma.ȱWestport,ȱCT:ȱAuȬ
burnȱHouse.ȱ Reifler,ȱB.ȱ(1996).ȱDiogenesȱsyndrome:ȱOfȱomelettesȱandȱsouffles.ȱJournalȱofȱtheȱAmericanȱGeriatricsȱSoȬ ciety,ȱ44 (12),ȱ1484–1485.ȱ ReyesȬOrtiz,ȱ C.A.ȱ (2001).ȱ Diogenesȱ syndrome:ȱ Theȱ selfȬneglectȱ elderly.ȱ Comprehensiveȱ Therapy,ȱ 27(2),ȱ 117–121.ȱ Roby,ȱ J.L.,ȱ &ȱ Sullivan,ȱ R.ȱ (2000).ȱ Adultȱ protectionȱ serviceȱ laws:ȱ aȱ comparisonȱ ofȱ stateȱ statutesȱ fromȱ definitionȱtoȱcaseȱclosure.ȱJournalȱofȱElderȱAbuseȱandȱNeglect,ȱ12(3/4),ȱ17–51.ȱ Roe,ȱP.F.ȱ(2001).ȱSelfȬneglectȱofȱchosenȱlifestyle?ȱBritishȱJournalȱofȱHospitalȱMedicine,ȱ37(1),ȱ83–84ȱ[LetȬ ter].ȱ Sengstock,ȱM.C.,ȱThibault,ȱJ.M.,ȱ&ȱZaranek,ȱR.ȱ(1999).ȱCommunityȱdimensionsȱofȱelderlyȱselfȬneglect.ȱ JournalȱofȱElderȱAbuseȱandȱNeglect,ȱ11 (2),ȱ77–93.ȱ Snowdon,ȱ J.ȱ (1987)ȱ Uncleanlinessȱ amongȱ personsȱ seenȱ byȱ communityȱ healthȱ workers.ȱ Hospitalȱ andȱ CommunityȱPsychiatry,ȱ38 (5),ȱ491–494.ȱ Tierney,ȱM.C.,ȱCharles,ȱJ.,ȱNaglie,ȱG.,ȱJaglal,ȱS.,ȱKiss,ȱA.,ȱ&ȱFischer,ȱR.H.ȱ(2004).ȱRiskȱforȱharmȱinȱcogniȬ tivelyȱimpairedȱseniorsȱwhoȱliveȱalone:ȱAȱprospectiveȱstudy.ȱJournalȱofȱtheȱAmericanȱGeriatricsȱSociȬ
ety,ȱ52 (9),ȱ1576–1577.ȱ Ungvari,ȱ G.S.,ȱ &ȱ Hantz,ȱ P.M.ȱ (1991).ȱ Socialȱ breakdownȱ inȱ theȱ elderly.ȱ Iȱ Caseȱ studiesȱ andȱ manageȬ ment.ȱComprehensiveȱPsychiatry,ȱ32(5),ȱ440–444.ȱ Vostanis,ȱP.,ȱ&ȱDean,ȱC.ȱ(1992).ȱSelfȬneglectȱinȱadultȱlife.ȱBritishȱJournalȱofȱPsychiatry,ȱ161,ȱ265–267.ȱ
ȱ


5. klass: enesehooldus     253 5. valdkond  Taju/tunnetus 1. klass: tähelepanu ................................................................................. 259  Ühe ȱkehapooleȱeiramineȱ(00123)ȱ .............................................................................259ȱ 2. klass: orientatsioon ............................................................................. 261 Keskkonna ȱhäiritudȱtõlgendamiseȱsündroomȱ(00127)..........................................261ȱ 3. klass: aisting/taju  Õendusdiagnoosidȱpraeguȱpuuduvadȱ 4. klass: tunnetus ..................................................................................... 262  Ägeȱsegasusseisundȱ(00128) ......................................................................................262ȱ
Kroonilineȱsegasusseisundȱ(00129)...........................................................................265ȱ
Ägedaȱsegasusseisundiȱriskȱ(00173) .........................................................................266ȱ
Ebatõhusȱimpulssideȱkontrollȱ(00222)ȱ ....................................................................269ȱ
Vähesedȱteadmisedȱ(00126)........................................................................................271ȱ
Valmisolekȱküllaldasteksȱteadmisteksȱ(00161)........................................................272ȱ
Mäluhäireȱ(00131)ȱ .......................................................................................................273ȱ 5. klass: suhtlemine ................................................................................. 274  Valmisolekȱtõhusamaksȱsuhtlemiseksȱ(00157)........................................................274ȱ
Häiritudȱverbaalneȱsuhtlemineȱ(00051) ..................................................................275ȱ


ȱ


1. klass: tähelepanu     259 Ühe kehapoole eiramine (00123) 
(1986, 2006, LOE 2.1)   5. valdkond: taju/tunnetus 
1. klass: tähelepanu  Definitsioon Aistingute, motoorsete reaktsioonide, kujutlusvõime ning ruumi/keskkonna ta-
jumise häire, millele on iseloomulik ühe kehapoole tähelepanuta jätmine ja 
liigse tähelepanu pööramine teisele kehapoolele. Vasaku kehapoole eiramine 
on märkimisväärselt tõsisem ja püsivam kui parema kehapoole puhul.  Määravad tunnused ƒ EiȱteadvustaȱjäsemeȱasenditȱtähelepaȬ nutaȱkehapoolelȱ ƒ EiȱsuudaȱmeenutadaȱtähelepanutaȱkeȬ hapooleȱjuuresȱtoimunudȱtavaolukorȬ
dadeȱüksikasjuȱ ƒ Võtabȱhelisidȱvastuȱterveltȱkehapooleltȱȱ ƒ JoonistusȱmoondubȱpaberilȱtähelepaȬ nutaȱküljeȱpoolelȱ ƒ Eiȱsuudaȱtähelepanutaȱküljeȱpoolelȱ paberileȱtehtudȱjoonekesiȱläbiȱkriipsuȬ
tadaȱȱ ƒ EiȱsuudaȱtähelepanutaȱkehapooltȱriieȬ tadaȱ ƒ Eiȱsuudaȱtähelepanutaȱküljeȱpoolelȱ taldrikultȱtoituȱvõttaȱȱ ƒ Eiȱsuudaȱtähelepanutaȱküljeȱpooleltȱ kammidaȱ ƒ EiȱsuudaȱtähelepanutaȱkehapoolelȱsilȬ maȱpilgutada,ȱkuigiȱonȱärritajastȱteadlikȱȱ ƒ Eiȱsuudaȱtähelepanutaȱkehapooleȱ suunasȱpeadȱliigutada,ȱkuigiȱonȱärritaȬ
jastȱteadlikȱȱ ƒ EiȱsuudaȱtähelepanutaȱkehapoolelȱjäȬ semeidȱliigutada,ȱkuigiȱonȱärritajastȱ
teadlikȱȱ ƒ Eiȱsuudaȱtähelepanutaȱkehapooleȱ suunasȱkeretȱpöörata,ȱkuigiȱonȱ
ärritajastȱteadlikȱȱ ƒ Eiȱsuudaȱmärgataȱinimesi,ȱkesȱläheneȬ vadȱtähelepanutaȱkehapooleȱsuunastȱȱ ƒ Tähelepanutaȱkehapoolegaȱseotudȱ ohutusabinõudeȱpuudumineȱȱ ƒ Silmadȱonȱmärkimisväärseltȱpööratudȱ ärritajateleȱjaȱtegevustele,ȱmisȱtulevadȱ
terveȱkehapooleȱsuunast*ȱ ƒ Peaȱonȱmärkimisväärseltȱkallutatudȱ ärritajateleȱjaȱtegevustele,ȱmisȱtulevadȱ
terveȱkehapooleȱsuunast*ȱ ƒ Kereȱonȱmärkimisväärseltȱkallutatudȱ ärritajateleȱjaȱtegevustele,ȱmisȱtulevadȱ
terveȱkehapooleȱsuunast*ȱ ƒ JoonistusȱpuudubȱpaberilȱtähelepanuȬ taȱküljeȱpoolelȱ ƒ VisuaalseȱmotoorikaȱülesanneteȱkorȬ duvȱsooritamineȱtervelȱkehapoolelȱ ƒ Moodustabȱalternatiivseidȱsõnu,ȱasenȬ dadesȱtähtiȱviisil,ȱetȱlugedesȱonȱuusȱsõȬ
naȱpikkuseȱpoolestȱoriginaaligaȱsarnaneȱ
(ntȱeestiȱpatsient:ȱkalaȱasemelȱkaha,ȱnuȬ
gaȱasemelȱnuda,ȱsaarȱasemelȱsäärȱvms)ȱ ƒ ValutundeȱkandumineȱterveleȱkehaȬ pooleleȱ ƒ KirjutabȱainultȱpaberiȱvasakuleȱvõiȱpaȬ remaleȱpooleleȱ * ȱ * ȱNaguȱselleȱpooleȱärritajadȱjaȱtegevusedȱtõmbaksidȱtähelepanuȱeritiȱtugevalt.ȱ


260 5. valdkond: taju/tunnetus Seonduvad tegurid  ƒ AjukahjustusȱajuveresoonteȱprobȬ leemideȱtõttuȱȱ ƒ Ajukahjustusȱnärvihaigusteȱtõttuȱ ƒ Ajukahjustusȱtraumaȱtõttuȱ ƒ Ajukahjustusȱkasvajaȱtõttuȱ ƒ Pooleȱnägemisväljaȱkaduȱ (hemianopsia)ȱ ƒ Vasakuȱkehapooleȱhalvatusȱ(hemiȬ pleegia )ȱparemaȱajupoolkeraȱinsuldiȱ tõttuȱȱ Viited Bartolomeo,ȱP.,ȱ&ȱChokron,ȱS.ȱ(1999).ȱLeftȱunilateralȱneglectȱofȱrightȱhyperattention?ȱNeurology,ȱ53(9),ȱ 2023–2027.ȱ Bartolomeo,ȱP.,ȱ&ȱChokron,ȱS.ȱ(2002).ȱOrientingȱofȱneglectȱinȱleftȱunilateralȱneglect.ȱNeuroscienceȱandȱ BehavioralȱReviews,ȱ26 (2),ȱ217–234.ȱ Halligan,ȱP.W.,ȱ&ȱMarshallȱJ.C.ȱ(1993).ȱTheȱhistoryȱandȱclinicalȱpresentationȱofȱneglect.ȱInȱI.H.ȱRobertȬ son,ȱ &ȱ J.C.ȱ Marshallȱ (eds).ȱ Unilateralȱ neglect:ȱ Clinicalȱ andȱ experimentalȱ studies.ȱ Hove:ȱ Lawrenceȱ ErlȬ
baumȱAssociates,ȱpp.ȱ3–19.ȱ Rizzolati,ȱG.,ȱ&ȱBerti,ȱA.ȱ(1993).ȱNeuralȱmechanismsȱofȱspatialȱneglect.ȱInȱI.H.ȱRobertson,ȱ&ȱJ.C.ȱMarȬ shallȱ(eds).ȱUnilateralȱneglect:ȱClinicalȱandȱexperimentalȱstudies.ȱHove:ȱLawrenceȱErlbaumȱAssociates,ȱ
pp.ȱ87–102.ȱ Rusconi,ȱM.L.,ȱMaravita,ȱA.,ȱBottini,ȱG.,ȱ&ȱVallar,ȱG.ȱ(2002).ȱIsȱtheȱintactȱsideȱreallyȱintact?ȱPerseveraȬ tiveȱ responsesȱ inȱ patientsȱ withȱ unilateralȱ neglect:ȱ aȱ productiveȱ manifestation.ȱ Neuropsycholgia,ȱ
40 (6),ȱ594–604.ȱ Stone,ȱS.P.,ȱHalligan,ȱP.W.,ȱMarshall,ȱJ.C.,ȱ&ȱGreenwood,ȱR.J.ȱ(1998).ȱUnilateralȱneglectȱaȱcommonȱbutȱ heterogeneousȱsyndrome.ȱNeurology,ȱ50(6),ȱ1902–1905.ȱ Swan,ȱL.ȱ(2001).ȱUnilateralȱspatialȱneglect.ȱPhysicalȱTherapy,ȱ81(9),ȱ1572–1580.ȱ
Weitzel,ȱ E.A.ȱ (2001).ȱ Unilateralȱ neglect.ȱ Inȱ M.ȱ Maas,ȱ K.ȱ Buckwalter,ȱ M.ȱ Hardy,ȱ T.ȱ TrippȬReimer,ȱ M.Titler,ȱ&ȱJ.ȱSpechtȱ(eds).ȱNursingȱcareȱofȱolderȱadults:ȱDiagnosis,ȱoutcomesȱandȱinterventions.ȱStȱLouis,ȱ
MO:ȱMosby,ȱpp.ȱ492–502.ȱ


2. klass: orientatsioon     261  Keskkonna häiritud tõlgendamise sündroom
(00127)*
(1994) 5. valdkond: taju/tunnetus 
2. klass: orientatsioon  Definitsioon Püsiv orienteerumatus isikus, kohas, ajas või olukorras rohkem kui 3–6 kuu 
jooksul, millega kaasneb vajadus turvalise olmekeskkonna järele.  Määravad tunnused  ƒ Kroonilineȱsegasusseisundȱ ƒ Püsivȱorientatsioonikaotusȱȱ ƒ Suutmatusȱkeskendudaȱ ƒ Suutmatusȱjärgidaȱlihtsaidȱjuhiseidȱ ƒ Suutmatusȱarutledaȱ ƒ Töökaotusȱ ƒ Sotsiaalseȱtoimimiseȱhääbumineȱ ƒ Küsimusteleȱvastamiseȱaeglusȱ Seonduvad tegurid  ƒ Dementsusȱ ƒ Depressioonȱ ƒ Huntingtoniȱtõbiȱȱ * ȱ * ȱDiagnoosȱeemaldatakseȱNANDAȬIȱtaksonoomiaȱ2015.–2017.ȱaastaȱväljaandest,ȱkuiȱsedaȱeiȱtäiendataȱ nii,ȱetȱseeȱvastaksȱsündroomidiagnoosiȱdefinitsioonileȱ(nõuabȱkaheȱvõiȱenamaȱõendusdiagnoosiȱkaȬ
sutamistȱmääravateȱtunnustenaȱ/ȱriskiteguritena).ȱȱ


262 5. valdkond: taju/tunnetus Äge segasusseisund (00128)
(1994, 2006, LOE 2.1)  5. valdkond: taju/tunnetus 
4. klass: tunnetus  Definitsioon Äkilised ning pöörduvad teadvuse, tähelepanu, tunnetuse ja taju häired, mis 
kujunevad välja lühikese aja jooksul.  Määravad tunnused  ƒ Tunnetuseȱebastabiilsusȱ ƒ Teadvuseȱtasemeȱebastabiilsusȱ ƒ PsühhomotoorseȱaktiivsuseȱebastaȬ biilsusȱ ƒ Hallutsinatsioonidȱ ƒ Kasvanudȱerutusȱȱ ƒ Kasvanudȱrahutusȱ ƒ Puudubȱmotivatsioonȱtegutsedaȱ eesmärgipäraseltȱȱ ƒ PuudubȱmotivatsioonȱtegutsedaȱsihiȬ kindlaltȱȱ ƒ Puudubȱmotivatsioonȱalgatadaȱ eesmärgipärastȱtegevustȱ ƒ PuudubȱmotivatsioonȱalgatadaȱsihiȬ kindlatȱtegevustȱȱ ƒ Väärtajudȱ Seonduvad tegurid  ƒ Deliiriumȱ ƒ Dementsusȱȱ ƒ UneȬärkvelolekurütmiȱebastabiilsusȱ ƒ Vanusȱenamȱkuiȱ60ȱaastatȱ ƒ Mõnuaineteȱkuritarvitamineȱȱ Viited Agostini,ȱ J.V.,ȱ LeoȬSummers,ȱ L.S,ȱ &ȱ Inouye,ȱ S.K.ȱ (2001).ȱ Cognitiveȱ andȱ otherȱ adverseȱ effectsȱ ofȱ diȬ phenhydramineȱuseȱinȱhospitalizedȱolderȱpatients.ȱArchivesȱofȱInternalȱMedicine,ȱ161(17),ȱ2091–2097.ȱ Alciati,ȱA.,ȱScaramelli,ȱB.,ȱFusi,ȱA.,ȱButteri,ȱE.,ȱCattameo,ȱM.L.,ȱ&ȱMellado,ȱC.ȱ(1999).ȱThreeȱcasesȱofȱdeȬ liriumȱafterȱ“extasy”ȱingestion.ȱJournalȱofȱPsychoactiveȱDrugs,ȱ31(2),ȱ167–170.ȱ Aldemir,ȱ M.,ȱ Ozen,ȱ S.,ȱ Kara,ȱ I.H.,ȱ Sir,ȱ A.,ȱ &ȱ Bac,ȱ B.ȱ (2001).ȱ Predisposingȱ factorsȱ forȱ deliriumȱ inȱ theȱ surgicalȱintensiveȱcareȱunit.ȱCriticalȱCare,ȱ5(5),ȱ265–270.ȱ Bowman,ȱA.M.ȱ(1997).ȱSleepȱsatisfaction,ȱperceivedȱpainȱandȱacuteȱconfusionȱinȱelderlyȱclientsȱunderȬ goingȱorthopaedicȱprocedures.ȱJournalȱofȱAdvancedȱNursing,ȱ26(3),ȱ550–564.ȱ Brauer,ȱC.,ȱMorrison,ȱR.S.,ȱSilberzweig,ȱS.B.,ȱ&ȱSui,ȱA.L.ȱ(2000).ȱTheȱcauseȱofȱdeliriumȱinȱpatientsȱwithȱ hipȱfracture.ȱArchivesȱofȱInternalȱMedicine,ȱ160(12),ȱ1856–1860.ȱ Coyle,ȱN.,ȱBreitbart,ȱW.,ȱWeaver,ȱS.,ȱ&ȱPortenoy,ȱR.ȱ(1994).ȱDeliriumȱasȱaȱcontributingȱfactorȱtoȱ“cresȬ cendo”ȱpain:ȱthreeȱcaseȱreports.ȱJournalȱofȱPainȱandȱSymptomȱManagement,ȱ9(1),ȱ44–47.ȱ Edlund,ȱA.,ȱLundstrom,ȱM.,ȱBrannstrom,ȱB.,ȱBucht,ȱG.,ȱ&ȱGustafson,ȱY.ȱ(2001).ȱDeliriumȱbeforeȱandȱafȬ terȱoperationȱforȱfemoralȱneckȱfracture.ȱJournalȱofȱtheȱAmericanȱGeriatricsȱSociety,ȱ49(10),ȱ1335–1340.ȱ Elie,ȱM.,ȱCole,ȱM.G.,ȱPrimeau,ȱF.J.,ȱ&ȱBellavance,ȱF.ȱ(1998).ȱDeliriumȱrisksȱfactorsȱinȱelderlyȱhospitalȬ izedȱpatients.ȱJournalȱofȱGeneralȱInternalȱMedicine,ȱ13(3),ȱ204–212.ȱ Erkinjuntti,ȱT.,ȱWikstrom,ȱJ.ȱPalo,ȱJ.ȱ&ȱAutio,ȱL.ȱ(1986).ȱDementiaȱmaongȱmedicalȱinpatients:ȱEvaluaȬ tionȱofȱ2000ȱconsecutiveȱadmissions.ȱArchivesȱofȱInternalȱMedicine,ȱ146(10),ȱ1923–1926.ȱ


4. klass: tunnetus     263 Fisher,ȱB.W.,ȱ&ȱFlowerdew,ȱG.ȱ(1995).ȱAȱsimpleȱmodelȱforȱpredictingȱpostoperativeȱdeliriumȱinȱolderȱ patientsȱundergoingȱelectiveȱorthopedicȱsurgery.ȱJournalȱofȱtheȱAmericanȱGeriatricȱSociety,ȱ43(2),ȱ175–
178.ȱ Foreman,ȱM.ȱ(1989).ȱConfusionȱinȱtheȱhospitalizedȱelderly:ȱIncidence,ȱonsetȱandȱassociatedȱfactors.ȱReȬ searchȱinȱNursingȱandȱHealth,ȱ12 (1),ȱ21–29.ȱ Francis,ȱJ.,ȱMartin,ȱD.,ȱ&ȱKapoor,ȱW.ȱ(1990).ȱAȱprospectiveȱstudyȱofȱdeliriumȱinȱhospitalizedȱelderly.ȱ JournalȱofȱtheȱAmericanȱMedicalȱAssociation,ȱ263 (8),ȱ1097–1101.ȱ Grandberg,ȱ A.I.,ȱ Malmros,ȱ C.W.,ȱ Bergborn,ȱ I.L.,ȱ &ȱ Lundberd,ȱ D.Bȱ (2002).ȱ Intensiveȱ careȱ synȬ drome/deliriumȱ isȱ associatedȱ withȱ anemia,ȱ drugȱ therapyȱ andȱ durationȱ ofȱ ventilationȱ treatment.ȱ
ActaȱAnaesthesiologicaȱScandinavica,ȱ46 (6),ȱ726–231.ȱ Gustafson,ȱY,ȱBerggren,ȱD.,ȱBrannstorm,ȱB.,ȱBucht,ȱG.,ȱetȱal.ȱ(1988).ȱAcuteȱconfusionalȱstateȱinȱelderlyȱ patientsȱ treatedȱ forȱ femoralȱ neckȱ fracture.ȱ Journalȱ ofȱ theȱ Americanȱ Geriatricȱ Association,ȱ 36(6),ȱ 525–
530.ȱ Han,ȱL.,ȱMcCusher,ȱJ.,ȱCole,ȱM.,ȱAbrahamowiz,ȱM.,ȱPrimeau,ȱF.,ȱ&ȱElie,ȱM.ȱ(2001).ȱUseȱofȱmedicationsȱ withȱ anticholinergicȱ effectȱ predictsȱ clinicalȱ severityȱ ofȱ deliriumȱ symptomsȱ inȱ olderȱ medicalȱ inpaȬ
tients.ȱArchivesȱofȱInternalȱMedicine,ȱ161(8),ȱ1099–1105.ȱ Haynes,ȱ C.ȱ (1999).ȱ Emergenceȱ deliriumȱ aȱ literatureȱ review.ȱ Britishȱ Journalȱ ofȱ Theatreȱ Nursing,ȱ 9(11),ȱ 502–510.ȱ Inouye,ȱS.K,ȱ&ȱCharpentier,ȱP.A.ȱ(1996).ȱPrecipitatingȱfactorsȱforȱdeliriumȱinȱhospitalizedȱelderlyȱperȬ sons:ȱ Predictiveȱ modelȱ andȱ interrelationshipȱ withȱ baselineȱ vulnerability.ȱ Journalȱ ofȱ theȱ Americanȱ
MedicalȱAssociation,ȱ275 (11),ȱ852–857.ȱ Jitapunkul,ȱ S.,ȱ Pillay,ȱ L.,ȱ &ȱ Ebrahim,ȱ S.ȱ (1992).ȱ Deliriumȱ inȱ newlyȱ admittedȱ elderlyȱ patients:ȱ Aȱ proȬ spectiveȱstudy.ȱQuarterlyȱJournalȱofȱMedicine,ȱ83(300),ȱ307–314.ȱ Kelly,ȱ M.ȱ (1997).ȱ Theȱ bestȱ isȱ yetȱ toȱ be.ȱ Postoperativeȱ deliriumȱ inȱ theȱ elderly.ȱ Today’sȱ Surgicalȱ Nurse,ȱ 19 (5),ȱ10–12.ȱ Koponen,ȱH.,ȱStenback,ȱU.,ȱMattila,ȱE.,ȱSoininien,ȱH.,ȱReinikainen,ȱK.,ȱ&ȱRiekkinen,ȱP.ȱ(1989).ȱDeliriumȱ amongȱeldrlyȱpersonsȱadmittedȱtoȱaȱpsychiatricȱhospital:ȱclinicalȱcourseȱduringȱtheȱacuteȱstateȱandȱ
oneȬyearȱfollowȬup.ȱActaȱPsychiatriaȱScandinavica,ȱ79(6),ȱ579–585.ȱ Korevaar,ȱJ.C.,ȱvanȱMunster,ȱB.C.,ȱ&ȱdeȱRooij,ȱS.E.ȱ(2005).ȱRiskȱfactorsȱforȱdeliriumȱinȱacutelyȱadmittedȱ elderlyȱpatients:ȱAȱprospectiveȱcohortȱstudy.ȱRetrievedȱfromȱhttp://www.biomedcentral.com/1471Ȭ
2318/5/6ȱ.ȱ Lawlor,ȱP.G.,ȱGagnon,ȱB.,Mancini,ȱI.L,ȱPereira,ȱJ.L.,ȱHanson,ȱJ.,ȱSuarezȬAlmazor,ȱM.E.,ȱ&ȱBruera,ȱE.D.ȱ (2000).ȱOccurrence,ȱcausesȱandȱoutcomeȱofȱdeliriumȱinȱpatientsȱ withȱadvancedȱ cancer.ȱArchivesȱofȱ
InternalȱMedicine,ȱ160 (6),ȱ786–794.ȱ Levkoff,ȱS.E.,ȱSafran,ȱC.,ȱCleray,ȱP.D.,ȱGallop,ȱJ.,ȱ&ȱPhillips,ȱR.S.ȱ(1988).ȱIdentificationȱofȱfactorsȱassociȬ atedȱwithȱdiagnosesȱofȱdeliriiumȱIȱnȱelderlyȱhospitalizedȱpatients.ȱJournalȱofȱtheȱAmericanȱGeriatricsȱ
Society,ȱ36 (12),ȱ1099–1104.ȱ Lipov,ȱ E.G.ȱ (1991).ȱ Emergenceȱ deliriumȱ inȱ theȱ PACU.ȱ Criticalȱ Careȱ Nursingȱ Clinicsȱ ofȱ Northȱ America,ȱ 3 (1),ȱ145–149.ȱ Lynch,ȱE.P.,ȱLazor,ȱM.A.,ȱGellis,ȱJ.E.,ȱOrav,ȱJ.,ȱGoldman,ȱL.,ȱ&ȱMarcantonio,ȱE.R.ȱ(1998).ȱTheȱimpactȱofȱ postoperativeȱ painȱ onȱ theȱ developmentȱ ofȱ postoperativeȱ delirium.ȱ Anesthesiaȱ andȱ Analgesia,ȱ 86(4),ȱ
781–785.ȱ McCuster,ȱJ.,ȱCole,ȱM.,ȱAbrahamowica,ȱM.,ȱHan,ȱL.,ȱPodoba,ȱJ.,ȱ&ȱRammanȬHaddad,ȱL.ȱ(2001).ȱEnviȬ ronmentalȱ riskȱ factorsȱ forȱ deliriumȱ inȱ hospitalizedȱ olderȱ people.ȱ Journalȱ ofȱ theȱ Americanȱ Geriatricsȱ
Society,ȱ49 (10),ȱ1327–1334.ȱ Marcantonio,ȱE.R.,ȱGoldman,ȱL.,ȱMangione,ȱC.M,ȱetȱal.ȱ(1994).ȱAȱclinicalȱpredictionȱruleȱforȱdeliriumȱ afterȱelectiveȱnoncardiacȱsurgery.ȱJournalȱofȱtheȱAmericanȱMedicalȱAssociation,ȱ271(2),ȱ134–139.ȱ Marcantonio,ȱ E.R.,ȱ Simon,ȱ S.E.,ȱ Bergmann,ȱ M.A.,ȱ Jones,ȱ R.N.,ȱ Murphy,ȱ K.M,ȱ &ȱ Morris,ȱ J.N.ȱ (2003).DeliriumȱsymptomsȱinȱpostȬacuteȱcare.ȱPrevalent,ȱpersistentȱandȱassociatedȱwithȱpoorȱfuncȬ
tionalȱrecovery.ȱJournalȱofȱtheȱAmericanȱGeriatricsȱSociety,ȱ51(1),ȱ4–9.ȱ Massie,ȱM.J.,ȱ&ȱHolland,ȱJ.Cȱ(1992).ȱTheȱcancerȱpatientȱwithȱpain:ȱPsychiatricȱcomplicationsȱandȱtheirȱ management.ȱJounralȱofȱPainȱandȱSymptomȱManagement,ȱ7(2),ȱ99–109.ȱ Mentes,ȱJ.,ȱCulp,ȱJ.,ȱMaas,ȱM.,ȱ&ȱRantz,ȱM.ȱ(1999).ȱAcuteȱconfusionȱindicators:ȱRiskȱfactorsȱandȱprevaȬ lenceȱusingȱMDSȱdata.ȱResearchȱinȱNursingȱandȱHealth,ȱ22(2),ȱ95–105.ȱ Morita,ȱT.,ȱTei,ȱY.,ȱTsunoda,ȱJ.,ȱInouye,ȱS.,ȱ&ȱChichara,ȱS.ȱ(2001).ȱUnderlyingȱpathologiesȱandȱtheirȱasȬ sociationsȱwithȱclinicalȱfeaturesȱinȱterminalȱdeliriumȱofȱcancerȱpatients.ȱJournalȱofȱPainȱandȱSymptomȱ
Management,ȱ22 (6),ȱ997–1006.ȱ Morrison,ȱR.S.,ȱMagaziner,ȱJ.,ȱGilbert,ȱM.,ȱKoval,ȱK.,ȱMcLaughlin,ȱM.A.,ȱOrosz,ȱG.,ȱStrauss,ȱE.,ȱSiu,ȱA.ȱ (2003).ȱRelationshipȱbetweenȱpainȱandȱopioidȱanalgesicsȱonȱtheȱdevelopmentȱofȱdeliriumȱfollowingȱ
hipȱfracture.ȱJournalȱofȱGerontologyȱSeriesȱAȱ–ȱAȱBiologicalȱSciencesȱandȱMedicalȱSciences,ȱ58(1),ȱ76–81.ȱ


264 5. valdkond: taju/tunnetus Nishikawa,ȱK.,ȱNakayama,ȱM.,ȱOmote,ȱK.,ȱ&ȱNamiki,ȱA.ȱ(2004).ȱRecoveryȱcharacteristicsȱandȱpostȱopȬ erativeȱ deliriumȱ afterȱ longȬdurationȱ laparoscopeȬassistedȱ surgeryȱ inȱ elderlyȱ patients:ȱ PropofolȬ
basedȱvs.ȱsevofluranceȬbasedȱanesthesia.ȱActaȱAnaesthesiolgoicaȱSacandinavica,ȱ48(2),ȱ162–168.ȱ O’Brien,ȱ D.ȱ (2002).ȱ Acuteȱ postoperativeȱ delirium:ȱ definitions,ȱ incidence,ȱ recongnitionsȱ andȱ intervetȬ nions.ȱJournalȱofȱPeriȬAnesthesiaȱNursing,ȱ17,ȱ384–392.ȱ Pompei,ȱP.,ȱForeman,ȱM.,ȱRudberg,ȱM.,ȱInouye,ȱS.,ȱBraund,ȱV.,ȱ&ȱCassel,ȱC.ȱ(1994).ȱDeliriumȱinȱhospiȬ talizedȱolderȱpersons:ȱOutcomesȱandȱpredictions.ȱJournalȱofȱtheȱAmericanȱGeriatricsȱSociety,ȱ42,ȱ809–
815.ȱ Pratico,ȱC.,ȱQuattrone,ȱD.,ȱLucanto,ȱAmato,ȱA.,ȱPenna,ȱO.,ȱRiscitano,ȱC.,ȱ&ȱFodale,ȱV.ȱ(2005).ȱDrugsȱofȱ anesthesiaȱ actingȱ onȱ centralȱ cholinergicȱ systemȱ mayȱ causeȱ postȱ operativeȱ cognitiveȱ dysfunctionȱ
andȱdelirium.ȱMedicalȱHypotheses,ȱ65,ȱ972–982.ȱ Rockwood,ȱK.ȱ(1989).ȱAcuteȱconfusionȱinȱelderlyȱmedicalȱpatients.ȱJournalȱofȱtheȱAmericanȱGeriatricsȱSoȬ ciety,ȱ37 ,ȱ150–154.ȱ Rolfson,ȱD.B.,ȱMcElhaney,ȱJ.E.,ȱRockwood,ȱK.,ȱFinnegan,ȱB.A.,ȱEntwistle,ȱL.M.,ȱWong,ȱJ.F.,ȱ&ȱSuarezȬ Almazor,ȱM.E.ȱ(1999).ȱIncidenceȱandȱriskȱfactorsȱforȱdeliriumȱandȱotherȱadverseȱoutcomesȱinȱolderȱ
adultsȱafterȱcoronaryȱarteryȱbypassȱgraftȱsurgery.ȱCanadianȱJournalȱofȱCardiology,ȱ15,ȱ771–776.ȱ Ross,ȱD.ȱL.ȱ(1998).ȱFactorsȱassociatedȱwithȱexcitedȱdelirium,ȱdeathsȱinȱpoliceȱcustody.ȱModernȱPatholȬ ogy,ȱ11 ,ȱ1127–1137.ȱ Ruttenber,ȱA.J.,ȱLawlerȬHeavner,ȱJ.,ȱYin,ȱM.,ȱWetli,ȱC.V.,ȱHearn,ȱW.L.,ȱ&ȱMash,ȱD.C.ȱ(1997).ȱFatalȱexȬ citedȱ deliriumȱ followingȱ cocaineȱ use:ȱ Epidemiologicalȱ findingsȱ provideȱ newȱ evidenceȱ forȱ mechaȬ
nismsȱofȱcocaineȱtoxicity.ȱJournalȱofȱForensicȱSciences,ȱ42(1),ȱ25–31.ȱ Ruttenber,ȱA.J.,ȱMcAnally,ȱH.B.,ȱ&ȱWetli,ȱC.V.ȱ(1999).ȱCocaineȬassociatedȱrhabdomyolysisȱandȱexcitedȱ delirium:ȱdifferentȱstagesȱofȱtheȱsameȱsydrome.ȱAmericanȱJournalȱofȱForensicȱMedicineȱandȱPathology,ȱ
20 (2),ȱ120–127.ȱ Schor,ȱJ.D.,ȱLevkoff,ȱS.E.,ȱLipsitz,ȱL.A.,ȱReilly,ȱC.H.,ȱCleary,ȱP.D.,ȱRowe,ȱJ.W.,ȱEvans,ȱD.A.ȱ(1992).ȱRiskȱ factorsȱforȱdeliriumȱinȱhospitalizedȱelderly.ȱJournalȱofȱtheȱAmericanȱMedicalȱAssociation,ȱ267(6),ȱ827–
831.ȱ Schururmans,ȱM.J.,ȱDuursma,ȱS.A.,ȱShortridgeȬBaggett,ȱL.M.,ȱClevers,ȱG.,ȱ&ȱPelȬLittle,ȱR.ȱ(2003).ȱEldȬ erlyȱpatientsȱwithȱhipȱfracture:ȱTheȱriskȱforȱdelirium.ȱAppliedȱNursingȱResearch,ȱ16(2),ȱ75–84.ȱ Seaman,ȱJ.S.,ȱSchillerstrom,ȱJ.,ȱCarroll,ȱD.,ȱ&ȱBrown,ȱT.M.ȱ(2006).ȱImpairedȱoxidativeȱmetabolismȱpreȬ cipitatesȱdelirum:ȱAȱstudyȱofȱ101ȱICUȱpatients.ȱPsychosomatics,ȱ47(1),ȱ56–61.ȱ Seymour,ȱD.G.,ȱ &ȱVaz,ȱF.G.ȱ (1989).ȱAȱprospectiveȱstudyȱofȱelderlyȱgeneralȱsurgicalȱpatients.ȱII:ȱPostȱ operaticeȱcomplications.ȱAgeȱandȱAgeing,ȱ18(5),ȱ316–326.ȱ Seymour,ȱ D.G.,ȱ Henschke,ȱ P.J.,ȱ Cape,ȱ R.D.,ȱ &ȱ Camptell,ȱ A.J.ȱ (198).ȱ Acuteȱ confusionalȱ statesȱ andȱ deȬ mentiaȱinȱtheȱelderly:ȱTheȱroleȱofȱdehydration/volumeȱdepletion,ȱphysicalȱillnessȱandȱage.ȱAgeȱandȱ
Ageing,ȱ9 (3),ȱ137–146.ȱ Williams,ȱ M.,ȱ Holloway,ȱ J.,ȱ Winn,ȱ M,ȱ Wolanin,ȱ M.O.,ȱ Lawler,ȱ M.L.,ȱ westwick,ȱ C.R.,ȱ &ȱ Chin,ȱ M.H.ȱ (1979).ȱNursingȱactivitiesȱandȱacuteȱconfusionalȱstatesȱinȱelderlyȱhipȬfracturedȱpatients.ȱNursingȱReȬ
search,ȱ28 (1),ȱ25–35.ȱ WilliamsȬRusso,ȱP.,ȱUrquhart,ȱB.L,ȱScharrock,ȱN.E.,ȱ&ȱCharlson,ȱM.E.ȱ(1992).ȱPostoperativeȱdelirium:ȱ Prognosisȱinȱelderlyȱorthopedicȱpatients.ȱJournalȱofȱtheȱAmericanȱGeriatricsȱSociety,ȱ40(8),ȱ759–767.ȱ Wilson,ȱL.M.ȱ(1972).ȱIntensiveȱcareȱdelirium.ȱArchivesȱofȱInternalȱMedicine,ȱ130(2),ȱ225–226.ȱ


4. klass: tunnetus     265 Krooniline segasusseisund (00129)
(1994) 5. valdkond: taju/tunnetus 
4. klass: tunnetus  Definitsioon Pöördumatu, kauaaegne ja/või progresseeruv intellekti ja isiksuse mandumine, 
mida iseloomustab vähenenud võime tõlgendada välisärritajaid ja vähenenud 
intellektuaalne võimekus ning mis avaldub mälu-, orientatsiooni- ja käitumis-
häiretena.  Määravad tunnused  ƒ Tõlgendusteȱmuutumineȱ ƒ Isiksuseȱmuutumineȱ ƒ Ärritajateleȱreageerimiseȱmuutumineȱ ƒ KliiniliseltȱtõendatudȱelundikahjusȬ tusedȱ ƒ Kaugmäluȱhalvenemineȱ ƒ Lühimäluȱhalvenemineȱ ƒ Häiritudȱsotsialiseerumineȱ ƒ Kauaaegneȱtunnetushäireȱȱ ƒ Teadvuseȱtasemeȱmuutumatusȱ ƒ Progresseeruvȱtunnetushäireȱ Seonduvad tegurid  ƒ Alzheimeriȱtõbiȱ ƒ Ajuveresoonteȱ(tserebrovaskulaarne)ȱ atakkȱȱ ƒ Peavigastusȱ ƒ Korsakoviȱpsühhoosȱȱ ƒ Multiinfarktneȱdementsusȱȱ


266 5. valdkond: taju/tunnetus Ägeda segasusseisundi risk (00173)
(2006, LOE 2.2)  5. valdkond: taju/tunnetus 
4. klass: tunnetus  Definitsioon Esineb teadvuse, tähelepanu, tunnetuse ja taju pöörduva häire risk, mis kuju-
neb välja lühikese aja jooksul.  Riskitegurid ƒ Vähenenudȱliikuvusȱ ƒ Tõkenditeȱvähendamineȱ ƒ Dementsusȱȱ ƒ UneȬärkvelolekurütmiȱebastabiilsusȱ ƒ Anamneesisȱajurabandusȱ(insult)ȱ ƒ Tunnetushäireȱ ƒ Infektsioonȱ ƒ Meessuguȱ ƒ Ainevahetushäiredȱ — lämmastikveresusȱ(asoteemia)ȱȱ — hemoglobiinisisalduseȱlangusȱ — vedelikupuudusȱ(dehüdratsioon)ȱ — elektrolüütideȱtasakaalutusȱ — uureaȱjaȱkreatiniiniȱsisalduseȱtõusȱveresȱ — väärtoitumusȱ ƒ Vanusȱüleȱ60ȱaastaȱ ƒ Valuȱ ƒ Ravimidȱȱ — tuimastidȱ(anesteetikumid)ȱȱ — parasümpaatiliseȱnärvisüsteemiȱakȬ tiivsustȱpidurdavadȱravimidȱ
(antikolinergikumid)ȱ — difenhüdramiinȱȱ — mitmeȱravimiȱkoostoimeȱȱ — opioididȱ — psühhoaktiivsedȱravimidȱ ƒ Aistinguteȱkauduȱsaadavaȱteabeȱ märgatavȱvähenemineȱ(sensoorneȱ
deprivatsioon )ȱ ƒ Mõnuaineteȱkuritarvitamineȱȱ ƒ Kusepeetusȱ Viited Agostini,ȱ J.V.,ȱ LeoȬSummers,ȱ L.S,ȱ &ȱ Inouye,ȱ S.K.ȱ (2001).ȱ Cognitiveȱ andȱ otherȱ adverseȱ effectsȱ ofȱ diȬ phenhydramineȱuseȱinȱhospitalizedȱolderȱpatients.ȱArchivesȱofȱInternalȱMedicine,ȱ161(17),ȱ2091–2097.ȱ Alciati,ȱA.,ȱScaramelli,ȱB.,ȱFusi,ȱA.,ȱButteri,ȱE.,ȱCattameo,ȱM.L.,ȱ&ȱMellado,ȱC.ȱ(1999).ȱThreeȱcasesȱofȱdeȬ liriumȱafterȱ“extasy”ȱingestion.ȱJournalȱofȱPsychoactiveȱDrugs,ȱ31(2),ȱ167–170.ȱ Aldemir,ȱ M.,ȱ Ozen,ȱ S.,ȱ Kara,ȱ I.H.,ȱ Sir,ȱ A.,ȱ &ȱ Bac,ȱ B.ȱ (2001).ȱ Predisposingȱ factorsȱ forȱ deliriumȱ inȱ theȱ surgicalȱintensiveȱcareȱunit.ȱCriticalȱCare,ȱ5(5),ȱ265–270.ȱ Bowman,ȱA.M.ȱ(1997).ȱSleepȱsatisfaction,ȱperceivedȱpainȱandȱacuteȱconfusionȱinȱelderlyȱclientsȱunderȬ goingȱorthopaedicȱprocedures.ȱJournalȱofȱAdvancedȱNursing,ȱ26(3),ȱ550–564.ȱ Brauer,ȱC.,ȱMorrison,ȱR.S.,ȱSilberzweig,ȱS.B.,ȱ&ȱSui,ȱA.L.ȱ(2000).ȱTheȱcauseȱofȱdeliriumȱinȱpatientsȱwithȱ hipȱfracture.ȱArchivesȱofȱInternalȱMedicine,ȱ160(12),ȱ1856–1860.ȱ Coyle,ȱN.,ȱBreitbart,ȱW.,ȱWeaver,ȱS.,ȱ&ȱPortenoy,ȱR.ȱ(1994).ȱDeliriumȱasȱaȱcontributingȱfactorȱtoȱ“cresȬ cendo”ȱpain:ȱthreeȱcaseȱreports.ȱJournalȱofȱPainȱandȱSymptomȱManagement,ȱ9(1),ȱ44–47.ȱ Edlund,ȱA.,ȱLundstrom,ȱM.,ȱBrannstrom,ȱB.,ȱBucht,ȱG.,ȱ&ȱGustafson,ȱY.ȱ(2001).ȱDeliriumȱbeforeȱandȱafȬ terȱoperationȱforȱfemoralȱneckȱfracture.ȱJournalȱofȱtheȱAmericanȱGeriatricsȱSociety,ȱ49(10),ȱ1335–1340.ȱ Elie,ȱM.,ȱCole,ȱM.G.,ȱPrimeau,ȱF.J.,ȱ&ȱBellavance,ȱF.ȱ(1998).ȱDeliriumȱrisksȱfactorsȱinȱelderlyȱhospitalȬ izedȱpatients.ȱJournalȱofȱGeneralȱInternalȱMedicine,ȱ13(3),ȱ204–212.ȱ


4. klass: tunnetus     267 Erkinjuntti,ȱT.,ȱWikstrom,ȱJ.ȱPalo,ȱJ.ȱ&ȱAutio,ȱL.ȱ(1986).ȱDementiaȱmaongȱmedicalȱinpatients:ȱEvaluaȬ tionȱofȱ2000ȱconsecutiveȱadmissions.ȱArchivesȱofȱInternalȱMedicine,ȱ146(10),ȱ1923–1926.ȱ Fisher,ȱB.W.,ȱ&ȱFlowerdew,ȱG.ȱ(1995).ȱAȱsimpleȱmodelȱforȱpredictingȱpostoperativeȱdeliriumȱinȱolderȱ patientsȱundergoingȱelectiveȱorthopedicȱsurgery.ȱJournalȱofȱtheȱAmericanȱGeriatricȱSociety,ȱ43(2),ȱ175–
178.ȱ Foreman,ȱM.ȱ(1989).ȱConfusionȱinȱtheȱhospitalizedȱelderly:ȱIncidence,ȱonsetȱandȱassociatedȱfactors.ȱReȬ searchȱinȱNursingȱandȱHealth,ȱ12 (1),ȱ21–29.ȱ Francis,ȱJ.,ȱMartin,ȱD.,ȱ&ȱKapoor,ȱW.ȱ(1990).ȱAȱprospectiveȱstudyȱofȱdeliriumȱinȱhospitalizedȱelderly.ȱ JournalȱofȱtheȱAmericanȱMedicalȱAssociation,ȱ263 (8),ȱ1097–1101.ȱ Grandberg,ȱ A.I.,ȱ Malmros,ȱ C.W.,ȱ Bergborn,ȱ I.L.,ȱ &ȱ Lundberd,ȱ D.Bȱ (2002).ȱ Intensiveȱ careȱ synȬ drome/deliriumȱ isȱ associatedȱ withȱ anemia,ȱ drugȱ therapyȱ andȱ durationȱ ofȱ ventilationȱ treatment.ȱ
ActaȱAnaesthesiologicaȱScandinavica,ȱ46 (6),ȱ726–231.ȱ Gustafson,ȱY,ȱBerggren,ȱD.,ȱBrannstorm,ȱB.,ȱBucht,ȱG.,ȱetȱal.ȱ(1988).ȱAcuteȱconfusionalȱstateȱinȱelderlyȱ patientsȱ treatedȱ forȱ femoralȱ neckȱ fracture.ȱ Journalȱ ofȱ theȱ Americanȱ Geriatricȱ Association,ȱ 36(6),ȱ 525–
530.ȱ Han,ȱL.,ȱMcCusher,ȱJ.,ȱCole,ȱM.,ȱAbrahamowiz,ȱM.,ȱPrimeau,ȱF.,ȱ&ȱElie,ȱM.ȱ(2001).ȱUseȱofȱmedicationsȱ withȱ anticholinergicȱ effectȱ predictsȱ clinicalȱ severityȱ ofȱ deliriumȱ symptomsȱ inȱ olderȱ medicalȱ inpaȬ
tients.ȱArchivesȱofȱInternalȱMedicine,ȱ161(8),ȱ1099–1105.ȱ Haynes,ȱ C.ȱ (1999).ȱ Emergenceȱ deliriumȱ aȱ literatureȱ review.ȱ Britishȱ Journalȱ ofȱ Theatreȱ Nursing,ȱ 9(11),ȱ 502–510.ȱ Inouye,ȱS.K,ȱ&ȱCharpentier,ȱP.A.ȱ(1996).ȱPrecipitatingȱfactorsȱforȱdeliriumȱinȱhospitalizedȱelderlyȱperȬ sons:ȱ Predictiveȱ modelȱ andȱ interrelationshipȱ withȱ baselineȱ vulnerability.ȱ Journalȱ ofȱ theȱ Americanȱ
MedicalȱAssociation,ȱ275 (11),ȱ852–857.ȱ Jitapunkul,ȱ S.,ȱ Pillay,ȱ L.,ȱ &ȱ Ebrahim,ȱ S.ȱ (1992).ȱ Deliriumȱ inȱ newlyȱ admittedȱ elderlyȱ patients:ȱ Aȱ proȬ spectiveȱstudy.ȱQuarterlyȱJournalȱofȱMedicine,ȱ83(300),ȱ307–314.ȱ Kelly,ȱ M.ȱ (1997).ȱ Theȱ bestȱ isȱ yetȱ toȱ be.ȱ Postoperativeȱ deliriumȱ inȱ theȱ elderly.ȱ Today’sȱ Surgicalȱ Nurse,ȱ 19 (5),ȱ10–12.ȱ Koponen,ȱH.,ȱStenback,ȱU.,ȱMattila,ȱE.,ȱSoininien,ȱH.,ȱReinikainen,ȱK.,ȱ&ȱRiekkinen,ȱP.ȱ(1989).ȱDeliriumȱ amongȱeldrlyȱpersonsȱadmittedȱtoȱaȱpsychiatricȱhospital:ȱclinicalȱcourseȱduringȱtheȱacuteȱstateȱandȱ
oneȬyearȱfollowȬup.ȱActaȱPsychiatriaȱScandinavica,ȱ79(6),ȱ579–585.ȱ Korevaar,ȱJ.C.,ȱvanȱMunster,ȱB.C.,ȱ&ȱdeȱRooij,ȱS.E.ȱ(2005).ȱRiskȱfactorsȱforȱdeliriumȱinȱacutelyȱadmittedȱ elderlyȱpatients:ȱAȱprospectiveȱcohortȱstudy.ȱRetrievedȱfromȱhttp://www.biomedcentral.com/1471Ȭ
2318/5/6ȱ.ȱ Lawlor,ȱP.G.,ȱGagnon,ȱB.,Mancini,ȱI.L,ȱPereira,ȱJ.L.,ȱHanson,ȱJ.,ȱSuarezȬAlmazor,ȱM.E.,ȱ&ȱBruera,ȱE.D.ȱ (2000).ȱOccurrence,ȱcausesȱandȱoutcomeȱofȱdeliriumȱinȱpatientsȱ withȱadvancedȱ cancer.ȱArchivesȱofȱ
InternalȱMedicine,ȱ160 (6),ȱ786–794.ȱ Levkoff,ȱS.E.,ȱSafran,ȱC.,ȱCleray,ȱP.D.,ȱGallop,ȱJ.,ȱ&ȱPhillips,ȱR.S.ȱ(1988).ȱIdentificationȱofȱfactorsȱassociȬ atedȱwithȱdiagnosesȱofȱdeliriiumȱIȱnȱelderlyȱhospitalizedȱpatients.ȱJournalȱofȱtheȱAmericanȱGeriatricsȱ
Society,ȱ36 (12),ȱ1099–1104.ȱ Lipov,ȱ E.G.ȱ (1991).ȱ Emergenceȱ deliriumȱ inȱ theȱ PACU.ȱ Criticalȱ Careȱ Nursingȱ Clinicsȱ ofȱ Northȱ America,ȱ 3 (1),ȱ145–149.ȱ Lynch,ȱE.P.,ȱLazor,ȱM.A.,ȱGellis,ȱJ.E.,ȱOrav,ȱJ.,ȱGoldman,ȱL.,ȱ&ȱMarcantonio,ȱE.R.ȱ(1998).ȱTheȱimpactȱofȱ postoperativeȱ painȱ onȱ theȱ developmentȱ ofȱ postoperativeȱ delirium.ȱ Anesthesiaȱ andȱ Analgesia,ȱ 86(4),ȱ
781–785.ȱ McCuster,ȱJ.,ȱCole,ȱM.,ȱAbrahamowica,ȱM.,ȱHan,ȱL.,ȱPodoba,ȱJ.,ȱ&ȱRammanȬHaddad,ȱL.ȱ(2001).ȱEnviȬ ronmentalȱ riskȱ factorsȱ forȱ deliriumȱ inȱ hospitalizedȱ olderȱ people.ȱ Journalȱ ofȱ theȱ Americanȱ Geriatricsȱ
Society,ȱ49 (10),ȱ1327–1334.ȱ Marcantonio,ȱE.R.,ȱGoldman,ȱL.,ȱMangione,ȱC.M,ȱetȱal.ȱ(1994).ȱAȱclinicalȱpredictionȱruleȱforȱdeliriumȱ afterȱelectiveȱnoncardiacȱsurgery.ȱJournalȱofȱtheȱAmericanȱMedicalȱAssociation,ȱ271(2),ȱ134–139.ȱ Marcantonio,ȱ E.R.,ȱ Simon,ȱ S.E.,ȱ Bergmann,ȱ M.A.,ȱ Jones,ȱ R.N.,ȱ Murphy,ȱ K.M,ȱ &ȱ Morris,ȱ J.N.ȱ (2003).DeliriumȱsymptomsȱinȱpostȬacuteȱcare.ȱPrevalent,ȱpersistentȱandȱassociatedȱwithȱpoorȱfuncȬ
tionalȱrecovery.ȱJournalȱofȱtheȱAmericanȱGeriatricsȱSociety,ȱ51(1),ȱ4–9.ȱ Massie,ȱM.J.,ȱ&ȱHolland,ȱJ.Cȱ(1992).ȱTheȱcancerȱpatientȱwithȱpain:ȱPsychiatricȱcomplicationsȱandȱtheirȱ management.ȱJounralȱofȱPainȱandȱSymptomȱManagement,ȱ7(2),ȱ99–109.ȱ Mentes,ȱJ.,ȱCulp,ȱJ.,ȱMaas,ȱM.,ȱ&ȱRantz,ȱM.ȱ(1999).ȱAcuteȱconfusionȱindicators:ȱRiskȱfactorsȱandȱprevaȬ lenceȱusingȱMDSȱdata.ȱResearchȱinȱNursingȱandȱHealth,ȱ22(2),ȱ95–105.ȱ Morita,ȱT.,ȱTei,ȱY.,ȱTsunoda,ȱJ.,ȱInouye,ȱS.,ȱ&ȱChichara,ȱS.ȱ(2001).ȱUnderlyingȱpathologiesȱandȱtheirȱasȬ sociationsȱwithȱclinicalȱfeaturesȱinȱterminalȱdeliriumȱofȱcancerȱpatients.ȱJournalȱofȱPainȱandȱSymptomȱ
Management,ȱ22 (6),ȱ997–1006.ȱ


268 5. valdkond: taju/tunnetus Morrison,ȱR.S.,ȱMagaziner,ȱJ.,ȱGilbert,ȱM.,ȱKoval,ȱK.,ȱMcLaughlin,ȱM.A.,ȱOrosz,ȱG.,ȱStrauss,ȱE.,ȱSiu,ȱA.ȱ (2003).ȱRelationshipȱbetweenȱpainȱandȱopioidȱanalgesicsȱonȱtheȱdevelopmentȱofȱdeliriumȱfollowingȱ
hipȱfracture.ȱJournalȱofȱGerontologyȱSeriesȱAȱ–ȱAȱBiologicalȱSciencesȱandȱMedicalȱSciences,ȱ58(1),ȱ76–81.ȱ Nishikawa,ȱK.,ȱNakayama,ȱM.,ȱOmote,ȱK.,ȱ&ȱNamiki,ȱA.ȱ(2004).ȱRecoveryȱcharacteristicsȱandȱpostȱopȬ erativeȱ deliriumȱ afterȱ longȬdurationȱ laparoscopeȬassistedȱ surgeryȱ inȱ elderlyȱ patients:ȱ PropofolȬ
basedȱvs.ȱsevofluranceȬbasedȱanesthesia.ȱActaȱAnaesthesiolgoicaȱSacandinavica,ȱ48(2),ȱ162–168.ȱ O’Brien,ȱ D.ȱ (2002).ȱ Acuteȱ postoperativeȱ delirium:ȱ definitions,ȱ incidence,ȱ recongnitionsȱ andȱ intervetȬ nions.ȱJournalȱofȱPeriȬAnesthesiaȱNursing,ȱ17,ȱ384–392.ȱ Pompei,ȱP.,ȱForeman,ȱM.,ȱRudberg,ȱM.,ȱInouye,ȱS.,ȱBraund,ȱV.,ȱ&ȱCassel,ȱC.ȱ(1994).ȱDeliriumȱinȱhospiȬ talizedȱolderȱpersons:ȱOutcomesȱandȱpredictions.ȱJournalȱofȱtheȱAmericanȱGeriatricsȱSociety,ȱ42,ȱ809–
815.ȱ Pratico,ȱC.,ȱQuattrone,ȱD.,ȱLucanto,ȱAmato,ȱA.,ȱPenna,ȱO.,ȱRiscitano,ȱC.,ȱ&ȱFodale,ȱV.ȱ(2005).ȱDrugsȱofȱ anesthesiaȱ actingȱ onȱ centralȱ cholinergicȱ systemȱ mayȱ causeȱ postȱ operativeȱ cognitiveȱ dysfunctionȱ
andȱdelirium.ȱMedicalȱHypotheses,ȱ65,ȱ972–982.ȱ Rockwood,ȱK.ȱ(1989).ȱAcuteȱconfusionȱinȱelderlyȱmedicalȱpatients.ȱJournalȱofȱtheȱAmericanȱGeriatricsȱSoȬ ciety,ȱ37 ,ȱ150–154.ȱ Rolfson,ȱD.B.,ȱMcElhaney,ȱJ.E.,ȱRockwood,ȱK.,ȱFinnegan,ȱB.A.,ȱEntwistle,ȱL.M.,ȱWong,ȱJ.F.,ȱ&ȱSuarezȬ Almazor,ȱM.E.ȱ(1999).ȱIncidenceȱandȱriskȱfactorsȱforȱdeliriumȱandȱotherȱadverseȱoutcomesȱinȱolderȱ
adultsȱafterȱcoronaryȱarteryȱbypassȱgraftȱsurgery.ȱCanadianȱJournalȱofȱCardiology,ȱ15,ȱ771–776.ȱ Ross,ȱD.ȱL.ȱ(1998).ȱFactorsȱassociatedȱwithȱexcitedȱdelirium,ȱdeathsȱinȱpoliceȱcustody.ȱModernȱPatholȬ ogy,ȱ11 ,ȱ1127–1137.ȱ Ruttenber,ȱA.J.,ȱLawlerȬHeavner,ȱJ.,ȱYin,ȱM.,ȱWetli,ȱC.V.,ȱHearn,ȱW.L.,ȱ&ȱMash,ȱD.C.ȱ(1997).ȱFatalȱexȬ citedȱ deliriumȱ followingȱ cocaineȱ use:ȱ Epidemiologicalȱ findingsȱ provideȱ newȱ evidenceȱ forȱ mechaȬ
nismsȱofȱcocaineȱtoxicity.ȱJournalȱofȱForensicȱSciences,ȱ42(1),ȱ25–31.ȱ Ruttenber,ȱA.J.,ȱMcAnally,ȱH.B.,ȱ&ȱWetli,ȱC.V.ȱ(1999).ȱCocaineȬassociatedȱrhabdomyolysisȱandȱexcitedȱ delirium:ȱdifferentȱstagesȱofȱtheȱsameȱsydrome.ȱAmericanȱJournalȱofȱForensicȱMedicineȱandȱPathology,ȱ
20 (2),ȱ120–127.ȱ Schor,ȱJ.D.,ȱLevkoff,ȱS.E.,ȱLipsitz,ȱL.A.,ȱReilly,ȱC.H.,ȱCleary,ȱP.D.,ȱRowe,ȱJ.W.,ȱEvans,ȱD.A.ȱ(1992).ȱRiskȱ factorsȱforȱdeliriumȱinȱhospitalizedȱelderly.ȱJournalȱofȱtheȱAmericanȱMedicalȱAssociation,ȱ267(6),ȱ827–
831.ȱ Schururmans,ȱM.J.,ȱDuursma,ȱS.A.,ȱShortridgeȬBaggett,ȱL.M.,ȱClevers,ȱG.,ȱ&ȱPelȬLittle,ȱR.ȱ(2003).ȱEldȬ erlyȱpatientsȱwithȱhipȱfracture:ȱTheȱriskȱforȱdelirium.ȱAppliedȱNursingȱResearch,ȱ16(2),ȱ75–84.ȱ Seaman,ȱJ.S.,ȱSchillerstrom,ȱJ.,ȱCarroll,ȱD.,ȱ&ȱBrown,ȱT.M.ȱ(2006).ȱImpairedȱoxidativeȱmetabolismȱpreȬ cipitatesȱdelirum:ȱAȱstudyȱofȱ101ȱICUȱpatients.ȱPsychosomatics,ȱ47(1),ȱ56–61.ȱ Seymour,ȱD.G.,ȱ &ȱVaz,ȱF.G.ȱ (1989).ȱAȱprospectiveȱstudyȱofȱelderlyȱgeneralȱsurgicalȱpatients.ȱII:ȱPostȱ operaticeȱcomplications.ȱAgeȱandȱAgeing,ȱ18(5),ȱ316–326.ȱ Seymour,ȱ D.G.,ȱ Henschke,ȱ P.J.,ȱ Cape,ȱ R.D.,ȱ &ȱ Camptell,ȱ A.J.ȱ (198).ȱ Acuteȱ confusionalȱ statesȱ andȱ deȬ mentiaȱinȱtheȱelderly:ȱTheȱroleȱofȱdehydration/volumeȱdepletion,ȱphysicalȱillnessȱandȱage.ȱAgeȱandȱ
Ageing,ȱ9 (3),ȱ137–146.ȱ Williams,ȱ M.,ȱ Holloway,ȱ J.,ȱ Winn,ȱ M,ȱ Wolanin,ȱ M.O.,ȱ Lawler,ȱ M.L.,ȱ westwick,ȱ C.R.,ȱ &ȱ Chin,ȱ M.H.ȱ (1979).ȱNursingȱactivitiesȱandȱacuteȱconfusionalȱstatesȱinȱelderlyȱhipȬfracturedȱpatients.ȱNursingȱReȬ
search,ȱ28 (1),ȱ25–35.ȱ WilliamsȬRusso,ȱP.,ȱUrquhart,ȱB.L,ȱScharrock,ȱN.E.,ȱ&ȱCharlson,ȱM.E.ȱ(1992).ȱPostoperativeȱdelirium:ȱ Prognosisȱinȱelderlyȱorthopedicȱpatients.ȱJournalȱofȱtheȱAmericanȱGeriatricsȱSociety,ȱ40(8),ȱ759–767.ȱ Wilson,ȱL.M.ȱ(1972).ȱIntensiveȱcareȱdelirium.ȱArchivesȱofȱInternalȱMedicine,ȱ130(2),ȱ225–226.ȱ


4. klass: tunnetus     269 Ebatõhus impulsside kontroll (00222)
(2010, LOE 2.1)  5. valdkond: taju/tunnetus 
4. klass: tunnetus  Definitsioon Kiire ja ootamatu reageerimine vastuseks sisemistele või välistele ärritajatele, 
hoolimata reaktsioonide negatiivsetest tagajärgedest impulsiivsele inimesele 
endale või kaasinimestele.   Määravad tunnused  ƒ Mõtlematuȱtegutsemineȱ ƒ Isiklikkuȱlaadiȱküsimusteȱesitamineȱ kaasinimestele,ȱhoolimataȱnendeȱ
ebamugavustundestȱ ƒ Suutmatusȱrahaȱsäästaȱvõiȱhallataȱ ƒ Ärrituvusȱ ƒ Patoloogilineȱhasartmängurlusȱ ƒ Sensatsioonideȱotsimineȱ ƒ Valimatuȱseksuaaleluȱ ƒ EraeluȱüksikasjadeȱkohatuȱavalikusȬ tamineȱ ƒ Emotsioonipuhangudȱ ƒ Pealetükkivȱsõbralikkusȱvõõrasteȱ vastuȱ ƒ Vägivaldȱ Seonduvad tegurid  ƒ Tunnetushäireȱ ƒ Arenguhäireȱ ƒ Meeleoluhäireȱ ƒ Isiksusehäireȱ ƒ Lootusetusȱ ƒ Orgaanilineȱajukahjustusȱ ƒ Suitsetamineȱ ƒ Mõnuaineteȱkuritarvitamineȱ Viited Americanȱ Psychiatricȱ Association.ȱ (2000)ȱ Diagnosticȱ andȱ statisticalȱ manualȱ ofȱ mentalȱ disorders,ȱ 4thȱ ed.,ȱ TextȬRevision.ȱWashington,ȱDC:ȱAmericanȱPsychiatricȱAssociation.ȱȱ Barkley,ȱR.A.,ȱEdwards,ȱG.,ȱLaneri,ȱM.,ȱFletcher,ȱK.,ȱ&ȱMetevia,ȱL.ȱ(2001).ȱExecutiveȱfunctioning,ȱtemȬ poralȱ discounting,ȱ andȱ senseȱ ofȱ timeȱ inȱ adolescentsȱ withȱ attentionȱ deficitȱ hyperactivityȱ disorderȱ
(ADHD)ȱandȱoppositionalȱdefiantȱdisorderȱ(ODD).ȱJournalȱofȱAbnormalȱChildȱPsychology,ȱ29(6),ȱ541–
556.ȱ BaronȬCohen,ȱS.ȱ(1988).ȱAnȱassesmentȱofȱviolenceȱinȱyoungȱmanȱwithȱAsperger’sȱsyndrome.ȱJournalȱofȱ ChildȱPsychologyȱandȱPsychiatry,ȱ29 (3),ȱ351–360.ȱ Bradley,ȱE.A.,ȱ&ȱIsaacs,ȱB.J.ȱ(2006).ȱInattention,ȱhyperactivity,ȱandȱimpulsivityȱinȱteenagersȱwithȱintelȬ lectualȱdisabilities,ȱwithȱandȱwithoutȱautism.ȱCanadiadȱJournalȱofȱPsychiatry,ȱ51(9),ȱ598–606.ȱ BrainȱInjuryȱAssociationȱofȱQeenslandȱ(2009,ȱJulyȱ2).ȱImpulsivityȱ–ȱFactȱSheet.ȱRetrievedȱfromȱ http://braininjuty.org.au/portal/bahavioural/impulsivity–factȬsheet.htmlȱ.ȱ Cloninger,ȱC.R.ȱ(1987).ȱAȱsystematicȱmethodȱforȱclinicalȱdescriptionȱandȱclassificationȱofȱpersonalityȱ variants.ȱAȱproposal.ȱArchivesȱofȱGeneralȱPsychiatry,ȱ44(6),ȱ573–588.ȱ Coffey,ȱ S.F.,ȱ Gudleski,ȱ G.D.,ȱ Saladin,ȱ M.E.,ȱ &ȱ Brady,ȱ K.T.ȱ (2003).ȱ Impulsivityȱ andȱ rapidȱ discountingȱ odȱ delayedȱ hypotheticalȱ rewardsȱ inȱ cocaineȬdependentȱ individuals.ȱ Experimentalȱ andȱ Clinicalȱ PsyȬ
chopharmacology,ȱ11 (1),ȱ18–25.ȱ


270 5. valdkond: taju/tunnetus Conner,ȱK.R.,ȱDuberstein,ȱP.R.ȱ(2004).ȱPredisposingȱandȱprecipitatingȱfactorsȱforȱsuicideȱamongȱalcoȬ holic:ȱ Empiricalȱ reviewȱ andȱ conceptualȱ integration.ȱ Alcoholism,ȱ Clinicalȱ andȱ Experimentalȱ Research,ȱ
28 (5ȱSuppl.),ȱ6S–17S.ȱ Hare,ȱR.D.ȱ(2008).ȱHareȱPsychopathyȱChecklistȬRevisedȱ(2ndȱEdition)ȱ(PCLȬR).ȱInȱB.ȱCutlerȱ(Ed.),ȱEnȬ cyclopediaȱofȱpsychologyȱandȱlaw .ȱThousandȱOaks,ȱCA:ȱSageȱPublications.ȱ Madden,ȱ G.J.,ȱ Petry,ȱ N.M.,ȱ Bader,ȱ G.J.,ȱ &ȱ Bickel,ȱ W.K.ȱ (1997).ȱ Impulsiveȱ andȱ selfȬcontrolȱ choicesȱ inȱ opioidȬdependentȱpatientsȱandȱnonȬdrugȬusingȱcontrolȱparticipants:ȱdrugȱandȱmonetaryȱrewards.ȱ
ExperimentalȱandȱClinicalȱPsychopharmacology,ȱ5 (3),ȱ256–262.ȱ Moeller,ȱF.G.,ȱBarratt,ȱE.S.,ȱDougherty,ȱD.M.,ȱSchmitz,ȱJ.M.,ȱ&ȱSwann,ȱA.C.ȱ(2001).ȱPsychiatricȱaspectsȱ ofȱimpulsivity,ȱAmericanȱJournalȱofȱPsychiatry,ȱ158(11),ȱ1783–1793.ȱ Petry,ȱN.M.,ȱ&ȱCasarella,ȱT.ȱExessiveȱdiscountingȱofȱdelayedȱrewardsȱinȱsubstanceȱabusersȱwithȱgamȬ blingȱproblem.ȱDrugȱandȱAlcoholȱDependence,ȱ56(1),ȱ25–32.ȱ Reynolds,ȱB.,ȱKarraker,ȱK.,ȱHorn,ȱK.,ȱ&ȱRichards,ȱJ.B.ȱ(2003).ȱDelayȱandȱprobabilityȱdiscountingȱasȱreȬ latedȱtoȱdifferentȱstagesȱofȱadolescentȱsmokingȱandȱnonȬsmoking.ȱBehaviouralȱProcesses,ȱ64(3),ȱ333–
344.ȱ VerdejoȬGarcía,ȱ A.,ȱ bechara,ȱ A.,ȱ Recknor,ȱ E.C.,ȱ &ȱ PérezȬGarcia,ȱ M.ȱ (2007).ȱ Negativeȱ emotionȬdrivenȱ impulsivityȱpredictsȱsubstanceȱdependenceȱproblems.ȱDrugȱandȱAlcoholȱDependence,ȱ91(2),ȱ213–219.ȱ Vuchinich,ȱ R.E.,ȱ &ȱ Simpson,ȱ C.A.ȱ (1998).ȱ Hyperbolicȱ temporalȱ discountingȱ inȱ socialȱ drinkersȱ andȱ problemȱdrinkers.ȱExperimentalȱandȱClinicalȱPsychopharmacology,ȱ6(3),ȱ292–305.ȱ


4. klass: tunnetus     271 Vähesed teadmised (00126)
(1980) 5. valdkond: taju/tunnetus 
4. klass: tunnetus  Definitsioon Tunnetusliku teabe puudumine või vähesus spetsiifilisel teemal.  Määravad tunnused  ƒ Liialdatudȱkäitumineȱȱ ƒ Juhisteȱebatäpneȱjärgimineȱ ƒ Testiȱebatäpneȱsooritamineȱ ƒ Sobimatuȱkäitumineȱ(ntȱhüsteeriliȬ ne,ȱvaenulik,ȱerutatud,ȱosavõtmatu)ȱ ƒ Kaebabȱprobleemiȱȱ Seonduvad tegurid  ƒ Kognitiivneȱpiirangȱ ƒ Teabeȱväärtõlgendusȱ ƒ Teabeȱkättesaamatusȱ ƒ Õpihuviȱpuudumineȱ ƒ Meenutusteȱpuudumineȱȱ ƒ Võhiklikkusȱinfoallikateȱalalȱȱ


272 5. valdkond: taju/tunnetus Valmisolek küllaldasteks teadmisteks (00161)
(2002, LOE 2.1)   5. valdkond: tunnetus/taju 
4. klass: tunnetus  Definitsioon Spetsiifilisel teemal tunnetuslik teave või selle omandamine on tervise-
eesmärkide täitmiseks piisav ja seda saab täiendada. Määravad tunnused  ƒ KäitumineȱonȱavaldatudȱteadmisteȬ gaȱkooskõlasȱȱ ƒ KirjeldabȱvarasemaidȱteemakohaȬ seidȱkogemusiȱ ƒ Avaldabȱteemakohaseidȱteadmisiȱ ƒ Ilmutabȱõpihuviȱ


4. klass: tunnetus     273 Mäluhäire (00131) 
(1994) 5. valdkond: taju/tunnetus 
4. klass: tunnetus  Definitsioon Suutmatus mäletada või meenutada infolõike või käitumiskogemusi ja -oskusi.   Määravad tunnused  ƒ Unustabȱtöidȱettenähtudȱajalȱtehaȱ ƒ Suutmatusȱomandadaȱuutȱteavetȱȱ ƒ Suutmatusȱomandadaȱuusiȱoskusiȱ ƒ SuutmatusȱäsjaȱõpitudȱoskustȱraȬ kendadaȱ ƒ Suutmatusȱmeenutadaȱsündmusiȱȱ ƒ Suutmatusȱmeenutadaȱfaktiteavetȱ ƒ Suutmatusȱtehtutȱmäletadaȱ ƒ Suutmatusȱtalletadaȱuutȱteavetȱȱ ƒ Suutmatusȱsäilitadaȱuusiȱoskusiȱȱ ƒ Kaebabȱkogetudȱunustamistȱ Seonduvad tegurid  ƒ Kehvveresusȱ(aneemia)ȱ ƒ Südameȱminutimahuȱvähenemineȱ ƒ Elektrolüütideȱtasakaalutusȱ ƒ Ülemäärasedȱvälisärritajadȱȱ ƒ Vedelikuȱtasakaalutusȱ ƒ Kudedeȱhapnikuvaegusȱ(hüpoksia)ȱ ƒ Närvisüsteemiȱhäiredȱ


274 5. valdkond: taju/tunnetus Valmisolek tõhusamaks suhtlemiseks (00157)
(2002, LOE 2.1)  5. valdkond: taju/tunnetus 
5. klass: suhtlemine  Definitsioon Kaasinimestega info ja ideede vahetamise viis, mis on piisav inimese vajaduste 
ja elueesmärkide rahuldamiseks ning mida saab parendada.  Määravad tunnused  ƒ Suudabȱkõneldaȱ ƒ Suudabȱkirjutadaȱ ƒ Väljendabȱtundeidȱ ƒ Onȱrahul,ȱetȱsuudabȱkaasinimestegaȱ ideidȱjagadaȱȱ ƒ Onȱrahul,ȱetȱsuudabȱkaasinimestegaȱ infotȱjagadaȱȱ ƒ Avaldabȱmõtteidȱ ƒ Soovibȱparendadaȱsuhtlemistȱ ƒ Moodustabȱfraaseȱ ƒ Moodustabȱlauseidȱ ƒ Moodustabȱsõnuȱ ƒ Tõlgendabȱõigestiȱmitteverbaalseidȱ märkeȱȱ ƒ Kasutabȱõigestiȱmitteverbaalseidȱ märkeȱȱ


5. klass: suhtlemine     275 Häiritud verbaalne suhtlemine (00051)
(1983, 1996, 1998) 5. valdkond: taju/tunnetus 
5. klass: suhtlemine  Definitsioon
Vähenenud, mahajäänud või puuduv võime võtta vastu, töödelda, edasi anda 
ja/või kasutada sümbolite süsteemi.  Määravad tunnused ƒ Silmsideȱpuudumineȱ ƒ Suutmatusȱrääkidaȱ ƒ RaskusedȱmõteteȱsõnaliseȱväljenȬ damisegaȱ(ntȱkõnelemisvõimetusȱ
(afaasia),ȱosalineȱkõnelemisvõimetusȱ
(düsfaasia),ȱtegevusvõimetusȱ
(apraksia),ȱvaeglugemineȱ(düsleksia))ȱ ƒ Raskusedȱlauseteȱmoodustamisegaȱȱ ƒ Raskusedȱsõnadeȱmoodustamisegaȱ (ntȱhäälekaduȱ(afoonia),ȱvaeghäälȬ
dusȱ(düslaalia),ȱkõneȬȱjaȱhääldamisȬ
puueȱ(düsartria))ȱȱ ƒ Raskusedȱtavapäraseȱsuhtlemisviisiȱ mõistmisegaȱ ƒ Raskusedȱtavapäraseȱsuhtlemisviisiȱ säilitamisegaȱ ƒ Raskusedȱvalikuliseȱosalemisegaȱ suhtlemisesȱȱ ƒ Raskusedȱkehakeeleȱkasutamisegaȱ ƒ Raskusedȱmiimikaȱkasutamisegaȱ ƒ Orienteerumatusȱisikutesȱ ƒ Orienteerumatusȱruumisȱ ƒ Orienteerumatusȱajasȱ ƒ Eiȱräägiȱ ƒ Raskendatudȱhingamineȱ(düspnoe)ȱȱ ƒ Suutmatusȱrääkidaȱhooldajaȱkeeltȱ ƒ Suutmatusȱkasutadaȱkehakeeltȱ ƒ Suutmatusȱkasutadaȱmiimikatȱ ƒ Sobimatuȱsõnastamineȱȱ ƒ Osalineȱnägemisvaegusȱ ƒ Lalisemineȱ ƒ Räägibȱraskustegaȱȱ ƒ Kogelemineȱȱ ƒ Nägemisvõimetusȱȱ ƒ Sõnastabȱraskustegaȱȱ ƒ Keeldubȱtahtlikultȱrääkimastȱȱ Seonduvad tegurid  ƒ Lähedasteȱpuudumineȱ ƒ Enesekäsituseȱmuutusȱ ƒ Kesknärvisüsteemiȱmuutusȱ ƒ Tajudeȱmuutusȱ ƒ Anatoomilisedȱdefektidȱ(ntȱsuulaeȬ lõhe,ȱnägemisȬȱjaȱkuulmissüsteemiȱ
ningȱkõneaparaadiȱdefektid)ȱ ƒ Peaajukasvajaȱ ƒ Kroonilineȱmadalȱenesehinnangȱ ƒ Kultuurierinevusedȱ ƒ Ajuvereringeȱhalvenemineȱ ƒ Lahknevusȱarengulisestȱvanusestȱȱ ƒ Emotsionaalneȱseisundȱ ƒ Keskkonnatakistusedȱȱ ƒ Infopuudusȱ ƒ Füüsilisedȱtakistusedȱ(ntȱ trahheostoomia,ȱintubatsioon)ȱ ƒ Füsioloogilineȱseisundȱ ƒ Psühholoogilisedȱtakistusedȱ(ntȱ psühhoos,ȱstiimuliteȱpuudumine)ȱ ƒ OlukorrastȱtingitudȱmadalȱeneseȬ hinnangȱ ƒ Stressȱ ƒ Raviȱkõrvalmõjudȱ(ntȱravimid)ȱ ƒ LuuȬlihaskonnaȱnõrgenemineȱ




1. klass: enesekäsitus 273  6. valdkond Enesetaju 1. klass: enesekäsitus............................................................................... 279 Lootusetus ȱ(00124).......................................................................................................279ȱ Alandatudȱinimväärikuseȱriskȱ(00174).....................................................................280ȱ
Üksilduse ȱriskȱ(00054) ................................................................................................281ȱ Häiritudȱisiklikȱidentiteetȱ(00121) ............................................................................282ȱ
Häiritudȱisiklikuȱidentiteediȱriskȱ(00225)................................................................283ȱ
Valmisolekȱadekvaatseksȱenesekäsituseksȱ(00167)ȱ ...............................................284ȱ 2. klass: enesehinnang............................................................................. 285  Kroonilineȱmadalȱenesehinnangȱ(00119) .................................................................285ȱ
Olukorrastȱtingitudȱmadalȱenesehinnangȱ(00120)..................................................287ȱ
Krooniliseȱmadalaȱenesehinnanguȱriskȱ(00224) ......................................................288ȱ
Olukorrastȱtingitudȱmadalaȱenesehinnanguȱriskȱ(00153)......................................290ȱ 3. klass: kehataju ..................................................................................... 291  Häiritudȱkehatajuȱ(00018)ȱ .........................................................................................291ȱ


ȱ


1. klass: enesekäsitus 279 Lootusetus (00124)
(1986) 6. valdkond: enesetaju 
1. klass: enesekäsitus   Definitsioon Subjektiivne seisund, mille puhul inimene näeb valikute või isikliku valikuva-
baduse piiratust või puudumist ning on võimetu energiat enda heaks mobili-
seerima.  Määravad tunnused  ƒ Silmadeȱsulgemineȱ ƒ Tunneteȱnõrgenemineȱ ƒ Söögiisuȱvähenemineȱ ƒ Nõrgenenudȱreaktsioonȱstiimuliteleȱ ƒ Sõnaliseȱväljenduseȱhalvenemineȱ ƒ Algatusvõimeȱpuudumineȱ ƒ Hooldusesȱmitteosalemineȱ ƒ Tegevusetusȱȱ ƒ Kõnetajaleȱõlakehitusegaȱvastamineȱ ƒ Häiritudȱunerütmȱ ƒ Kõnetajastȱärapöördumineȱ ƒ Sõnalisedȱvihjedȱ(ntȱrusutustȱvälȬ jendavȱsisu:ȱ“Maȱeiȱsuuda”,ȱohkaȬ
mine)ȱ Seonduvad tegurid  ƒ Loobumineȱȱ ƒ Füsioloogiliseȱseisundiȱhalvenemineȱ ƒ Pikaajalineȱstressȱ ƒ Usuȱkaotamineȱvaimujõusseȱ ƒ UsuȱkaotamineȱkõrgeimatesseȱväärȬ tustesseȱ ƒ Pikaajalineȱtegevuspiirangȱ ƒ Sotsiaalneȱeraldatusȱ


280 6. valdkond: enesetaju  Alandatud inimväärikuse risk (00174)
(2006, LOE 2.1)  6. valdkond: enesetaju 
1. klass: enesekäsitus   Definitsioon Risk tajuda lugupidamise ja au kaotamist.  Riskitegurid ƒ Kultuuritaustadeȱsobimatusȱ ƒ Konfidentsiaalseȱinfoȱilmsikstulekȱ ƒ Kehaȱpaljastamineȱȱ ƒ Ebapiisavȱosalusȱotsustamisesȱ ƒ Kontrolliȱkadumineȱkehatalitluseȱ üleȱ ƒ Ebainimlikuȱkohtlemiseȱtajumineȱ ƒ Alanduseȱtajumineȱ ƒ Meditsiinipersonaliȱpealetükkivuseȱ tajumineȱ ƒ Privaatsusseȱtungimiseȱtajumineȱ ƒ Häbimärgistamineȱ ƒ ArusaamatuteȱmeditsiinilisteȱterȬ miniteȱkasutamineȱ Viited Haddock,ȱJ.ȱ(1996).ȱTowardsȱfurtherȱclarificationȱofȱtheȱconceptȱ“dignity”.ȱJournalȱofȱAdvancedȱNursing,ȱ 24 (5),ȱ924–931.ȱ Mairis,ȱ E.ȱ (1994).ȱ Conceptȱ clarificationȱ ofȱ professionalȱ practiceȱ dignity.ȱ Journalȱ ofȱ Advancedȱ Nursing,ȱ 19 (5),ȱ924Ȭ931.ȱ Sottom,ȱL.,ȱ&ȱSeedhouse,ȱD.ȱ(1998).ȱPracticalȱdignityȱinȱcaring.ȱNursingȱEthics,ȱ5(3),ȱ246Ȭ255.ȱ
Walsh,ȱK.,ȱ&ȱKowanko,ȱI.ȱ(2002).ȱNurses’ȱandȱpatients’ȱperceptionsȱofȱdignity.ȱInternationalȱJournalȱofȱ NursingȱPracticeȱ8 (3),ȱ143Ȭ151.ȱ Watson,ȱJ.ȱ(1995).ȱNursingȱandȱtheȱphilosophyȱandȱscienceȱofȱcaring.ȱNiwot,ȱCO:ȱUniversityȱofȱColoradoȱ Press.ȱ


1. klass: enesekäsitus 281  Üksilduse risk (00054)
(1994, 2006, LOE 2.1)  6. valdkond: enesetaju 
1. klass: enesekäsitus   Definitsioon Risk kogeda ebamugavustunnet, mis on seotud soovi või vajadusega kaasini-
mestega enam suhelda.  Riskitegurid ƒ Kiindumustundeȱkaotusȱ ƒ Emotsionaalneȱnälgȱȱ ƒ Füüsilineȱeraldatusȱ ƒ Sotsiaalneȱeraldatusȱ Viited Leiderman,ȱP.H.ȱ(1969).ȱLoneliness:ȱAȱpsychodynamicȱinterpretation.ȱInȱE.S.ȱScheidman,ȱ &ȱM.J.ȱOrȬ tegaȱ (eds),ȱ Aspectsȱ ofȱ depression.ȱ Internationalȱ Psychiatryȱ Clinics,ȱ Vol.ȱ 6.ȱ Boston:ȱ Little,ȱ Brown,ȱ pp.ȱ
155,ȱ174.ȱ LienȬGieschen,ȱ T.ȱ (1993).ȱ Validationȱ ofȱ socialȱ isolationȱ relatedȱ toȱ maturationalȱ age:ȱ Elderly.ȱ Nursingȱ Diagnosis,ȱ4 (1),ȱ37–44.ȱ Warren,ȱB.J.ȱ(1993).ȱExplainingȱsocialȱisolationȱthroughȱconceptȱanalysis.ȱArchivesȱofȱPsychiatricȱNursȬ ing ,ȱ7(5),ȱ270–276.ȱ


282 6. valdkond: enesetaju Häiritud isiklik identiteet (00121) 
(1978, 2008, LOE 2.1)  6. valdkond: enesetaju 
1. klass: enesekäsitus   Definitsioon
Suutmatus säilitada sidusat ja terviklikku kujutlust endast.  Määravad tunnused  ƒ Vastuolulisedȱisiksuseomadusedȱ ƒ Petlikȱenesemääratlusȱ ƒ Häiritudȱkehatajuȱȱ ƒ Segadusȱsooliseȱkuuluvusegaȱ ƒ Ebatõhusȱtoimetulekȱ ƒ Ebatõhusadȱsuhtedȱ ƒ Ebatõhusȱrollitäitmineȱ ƒ Kaebabȱtühjustunnetȱ ƒ Kaebabȱvõõrandumistunnetȱ ƒ Kaebabȱkõikuvaidȱtundeidȱiseendaȱ suhtesȱ ƒ SuutmatusȱeristadaȱsisemisiȱjaȱväliȬ seidȱärritajaidȱȱ ƒ Kahtlemineȱkultuuriväärtustesȱ(ntȱ tõekspidamised,ȱreligioon,ȱmoraaliȬ
küsimused)ȱ ƒ Kahtlemineȱeesmärkidesȱ ƒ Kahtlemineȱideelistesȱväärtustesȱ(ntȱ tõekspidamised,ȱreligioon,ȱmoraaliȬ
küsimused)ȱ Seonduvad tegurid  ƒ Kroonilineȱmadalȱenesehinnangȱ ƒ Kultuslikȱmaailmavaadeȱ ƒ Kultuurikontekstiȱebaühtlusȱ ƒ Diskrimineerimineȱvõiȱeelarvamusedȱ ƒ Mittetoimivȱperekonnaeluȱ ƒ Toksilisteȱkemikaalideȱallaneelamineȱ ƒ Toksilisteȱkemikaalideȱsissehingamineȱ ƒ Maniakaalsedȱseisundidȱ ƒ Lõhestunudȱisiksuseȱhäireȱ ƒ Orgaanilisedȱajusündroomidȱ ƒ Sisendatudȱeelarvamusedȱ ƒ Psüühikahäiredȱ(ntȱpsühhoosid,ȱ depressioon,ȱdissotsiatiivneȱhäire)ȱȱ ƒ Situatsioonikriisȱ ƒ OlukorrastȱtingitudȱmadalȱeneseȬ hinnangȱ ƒ Sotsiaalseȱrolliȱmuutusȱ ƒ Arengustaadiumidȱ ƒ Kasvustaadiumidȱ ƒ Psühhoaktiivseteȱravimiteȱtarvitamineȱ Viited
Bender,ȱ D.,ȱ &ȱ Skodol,ȱ A.ȱ (2007).ȱ Borderlineȱ personalityȱ asȱ aȱ selfȬotherȱ representationalȱ disturbance.ȱ JournalȱofȱPersonalityȱDisorder,ȱ21 (5),ȱ500–517.ȱ Bergh,ȱS.,ȱ&ȱErling,ȱA.ȱ(2006).ȱAdolescentȱidentityȱformation:ȱAȱSwedishȱstudyȱofȱidentityȱstatusȱusingȱ theȱEOMȬEISȬII.ȱAdolescence,ȱ40(58),ȱ377–396.ȱ Erikson,ȱE.H.ȱ(1982).ȱIdentitet:ȱungdomȱogȱkriserȱ[Identity:ȱyouthȱandȱcrisis].ȱDenmark:ȱHansȱReitzel.ȱ
Evang,ȱA.ȱ(2003).ȱUtvikling,ȱpersonlighetȱogȱborderlineȱ[Development,ȱpersonalityȱandȱborderline].ȱNorȬ way:ȱCappelenȱAkademiskȱForlag.ȱ Fuchs,ȱT.ȱ(2007).ȱFragmentedȱselves:ȱTemporalityȱandȱidentityȱinȱborderlineȱpersonalityȱdisorder.ȱPsyȬ chopathology,ȱ40 (6),ȱ379–388.ȱ Mitchell,ȱA.ȱ(1985).ȱTheȱborderlineȱdiagnosisȱandȱintegrationȱofȱself.ȱAmericanȱJournalȱofȱPsychoanalysis,ȱ45,ȱ234–250.ȱ
Stuart,ȱG.,W,ȱ&ȱLaraia,ȱM.T.ȱ(2001).ȱPrinciplesȱandȱpracticeȱofȱpsychiatricȱnursing.ȱStȱLouis,ȱMO:ȱMosby.ȱ


1. klass: enesekäsitus 283  Häiritud isikliku identiteedi risk (00225)
(2010, LOE 2.1)  6. valdkond: enesetaju 
1. klass: enesekäsitus   Definitsioon Risk suutmatuseks säilitada sidusat ja terviklikku kujutlust endast.  Riskitegurid ƒ Kroonilineȱmadalȱenesehinnangȱ ƒ Kultuslikȱmaailmavaadeȱ ƒ Kultuurikontekstiȱebaühtlusȱ ƒ DiskrimineerimineȱvõiȱeelarvamuȬ sedȱ ƒ Mittetoimivȱperekonnaeluȱ ƒ Toksilisteȱkemikaalideȱallaneelamineȱ ƒ ToksilisteȱkemikaalideȱsissehingaȬ mineȱ ƒ Maniakaalsedȱseisundidȱ ƒ Lõhestunudȱisiksuseȱhäireȱ ƒ Orgaanilisedȱajusündroomidȱ ƒ Sisendatudȱeelarvamusedȱ ƒ Psüühikahäireȱ(ntȱpsühhoosid,ȱdepȬ ressioon,ȱdissotsiatiivneȱhäire)ȱȱ ƒ Situatsioonikriisȱ ƒ OlukorrastȱtingitudȱmadalȱeneseȬ hinnangȱ ƒ Sotsiaalseȱrolliȱmuutusȱ ƒ Arengustaadiumidȱ ƒ Kasvustaadiumidȱ ƒ PsühhoaktiivseteȱravimiteȱtarvitaȬ mineȱ Viited Bender,ȱ D.,ȱ &ȱ Skodol,ȱ A.ȱ (2007).ȱ Borderlineȱ personalityȱ asȱ aȱ selfȬotherȱ representationalȱ disturbance.ȱ JournalȱofȱPersonalityȱDisorder,ȱ21 (5),ȱ500–517.ȱ Bergh,ȱS.,ȱ&ȱErling,ȱA.ȱ(2006).ȱAdolescentȱidentityȱformation:ȱAȱSwedishȱstudyȱofȱidentityȱstatusȱusingȱ theȱEOMȬEISȬII.ȱAdolescence,ȱ40(58),ȱ377–396.ȱ Erikson,ȱE.H.ȱ(1982).ȱIdentitet:ȱungdomȱogȱkriserȱ[Identity:ȱyouthȱandȱcrisis].ȱDenmark:ȱHansȱReitzel.ȱ
Evang,ȱA.ȱ(2003).ȱUtvikling,ȱpersonlighetȱogȱborderlineȱ[Development,ȱpersonalityȱandȱborderline].ȱNorȬ way:ȱCappelenȱAkademiskȱForlag.ȱ Fuchs,ȱT.ȱ(2007).ȱFragmentedȱselves:ȱTemporalityȱandȱidentityȱinȱborderlineȱpersonalityȱdisorder.ȱPsyȬ chopathology,ȱ40 (6),ȱ379–388.ȱ Mitchell,ȱA.ȱ(1985).ȱTheȱborderlineȱdiagnosisȱandȱintegrationȱofȱself.ȱAmericanȱJournalȱofȱPsychoanalysis,ȱ 45 ,ȱ234–250.ȱ Stuart,ȱG.,W,ȱ&ȱLaraia,ȱM.T.ȱ(2001).ȱPrinciplesȱandȱpracticeȱofȱpsychiatricȱnursing.ȱStȱLouis,ȱMO:ȱMosby.ȱ


284 6. valdkond: enesetaju Valmisolek adekvaatseks enesekäsituseks
(00167)
(2002, LOE 2.1)   6. valdkond: enesetaju 
1. klass: enesekäsitus   Definitsioon Enesekohased ideed või tajumused, mis on heaoluks piisavad ja mida saab 
täiustada.   Määravad tunnused ƒ Tunnistabȱomaȱpiiranguidȱ ƒ Tunnistabȱomaȱtugevusiȱ ƒ KõnelebȱomaȱtegevustestȱadekvaatȬ seltȱ ƒ Väljendabȱuskuȱomaȱvõimetesseȱȱ ƒ Väljendabȱrahuloluȱomaȱkehagaȱ ƒ VäljendabȱrahuloluȱisiklikuȱidentiȬ teedigaȱ ƒ Väljendabȱrahuloluȱrollitäitmisegaȱ ƒ Väljendabȱeneseväärtustamistȱ ƒ VäljendabȱrahuloluȱmõtetegaȱiseenȬ daȱüleȱȱ ƒ Soovibȱenesekäsitustȱtäiustadaȱ


2. klass: enesehinnang     285  Krooniline madal enesehinnang (00119)
(1988, 1996, 2008, LOE 2.1)  6. valdkond: enesetaju 
2. klass: enesehinnang  Definitsioon Pikka aega valitsenud negatiivne enesekriitika või negatiivsed tunded iseenda 
ja oma võimekuse suhtes.   Määravad tunnused  ƒ Sõltubȱkaasinimesteȱarvamustestȱ ƒ EiȱhindaȱennastȱvõimeliseksȱsündȬ mustegaȱtoimeȱtulemaȱ ƒ NäebȱendaȱkohtaȱsaadudȱtagasisiȬ detȱliialdatultȱnegatiivsenaȱ ƒ Otsibȱülemääraȱpaljuȱjulgustamistȱ ƒ Elusündmusteȱsageȱebaõnnestumineȱ ƒ KõhklemineȱuuteȱolukordadeȱprooȬ vimiselȱ ƒ Kõhklemineȱuuteȱasjadeȱproovimiselȱ ƒ Otsustusvõimetuȱkäitumineȱ ƒ Silmsideȱpuudumineȱ ƒ Suutmatusȱendȱkehtestadaȱ ƒ Ülemääraneȱallumineȱreeglitele,ȱ eeskujudele,ȱnormideleȱjneȱ ƒ Passiivsusȱ ƒ Tõrjubȱpositiivsetȱtagasisidetȱendaȱ kohtaȱ ƒ Kaebabȱsüütunnetȱ ƒ Kaebabȱhäbitunnetȱ Seonduvad tegurid  ƒ Kaotustegaȱkohanematusȱ ƒ Kiindumuseȱpuudumineȱ ƒ Heakskiiduȱpuudumineȱȱ ƒ Eiȱkuuluȱühessegiȱgruppiȱ ƒ Tunnebȱebakõlaȱisiklikeȱnormideȱjaȱ üldisteȱkultuurinormideȱvahelȱ ƒ Tunnebȱebakõlaȱisiklikeȱnormideȱjaȱ üldisteȱreligioosseteȱnormideȱvahelȱ ƒ Kuuluvustundeȱpuudumineȱ ƒ TunnebȱlugupidamatustȱkaasiniȬ mesteȱpooltȱȱ ƒ Psüühikahäiredȱ ƒ Korduvadȱebaõnnestumisedȱ ƒ Korduvadȱnegatiivsedȱkinnitusedȱ ƒ Traumeerivȱsündmusȱ ƒ Traumeerivȱolukordȱ Viited Bredeholf,ȱD.ȱ(1990).ȱAnȱevaluationȱstudyȱofȱtheȱselfȬesteem:ȱaȱfamilyȱaffairȱprogramȱwithȱriskȱabuseȱ parents.ȱTransactionalȱAnalysisȱJournal,ȱ20(2),ȱ111–117.ȱ Brown,ȱJ.,ȱ&ȱDutton,ȱK.ȱ(1995).ȱTheȱthrillȱofȱvictory,ȱtheȱcomplexityȱofȱdefeat:ȱSelfȬesteemȱandȱpeople’sȱ emotionalȱreactionsȱtoȱsuccessȱandȱfailure.ȱJournalȱofȱPersonalityȱandȱSocialȱPsychology,ȱ68(4),ȱ712–722.ȱ Buckner,ȱJ.,ȱMezzacappa,ȱE.,ȱ&ȱBeardslee,ȱW.ȱ(2003).ȱCharacteristicsȱofȱresilientȱyouthȱlivingȱinȱpovȬ erty:ȱtheȱroleȱofȱselfȬregulatoryȱprocesses.ȱDevelopmentalȱPsychopathology,ȱ15(1),ȱ139Ȭ162.ȱ Buckner,ȱ J.,ȱ Beardslee,ȱ W.,ȱ Bassuk,ȱ E.,ȱ &ȱ Ray,ȱ S.ȱ (2004).ȱ Exposureȱ toȱ violenceȱ andȱ lowȬincomeȱ chilȬ dren’sȱmentalȱhealth:ȱdirect,ȱmoderatedȱandȱmediatedȱrelations.ȱAmericanȱJournalȱofȱOrhtopsychiatry,ȱ
74 (4),ȱ413–23.ȱ Byers,ȱP.,ȱRaven,ȱL,ȱHill,ȱJ.,ȱ&ȱRobyak,ȱJ.ȱ(1990).ȱEnhancingȱselfȬesteemȱofȱinpatientȱalcoholics.ȱIssuesȱinȱ MentalȱHealthȱNursing,ȱ11 (4),ȱ337–346.ȱ


286 6. valdkond: enesetaju Consoli,ȱ S.M.ȱ (2003).ȱ Dépressionȱ etȱ maladiesȱ organiquesȱ associées,ȱ uneȱ comorbiditéȱ encoreȱ sousȬ estimée.ȱ Résultatȱ deȱ l’enquêteȱ [Depressionȱ andȱ associatedȱ organicȱ pathologies.ȱ Aȱ stillȱ underȬ
estimatedȱcomorbidity.ȱResultsȱofȱtheȱDIALOGUEȱstudy].ȱPresseȱMédicale,ȱ32(1),ȱ10–21.ȱ Crowe,ȱ M.ȱ (2004).ȱ Neverȱ goodȱ enough.ȱ II:ȱ Clinicalȱ implications.ȱ Journalȱ ofȱ Psychiatricȱ Mentalȱ Healthȱ Nursing,ȱ11 (3),ȱ335–340.ȱ Dumas,ȱ D.,ȱ &ȱ Pelletier,ȱ L.ȱ (1997).ȱ Laȱ perceptionȱ deȱ soi:ȱ Laȱ cléȱ deȱ voûteȱ desȱ interventionsȱ deȱ l’infirmiéreȱauprésȱdeȱl’enfantȱhuperactiveȱ[Selfȱperception:ȱTheȱkeyȱstoneȱofȱnursingȱinterventionsȱ
withȱhyperactiveȱchildren].ȱL’ȱinfirmiéreȱduȱQuébec,ȱ4(4),ȱ28–36.ȱ Fitts,ȱW.ȱ(1972).ȱTheȱselfȬconceptȱandȱpsychopathology.ȱNashville,ȱTN:ȱCounselorȱRecordingsȱandȱTests.ȱ
Gary,ȱF.,ȱBaker,ȱM.,ȱ&ȱGrandbois,ȱD.ȱ(2005).ȱPerspectivesȱonȱsuicideȱpreventionȱamongȱAmericanȱInȬ dianȱandȱAlaskaȱnativeȱchildrenȱandȱadolescents:ȱaȱcallȱforȱhelp.ȱOnlineȱJournalȱofȱIssuesȱinȱNursing,ȱ
10 (2),ȱ6.ȱ Hall,ȱP.,ȱ&ȱTarrier,ȱN.ȱ(2003).ȱTheȱcognitiveȬbehaviouralȱtreatmentȱofȱlowȱselfȬesteemȱinȱpsychoticȱpaȬ tients:ȱAȱpilotȱstudy.ȱBehaviorȱResearchȱandȱTherapy,ȱ41(3),ȱ317–332.ȱ Heap,ȱJ.ȱ(2004).ȱEnuresisȱinȱchildrenȱandȱyoungȱpeople:ȱaȱpublicȱhealthȱnurseȱapproachȱinȱNewȱZeaȬ land.ȱJournalȱofȱChildȱHealthȱCare,ȱ8(2),ȱ92–101ȱ[Review].ȱ Leblanc,ȱL,ȱ&ȱQuellet,ȱN.ȱ(2004).ȱDépistageȱdeȱlaȱviloenceȱconjugale:ȱLeȱroleȱdeȱl’ȱinfirmiére.ȱ[ScreenȬ ingȱ forȱ spousalȱ abuse:ȱ Theȱ nurse’sȱ role].ȱ Perspectiveȱ Infirmiére:ȱ Revueȱ Officielleȱ Deȱ l’Ordreȱ Desȱ InfirȬ
miéresȱetȱInfirmiersȱduȱQuébec,ȱ5 ,ȱ39–43.ȱ Maslow,ȱA.ȱ(1970).ȱMotivationȱandȱpersonality,ȱ2ndȱed.ȱNewȱYork:ȱHarper&ȱRow.ȱ
Meridith,ȱP.,ȱStrong,ȱJ.,ȱ&ȱFeeney,ȱJ.ȱ(2006).ȱTheȱrelationshipȱofȱadultȱattachmentȱtoȱemotion,ȱcatastroȬ phizing,ȱcontrol,ȱthresholdȱandȱtoleranceȱ–inȱexperimentallyȬinducedȱpain.ȱPain,ȱ120(1–2):ȱ44–52.ȱ Mozley,ȱP.ȱ(1976).ȱPsychophysiologicȱinfertility:ȱAnȱoverview.ȱClinicalȱObstetricsȱandȱGynecology,ȱ19(2),ȱ 407–417.ȱ Nishina,ȱ A.,ȱ &ȱ Juvonen,ȱ J.ȱ (2005).ȱ Dailyȱ reportsȱ ofȱ witnessingȱ andȱ experiencingȱ peerȱ harassmentȱ inȱ middleȱschool.ȱChildȱDevelopment,ȱ76(2),ȱ435–450.ȱ Page,ȱC.ȱ(1995).Intervenirȱauprésȱdesȱfemmesȱprésentantȱunȱtroubleȱdépressif.ȱ[Helpingȱwomenȱwithȱ aȱdepressiveȱdisease].ȱL’infirmiereȱduȱQuébec:ȱRevueȱOfficielleȱDeȱl’OrdreȱDesȱInfirmiéresȱetȱInfirmiersȱduȱ
Québec,ȱ2 (5),ȱ26–33.ȱ Ray,ȱS.,ȱ&ȱHeap,ȱJ.ȱ(2001).ȱMaleȱsurvivors’ȱperspectivesȱofȱincest/sexualȱabuse.ȱPerspectivesȱonȱPsychiatȬ ricȱCare,ȱ37 (2),ȱ49–59.ȱ Rodin,ȱJ.ȱ(1993).ȱCulturalȱandȱpsychosocialȱdeterminantsȱofȱweightȱconcerns.ȱAnnalsȱinȱInternalȱMediȬ cine,ȱ119 (7ȱPtȱ2),ȱ643–645.ȱ RotheramȬBorus,ȱM.ȱ(1990).ȱAdolescents’ȱreferenceȱgroupȱchoices,ȱselfȬesteemȱandȱjudgment.ȱJournalȱ ofȱPersonalityȱandȱSocialȱPsychology,ȱ59 (5),ȱ1075–1081.ȱ Sharma,ȱV.,ȱ&ȱMavi,ȱJ.ȱ(2001).ȱSelfȬesteemȱandȱperformanceȱonȱwordȱtasks.ȱJournalȱofȱSocialȱPsychology,ȱ 141 (6),ȱ723–729.ȱ Sloman,ȱL.,ȱGilbert,ȱP.,ȱ&ȱHasey,ȱG.ȱ(2003).ȱEvolvedȱmechanismsȱinȱdepression:ȱtheȱroleȱandȱinteracȬ tionȱofȱattachmentȱandȱsocialȱrankȱinȱdepression.ȱJournalȱofȱAffectiveȱDisorders,ȱ74(2),ȱ107–121.ȱ Talf,ȱL.ȱ(1985).ȱSelfȬesteemȱinȱlaterȱlife:ȱAȱnursingȱperspective.ȱAdvancesȱinȱNursingȱScience,ȱ8(1),ȱ77–84.ȱ
Thorne,ȱA.,ȱ&ȱMichaelieu,ȱQ.ȱ(1996).ȱSituatingȱadolescentȱgenderȱandȱselfȬesteemȱpersonalȱmemories.ȱ ChildȱDevelopment,ȱ67 (4)ȱ1374–1390.ȱ Trabut,ȱP.C.ȱ(2000).ȱLesȱabusȱsexuelsȱchezȱlesȱenfantsȱenȱbasȱâgeȱ[Sexualȱabuseȱofȱyoungȱchildren].ȱReȬ vueȱOfficielleȱDeȱl’OrdreȱDesȱInfirmiéresȱetȱInfirmiersȱduȱQuébec,ȱ8 (1),ȱ27–32.ȱ Westermeyer,ȱJ.ȱ(1989).ȱCrossȬculturalȱcareȱforȱPTSD:ȱResearch,ȱtrainingȱandȱserviceȱneedsȱforȱtheȱfuȬ ture.ȱJournalȱofȱTraumaticȱStress,ȱ2(4),ȱ515–536.ȱ


2. klass: enesehinnang     287  Olukorrast tingitud madal enesehinnang
(00120)
(1988, 1996, 2000)  6. valdkond: enesetaju 
2. klass: enesehinnang  Definitsioon Konkreetses eriolukorras kujunenud enese väärtusetuse tajumine.  Määravad tunnused  ƒ EiȱhindaȱennastȱvõimeliseksȱsündȬ mustegaȱtoimeȱtulemaȱȱ ƒ EiȱhindaȱennastȱvõimeliseksȱoluȬ kordadegaȱtoimeȱtulemaȱȱ ƒ Otsustusvõimetuȱkäitumineȱ ƒ Suutmatusȱendȱkehtestadaȱ ƒ Kaebabȱolukorraȱhalvaȱmõjuȱüleȱ eneseväärikuseleȱ ƒ Kaebabȱabitustȱ ƒ Kaebab,ȱetȱtunnebȱendȱkasutunaȱ ƒ Ennastȱeitavadȱväljaütlemisedȱ Seonduvad tegurid  ƒ KäitumineȱeiȱoleȱväärtustegaȱkoosȬ kõlasȱ ƒ Arengumuutusedȱ ƒ Häiritudȱkehatajuȱȱ ƒ Ebaõnnestumisedȱȱ ƒ Talitluslikȱkahjustusȱȱ ƒ Tunnustuseȱpuudusȱ ƒ Kaotusȱ ƒ Tõrjutusȱ ƒ Sotsiaalseȱrolliȱmuutusedȱ


288 6. valdkond: enesetaju Kroonilise madala enesehinnangu risk (00224)
(2010, LOE 2.1)   6. valdkond: enesetaju 
2. klass: enesehinnang  Definitsioon Risk pikka aega valitsevaks negatiivseks enesekriitikaks või negatiivseteks 
tunneteks iseenda ja oma võimekuse suhtes.   Riskitegurid ƒ Kaotustegaȱkohanematusȱ ƒ Kiindumuseȱpuudumineȱ ƒ Eiȱkuuluȱühessegiȱgruppiȱ ƒ Tunnebȱebakõlaȱisiklikeȱnormideȱjaȱ üldisteȱkultuurinormideȱvahelȱ ƒ Tunnebȱebakõlaȱisiklikeȱnormideȱjaȱ üldisteȱreligioosseteȱnormideȱvahelȱ ƒ Kuuluvustundeȱpuudumineȱ ƒ TunnebȱlugupidamatustȱkaasiniȬ mesteȱpooltȱ ƒ Psüühikahäiredȱȱ ƒ Korduvadȱebaõnnestumisedȱ ƒ Korduvadȱnegatiivsedȱkinnitusedȱ ƒ Traumeerivȱsündmusȱ ƒ Traumeerivȱolukordȱ Viited Bredeholf,ȱD.ȱ(1990).ȱAnȱevaluationȱstudyȱofȱtheȱselfȬesteem:ȱaȱfamilyȱaffairȱprogramȱwithȱriskȱabuseȱ parents.ȱTransactionalȱAnalysisȱJournal,ȱ20(2),ȱ111–117.ȱ Brown,ȱJ.,ȱ&ȱDutton,ȱK.ȱ(1995).ȱTheȱthrillȱofȱvictory,ȱtheȱcomplexityȱofȱdefeat:ȱSelfȬesteemȱandȱpeople’sȱ emotionalȱreactionsȱtoȱsuccessȱandȱfailure.ȱJournalȱofȱPersonalityȱandȱSocialȱPsychology,ȱ68(4),ȱ712–722.ȱ Buckner,ȱJ.,ȱMezzacappa,ȱE.,ȱ&ȱBeardslee,ȱW.ȱ(2003).ȱCharacteristicsȱofȱresilientȱyouthȱlivingȱinȱpovȬ erty:ȱtheȱroleȱofȱselfȬregulatoryȱprocesses.ȱDevelopmentalȱPsychopathology,ȱ15(1),ȱ139Ȭ162.ȱ Buckner,ȱ J.,ȱ Beardslee,ȱ W.,ȱ Bassuk,ȱ E.,ȱ &ȱ Ray,ȱ S.ȱ (2004).ȱ Exposureȱ toȱ violenceȱ andȱ lowȬincomeȱ chilȬ dren’sȱmentalȱhealth:ȱdirect,ȱmoderatedȱandȱmediatedȱrelations.ȱAmericanȱJournalȱofȱOrhtopsychiatry,ȱ
74 (4),ȱ413–23.ȱ Byers,ȱP.,ȱRaven,ȱL,ȱHill,ȱJ.,ȱ&ȱRobyak,ȱJ.ȱ(1990).ȱEnhancingȱselfȬesteemȱofȱinpatientȱalcoholics.ȱIssuesȱinȱ MentalȱHealthȱNursing,ȱ11 (4),ȱ337–346.ȱ Consoli,ȱ S.M.ȱ (2003).ȱ Dépressionȱ etȱ maladiesȱ organiquesȱ associées,ȱ uneȱ comorbiditéȱ encoreȱ sousȬ estimée.ȱ Résultatȱ deȱ l’enquêteȱ [Depressionȱ andȱ associatedȱ organicȱ pathologies.ȱ Aȱ stillȱ underȬ
estimatedȱcomorbidity.ȱResultsȱofȱtheȱDIALOGUEȱstudy].ȱPresseȱMédicale,ȱ32(1),ȱ10–21.ȱ Crowe,ȱ M.ȱ (2004).ȱ Neverȱ goodȱ enough.ȱ II:ȱ Clinicalȱ implications.ȱ Journalȱ ofȱ Psychiatricȱ Mentalȱ Healthȱ Nursing,ȱ11 (3),ȱ335–340.ȱ Dumas,ȱ D.,ȱ &ȱ Pelletier,ȱ L.ȱ (1997).ȱ Laȱ perceptionȱ deȱ soi:ȱ Laȱ cléȱ deȱ voûteȱ desȱ interventionsȱ deȱ l’infirmiéreȱauprésȱdeȱl’enfantȱhuperactiveȱ[Selfȱperception:ȱTheȱkeyȱstoneȱofȱnursingȱinterventionsȱ
withȱhyperactiveȱchildren].ȱL’ȱinfirmiéreȱduȱQuébec,ȱ4(4),ȱ28–36.ȱ Fitts,ȱW.ȱ(1972).ȱTheȱselfȬconceptȱandȱpsychopathology.ȱNashville,ȱTN:ȱCounselorȱRecordingsȱandȱTests.ȱ
Gary,ȱF.,ȱBaker,ȱM.,ȱ&ȱGrandbois,ȱD.ȱ(2005).ȱPerspectivesȱonȱsuicideȱpreventionȱamongȱAmericanȱInȬ dianȱandȱAlaskaȱnativeȱchildrenȱandȱadolescents:ȱaȱcallȱforȱhelp.ȱOnlineȱJournalȱofȱIssuesȱinȱNursing,ȱ
10 (2),ȱ6.ȱ Hall,ȱP.,ȱ&ȱTarrier,ȱN.ȱ(2003).ȱTheȱcognitiveȬbehaviouralȱtreatmentȱofȱlowȱselfȬesteemȱinȱpsychoticȱpaȬ tients:ȱAȱpilotȱstudy.ȱBehaviorȱResearchȱandȱTherapy,ȱ41(3),ȱ317–332.ȱ Heap,ȱJ.ȱ(2004).ȱEnuresisȱinȱchildrenȱandȱyoungȱpeople:ȱaȱpublicȱhealthȱnurseȱapproachȱinȱNewȱZeaȬ land.ȱJournalȱofȱChildȱHealthȱCare,ȱ8(2),ȱ92–101ȱ[Review].ȱ


2. klass: enesehinnang     289 Leblanc,ȱL,ȱ&ȱQuellet,ȱN.ȱ(2004).ȱDépistageȱdeȱlaȱviloenceȱconjugale:ȱLeȱroleȱdeȱl’ȱinfirmiére.ȱ[ScreenȬ ingȱ forȱ spousalȱ abuse:ȱ Theȱ nurse’sȱ role].ȱ Perspectiveȱ Infirmiére:ȱ Revueȱ Officielleȱ Deȱ l’Ordreȱ Desȱ InfirȬ
miéresȱetȱInfirmiersȱduȱQuébec,ȱ5 ,ȱ39–43.ȱ Maslow,ȱA.ȱ(1970).ȱMotivationȱandȱpersonality,ȱ2ndȱed.ȱNewȱYork:ȱHarper&ȱRow.ȱ
Meridith,ȱP.,ȱStrong,ȱJ.,ȱ&ȱFeeney,ȱJ.ȱ(2006).ȱTheȱrelationshipȱofȱadultȱattachmentȱtoȱemotion,ȱcatastroȬ phizing,ȱcontrol,ȱthresholdȱandȱtoleranceȱ–inȱexperimentallyȬinducedȱpain.ȱPain,ȱ120(1–2):ȱ44–52.ȱ Mozley,ȱP.ȱ(1976).ȱPsychophysiologicȱinfertility:ȱAnȱoverview.ȱClinicalȱObstetricsȱandȱGynecology,ȱ19(2),ȱ 407–417.ȱ Nishina,ȱ A.,ȱ &ȱ Juvonen,ȱ J.ȱ (2005).ȱ Dailyȱ reportsȱ ofȱ witnessingȱ andȱ experiencingȱ peerȱ harassmentȱ inȱ middleȱschool.ȱChildȱDevelopment,ȱ76(2),ȱ435–450.ȱ Page,ȱC.ȱ(1995).Intervenirȱauprésȱdesȱfemmesȱprésentantȱunȱtroubleȱdépressif.ȱ[Helpingȱwomenȱwithȱ aȱdepressiveȱdisease].ȱL’infirmiereȱduȱQuébec:ȱRevueȱOfficielleȱDeȱl’OrdreȱDesȱInfirmiéresȱetȱInfirmiersȱduȱ
Québec,ȱ2 (5),ȱ26–33.ȱ Ray,ȱS.,ȱ&ȱHeap,ȱJ.ȱ(2001).ȱMaleȱsurvivors’ȱperspectivesȱofȱincest/sexualȱabuse.ȱPerspectivesȱonȱPsychiatȬ ricȱCare,ȱ37 (2),ȱ49–59.ȱ Rodin,ȱJ.ȱ(1993).ȱCulturalȱandȱpsychosocialȱdeterminantsȱofȱweightȱconcerns.ȱAnnalsȱinȱInternalȱMediȬ cine,ȱ119 (7ȱPtȱ2),ȱ643–645.ȱ RotheramȬBorus,ȱM.ȱ(1990).ȱAdolescents’ȱreferenceȱgroupȱchoices,ȱselfȬesteemȱandȱjudgment.ȱJournalȱ ofȱPersonalityȱandȱSocialȱPsychology,ȱ59 (5),ȱ1075–1081.ȱ Sharma,ȱV.,ȱ&ȱMavi,ȱJ.ȱ(2001).ȱSelfȬesteemȱandȱperformanceȱonȱwordȱtasks.ȱJournalȱofȱSocialȱPsychology,ȱ 141 (6),ȱ723–729.ȱ Sloman,ȱL.,ȱGilbert,ȱP.,ȱ&ȱHasey,ȱG.ȱ(2003).ȱEvolvedȱmechanismsȱinȱdepression:ȱtheȱroleȱandȱinteracȬ tionȱofȱattachmentȱandȱsocialȱrankȱinȱdepression.ȱJournalȱofȱAffectiveȱDisorders,ȱ74(2),ȱ107–121.ȱ Talf,ȱL.ȱ(1985).ȱSelfȬesteemȱinȱlaterȱlife:ȱAȱnursingȱperspective.ȱAdvancesȱinȱNursingȱScience,ȱ8(1),ȱ77–84.ȱ
Thorne,ȱA.,ȱ&ȱMichaelieu,ȱQ.ȱ(1996).ȱSituatingȱadolescentȱgenderȱandȱselfȬesteemȱpersonalȱmemories.ȱ ChildȱDevelopment,ȱ67 (4)ȱ1374–1390.ȱ Trabut,ȱP.C.ȱ(2000).ȱLesȱabusȱsexuelsȱchezȱlesȱenfantsȱenȱbasȱâgeȱ[Sexualȱabuseȱofȱyoungȱchildren].ȱReȬ vueȱOfficielleȱDeȱl’OrdreȱDesȱInfirmiéresȱetȱInfirmiersȱduȱQuébec,ȱ8 (1),ȱ27–32.ȱ Westermeyer,ȱJ.ȱ(1989).ȱCrossȬculturalȱcareȱforȱPTSD:ȱResearch,ȱtrainingȱandȱserviceȱneedsȱforȱtheȱfuȬ ture.ȱJournalȱofȱTraumaticȱStress,ȱ2(4),ȱ515–536.ȱ


290 6. valdkond: enesetaju Olukorrast tingitud madala enesehinnangu
risk (00153)
(2000) 6. valdkond: enesetaju 
2. klass: enesehinnang  Definitsioon Risk, et konkreetses eriolukorras kujuneb välja tajumus enese väärtusetusest.   Riskitegurid ƒ KäitumineȱeiȱoleȱväärtustegaȱkoosȬ kõlasȱ ƒ Nõrgenenudȱkontrollȱümbritsevaȱ üleȱ ƒ Arengumuutusedȱ ƒ Häiritudȱkehatajuȱȱ ƒ Ebaõnnestumisedȱ ƒ Talitluslikȱkahjustusȱȱ ƒ Anamneesisȱhüljatusȱȱ ƒ AnamneesisȱkuritarvitamiseȱläbiȬ elamineȱ ƒ Anamneesisȱõpitudȱabitusȱ ƒ Anamneesisȱhooletusseȱjäetusȱ ƒ Tunnustuseȱpuudusȱ ƒ Kaotusȱ ƒ Füüsilineȱhaigusȱ ƒ Tõrjutusȱȱ ƒ Sotsiaalseȱrolliȱmuutumisedȱ ƒ Ebareaalsedȱootusedȱiseendaleȱ


3. klass: kehataju     291 Häiritud kehataju (00118) 
(1973, 1998)  6. valdkond: taju/tunnetus 
3. klass: kehataju  Definitsioon Ekslik kujutlus oma füüsilisest minast.   Määravad tunnused  ƒ Käitumine,ȱmisȱseondubȱkehaȱ omaksvõtmisegaȱȱ ƒ Käitumineȱviitabȱkehaȱvältimiseleȱ ƒ KäitumineȱviitabȱkehaȱpidevaleȱjälȬ gimiseleȱ ƒ MitteverbaalneȱreageerimineȱtegeliȬ keleȱmuutusteleȱkehasȱ(ntȱvälisilȬ
mes,ȱkehaehitusesȱjaȱȬtalitluses)ȱ ƒ MitteverbaalneȱreageerimineȱtajuȬ tavateleȱmuutusteleȱkehasȱ(ntȱvälisȬ
ilmes,ȱkehaehitusesȱjaȱȬtalitluses)ȱȱ ƒ Räägibȱtunnetest,ȱmisȱpeegeldavadȱ kehaȱmuutumistȱ(ntȱvälisilme,ȱkehaȬ
ehituseȱjaȱȬtalitluseȱmuutumist)ȱ ƒ Räägibȱarusaamadest,ȱmisȱpeegelȬ davadȱtemaȱmuutunudȱkujutlustȱ
välimusestȱ Objektiivsed  ƒ Tegelikudȱmuutusedȱkehatalitlusesȱ ƒ Tegelikudȱmuutusedȱkehaehitusesȱ ƒ Käitumine,ȱmisȱseondubȱkehaȱ omaksvõtmisegaȱ ƒ KäitumineȱviitabȱkehaȱpidevaleȱjälȬ gimiseleȱ ƒ Muutunudȱvõimeȱhinnataȱkehaȱjaȱ tedaȱümbritsevaȱruumiȱsuhteidȱȱ ƒ Sotsiaalseȱkaasatuseȱmuutusȱȱ ƒ Kehaȱturvalisuspiirideȱlaiendamineȱ ümbritsevagaȱsobitumiseksȱ ƒ Kehaosaȱsihilikȱvarjamineȱ ƒ Kehaosaȱsihilikȱpaljastamineȱvõiȱ liigneȱnäitamineȱ ƒ Puuduvȱkehaosaȱ ƒ Kehaosaȱvaatamiseȱvältimineȱ ƒ Kehaosaȱpuudutamiseȱvältimineȱ ƒ Mittefunktsioneerivaȱkehaosaȱ traumaȱ ƒ Kehaosaȱtahtmatuȱvarjamineȱ ƒ Kehaosaȱtahtmatuȱpaljastamineȱvõiȱ liigneȱnäitamineȱ Subjektiivsed  ƒ Kaotatudȱkehaosaȱebaisikustamineȱ umbisikulisteȱasesõnadegaȱȱ ƒ KehaosaȱebaisikustamineȱumbisikuȬ listeȱasesõnadegaȱȱ ƒ Rõhuasetusȱonȱallesjäänudȱtugevustelȱ ƒ Keskendumineȱendiseleȱvälimuseleȱ ƒ KeskendumineȱendiseleȱkehatalitluȬ seleȱ ƒ Keskendumineȱendiseleȱjõuleȱ ƒ Kasvanudȱsaavutusvajadusȱ ƒ KaotatudȱkehaosaȱisikustamineȱniȬ megaȱvõiȱnimetusegaȱ ƒ Kehaosaȱisikustamineȱnimegaȱvõiȱ nimetusegaȱ ƒ Muutuseleȱülemääraneȱmõtlemineȱ ƒ Kaotuseleȱülemääraneȱmõtlemineȱ


292 6. valdkond: enesetaju ƒ Keeldumineȱtegelikkuȱmuutustȱ tunnistamastȱ ƒ Kaebabȱeluviisiȱmuutumiseȱüleȱ ƒ Kaebabȱhirmutunnetȱkaasinimesteȱ reaktsiooniȱeesȱ ƒ Kaebabȱkehagaȱseotudȱnegatiivseteȱ tunneteȱüleȱ(ntȱabituse,ȱlootusetuseȱ
jaȱjõuetuseȱtunne)ȱ Seonduvad tegurid  ƒ Biofüüsikalisedȱ ƒ Tunnetuslikudȱ(kognitiivsed)ȱ ƒ Kultuurilisedȱ ƒ Arengumuutusedȱ ƒ Haigusȱ ƒ Vigastusȱ ƒ Tajumuslikudȱ(pertseptiivsed)ȱ ƒ Psühhosotsiaalsedȱ ƒ Vaimsedȱȱ ƒ Operatsioonȱ ƒ Traumaȱ ƒ Ravirežiimȱ


289  7. valdkond  Rollisuhted 1. klass: hooldajaroll ............................................................................... 295  Ebatõhusȱrinnagaȱtoitmineȱ(00104)...........................................................................295ȱ
Rinnaga ȱtoitmiseȱkatkestamineȱ(00105) ...................................................................296ȱ Valmisolekȱtõhusamaksȱrinnagaȱtoitmiseksȱ(00106)ȱ.............................................297ȱ
Hooldajarolli ȱpingeȱ(00061)ȱ......................................................................................298ȱ Hooldajarolli ȱpingeȱriskȱ(00062)ȱ ..............................................................................301ȱ Vanemarolli ȱpuudulikȱtäitmineȱ(00056) ..................................................................302ȱ Valmisolekȱvanemarolliȱtõhusamaksȱtäitmiseksȱ(000164)ȱ ...................................304ȱ
Vanemarolliȱpuudulikuȱtäitmiseȱriskȱ(00057) .........................................................305ȱ 2. klass: peresuhted.................................................................................. 307  Häiritudȱkiindumustundeȱriskȱ(00058) ....................................................................307ȱ
Halvastiȱtoimivȱperekonnaeluȱ(00063) .....................................................................308ȱ
Muutunudȱperekonnaeluȱ(00060)ȱ ............................................................................311ȱ
Valmisolekȱtõhusamaksȱperekonnaeluksȱ(00159) ..................................................312ȱ 3. klass: rollitäitmine.............................................................................. 313  Ebatõhusȱpaarisuheȱ(00223) .......................................................................................313ȱ
Valmisolekȱtõhusamaksȱpaarisuhteksȱ(00207) ........................................................315ȱ
Ebatõhusaȱpaarisuhteȱriskȱ(00229) ............................................................................316ȱ
Vanemaȱrollikonfliktȱ(00064)ȱ ...................................................................................317ȱ
Ebatõhusȱrollitäitmineȱ(00055) ..................................................................................318ȱ
Häiritudȱsotsiaalneȱinteraktsioonȱ(00052) ...............................................................320ȱ


ȱ


1. klass: hooldajaroll     295 Ebatõhus rinnaga toitmine (00104) 
(1988, 2010)  7. valdkond: rollisuhted 
1. klass: hooldajaroll  Definitsioon Ema ning imiku või väikelapse raskused rinnaga toitmisel või sellega rahulole-
matus. Määravad tunnused  ƒ Ebapiisavȱpiimakogusȱ ƒ Imikȱ“viskabȱendȱvibuks“ȱ ƒ Imikȱnutabȱrinnalȱ ƒ ImikȱnutabȱtundȱaegaȱpärastȱrinnaȬ gaȱtoitmistȱ ƒ Imikȱonȱrahutuȱtundȱaegaȱpärastȱ rinnagaȱtoitmistȱ ƒ ImikȱpoleȱvõimelineȱemaȱrindaȱkorȬ ralikultȱsuhuȱhaaramaȱ ƒ Imikȱkeeldubȱrindaȱhaaramastȱ ƒ ImikȱeiȱreageeriȱteisteleȱlohutusabiȬ nõudeleȱȱ ƒ MõlemaȱrinnaȱebapiisavȱtühjenemiȬ neȱtoitmiselȱ ƒ Imikuȱvõimalusȱrindaȱimedaȱonȱ ebapiisavȱ ƒ Imikȱeiȱvõtaȱkaalusȱjuurdeȱ ƒ Puuduvadȱoksütotsiiniȱvabanemiseȱ märgidȱ ƒ Tajutudȱebapiisavȱpiimakogusȱ ƒ RinnanibudȱonȱvalusadȱpärastȱnäȬ dalastȱimetamistȱ ƒ Imikuȱpüsivȱkaalukaotusȱ ƒ Ebarahuldavȱrinnagaȱtoitmiseȱkulgȱ ƒ Imikȱonȱrinnaȱimemiselȱpüsimatuȱ Seonduvad tegurid  ƒ Vähesedȱteadmisedȱ ƒ Anomaaliaȱesinemineȱimikulȱ ƒ Imikȱsaabȱlutistȱlisatoituȱ ƒ Rinnagaȱtoitmiseȱkatkestamineȱ ƒ Emaȱvastandlikudȱtundmusedȱ ƒ Emaȱärevusȱ ƒ Emaȱrinnaȱanomaaliaȱ ƒ Perekonnaȱtoetuseȱpuudumineȱ ƒ Partneriȱtoetuseȱpuudumineȱ ƒ Imikuȱnõrkȱimemisrefleksȱ ƒ Imikuȱenneaegsusȱ ƒ Varasemȱrinnalõikusȱ ƒ AnamneesisȱvarasemȱrinnagaȱtoitȬ miseȱebaõnnestumineȱȱ


296 7. valdkond: rollisuhted Rinnaga toitmise katkestamine (00105) 
(1992) 7. valdkond: rollisuhted 
1. klass: hooldajaroll  Definitsioon Rinnaga toitmise peatamine suutmatuse või soovimatuse tõttu asetada imikut 
toitmiseks rinnale.  Määravad tunnused  ƒ VähesedȱteadmisedȱpiimaȱväljaȬ lüpsmisestȱ ƒ VähesedȱteadmisedȱrinnapiimaȱsäiȬ litamisestȱ ƒ Imikȱeiȱsaaȱmõnelȱimetamiskorralȱ võiȱkõigilȱimetamiskordadelȱpiisaȬ
valtȱtoituȱ ƒ EmaȱsoovibȱrahuldadaȱimikuȱtoiȬ tumisvajadusedȱrinnapiimagaȱ ƒ EmaȱsoovibȱjätkataȱimikuȱtoitumisȬ vajadusteȱrahuldamistȱrinnapiimagaȱ ƒ Emaȱjaȱimikuȱlahusolekȱ Seonduvad tegurid  ƒ VastunäidustusedȱrinnagaȱtoitmiseȬ leȱ(ntȱteatavadȱravimid)ȱ ƒ Imikuȱhaigusȱ ƒ Imikuȱenneaegsusȱ ƒ Emaȱtöölkäimineȱ ƒ Emaȱhaigusȱ ƒ VajadusȱkiirestiȱimikȱrinnastȱvõõruȬ tadaȱ


1. klass: hooldajaroll     297 Valmisolek tõhusamaks rinnaga toitmiseks
(00106)*
(1990, 2010)  7. valdkond: rollisuhted 
1. klass: hooldajaroll  Definitsioon Ema ja imiku vilumus ja rahulolu, mis on küllaldane rinnaga toitmise toetami-
seks ning mida saab parendada.  Määravad tunnused ƒ Imikȱeritabȱvanuseleȱkohaseltȱ ƒ Imikuȱkaalȱonȱvanuseleȱkohaneȱ ƒ Imikȱvõtabȱinnukaltȱrindaȱ ƒ EmaȬimikuȱsuhtlemineȱonȱtõhusȱ ƒ Imikȱonȱpärastȱtoitmistȱrahulolevȱ ƒ Emaȱsuudabȱasetadaȱimikuȱrinnaleȱ nii,ȱetȱimikȱsaaksȱrinnaȱsuhuȱhaarataȱ ƒ Emaȱväljendabȱrahuloluȱimetamisegaȱ ƒ Imikȱimebȱrindaȱregulaarseltȱ ƒ Imikȱneelabȱrinnapiimaȱregulaarseltȱ ƒ Ilmnevadȱoksütotsiiniȱvabanemiseȱ märgidȱ ƒ Imikuȱpüsivȱimemineȱrinnalȱollesȱ ƒ Imikuȱpüsivȱneelamineȱrinnalȱollesȱ ƒ Ilmnevadȱoksütotsiiniȱvabanemiseȱ sümptomidȱ * ȱ * ȱDiagnoosȱkandisȱvaremȱnimetustȱ“Tõhusȱrinnagaȱtoitmine”ȱ


298 7. valdkond: rollisuhted Hooldajarolli pinge (00061)
(1992, 1998, 2000)  7. valdkond: rollisuhted 
1. klass: hooldajaroll  Definitsioon Raskused hooldajarolli täitmisega perekonnas või lähedase heaks.  Määravad tunnused  Hooldustegevused ƒ Mureȱhoolealuseȱpärastȱjuhul,ȱkuiȱ hooldajaȱeiȱsuudaȱhooldustȱtagadaȱ ƒ MureȱtulevikuȱpärastȱseosesȱhoolȬ dajaȱvõimegaȱhooldustȱtagadaȱ ƒ MureȱtulevikuȱpärastȱseosesȱhooleȬ aluseȱtervisegaȱ ƒ MureȱhoolealuseȱvõimalikuȱpaiguȬ tamiseȱpärastȱhooldusasutusseȱ ƒ RaskusedȱvajalikeȱülesanneteȱlõpuleȬ viimisegaȱ ƒ RaskusedȱvajalikeȱülesanneteȱtegeȬ misegaȱȱ ƒ EbaotstarbekadȱmuutusedȱhooldusȬ tegevusesȱȱ ƒ IgapäevaneȱhooldamineȱonȱhõivaȬ nudȱkoguȱtähelepanuȱ Hooldaja terviseseisund  Füüsilineȱ
ƒ SüdameȬveresoonkonnaȱhaigusȱ ƒ Diabeetȱȱ ƒ Väsimusȱ ƒ Seedehäireȱȱ ƒ Peavaludȱ ƒ Kõrgenenudȱvererõhkȱ(hüpertenȬ sioon )ȱ ƒ Lööveȱ ƒ Kehakaaluȱmuutusȱ Emotsionaalneȱ
ƒ Vihaȱ ƒ Häiritudȱuniȱ ƒ Frustratsioonȱȱ ƒ Kannatamatusȱ ƒ EmotsionaalseȱtasakaaluȱhalveneȬ mineȱ ƒ Närvilisuseȱsüvenemineȱ ƒ Ebatõhusȱtoimetulekȱ ƒ AjapuudusȱisiklikeȱvajadusteȱraȬ huldamiseksȱ ƒ Kaebabȱmasendustunnetȱ ƒ Unepuudusȱ ƒ Psühhosomaatilisedȱvaevusedȱ ƒ Stressȱ Sotsiaalmajanduslikȱ
ƒ Muutusedȱvabaȱajaȱettevõtmistesȱ ƒ Tööȱväheneȱtulemuslikkusȱ ƒ Keeldubȱkarjääriȱedendamisestȱȱ ƒ Hoidubȱavalikustȱelustȱȱ


1. klass: hooldajaroll     299 Hooldaja-hoolealuse suhe  ƒ KaebabȱraskusiȱhaigestunudȱhooleȬ aluseȱjälgimisegaȱȱ ƒ Kaebabȱkurbustȱmuutunudȱsuheteȱ pärastȱhoolealusegaȱ ƒ KaebabȱebakindlustȱmuutunudȱsuȬ heteȱpärastȱhoolealusegaȱ Pereelu toimimine  ƒ Kaebabȱmuretȱpereliikmeteȱpärastȱ ƒ Perekonfliktȱ Seonduvad tegurid  Hoolealuse terviseseisund  ƒ Sõltuvusȱtegevustestȱjaȱobjektidestȱ (adiktsioon)ȱ ƒ Kaassõltuvusȱȱ ƒ Tunnetusprobleemidȱ ƒ Sõltuvusȱkellestkiȱȱ ƒ Haiguseȱkroonilisusȱ ƒ Haiguseȱägedusȱ ƒ Hooldusvajaduseȱsuurenemineȱ ƒ Ebastabiilneȱterviseseisundȱ ƒ Käitumisprobleemidȱ ƒ Psühholoogilisedȱprobleemidȱ ƒ Mõnuaineteȱkuritarvitamineȱ ƒ Ettearvamatuȱhaiguskulgȱȱ Hooldaja terviseseisund  ƒ Kaassõltuvusȱȱ ƒ Tunnetusprobleemidȱȱ ƒ Võimetusȱtäitaȱiseeneseȱootusiȱ ƒ Võimetusȱtäitaȱkaasinimesteȱootusiȱ ƒ Piiripealneȱtoimetulekuviisȱ ƒ Füüsilisedȱprobleemidȱ ƒ Psühholoogilisedȱprobleemidȱ ƒ Mõnuaineteȱkuritarvitamineȱ ƒ Ebarealistlikudȱootusedȱiseendaleȱȱ Hooldaja-hoolealuse suhe  ƒ Anamneesisȱhalvadȱsuhtedȱ ƒ Eakaȱinimeseȱvaimneȱseisund,ȱmisȱ pärsibȱsuhtlemistȱ ƒ Kuritarvitamiseȱesinemineȱ ƒ Vägivallaȱesinemineȱ ƒ Hoolealuseȱebareaalsedȱootusedȱ hooldajaleȱ Hooldustegevused ƒ Ööpäevaseȱhoolduseȱkohustusedȱ ƒ Tegevusteȱhulkȱ ƒ Tegevusteȱkeerukusȱ ƒ KaalukateȱhooldusvajadustegaȱpereȬ liikmeȱjõudmineȱhaiglastȱkojuȱȱ ƒ Tegevusteȱpidevȱmuutumineȱ ƒ Hooldussituatsiooniȱettearvamatusȱȱ ƒ Hoolduseȱaastatepikkuneȱkestusȱ


300 7. valdkond: rollisuhted Pereelu toimimine  ƒ AnamneesisȱhäiredȱpereeluȱtoimiȬ misesȱ ƒ Anamneesisȱperekonnaȱpiiripealneȱ toimetulekȱȱ Ressursid   ƒ Hooldajaȱeiȱoleȱomaȱarengutasemeltȱ hooldajarolliksȱvalmisȱ ƒ Vähesedȱteadmisedȱpaikkonnasȱ olemasolevatestȱressurssidestȱ ƒ Raskusedȱpaikkonnaȱressurssideȱ kättesaadavusegaȱ ƒ RaskusedȱametlikuȱabiȱkättesaadaȬ vusegaȱ ƒ RaskusedȱametlikuȱtoetuseȱkätteȬ saadavusegaȱ ƒ Emotsionaalneȱvastupidavusȱ ƒ Paikkonnaȱressurssideȱvähesusȱ(ntȱ ajutiseȱhoolduseȱteenused,ȱmeelelaȬ
hutusȬȱjaȱlõõgastusvõimalused)ȱ ƒ Ebapiisavadȱvahendidȱjaȱseadmedȱ hoolduseȱtagamiseksȱ ƒ Ebapiisavȱmitteametlikȱabiȱ ƒ Ebapiisavȱmitteametlikȱtoetusȱ ƒ SobimatuȱfüüsilineȱhoolduskeskȬ kondȱ(ntȱeluasemetingimused,ȱtemȬ
peratuur,ȱturvalisus)ȱ ƒ Sobimatuȱtransportȱ ƒ Väheneȱhoolduskogemusȱȱ ƒ Rahapuudusȱ ƒ Ajapuudusȱ ƒ Hooldajaȱprivaatsuseȱpuudumineȱȱ ƒ Toetuseȱpuudumineȱ ƒ Füüsilineȱenergiavaruȱȱ Sotsiaalmajanduslikud   ƒ Kaasinimestestȱvõõrandumineȱ ƒ Konkureerivateȱrolliülesanneteȱ täitmineȱȱ ƒ Ebapiisavadȱvabaajategevusedȱȱ ƒ Kaasinimestestȱeraldatusȱ


1. klass: hooldajaroll     301 Hooldajarolli pinge risk (00062)
(1992, 2010)  7. valdkond: rollisuhted 
1. klass: hooldajaroll  Definitsioon Risk hooldaja kaitsetuseks, mida põhjustavad tuntavad raskused hooldajarolli 
täitmisel perekonnas.   Riskitegurid ƒ Hooldusülesanneteȱmahtȱ ƒ Hoolealuseȱveiderȱkäitumineȱ ƒ Hoolealuseȱhälbivȱkäitumineȱ ƒ HooldajaȱterviseseisundiȱhalveneȬ mineȱ ƒ Hooldajaȱonȱnaineȱ ƒ Hooldajaȱonȱabikaasaȱ ƒ Hooldajaȱeraldatusȱkaasinimestestȱ ƒ Hooldajaȱeiȱoleȱomaȱarengutasemeltȱ hooldajarolliksȱvalmisȱ ƒ Hooldajaȱeriȱrollidegaȱkaasnevadȱ kohustusedȱ ƒ Kaassõltuvusȱȱ ƒ Hoolealuseȱtunnetusprobleemidȱ ƒ Hooldusülesanneteȱkeerukusȱ ƒ Kaasasündinudȱdefektȱȱ ƒ Hooldajaȱarenguȱmahajäämusȱ ƒ Hoolealuseȱarenguȱmahajäämusȱȱ ƒ KaalukateȱhooldusvajadustegaȱpereȬ liikmeȱjõudmineȱhaiglastȱkojuȱ ƒ Hoolealuseȱpidevȱhooldusvajadusȱ ƒ Pereeluȱtoimimiseȱhäiredȱenneȱ hooldussituatsiooniȱkujunemistȱ ƒ Perekonnaȱeraldatusȱȱ ƒ Hoolealuseȱhaiguseȱtõsidusȱ ƒ SobimatuȱfüüsilineȱhoolduskeskȬ kondȱ(ntȱeluasemetingimused,ȱ transport,ȱümberkaudsedȱteenused,ȱ
vahendidȱjaȱseadmed)ȱ ƒ Väheneȱhoolduskogemusȱȱ ƒ HoolealuseȱebastabiilneȱterviseseiȬ sundȱ ƒ HooldajaȱmeelelahutusȬȱjaȱlõõgastusȬ võimalusteȱpuudumineȱ ƒ HooldajaȱpuhkeperioodideȱpuuȬ dumineȱ ƒ Hooldajaȱpiiripealneȱtoimetulekȱ ƒ Perekonnaȱpiiripealneȱkohanemineȱ ƒ Anamneesisȱvarasemadȱhalvadȱ suhtedȱhooldajaȱjaȱhoolealuseȱvahelȱ ƒ Enneaegneȱsünnitusȱȱ ƒ Kuritarvitamiseȱesinemineȱȱ ƒ Olukorrastȱtingitudȱstressorid,ȱmisȱ tavaliseltȱmõjutavadȱperekondiȱ(ntȱ
raskeȱkaotus,ȱõnnetusȱvõiȱkriis,ȱmaȬ
janduslikȱkaitsetus,ȱtähtsadȱeluȬ
sündmused)ȱ ƒ Vägivallaȱesinemineȱȱ ƒ HooldajaȱpsühholoogilisedȱprobȬ leemidȱ ƒ HoolealuseȱpsühholoogilisedȱprobȬ leemidȱ ƒ Mõnuaineteȱkuritarvitamineȱ ƒ Ettearvamatuȱhaiguskulgȱȱ


302 7. valdkond: rollisuhted Vanemarolli puudulik täitmine (00056)
(1978, 1998)  7. valdkond: rollisuhted 
1. klass: hooldajaroll  Definitsioon Põhihooldaja suutmatus luua, säilitada või taastada keskkonda, mis tagaks 
lapse optimaalse kasvamise ja arengu.  Määravad tunnused  Imik või laps 
ƒ Käitumishäiredȱ ƒ KaaluȬȱjaȱkasvupeetusȱ ƒ Sagedasedȱõnnetusedȱ ƒ Sagedasedȱhaigusedȱ ƒ Kuritarvitamiseȱjuhtumidȱȱ ƒ Traumajuhtumidȱ(ntȱfüüsilisedȱjaȱ psühholoogilised)ȱ ƒ Kiindumuseȱpuudumineȱ ƒ Lahusolekuärevuseȱpuudumineȱȱ ƒ Mitterahuldavȱõpiedukusȱ ƒ Piiratudȱtunnetuslikȱarengȱ ƒ Piiratudȱsotsiaalneȱpädevusȱ ƒ Põgenemineȱ Lapsevanem 
ƒ Hülgamineȱ ƒ Lapseȱkuritarvitamineȱ ƒ Lapseȱhooletusseȱjätmineȱ ƒ Sageȱkaristamineȱ ƒ Vaenulikkusȱlapseȱsuhtesȱ ƒ Väheneȱkiindumusȱȱ ƒ Ebapiisavȱhoolitsemineȱlapseȱterviseȱeestȱ ƒ Puudulikudȱhooldusoskusedȱȱ ƒ Hoolduseȱpuudulikȱkorraldusȱ(ntȱ võtted,ȱvahendid,ȱtoimingud)ȱ ƒ Ebapiisavȱstimuleerimineȱ(ntȱ nägemisȬ,ȱpuuteȬȱjaȱkuulmisaistinȬ
guteȱkauduȱ(visuaalne,ȱtaktiilne,ȱaudiȬ
tiivneȱstimuleerimine ))ȱȱ ƒ Käitumiseȱebajärjekindelȱsuunamineȱ ƒ Ebajärjekindelȱhooldamineȱ ƒ PaindumatusȱlapseȱvajadusteȱraȬ huldamiselȱ ƒ Väheneȱhellitamineȱ ƒ Emaȱjaȱlapseȱebapiisavȱvastastikuneȱ mõjuȱ(interaktsioon)ȱ ƒ Negatiivsedȱväljaütlemisedȱlapseȱ kohtaȱ ƒ Isaȱjaȱlapseȱebapiisavȱvastastikuneȱmõjuȱȱ ƒ Lapseȱtõrjumineȱ ƒ Kaebabȱfrustratsiooniȱȱ ƒ Kaebabȱvõimetustȱlastȱkontrollidaȱ ƒ KaebabȱküündimatustȱtäitaȱlapseȬ vanemaȱrolliȱ ƒ Nendib,ȱetȱeiȱoleȱvõimelineȱlapseȱ vajadusiȱrahuldamaȱ ƒ Ebaturvalineȱkodukeskkondȱ Seonduvad tegurid  Imik või laps 
ƒ Tajuvõimeȱmuutusedȱȱ ƒ AktiivsusȬȱjaȱtähelepanuhäireȱ (ATH)ȱ ƒ Arenguȱmahajäämusȱ ƒ Raskeȱtemperamentȱ ƒ Puueȱ


1. klass: hooldajaroll     303 ƒ Haigusȱ ƒ Mitmikudȱ ƒ Soovimatuȱsuguȱ ƒ Enneaegsusȱ ƒ Vanematestȱlahusolekȱ ƒ Teravȱkonfliktȱvanemateȱootustegaȱ Teadmised
ƒ Vähesedȱteadmisedȱlapseȱarengustȱ ƒ Vähesedȱteadmisedȱlapseȱterviseȱ eestȱhoolitsemiseȱkohtaȱ ƒ Vähesedȱteadmisedȱvanemlikestȱ oskustestȱ ƒ SuutmatusȱreageeridaȱimikuȱmärȬ guanneteleȱ ƒ Puudubȱtunnetatudȱvalmisolekȱ saadaȱlapsevanemaksȱ ƒ Hariduseȱpuudumineȱ ƒ Piiratudȱtunnetuslikȱ(kognitiivne)ȱ toimimineȱȱ ƒ Vähesedȱsuhtlemisoskusedȱ ƒ Füüsiliseȱkaristamiseȱeelistamineȱ ƒ Ebareaalsedȱootusedȱlapseleȱ Füsioloogilised  
ƒ Füüsilineȱhaigusȱ
Psühholoogilised  
ƒ Lähestikusedȱrasedusedȱ ƒ Depressioonȱ ƒ Raskeȱsünnitusȱȱ ƒ Puueȱ ƒ Häiritudȱuniȱ ƒ Paljudȱrasedusedȱȱ ƒ Anamneesisȱvaimuhaigusȱ ƒ AnamneesisȱmõnuaineteȱkuritarviȬ tamineȱ ƒ Rasedusaegseȱhoolduseȱpuudumineȱȱ ƒ Unepuudusȱ ƒ Nooresȱeasȱlapsevanemaksȱsaamineȱ Sotsiaalsed
ƒ Muutusedȱperekonnaȱkoosseisusȱ ƒ Kroonilineȱmadalȱenesehinnangȱ ƒ Ebasoodneȱmajandusolukordȱ ƒ Lapseȱisaȱeiȱoleȱkaasatudȱ ƒ Rahalisedȱraskusedȱ ƒ AnamneesisȱkuritarvitamiseȱohvȬ riksȱlangemineȱ ƒ AnamneesisȱteiseȱinimeseȱkuritarviȬ tamineȱ ƒ Võimetusȱseadaȱlapseȱvajadusiȱendaȱ omadestȱettepooleȱ ƒ Lapseȱhoolduseȱsobimatuȱkorraldusȱȱ ƒ Tööprobleemidȱ ƒ Perekonnaȱühtsuseȱpuudumineȱ ƒ Vanemarolliȱeeskujuȱpuudumineȱȱ ƒ Ressurssideȱpuudumineȱ ƒ Sotsiaalseȱtugivõrgustikuȱpuudumineȱ ƒ Transpordiȱpuudumineȱ ƒ Lapsevanemaksȱolemistȱeiȱväärtustataȱ ƒ Õiguslikudȱprobleemidȱ ƒ Jäigadȱtoimetulekumeetodidȱ ƒ Abielukonfliktȱ ƒ Lapseȱemaȱeiȱoleȱkaasatudȱ ƒ Viletsȱkodukeskkondȱ ƒ Nõrkȱvanemarolliȱeeskujuȱ ƒ Kesisedȱprobleemilahendusoskusedȱ ƒ Stressȱ(ntȱrahalistelȱjaȱõiguslikelȱpõhȬ justel,ȱhiljutiseȱkriisiȱvõiȱkultuuriȬ
keskkonnaȱmuutumiseȱtõttu)ȱ ƒ Elukohavahetusȱ ƒ Rollipingeȱ ƒ Üksikvanemȱ ƒ OlukorrastȱtingitudȱmadalȱeneseȬ hinnangȱ ƒ Sotsiaalneȱeraldatusȱ ƒ Töötusȱ ƒ Planeerimataȱrasedusȱ ƒ Soovimatuȱrasedusȱ


304 7. valdkond: rollisuhted Valmisolek vanemarolli tõhusamaks 
täitmiseks (000164)
(2002, LOE 2.1)   7. valdkond: rollisuhted 
1. klass: hooldajaroll  Definitsioon Lastele või teistele hoolealustele loodud keskkond, mis on kasvamiseks ja are-
nemiseks küllaldane ja mida saab arendada.  Määravad tunnused  ƒ LapsedȱväljendavadȱrahuloluȱkoȬ dukeskkonnagaȱȱ ƒ Lapsedȱtoetavadȱemotsionaalseltȱ ƒ TeisedȱhoolealusedȱtoetavadȱemotȬ sionaalseltȱ ƒ Ilmneȱkiindumusȱȱ ƒ Ilmutabȱlasteȱsuhtesȱrealistlikkeȱ ootusiȱ ƒ Ilmutabȱteisteȱhoolealusteȱsuhtesȱ realistlikkeȱootusiȱ ƒ Väljendabȱsooviȱlapsevanemanaȱ edenedaȱ ƒ Lasteȱvajadusedȱonȱrahuldatudȱ(ntȱ füüsilisedȱjaȱemotsionaalsed)ȱ ƒ TeisteȱhoolealusteȱvajadusedȱonȱraȬ huldatudȱ(ntȱfüüsilisedȱjaȱemotsioȬ
naalsed)ȱ ƒ TeisedȱhoolealusedȱväljendavadȱrahulȬ oluȱkodukeskkonnagaȱȱ


1. klass: hooldajaroll     305 Vanemarolli puuduliku täitmise risk (00057)
(1978, 1998)   7. valdkond: rollisuhted 
1. klass: hooldajaroll  Definitsioon Risk põhihooldaja suutmatuseks luua, säilitada või taastada keskkonda, mis 
tagaks lapse optimaalse kasvu ja arengu.   Riskitegurid Imik või laps  ƒ Tajuvõimeȱmuutusedȱȱ ƒ AktiivsusȬȱjaȱtähelepanuhäireȱ (ATH)ȱ ƒ KaaluȬȱjaȱkasvupeetusȱ ƒ Raskeȱtemperamentȱ ƒ Puueȱ ƒ Haigusȱȱ ƒ Mitmikudȱ ƒ Soovimatuȱsuguȱ ƒ Enneaegsusȱ ƒ Kauaneȱlahusolekȱvanematestȱ ƒ Teravȱkonfliktȱvanemateȱootustegaȱ Teadmised ƒ Vähesedȱteadmisedȱlapseȱarengustȱ ƒ Vähesedȱteadmisedȱlapseȱterviseȱ eestȱhoolitsemiseȱkohtaȱ ƒ Vähesedȱteadmisedȱvanemlikestȱ oskustestȱ ƒ SuutmatusȱreageeridaȱimikuȱmärȬ guanneteleȱ ƒ Puudubȱtunnetatudȱvalmisolekȱ saadaȱlapsevanemaksȱ ƒ Piiratudȱtunnetuslikȱ(kognitiivne)ȱ toimimineȱȱ ƒ Madalȱharidustaseȱ ƒ Vähesedȱsuhtlemisoskusedȱ ƒ Füüsiliseȱkaristuseȱeelistamineȱ ƒ Ebareaalsedȱootusedȱlapseleȱ Füsioloogilised   ƒ Füüsilineȱhaigusȱ Psühholoogilised   ƒ Lähestikusedȱrasedusedȱ ƒ Depressioonȱ ƒ Raskeȱsünnitusȱȱ ƒ Puueȱ ƒ Paljudȱrasedusedȱȱ ƒ Anamneesisȱvaimuhaigusȱ ƒ AnamneesisȱmõnuaineteȱkuritarviȬ tamineȱ ƒ Unepuudusȱ ƒ Häiritudȱuniȱ ƒ Nooresȱeasȱlapsevanemaksȱsaamineȱ


306 7. valdkond: rollisuhted Sotsiaalsed tegurid  ƒ Muutusedȱperekonnaȱkoosseisusȱ ƒ Kroonilineȱmadalȱenesehinnangȱ ƒ Ebasoodneȱmajandusolukordȱ ƒ Lapseȱisaȱeiȱoleȱkaasatudȱ ƒ Rahalisedȱraskusedȱ ƒ AnamneesisȱkuritarvitamiseȱohvȬ riksȱlangemineȱ ƒ AnamneesisȱteiseȱinimeseȱkuritarviȬ tamineȱ ƒ Lapseȱhoolduseȱsobimatuȱkorraldusȱȱ ƒ Tööprobleemidȱ ƒ Ressurssideleȱligipääsuȱpuudumineȱ ƒ Perekonnaȱühtsuseȱpuudumineȱȱ ƒ Vanemarolliȱeeskujuȱpuudumineȱ ƒ Vanemlikuȱhoolitsuseȱpuudumineȱ ƒ Ressurssideȱpuudumineȱ ƒ SotsiaalseȱtugivõrgustikuȱpuuduȬ mineȱ ƒ Transpordiȱpuudumineȱ ƒ LapsevanemaksȱolemistȱeiȱväärtusȬ tataȱȱ ƒ Rasedusaegseȱhoolduseȱhilinemineȱ ƒ Õiguslikudȱprobleemidȱ ƒ Jäigadȱtoimetulekumeetodidȱ ƒ Abielukonfliktȱ ƒ Lapseȱemaȱeiȱoleȱkaasatudȱȱ ƒ Vanemaȱjaȱlapseȱlahusolekȱ ƒ Viletsȱkodukeskkondȱ ƒ Nõrkȱvanemarolliȱeeskujuȱȱ ƒ Kesisedȱprobleemilahendusoskusedȱ ƒ Elukohavahetusȱ ƒ Rollipingeȱ ƒ Üksikvanemȱ ƒ OlukorrastȱtingitudȱmadalȱeneseȬ hinnangȱ ƒ Sotsiaalneȱeraldatusȱ ƒ Stressȱ ƒ Töötusȱ ƒ Planeerimataȱrasedusȱ ƒ Soovimatuȱrasedusȱ


2. klass: peresuhted     307 Häiritud kiindumustunde risk (00058)* 
(1994, 2008, LOE 2.1 )  7. valdkond: rollisuhted 
2. klass: peresuhted  Definitsioon Risk, et vanema/lähedase ja lapse suhtlemine on häiritud, mis kahjustab 
kaitsva ja hoolitseva lähisuhte kujunemist.  Riskitegurid ƒ LapsevanemaȱrolligaȱseotudȱäreȬ vustunneȱȱ ƒ Imikuȱkorrapäratuȱkäitumineȱ ƒ Haigeȱlaps,ȱkesȱeiȱsuudaȱtulemusliȬ kultȱalgatadaȱkontaktiȱvanemategaȱ ƒ Lapsevanema(te)ȱsuutmatusȱrahulȬ dadaȱisiklikkeȱvajadusiȱȱ ƒ Privaatsuseȱpuudumineȱ ƒ Lapsevanemaȱsisekonfliktȱimikuȱ korrapäratuȱkäitumiseȱtõttuȱ ƒ Vanemaȱjaȱlapseȱlahusolekȱ ƒ Füüsilisedȱtakistusedȱ ƒ Enneaegneȱimikȱ ƒ Mõnuaineteȱkuritarvitamineȱ * ȱ * ȱDiagnoosȱkandisȱvaremȱnimetustȱ“Vanema/lapseȱhäiritudȱkiindumustundeȱrisk”ȱ


308 7. valdkond: rollisuhted Halvasti toimiv perekonnaelu (00063)*
(1994, 2008, LOE 2.1)   7. valdkond: rollisuhted 
2. klass: peresuhted  Definitsioon Perekonna psühhosotsiaalsed, vaimsed ja füsioloogilised ülesanded on pikka 
aega täitmata, mis põhjustab konflikte, probleemide eitamist, vastuseisu muu-
tustele, ebatõhusaid probleemilahendusi ja enesejäädvustamise kriise.  Määravad tunnused  Käitumuslikud tunnused 
ƒ Erutusseisundȱȱ ƒ Süüdistamineȱ ƒ Täitmataȱlubadusedȱ ƒ Kaosȱ ƒ Raskendatudȱleinȱ ƒ Konfliktideȱvältimineȱ ƒ Vastuolulineȱsuhtlemineȱȱ ƒ Kontrollivȱsuhtlemineȱȱ ƒ Kritiseerimineȱ ƒ Vähesedȱteadmisedȱmõnuaineteȱ kuritarvitamisestȱȱ ƒ Probleemideȱeitamineȱ ƒ Sõltuvusȱkellestkiȱȱ ƒ Suutmatusȱrõõmustadaȱȱ ƒ Raskusedȱlähisuhetegaȱ ƒ RaskusedȱüleminekugaȱühestȱeluȬ tsüklistȱteiseȱ ƒ Vähenenudȱfüüsilineȱkontaktȱ ƒ Lasteȱprobleemidȱõppetöösȱ ƒ Keskendumishäiredȱ ƒ Võimalusȱmõnuaineidȱjätkuvaltȱ tarvitadaȱȱ ƒ Konfliktiȱsüvenemineȱ ƒ Suutmatusȱtäitaȱarenguülesandeidȱ ƒ Olulisiȱperesündmusiȱtähistatakseȱ mõnuaineteȱtarvitamisegaȱȱ ƒ Karmȱkohtumõistmineȱiseendaȱüleȱ ƒ Ebaküpsusȱ ƒ Suhtlemishäireȱ ƒ Suutmatusȱerisuguseidȱtundeidȱ vastuȱvõttaȱ ƒ Suutmatusȱabiȱvastuȱvõttaȱ ƒ Suutmatusȱmuutustegaȱkohanedaȱ ƒ SuutmatusȱtraumeerivateȱkogemusȬ tegaȱtulemuslikultȱtoimeȱtullaȱ ƒ Suutmatusȱväljendadaȱerisuguseidȱ tundeidȱ ƒ Suutmatusȱrahuldadaȱpereliikmeteȱ emotsionaalseidȱvajadusiȱ ƒ Suutmatusȱrahuldadaȱpereliikmeteȱ turvalisuseȱvajadusiȱ ƒ Suutmatusȱrahuldadaȱpereliikmeteȱ vaimseidȱvajadusiȱ ƒ Suutmatusȱkohaseltȱabiȱvastuȱvõttaȱ ƒ EbaadekvaatneȱarusaamineȱmõnuȬ aineteȱkuritarvitamisestȱ ƒ Vihaȱsobimatuȱväljendamineȱ ƒ EbatõhusadȱprobleemilahendusosȬ kusedȱ ƒ Usaldusväärsuseȱpuudumineȱ ƒ Valetamineȱ ƒ Manipuleerimineȱ ƒ Nikotiinisõltuvusȱ ƒ OrienteeritusȱpigemȱpingeȱleevenȬ damiseleȱkuiȱeesmärkideȱsaavutaȬ
miseleȱ *ȱ * ȱDiagnoosȱkandisȱvaremȱnimetustȱ“Halvastiȱtoimivȱperekonnaelu:ȱalkoholism”ȱ


2. klass: peresuhted     309 ƒ Näiliseltȱmõistusevastaneȱ(paradokȬ saalne )ȱsuhtlemineȱ ƒ Võimuvõitlusȱ ƒ Näiliseltȱmõistlikeȱpõhjendusteȱ andmineȱ(ratsionaliseerimine)ȱȱ ƒ Abistȱkeeldumineȱȱ ƒ Kinnituseȱotsimineȱ ƒ Heakskiiduȱotsimineȱ ƒ Enesesüüdistamineȱ ƒ Sotsiaalneȱeraldatusȱ ƒ Stressistȱtingitudȱfüüsilineȱhaigusȱ ƒ Mõnuaineteȱkuritarvitamineȱȱ ƒ Lasteȱsõnalineȱväärkohtlemineȱȱ ƒ LapsevanemaȱsõnalineȱväärkohtleȬ mineȱ ƒ Abikaasaȱsõnalineȱväärkohtlemineȱ Tunded ƒ Hüljatustunneȱ ƒ Vihaȱ ƒ Ärevusȱ ƒ Kaasinimestestȱerinemineȱ ƒ Armastusestȱilmajäetuseȱtunneȱ ƒ Kroonilineȱmadalȱenesehinnangȱ ƒ Ajabȱsegiȱarmastuseȱjaȱkahjutundeȱȱ ƒ Segadusȱ ƒ Depressioonȱ ƒ Rahulolematusȱ ƒ Pingeseisundȱ(düstress)ȱ ƒ Piinlikkustunneȱ ƒ EmotsionaalneȱkontrollȱkaasinimesȬ teȱpooltȱ ƒ Emotsionaalneȱeraldatusȱ ƒ Ebaõnnestumineȱ ƒ Hirmȱ ƒ Frustratsioonȱȱ ƒ Süüȱ ƒ Lootusetusȱ ƒ Vaenulikkusȱ ƒ Haavumineȱ ƒ Turvatundeȱpuudumineȱ ƒ Identiteediȱpuudumineȱȱ ƒ Pidevȱpahameelȱ ƒ Üksildusȱ ƒ Kaotusȱ ƒ Usaldamatusȱ ƒ Tujukusȱ ƒ Võimetusȱ ƒ Tõrjutusȱ ƒ Kaebabȱmõistmisestȱilmajäetuseȱ tunnetȱ ƒ Allasurutudȱtundedȱ ƒ VastutusȱmõnuaineteȱtarvitajaȱkäiȬ tumiseȱeestȱȱ ƒ Allasurutudȱraevȱ ƒ Häbiȱ ƒ Pingulolekȱȱ ƒ Kurbusȱ ƒ Kaitsetusȱȱ ƒ Väärtusetustunneȱ Rollid ja suhted  ƒ Muutunudȱrolliülesandedȱ ƒ Pikaajalisedȱpereprobleemidȱ ƒ Suletudȱsuhtlusringȱ ƒ Peresuheteȱhalvenemineȱ ƒ Pererituaalideȱkatkemineȱ ƒ Pererollideȱkatkemineȱȱ ƒ Häiritudȱperedünaamikaȱȱ ƒ Majandusprobleemidȱ ƒ Eakaȱinimeseȱabivajadusteȱeiramineȱ pereliikmeteȱpooltȱȱ ƒ Perekondȱeiȱaustaȱomaȱliikmeteȱ iseseisvustȱ ƒ PerekondȱeiȱaustaȱomaȱliikmeteȱisiȬ kupäraȱ ƒ EbajärjekindelȱtoimimineȱlapsevaȬ nemanaȱȱ ƒ Abikaasadeȱebatõhusȱsuhtlemineȱ ƒ Häiritudȱintiimsuhtedȱ ƒ Ühtsustundeȱpuudumineȱ ƒ SuheteksȱvajalikeȱoskusteȱpuuduȬ mineȱȱ


310 7. valdkond: rollisuhted ƒ Kesineȱettekujutusȱvanemlikustȱ toestȱ ƒ Abieluprobleemidȱ ƒ Täitmataȱkohustusedȱȱ ƒ Tõrjumineȱȱ ƒ Pereliikmeteȱvähenenudȱsuutlikkusȱ toetadaȱvastastikkuȱüksteiseȱkasȬ
vamistȱjaȱküpsemistȱ ƒ Suhtekolmnurgadȱperekonnasȱ Seonduvad tegurid  ƒ Sõltuvuseleȱkalduvȱisiksusȱ ƒ Biokeemilisedȱmõjudȱ ƒ Anamneesisȱperekonnaȱvastuseisȱ ravileȱȱ ƒ AnamneesisȱmõnuaineteȱtarvitamiȬ neȱperekonnasȱȱ ƒ GeneetilineȱeelsoodumusȱmõnuaiȬ neteȱsuhtesȱ ƒ Ebatõhusadȱtoimetulekuoskusedȱ ƒ ProbleemilahendusoskusteȱpuuȬ dumineȱȱ ƒ Mõnuaineteȱkuritarvitamineȱ


2. klass: peresuhted     311 Muutunud perekonnaelu (00060)
(1982, 1998)  7. valdkond: rollisuhted 
2. klass: peresuhted  Definitsioon Muutused pereliikmete seotuses ja/või perekonna toimimises.  Määravad tunnused  ƒ Muutusedȱkokkulepitudȱkohustustesȱ ƒ Muutusedȱtunneteȱavaldamisesȱȱ ƒ MuutusedȱemotsionaalseȱtoeȱpakȬ kumisesȱ ƒ Muutusedȱsuhtlemisviisisȱ ƒ Muutusedȱkokkulepitudȱkohustusteȱ täitmiseȱtõhususesȱȱ ƒ Muutusedȱvastuolusȱpaikkondlikeȱ ressurssidegaȱȱ ƒ Muutusedȱperesiseseȱkonfliktiȱ avaldumisesȱȱ ƒ MuutusedȱpaikkondlikestȱressursȬ sidestȱeraldatusesȱȱ ƒ Muutusedȱvastastikusesȱtoetamisesȱ ƒ Muutusedȱotsustamisestȱosavõtusȱ ƒ MuutusedȱprobleemideȱlahendamiȬ sestȱosavõtusȱ ƒ Muutusedȱperekonnagaȱrahulolusȱ ƒ Somaatilisteȱkaebusteȱmuutusedȱȱ ƒ Suhtlemisviisiȱmuutusedȱ ƒ Intiimsuseȱmuutusedȱ ƒ Toimimisviisiȱmuutusedȱ ƒ Võimuliiduȱmuutusedȱ ƒ Rituaalideȱmuutusedȱ ƒ MuutusedȱstressiȱleevendamiseȱviiȬ sidesȱ Seonduvad tegurid  ƒ Arengukriisidȱ ƒ Üleminekudȱüheltȱarenguetapiltȱ teiseleȱ ƒ Vastastikuneȱmõjuȱ(interaktsioon)ȱ lähikonnagaȱ ƒ Perekonnaȱmajanduslikuȱolukorraȱ muutumineȱ ƒ PerekonnaȱsotsiaalseȱstaatuseȱmuuȬ tumineȱ ƒ VõimuvahekorraȱmuutumineȱpereȬ konnasȱ ƒ Pererollideȱmuutumineȱ ƒ PereliikmeȱterviseseisundiȱmuutuȬ mineȱ ƒ Üleminekuolukordȱ ƒ Kriisiolukordȱ


312 7. valdkond: rollisuhted Valmisolek tõhusamaks perekonnaeluks
(00159)
(2002, LOE 2.1)   7. valdkond: rollisuhted 
2. klass: peresuhted  Definitsioon Perekonna toimimisviis, mis on küllaldane pereliikmete heaolu toetamiseks ja 
mida saab edendada.  Määravad tunnused  ƒ Tegevusedȱtoetavadȱpereliikmeteȱ kasvamistȱ ƒ Tegevusedȱtoetavadȱpereliikmeteȱ turvalisustȱ ƒ Iseseisvuseȱjaȱseotuseȱvahelȱesinebȱ tasakaalȱ ƒ Pereliikmeteȱindividuaalsedȱpiiridȱ onȱsäilitatudȱ ƒ Suhtlemineȱonȱadekvaatneȱ ƒ PerekonnaȱenergiavaruȱtoetabȱigaȬ päevaeluȱtoiminguidȱ ƒ Soovȱparandadaȱperedünaamikatȱȱ ƒ Perekondȱkohanebȱmuutustegaȱ ƒ PerekonnaȱtoimimineȱjärgibȱpereȬ liikmeteȱvajadusiȱ ƒ Perekonnaȱpaindlikkusȱonȱilmneȱȱ ƒ Pererollidȱonȱarengustaadiumideleȱ kohasedȱ ƒ Pererollidȱkohanduvadȱpaindlikultȱ arengustaadiumidegaȱ ƒ Perekonnaȱülesandedȱonȱtäidetudȱ ƒ Vastastikuneȱsõltuvusȱlähikonnagaȱ ƒ Suhtedȱonȱüldiseltȱheadȱ ƒ Austusȱpereliikmeteȱvastuȱonȱilmneȱ


3. klass: rollitäitmine     313  Ebatõhus paarisuhe (00223)
(2010, LOE 2.1)   7. valdkond: rollisuhted 
3. klass: rollitäitmine  Definitsioon Vastastikune partnerlus, mis ei ole piisav, et rahuldada teineteise vajadusi.  Määravad tunnused  ƒ EiȱidentifitseeriȱpartneritȱvõtmeisiȬ kunaȱ ƒ Eiȱtäidaȱarengueesmärke,ȱmisȱolekȬ sidȱkohasedȱperekonnaȱelutsükliȱ
faasileȱȱ ƒ Eiȱsuudaȱteineteisegaȱrahuldavaltȱ suheldaȱȱ ƒ EiȱilmneȱpartneriteȱvastastikustȱausȬ tustȱ ƒ EiȱilmneȱpartneriteȱvastastikustȱtoeȬ tustȱigapäevatoimingutesȱ ƒ EiȱilmneȱmõistmistȱpartneriȱebaȬ täiuslikuȱtoimimiseȱsuhtesȱ(ntȱfüüsiȬ
line,ȱsotsiaalne,ȱpsühholoogilineȱ
ebatäiuslikkus)ȱ ƒ EiȱilmneȱpartneriteȱhästiȱtasakaalusȬ tatudȱiseseisvustȱ ƒ EiȱilmneȱpartneriteȱhästiȱtasakaalusȬ tatudȱkoostöödȱ ƒ EiȱoleȱrahulȱteineteiseȱtäiendamiseȬ gaȱpaarisuhtesȱ ƒ EiȱoleȱrahulȱteineteiseȱemotsionaalȬ seteȱvajadusteȱrahuldamisegaȱȱ ƒ EiȱoleȱrahulȱteineteiseȱfüüsilisteȱvaȬ jadusteȱrahuldamisegaȱȱ ƒ Eiȱoleȱrahulȱmõteteȱjagamisegaȱ partneriteȱvahelȱ ƒ EiȱoleȱrahulȱinfoȱjagamisegaȱpartneȬ riteȱvahelȱ Seonduvad tegurid  ƒ Üheȱpartneriȱtunnetuslikudȱ(kogniȬ tiivsed )ȱmuutusedȱ ƒ Arengukriisȱ ƒ Anamneesisȱkoduvägivaldȱ ƒ Üheȱpartneriȱvangisolekȱ ƒ Kesisedȱsuhtlemisoskusedȱ ƒ Stressirohkedȱsündmusedȱ ƒ Mõnuaineteȱkuritarvitamineȱ ƒ Ebarealistlikudȱootusedȱ Viited Aoki,ȱ Y.,ȱ Kato,ȱ N.,ȱ &ȱ Hirasawa,ȱ M.ȱ (eds).ȱ (2002).ȱ Josangakuȱ Taikeiȱ 5ȱ Boshiȱ noȱ Shinriȱ Shakaigakuȱ [MidȬ wiferyȱ Systemȱ Vol.ȱ 5:ȱ Psychosociologyȱ forȱ Motherȱ andȱ Child].ȱ Tokyo:ȱ Japaneseȱ Nursingȱ Associationȱ Publishing.ȱ Chandola,ȱ T.,ȱ Marmot,ȱ M.,ȱ &ȱ Siegrist,ȱ J.ȱ (2007).ȱ Failedȱ reciprocityȱ inȱ closeȱ socialȱ relationshipsȱ andȱ health:ȱFindingsȱfromȱtheȱWhitehallȱIIȱstudy.ȱJournalȱofȱPsychosomaticȱResearch,ȱ63(4),ȱ403–411.ȱ Kanbara,ȱ F.ȱ (1991).ȱ Gendaiȱ noȱ Kekkonȱ toȱ Fufuȱ Kankeiȱ [Today’sȱ marriageȱ andȱ maritalȱ relationship].ȱ Tokyo:ȱ Baifukan.ȱ Kawano,ȱM.ȱ(1999).ȱSexualityȱnoȱKangoȱ[Nursingȱforȱsexuality].ȱTokyo:ȱMedicalȱFriend.ȱ
Mochizuki,ȱT.ȱ(1996).ȱKazokuȱShyakaiȬgakuȱNyumonȱ[Introductionȱtoȱfamilyȱsociology].ȱTokyo:ȱBaifukan.ȱ


314 7. valdkond: rollisuhted Muramoto,ȱ J.,ȱ &ȱ Mori,ȱ A.ȱ (eds).ȱ (2007).ȱ Boseiȱ KangoȬgakuȱ Joronȱ [Introductionȱ toȱ maternalȱ nursingȱ (2ndȱ ed.)].ȱTokyo:ȱIshiyaku.ȱ Murry,ȱV.,ȱHarrell,ȱA.,ȱBrody,ȱG.,ȱChen,ȱY.,ȱSimons,ȱR.,ȱBlack,ȱA.,ȱCutrona,ȱC.,ȱ&ȱGibbons,ȱF.ȱ(2008).ȱ LongȬtermȱ effectsȱ ofȱ stressorsȱ onȱ relationshipȱ wellȬbeingȱ andȱ parentingȱ amongȱ ruralȱ Africanȱ
Americanȱwomen.ȱFamilyȱRelations,ȱ57(2),ȱ117–127.ȱ Nojima,ȱS.ȱ&ȱSuzuki,ȱK.ȱ(eds).ȱ(2005).ȱKazokuȱKangoȬgakuȱ[Familyȱnursing].ȱTokyo:ȱKenpansha.ȱ
Roy,ȱ C.ȱ (1984).ȱ Introductionȱ toȱ nursing.ȱ Adaptationȱ modelȱ (2ndȱ ed.).ȱ Upperȱ Saddleȱ River,ȱ NJ:ȱ PrenticeȬ Hall.ȱ Starratt,ȱ V.,ȱ Goetz,ȱ A.,ȱ Shackelford,ȱ T.,ȱ McKibbin,ȱ W.,ȱ &ȱ StewartȬWilliams,ȱ S.ȱ (2008).ȱ Men’sȱ partnerȬ directedȱinsultsȱandȱsexualȱcoercionȱinȱintimateȱrelationships.ȱJournalȱofȱFamilyȱViolence,ȱ23(5),ȱ315–
323.ȱ Strawbridge,ȱW.,ȱWallhagen,ȱM.,ȱShema,ȱS.ȱ(2010).ȱSpousalȱinterrelationsȱinȱselfȬreportsȱofȱcognitionȱ inȱtheȱcontextȱofȱmaritalȱproblems.ȱGerontology,ȱ57(2),ȱ148–152.ȱ


3. klass: rollitäitmine     315  Valmisolek tõhusamaks paarisuhteks (00207)
(2006, LOE 2.1)  7. valdkond: rollisuhted 
3. klass: rollitäitmine  Definitsioon Vastastikune partnerlus, mis on küllaldane mõlema partneri vajaduste rahul-
damiseks ja mida saab edendada.  Määravad tunnused  ƒ IlmutabȱendaȱjaȱpartneriȱvastastiȬ kustȱaustustȱ ƒ IlmutabȱendaȱjaȱpartneriȱvastastiȬ kustȱtoetamistȱigapäevastesȱtegeȬ
mistesȱ ƒ OnȱmõistevȱpartneriȱebatäiuslikkuȬ seȱsuhtesȱ(ntȱfüüsiline,ȱsotsiaalne,ȱ
psühholoogilineȱebatäiuslikkus)ȱ ƒ Ilmutabȱendaȱjaȱpartneriȱiseseisvuseȱ headȱtasakaalustatustȱ ƒ Ilmutabȱendaȱjaȱpartneriȱkoostööȱ headȱtasakaalustatustȱ ƒ Identifitseeribȱennastȱjaȱpartneritȱ teineteiseȱvõtmeisikutenaȱ ƒ Täidabȱarengueesmärke,ȱmisȱonȱ kohasedȱperekonnaȱelutsükliȱfaasileȱ ƒ SoovibȱparandadaȱsuhtlemistȱpartȬ nerigaȱ ƒ OnȱrahulȱteineteistȱtäiendavaȱsuhȬ tegaȱ ƒ OnȱrahulȱomaȱemotsionaalseteȱvaȬ jadusteȱrahuldamisegaȱpartneriȱ
pooltȱ ƒ Onȱrahulȱomaȱfüüsilisteȱvajadusteȱ rahuldamisegaȱpartneriȱpooltȱ ƒ OnȱrahulȱmõteteȱjagamisegaȱpartneȬ riteȱvahelȱ ƒ Onȱrahulȱinfoȱjagamisegaȱpartneriteȱ vahelȱ Viited Aoki,ȱ Y.,ȱ Kato,ȱ N.,ȱ &ȱ Hirasawa,ȱ M.ȱ (eds).ȱ (2002).ȱ Josangakuȱ Taikeiȱ 5ȱ Boshiȱ noȱ Shinriȱ Shakaigakuȱ [MidȬ wiferyȱ Systemȱ Vol.ȱ 5:ȱ Psychosociologyȱ forȱ Motherȱ andȱ Child].ȱ Tokyo:ȱ Japaneseȱ Nursingȱ Associationȱ Publishing.ȱ Kanbara,ȱ F.ȱ (1991).ȱ Gendaiȱ noȱ Kekkonȱ toȱ Fufuȱ Kankeiȱ [Today’sȱ marriageȱ andȱ maritalȱ relationship].ȱ Tokyo:ȱ Baifukan.ȱ Kawano,ȱM.ȱ(1999).ȱSexualityȱnoȱKangoȱ[Nursingȱforȱsexuality].ȱTokyo:ȱMedicalȱFriend.ȱ
Mochizuki,ȱT.ȱ(1996).ȱKazokuȱShyakaiȬgakuȱNyumonȱ[Introductionȱtoȱfamilyȱsociology].ȱTokyo:ȱBaifukan.ȱ
Muramoto,ȱ J.,ȱ &ȱ Mori,ȱ A.ȱ (eds).ȱ (2007).ȱ Boseiȱ KangoȬgakuȱ Joronȱ [Introductionȱ toȱ maternalȱ nursingȱ (2ndȱ ed.)].ȱTokyo:ȱIshiyaku.ȱ Nojima,ȱS.ȱ&ȱSuzuki,ȱK.ȱ(eds).ȱ(2005).ȱKazokuȱKangoȬgakuȱ[Familyȱnursing].ȱTokyo:ȱKenpansha.ȱ
Roy,ȱ C.ȱ (1984).ȱ Introductionȱ toȱ nursing.ȱ Adaptationȱ modelȱ (2ndȱ ed.).ȱ Upperȱ Saddleȱ River,ȱ NJ:ȱ PrenticeȬ Hall.ȱ


316 7. valdkond: rollisuhted Ebatõhusa paarisuhte risk (00229)
(2010, LOE 2.1)   7. valdkond: rollisuhted 
3. klass: rollitäitmine  Definitsioon Risk vastastikuseks partnerluseks, mis ei ole piisav, et rahuldada teineteise 
vajadusi. Riskitegurid ƒ Üheȱpartneriȱtunnetuslikudȱ(kogniȬ tiivsed )ȱmuutusedȱ ƒ Arengukriisȱ ƒ Anamneesisȱkoduvägivaldȱ ƒ Üheȱpartneriȱvangisolekȱ ƒ Kesisedȱsuhtlemisoskusedȱ ƒ Stressirohkedȱsündmusedȱ ƒ Mõnuaineteȱkuritarvitamineȱ ƒ Ebarealistlikudȱootusedȱ Viited Aoki,ȱ Y.,ȱ Kato,ȱ N.,ȱ &ȱ Hirasawa,ȱ M.ȱ (eds).ȱ (2002).ȱ Josangakuȱ Taikeiȱ 5ȱ Boshiȱ noȱ Shinriȱ Shakaigakuȱ [MidwiferyȱSystemȱVol.ȱ5:ȱPsychosociologyȱforȱMotherȱandȱChild].ȱTokyo:ȱJapaneseȱNursingȱAssoȬ
ciationȱPublishing.ȱ Chandola,ȱ T.,ȱ Marmot,ȱ M.,ȱ &ȱ Siegrist,ȱ J.ȱ (2007).ȱ Failedȱ reciprocityȱ inȱ closeȱ socialȱ relationshipsȱ andȱ health:ȱFindingsȱfromȱtheȱWhitehallȱIIȱstudy.ȱJournalȱofȱPsychosomaticȱResearch,ȱ63(4),ȱ403–411.ȱ Kanbara,ȱ F.ȱ (1991).ȱ Gendaiȱ noȱ Kekkonȱ toȱ Fufuȱ Kankeiȱ [Today’sȱ marriageȱ andȱ maritalȱ relationship].ȱ Tokyo:ȱBaifukan.ȱ Kawano,ȱM.ȱ(1999).ȱSexualityȱnoȱKangoȱ[Nursingȱforȱsexuality].ȱTokyo:ȱMedicalȱFriend.ȱ
Mochizuki,ȱT.ȱ(1996).ȱKazokuȱShyakaiȬgakuȱNyumonȱ[Introductionȱtoȱfamilyȱsociology].ȱTokyo:ȱBaiȬ fukan.ȱ Muramoto,ȱ J.,ȱ &ȱ Mori,ȱ A.ȱ (eds).ȱ (2007).ȱ Boseiȱ KangoȬgakuȱ Joronȱ [Introductionȱ toȱ maternalȱ nursingȱ (2ndȱed.)].ȱTokyo:ȱIshiyaku.ȱ Murry,ȱV.,ȱHarrell,ȱA.,ȱBrody,ȱG.,ȱChen,ȱY.,ȱSimons,ȱR.,ȱBlack,ȱA.,ȱCutrona,ȱC.,ȱ&ȱGibbons,ȱF.ȱ(2008).ȱ LongȬtermȱ effectsȱ ofȱ stressorsȱ onȱ relationshipȱ wellȬbeingȱ andȱ parentingȱ amongȱ ruralȱ Africanȱ
Americanȱwomen.ȱFamilyȱRelations,ȱ57(2),ȱ117–127.ȱ Nojima,ȱS.ȱ&ȱSuzuki,ȱK.ȱ(eds).ȱ(2005).ȱKazokuȱKangoȬgakuȱ[Familyȱnursing].ȱTokyo:ȱKenpansha.ȱ
Roy,ȱC.ȱ(1984).ȱIntroductionȱ toȱnursing.ȱ Adaptationȱmodelȱ(2ndȱed.).ȱUpperȱSaddleȱRiver,ȱNJ:ȱPrenȬ ticeȬHall.ȱ Starratt,ȱ V.,ȱ Goetz,ȱ A.,ȱ Shackelford,ȱ T.,ȱ McKibbin,ȱ W.,ȱ &ȱ StewartȬWilliams,ȱ S.ȱ (2008).ȱ Men’sȱ partnerȬ directedȱ insultsȱ andȱ sexualȱ coercionȱ inȱ intimateȱ relationships.ȱ Journalȱ ofȱ Familyȱ Violence,ȱ 23(5),ȱ
315–323.ȱ Strawbridge,ȱW.,ȱWallhagen,ȱM.,ȱShema,ȱS.ȱ(2010).ȱSpousalȱinterrelationsȱinȱselfȬreportsȱofȱcognitionȱ inȱtheȱcontextȱofȱmaritalȱproblems.ȱGerontology,ȱ57(2),ȱ148–152.ȱ


3. klass: rollitäitmine     317 Vanema rollikonflikt (00064) 
(1988) 7. valdkond: rollisuhted 
3. klass: rollitäitmine  Definitsioon Lapsevanema kogemus oma rolli ebamäärasusest või konfliktsusest, mida 
põhjustab kriisiolukord.  Määravad tunnused  ƒ Ärevusȱ ƒ Ilmutabȱhooldusrežiimiȱhäireidȱȱ ƒ Hirmȱ ƒ VastumeelsusȱtavapärasteȱhooldusȬ toiminguteȱsuhtesȱ ƒ Muretsebȱvanemarolliȱmuutusteȱüleȱ ƒ Muretsebȱperekonnaȱpärastȱ(ntȱtoiȬ mimine,ȱsuhtlemine,ȱtervis)ȱ ƒ Muretsebȱkontrolliȱkaotuseȱpärastȱ lastȱpuudutavateȱotsusteȱüleȱ ƒ Kaebabȱfrustratsiooniȱȱ ƒ Kaebabȱsüütunnetȱ ƒ TunnebȱküündimatustȱlapseȱvajaȬ dusteȱrahuldamiselȱ(ntȱfüüsilised,ȱ
emotsionaalsed)ȱ Seonduvad tegurid  ƒ Perekonnaseisuȱmuutusȱ ƒ Erivajadustegaȱlapseȱkoduhooldusȱ ƒ Koduhooldusrežiimiȱtõttuȱhäiritudȱ pereeluȱ(ntȱravi,ȱhooldajad,ȱpuhkuȬ
sevõimaluseȱpuudumine)ȱ ƒ Heitumineȱinvasiivseteȱravivõteteȱ tõttuȱ(ntȱintubatsioon)ȱ ƒ Heitumineȱkitsendavateȱravivõteteȱ tõttuȱ(ntȱisolatsioon)ȱ ƒ LapseȱjaȱvanemaȱeraldatusȱkrooniliȬ seȱhaiguseȱtõttuȱ ƒ Spetsialiseeritudȱhooldekeskusȱȱ


318 7. valdkond: rollisuhted Ebatõhus rollitäitmine (00055)
(1978, 1996, 1998)  7. valdkond: rollisuhted 
3. klass: rollitäitmine  Definitsioon Käitumise ja eneseväljenduse viis, mis ei sobitu lähikonna konteksti, normide 
ja ootustega.  Määravad tunnused  ƒ Rollitajuȱmuutumineȱȱ ƒ Ärevusȱ ƒ Muutunudȱvõimeȱrolliȱtäitaȱ ƒ KaasinimesteȱmuutunudȱettekujuȬ tusȱrollistȱȱ ƒ Endaȱmuutunudȱettekujutusȱrollistȱȱ ƒ Tavapärasteȱkohustusteȱmuutumineȱ ƒ Vähesedȱteadmisedȱ ƒ Depressioonȱ ƒ Diskrimineerimineȱ ƒ Koduvägivaldȱ ƒ Ahistamineȱ ƒ Ebapiisavȱkohanemineȱmuutustegaȱ ƒ Väheneȱeneseusaldusȱ ƒ Väheneȱvälineȱtoetusȱrollitäitmiseleȱȱ ƒ Väheneȱmotivatsioonȱ ƒ Väheneȱvõimalusȱrolliȱtäitaȱȱ ƒ Ebapiisavȱenesejuhtimineȱ ƒ Vähesedȱoskusedȱ ƒ Ebakohasedȱarenguootusedȱ ƒ Ebatõhusȱtoimetulekȱ ƒ Ebatõhusȱrollitäitmineȱȱ ƒ Pessimismȱ ƒ Võimetusȱ ƒ Rolliȱkaksipidisusȱ(ambivalentsus)ȱ ƒ Rollikonfliktȱ ƒ Rollisegadusȱ ƒ Rolliȱeitamineȱ ƒ Rolligaȱrahulolematusȱȱ ƒ Rolligaȱkaasnevȱülekoormusȱ ƒ Rollipingeȱ ƒ Süsteemikonfliktȱȱ ƒ Ebakindlusȱ Seonduvad tegurid 
Teadmised ƒ Nõrkȱrollieeskujuȱȱ ƒ Ebapiisavȱettevalmistusȱrolliksȱ(ntȱ üleminekȱteiseȱrolli,ȱoskusteȱomanȬ
damineȱjaȱkinnistamine)ȱ ƒ Hariduseȱpuudumineȱ ƒ Rollieeskujuȱpuudumineȱ ƒ Ebarealistlikudȱrolliootusedȱȱ Füsioloogilised tegurid   ƒ Kehatajuȱmuutumineȱ ƒ Kroonilineȱmadalȱenesehinnangȱ ƒ Kognitiivneȱdefitsiitȱ ƒ Depressioonȱ ƒ Väsimusȱ ƒ Vaimuhaigusȱ ƒ Neuroloogilisedȱdefektidȱȱ ƒ Valuȱ ƒ Füüsilineȱhaigusȱ ƒ OlukorrastȱtingitudȱmadalȱeneseȬ hinnangȱ ƒ Mõnuaineteȱkuritarvitamineȱ


3. klass: rollitäitmine     319  Sotsiaalsed tegurid  ƒ Konfliktȱ ƒ Arengutaseȱ ƒ Koduvägivaldȱ ƒ Ebasoodneȱmajandusolukordȱ ƒ PuudubȱpiisavȱpädevusȱrolliȱtäitmiȬ seksȱȱ ƒ Ebapiisavȱtugisüsteemȱ ƒ Ebapiisavȱsideȱtervishoiusüsteemigaȱ ƒ Töögraafikuȱnõudmisedȱ ƒ Ressurssideȱpuudumineȱ ƒ Palga,ȱhüvitisteȱvõiȱpreemiateȱpuuȬ dumineȱ ƒ Stressȱ ƒ Noorusȱ


320 7. valdkond: rollisuhted Häiritud sotsiaalne interaktsioon (00052)
(1986) 7. valdkond: rollisuhted 
3. klass: rollitäitmine  Definitsioon Liiga harv või ülemäära sage või ebatõhus sotsiaalne lävimine.   Määravad tunnused  ƒ EbamugavustunneȱavalikesȱoluȬ kordadesȱ ƒ Häiritudȱsuhtlemineȱkaasinimestegaȱȱ ƒ PerekondȱkaebabȱsuhtlemiseȱmuuȬ tumistȱ(ntȱväljendusȬȱjaȱsuhtlemisȬ
laad)ȱ ƒ VõimetusȱseltskondlikelȱkoosviibiȬ mistelȱmeeldivaidȱtundeidȱedasiȱ andaȱ(ntȱjagadaȱkuuluvust,ȱhooliȬ
vust,ȱhuvi,ȱühistȱminevikku)ȱȱ ƒ VõimetusȱseltskondlikelȱkoosviibiȬ mistelȱmeeldivaidȱtundeidȱvastuȱ
võttaȱ(ntȱkogedaȱkuuluvust,ȱhooliȬ
vust,ȱhuvi,ȱühistȱminevikku)ȱȱ ƒ RakendabȱedutuidȱsotsiaalseȱinterȬ aktsiooniȱviiseȱ Seonduvad tegurid  ƒ Lähedasteȱpuudumineȱ ƒ Suhtlemisbarjääridȱ ƒ Väheneȱvõimalusȱvastastikuseidȱ suhteidȱedendadaȱ(ntȱvähesedȱ
teadmised,ȱoskused)ȱ ƒ Häiritudȱmõtlemisprotsessȱȱ ƒ Keskkonnatakistusedȱȱ ƒ Piiratudȱfüüsilineȱliikuvusȱ ƒ Häiritudȱenesekäsitusȱ ƒ Sotsiaalkultuurilisedȱebakõladȱ ƒ Eraldatusȱraviȱeesmärgilȱȱ


2. klass: seksuaaltalitlus     317  8. valdkond Seksuaalsus 1. klass: seksuaalne identiteet  Õendusdiagnoosidȱpraeguȱpuuduvadȱ 2. klass: seksuaaltalitlus ........................................................................ 323  Seksuaaltalitluse ȱhäireȱ(00059) .................................................................................323ȱ Ebatõhusȱseksuaaleluȱ(00065)ȱ...................................................................................325ȱ 3. klass: reproduktsioon.......................................................................... 326 Raseduse, ȱsünnituseȱjaȱvastsündinuȱhoolduseȱebatõhusȱkulgemineȱ(00221)...326ȱ Valmisolekȱraseduse,ȱsünnituseȱjaȱvastsündinuȱhoolduseȱ
tõhusamaksȱkulgemiseksȱ(00208) .............................................................................328ȱ
Raseduse, ȱsünnituseȱjaȱvastsündinuȱhoolduseȱ ebatõhusaȱkulgemiseȱriskȱ(00227) .............................................................................330ȱ
Raseduse ȱkatkemiseȱriskȱ(00209)ȱ ..............................................................................331ȱ


ȱ


2. klass: seksuaaltalitlus     323  Seksuaaltalitluse häire (00059)
(1980, 2006, LOE 2.1)  8. valdkond: seksuaalsus 
2. klass: seksuaaltalitlus  Definitsioon Seisund, mille puhul inimene kogeb seksuaaltalitluse muutust iha, erutuse 
ja/või orgasmi faasis ning mida käsitletakse ebarahuldava, tulemuseta või 
ebapiisava toimimisena.  Määravad tunnused  ƒ Haigusestȱpõhjustatudȱpiirangudȱȱ ƒ Ravistȱpõhjustatudȱpiirangudȱȱ ƒ Muutusedȱteadvustatudȱseksuaalseȱ rolliȱtäitmiselȱ ƒ Muutusedȱseksuaalseȱrahulduseȱ saamiselȱ ƒ Muutunudȱhuviȱkaasinimesteȱvastuȱȱ ƒ Muutunudȱhuviȱiseendaȱvastuȱȱ ƒ SuutmatusȱsaadaȱsoovitudȱrahulȬ dustȱȱ ƒ Seksuaalseȱerutuseȱtajutudȱmuutusȱȱ ƒ Seksuaalihaȱtajutudȱpuudumineȱȱ ƒ Haigusestȱpõhjustatudȱpiiranguteȱ tajumineȱȱ ƒ RavistȱpõhjustatudȱpiiranguteȱtaȬ jumineȱȱ ƒ Ihaldusväärsuseleȱkinnituseȱotsimineȱȱ ƒ Probleemiȱsõnastamineȱ Seonduvad tegurid  ƒ Soorolliȱeeskujudeȱpuudumineȱȱ ƒ Kehatalitluseȱmuutusedȱ(ntȱraseȬ dus,ȱhiljutineȱsünnitus,ȱnarkootiȬ
kumidȱvõiȱnarkootiliseȱtoimegaȱraȬ
vimid,ȱlõikus,ȱanomaaliad,ȱhaigus,ȱ
trauma,ȱkiiritus)ȱȱ ƒ Kehaehituseȱmuutusedȱ(ntȱrasedus,ȱ hiljutineȱsünnitus,ȱlõikus,ȱanomaaȬ
liad,ȱhaigus,ȱtrauma,ȱkiiritus)ȱ ƒ Biopsühhosotsiaalneȱseksuaalsuseȱ muutusȱ ƒ Vähesedȱteadmisedȱ ƒ Nõrgadȱsoorolliȱeeskujudȱ ƒ Privaatsuseȱpuudumineȱ ƒ Lähedaseȱpuudumineȱ ƒ Väärinfoȱ ƒ Füüsilineȱkuritarvitamineȱ ƒ Psühhosotsiaalneȱkuritarvitamineȱ (ntȱkahjustavadȱsuhted)ȱ ƒ Väärtusteȱkonfliktȱ ƒ Kaitsetusȱȱ Viited Cavalcanti,ȱRȱ&ȱCavalcanti,ȱM.ȱ(1996).ȱTratamentoȱclinicoȱdasȱinadequaciesȱsexualsȱ(2ndȱed.).ȱSãoȱPaulo:ȱ Roca.ȱ Fehring,ȱR.J.ȱ(1994).ȱTheȱFehringȱmodel.ȱInȱR.M.ȱCarrolȬJohnson,ȱ&ȱM.ȱPaqueteȱ(eds),ȱClassificationȱofȱ nursingȱdiagnoses:ȱProceedingsȱofȱtheȱTenthȱConference .ȱPhiladelphia.ȱJ.B.ȱLippincott,ȱpp.ȱ55–62.ȱ Hogan,ȱR.M.ȱ(1985).ȱHumanȱsexuality.ȱAȱnursingȱperspective.ȱNewȱYork.ȱAppletonȬCenturyȬCrofts.ȱ


324 8. valdkond: seksuaalsus Hoskins,ȱL.M.ȱ(1989).ȱClinicalȱvalidation,ȱmethodologiesȱforȱnursingȱdiagnosesȱresearch.ȱInȱR.M.ȱCarȬ rolȬJohnson,ȱ&ȱM.ȱPaqueteȱ(eds),ȱClassificationȱofȱnursingȱdiagnoses:ȱProceedingsȱofȱtheȱeighthȱconferenceȱ
ofȱNorthȱAmericanȱNursingȱDiagnosisȱAssociation .ȱPhiladelphia:ȱLippincott,ȱpp.ȱ126–131.ȱ Kaplan,ȱ H.S.ȱ (1977).ȱ Aȱ novaȱ terapiaȱ doȱ sexo:ȱ Tratamentoȱ dinâmicoȱ dasȱ disfuncõesȱ sexuals.ȱ Rioȱ deȱ Janeiro:ȱ NovaȱFronteira.ȱ Kaplan,ȱH.S.ȱ(1983).ȱOȱdesejoȱsexualȱ–ȱeȱnovosȱconceitosȱetécnicasȱdaȱterapiaȱdoȱsexo.ȱRioȱdeȱJaneiro:ȱNovaȱ Freonteira.ȱ


2. klass: seksuaaltalitlus     325  Ebatõhus seksuaalelu (00065)
(1986, 2006, LOE 2.1)  8. valdkond: seksuaalsus 
2. klass: seksuaaltalitlus  Definitsioon Väljendatud mure oma seksuaalse pärast.  Määravad tunnused ƒ Muutusedȱteadvustatudȱseksuaalseȱ rolliȱtäitmiselȱ ƒ Muutusedȱsuhetesȱlähedasegaȱȱ ƒ KaebabȱseksuaalseȱaktiivsuseȱmuuȬ tusiȱȱ ƒ Kaebabȱseksuaalkäitumiseȱmuutusiȱ ƒ Kaebabȱraskusiȱseksuaalseȱ aktiivsusegaȱ ƒ Kaebabȱraskusiȱseksuaalkäitumisegaȱ ƒ Kaebabȱseksuaalseȱaktiivsuseȱ piiranguidȱȱ ƒ Kaebabȱseksuaalkäitumiseȱ piiranguidȱ ƒ Väärtusteȱkonfliktȱ Seonduvad tegurid  ƒ Soorolliȱeeskujuȱpuudumineȱȱ ƒ Konfliktidȱseksuaalseȱsuundumuseȱ tõttuȱȱ ƒ Konfliktidȱteistsugusteȱeelistusteȱ tõttuȱȱ ƒ Vähesedȱteadmisedȱsellest,ȱkuidasȱ reageeridaȱalternatiivselȱviisilȱterviȬ
segaȱseotudȱüleminekutele,ȱmuutuȬ
nudȱkehaehituseleȱvõiȱȬtalitlusele,ȱ
haiguseleȱvõiȱravileȱ ƒ Hirmȱsaadaȱsuguhaigustȱ ƒ Hirmȱrasestudaȱ ƒ Halvenenudȱsuheȱlähedasegaȱȱ ƒ Nõrkȱsoorolliȱeeskujuȱ ƒ Privaatsuseȱpuudumineȱ ƒ Lähedaseȱpuudumineȱ ƒ PuudulikudȱoskusedȱreageeridaȱalȬ ternatiivselȱviisilȱtervisegaȱseotudȱ
üleminekutele,ȱmuutunudȱkehaehiȬ
tuseleȱvõiȱȬtalitlusele,ȱhaiguseleȱvõiȱ
ravileȱ Viited Cavalcanti,ȱRȱ&ȱCavalcanti,ȱM.ȱ(1996).ȱTratamentoȱclinicoȱdasȱinadequaciesȱsexualsȱ(2ndȱed.).ȱSãoȱPaulo:ȱ Roca.ȱ Fehring,ȱR.J.ȱ(1994).ȱTheȱFehringȱmodel.ȱInȱR.M.ȱCarrolȬJohnson,ȱ&ȱM.ȱPaqueteȱ(eds),ȱClassificationȱofȱ nursingȱdiagnoses:ȱProceedingsȱofȱtheȱTenthȱConference .ȱPhiladelphia.ȱJ.B.ȱLippincott,ȱpp.ȱ55–62.ȱ Hogan,ȱR.M.ȱ(1985).ȱHumanȱsexuality.ȱAȱnursingȱperspective.ȱNewȱYork.ȱAppletonȬCenturyȬCrofts.ȱ
Hoskins,ȱL.M.ȱ(1989).ȱClinicalȱvalidation,ȱmethodologiesȱforȱnursingȱdiagnosesȱresearch.ȱInȱR.M.ȱCarȬ rolȬJohnson,ȱ&ȱM.ȱPaqueteȱ(eds),ȱClassificationȱofȱnursingȱdiagnoses:ȱProceedingsȱofȱtheȱeighthȱconferenceȱ
ofȱNorthȱAmericanȱNursingȱDiagnosisȱAssociation .ȱPhiladelphia:ȱLippincott,ȱpp.ȱ126–131.ȱ Kaplan,ȱ H.S.ȱ (1977).ȱ Aȱ novaȱ terapiaȱ doȱ sexo:ȱ Tratamentoȱ dinâmicoȱ dasȱ disfuncõesȱ sexuals.ȱ Rioȱ deȱ Janeiro:ȱ NovaȱFronteira.ȱ Kaplan,ȱH.S.ȱ(1983).ȱOȱdesejoȱsexualȱ–ȱeȱnovosȱconceitosȱetécnicasȱdaȱterapiaȱdoȱsexo.ȱRioȱdeȱJaneiro:ȱNovaȱ Freonteira.ȱ


326 8. valdkond: seksuaalsus Raseduse, sünnituse ja vastsündinu hoolduse
ebatõhus kulgemine (00221)
(2010, LOE 2.1)  8. valdkond: seksuaalsus 
3. klass: reproduktsioon  Definitsioon Rasedus, sünnitus ja vastsündinu hooldus, mis ei sobi keskkonna konteksti, 
normide ja ootustega.  Määravad tunnused  Raseduse ajal  ƒ EiȱpöörduȱvajadustekohaseltȱtugiȬ süsteemideȱpooleȱ ƒ EiȱkinnitaȱsobivaidȱfüüsilisiȱetteȬ valmistusiȱ ƒ Eiȱkinnitaȱsobivatȱrasedusaegsetȱ eluviisiȱ(ntȱtoitumine,ȱeritamine,ȱ
uni,ȱkehalineȱliikumine,ȱvõimlemisȬ
harjutused,ȱisiklikȱhügieen)ȱ ƒ EiȱkinnitaȱtugisüsteemideȱkättesaaȬ davustȱ ƒ Eiȱkinnitaȱraseduseȱebameeldivateȱ sümptomitegaȱtoimetulekutȱ ƒ EiȱkirjeldaȱrealistlikkuȱsünnitusȬ plaaniȱ ƒ Eiȱhangiȱvajalikkeȱteadmisiȱ(ntȱsünȬ nitegevuse,ȱsünnituseȱjaȱvastsündiȬ
nuȱhoolduseȱkohta)ȱ ƒ Eiȱhangiȱvajalikkeȱvastsündinuȱ hooldamiseȱvahendeidȱ ƒ EbaregulaarneȱrasedusaegneȱterviȬ sekontrollȱ ƒ Rasedusaegseȱtervisekontrolliȱ puudumineȱ ƒ Hoolimatusȱsündimataȱlapseȱvastuȱ Tuhude ja sünnituse ajal  ƒ EiȱpöörduȱvajadustekohaseltȱtugiȬ süsteemideȱpooleȱ ƒ EiȱnäitaȱülesȱkiindumustȱvastsündiȬ nudȱlapsesseȱ ƒ EiȱkinnitaȱtugisüsteemideȱkättesaaȬ davustȱ ƒ Eiȱkinnitaȱsünnitegevuseksȱsobivatȱ eluviisiȱ(ntȱtoitumine,ȱeritamine,ȱ uni,ȱkehalineȱliikumine,ȱ
isiklikȱhügieen)ȱ ƒ Eiȱreageeriȱsobivaltȱsünnitegevuseȱ alguseleȱ ƒ Eiȱpüüaȱtuhudeȱjaȱsünnituseȱajalȱ vältidaȱvõimalikkeȱohteȱ Pärast sünnitust* ƒ EiȱpöörduȱvajadustekohaseltȱtugiȬ süsteemideȱpooleȱ ƒ Eiȱvaldaȱsobivaidȱtoitmisvõtteidȱ ƒ Eiȱhooldaȱsobivaltȱrindaȱȱ ƒ Eiȱnäitaȱülesȱkiindumustȱ vastsündinudȱlapsesseȱ * * ȱMärkus:ȱalgupäraneȱjaapanikeelneȱterminȱ“lapsesaamise”ȱkohtaȱonȱ“ShussanȱIkujiȱKoudou”,ȱmisȱ hõlmabȱniiȱsünnitustȱkuiȱkaȱvastsündinuȱhooldamist.ȱSeeȱonȱJaapaniȱämmaemanduseȱkeskneȱmõiste.ȱ ȱ


3. klass: reproduktsioon     327  ƒ Eiȱvaldaȱpeamisiȱhooldusvõtteidȱ ƒ Eiȱtagaȱlapseleȱturvalistȱkeskkondaȱ ƒ Eiȱkinnitaȱsobivatȱsünnitusjärgsetȱ eluviisiȱ(ntȱtoitumine,ȱeritamine,ȱ
uni,ȱkehalineȱliikumine,ȱvõimlemisȬ
harjutused,ȱisiklikȱhügieen)ȱ ƒ EiȱkinnitaȱtugisüsteemideȱkättesaaȬ davustȱ Seonduvad tegurid  ƒ Vähesedȱteadmisedȱ(ntȱsünnitegeȬ vuse,ȱsünnituseȱjaȱvastsündinuȱ
hoolduseȱkohta)ȱ ƒ Koduvägivaldȱ ƒ EbaregulaarneȱrasedusaegneȱterviȬ sekontrollȱ ƒ Puuduvadȱsobivadȱvanemarolliȱ eeskujudȱ ƒ Puudubȱtunnetatudȱvalmisolekȱollaȱ lapsevanemȱ ƒ Puudubȱeneseusaldusȱemanaȱ ƒ PuudubȱrasedusaegneȱterviseȬ kontrollȱ ƒ Puudubȱrealistlikȱsünnitusplaanȱ ƒ Puudubȱküllaldaneȱtugisüsteemȱ ƒ Emaȱvõimetusȱȱ ƒ Emaȱpsühholoogilineȱpingeȱ ƒ Emaȱebatõhusȱtoitumineȱ ƒ Mõnuaineteȱkuritarvitamineȱ ƒ Planeerimataȱrasedusȱ ƒ Ebaturvalineȱkeskkondȱ ƒ Soovimatuȱrasedusȱ Viited Aoki,ȱY.ȱ(ed.)ȱ(1998).ȱBoseiȱHokenȱwoȱmeguruȱShidouȱKyouikuȱSoudanȱ2ȱ[Coaching,ȱeducation,ȱandȱ counselingȱinȱmaternalȱhealth,ȱVol.ȱ2].ȱTokyo:ȱLifeȱScienceȱCo.ȱ Aoki,ȱ Y.,ȱ Kato,ȱ N.,ȱ &ȱ Hirasawa,ȱ M.ȱ (eds)ȱ (2002).ȱ Josangakuȱ Taikeiȱ 5ȱ Boshiȱ noȱ Shinriȱ Shakaigakuȱ [MidwiferyȱSystem.ȱVol.ȱ5:ȱPsychosociologyȱforȱmotherȱandȱchild].ȱTokyo:ȱJapaneseȱNursingȱAssoȬ
ciationȱPublishing.ȱ Aoki,ȱ Y.,ȱ Kato,ȱ N.,ȱ &ȱ Hirashawa,ȱ M.ȱ (eds)ȱ (2003).ȱ Josangakuȱ Taikeiȱ 8ȱ Josanȱ Shindanȱ GijytsuȬgakuȱ 2ȱ [MidwiferyȱSystem.ȱVol.ȱ8:ȱMaternityȱdiagnosesȱandȱtechniquesȱ2].ȱTokyo:ȱJapaneseȱNursingȱAssoȬ
ciationȱPublishing.ȱ Callister,ȱL.C.ȱ,ȱHolt,ȱS.T.,ȱ&ȱKuhre,ȱM.ȱ(2010).ȱGivingȱbirth:ȱTheȱvoicesȱofȱAustralianȱwomen.ȱJournalȱ ofȱPerinatalȱandȱNeonatalȱNursing,ȱ24(2),ȱ128–136.ȱ Darvill,ȱ R.,ȱ Skirton,ȱ H.,ȱ &ȱ Farrand,ȱ P.ȱ (2008).ȱ Psychologicalȱ factorsȱ thatȱ impactȱ onȱ women’sȱ experiȬ encesȱofȱfirstȬtimeȱmotherhood:ȱAȱqualitativeȱstudyȱofȱtheȱtransition.ȱMidwifery,ȱ26(3),ȱ357–366.ȱ Furber,ȱC.,ȱGarrod,ȱD.,ȱMaloney,ȱE.,ȱLovell,ȱK.,ȱ&ȱMcGowan,ȱL.ȱ(2009).ȱAȱqualitativeȱstudyȱofȱmildȱtoȱ moderateȱpsychologicalȱdistressȱduringȱpregnancy.ȱInternationalȱJournalȱofȱNursingȱStudies,ȱ46(5),ȱ
669–677.ȱ JapanȱSocietyȱofȱMaternityȱDiagnosesȱ(ed.).ȱ(2004).ȱMaternityȱShindanȱguidebookȱ[GuidebookȱofȱmaȬ ternityȱdiagnoses].ȱTokyo:ȱIgakushoin.ȱ Kabeyama,ȱK.ȱ(ed.).ȱ(2006).ȱRinshoȱJosanfuȱHikkei:ȱSeimeiȱtoȱBunkaȱwoȱFumaetaȱShigenȱ[Essentialsȱofȱ clinicalȱmidwifery:ȱCaringȱbasedȱonȱlifeȱandȱcultureȱ(2ndȱed.)].ȱTokyo:ȱIgakushoin.ȱ Okayamaȱ Nationalȱ Hospitalȱ (ed.).ȱ (2000).ȱ Akachanȱ niȱ Yasashiiȱ Byouinȱ noȱ Bonyuuȱ Ikujiȱ Shidouȱ [BreastȬfeedingȱandȱnewbornȬcareȱteachingȱmanualsȱfromȱaȱbabyȬfriendlyȱhospital].ȱTokyo:ȱMedicaȱ
Publishing.ȱ Savage,ȱC.ȱ(2009).ȱAȱproposedȱframeworkȱrelatedȱtoȱtheȱcareȱofȱaddicatedȱmothers.ȱJournalȱofȱAddicȬ tionsȱNursing,ȱ20(3),ȱ158–160.ȱ Sharps,ȱP.,ȱLaughon,ȱK.,ȱ&ȱGiangrande,ȱS.ȱ(2007).ȱIntimateȱpartnerȱviolenceȱandȱtheȱchildbearingȱyear:ȱ Maternalȱandȱinfantȱhealthȱconsequences.ȱTraumaȱViolenceȱAbuse,ȱ8(2),ȱ105–116.ȱ Taketani,ȱY.,ȱ&ȱKabeyama,ȱS.ȱ(eds).ȱ(2007).ȱJosangakuȱKouzaȱ6ȱ[MidwiferyȱCourse,ȱVol.6].ȱTokyo:ȱIgaȬ kushoin.ȱ


328 8. valdkond: seksuaalsus Valmisolek raseduse, sünnituse ja imiku 
hoolduse tõhusamaks kulgemiseks (00208)* 
(2008, LOE 2.1)  8. valdkond: seksuaalsus 
3. klass: reproduktsioon  Definitsioon Normaalse raseduse, sünnituse ja vastsündinu hoolduse ettevalmistus ja toe-
tus, mis on küllaldane heaolu tagamiseks ja mida saab edendada.  Määravad tunnused  Raseduse ajal  ƒ Käibȱregulaarseltȱrasedusaegsesȱ tervisekontrollisȱ ƒ Näitabȱülesȱhoolivustȱsündimataȱ lapseȱvastuȱ ƒ ValmistabȱetteȱvastsündinuȱhoolduȬ seksȱvajalikuȱvarustuseȱ ƒ KinnitabȱsobivaidȱfüüsilisiȱettevalȬ mistusiȱ ƒ KinnitabȱsobivatȱrasedusaegsetȱeluȬ viisiȱ(ntȱtoitumine,ȱeritamine,ȱuni,ȱ kehalineȱliikumine,ȱvõimlemisharȬ
jutused,ȱisiklikȱhügieen)ȱȱ ƒ KinnitabȱtugisüsteemideȱkättesaaȬ davustȱ ƒ Kirjeldabȱrealistlikkuȱsünnitusplaaniȱ ƒ Kinnitabȱraseduseȱebameeldivateȱ sümptomitegaȱtoimetulekutȱ ƒ Hangibȱvajalikkeȱteadmisiȱ(ntȱsünniȬ tegevuse,ȱsünnituseȱjaȱvastsündinuȱ
hoolduseȱkohta)ȱ Tuhude ja sünnituse ajal  ƒ NäitabȱülesȱkiindumustȱvastsündiȬ nudȱlapsesseȱ ƒ PüüabȱtuhudeȱjaȱsünnituseȱajalȱvälȬ tidaȱvõimalikkeȱohteȱ ƒ Kinnitabȱsünnitegevuseksȱsobivatȱ eluviisiȱ(ntȱdieet,ȱeritamine,ȱuni,ȱkeȬ
halineȱliikumine,ȱisiklikȱhügieen)ȱ ƒ Reageeribȱsobivaltȱsünnitegevuseȱ alguseleȱȱ ƒ Kasutabȱlõõgastusvõtteid,ȱmisȱvasȬ tavadȱsünnitusstaadiumileȱ ƒ Kasutabȱasjakohaseltȱtugisüsteemeȱȱ Pärast sünnitust  ƒ Valdabȱsobivaidȱtoitmisvõtteidȱ ƒ Hooldabȱsobivaltȱrindaȱȱ ƒ Onȱvastsündinudȱlapsesseȱkiindunudȱ ƒ Valdabȱpeamisiȱhooldusvõtteidȱȱ ƒ Tagabȱlapseleȱturvaliseȱkeskkonnaȱ * ȱ * ȱMärkus:ȱalgupäraneȱjaapanikeelneȱterminȱ“lapsesaamise”ȱkohtaȱonȱ“ShussanȱIkujiȱKoudou”,ȱmisȱ hõlmabȱniiȱsünnitustȱkuiȱkaȱvastsündinuȱhooldamist.ȱSeeȱonȱJaapaniȱämmaemanduseȱkeskneȱmõiste.ȱ ȱ


3. klass: reproduktsioon     329 ƒ Kinnitabȱsobivatȱsünnitusjärgsetȱ eluviisiȱ(ntȱdieet,ȱeritamine,ȱuni,ȱkeȬ
halineȱliikumine,ȱvõimlemisharjuȬ
tused,ȱisiklikȱhügieen)ȱ ƒ Kasutabȱasjakohaseltȱtugisüsteemeȱ ȱ Viited Aoki,ȱY.ȱ(ed.)ȱ(1998).ȱBoseiȱHokenȱwoȱmeguruȱShidouȱKyouikuȱSoudanȱ2ȱ[Coaching,ȱeducation,ȱandȱ counselingȱinȱmaternalȱhealth,ȱVol.ȱ2].ȱTokyo:ȱLifeȱScienceȱCo.ȱ Aoki,ȱ Y.,ȱ Kato,ȱ N.,ȱ &ȱ Hirasawa,ȱ M.ȱ (eds)ȱ (2002).ȱ Josangakuȱ Taikeiȱ 5ȱ Boshiȱ noȱ Shinriȱ Shakaigakuȱ [MidwiferyȱSystem.ȱVol.ȱ5:ȱPsychosociologyȱforȱmotherȱandȱchild].ȱTokyo:ȱJapaneseȱNursingȱAssoȬ
ciationȱPublishing.ȱ Aoki,ȱ Y.,ȱ Kato,ȱ N.,ȱ &ȱ Hirashawa,ȱ M.ȱ (eds)ȱ (2003).ȱ Josangakuȱ Taikeiȱ 8ȱ Josanȱ Shindanȱ GijytsuȬgakuȱ 2ȱ [MidwiferyȱSystem.ȱVol.ȱ8:ȱMaternityȱdiagnosesȱandȱtechniquesȱ2].ȱTokyo:ȱJapaneseȱNursingȱAssoȬ
ciationȱPublishing.ȱ JapanȱSocietyȱofȱMaternityȱDiagnosesȱ(ed.).ȱ(2004).ȱMaternityȱShindanȱguidebookȱ[GuidebookȱofȱmaȬ ternityȱdiagnoses].ȱTokyo:ȱIgakushoin.ȱ Kabeyama,ȱK.ȱ(ed.).ȱ(2006).ȱRinshoȱJosanfuȱHikkei:ȱSeimeiȱtoȱBunkaȱwoȱFumaetaȱShigenȱ[Essentialsȱofȱ clinicalȱmidwifery:ȱCaringȱbasedȱonȱlifeȱandȱcultureȱ(2ndȱed.)].ȱTokyo:ȱIgakushoin.ȱ Okayamaȱ Nationalȱ Hospitalȱ (ed.).ȱ (2000).ȱ Akachanȱ niȱ Yasashiiȱ Byouinȱ noȱ Bonyuuȱ Ikujiȱ Shidouȱ [BreastȬfeedingȱandȱnewbornȬcareȱteachingȱmanualsȱfromȱaȱbabyȬfriendlyȱhospital].ȱTokyo:ȱMedicaȱ
Publishing.ȱ Taketani,ȱY.,ȱ&ȱKabeyama,ȱS.ȱ(eds).ȱ(2007).ȱJosangakuȱKouzaȱ6ȱ[MidwiferyȱCourse,ȱVol.6].ȱTokyo:ȱIgaȬ kushoin.ȱ


330 8. valdkond: seksuaalsus Raseduse, sünnituse ja vastsündinu hoolduse
ebatõhusa kulgemise risk (00227)*
(2010, LOE 2.1)  8. valdkond: seksuaalsus 
3. klass: reproduktsioon  Definitsioon Risk raseduseks, sünnituseks ja vastsündinu hoolduseks*, mis ei sobi kesk-
konna konteksti, normide ja ootustega.  Riskitegurid ƒ Vähesedȱteadmisedȱ(ntȱsünnitegeȬ vuse,ȱsünnituseȱjaȱvastsündinuȱ
hoolduseȱkohta)ȱ ƒ Koduvägivaldȱ ƒ EbaregulaarneȱrasedusaegneȱterviseȬ kontrollȱ ƒ Puuduvadȱsobivadȱvanemarolliȱ eeskujudȱ ƒ Puudubȱtunnetatudȱvalmisolekȱollaȱ lapsevanemȱ ƒ Puudubȱeneseusaldusȱemanaȱ ƒ Puudubȱrasedusaegneȱtervisekontrollȱ ƒ Puudubȱrealistlikȱsünnitusplaanȱ ƒ Puudubȱküllaldaneȱtugisüsteemȱ ƒ Emaȱvõimetusȱ ƒ Emaȱpsühholoogilineȱpingeseisundȱ ƒ Emaȱebatõhusȱtoitumineȱ ƒ Mõnuaineteȱkuritarvitamineȱ ƒ Planeerimataȱrasedusȱ ƒ Soovimatuȱrasedusȱ Viited * Aoki,ȱY.ȱ(ed.)ȱ(1998).ȱBoseiȱHokenȱwoȱmeguruȱShidouȱKyouikuȱSoudanȱ2ȱ[Coaching,ȱeducation,ȱandȱcounselȬ ingȱinȱmaternalȱhealth,ȱVol.ȱ2].ȱTokyo:ȱLifeȱScienceȱCo.ȱ Aoki,ȱY.,ȱKato,ȱN.,ȱ&ȱHirasawa,ȱM.ȱ(eds)ȱ(2002).ȱJosangakuȱTaikeiȱ5ȱBoshiȱnoȱShinriȱShakaigakuȱ[Midwiferyȱ System.ȱVol.ȱ5:ȱPsychosociologyȱforȱmotherȱandȱchild].ȱTokyo:ȱJapaneseȱNursingȱAssociationȱPublishing.ȱ Aoki,ȱY.,ȱKato,ȱN.,ȱ&ȱHirashawa,ȱM.ȱ(eds)ȱ(2003).ȱJosangakuȱTaikeiȱ8ȱJosanȱShindanȱGijytsuȬgakuȱ2ȱ[Midwiferyȱ System.ȱVol.ȱ8:ȱMaternityȱdiagnosesȱandȱtechniquesȱ2].ȱTokyo:ȱJapaneseȱNursingȱAssociationȱPublishing.ȱ Callister,ȱL.C.ȱ,ȱHolt,ȱS.T.,ȱ&ȱKuhre,ȱM.ȱ(2010).ȱGivingȱbirth:ȱTheȱvoicesȱofȱAustralianȱwomen.ȱJournalȱofȱPerinaȬ talȱandȱNeonatalȱNursing,ȱ24(2),ȱ128–136.ȱ Darvill,ȱR.,ȱSkirton,ȱH.,ȱ&ȱFarrand,ȱP.ȱ(2008).ȱPsychologicalȱfactorsȱthatȱimpactȱonȱwomen’sȱexperiencesȱofȱfirstȬ timeȱmotherhood:ȱAȱqualitativeȱstudyȱofȱtheȱtransition.ȱMidwifery,ȱ26(3),ȱ357–366.ȱ Furber,ȱC.,ȱGarrod,ȱD.,ȱMaloney,ȱE.,ȱLovell,ȱK.,ȱ&ȱMcGowan,ȱL.ȱ(2009).ȱAȱqualitativeȱstudyȱofȱmildȱtoȱmoderateȱ psychologicalȱdistressȱduringȱpregnancy.ȱInternationalȱJournalȱofȱNursingȱStudies,ȱ46(5),ȱ669–677.ȱ JapanȱSocietyȱofȱMaternityȱDiagnosesȱ(ed.).ȱ(2004).ȱMaternityȱShindanȱguidebookȱ[Guidebookȱofȱmaternityȱdiagnoses].ȱ Tokyo:ȱIgakushoin.ȱ Kabeyama,ȱK.ȱ(ed.).ȱ(2006).ȱRinshoȱJosanfuȱHikkei:ȱSeimeiȱtoȱBunkaȱwoȱFumaetaȱShigenȱ[EssentialsȱofȱclinicalȱmidȬ wifery:ȱCaringȱbasedȱonȱlifeȱandȱcultureȱ (2ndȱed.)].ȱTokyo:ȱIgakushoin.ȱ OkayamaȱNationalȱHospitalȱ(ed.).ȱ(2000).ȱAkachanȱniȱYasashiiȱByouinȱnoȱBonyuuȱIkujiȱShidouȱ[BreastȬfeedingȱandȱ newbornȬcareȱteachingȱmanualsȱfromȱaȱbabyȬfriendlyȱhospital ].ȱTokyo:ȱMedicaȱPublishing.ȱ Savage,ȱC.ȱ(2009).ȱAȱproposedȱframeworkȱrelatedȱtoȱtheȱcareȱofȱaddicatedȱmothers.ȱJournalȱofȱAddictionsȱNursȬ ing,ȱ20 (3),ȱ158–160.ȱ Sharps,ȱP.,ȱLaughon,ȱK.,ȱ&ȱGiangrande,ȱS.ȱ(2007).ȱIntimateȱpartnerȱviolenceȱandȱtheȱchildbearingȱyear:ȱMaternalȱ andȱinfantȱhealthȱconsequences.ȱTraumaȱViolenceȱAbuse,ȱ8(2),ȱ105–116.ȱ Taketani,ȱY.,ȱ&ȱKabeyama,ȱS.ȱ(eds).ȱ(2007).ȱJosangakuȱKouzaȱ6ȱ[MidwiferyȱCourse,ȱVol.6].ȱTokyo:ȱIgakushoin.ȱ * ȱMärkus:ȱalgupäraneȱjaapanikeelneȱterminȱ“lapsesaamise”ȱkohtaȱonȱ“ShussanȱIkujiȱKoudou”,ȱmisȱ hõlmabȱniiȱsünnitustȱkuiȱkaȱvastsündinuȱhooldamist.ȱSeeȱonȱJaapaniȱämmaemanduseȱkeskneȱmõiste.ȱ ȱ


3. klass: reproduktsioon     331  Raseduse katkemise risk (00209)
(2008, LOE 2.1)   8. valdkond: seksuaalsus 
3. klass: reproduktsioon  Definitsioon Ema ja loote sümbioosi katkemise risk kahe või mitme haiguse samaaegse 
esinemise või rasedusest põhjustatud seisundite tõttu.  Riskitegurid ƒ Raseduseȱkomplikatsioonidȱ(ntȱlooteȬ kestaȱenneaegneȱrebenemine,ȱeesȬ
asetsevȱplatsentaȱvõiȱplatsentaȱenneȬ
aegneȱirdumine,ȱrasedusaegseȱjälgiȬ
miseȱhilineȱalgus,ȱmitmikrasedus)ȱ ƒ Organismiȱhapnikugaȱvarustatuseȱ häireȱ(ntȱkehvveresusȱ(aneemia),ȱsüȬ
damehaigus,ȱastma,ȱkõrgenenudȱ
vererõhkȱ(hüpertensioon),ȱatakk,ȱenneȬ aegneȱsünnitegevus,ȱverejooksȱvõiȱ
verevalumȱ(hemorraagia))ȱ ƒ Glükoosiȱainevahetuseȱhäireȱ(ntȱ diabeet,ȱsteroidideȱtarvitamine)ȱ ƒ Füüsilineȱkuritarvitamineȱ ƒ Mõnuaineteȱkuritarvitamineȱ(ntȱ tubakas,ȱalkohol,ȱnarkootikumid)ȱȱ ƒ Raviȱkõrvalmõjudȱ(ntȱravimid,ȱlõikus)ȱ Viited Berg,ȱM.ȱ(2005).ȱPregnancyȱandȱdiabetes:ȱHowȱwomenȱhandleȱtheȱchallenges.ȱJournalȱofȱPerinatalȱEducaȬ tion,ȱ14 (3),ȱ23–32.ȱ Curran,ȱ C.A.ȱ (2003).ȱ Intrapartumȱ emergencies.ȱ Journalȱ ofȱ Obstetric,ȱ Gynecologic,ȱ andȱ Neonatalȱ Nursing,ȱ 3 2(6),ȱ802–813.ȱ Higgins,ȱL.P.,ȱ&ȱHawkins,ȱJ.W.ȱ(2005).ȱScreeningȱforȱabuseȱduringȱpregnancy:ȱImplementingȱaȱmultisiteȱ program.ȱAmericanȱJournalȱofȱMaternal/ChildȱNursing,ȱ30(2),ȱ109–114.ȱ Lange,ȱS.S.,ȱ&ȱJenner,ȱM.ȱ(2004).ȱMyocardialȱinfarctionȱinȱtheȱobstetricȱpatient.ȱCriticalȱCareȱNursingȱClinȬ icsȱofȱNorthȱAmerica:ȱObstetrickȱandȱNeonatalȱIntensiveȱCare,ȱ16 (2),ȱ211–219.ȱ McCarterȬSpaulding,ȱ D.E.ȱ (2005).ȱ Medicationsȱ inȱ pregnancyȱ andȱ lactation.ȱ Americanȱ Journalȱ ofȱ MaterȬ nal/ChildȱNursing,ȱ30 (1),10–17.ȱ Poole,ȱJ.H.ȱ(2004).ȱMultiorganȱdysfunctionȱinȱtheȱperinatalȱpatient.ȱCriticalȱCareȱNursingȱClinicsȱofȱNorthȱ America:ȱObstetricȱandȱNeonatalȱIntensiveȱCare,ȱ16 (2),ȱ193–204.ȱ Rudisill,ȱP.T.ȱ(2004).ȱAmnioticȱfluidȱembolism.ȱ16(2).ȱCriticalȱCareȱNursingȱClinicsȱofȱNorthȱAmerica:ȱObstetȬ rickȱandȱNeonatalȱIntensiveȱCare,ȱ16 (2),ȱ221–225.ȱ Shannon,ȱM.,ȱKing.ȱT.L.,ȱ&ȱKennedy,ȱH.P.ȱ(2007).ȱAllostasis:ȱAȱtheoreticalȱframeworkȱforȱunderstandingȱ andȱ evaluatingȱ perinatalȱ healthȱ outcomes.ȱ Journalȱ ofȱ Obstetric,ȱ Gynecological,ȱ andȱ Neonatalȱ Nursing,ȱ
36 (2),ȱ125–134.ȱ Simpson,ȱ K.R.ȱ (2004).ȱ Monitoringȱ theȱ pretermȱ fetusȱ duringȱ labor.ȱ Americanȱ Journalȱ ofȱ Maternal/Childȱ Nursing,ȱ29 (6),ȱ380–388.ȱ Stark,ȱC.J.,ȱ&ȱStepans,ȱM.B.F.ȱ(2004).ȱAȱcomparisonȱofȱbloodȱpressureȱinȱterm,ȱlowȱbirthȱweightȱinfantsȱofȱ smokingȱandȱnonsmokingȱmothers.ȱJournalȱofȱPerinatalȱEducation,ȱ13(4),ȱ17–26.ȱ Stringer,ȱM.,ȱMiesnik,ȱS.R.,ȱBrown,ȱL.,ȱMartz,ȱA.H.,ȱ&ȱMacones,ȱG.ȱ(2004).ȱNursingȱcareȱofȱtheȱpatientȱwithȱ pretermȱprematureȱruptureȱofȱmembranes.ȱAmericanȱJournalȱofȱMaternal/ChildȱNursing,ȱ29(3),ȱ144–150.ȱ Torgersen,ȱK.L.,ȱ&ȱCurran,ȱC.A.ȱ(2006).ȱAȱsystematicȱapproachȱtoȱtheȱphysiologicȱadaptationsȱofȱpregȬ nancy.ȱCriticalȱCareȱNursingȱQuarterly,ȱ29(1),ȱ2–19.ȱ Wolfe,ȱB.E.ȱ(2005).ȱReproductiveȱhealthȱinȱwomenȱwithȱeatingȱdisorders.ȱJournalȱofȱObstetric,ȱGynecologic,ȱ andȱNeonatalȱNursing,ȱ34 (2),ȱ255–263.ȱ


ȱ


1. klass: traumajärgsed reaktsioonid     329  9. valdkond Toimetulek/pingetaluvus 1. klass: traumajärgsed reaktsioonid .................................................... 335  Traumajärgne ȱsündroomȱ(00141) .............................................................................335ȱ Traumajärgse ȱsündroomiȱriskȱ(00145) .....................................................................336ȱ Vägistamisjärgse ȱtraumaȱsündroomȱ(00142) ..........................................................337ȱ Elukohavahetusest ȱtingitudȱstressiȱsündroomȱ(00114).........................................338ȱ Elukohavahetusest ȱtingitudȱstressiȱsündroomiȱriskȱ(00149)................................339ȱ 2. klass: toimetuleku reaktsioonid ........................................................ 340  Tegevuse ȱebatõhusȱkavandamineȱ(00199)...............................................................340ȱ Tegevuse ȱebatõhusaȱkavandamiseȱriskȱ(00226)......................................................342ȱ Ärevus ȱ(00146)..............................................................................................................344ȱ Enesekaitselineȱtoimetulekȱ(00071)...........................................................................346ȱ
Ebatõhusȱtoimetulekȱ(00069) .....................................................................................348ȱ
Valmisolekȱtõhusamaksȱtoimetulekuksȱ(00158) .....................................................349ȱ
Elanikkonnaȱebatõhusȱtoimetulekȱ(00077)...............................................................350ȱ
Elanikkonnaȱvalmisolekȱtõhusamaksȱtoimetulekuksȱ(00076)...............................351ȱ
Perekonnaȱohustatudȱtoimetulekȱ(00074) ................................................................352ȱ
Perekonnaȱpuudulikȱtoimetulekȱ(00073)..................................................................354ȱ
Perekonnaȱvalmisolekȱtõhusamaksȱtoimetulekuksȱ(00075) ..................................355ȱ
Surmaärevus ȱ(00147)...................................................................................................356ȱ Kahjulikȱeitamineȱ(00072)...........................................................................................358ȱ
Täiskasvanuȱtaandarengȱ(00101) ...............................................................................360ȱ
Hirm ȱ(00148).................................................................................................................361ȱ Lein ȱ(00136) ..................................................................................................................363ȱ Raskendatudȱleinȱ(00135)ȱ ..........................................................................................365ȱ
Raskendatudȱleinaȱriskȱ(00172)..................................................................................367ȱ
Valmisolekȱpiisavaksȱvõimekuseksȱ(00187)ȱ ...........................................................368ȱ
Võimetus ȱ(00125)ȱ ........................................................................................................370ȱ Võimetuse ȱriskȱ(00152)ȱ ..............................................................................................372ȱ Nõrgenenudȱindividuaalneȱvastupanuvõimeȱ(00210)ȱ ..........................................374ȱ
Valmisolekȱküllaldaseksȱvastupanuvõimeksȱ(00212)ȱ............................................376ȱ
ȱ


334 Nõrgenenudȱvastupanuvõimeȱriskȱ(00211)ȱ ............................................................ 378ȱ
Kroonilineȱkurbusȱ(00137) ......................................................................................... 379ȱ
Ülemääraneȱstressȱ(00177).......................................................................................... 380ȱ 3. klass: neurokäitumuslik stress .......................................................... 383  Autonoomne ȱdüsrefleksiaȱ(00009) ........................................................................... 383ȱ Autonoomse ȱdüsrefleksiaȱriskȱ(00010) .................................................................... 384ȱ Imikuȱkorrapäratuȱkäitumineȱ(00116)...................................................................... 386ȱ
Valmisolekȱimikuȱkäitumiseȱkorrapärastamiseksȱ(00117) .................................... 388ȱ
Imikuȱkorrapäratuȱkäitumiseȱriskȱ(00115)............................................................... 389ȱ
Vähenenudȱkoljusiseneȱadaptatsioonivõimeȱ(00049) ........................................... 390ȱ
ȱ


1. klass: traumajärgsed reaktsioonid     335 Traumajärgne sündroom (00141) 
(1986, 1998, 2010)   9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus 
1. klass: traumajärgsed reaktsioonid  Definitsioon Püsiv kohanematuse reaktsioon raskele traumeerivale sündmusele.  Määravad tunnused  ƒ Kallaletungimineȱȱ ƒ Võõrandumineȱ ƒ Meeleoludeȱmuutumineȱȱ ƒ Vihaȱ ƒ Ärevusȱ ƒ Vältimineȱ ƒ Sundkäitumineȱ(kompulsiivneȱkäituȬ mine )ȱ ƒ Eitamineȱ ƒ Depressioonȱ ƒ Distantseerumineȱümbritsevastȱ ƒ Keskendumisraskusedȱ ƒ Kusepidamatusȱ(lastel)ȱ(enurees)ȱ ƒ Liigneȱehmatusreaktsioonȱ ƒ Hirmȱ ƒ Minevikupildidȱ ƒ Maoȱärritusȱȱ ƒ Leinȱ ƒ Süütunneȱ ƒ Peavaludȱ ƒ Lootusetusȱ ƒ Õudustunneȱ ƒ Ülivalvsusȱȱ ƒ Painavadȱunenäodȱ ƒ Painavadȱmõttedȱ ƒ Ärrituvusȱ ƒ Liigärrituvusȱȱ ƒ Hirmuunenäodȱ ƒ Südamepekslemineȱ(palpitatsioon)ȱ ƒ Paanikahoodȱ ƒ Psüühilistestȱteguritestȱpõhjustatudȱ mäluhäireȱ(psühhogeenneȱamneesia)ȱ ƒ Vihahoodȱ ƒ Kaebabȱtuimustȱ ƒ Ebameeldivateȱmõteteȱallasurumineȱ ƒ Häbiȱ ƒ Mõnuaineteȱkuritarvitamineȱ Seonduvad tegurid   ƒ Sõjavangistusȱ ƒ Kuriteoȱohvriksȱlangemineȱ ƒ Katastroofidȱ ƒ Epideemiadȱ ƒ Erakordseteȱsündmusteȱläbielamineȱ ƒ Füüsilineȱkuritarvitamineȱ ƒ Psühholoogilineȱkuritarvitamineȱ ƒ Tõsisedȱõnnetusedȱ(ntȱtööõnnetuȬ sed,ȱliiklusõnnetused)ȱ ƒ Lähedasteȱtõsisedȱvigastusedȱ ƒ Iseendaȱtõsineȱvigastusȱ ƒ Tõsineȱohtȱlähedasteleȱ ƒ Tõsineȱohtȱiseendaleȱ ƒ Äkilineȱhävingȱlähikonnasȱ ƒ Koduȱäkilineȱhävimineȱ ƒ Piinamineȱ ƒ Paljudeȱinimesteȱsurmagaȱlõppenudȱ traagilineȱjuhtumȱ ƒ Sõdaȱ ƒ Kellegiȱvigastamiseȱpealtnägemineȱ ƒ Vägivaldseȱsurmaȱpealtnägemineȱ


336 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus Traumajärgse sündroomi risk (00145)
(1998) 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus 
1. klass: traumajärgsed reaktsioonid  Definitsioon Risk püsivaks kohanematuse reaktsiooniks raskele traumeerivale sündmusele.  Riskitegurid ƒ Egoȱnõrgenemineȱ ƒ Kodustȱeemalolekȱ ƒ Sündmuseȱkestusȱ ƒ Liialdatudȱvastutustunneȱ ƒ Ebapiisavȱsotsiaalneȱtoetusȱ ƒ Ametȱ(ntȱpolitseinik,ȱtuletõrjuja,ȱ päästetöötaja,ȱvanglaametnik,ȱ erakorraliseȱmeditsiiniȱtöötaja,ȱ
vaimseȱterviseȱalalȱtöötaja)ȱ ƒ Sündmuseȱtagantjäreleȱtajumineȱȱ ƒ Sündmusesȱellujääjaȱrollȱ ƒ Mittetoetavȱümbruskondȱȱ


1. klass: traumajärgsed reaktsioonid     337 Vägistamisjärgse trauma sündroom (00142)
(1980, 1998)  9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus 
1. klass: traumajärgsed reaktsioonid  Definitsioon Püsiv kohanematuse reaktsioon vägivaldsele seksuaalaktile, mis toimus ohvri 
tahte ja nõusoleku vastaselt.   Määravad tunnused  ƒ Kallaletungimineȱȱ ƒ Erutusseisundȱȱ ƒ Vihaȱ ƒ Ärevusȱ ƒ Suheteȱmuutusȱ ƒ Kroonilineȱmadalȱenesehinnangȱ ƒ Segasusseisundȱ ƒ Eitamineȱ ƒ Sõltuvusȱkellestkiȱȱ ƒ Depressioonȱ ƒ Organiseerimatusȱ ƒ Dissotsiatiivneȱhäireȱȱ ƒ Häiritudȱuniȱ ƒ Piinlikkustunneȱ ƒ Hirmȱ ƒ Süüȱ ƒ Abitusȱ ƒ Alandusȱ ƒ Ülierksusȱ ƒ Otsustusvõimeȱlangusȱ ƒ Meeleoluȱkõikumineȱȱ ƒ Lihasspasmidȱ ƒ Lihaspingeȱ ƒ Hirmuunenäodȱ ƒ Paranoiaȱ ƒ Foobiadȱ ƒ Kehalineȱtraumaȱ ƒ Võimetusȱ ƒ Kättemaksuhimuȱ ƒ Enesesüüdistusȱ ƒ Seksuaaltalitluseȱhäireȱȱ ƒ Häbiȱ ƒ Šokkȱ ƒ Mõnuaineteȱkuritarvitamineȱ ƒ Enesetapukatsedȱ ƒ Kaitsetusȱ Seonduvad tegurid  ƒ Vägistamiseȱläbielamineȱ


338 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus Elukohavahetusest tingitud stressi sündroom
(00114)
(1992, 2000)   9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus
1. klass: traumajärgsed reaktsioonid  Definitsioon Füsioloogiline ja/või psühhosotsiaalne häire, mis järgneb ümberasumisele 
ühest keskkonnast teise.   Määravad tunnused  ƒ Võõrandumineȱ ƒ Üksildusȱ ƒ Vihaȱ ƒ Ärevusȱ(ntȱlahusolekuärevus)ȱ ƒ Kroonilineȱmadalȱenesehinnangȱ ƒ Mureȱelukohavahetuseȱpärastȱ ƒ Sõltuvusȱȱ ƒ Depressioonȱ ƒ Hirmȱ ƒ Frustratsioonȱȱ ƒ Haiguseȱsüvenemineȱ ƒ Füüsilisteȱsümptomiteȱhalvenemineȱ ƒ Sageȱvajadustestȱrääkimineȱ ƒ Turvatundeȱpuudumineȱ ƒ Üksiolekȱȱ ƒ Identiteediȱkaotusȱ ƒ Eneseväärikuseȱkaotusȱȱ ƒ Pessimismȱ ƒ VäljendabȱvastumeelsustȱelukohaȬ vahetuseȱsuhtesȱ ƒ OlukorrastȱtingitudȱmadalȱeneseȬ hinnangȱ ƒ Unehäireȱ ƒ Endassetõmbumineȱ ƒ Murelikkusȱȱ Seonduvad tegurid  ƒ Terviseseisundiȱhalvenemineȱȱ ƒ PsühhosotsiaalseȱterviseȱhalveneȬ mineȱ ƒ Eraldatusȱ ƒ Piisavaȱtugisüsteemiȱpuudumineȱȱ ƒ LahkumiseelseȱnõustamiseȱpuuȬ dumineȱ ƒ Keelebarjäärȱ ƒ Kaotusedȱ ƒ Keskkonnavahetusȱ ƒ Passiivneȱtoimetulekȱ ƒ Kaebabȱvõimetustunnetȱ ƒ Kogemuseȱennustamatusȱȱ


1. klass: traumajärgsed reaktsioonid     339 Elukohavahetusest tingitud stressi 
sündroomi risk (00149)
(2000) 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus 
1. klass: traumajärgsed reaktsioonid  Definitsioon Risk, et tekib füsioloogiline ja/või psühhosotsiaalne häire, mis järgneb ümber-
asumisele ühest keskkonnast teise.  Riskitegurid ƒ Terviseseisundiȱhalvenemineȱȱ ƒ Piisavaȱtugisüsteemiȱpuudumineȱ ƒ LahkumiseelseȱnõustamiseȱpuuȬ dumineȱ ƒ Kaotusedȱ ƒ MõõdukasȱkuniȱsuurȱkeskkonnaȬ muutusȱ ƒ Mõõdukasȱvaimneȱpädevusȱ ƒ Keskkonnavahetusȱ ƒ Passiivneȱtoimetulekȱ ƒ Kaebabȱvõimetustunnetȱ ƒ Kogemuseȱennustamatusȱ


340 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus Tegevuse ebatõhus kavandamine (00199) 
(2008, LOE 2.2)  9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus 
2. klass: toimetuleku reaktsioonid  Definitsioon Suutmatus teha ettevalmistusi kindlateks tegevusteks kindlatel aegadel ja tin-
gimustel.  Määravad tunnused  ƒ Ebaõnnestumistȱeeldavȱkäitumineȱ ƒ Anamneesisȱtegevusteȱ edasilükkamineȱ ƒ Tegevuskavaȱpuudumineȱ ƒ Ressurssideȱpuudumineȱ ƒ TegevusteȱjärjestamatusȱjaȱkorralȬ damatusȱ ƒ Räägibȱülemäärasestȱärevusestȱ ülesandeȱees,ȱmidaȱtulebȱtäitaȱ ƒ Räägibȱhirmustȱülesandeȱees,ȱmidaȱ tulebȱtäitaȱ ƒ Räägibȱmurestȱüleandeȱpärast,ȱmidaȱ tulebȱtäitaȱ ƒ Valitudȱtegevusedȱonȱeesmärkideȱ täitmiseksȱsobimatudȱ Seonduvad tegurid  ƒ Vähenenudȱsuutlikkusȱ infotȱtöödeldaȱ ƒ Pakutudȱlahendusedȱkutsuvadȱesileȱ ennastȱkaitsvaȱkäitumiseȱpõgenemiȬ
seȱnäolȱ ƒ Naudinguteȱihalusȱȱ ƒ Perekonnaȱtoetuseȱpuudumineȱ ƒ Sõpradeȱtoetuseȱpuutumineȱ ƒ Ebarealistlikȱettekujutusȱ sündmustestȱȱ ƒ Ebarealistlikȱettekujutusȱisiklikustȱ pädevusestȱ Viited AmericanȱPsychiatricȱAssociationȱ(2004).ȱMiniȱDSMȱIVȬTR.ȱParis:ȱMasson.ȱ
Auger,ȱL.ȱ(1980).ȱS’aiderȱsoiȬmêmeȱd’avantage.ȱQuébec:ȱLesȱéditiondȱdeȱl’homme.ȱ
Auger,ȱL.ȱ(1992).ȱPrendreȱsoinȱdeȱsoi.ȱGuideȱpratiqueȱdeȱmicroȬthérapie.ȱMontreal:ȱCIM.ȱ
Auger,ȱL.ȱ(2001).ȱSavoirȱvivre.ȱQuébec:ȱLesȱéditionsȱUnȱmondeȱdifférentȱltée.ȱ
Auger,ȱ L.ȱ (2006).ȱVivreȱavecȱsaȱtêteȱouȱavecȱsonȱsœur.ȱQuébec:ȱCentreȱlaȱPenséeȱRéaliste,ȱrepublicationȱ parȱPierreȱBovo.ȱ Barth,ȱB.M.ȱ(1985).ȱJérômeȱBrunerȱerȱl’innovationȱpédagogique.ȱCommunicationȱetȱLangages,ȱ66,ȱ45–58.ȱ
Beck,ȱA.T.,ȱRush,ȱA.J.,ȱShaw,ȱB.F.,ȱ&ȱEmery,ȱG.ȱ(1979).ȱCognitiveȱtherapyȱofȱdepression.ȱNewȱYork:ȱGuilȬ fordȱPress.ȱ Corbiére,ȱM.,ȱLaisné,ȱF.,ȱ&ȱMercier,ȱC.ȱ(2001).ȱÉlaborationȱduȱquestionnaire:ȱobstaclesȱàȱl’insertionȱauȱ travailȱetȱsentimentȱd’efficacitéȱpourȱlesȱsurmonter.ȱManuscritȱinédit,ȱCentreȱdeȱrechercheȱFemandȬ
Seguin,ȱUnitéȱ218,ȱHôpitalȱLouisȬH.ȱMontreal:ȱLafontaine.ȱ Debray,ȱQ.,ȱKindynis,ȱS.,ȱLeclére,ȱM.,ȱ&ȱSeigneurie,ȱA.ȱ(2005).ȱProtocolesȱdeȱtraitementȱdesȱpersonnalitésȱ pathologiques.ȱApprocheȱcognitivoȬcomportementale .ȱParis:ȱMasson.ȱ Ellis,ȱA.ȱ(1962).ȱReasonȱandȱemotionȱinȱpsychotherapy.ȱNewȱYork:ȱSecausus,ȱLyleȱStuart.ȱ


2. klass: toimetuleku reaktsioonid     341 Ellis,ȱA.,ȱ&ȱHarper,ȱR.ȱ(1992).ȱL’approcheȱémotivoȬrationnelle.ȱUneȱnouvelleȱfaçonȱdeȱvivre.ȱQuébec:ȱLesȱédiȬ tionsȱdeȱl’homme.ȱ Filion,ȱF.ȱ(1989).ȱJ’amélioreȱmesȱplansȱd’action.ȱQuébec:ȱCAERȱEd.ȱ
Greenberg,ȱD.,ȱ&ȱPadesky,ȱC.ȱ(2004).ȱDépressionȱetȱanxiété:ȱcomprendreȱetȱsurmonterȱparȱl’approcheȱcogniȬ tive .ȱQuébec:ȱDécarieȱÉditeur.ȱ Ladouceur,ȱR.,ȱMarchand,ȱA.,ȱ&ȱBoivert,ȱJ.ȬM.ȱ(1999).ȱLesȱtroublesȱanxieux.ȱApprocheȱcognitiveȱetȱcomporȬ tementale .ȱGaétanȱMorinȱ&ȱParis:ȱMasson.ȱ Lalonde,ȱ P.,ȱ Aubut,ȱ J.,ȱ &ȱ Grunberg,ȱ F.ȱ (eds)ȱ (2001).ȱ Psychiatrieȱ clinique.ȱ Uneȱ approcheȱ bioȬpsycoȬsociale.ȱ Québec:ȱTomeȱII.ȱ Lecomte,ȱ T.,ȱ &ȱ Leclerc,ȱ C.ȱ (2004).ȱ Manuelȱ deȱ réadaptationȱ psychiatrique.ȱ Québec:ȱ Pressesȱ deȱ l’UniversitetéȱduȱQuébec.ȱ Monastès,ȱJ.L.,ȱ&ȱBoyer,ȱC.ȱ(2006).ȱLesȱthérapiesȱcomportementalesȱetȱcognitives.ȱSeȱlibérerȱdesȱtoublesȱpsy.ȱ Milan:ȱLesȱEssentielsȱMilan.ȱ Morin,ȱC.,ȱBriand,ȱC.,ȱ&ȱLalonde,ȱP.ȱ(1999).ȱDeȱlaȱsymptomatilogieȱàȱlaȱrésolutionȱdeȱproblèmes:ȱapȬ procheȱintégréeȱpourȱlesȱpersonnesȱatteintesȱdeȱschizophrénie.ȱIn:ȱSantéȱMentaleȱauȱQuébec.ȱDossierȱ
schizophrénie,ȱdéliresȱetȱthérapieȱcognitive ,ȱVolȱXXIV,ȱNo.ȱ1,ȱp.ȱ277.ȱ Riberio,ȱK.L.ȱ(1999).ȱTheȱlabyrinthȱofȱcommunityȱmentalȱhealth:ȱInȱsearchȱofȱmeaningfulȱoccupation.ȱ PsychiatricȱRehabilitationȱJournal,ȱ23 (2),ȱ143–153.ȱ Seyle,ȱH.ȱ(1959).ȱTheȱstressȱofȱlife.ȱNewȱYork:ȱMcGrawȬHill.ȱ
Townsend,ȱM.C.ȱ(2004).ȱSoinsȱinfirmiers.ȱPsychiatrieȱetȱsantéȱmentale.ȱQuébec:ȱERPI.ȱȱ
Wilson,ȱR.,ȱ&ȱBranch,ȱR.ȱ(2004).ȱLesȱthérapiesȱcomportementalesȱetȱcognitivesȱpourȱlesȱnulls.ȱParis:ȱFirst.ȱ


342 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus Tegevuse ebatõhusa kavandamise risk (00226)
(2010, LOE 2.1)  9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus 
2. klass: toimetuleku reaktsioonid  Definitsioon Risk inimese suutmatuseks teha ettevalmistusi kindlateks tegevusteks kindla-
tel aegadel ja tingimustel.   Riskitegurid ƒ Vähenenudȱsuutlikkusȱinfotȱtöödeldaȱ ƒ Pakutudȱlahendusedȱkutsuvadȱesileȱ ennastȱkaitsvaȱkäitumiseȱpõgenemiȬ
seȱnäolȱ ƒ Naudinguteȱihalusȱȱ ƒ AnamneesisȱtegevusteȱedasilükkaȬ mineȱ ƒ Ebatõhusadȱtugisüsteemidȱ ƒ Vähesedȱtugisüsteemidȱ ƒ Ebarealistlikȱettekujutusȱ sündmustestȱȱ ƒ Ebarealistlikȱettekujutusȱisiklikustȱ pädevusestȱ Viited AmericanȱPsychiatricȱAssociationȱ(2004).ȱMiniȱDSMȱIVȬTR.ȱParis:ȱMasson.ȱ
Auger,ȱL.ȱ(1980).ȱS’aiderȱsoiȬmêmeȱd’avantage.ȱQuébec:ȱLesȱéditiondȱdeȱl’homme.ȱ
Auger,ȱL.ȱ(1992).ȱPrendreȱsoinȱdeȱsoi.ȱGuideȱpratiqueȱdeȱmicroȬthérapie.ȱMontreal:ȱCIM.ȱ
Auger,ȱL.ȱ(2001).ȱSavoirȱvivre.ȱQuébec:ȱLesȱéditionsȱUnȱmondeȱdifférentȱltée.ȱ
Auger,ȱ L.ȱ (2006).ȱVivreȱavecȱsaȱtêteȱouȱavecȱsonȱsœur.ȱQuébec:ȱCentreȱlaȱPenséeȱRéaliste,ȱrepublicationȱ parȱPierreȱBovo.ȱ Barth,ȱB.M.ȱ(1985).ȱJérômeȱBrunerȱerȱl’innovationȱpédagogique.ȱCommunicationȱetȱLangages,ȱ66,ȱ45–58.ȱ
Beck,ȱA.T.,ȱRush,ȱA.J.,ȱShaw,ȱB.F.,ȱ&ȱEmery,ȱG.ȱ(1979).ȱCognitiveȱtherapyȱofȱdepression.ȱNewȱYork:ȱGuilȬ fordȱPress.ȱ Corbiére,ȱM.,ȱLaisné,ȱF.,ȱ&ȱMercier,ȱC.ȱ(2001).ȱÉlaborationȱduȱquestionnaire:ȱobstaclesȱàȱl’insertionȱauȱ travailȱetȱsentimentȱd’efficacitéȱpourȱlesȱsurmonter.ȱManuscritȱinédit,ȱCentreȱdeȱrechercheȱFemandȬ
Seguin,ȱUnitéȱ218,ȱHôpitalȱLouisȬH.ȱMontreal:ȱLafontaine.ȱ Debray,ȱQ.,ȱKindynis,ȱS.,ȱLeclére,ȱM.,ȱ&ȱSeigneurie,ȱA.ȱ(2005).ȱProtocolesȱdeȱtraitementȱdesȱpersonnalitésȱ pathologiques.ȱApprocheȱcognitivoȬcomportementale .ȱParis:ȱMasson.ȱ Ellis,ȱA.ȱ(1962).ȱReasonȱandȱemotionȱinȱpsychotherapy.ȱNewȱYork:ȱSecausus,ȱLyleȱStuart.ȱ
Ellis,ȱA.,ȱ&ȱHarper,ȱR.ȱ(1992).ȱL’approcheȱémotivoȬrationnelle.ȱUneȱnouvelleȱfaçonȱdeȱvivre.ȱQuébec:ȱLesȱédiȬ tionsȱdeȱl’homme.ȱ Filion,ȱF.ȱ(1989).ȱJ’amélioreȱmesȱplansȱd’action.ȱQuébec:ȱCAERȱEd.ȱ
Greenberg,ȱD.,ȱ&ȱPadesky,ȱC.ȱ(2004).ȱDépressionȱetȱanxiété:ȱcomprendreȱetȱsurmonterȱparȱl’approcheȱcogniȬ tive .ȱQuébec:ȱDécarieȱÉditeur.ȱ Ladouceur,ȱR.,ȱMarchand,ȱA.,ȱ&ȱBoivert,ȱJ.ȬM.ȱ(1999).ȱLesȱtroublesȱanxieux.ȱApprocheȱcognitiveȱetȱcomporȬ tementale .ȱGaétanȱMorinȱ&ȱParis:ȱMasson.ȱ Lalonde,ȱ P.,ȱ Aubut,ȱ J.,ȱ &ȱ Grunberg,ȱ F.ȱ (eds)ȱ (2001).ȱ Psychiatrieȱ clinique.ȱ Uneȱ approcheȱ bioȬpsycoȬsociale.ȱ Québec:ȱTomeȱII.ȱ Lecomte,ȱ T.,ȱ &ȱ Leclerc,ȱ C.ȱ (2004).ȱ Manuelȱ deȱ réadaptationȱ psychiatrique.ȱ Québec:ȱ Pressesȱ deȱ l’UniversitetéȱduȱQuébec.ȱ Monastès,ȱJ.L.,ȱ&ȱBoyer,ȱC.ȱ(2006).ȱLesȱthérapiesȱcomportementalesȱetȱcognitives.ȱSeȱlibérerȱdesȱtoublesȱpsy.ȱ Milan:ȱLesȱEssentielsȱMilan.ȱ


2. klass: toimetuleku reaktsioonid     343 Morin,ȱC.,ȱBriand,ȱC.,ȱ&ȱLalonde,ȱP.ȱ(1999).ȱDeȱlaȱsymptomatilogieȱàȱlaȱrésolutionȱdeȱproblèmes:ȱapȬ procheȱintégréeȱpourȱlesȱpersonnesȱatteintesȱdeȱschizophrénie.ȱIn:ȱSantéȱMentaleȱauȱQuébec.ȱDossierȱ
schizophrénie,ȱdéliresȱetȱthérapieȱcognitive ,ȱVolȱXXIV,ȱNo.ȱ1,ȱp.ȱ277.ȱ Riberio,ȱK.L.ȱ(1999).ȱTheȱlabyrinthȱofȱcommunityȱmentalȱhealth:ȱInȱsearchȱofȱmeaningfulȱoccupation.ȱ PsychiatricȱRehabilitationȱJournal,ȱ23 (2),ȱ143–153.ȱ Seyle,ȱH.ȱ(1959).ȱTheȱstressȱofȱlife.ȱNewȱYork:ȱMcGrawȬHill.ȱ
Townsend,ȱM.C.ȱ(2004).ȱSoinsȱinfirmiers.ȱPsychiatrieȱetȱsantéȱmentale.ȱQuébec:ȱERPI.ȱȱ
Wilson,ȱR.,ȱ&ȱBranch,ȱR.ȱ(2004).ȱLesȱthérapiesȱcomportementalesȱetȱcognitivesȱpourȱlesȱnulls.ȱParis:ȱFirst.ȱ


344 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus Ärevus (00146)
(1973, 1982, 1998)  9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus 
2. klass: toimetuleku reaktsioonid  Definitsioon Ebamäärane ebamugavus- või hirmutunne, millega kaasneb autonoomne 
reaktsioon (allikas on sageli inimesele loomupäratu või teadmata); kartustun-
ne, mida põhjustab ohu eelaimus. See on häiresignaal, mis hoiatab ähvardava 
ohu eest ja võimaldab inimesel rakendada abinõusid, et ohuga toime tulla.  Määravad tunnused  Käitumuslikud  ƒ Tulemuslikkuseȱlangusȱȱ ƒ Ülemäärasedȱliigutusedȱ ƒ Nihelemineȱ ƒ Ringivaatamineȱ ƒ Unetusȱ(insomnia)ȱ ƒ Nõrkȱsilmsideȱ ƒ Muretsebȱelumuutusteȱpärastȱ ƒ Rahutusȱ ƒ Otsimineȱ ƒ Valvsusȱȱ Tundeseisund ƒ Ahastusȱ ƒ Kartlikkusȱ ƒ Vaevatusȱ ƒ Hirmȱ ƒ Küündimatustunneȱ ƒ Keskendumineȱiseendaleȱ ƒ Üliettevaatlikkusȱȱ ƒ Ärrituvusȱ ƒ Närvilisusȱ ƒ Ülierutuvusȱ ƒ Valulikȱsüvenenudȱabitusȱȱ ƒ Püsivȱsüvenenudȱabitusȱȱ ƒ Erutuvusȱȱ ƒ Kahetsusȱ ƒ Ebakindlusȱ ƒ Murelikkusȱ Füsioloogilised  ƒ Näoȱpingulolekȱ ƒ Kätevärinȱ(treemor)ȱȱ ƒ Suurenenudȱhigistamineȱ ƒ Suurenenudȱpingulolekȱ ƒ Vabisemineȱ ƒ Värisemineȱ ƒ Häälevärinȱ Sümpaatilised  ƒ Isutusȱ(anoreksia)ȱ ƒ SüdameȬveresoonkonnaȱärritusȱȱ ƒ Kõhulahtisusȱ(diarröa)ȱ ƒ Suukuivusȱ ƒ Näoȱõhetusȱ ƒ Südamepekslemineȱȱ ƒ Vererõhuȱtõusȱ ƒ Pulsisageduseȱtõusȱ


2. klass: toimetuleku reaktsioonid     345 ƒ Refleksideȱtugevnemineȱ ƒ Hingamiseȱsagenemineȱ ƒ Pupillideȱlaienemineȱ ƒ Hingamisraskusedȱ ƒ Pindmisteȱveresoonteȱahenemineȱ ƒ Tõmblusedȱȱ ƒ Nõrkusȱ Parasümpaatilised  ƒ Kõhuvaluȱ ƒ Vererõhuȱlangusȱ ƒ Pulsisageduseȱlangusȱ ƒ Kõhulahtisusȱȱ ƒ Nõrkusȱ ƒ Väsimusȱ ƒ Iiveldusȱ ƒ Unehäireȱ ƒ Surisemistunneȱjäsemetesȱ ƒ Sageȱurineerimineȱ ƒ Kahevahelolekȱurineerimisvajaduseȱ suhtesȱ ƒ Pakilineȱurineerimisvajadusȱ Tunnetuslikud   ƒ TeadlikkusȱfüsioloogilistestȱsümpȬ tomitestȱ ƒ Mõteteȱblokeerimineȱ ƒ Segasusseisundȱ ƒ Kahanenudȱtajuväliȱ ƒ Keskendumisraskusedȱ ƒ Õpivõimeȱlangusȱ ƒ Probleemilahendusvõimeȱlangusȱ ƒ Hirmȱettearvamatuteȱtagajärgedeȱ eesȱ ƒ Unustamineȱ ƒ Tähelepanuvõimeȱlangusȱ ƒ Tähelepanuȱhõivatusȱ ƒ Mõtisklustesseȱlangemineȱȱ ƒ Kalduvusȱteisiȱsüüdistadaȱ Seonduvad tegurid  ƒ Muutusedȱ — ȱmajanduslikusȱolukorrasȱ — ȱkeskkonnasȱ — ȱterviseseisundisȱ — ȱsuhtlemisviisisȱ — ȱrolliülesannetesȱ — ȱrollistaatusesȱ ƒ Mürkainetegaȱkokkupuutumineȱ ƒ Peresuhtedȱ ƒ Pärilikkusȱ ƒ Haigusteȱlevikȱüheltȱinimeseltȱteiseleȱ ƒ MeeleoludeȱjaȱtunneteȱülekanduȬ mineȱüheltȱinimeseltȱteiseleȱ ƒ Arenguliseȱküpsemiseȱkriisidȱ ƒ Situatsioonikriisidȱ ƒ Stressȱ ƒ Mõnuaineteȱkuritarvitamineȱ ƒ Surmaohtȱ ƒ Ohtȱ — majanduslikuleȱolukorraleȱ — keskkonnaleȱ — terviseseisundileȱ — suheteȱtoimimiseleȱ — rolliülesanneteȱtäitmiseleȱ — rollistaatuseleȱ — enesekäsituseleȱ ƒ Alateadlikȱkonfliktȱolulisteȱ elueesmärkidegaȱ ƒ Alateadlikȱkonfliktȱolulisteȱ väärtustegaȱ ƒ Rahuldamataȱvajadusedȱ


346 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus Enesekaitseline toimetulek (00071)
(1988, 2008, LOE 2.1)   9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus 
2. klass: toimetuleku reaktsioonid  Definitsioon Korduv väärpositiivse enesehinnangu ilmutamine, et kaitsta eneseaustust taju-
tavate ohtude eest.  Määravad tunnused  ƒ Ilmseteȱprobleemideȱeitamineȱ ƒ Ilmseteȱnõrkusteȱeitamineȱ ƒ Raskusedȱsuheteȱloomisegaȱ ƒ Raskusedȱtegelikkuseȱtunnetamisegaȱ ƒ Raskusedȱsuheteȱsäilitamisegaȱ ƒ Suurejoonelisusȱ ƒ Vaenulikȱnaerȱ ƒ Ülitundlikkusȱkriitikaȱsuhtesȱ ƒ Ülitundlikkusȱeiramiseȱsuhtesȱ ƒ Eiȱläbiȱraviȱ ƒ Eiȱjärgiȱravirežiimiȱ ƒ Eiȱosaleȱraviȱmääramisesȱ ƒ Eiȱosaleȱravirežiimiȱkujundamisesȱ ƒ Süüȱülekandmineȱkaasinimesteleȱ ƒ VastutuseȱülekandmineȱkaasiniȬ mesteleȱ ƒ EbaõnnestumisteleȱnäiliseltȱmõisȬ tuspärasteȱpõhjendusteȱotsimineȱ
(ratsionaliseerimine)ȱȱ ƒ Tegelikkuseȱmoonutamineȱ ƒ Kaasinimesteȱnaeruvääristamineȱ ƒ Üleolevȱsuhtumineȱkaasinimestesseȱ Seonduvad faktorid  ƒ KonfliktȱenesetajuȱjaȱväärtussüsȬ teemiȱvahelȱ ƒ Puudulikȱtugisüsteemȱ ƒ Kartusȱebaõnnestumiseȱeesȱ ƒ Kartusȱalanduseȱeesȱ ƒ Kartusȱvastukajadeȱeesȱ ƒ Väheneȱvastupanuvõimeȱȱ ƒ Väheneȱusaldusȱkaasinimesteȱvastuȱȱ ƒ Väheneȱeneseusaldusȱ ƒ Ebakindlusȱ ƒ Ebarealistlikudȱootusedȱiseendaleȱ Viited Balder,ȱ L.,ȱ &ȱ Denour,ȱ A.K.ȱ (1984).ȱ Couples’ȱ reactionsȱ andȱ adjustmentsȱ toȱ mastectomy.ȱ Internationalȱ JournalȱofȱPsychiatryȱinȱMedicine,ȱ14 (3),ȱ265–270.ȱ Bartek,ȱ S.E.,ȱ Krebs,ȱ D.L.,ȱ &ȱ Taylor,ȱ M.C.ȱ (1993).ȱ Coping,ȱ defendingȱ andȱ relationsȱ betweenȱ moralȱ judgmentȱ andȱ moralȱ behaviorȱ inȱ prostitutesȱ andȱ otherȱ femaleȱ juvenileȱ delinquents.ȱ Journalȱ ofȱ AbȬ
normalȱPsychology,ȱ102 (1),ȱ66–73.ȱ Bean,ȱG.,ȱCooper,ȱS.,ȱAlpert,ȱR.,ȱ&ȱKipnis,ȱD.ȱ(1980).ȱCopingȱmechanismsȱofȱcancerȱpatients:ȱAȱstudyȱ ofȱ33ȱpatientsȱreceivingȱchemotherapy.ȱCA:ȱAȱCancerȱJournalȱForȱClinicians,ȱ30(5),ȱ257–259.ȱ Brown,ȱ J.D.,ȱ &ȱ Dutton,ȱ K.A.ȱ (1995).ȱ Theȱ thrillȱ ofȱ victory,ȱ theȱ complexityȱ ofȱ defeat:ȱ SelfȬesteemȱ andȱ people’sȱemotionalȱreactionsȱtoȱsuccessȱandȱfailure.ȱJournalȱofȱPersonalityȱandȱSocialȱPsychology,ȱ68(4),ȱ
712–722.ȱ Cassileth,ȱB.R.,ȱLusk,ȱE.J.,ȱStrouse,ȱT.B.,ȱMiller,ȱD.S.,ȱBrown,ȱL.L.,ȱ&ȱCross,ȱP.A.ȱ(1985).ȱPsychologicalȱ analysisȱofȱcancerȱpatientsȱandȱtheirȱnextȱofȱkin.ȱCancer,ȱ55(1),ȱ72–76.ȱ


2. klass: toimetuleku reaktsioonid     347 Coelho,ȱG.V.,ȱHamburg,ȱD.A.,ȱ&ȱAdams,ȱJ.E.ȱ(1974).ȱCopingȱandȱAdaption.ȱNewȱYork:ȱBasicȱBooks.ȱ
Coopersmith,ȱS.ȱ(1967).ȱAntecedentsȱofȱselfȬesteem.ȱSanȱFrancisco,ȱCA:ȱFreeman,ȱCooper.ȱ
Creswell,ȱ C.,ȱ &ȱ Chadler,ȱ T.ȱ (2001).ȱ Defensiveȱ copingȱ stylesȱ inȱ chronicȱ fatigueȱ syndrome.ȱ Journalȱ ofȱ PsychosomaticȱResearch,ȱ51 (4),ȱ607–610.ȱ CysouwȬGuitouni,ȱA.ȱ(2001).ȱL’avenirȱetȱlaȱsauvegardeȱdesȱvaleurs.ȱPsychologieȱPréventive,ȱ37,ȱ18–23.ȱ
DalleȱGraveȱR.,ȱCalugi,ȱS.,ȱMolinari,ȱE.,ȱetȱal.;ȱ&ȱQUOVADISȱStudyȱGroupȱ(2005).ȱWeightȱlossȱexpecȬ tationsȱ inȱ obeseȱ patientsȱ andȱ treatmentȱ attrition:ȱ Anȱ observationalȱ multicenterȱ study.ȱ Obesityȱ ReȬ
search,ȱ13 (11),ȱ1961–1969.ȱ George,ȱ J.M.,ȱ Scott,ȱ D.S.,ȱ Turner,ȱ S.P.,ȱ &ȱ Gregg,ȱ J.M.ȱ (1980).ȱ Theȱ effectsȱ ofȱ psychologicalȱ factorsȱ ofȱ physicalȱtraumaȱonȱrecoveryȱfromȱoralȱsurgery.ȱJournalȱofȱBehavioralȱMedicine,ȱ3(3),ȱ291–310.ȱ Guitouni,ȱ M.ȱ (2002).ȱ Leȱ choixȱ d’uneȱ génération:ȱ Démisionnerȱ ouȱ résister.ȱ Psycholgogieȱ Préventive,ȱ 38,ȱ 25–29.ȱ JaramilloȬVélez,ȱD.E.,ȱOspinaȬMuñoz,ȱD.E.,ȱCabarcasȬIglesiasȱG.,ȱ&ȱHumphreys,ȱJ.ȱ(2005).ȱResiliencia,ȱ espiritualidad,ȱ aflicciónȱ yȱ tácticasȱ deȱ resoluciónȱ deȱ conflictosȱ enȱ mujeresȱ Maltratadasȱ [Resilience,ȱ
spiritulaity,ȱ distressȱandȱ tacticsȱ forȱbatteredȱwomen’sȱ conflictȱresolution].ȱRevistaȱdeȱSaludȱPública,ȱ
7 (3),ȱ281–292.ȱ Kools,ȱS.ȱ(1999).ȱSelfȬprotectionȱinȱadolescentsȱinȱfosterȱcare.ȱJournalȱofȱChildȱandȱAdolescentȱPsychiatricȱ Nursing,ȱ12 (4),ȱ139–152.ȱ Lazarus,ȱR.S.ȱ(1966).ȱPsychologicalȱstressȱandȱtheȱcopingȱprocess.ȱNewȱYork:ȱMcGrawȬHill.ȱ
Lindstrom,ȱT.C.ȱ(1989).ȱDefenceȱmechanismsȱandȱsomeȱnotesȱonȱtheirȱrelevanceȱforȱtheȱcaringȱprofesȬ sions.ȱScandinavianȱJournalȱofȱCaringȱSciences,ȱ3(3),ȱ99–104.ȱ McFarland,ȱG.K.,ȱ&ȱMcFarlane,ȱE.A.ȱ(1995).ȱTraitéȱdeȱdiagnosticȱinfirmierȱ(adaptationȱofȱS.ȱTruchonȱ&ȱD.ȱ Fleury).ȱStȬLaurent:ȱERPI.ȱ Meredith,ȱP.J.,ȱStrong,ȱJ.,ȱ&ȱFeeney,ȱJ.A.ȱ(2006)ȱTheȱrelationshipȱofȱadultȱattachmentȱtoȱemotion,ȱcatasȬ trophizing,ȱcontrol,ȱthresholdȱandȱtolerance,ȱinȱexperimentallyȬinducedȱpain.ȱPain,ȱ120(1–2),ȱ44–52.ȱ Morris,ȱC.A.ȱ(1985).ȱSelfȬconceptȱasȱalteredȱbyȱtheȱdiagnosisȱofȱcancer.ȱNursingȱClinicsȱofȱNorthȱAmerȬ ica,ȱ20 (4),ȱ611–630.ȱ Noy,ȱS.ȱ(2004).ȱMinimizingȱcasualtiesȱinȱbiologicalȱandȱchemicalȱthreatsȱ(warȱandȱterrorism):ȱTheȱimȬ portanceȱ ofȱ informationȱ toȱ theȱ publicȱ inȱ aȱ preventionȱ program.ȱ Prehospitalȱ andȱ Disasterȱ Medicine,ȱ
19 (1),ȱ29–36.ȱ PerezȬSales,ȱP.ȱ &ȱVazquezȱValverde,ȱC.ȱ (2003).ȱ[Supportȱpsychotherapyȱinȱtraumaticȱsituations].ȱReȬ vistaȱdeȱenfermería,ȱ26 (12),ȱ44–52.ȱ Taubes,ȱI.ȱ(2002).ȱToutȱcommenceȱparȱuneȱconfianceȱprimitiveȱdansȱlaȱvie:ȱentretienȱavecȱBorisȱCyulȬ nik.ȱPsychologies,ȱMarch,ȱ90–94.ȱ Taubes,ȱI.ȱ(2005).ȱJeȱfuisȱlesȱresponsabilités.ȱPsycholgies,ȱMarch,ȱ88–89.ȱ
Tod,ȱA.M.,ȱ&ȱLacey,ȱA.ȱ(2004).ȱOverweightȱandȱobesity:ȱHelpingȱclientsȱtoȱtakeȱaction.ȱBritishȱJournalȱ ofȱCommunityȱNursing,ȱ9 (2),ȱ59–66.ȱ Tromp,ȱD.M.,ȱBrouha,ȱX.D.,ȱDeȱLeeuw,ȱJ.R.,ȱHordijk,ȱG.J.,ȱ&ȱWinnubst,ȱJ.A.ȱ(2004).ȱPsychologicalȱfacȬ torsȱ andȱ patientȱ delayȱ inȱ patientsȱ withȱ headȱ andȱ neckȱ cancer.ȱ Europeanȱ Journalȱ ofȱ Cancer,ȱ 40(10),ȱ
1509–1516.ȱ Worder,ȱ J.W.,ȱ &ȱ Sobel.ȱ J.ȱ (1978).ȱ Egoȱ strengthȱ andȱ psychosocialȱ adaptationȱ toȱ cancer.ȱ Psychosomaticȱ Medicine,ȱ40 (8),ȱ585–592.ȱ Yehuda,ȱ R.,ȱ McFarlane,ȱ A.C.,ȱ &ȱ Shalev,ȱ A.Y.ȱ (1998).ȱ Predictingȱ theȱ developmentȱ ofȱ postȬtraumaticȱ stressȱdisorderȱfromȱtheȱacuteȱresponseȱtoȱaȱtraumaticȱevent.ȱBiologicalȱPsychiatry,ȱ44(2),ȱ1305–1313.ȱ


348 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus Ebatõhus toimetulek (00069)
(1978, 1998)  9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus 
2. klass: toimetuleku reaktsioonid  Definitsioon Suutmatus stressoreid õigesti hinnata, neile asjakohaselt reageerida ja/või ka-
sutada olemasolevaid ressursse.  Määravad tunnused  ƒ Muutusedȱtavalistesȱ suhtlemisviisidesȱ ƒ Sotsiaalseȱtoetuseȱvähesemȱ kasutamineȱ ƒ Hävitavȱkäitumineȱkaasinimesteȱ suhtesȱ ƒ Hävitavȱkäitumineȱendaȱsuhtesȱ ƒ RaskusedȱteabevahetuseȱkorraldaȬ misegaȱ ƒ Väsimusȱ ƒ Sagedaneȱhaigestumineȱ ƒ Suutmatusȱhankidaȱteavetȱȱ ƒ Suutmatusȱrahuldadaȱesmavajadusiȱ ƒ Suutmatusȱvastataȱrolliootusteleȱȱ ƒ ProbleemideȱebarahuldavȱlahenȬ damineȱ ƒ Eesmärgipäratuȱkäitumineȱ ƒ Probleemideȱlahendamataȱjätmineȱ ƒ Kasinȱkeskendumisvõimeȱ ƒ Kaebabȱsuutmatustȱabiȱpaludaȱ ƒ Kaebabȱsuutmatustȱtoimeȱtullaȱ ƒ Riskideȱvõtmineȱȱ ƒ Unehäiredȱ ƒ Mõnuaineteȱkuritarvitamineȱ ƒ KohanemistȱpärssivateȱtoimetuleȬ kuviisideȱrakendamineȱ Seonduvad tegurid  ƒ Ohuȱhindamiseȱtakistusedȱȱ ƒ Pingestȱvabanemiseȱtakistusedȱ ƒ SoolisedȱerinevusedȱtoimetulekuȬ viisideȱvalikulȱ ƒ Suurȱohtȱ ƒ SuutmatusȱsäilitadaȱkohanemisȬ võimetȱȱ ƒ VäheneȱusaldusȱomaȱtoimetulekuȬ oskusteȱsuhtesȱ ƒ Väheneȱkontrollitajuȱ ƒ VäheneȱvõimalusȱstressoriteksȱvalȬ misȱollaȱ ƒ Ressurssideȱväheneȱkättesaadavusȱ ƒ Suheteȱiseloomustȱtingitudȱväheneȱ sotsiaalneȱtoetusȱ ƒ Arenguliseȱküpsemiseȱkriisȱ ƒ Situatsioonikriisȱ ƒ Ebakindlusȱ


2. klass: toimetuleku reaktsioonid     349 Valmisolek tõhusamaks toimetulekuks (00158)
(2002, LOE 2.1)  9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus 
2. klass: toimetuleku reaktsioonid  Definitsioon Tunnetuslikud ja käitumuslikud püüdlused, mis on piisavad nõudmiste rahul-
damiseks ja mida saab edendada.  Määravad tunnused  ƒ Teabȱomaȱvõimeidȱ ƒ Onȱteadlikȱvõimalikestȱmuutustestȱ ümbruskonnasȱ ƒ IseloomustabȱstressoreidȱkuiȱtoimeȬ tuldavaidȱ ƒ HangibȱteadmisiȱuuteȱtoimetulekuȬ viisideȱkohtaȱȱ ƒ Hangibȱsotsiaalsetȱtoetustȱ ƒ RakendabȱmitmesuguseidȱemotȬ sioonideleȱorienteeritudȱ
toimetulekuviiseȱ ƒ RakendabȱmitmesuguseidȱprobȬ leemideleȱorienteeritudȱ
toimetulekuviiseȱ ƒ Rakendabȱvaimseidȱressursseȱ


350 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus Elanikkonna ebatõhus toimetulek (00077)
(1994, 1998)  9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus 
2. klass: toimetuleku reaktsioonid  Definitsioon Elanikkonna kohanemistoimingud ja probleemide lahendamise viisid, mis on 
nende endi nõudmiste või vajaduste rahuldamiseks ebapiisavad.  Määravad tunnused  ƒ Elanikkondȱeiȱvastaȱomaeneseȱ ootusteleȱ ƒ Väheneȱkoostööȱelanikkonnasȱȱ ƒ Teravadȱkonfliktidȱelanikkonnasȱȱ ƒ Sageȱhaigestumineȱ ƒ Sagenenudȱsotsiaalprobleemidȱ(ntȱ mõrvad,ȱvandalism,ȱsüütamised,ȱ terrorism,ȱröövid,ȱlapsetapud,ȱkuriȬ
tarvitused,ȱlahutused,ȱtöötus,ȱvaeȬ
sus,ȱsõjakus,ȱvaimuhaigused)ȱ ƒ Elanikkonnaȱilmneȱvõimetusȱ ƒ Elanikkonnaȱilmneȱkaitsetusȱ ƒ Ülemäärastenaȱtajutudȱstressoridȱ Seonduvad tegurid  ƒ Vähesedȱressursidȱelanikkonnaleȱ sotsiaalseȱtoetuseȱpakkumiseksȱȱ ƒ SotsiaalhoolekandeteenusteȱväheȬ susȱȱ ƒ Ebapiisavadȱressursidȱprobleemideȱ lahendamiseksȱ ƒ Ebatõhusȱtehnilineȱja/võiȱsotsiaalneȱ taristuȱ(ntȱpuudulikȱerakorraliseȱ meditsiini,ȱõnnetusteȱkäitlemiseȱjaȱ
transpordisüsteem)ȱ ƒ InimtegevusestȱpõhjustatudȱõnneȬ tusedȱ ƒ Loodusõnnetusedȱ ƒ Tehniliseȱja/võiȱsotsiaalseȱtaristuȱ puudumineȱȱ


2. klass: toimetuleku reaktsioonid     351 Elanikkonna valmisolek tõhusamaks 
toimetulekuks (00076) 
(1994) 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus 
2. klass: toimetuleku reaktsioonid  Definitsioon Elanikkonna kohanemistoimingud ja probleemide lahendamise viisid, mis on 
piisavad nende nõudmiste või vajaduste rahuldamiseks ning probleemi-
de/stressorite juhtimiseks praegu ja tulevikus ning mida saab parendada.  Määravad tunnused  Üks või mitu tunnust, mis näitavad tõhusat toimetulekut:  ƒ ElanikkonnalȱonȱtoimivȱkavaȱprogȬ noositavateȱstressoritegaȱtoimetuleȬ
kuksȱ ƒ ElanikkondȱlahendabȱtõhusaltȱtekȬ kinudȱprobleemiȱ ƒ Valitsebȱüksmeelneȱkokkulepe,ȱetȱ elanikkondȱvastutabȱstressijuhtimiȬ
seȱeestȱ ƒ Positiivneȱsuhtlemineȱelanikeȱvahelȱ ƒ Elanikkonnaȱpositiivneȱsuhtlemineȱ teisteȱpaikkondadeȱelanikeȱjaȱühisȬ
konnagaȱ ƒ MeelelahutusprogrammideȱkätteȬ saadavusȱ ƒ LõõgastusprogrammideȱkättesaaȬ davusȱ ƒ Piisavadȱressursidȱstressoritegaȱ toimetulekuksȱ


352 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus Perekonna ohustatud toimetulek (00074)
(1980, 1996)   9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus 
2. klass: toimetuleku reaktsioonid  Definitsioon Tavaliselt koostööalti esmatähtsa isiku (pereliikme, lähedase või sõbra) toetus, 
lohutus, abi või julgustus on ebapiisav, ebatõhus või ebaturvaline selleks, et 
klient saaks toime tulla tervisevajadustest lähtuvate kohanemisülesannetega.  Määravad tunnused  Objektiivsed  ƒ Lähedaseȱabiȱtulemusedȱeiȱrahuldaȱ ƒ LähedaseȱtoetuseȱtulemusedȱeiȱraȬ huldaȱ ƒ LähedaneȱonȱkliendiȱvõimeidȱarvesȬ tadesȱpõhjendamatultȱkaitsevȱȱ ƒ LähedaneȱonȱkliendiȱiseseisvusvaȬ jadustȱarvestadesȱpõhjendamatultȱ
kaitsevȱȱ ƒ Lähedaneȱsuhtlebȱkliendigaȱväheselȱ määralȱ ƒ Lähedaneȱeemaldubȱkliendistȱ Subjektiivsed  ƒ Klientȱkaebabȱselleȱüle,ȱkuidasȱläȬ hedaneȱreageeribȱterviseprobleemiȬ
deleȱ ƒ Klientȱmuretsebȱselleȱüle,ȱkuidasȱ lähedaneȱreageeribȱterviseprobleeȬ
mideleȱ ƒ LähedaneȱpeabȱomaȱteadmisiȱebaȬ piisavaks,ȱmisȱtakistabȱtõhusatȱtoeȬ
tamistȱȱ ƒ Lähedaneȱpeabȱomaȱarusaamistȱ ebapiisavaks,ȱmisȱtakistabȱtõhusatȱ
toetamistȱȱ ƒ LähedaneȱkirjeldabȱkoormatustȱisikȬ likeȱtunnetegaȱ(ntȱhirm,ȱleinaȱeelaiȬ
mus,ȱsüü,ȱärevus)ȱkliendiȱvajadusteȱ
asemelȱ Seonduvad tegurid  ƒ Muudȱolukorrad,ȱmisȱmõjutavadȱ lähedastȱ ƒ Lähedaseȱvõimalikȱarengukriisȱ ƒ Lähedaseȱkurnatusȱtoetamisestȱ ƒ Infoȱeiȱoleȱlähedaseleȱpiisavaltȱ kättesaadavȱ ƒ Lähedaseȱväheneȱarusaamineȱinfostȱ ƒ Lähedaneȱonȱsaanudȱväärinfotȱ ƒ Lähedaseȱvaleȱarusaamineȱinfostȱ


2. klass: toimetuleku reaktsioonid     353 ƒ Vastastikuseȱtoetuseȱpuudumineȱ ƒ Kliendiȱväheneȱtoetusȱlähedaseleȱȱ ƒ Pikaleveninudȱhaigus,ȱmisȱkurnabȱ lähedaseȱtoetamisvõimetȱ ƒ Lähedaseȱvõimalikȱsituatsioonikriisȱ ƒ Ajutineȱkorratusȱpereelusȱ ƒ AjutineȱrollideȱmuutumineȱpereȬ konnasȱ ƒ Lähedaseȱajutineȱkoormatusȱȱ


354 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus Perekonna puudulik toimetulek (00073)
(1980, 1996, 2008, LOE 2.1)  9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus 
2. klass: toimetuleku reaktsioonid  Definitsioon Esmatähtsa isiku (pereliikme, lähedase või sõbra) käitumine, mis kahandab nii 
tema enese kui ka kliendi võimekust täita tulemuslikult vajalikke ülesandeid, 
mis on olulised nende mõlema kohanemiseks terviseprobleemiga.  Määravad tunnused ƒ Hülgamineȱ ƒ Kallaletungimineȱȱ ƒ Erutusseisundȱ ƒ Igapäevaseȱrutiiniȱjärgimine,ȱarvesȬ tamataȱkliendiȱvajadusiȱ ƒ Kliendiȱsõltuvuseȱsüvenemineȱ ƒ Depressioonȱ ƒ Kõrvalehoidmineȱ ƒ Kliendiȱvajadusteȱeiramineȱ ƒ Tegelikkuseȱmoonutamineȱkliendiȱ terviseprobleemiȱsuhtesȱȱ ƒ Perekonnaȱkäitumisviis,ȱmisȱkahjusȬ tabȱheaoluȱ ƒ Vaenulikkusȱ ƒ Kahanenudȱisikupäraȱȱ ƒ IsiklikuȱeluȱmõistlikȱümberkorralȬ damineȱonȱtakistatudȱ ƒ Sallimatusȱ ƒ Kliendiȱhooldusȱeiȱvastaȱinimeseȱ põhivajadusteleȱ ƒ KliendiȱhooldusȱeiȱvastaȱravirežiiȬ mileȱ ƒ HoolimatudȱsuhtedȱteisteȱpereliikȬ metegaȱ ƒ Kliendiȱpikaajalineȱülehooldamineȱ ƒ Psühhosomaatilisedȱprobleemidȱ ƒ Tõrjumineȱ ƒ Kliendiȱhaigustunnusteȱülevõtmineȱ Seonduvad tegurid  ƒ Meelevaldneȱümberkäimineȱperega,ȱ kesȱeiȱsoostuȱraviȱjaȱhooldusegaȱ ƒ Kliendiȱjaȱlähedaseȱvastandlikudȱ meetodidȱkohanemisülesannetegaȱ
toimetulekuksȱȱ ƒ Lähedasteȱinimesteȱvastandlikudȱ toimetulekuviisidȱ ƒ Kaksipidisedȱ(ambivalentsed)ȱpereȬ suhtedȱȱ ƒ Lähedaseȱkrooniliseltȱväljendamataȱ tundedȱ(ntȱsüü,ȱärevus,ȱvaenulikȬ
kus,ȱmeeleheide)ȱ


2. klass: toimetuleku reaktsioonid     355 Perekonna valmisolek tõhusamaks 
toimetulekuks (00075) 
(1980) 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus 
2. klass: toimetuleku reaktsioonid  Definitsioon Kliendi tervisevajaduste rahuldamisse kaasatud esmatähtsa isiku (pereliikme, 
lähedase, sõbra) toimetulek kohanemisülesannetega, mis on piisav nende mõ-
lema tervise ja kasvamise edendamiseks ja mida saab parendada.  Määravad tunnused  ƒ Pereliigeȱvalibȱpraktika,ȱmisȱpakubȱ olemasolevatesȱtingimustesȱparimalȱ
tasemelȱheaoluȱ ƒ PereliigeȱilmutabȱhuviȱsuheldaȱiniȬ mestega,ȱkesȱonȱkogenudȱsamasuȬ
gustȱolukordaȱ ƒ PereliigeȱpüüabȱkirjeldadaȱkriisiȱtuȬ gevdavatȱmõjuȱȱ ƒ Pereliigeȱrikastabȱeluviisiȱ ƒ Pereliigeȱedendabȱtervistȱȱ


356 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus Surmaärevus (00147)
(1998, 2006, LOE 2.1)  9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus 
2. klass: toimetuleku reaktsioonid  Definitsioon Ebamäärane ebamugavus- või hirmutunne, mida kutsub esile tegelik või ette-
kujutatud oht inimese olemasolule.  Määravad tunnused ƒ KaebabȱmuretȱhooldajaȱületöötamiȬ seȱpärastȱ ƒ Kaebabȱsügavatȱkurbustȱ ƒ KaebabȱhirmuȱsurmahaiguseȱsüveȬ nemiseȱeesȱ ƒ Kaebabȱhirmuȱvaimseteȱvõimeteȱ kadumiseȱeesȱsuremiselȱ ƒ Kaebabȱhirmuȱvaluliseȱsuremiseȱeesȱȱ ƒ Kaebabȱhirmuȱenneaegseȱsurmaȱeesȱ ƒ Kaebabȱhirmuȱaeglaseȱsuremiseȱeesȱ ƒ KaebabȱhirmuȱkannatusterohkeȱsuȬ remiseȱeesȱ ƒ Kaebabȱhirmuȱsuremiseȱeesȱ ƒ Kaebabȱvõimetustunnetȱsuremiseȱ eesȱ ƒ KaebabȱnegatiivseidȱmõtteidȱsurȬ mastȱjaȱsuremisestȱ ƒ Kaebabȱmuretȱselleȱüle,ȱkuidasȱtemaȱ surmȱlähedasiȱmõjutabȱ Seonduvad tegurid  ƒ Üldanesteesiaȱetteaimatavȱkahjulikȱ toimeȱ ƒ SurmaȱetteaimatavȱmõjuȱkaasiniȬ mesteleȱ ƒ Valuȱeelaimusȱȱ ƒ Kannatusteȱeelaimusȱ ƒ SurmahaiguseȱkuiȱtegelikkuseȱtunȬ netamineȱ ƒ Vestlusedȱsurmateemalȱ ƒ Suremiseȱkogemineȱ ƒ Surmalähedaneȱkogemusȱ ƒ Leppimatusȱomaȱsurelikkusegaȱ ƒ Surmagaȱseonduvadȱtähelepanekudȱ ƒ Surmaȱtajutavȱlähedusȱ ƒ EbakindlusȱkõrgemaȱjõugaȱkohtuȬ miseȱsuhtesȱ ƒ Ebakindlusȱkõrgemaȱjõuȱolemasoluȱ suhtesȱ ƒ Ebakindlusȱsurmajärgseȱeluȱsuhtesȱ ƒ EbakindlusȱhaiguseȱprognoosiȱsuhȬ tesȱ Viited AbdelȬKhalek,ȱA.M.,ȱ&ȱTomàsȬSàbado,ȱJ.ȱ(2005).ȱAnxietyȱandȱdeathȱanxietyȱinȱEgyptianȱandȱSpanishȱ nursingȱstudents.ȱDeathȱStudies,ȱ29(2),ȱ157–169.ȱ Aday,ȱ R.H.ȱ (1984–85).ȱ Beliefȱ inȱ afterlifeȱ andȱ deathȱ anxiety:ȱ Correlatesȱ andȱ comparisions.ȱ Omega:ȱ JournalȱofȱDeathȱandȱDying,ȱ15(1),ȱ67–75.ȱ Adelbratt,ȱS.,ȱ&ȱStrang,ȱP.ȱ(2000).ȱDeathȱanxietyȱinȱbrainȱtumourȱpatientsȱandȱtheirȱspouses.ȱPalliativeȱ Medicine,ȱ14(6),ȱ499–507.ȱ Alvarado,ȱ J.A.,ȱ Templer,ȱ D.I.,ȱ Bresler,ȱ C.,ȱ &ȱ ThomasȬDobson,ȱ S.ȱ (1995).ȱ Theȱ relationshipȱ ofȱ religiousȱ variablesȱtoȱdeathȱdepressionȱandȱdeathȱanxiety.ȱJournalȱofȱClinicalȱPsychology,ȱ51(2),ȱ202–204.ȱ


2. klass: toimetuleku reaktsioonid     357 Amenta,ȱM.M.ȱ(1984).ȱDeathȱanxietyȱpurposeȱinȱlifeȱandȱdurationȱserviceȱinȱhospiceȱvolunteers.ȱPsyȬ chologicalȱReports,ȱ54,ȱ979–984.ȱ Angst,ȱ J.,ȱ Angst,ȱ F.,ȱ &ȱ Stassen,ȱ H.H.ȱ (1999).ȱ Suicideȱ riskȱ inpatientsȱ withȱ majorȱ depressiveȱ disorder.ȱ JournalȱofȱClinicalȱPsychiatry,ȱ60(Suppl.ȱ2),ȱ57–62;ȱdiscussionȱ75–76,ȱ113–116.ȱ Bay,ȱE.,ȱ&ȱAlgase,ȱD.L.ȱ(1999).ȱFearȱandȱaniety:ȱaȱsimultaneousȱconceptȱanalysis.ȱNursingȱDiagnosis,ȱ 10(3),ȱ103–111.ȱ Beck,ȱC.T.ȱ(1997).ȱNursingȱstudents’ȱexperiencesȱcaringȱforȱdyingȱpatients.ȱJournalȱofȱNursingȱEducaȬ tion,ȱ36(9),ȱ408–415.ȱ Bene,ȱ B.,ȱ &ȱ Foxall,ȱ M.J.ȱ (1991).ȱ Deathȱ anxietyȱ andȱ jobȱ stressȱ inȱ hospiceȱ andȱ medicalȬsurgicalȱ nurses.ȱ HospiceȱJournal,ȱ7(3),ȱ25–41.ȱ Bolt,ȱM.ȱ(1977).ȱReligiousȱorientationȱandȱdeathȱfears.ȱReviewȱofȱReligiousȱResearch,ȱ19(1),ȱ73–76.ȱ
Braunstein,ȱJ.W.ȱ(2000).ȱAnȱinvestigationȱofȱirrationalȱbeliefsȱandȱdeathȱanxietyȱasȱaȱfunctionȱofȱHIVȱ status.ȱJournalȱofȱRationalȬEmotiveȱandȱCognitiveȱBehaviorȱTherapy,ȱ22,ȱ21–38.ȱ Brockopp,ȱD.Y.,ȱKing,ȱD.B.,ȱ&ȱHamilton,ȱJ.E.ȱ(1991).ȱTheȱdyingȱpatient:ȱaȱcomparativeȱstudyȱofȱnurseȱ caregiverȱcharacteristics.ȱDeathȱStudies,ȱ15(3),ȱ245–248.ȱ Chiappetta,ȱW.,ȱFloyd,ȱH.H.,ȱ&ȱMcSeveney,ȱD.R.ȱ(1977).ȱSexȱdifferencesȱinȱcopingȱwithȱdeathȱanxiety.ȱ PsychologicalȱReports,ȱ39(3),ȱ945–946.ȱ Clements,ȱ R.ȱ (1998).ȱ Intrinsicȱ religiousȱ motivationȱ andȱ attitudesȱ towardȱ deathȱ amongȱ theȱ elderly.ȱ CurrentȱPsychology,ȱ17(2–3),ȱ237–248.ȱ Cully,ȱJ.A.,ȱLaȱVoie,ȱD.,ȱ&ȱGfeller,ȱJ.D.ȱ(2001).ȱReminiscence,ȱpersonality,ȱandȱpsychologicalȱfunctionȬ ingȱinȱolderȱadults.ȱGerontologist,ȱ41(1),ȱ89–95.ȱ Hunt,ȱB.,ȱ&ȱRosenthal,ȱD.A.ȱ(2000).ȱRehabilitationȱcouncelors’ȱexperiencesȱwithȱclientȱdeathȱanxiety.ȱ JournalȱofȱRehabilitation,ȱ66(4),ȱ44–50.ȱ Kastenbaum,ȱR.ȱ(1992).ȱTheȱpsychologyȱofȱdeath.ȱNewȱYork:ȱTheȱGuilfodȱPress.ȱ
Kuuppelomaky,ȱM.ȱ(2000).ȱCancerȱpatients’ȱfamilyȱmemebers’ȱandȱprofessionalȱhelpers’ȱconceptionsȱ andȱbeliefsȱconcerningȱdeath.ȱEuropeanȱJournalȱofȱOncologyȱNursing,ȱ4(1),ȱ39–47.ȱ Matalon,ȱT.H.ȱ(2000).ȱTheȱrelationshipȱamongȱchildren’sȱconceptualisationȱofȱdeath,ȱparentalȱcommuȬ nicationȱaboutȱdeath,ȱandȱparentalȱdeathȱanxiety.ȱDissertationȱAbstractsȱInternationalȱSectionȱA:ȱ
Humanitiesȱ&ȱSocialȱSciences,ȱ61,ȱ(2–A),ȱ510–511.ȱRetrievedȱfromȱ
http://fordham.bepress.com/dissertations/AAI99609501ȱ .ȱ Mok,ȱ E.,ȱ Lee,ȱ W.M.,ȱ &ȱ Wong,ȱ F.K.ȱ (2002).ȱ Theȱ issueȱ ofȱ deathȱ andȱ dying:ȱ employingȱ problemȬbasedȱ learningȱinȱnursingȱeducation.ȱNurseȱEducationȱToday,ȱ22(4),ȱ319–329.ȱ Nelson,ȱ L.D.,ȱ &ȱ Cantrell,ȱ C.H.ȱ (1980).ȱ Religiosityȱ andȱ deathȱ anxiety:ȱ Aȱ multiȬdimensionalȱ analysis.ȱ ReviewȱofȱReligiousȱResearch,ȱ21(2),ȱ148–157.ȱ Rasmussen,ȱS.A.,ȱ&ȱBrems,ȱC.ȱ(1996).ȱTheȱrelationshipȱofȱdeathȱanxietyȱwithȱageȱpsychosocialȱmaturȬ ity.ȱJournalȱofȱPsychology,ȱ130(2),ȱ141–144.ȱ Rasmussen,ȱC.H.,ȱ&ȱJohnson,ȱM.E.ȱ(1994).ȱSpiritualityȱandȱreligiosity:ȱRelativeȱrelationshipsȱtoȱdeathȱ anxiety.ȱOmega:ȱJournalȱofȱDeathȱandȱDying,ȱ29(4),ȱ313–318.ȱ Robbins,ȱR.A.ȱ(1992).ȱDeathȱcompetency:ȱAȱstudyȱofȱhospiceȱvolunteers.ȱDeathȱStudies,ȱ16(6),ȱ557–569.ȱ
Rosenhein,ȱ E.,ȱ &ȱ Muchnick,ȱ B.ȱ (1984–85).ȱ Deathȱ concernsȱ inȱ differentialȱ levelsȱ ofȱ consciousnessȱ asȱ functionsȱofȱdefenceȱstrategyȱandȱreligiousȱbelief.ȱOmega:ȱJournalȱofȱDeathȱandȱDying,ȱ15(1),ȱ15–24.ȱ Sanders,ȱJ.F.,ȱPoole,ȱT.E.,ȱ&ȱRivero,ȱW.T.ȱ(1980).ȱDeathȱanxietyȱamongȱtheȱelderly.ȱPsychosociologicalȱ Reports,ȱ46,ȱ53–54.ȱ Sherman,ȱD.W.ȱ(1996).ȱNurses’ȱwillingnessȱtoȱcareȱfotȱAIDSȱpatientsȱandȱspirituality,ȱsocialȱsupport,ȱ andȱdeathȱanxiety.ȱImage:ȱJournalȱofȱNursingȱScholarship,ȱ28(3),ȱ205–213.ȱ Stoller,ȱE.P.ȱ(1980–81).ȱTheȱimpactȱofȱdeathȬrelatedȱfearsȱonȱattitudesȱofȱnursesȱinȱhospitalȱworkȱsetȬ ting.ȱOmega:ȱJournalȱofȱDeathȱandȱDying,ȱ11,ȱ85–86.ȱȱ Straub,ȱS.H.,ȱ&ȱRoberts,ȱJ.M.ȱ(2001).ȱFearȱofȱdeathȱinȱwidows:ȱEffectsȱofȱageȱatȱwidowhoodȱandȱsudȬ dennessȱofȱdeath.ȱOmega:ȱJournalȱofȱDeathȱandȱDying,ȱ43(1),ȱ25–41.ȱ Sulmasy,ȱ D.P.,ȱ &ȱ McIlvane,ȱ J.M.ȱ (2002).ȱ Patients’ȱ ratingsȱ ofȱ qualityȱ andȱ satisfactionȱ withȱ careȱ atȱ theȱ endȱofȱlife.ȱArchiveȱofȱInternalȱMedicine,ȱ162(18),ȱ2098–2104.ȱ Whitley,ȱG.G.ȱ(1994).ȱExpertȱvalidationȱandȱdifferentiationȱofȱtheȱnursingȱdiagnosisȱanxietyȱandȱfear.ȱ NursingȱDiagnosis,ȱ5(4),ȱ143–150.ȱ Whitley,ȱ G.G.,ȱ &Tousman,ȱ S.A.ȱ (1996).ȱ Aȱ multivariateȱ approachȱ forȱ validationȱ ofȱ anxietyȱ andȱ fear.ȱ NursingȱDiagnosis,ȱ7(3),ȱ116–124.ȱ


358 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus Kahjulik eitamine (00072)
(1988, 2006, LOE 2.1)   9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus 
2. klass: toimetuleku reaktsioonid  Definitsioon Teadlik või alateadlik püüe maha salata teadmist sündmuse ja selle tähenduse 
kohta, et leevendada oma ärevust ja/või hirmu, kuid mis ohustab tervist.  Määravad tunnused ƒ Lükkabȱtervisekahjustuseȱkorralȱ arstiabiȱhankimiseȱedasiȱȱ ƒ Tõrjubȱhirmu,ȱmidaȱseisundȱ põhjustabȱ ƒ Peabȱsümptomiteȱallikaksȱteisiȱ elundeidȱ ƒ Väljendabȱebakohaseidȱtundeidȱ ƒ Eiȱtunnistaȱsurmahirmuȱ ƒ Eiȱtunnistaȱhirmuȱinvaliidistumiseȱ eesȱ ƒ Eiȱtajuȱomaendaȱohustatustȱ ƒ Eiȱtajuȱomaendaȱsümptomiteȱ olulisustȱ ƒ Teebȱtõrjuvaidȱmärkusi,ȱrääkidesȱ valusatestȱsündmustestȱ ƒ Teebȱtõrjuvaidȱžeste,ȱrääkidesȱvaluȬ satestȱsündmustestȱ ƒ Pisendabȱsümptomeidȱ ƒ Keeldubȱtervisekahjustuseȱkorralȱ arstiabistȱȱ ƒ Eiȱsuudaȱtunnistadaȱhaiguseȱmõjuȱ eluviisileȱ ƒ Ravibȱennastȱiseȱȱ Seonduvad tegurid  ƒ Ärevusȱ ƒ Surmahirmȱ ƒ Hirmȱkaotadaȱiseseisvustȱ ƒ Hirmȱeraldatuseȱeesȱ ƒ PuudubȱpädevusȱrakendadaȱtõhuȬ saidȱtoimetulekuviiseȱ ƒ Puudubȱkontrollȱeluoluȱüleȱ ƒ PuudubȱemotsionaalneȱtoetusȱkaasȬ inimesteltȱ ƒ Tugevȱstressȱ ƒ OhtȱtugevateȱemotsioonidegaȱhalȬ vastiȱtoimeȱtullaȱȱ ƒ Ebameeldivaȱreaalsuseȱohtȱȱ Viited Bartle,ȱS.H.ȱ(1980).ȱDenialȱofȱcardiacȱwarnings.ȱPsychosomatics,ȱ12(1),ȱ74–77.ȱ
Bennet,ȱ D.H.,ȱ &ȱ Holmes,ȱ D.S.ȱ (1975).ȱ Influenceȱ ofȱ denialȱ (situationȱ redefinition)ȱ andȱ projectionȱ onȱ anxietyȱassociatedȱwithȱtrheatȱtoȱselfȬesteem.ȱJournalȱofȱPersonalityȱandȱSocialȱPsychology,ȱ32(5),ȱ915–
921.ȱ Byrne,ȱ B.ȱ (2000).ȱ Relationshipsȱ betweenȱ anxiety,ȱ fear,ȱ selfȬesteemȱ andȱ copingȱ strategiesȱ inȱ adolesȬ cence.ȱAdolescence,ȱ35(137),ȱ201–215.ȱ Davey,ȱG.C.,ȱBurgess,ȱI.,ȱ&ȱRashes,ȱR.ȱ(1995).ȱCopingȱstrategiesȱandȱphobias:ȱTheȱrlationshipȱbetweenȱ fears,ȱphobiasȱandȱmethodsȱofȱcopingȱwithȱstressors.ȱBritishȱJournalȱofȱClinicalȱPsychology,ȱ34(Ptȱ3),ȱ
423–434.ȱ


2. klass: toimetuleku reaktsioonid     359 Fryer,ȱ S.,ȱ Waller,ȱ G.,ȱ &ȱ Kroese,ȱ B.S.ȱ (1997).ȱ Stress,ȱ copingȱ andȱ disturbedȱ eatingȱ attitudesȱ inȱ teenageȱ girls.ȱInternationalȱJournalȱofȱEatingȱDisorders,ȱ22(4),ȱ427–436.ȱ Gammon,ȱJ.ȱ(1998).ȱAnalysisȱofȱtheȱstressfulȱeffectsȱofȱhospitalisationȱandȱsourceȱisolationȱcopingȱandȱ psychologicalȱconstructs.ȱInternationalȱJournalȱofȱNursingȱPractice,ȱ4(2),ȱ84–96.ȱ Gottschalk,ȱL.ȱA.,ȱFonczek,ȱJ.,ȱAbel,ȱL.,ȱBuchsbaum,ȱM.S.,ȱ&ȱFalon,ȱJ.H.ȱ(2001).ȱTheȱcerebralȱneurobiolȬ ogyȱ ofȱ anxiety,ȱ anxietyȱ displacementȱ andȱ anxietyȱ denial.ȱ Psychotherapyȱ andȱ Psychosomatics,ȱ 70(1),ȱ
17–24.ȱ Greenberg,ȱJ.,ȱSolomon,ȱS.,ȱPyszczynski,ȱT.,ȱetȱal.ȱ(1992).ȱWhyȱdoȱpeopleȱneedȱselfȬesteem?ȱConvergȬ ingȱevidenceȱ thatȱselfȬesteemȱ servesȱanȱanxietyȬbufferingȱfunction.ȱJournalȱofȱ PersonalityȱandȱSocialȱ
Psychology,ȱ63 (6),ȱ913–922.ȱ Heilbrun,ȱ A.B.,ȱ &ȱ Pepe,ȱ V.ȱ (1985).ȱ Awarenessȱ ofȱ cognitiveȱ defencesȱ andȱ stressȱ management.ȱ Britishȱ JournalȱofȱMedicalȱPsychology,ȱ58 (Ptȱ1),ȱ9–17.ȱ Hobfoll,ȱS.E.ȱ&ȱWalfisch,ȱS.ȱ(1984).ȱCopingȱwithȱaȱthreatȱtoȱlife:ȱaȱlongitudinalȱstudyȱofȱselfȬconcept,ȱ socialȱsupportȱandȱpsychologicalȱdistress.ȱAmericanȱJournalȱofȱCommunityȱPsychology,ȱ121(1),ȱ87–100.ȱ Hovey,ȱJ.D.,ȱ&ȱMagana,ȱC.G.ȱ(2002).ȱExploringȱtheȱmentalȱhealthȱofȱMexicanȱmigrantȱfarmȱworkersȱinȱ Midwest:ȱ Psychosocialȱ predictorsȱ ofȱ psychologicalȱ distressȱ andȱ suggestionsȱ forȱ preventionȱ andȱ
treatment.ȱJournalȱofȱPsychology,ȱ136(5),ȱ493–513.ȱ Kennedy,ȱ P.,ȱ Duff,ȱ J.,ȱ Evans,ȱ M.,ȱ &ȱ Beedie,ȱ A.ȱ (2003).ȱ Copingȱ effectivenessȱ trainingȱ reducesȱ depresȬ sionȱandȱanxietyȱfollowingȱtraumaticȱspinalȱcordȱinjuries.ȱBritishȱJournalȱofȱClinicalȱPsychology,ȱ42(Ptȱ
1),ȱ41–52.ȱ Kollbrunner,ȱJ.ȱZbaren,ȱP.,ȱ&ȱQuack,ȱK.ȱ(2001).ȱQualityȱofȱlifeȱstressȱinȱpatientsȱwithȱlargeȱtumorsȱofȱ theȱmouth.ȱDealingȱwithȱtheȱillness:ȱcoping,ȱanxietyȱandȱdepressiveȱsymptoms.ȱHNO,ȱ49(12),ȱ998–
1007.ȱ Leserman,ȱJ.,ȱPerkins,ȱD.O.,ȱ&ȱEvans,ȱD.L.ȱ(1992).ȱCopingȱwithȱtheȱthreatȱofȱAIDS:ȱTheȱroleȱofȱsocialȱ support.ȱAmericanȱJournalȱofȱPsychiatry,ȱ149(11),ȱ1514–1520.ȱ Mogg,ȱK.,ȱMathews,ȱA.,ȱBird,ȱC.,ȱ&ȱMacgregorȬMorris,ȱR.ȱ(1990).ȱEffectsȱofȱstressȱandȱanxietyȱonȱtheȱ processingȱofȱthreatȱstimuli.ȱJournalȱofȱPersonalityȱandȱSocialȱPsychology,ȱ59(6),ȱ1230–1237.ȱ Monat,ȱA.,ȱ&ȱLazarus,ȱR.S.ȱ(1991).ȱStressȱandȱCoping:ȱAnȱanthologyȱ(3rdȱed.).ȱNewȱYork:ȱColumbiaȱUniȬ versityȱPress.ȱ Muller,ȱ L.,ȱ &ȱ Spitz,ȱ E.ȱ (2003).ȱ [Multidimensionalȱ assessmentȱ ofȱ coping:ȱ validationofȱ theȱ Briefȱ COPEȱ amongȱFrenchȱpopulation].ȱEncephale,ȱ29(6),ȱ507–518.ȱ Sandstrom,ȱ M.J.,ȱ &ȱ Cramer,ȱ P.ȱ (2003).ȱ Defenseȱ mechanismsȱ andȱ psychologicalȱ adjustmentȱ inȱ childȬ hood.ȱJournalȱofȱNervousȱandȱMentalȱDisease,ȱ191(8),ȱ487–495.ȱ Schimel,ȱJ.,ȱGreenberg,ȱJ.,ȱ&ȱMartens,ȱA.(2003).ȱEvidenceȱthatȱprojectionȱofȱaȱfearedȱtraitȱcanȱserveȱaȱ defensiveȱfunction.ȱPersonalityȱandȱSocialȱPsychologyȱBulletin,ȱ29(8),ȱ969–979.ȱ Skinner,ȱN.,ȱ&ȱBrewer,ȱN.ȱ(2002).ȱTheȱdynamicsȱofȱthreatȱandȱchallengeȱappraisalsȱpriorȱtoȱstressfulȱ achievementȱevents.ȱJournalȱofȱPersonalityȱandȱSocialȱPsychology,ȱ83(3),ȱ678–692.ȱ Westman,ȱA.S.ȱ(1992).ȱExistentialȱanxietyȱasȱrelatedȱtoȱconceptualizationȱofȱselfȱandȱofȱdeath,ȱdenialȱofȱ death,ȱandȱreligiosity.ȱPsychologicalȱReports,ȱ71(3ȱPtȱ2),ȱ1064–1066.ȱ


360 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus Täiskasvanu taandareng (00101)
(1998) 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus 
2. klass: toimetuleku reaktsioonid  Definitsioon Füüsise ja tunnetusvõime progresseeruv halvenemine. Märkimisväärselt on 
vähenenud inimese suutlikkus elada mitme haigusega ning toime tulla kaasu-
vate probleemide ja enesehooldusega.  Määravad tunnused  ƒ Meeleoluȱmuutusȱȱ ƒ Isutusȱ(anoreksia)ȱ ƒ Tuimusȱ(apaatia)ȱ ƒ Tunnetusvõimeȱlangusȱ — tajuȱnõrgenemineȱ — ilmsedȱraskusedȱvälisärritajateleȱreaȬ geerimisegaȱ — ilmsedȱkeskendumisraskusedȱ — ilmsedȱotsustusraskusedȱ — ilmsedȱraskusedȱhinnanguteȱandmiȬ segaȱȱ — ilmsedȱmäluhäiredȱ — ilmsedȱmõtlemisraskusedȱ ƒ TarvitabȱtoituȱminimaalseltȱvõiȱüldȬ seȱmitteȱenamikulȱtoidukordadestȱ
(ntȱtarvitabȱallaȱ75%ȱvajalikustȱkoȬ
gusest)ȱ ƒ VähenenudȱosavõttȱigapäevatoiȬ mingutestȱ ƒ Vähenenudȱsotsiaalsedȱoskusedȱ ƒ Kroonilisteȱterviseprobleemideȱsageȱ ägenemineȱ ƒ Ebapiisavȱtoitumineȱ ƒ Rahalisteȱkohustusteȱhooletusseȱ jätmineȱ ƒ Koduȱhooletusseȱjätmineȱ ƒ Füüsiliseȱseisundiȱhalvenemineȱ(ntȱ väsimus,ȱvedelikupuudusȱ
(dehüdratsioon),ȱkusepidamatus,ȱ
roojapidamatus)ȱ ƒ Väljendabȱsooviȱsurraȱ ƒ Räägibȱhuviȱkadumisestȱmeeldivateȱ tegevusteȱvastuȱ ƒ Ebapiisavȱenesehooldusȱ ƒ Seltsielustȱvõõrdumineȱ ƒ Tahtmatuȱkehakaaluȱkaotusȱ(ntȱ5%ȱ kuus,ȱ10%ȱkuueȱkuuȱjooksul)ȱȱ Seonduvad tegurid  ƒ Depressioonȱȱ


2. klass: toimetuleku reaktsioonid     361 Hirm (00148) 
(1980, 1996, 2000)  9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus 
2. klass: toimetuleku reaktsioonid  Definitsioon Reaktsioon tajutud ähvardusele, mida teadvustatakse ohuna.  Määravad tunnused  ƒ Kaebabȱärevustunnetȱ ƒ Kaebabȱkartlikkustȱ ƒ Kaebabȱkohkumustȱ ƒ Kaebabȱvähenenudȱenesekindlustȱ ƒ Kaebabȱõudustunnetȱ ƒ Kaebabȱerutustunnetȱ ƒ Kaebabȱpingetõusuȱ ƒ Kaebabȱnärvilisustȱȱ ƒ Kaebabȱpaanikatȱ ƒ Kaebabȱkabuhirmuȱ Tunnetuslikud   ƒ Õpivõimeȱlangusȱ ƒ Probleemilahendusvõimeȱlangusȱ ƒ Tulemuslikkuseȱlangusȱ ƒ Määrabȱkindlaksȱhirmuȱobjektiȱ ƒ Mõjur,ȱmidaȱpeabȱohtlikuksȱ Käitumisviisid  ƒ Ründavȱkäitumineȱ ƒ Vältivȱkäitumineȱ ƒ Hetkeȱajelȱtegutsemineȱ(impulsiivȬ sus )ȱ ƒ Suurenenudȱvalvsusȱȱ ƒ Keskendumineȱhirmuȱallikaleȱ Füsioloogilised  ƒ Isutusȱ(anoreksia)ȱ ƒ Kõhulahtisusȱ(diarröa)ȱ ƒ Suukuivusȱ ƒ Raskendatudȱhingamineȱ(düspnoe)ȱ ƒ Väsimusȱ ƒ Tugevamȱhigistamineȱ ƒ Pulsisageduseȱtõusȱ ƒ Hingamissageduseȱtõusȱ ƒ Süstoolseȱvererõhuȱtõusȱ ƒ Lihaspingeȱ ƒ Iiveldusȱ ƒ Kahvatusȱ ƒ Pupillideȱlaienemineȱ ƒ Oksendamineȱȱ Seonduvad tegurid  ƒ Hirmuȱloomulikudȱalgallikadȱ(ntȱ äkilineȱmüra,ȱkõrgus,ȱvalu,ȱfüüsiliseȱ
toeȱkadumine)ȱ ƒ Kaasasündinudȱvallandajadȱ(vaȬ hendusained,ȱ(neurotransmitterid))ȱ ƒ Keelebarjäärȱ


362 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus ƒ Õpitudȱreaktsioonidȱ(ntȱtingimine,ȱ endaȱkujundamineȱteisteȱjärgiȱvõiȱ
samastumineȱteistega)ȱ ƒ Foobiatȱesilekutsuvȱärritajaȱ ƒ Häiritudȱaistingudȱ ƒ TugisüsteemistȱeraldamineȱstressiȬ rohkesȱolukorrasȱ(ntȱhaiglasseȱpaiȬ
gutamine,ȱraviprotseduurid)ȱ ƒ Võõraȱkeskkonnaȱkogemineȱ


2. klass: toimetuleku reaktsioonid     363 Lein (00136)
(1980, 1996, 2006, LOE 2.1)  9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus 
2. klass: toimetuleku reaktsioonid  Definitsioon Normaalne keerukas protsess, mis hõlmab emotsionaalseid, füüsilisi, religioos-
seid, sotsiaalseid ja intellektuaalseid reaktsioone ning käitumisviise, mille kau-
du üksikisik, pere ja elanikkond seob tegeliku, eeldatava või teadvustatud kao-
tuse oma igapäevaeluga.  Määravad tunnused  ƒ Aktiivsustasemeȱmuutumineȱ ƒ Unenägudeȱmuutumineȱ ƒ ImmuunsüsteemiȱtalitluseȱmuutuȬ mineȱȱ ƒ NärviȬȱjaȱsisesekretsioonisüsteemiȱ talitluseȱmuutumineȱ ƒ Vihaȱ ƒ Süüdistamineȱ ƒ Meeleheideȱ ƒ Eraldumineȱ ƒ Organiseerimatusȱ ƒ Häiritudȱuniȱ ƒ Kergendustundeȱkogemineȱ ƒ Lahkunugaȱseotuseȱsäilitamineȱȱ ƒ Kaotuseleȱtähenduseȱotsimineȱ ƒ Valuȱ ƒ Paanilineȱkäitumineȱ ƒ Isiksuslikȱkasvamineȱȱ ƒ Psühholoogilineȱpingeseisundȱ ƒ Kannatusȱ Seonduvad tegurid  ƒ Oluliseȱobjektiȱaimatavȱkaotusȱ(ntȱ omand,ȱtöökoht,ȱstaatus,ȱkodu,ȱkeȬ
haosaȱjaȱorganiȱtalitlus)ȱȱ ƒ Lähedaseȱaimatavȱkaotusȱ ƒ Lähedaseȱsurmȱ ƒ Oluliseȱobjektiȱkaotusȱ(ntȱomand,ȱ töökoht,ȱstaatus,ȱkodu,ȱkehaosaȱjaȱ
organiȱtalitlus)ȱ Viited CenterȱforȱtheȱAdvancementȱofȱHealthȱ(2004).ȱReportȱonȱbereavementȱandȱgriefȱresearch.ȱOutcomesȱ ofȱbereavement.ȱDeathȱStudies,ȱ28(1),ȱ520–542.ȱ CenterȱforȱtheȱAdvancementȱofȱHealthȱ(2004b).ȱReportȱonȱbereavementȱandȱgriefȱresearch.ȱThemesȱinȱ researchȱonȱbereavementȱandȱgrief.ȱDeathȱStudies,ȱ28(6),ȱ498–505.ȱ Christ,ȱG.,ȱBonnano,ȱG.,ȱMalkinson,ȱR.,ȱ&ȱRubin,ȱS.ȱ(2003).ȱBereavementȱexperiencesȱafterȱtheȱdeathȱofȱ aȱchild.ȱInȱM.ȱField,ȱ&ȱR.ȱBerhman,ȱ(eds),ȱWhenȱchildrenȱdie:ȱImprovingȱpallativeȱandȱendȬofȬlifeȱcareȱforȱ
childrenȱandȱtheirȱfamilies.ȱ Washington,ȱDC:ȱNationalȱAcademyȱPress,ȱpp.ȱ553–579.ȱ Davis,ȱ C.,ȱ &ȱ NolenȬHocksema,ȱ S.ȱ (2001).ȱ Lossȱ andȱ meaning:ȱ Howȱ doȱ peopleȱ makeȱ senseȱ ofȱ loss?ȱ AmericanȱBehavioralȱScientist,ȱ44 (5),ȱ726–741.ȱ Gamino,ȱ L.,ȱ Sewell,ȱ K.,ȱ &ȱ Easterling,ȱ L.ȱ (2000).ȱ Scottȱ andȱ Whiteȱ Griefȱ Studyȱ –ȱ Phaseȱ 2:ȱ Towardȱ anȱ adaptiveȱmodelȱofȱgrief.ȱDeathȱStudies,ȱ24(7),ȱ633–660.ȱ Gamino,ȱL.,ȱHogan,ȱN.,ȱ&ȱSewell,ȱK.ȱ(2002).ȱFeelingȱtheȱabsence:ȱAȱcontentȱanalysisȱfromȱtheȱScottȱandȱ Whiteȱgriefȱstudy.ȱDeathȱStudies,ȱ26(10),ȱ793–813.ȱ


364 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus Hall,ȱ M.,ȱ &ȱ Irwin,ȱ M.ȱ (2001).ȱ Physiologicalȱ indicesȱ ofȱ functioningȱ inȱ bereavement.ȱ Inȱ M.ȱ Stroebe,ȱ R.ȱ Hannson,ȱ W.ȱ Stroebe,ȱ &ȱ H.ȱ Schutȱ (eds),ȱ Handbookȱ ofȱ bereavementȱ research:ȱ Consequences,ȱ copingȱ andȱ
care.ȱ Washington,ȱDC:ȱAmericanȱPsychologicalȱAssociation,ȱpp.ȱ473–493.ȱ Hansson,ȱR.,ȱ&ȱStroebeȱ(M.ȱ2003).ȱGrief,ȱolderȱadulthood.ȱInȱT.Guotta,ȱ&ȱM.ȱBloomȱ(eds),ȱEncyclopediaȱ ofȱprimaryȱpreventionȱandȱhealthȱpromotion .ȱNewȱYork:ȱPlenumȱPress,ȱpp.ȱ515–521.ȱ Hogan,ȱN.,ȱWorden,ȱJ.W.,ȱ&ȱSchmidt,ȱL.ȱ(2004).ȱAnȱempiricalȱstudyȱofȱtheȱproposedȱcomplicatedȱgriefȱ disorderȱcriteria.ȱOMEGAȱ–ȱJournalȱofȱDeathȱandȱDying,ȱ48(3),ȱ263–277.ȱ Jacobs,ȱS.ȱ(1999).ȱTraumaticȱgrief:ȱDiagnosis,ȱtreatmentȱandȱprevention.ȱCaselton,ȱNY:ȱBrunner/Mazel.ȱ
Mattews,ȱL.,ȱ&ȱMarwit,ȱS.ȱ(2004).ȱComplicatedȱgriefȱandȱtheȱtrendȱtowardȱcognitiveȬbehavioralȱtherȬ apy.ȱDeathȱStudies,ȱ28(9),ȱ849–863.ȱ Ogrodniczuk,ȱJ.,ȱPiper,ȱW.,ȱJoyce,ȱA.,ȱetȱal.ȱ(2003).ȱDifferentiatingȱsymptomsȱofȱcomplicatedȱgriefȱandȱ depressionȱamongȱpsychiatricȱoutpatients.ȱCanadianȱJournalȱofȱPsychiatry,ȱ48(2):ȱ87–93.ȱ Ott,ȱC.ȱ(2003).ȱTheȱimpactȱofȱcomplicatedȱgriefȱonȱmentalȱandȱphysicalȱhealthȱatȱvariousȱpointsȱinȱtheȱ bereavementȱprocess.ȱDeathȱStudies,ȱ27(3),ȱ249–272.ȱ Prigerson,ȱH.,ȱ&ȱJacobs,ȱS.ȱ(2001).ȱTraumaticȱgriefȱasȱaȱdistinctȱdisorder:ȱAȱrationale,ȱconsensusȱcriteȬ riaȱandȱpreliminaryȱempiricalȱtest.ȱIn:ȱM.ȱStroebe,ȱR.ȱHannson,ȱW.ȱStroebe,ȱ&ȱH.ȱSchutȱ(eds),ȱHandȬ
bookȱofȱbereavementȱresearch:ȱConsequences,ȱcopingȱandȱcare.ȱ Washington,ȱDC:ȱAmericanȱPsychologicalȱ Association,ȱpp.ȱ613–646.ȱ


2. klass: toimetuleku reaktsioonid     365 Raskendatud lein (00135)
(1980, 1986, 2004, 2006, LOE 2.1)  9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus 
2. klass: toimetuleku reaktsioonid  Definitsioon Pärast lähedase surma ilmnenud häire, mille puhul raske kaotusega kaasnenud 
pingeseisund takistab leina tavapärast kulgemist ning avaldub talitlushäirena.  Määravad tunnused ƒ Elulisteȱrollideȱtäitmiseȱhalvenemineȱ ƒ Heaolutundeȱlangusȱ ƒ Depressioonȱ ƒ LahkunuȱsomaatilisteȱhaigustunȬ nusteȱtunnetamineȱiseendalȱ ƒ Väsimusȱ ƒ Leinaȱvältimineȱȱ ƒ Igatsusȱlahkunuȱjäreleȱ ƒ Väheneȱlähedusȱ ƒ Püsivȱemotsionaalneȱpingeseisundȱȱ ƒ Mõttedȱonȱlahkunustȱhõivatudȱ ƒ Kaebabȱärevustunnetȱ ƒ Kaebabȱrusutustunnetȱlahkunugaȱ seosesȱ ƒ Kaebabȱhämmingutȱ ƒ Kaebabȱtühjustunnetȱ ƒ Kaebabȱšokitunnetȱ ƒ Kaebabȱvapustustȱ ƒ Kaebabȱvihatunnetȱ ƒ KaebabȱkaasinimestestȱvõõranduȬ miseȱtunnetȱ ƒ Kaebabȱumbusklikkustȱ ƒ Kaebabȱusaldamatustȱ ƒ Kaebabȱsuutmatustȱsurmagaȱleppidaȱ ƒ Kaebabȱpainavaidȱvalusaidȱ mälestusiȱ ƒ Kaebabȱenesesüüdistusiȱ ƒ Mõtisklemineȱ ƒ Lahkunuȱotsimineȱ ƒ Enesesüüdistamineȱ ƒ Lahusolekustȱpõhjustatudȱ pingeseisundȱȱ ƒ Traumastȱpõhjustatudȱ pingeseisundȱȱ ƒ Igatsusȱȱ Seonduvad tegurid  ƒ Lähedaseȱsurmȱ ƒ Emotsionaalneȱebastabiilsusȱ ƒ Sotsiaalseȱtoetuseȱpuudumineȱ Viited CenterȱforȱtheȱAdvancementȱofȱHealthȱ(2004).ȱReportȱonȱbereavementȱandȱgriefȱresearch.ȱOutcomesȱ ofȱbereavement.ȱDeathȱStudies,ȱ28(1),ȱ520–542.ȱ CenterȱforȱtheȱAdvancementȱofȱHealthȱ(2004b).ȱReportȱonȱbereavementȱandȱgriefȱresearch.ȱThemesȱinȱ researchȱonȱbereavementȱandȱgrief.ȱDeathȱStudies,ȱ28(6),ȱ498–505.ȱ Christ,ȱG.,ȱBonnano,ȱG.,ȱMalkinson,ȱR.,ȱ&ȱRubin,ȱS.ȱ(2003).ȱBereavementȱexperiencesȱafterȱtheȱdeathȱofȱ aȱchild.ȱInȱM.ȱField,ȱ&ȱR.ȱBerhman,ȱ(eds),ȱWhenȱchildrenȱdie:ȱImprovingȱpallativeȱandȱendȬofȬlifeȱcareȱforȱ
childrenȱandȱtheirȱfamilies.ȱ Washington,ȱDC:ȱNationalȱAcademyȱPress,ȱpp.ȱ553–579.ȱ


366 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus Davis,ȱ C.,ȱ &ȱ NolenȬHocksema,ȱ S.ȱ (2001).ȱ Lossȱ andȱ meaning:ȱ Howȱ doȱ peopleȱ makeȱ senseȱ ofȱ loss?ȱ AmericanȱBehavioralȱScientist,ȱ44 (5),ȱ726–741.ȱ Gamino,ȱ L.,ȱ Sewell,ȱ K.,ȱ &ȱ Easterling,ȱ L.ȱ (2000).ȱ Scottȱ andȱ Whiteȱ Griefȱ Studyȱ –ȱ Phaseȱ 2:ȱ Towardȱ anȱ adaptiveȱmodelȱofȱgrief.ȱDeathȱStudies,ȱ24(7),ȱ633–660.ȱ Gamino,ȱL.,ȱHogan,ȱN.,ȱ&ȱSewell,ȱK.ȱ(2002).ȱFeelingȱtheȱabsence:ȱAȱcontentȱanalysisȱfromȱtheȱScottȱandȱ Whiteȱgriefȱstudy.ȱDeathȱStudies,ȱ26(10),ȱ793–813.ȱ Hall,ȱ M.,ȱ &ȱ Irwin,ȱ M.ȱ (2001).ȱ Physiologicalȱ indicesȱ ofȱ functioningȱ inȱ bereavement.ȱ Inȱ M.ȱ Stroebe,ȱ R.ȱ Hannson,ȱ W.ȱ Stroebe,ȱ &ȱ H.ȱ Schutȱ (eds),ȱ Handbookȱ ofȱ bereavementȱ research:ȱ Consequences,ȱ copingȱ andȱ
care.ȱ Washington,ȱDC:ȱAmericanȱPsychologicalȱAssociation,ȱpp.ȱ473–493.ȱ Hansson,ȱR.,ȱ&ȱStroebeȱ(M.ȱ2003).ȱGrief,ȱolderȱadulthood.ȱInȱT.Guotta,ȱ&ȱM.ȱBloomȱ(eds),ȱEncyclopediaȱ ofȱprimaryȱpreventionȱandȱhealthȱpromotion .ȱNewȱYork:ȱPlenumȱPress,ȱpp.ȱ515–521.ȱ Hogan,ȱN.,ȱWorden,ȱJ.W.,ȱ&ȱSchmidt,ȱL.ȱ(2004).ȱAnȱempiricalȱstudyȱofȱtheȱproposedȱcomplicatedȱgriefȱ disorderȱcriteria.ȱOMEGAȱ–ȱJournalȱofȱDeathȱandȱDying,ȱ48(3),ȱ263–277.ȱ Jacobs,ȱS.ȱ(1999).ȱTraumaticȱgrief:ȱDiagnosis,ȱtreatmentȱandȱprevention.ȱCaselton,ȱNY:ȱBrunner/Mazel.ȱ
Mattews,ȱL.,ȱ&ȱMarwit,ȱS.ȱ(2004).ȱComplicatedȱgriefȱandȱtheȱtrendȱtowardȱcognitiveȬbehavioralȱtherȬ apy.ȱDeathȱStudies,ȱ28(9),ȱ849–863.ȱ Ogrodniczuk,ȱJ.,ȱPiper,ȱW.,ȱJoyce,ȱA.,ȱetȱal.ȱ(2003).ȱDifferentiatingȱsymptomsȱofȱcomplicatedȱgriefȱandȱ depressionȱamongȱpsychiatricȱoutpatients.ȱCanadianȱJournalȱofȱPsychiatry,ȱ48(2):ȱ87–93.ȱ Ott,ȱC.ȱ(2003).ȱTheȱimpactȱofȱcomplicatedȱgriefȱonȱmentalȱandȱphysicalȱhealthȱatȱvariousȱpointsȱinȱtheȱ bereavementȱprocess.ȱDeathȱStudies,ȱ27(3),ȱ249–272.ȱ Prigerson,ȱH.,ȱ&ȱJacobs,ȱS.ȱ(2001).ȱTraumaticȱgriefȱasȱaȱdistinctȱdisorder:ȱAȱrationale,ȱconsensusȱcriteȬ riaȱandȱpreliminaryȱempiricalȱtest.ȱIn:ȱM.ȱStroebe,ȱR.ȱHannson,ȱW.ȱStroebe,ȱ&ȱH.ȱSchutȱ(eds),ȱHandȬ
bookȱofȱbereavementȱresearch:ȱConsequences,ȱcopingȱandȱcare.ȱ Washington,ȱDC:ȱAmericanȱPsychologicalȱ Association,ȱpp.ȱ613–646.ȱ


2. klass: toimetuleku reaktsioonid     367 Raskendatud leina risk (00172)
(2004, 2006, LOE 2.1)  9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus 
2. klass: toimetuleku reaktsioonid  Definitsioon Risk pärast lähedase surma ilmnevaks häireks, mille puhul raske kaotusega 
kaasnev pingeseisund takistab leina tavapärast kulgemist ning avaldub talit-
lushäirena.  Riskitegurid ƒ Lähedaseȱsurmȱ ƒ Emotsionaalneȱebastabiilsusȱ ƒ Sotsiaalseȱtoetuseȱpuudumineȱ Viited CenterȱforȱtheȱAdvancementȱofȱHealthȱ(2004).ȱReportȱonȱbereavementȱandȱgriefȱresearch.ȱOutcomesȱ ofȱbereavement.ȱDeathȱStudies,ȱ28(1),ȱ520–542.ȱ CenterȱforȱtheȱAdvancementȱofȱHealthȱ(2004b).ȱReportȱonȱbereavementȱandȱgriefȱresearch.ȱThemesȱinȱ researchȱonȱbereavementȱandȱgrief.ȱDeathȱStudies,ȱ28(6),ȱ498–505.ȱ Christ,ȱG.,ȱBonnano,ȱG.,ȱMalkinson,ȱR.,ȱ&ȱRubin,ȱS.ȱ(2003).ȱBereavementȱexperiencesȱafterȱtheȱdeathȱofȱ aȱchild.ȱInȱM.ȱField,ȱ&ȱR.ȱBerhman,ȱ(eds),ȱWhenȱchildrenȱdie:ȱImprovingȱpallativeȱandȱendȬofȬlifeȱcareȱforȱ
childrenȱandȱtheirȱfamilies.ȱ Washington,ȱDC:ȱNationalȱAcademyȱPress,ȱpp.ȱ553–579.ȱ Davis,ȱ C.,ȱ &ȱ NolenȬHocksema,ȱ S.ȱ (2001).ȱ Lossȱ andȱ meaning:ȱ Howȱ doȱ peopleȱ makeȱ senseȱ ofȱ loss?ȱ AmericanȱBehavioralȱScientist,ȱ44 (5),ȱ726–741.ȱ Gamino,ȱ L.,ȱ Sewell,ȱ K.,ȱ &ȱ Easterling,ȱ L.ȱ (2000).ȱ Scottȱ andȱ Whiteȱ Griefȱ Studyȱ –ȱ Phaseȱ 2:ȱ Towardȱ anȱ adaptiveȱmodelȱofȱgrief.ȱDeathȱStudies,ȱ24(7),ȱ633–660.ȱ Gamino,ȱL.,ȱHogan,ȱN.,ȱ&ȱSewell,ȱK.ȱ(2002).ȱFeelingȱtheȱabsence:ȱAȱcontentȱanalysisȱfromȱtheȱScottȱandȱ Whiteȱgriefȱstudy.ȱDeathȱStudies,ȱ26(10),ȱ793–813.ȱ Hall,ȱ M.,ȱ &ȱ Irwin,ȱ M.ȱ (2001).ȱ Physiologicalȱ indicesȱ ofȱ functioningȱ inȱ bereavement.ȱ Inȱ M.ȱ Stroebe,ȱ R.ȱ Hannson,ȱ W.ȱ Stroebe,ȱ &ȱ H.ȱ Schutȱ (eds),ȱ Handbookȱ ofȱ bereavementȱ research:ȱ Consequences,ȱ copingȱ andȱ
care.ȱ Washington,ȱDC:ȱAmericanȱPsychologicalȱAssociation,ȱpp.ȱ473–493.ȱ Hansson,ȱR.,ȱ&ȱStroebeȱ(M.ȱ2003).ȱGrief,ȱolderȱadulthood.ȱInȱT.Guotta,ȱ&ȱM.ȱBloomȱ(eds),ȱEncyclopediaȱ ofȱprimaryȱpreventionȱandȱhealthȱpromotion .ȱNewȱYork:ȱPlenumȱPress,ȱpp.ȱ515–521.ȱ Hogan,ȱN.,ȱWorden,ȱJ.W.,ȱ&ȱSchmidt,ȱL.ȱ(2004).ȱAnȱempiricalȱstudyȱofȱtheȱproposedȱcomplicatedȱgriefȱ disorderȱcriteria.ȱOMEGAȱ–ȱJournalȱofȱDeathȱandȱDying,ȱ48(3),ȱ263–277.ȱ Jacobs,ȱS.ȱ(1999).ȱTraumaticȱgrief:ȱDiagnosis,ȱtreatmentȱandȱprevention.ȱCaselton,ȱNY:ȱBrunner/Mazel.ȱ
Mattews,ȱL.,ȱ&ȱMarwit,ȱS.ȱ(2004).ȱComplicatedȱgriefȱandȱtheȱtrendȱtowardȱcognitiveȬbehavioralȱtherȬ apy.ȱDeathȱStudies,ȱ28(9),ȱ849–863.ȱ Ogrodniczuk,ȱJ.,ȱPiper,ȱW.,ȱJoyce,ȱA.,ȱetȱal.ȱ(2003).ȱDifferentiatingȱsymptomsȱofȱcomplicatedȱgriefȱandȱ depressionȱamongȱpsychiatricȱoutpatients.ȱCanadianȱJournalȱofȱPsychiatry,ȱ48(2):ȱ87–93.ȱ Ott,ȱC.ȱ(2003).ȱTheȱimpactȱofȱcomplicatedȱgriefȱonȱmentalȱandȱphysicalȱhealthȱatȱvariousȱpointsȱinȱtheȱ bereavementȱprocess.ȱDeathȱStudies,ȱ27(3),ȱ249–272.ȱ Prigerson,ȱH.,ȱ&ȱJacobs,ȱS.ȱ(2001).ȱTraumaticȱgriefȱasȱaȱdistinctȱdisorder:ȱAȱrationale,ȱconsensusȱcriteȬ riaȱandȱpreliminaryȱempiricalȱtest.ȱIn:ȱM.ȱStroebe,ȱR.ȱHannson,ȱW.ȱStroebe,ȱ&ȱH.ȱSchutȱ(eds),ȱHandȬ
bookȱofȱbereavementȱresearch:ȱConsequences,ȱcopingȱandȱcare.ȱ Washington,ȱDC:ȱAmericanȱPsychologicalȱ Association,ȱpp.ȱ613–646.ȱ


368 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus Valmisolek piisavaks võimekuseks (00187)*
(2006, LOE 2.1)  9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus 
2. klass: toimetuleku reaktsioonid  Definitsioon Muutustes teadlik osalemine, mis on heaoluks piisav ja mida saab tugevdada.  Määravad tunnused ƒ Onȱvalmisȱavardamaȱomaȱteadmisiȱ võimalikestȱvajalikestȱmuutustestȱȱ ƒ Onȱvalmisȱsuuremaksȱiseseisvuseksȱ muutusteȱtegemiselȱȱ ƒ OnȱvalmisȱtäpsemaltȱkindlaksȱmääȬ ramaȱvalikuvõimalusedȱmuutusteȱ
tegemiselȱ ƒ Onȱvalmisȱenamȱosalemaȱmuutusteȱ elluviimisesȱ ƒ OnȱvalmisȱavardamaȱteadmisiȱmuuȬ tustesȱosalemiseȱkohtaȱ ƒ OnȱvalmisȱenamȱosalemaȱigapäevaȬ eluȱvalikutesȱ ƒ OnȱvalmisȱenamȱosalemaȱtervisevaȬ likutesȱ ƒ Onȱvalmisȱsuurendamaȱomaȱ energiavarusidȱ Viited * Anderson,ȱR.M.,ȱ&ȱFunnell,ȱM.M.ȱ(2005).ȱPatientȱempowerment:ȱReflectionsȱonȱtheȱchallengeȱofȱfosȬ teringȱtheȱadoptionȱofȱaȱnewȱparadigm.ȱPatientȱEducationȱandȱCounseling,ȱ57(2),ȱ153–157.ȱ Barrett,ȱE.A.M.ȱ(1990).ȱAȱmeasureȱofȱpowerȱasȱknowingȱparticipationȱinȱchange.ȱInȱO.ȱStrickland,ȱ&ȱC.ȱ Waltzȱ(eds).ȱMeasurementȱofȱnursingȱoutcomes,ȱVolȱ4.ȱMeasuringȱclientȱselfȬcareȱandȱcopingȱskills.ȱNewȱ
York:ȱSpringer,ȱpp.ȱ159Ȭ180.ȱ Caroselli,ȱC.,ȱ&ȱBarrett,ȱE.A.M.ȱ(1998).ȱAȱreviewȱofȱtheȱpowerȱasȱknowingȱparticipationsȱinȱchangeȱlitȬ erature.ȱNursingȱScienceȱQuarterly,ȱ11(1),ȱ9–16.ȱ Cowling,ȱW.R.ȱ(2004).ȱPattern,ȱparticipation,ȱpraxisȱandȱpowerȱinȱunitaryȱappreciativeȱinquiry.ȱNursȬ ingȱScienceȱQuarterly,ȱ27 ,ȱ202–214.ȱ Funnell,ȱM.M.ȱ(2004).ȱPatientȱempowerment.ȱCriticalȱCareȱNursingȱQuarterly,ȱ27(3),ȱ201–204.ȱ
Guinn,ȱM.J.ȱ(2004).ȱAȱdaughter’sȱjourneyȱpromotingȱgeriatricȱselfȬcare:ȱPromotingȱpositiveȱhealthȱcareȱ interactions.ȱGeriatricȱNursing,ȱ25(5),ȱ267–271.ȱ Harkness,ȱJ.ȱ(2005).ȱPatientȱinvolvement:ȱAȱvitalȱprincipleȱforȱpatientȬcenteredȱhealthȱcare.ȱWorldȱHosȬ pitalsȱandȱHealthȱServices,ȱ41 (2),ȱ12–16,ȱ40–3.ȱ Hashimoto,ȱH.,ȱ&ȱFukuhara,ȱS.ȱ(2003).ȱTheȱinfluenceȱofȱlocusȱofȱcontrolȱonȱpreferencesȱforȱinformationȱ andȱdecisionȱmaking.ȱPatientȱEducationȱandȱCounseling,ȱ55(2),ȱ236–240.ȱ Jeng,ȱ C.,ȱ Yang,ȱ S.,ȱ Chang,ȱ P.,ȱ &ȱ Tsao,ȱ L.ȱ (2004).ȱ Menopausalȱ women:ȱ Perceivingȱ continuousȱ powerȱ throughȱtheȱexperienceȱofȱregularȱexercise.ȱJournalȱofȱClinicalȱNursing,ȱ13(4),ȱ447–454.ȱ Mok,ȱ E.ȱ (2001).ȱ Empowermentȱ ofȱ cancerȱ patients:ȱ Fromȱ aȱ Chineseȱ perspective.ȱ Nursingȱ Ethics,ȱ 8(1),ȱ 69–76.ȱ Pender,ȱ N.J.,ȱ Murdaugh,ȱ C.L.,ȱ &ȱ Parsons,ȱ M.A.ȱ (2006).ȱ Healthȱ promotionȱ inȱ nursingȱ practiceȱ (5thȱ ed.).ȱ Stamford,ȱCT:ȱAppletonȱ&ȱLange.ȱ * ȱMärkus:ȱkuigiȱjõudȱ(vastutoime)ȱjaȱvõimestamineȱ(sekkuvȱlähenemine)ȱonȱerinevaȱsisugaȱmõisted,ȱ toetabȱmõlematȱmõistetȱkäsitlevȱkirjandusȱselleȱdiagnoosiȱmääravaidȱtunnuseid.ȱ
ȱ


2. klass: toimetuleku reaktsioonid     369 PibernikȬOkanovic,ȱM.,ȱPrasek,ȱM.,ȱPoljicaninȬFilipovic,ȱT.,ȱPavlicȬRenar,ȱI.,ȱ&ȱMetelko,ȱZ.ȱ(2003).ȱEfȬ fectsȱofȱanȱempowermentȬbasedȱpsychosocialȱinterventionȱonȱqualityȱofȱlifeȱandȱmetabolicȱcontrolȱ
inȱtypeȱ2ȱdiabeticȱpatients.ȱPatientȱEducationȱandȱCounseling,ȱ52(2),ȱ193–199.ȱ Shearer,ȱN.B.C.,ȱ&ȱReed,ȱP.G.ȱ(2004).ȱEmpowerment:ȱreformationȱofȱaȱnonȬRogerianȱconcept.ȱNursingȱ ScienceȱQuarterly,ȱ17 (3),ȱ253–259.ȱ Wright,ȱ B.W.ȱ (2004).ȱ Trustȱ andȱ powerȱ inȱ adults:ȱ Anȱ investigationȱ usingȱ Rogers’ȱ scienceȱ ofȱ unitaryȱ humanȱbeings.ȱNursingȱScienceȱQuarterly,ȱ17(2),ȱ139–146.ȱ


370 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus Võimetus (00125)  (1982, 2010, LOE 2.1)  9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus 
2. klass: toimetuleku reaktsioonid  Definitsioon Isiklik kogemus, et olukorra üle puudub kontroll, sealhulgas tajumus, et inime-
se enda tegevus ei mõjuta märkimisväärselt tulemusi.  Määravad tunnused  ƒ Sõltuvusȱkaasinimestestȱ ƒ Depressioonȱkehaliseȱmandumiseȱ pärastȱ ƒ Eiȱosaleȱhooldusesȱ ƒ Kaebabȱvõõrandumistȱ ƒ Kaebabȱkahtlusiȱrollitäitmiseȱsuhtesȱ ƒ Kaebabȱfrustratsiooni,ȱkunaȱeiȱsuuȬ daȱtegutsedaȱnaguȱvaremȱ ƒ Kaebabȱkontrolliȱpuudumistȱ ƒ Kaebabȱhäbitunnetȱ Seonduvad tegurid  ƒ RaviȬȱja/võiȱhooldusrežiimȱȱ ƒ RaviȬȱvõiȱhooldusasutuseȱkeskkondȱ ƒ Ebarahuldavadȱsuhtedȱinimesteȱ vahelȱ Viited Andershed,ȱB.,ȱHarstäde,ȱC.ȱ(2007)ȱNextȱofȱkin’sȱfeelingsȱofȱguiltȱandȱshameȱinȱendȬofȬlifeȱcare,ȱConȬ temporaryȱNurse:ȱAȱJournalȱforȱtheȱAustralianȱNursingȱProfession,ȱ27 (1),ȱ61–72.ȱ Colyer,ȱH.ȱ(1996).ȱWomen’sȱexperienceȱofȱlivingȱwithȱcancer.ȱJournalȱofȱAdvancedȱNursing,ȱ23(3),ȱ496– 501.ȱ Davidhizar,ȱR.ȱ(1994).ȱPowerlessnessȱofȱcaregiversȱinȱhomeȱcare.ȱJournalȱofȱClinicalȱNursing,ȱ3(3),ȱ155– 158.ȱ Efraimsson,ȱE.,ȱRasmussen,ȱB.,ȱGilje,ȱF.,ȱ&ȱSandman,ȱP.ȱ(2003).ȱExpressionsȱofȱPowerȱandȱpowerlessȬ nessȱinȱdischargeȱplanning:ȱAȱcaseȱstudyȱofȱanȱolderȱwomanȱonȱherȱwayȱhome.ȱJournalȱofȱClinicalȱ
Nursing,ȱ12 (5),ȱ707–716.ȱ Fisker,ȱT.,ȱ&ȱStrandmark,ȱM.ȱ(2007).ȱExperiencesȱofȱsurvivingȱspouseȱofȱterminallyȱillȱspouse:ȱAȱpheȬ nomenologicalȱstudyȱofȱanȱaltruisticȱperspective.ȱScandinavianȱJournalȱofȱCaringȱSciences,ȱ21(2),ȱ274–
281.ȱ Gibson,ȱ J.,ȱ &ȱ Kenrick,ȱ M.ȱ (1998).ȱ Painȱ andȱ powerlessness:ȱ theȱ experienceȱ ofȱ livingȱ withȱ peripheralȱ vascularȱdisease.ȱJournalȱofȱAdvencedȱNursing,ȱ27(49,ȱ737–745.ȱ Hägglund,ȱD.,ȱ&ȱAhlström,ȱG.ȱ(2007).ȱTheȱmeaningȱofȱwomen’sȱexperienceȱofȱlivingȱwithȱlongȬtermȱ urinaryȱincontinenceȱisȱpowerlessness.ȱJournalȱofȱClinicalȱNursing,ȱ16(10),ȱ1946–1954.ȱ Hansson,ȱL.,ȱ&ȱBjörkman,ȱT.ȱ(2005).ȱEmpowermentȱinȱpeopleȱwithȱmentalȱillness:ȱReliabilityȱandȱvaȬ lidityȱ ofȱ theȱ Swedishȱ versionȱ ofȱ anȱ empowermentȱ scale.ȱ Scandinavianȱ Journalȱ ofȱ Caringȱ Sciences,ȱ
19 (1),ȱ32–38.ȱ Kain,ȱV.ȱ(2007).ȱMoralȱdistressȱandȱprovidingȱcareȱtoȱdyingȱbabiesȱinȱneonatalȱnursing.ȱInternationalȱ JournalȱofȱPalliativeȱNursing,ȱ13 (5),ȱ243–248.ȱ Koch,ȱT.,ȱ&ȱWebb,ȱC.ȱ(1996).ȱTheȱbiomedicalȱconstructionȱofȱageing:ȱImplicationsȱforȱnursingȱcareȱofȱ olderȱpeople.ȱJournalȱofȱAdvancedȱNursing,ȱ23(5),ȱ954–959.ȱ Nystrom,ȱA.,ȱ&ȱSegesten,ȱK.ȱ(1994).ȱOnȱsourcesȱofȱpowerlessnessȱinȱnursingȱhomeȱlife.ȱJournalȱofȱAdȬ vancedȱNursing,ȱ19 (1),ȱ124–133.ȱ


2. klass: toimetuleku reaktsioonid     371 Papadatou,ȱD.,ȱBellali,ȱT.ȱ(2002).ȱGreekȱnurseȱandȱphysicianȱgriefȱasȱresultȱofȱcaringȱdforȱchildrenȱdyȬ ingȱofȱcancer.ȱPediatricȱNursing,ȱ28(4),ȱ345.ȱ RydahlȬHansen,ȱ S.ȱ (2005).ȱ Hospitalizedȱ patientsȱ experiencedȱ sufferingȱ inȱ lifeȱ withȱ incurableȱ cancer.ȱ ScandinavianȱJournalȱofȱCaringȱSciences,ȱ19 (3),ȱ213–222.ȱ Strandmark,ȱ M.ȱ (2004).ȱ Illȱ healthȱ isȱ powerlessness:ȱ Aȱ phenomenologicalȱ studyȱ aboutȱ worthlessness,ȱ limitationsȱandȱsuffering.ȱScandinavianȱJournalȱofȱCaringȱSciences,ȱ18(2),ȱ135–144.ȱ Thomas,ȱ S.,ȱ &ȱ GonzalezȬPrendes,ȱ A.ȱ (2009).ȱ Powerlessness,ȱ anger,ȱ andȱ stressȱ inȱ Africanȱ Americanȱ women:ȱImplicationsȱforȱphysicalȱendȱemotionalȱhealth.ȱHealthȱCareȱforȱWomaenȱInternational,ȱ30(1–
2),ȱ93–113.ȱ VanȱDenȱTillaart,ȱS.,ȱKurtz,ȱD.,ȱ&ȱCash,ȱP.ȱ(2009).ȱPowerlessness,ȱmarginalizedȱidentity,ȱandȱsilencingȱ ofȱ healthȱ concerns:ȱ Voicedȱ realitiesȱ ofȱ womenȱ livingȱ withȱ aȱ mentalȱ healthȱ diagnosis.ȱ Internationalȱ
JournalȱofȱMentalȱHealthȱNursing,ȱ18 (3),ȱ153–163.ȱ Walding,ȱM.ȱ(1991).ȱPain,ȱanxietyȱandȱpowerlessness.ȱJournalȱofȱAdvancedȱNursing,ȱ16(4),ȱ388–397.ȱ


372 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus Võimetuse risk (00152)
(2000, 2010, LOE 2.1)  9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus 
2. klass: toimetuleku reaktsioonid  Definitsioon Risk isiklikuks kogemuseks, et olukorra üle puudub kontroll, sealhulgas taju-
museks, et inimese enda tegevus ei mõjuta märkimisväärselt tulemusi.  Riskitegurid ƒ Ärevusȱ ƒ Hooldamineȱ ƒ Kroonilineȱmadalȱenesehinnangȱ ƒ Vähesedȱteadmisedȱ ƒ Ebasoodneȱmajandusolukordȱ ƒ Haigusȱȱ ƒ Ebatõhusȱtoimetulekuviisȱ ƒ Sotsiaalseȱtoetuseȱpuudumineȱ ƒ Valuȱ ƒ Progresseeruvȱjaȱkurnavȱhaigusȱ ƒ OlukorrastȱtingitudȱmadalȱeneseȬ hinnangȱ ƒ Sotsiaalneȱtõrjutusȱȱ ƒ Häbiväärseksȱpeetavȱseisundȱ ƒ Häbiväärseksȱpeetavȱhaigusȱ ƒ Haiguseȱprognoosimatuȱkulgȱ Viited Andershed,ȱB.,ȱHarstäde,ȱC.ȱ(2007)ȱNextȱofȱkin’sȱfeelingsȱofȱguiltȱandȱshameȱinȱendȬofȬlifeȱcare,ȱConȬ temporaryȱNurse:ȱAȱJournalȱforȱtheȱAustralianȱNursingȱProfession,ȱ27 (1),ȱ61–72.ȱ Colyer,ȱH.ȱ(1996).ȱWomen’sȱexperienceȱofȱlivingȱwithȱcancer.ȱJournalȱofȱAdvancedȱNursing,ȱ23(3),ȱ496– 501.ȱ Davidhizar,ȱR.ȱ(1994).ȱPowerlessnessȱofȱcaregiversȱinȱhomeȱcare.ȱJournalȱofȱClinicalȱNursing,ȱ3(3),ȱ155– 158.ȱ Efraimsson,ȱE.,ȱRasmussen,ȱB.,ȱGilje,ȱF.,ȱ&ȱSandman,ȱP.ȱ(2003).ȱExpressionsȱofȱPowerȱandȱpowerlessȬ nessȱinȱdischargeȱplanning:ȱAȱcaseȱstudyȱofȱanȱolderȱwomanȱonȱherȱwayȱhome.ȱJournalȱofȱClinicalȱ
Nursing,ȱ12 (5),ȱ707–716.ȱ Fisker,ȱT.,ȱ&ȱStrandmark,ȱM.ȱ(2007).ȱExperiencesȱofȱsurvivingȱspouseȱofȱterminallyȱillȱspouse:ȱAȱpheȬ nomenologicalȱstudyȱofȱanȱaltruisticȱperspective.ȱScandinavianȱJournalȱofȱCaringȱSciences,ȱ21(2),ȱ274–
281.ȱ Gibson,ȱ J.,ȱ &ȱ Kenrick,ȱ M.ȱ (1998).ȱ Painȱ andȱ powerlessness:ȱ theȱ experienceȱ ofȱ livingȱ withȱ peripheralȱ vascularȱdisease.ȱJournalȱofȱAdvencedȱNursing,ȱ27(49,ȱ737–745.ȱ Hägglund,ȱD.,ȱ&ȱAhlström,ȱG.ȱ(2007).ȱTheȱmeaningȱofȱwomen’sȱexperienceȱofȱlivingȱwithȱlongȬtermȱ urinaryȱincontinenceȱisȱpowerlessness.ȱJournalȱofȱClinicalȱNursing,ȱ16(10),ȱ1946–1954.ȱ Hansson,ȱL.,ȱ&ȱBjörkman,ȱT.ȱ(2005).ȱEmpowermentȱinȱpeopleȱwithȱmentalȱillness:ȱReliabilityȱandȱvaȬ lidityȱ ofȱ theȱ Swedishȱ versionȱ ofȱ anȱ empowermentȱ scale.ȱ Scandinavianȱ Journalȱ ofȱ Caringȱ Sciences,ȱ
19 (1),ȱ32–38.ȱ Kain,ȱV.ȱ(2007).ȱMoralȱdistressȱandȱprovidingȱcareȱtoȱdyingȱbabiesȱinȱneonatalȱnursing.ȱInternationalȱ JournalȱofȱPalliativeȱNursing,ȱ13 (5),ȱ243–248.ȱ Koch,ȱT.,ȱ&ȱWebb,ȱC.ȱ(1996).ȱTheȱbiomedicalȱconstructionȱofȱageing:ȱImplicationsȱforȱnursingȱcareȱofȱ olderȱpeople.ȱJournalȱofȱAdvancedȱNursing,ȱ23(5),ȱ954–959.ȱ Nystrom,ȱA.,ȱ&ȱSegesten,ȱK.ȱ(1994).ȱOnȱsourcesȱofȱpowerlessnessȱinȱnursingȱhomeȱlife.ȱJournalȱofȱAdȬ vancedȱNursing,ȱ19 (1),ȱ124–133.ȱ Papadatou,ȱD.,ȱBellali,ȱT.ȱ(2002).ȱGreekȱnurseȱandȱphysicianȱgriefȱasȱresultȱofȱcaringȱdforȱchildrenȱdyȬ ingȱofȱcancer.ȱPediatricȱNursing,ȱ28(4),ȱ345.ȱ


2. klass: toimetuleku reaktsioonid     373 RydahlȬHansen,ȱ S.ȱ (2005).ȱ Hospitalizedȱ patientsȱ experiencedȱ sufferingȱ inȱ lifeȱ withȱ incurableȱ cancer.ȱ ScandinavianȱJournalȱofȱCaringȱSciences,ȱ19 (3),ȱ213–222.ȱ Strandmark,ȱ M.ȱ (2004).ȱ Illȱ healthȱ isȱ powerlessness:ȱ Aȱ phenomenologicalȱ studyȱ aboutȱ worthlessness,ȱ limitationsȱandȱsuffering.ȱScandinavianȱJournalȱofȱCaringȱSciences,ȱ18(2),ȱ135–144.ȱ Thomas,ȱ S.,ȱ &ȱ GonzalezȬPrendes,ȱ A.ȱ (2009).ȱ Powerlessness,ȱ anger,ȱ andȱ stressȱ inȱ Africanȱ Americanȱ women:ȱImplicationsȱforȱphysicalȱendȱemotionalȱhealth.ȱHealthȱCareȱforȱWomaenȱInternational,ȱ30(1–
2),ȱ93–113.ȱ VanȱDenȱTillaart,ȱS.,ȱKurtz,ȱD.,ȱ&ȱCash,ȱP.ȱ(2009).ȱPowerlessness,ȱmarginalizedȱidentity,ȱandȱsilencingȱ ofȱ healthȱ concerns:ȱ Voicedȱ realitiesȱ ofȱ womenȱ livingȱ withȱ aȱ mentalȱ healthȱ diagnosis.ȱ Internationalȱ
JournalȱofȱMentalȱHealthȱNursing,ȱ18 (3),ȱ153–163.ȱ Walding,ȱM.ȱ(1991).ȱPain,ȱanxietyȱandȱpowerlessness.ȱJournalȱofȱAdvancedȱNursing,ȱ16(4),ȱ388–397.ȱ


374 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus Nõrgenenud individuaalne vastupanuvõime
(00210)
(2008, LOE 2.1)   9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus 
2. klass: toimetuleku reaktsioonid  Definitsioon Vähenenud võime säilitada positiivseid reageerimisviise ebasoodsas olukorras 
või kriisis.  Määravad tunnused  ƒ Vähenenudȱõpihuviȱ ƒ Vähenenudȱhuviȱkutsetööȱvastuȱ ƒ Depressioonȱ ƒ Süütunneȱ ƒ Eraldatusȱ ƒ Halvemanaȱtajutudȱterviseseisundȱ ƒ Madalȱenesehinnangȱȱ ƒ Pingeseisundiȱtaastekeȱ ƒ Häbiȱ ƒ Sotsiaalneȱeraldatusȱ ƒ KohanematustȱsoodustavadȱtoimeȬ tulekuvõttedȱ(ntȱnarkootikumideȱ
tarvitamine,ȱvägivaldȱjne)ȱ Seonduvad tegurid  ƒ KohanematustȱsoodustavȱdemoȬ graafilineȱolukordȱ ƒ Suguȱ ƒ VastuolulineȱtoimimineȱlapsevaȬ nemanaȱ ƒ Suurȱperekondȱ ƒ Madalȱintelligentsusȱ ƒ Emaȱmadalȱharidustaseȱ ƒ Vähemusrühmaȱkuulumineȱ ƒ Naabruskonnaȱvägivaldsusȱ ƒ Lapsevanemaȱvaimuhaigusȱ ƒ Nõrkȱkontrollȱimpulssideȱüleȱ ƒ Vaesusȱ ƒ Psühholoogilisedȱhäiredȱ ƒ Mõnuaineteȱkuritarvitamineȱ ƒ Vägivaldȱ ƒ Kaitsetuseȱtegurid,ȱmisȱsoodustaȬ vadȱriskiseisundiȱkahjulikkuȱmõjuȱȱ Viited Armstrong,ȱ M.,ȱ BirnieȬLefcovitch,ȱ S.,ȱ &ȱ Ungar,ȱ M.ȱ (2005).ȱ Pathwaysȱ betweenȱ socialȱ supportȱ familyȱ wellȬbeing,ȱ qualityȱ ofȱ parentingȱ andȱ childȱ resilience:ȱ Whatȱ weȱ know.ȱ Journalȱ ofȱ Childȱ andȱ Familyȱ
Studies,ȱ14 (2),ȱ269–281.ȱ Bonanno,ȱG.ȱA.ȱ(2005).ȱClarifyingȱadȱextendingȱtheȱconstructȱofȱadultȱresilience.ȱAmericanȱPsychologist,ȱ 60 ,ȱ265–267.ȱ Brown,ȱJ.H.,ȱ&ȱBrown,ȱD.ȱ(2005).ȱWhyȱ“atȱrisk”ȱisȱ“atȱrisk”.ȱAmericanȱSchoolȱBoardȱJournal,ȱ192(11),ȱ44– 46.ȱ Crosnoe,ȱR.,ȱ&ȱElder,ȱG.ȱ(2004).ȱFamilyȱdynamics,ȱsupportiveȱrelationships,ȱandȱeducationalȱresilienceȱ duringȱadolescence.ȱJournalȱofȱFamilyȱIssues,ȱ25(5),ȱ571–602.ȱ Kaylor,ȱG.ȱ&ȱOtis,ȱM.ȱ(2005).ȱTheȱeffectȱofȱchildhoodȱmaltreatmentȱonȱadultȱcriminality:ȱAȱTobitȱreȬ gressionȱanalysis.ȱChildȱMaltreatment,ȱ8(2),ȱ129–137.ȱ


2. klass: toimetuleku reaktsioonid     375 Luthar,ȱS.S.ȱ&ȱCicchetti,ȱD.ȱ(2000).ȱTheȱconstructȱofȱresilience:ȱImplicationsȱforȱinterventionsȱandȱsoȬ cialȱpolicies.ȱDevelopmentalȱPsychopathology,ȱ12(4),ȱ857–885.ȱ Richardson,ȱ G.E.ȱ (2002).ȱ Theȱ metatheoryȱ ofȱ resilienceȱ andȱ resiliency.ȱ Journalȱ ofȱ Clinicalȱ Psychology,ȱ 58 (3),ȱ307–321.ȱ Rutter,ȱM.,ȱ&ȱSroufe,ȱA.ȱ(2000).ȱDevelopmentalȱpsychopathology:ȱConceptsȱandȱchallenges.ȱDevelopȬ mentalȱPsychopathology,ȱ12 (3),ȱ265–96.ȱ Taylor,ȱJ.ȱ(2000).ȱSistersȱofȱtheȱyam.ȱAfricanȱAmericanȱwomen’sȱhealingȱandȱselfȬrecoveryȱfromȱintiȬ mateȱmaleȱpartnerȱviolence.ȱIssuesȱinȱMentalȱHealthȱNursing,ȱ21(5),ȱ515–531.ȱ


376 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus Valmisolek küllaldaseks vastupanuvõimeks
(00212)
(2008, LOE 2.1)   9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus 
2. klass: toimetuleku reaktsioonid  Definitsioon Positiivne reageerimisviis ebasoodsale olukorrale või kriisile, mis on piisav ini-
mese potentsiaali soodustamiseks ja mida saab arendada.   Määravad tunnused  ƒ Ressurssideȱkättesaadavusȱ ƒ Väljendabȱpositiivsetȱmaailmavaadetȱ ƒ RakendabȱtõhusaidȱkonfliktijuhtiȬ miseȱvõtteidȱ ƒ Täiustabȱisiklikkeȱtoimetulekuoskusiȱ ƒ Soovibȱvastupanuvõimetȱtugevdadaȱȱ ƒ Tunnebȱolemasolevaidȱressursseȱ ƒ Tunnebȱtugisüsteemeȱ ƒ Tugevdabȱhäidȱsuhteidȱ kaasinimestegaȱ ƒ Osalebȱettevõtmistesȱ ƒ Edenebȱeesmärkideȱsuunasȱ ƒ Kriisiolukorraȱolemasoluȱȱ ƒ Väljendabȱarenenudȱkontrollitunnetȱ ƒ Väljendabȱpositiivsetȱ enesehinnangutȱ ƒ Turvalineȱkeskkondȱonȱsäilitatudȱ ƒ Püstitabȱeesmärkeȱ ƒ Vastutabȱtegudeȱeestȱ ƒ Rakendabȱtõhusaidȱsuhtlusoskusiȱȱ Viited Bolger,ȱK.,ȱ&ȱParrerson,ȱC.ȱ(2003).ȱSequelaeȱofȱchildȱmaltreatment:ȱVulnerabilityȱandȱresilience.ȱInȱS.ȱ Lutharȱ(eds),ȱResilienceȱandȱvulnerability:ȱAdaptationȱinȱtheȱcontextȱofȱchildhoodȱadversities.ȱCambridge:ȱ
CambridgeȱUniversityȱPress,ȱpp.ȱ156–181.ȱ Bolger,ȱK.,ȱPatterson,ȱC.,ȱ&ȱKupersmidt,ȱJ.ȱ(1998).ȱPeerȱrelationshipsȱandȱselfȬesteemȱamongȱchildrenȱ whoȱhaveȱbeenȱmaltreated.ȱChildȱDevelopment,ȱ69(4),ȱ1171–1197.ȱ Bonanno,ȱ G.A.ȱ (2005).ȱ Clarifyingȱ andȱ extendingȱ theȱ constructȱ ofȱ adultȱ resilience.ȱ Americanȱ PsycholoȬ gist,ȱ60 ,ȱ265–267.ȱ Brown,ȱJ.H.,ȱ&ȱBrown,ȱD.ȱ(2005).ȱWhyȱ“atȱrisk”ȱisȱ“atȱrisk”.ȱAmericanȱSchoolȱBoardȱJournal,ȱ192(11),ȱ44–46.ȱ
Crosnoe,ȱR.,ȱ&ȱElder,ȱG.ȱ(2004).ȱFamilyȱdynamics,ȱsupportiveȱrelationships,ȱandȱeducationalȱresilienceȱ duringȱadolescence.ȱJournalȱofȱFamilyȱIssues,ȱ25(5),ȱ571–602.ȱ Evans,ȱG.W.,ȱ&ȱKantrowitz,ȱE.ȱ(2002).ȱSocioeconomicȱstatusȱandȱhealth:ȱtheȱpotentialȱroleȱofȱenvironȬ mentalȱriskȱexposure.ȱAnnualȱReviewȱofȱPublicȱHealth,ȱ23(1),ȱ303–331.ȱ Fergus,ȱS.,ȱ&ȱZimmermann,ȱM.ȱ(2005).ȱAdolescentȱresilience:ȱAȱframeworkȱforȱunderstandingȱhealthyȱ deveopmentȱinȱtheȱfaceȱofȱrisk.ȱAnnualȱReviewȱofȱPublicȱHealth,ȱ26,ȱ399–419.ȱ Haskett,ȱ M.,ȱ &ȱ Willoughby,ȱ M.ȱ (2007).ȱ Pathsȱ toȱ childȱ socialȱ adjustment:ȱ Parentingȱ qualityȱ andȱ chilȬ dren’sȱprocessingȱofȱsocialȱinformation.ȱChild:ȱCare,ȱHealthȱandȱDevelopment,ȱ33(1),ȱ67–77.ȱ Kelley,ȱT.M.ȱ(2005).ȱNaturalȱresilienceȱandȱinnateȱmentalȱhealth.ȱAmericanȱPsychologist,ȱ60(3)ȱ265.ȱ
Kim,ȱJ.,ȱ&ȱCicchetti,ȱD.ȱ(2003).ȱSocialȱselfȬefficacyȱandȱbehaviorȱproblemsȱinȱmaltreatedȱchildren.ȱJourȬ nalȱofȱClinicalȱChildȱandȱAdolescentȱPsychology,ȱ32 (1),ȱ106–117.ȱ Luthar,ȱS.S.,ȱ&ȱCicchetti,ȱD.ȱ(2000).ȱTheȱconstructȱofȱresilience:ȱimplicationsȱforȱinterventionsȱandȱsoȬ cialȱpolicies.ȱDevelopmentalȱPsychopathology,ȱ12(4),ȱ857–885.ȱ Luthar,ȱ S.,ȱ Cicchetti,ȱ D.,ȱ &ȱ Becker,ȱ B.ȱ (2000).ȱ Theȱ constructȱ ofȱ resilience:Aȱ criticalȱ evaluationȱ andȱ guielinesȱforȱfutureȱwork.ȱChildȱDevelopment,ȱ71(3),ȱ543–562.ȱ


2. klass: toimetuleku reaktsioonid     377 Manly,ȱ J.T.,ȱ Kim,ȱ J.E.,ȱ Rogosch,ȱ F.A.,ȱ &ȱ Cicchetti,ȱ D.ȱ (2001).ȱ Dimensionsȱ ofȱ childȱ maltreatmentȱ andȱ children’sȱadjustment:ȱcontributionsȱofȱdevelopmentalȱtiminȱandȱsubtype.ȱDevelopmentalȱPsychopaȬ
tholoy,ȱ13 (4),ȱ759–782.ȱ Masten,ȱA.Sȱ(2001).ȱOrdinaryȱmagic:ȱresilienceȱprocessesȱinȱdevelopment.ȱAmericanȱPsychologist,ȱ56(3),ȱ 227–238.ȱ Masten,ȱA.Sȱ(2004).ȱReulatoryȱprocesses,ȱriskȱandȱresilienceȱinȱadolescentȱdevelopment.ȱAnnualsȱofȱtheȱ NewȱYorkȱAcademyȱofȱScience,1021 (1),ȱ310–319.ȱȱ Masten,ȱA.,&ȱPowell,ȱJ.ȱ(2003).ȱAȱresilienceȱframeworkȱforȱresearchȱpolicyȱandȱpractice.ȱInȱS.ȱLutharȱ (ed.),ȱ Resilienceȱ andȱ vulnerability:ȱ Adaptationȱ inȱ theȱ contextȱ ofȱ childhoodȱ adversities.ȱ Cambridge:ȱ CamȬ
bridgeȱUniversityȱPress,ȱpp.ȱ1–25.ȱ Masten,ȱA.,ȱBurtȱK.,ȱRoisman,ȱG.,ȱObradovic,ȱJ.,ȱLon,ȱJ.,ȱ&ȱTellegen,ȱA.ȱ(2004).ȱResourcesȱandȱresilienceȱinȱ theȱtransitionȱtoȱadulthood:ȱContinuityȱandȱChane.ȱDevelopmentȱandȱPsychopathology,ȱ16(4),ȱ1071–1094.ȱ Richardson,ȱ G.E.ȱ (2002).ȱ Theȱ metatheoryȱ ofȱ resilienceȱ andȱ resiliency.ȱ Journalȱ ofȱ Clinicalȱ Psychology,ȱ 58 (3),ȱ307–321.ȱ Rutter,ȱ M.ȱ(1987).ȱPsychologicalȱresilienceȱandȱprotectiveȱ mechanism.ȱAmericanȱ JournalȱofȱOrthopshyȬ chiatry,ȱ57 (3),ȱ316–331.ȱ Rutter,ȱM.,ȱ&ȱO’Conner,ȱT.ȱ(2004).ȱAreȱthereȱbiologicalȱprogrammingȱeffectsȱofȱpsychologicalȱdevelȬ opment?ȱFindingsȱfromȱaȱstudyȱofȱRomanianȱadoptees.ȱDevelopmentalȱPsychology,ȱ40(1),ȱ81–94.ȱ Rutter,ȱM.,ȱ&ȱSroufe,ȱA.ȱ(2000).ȱDevelopmentalȱpsychopathology:ȱConceptsȱandȱchallenges.ȱDevelopȬ mentalȱPsychopathology,ȱ12 (3),ȱ265–296.ȱ Sinclair,ȱV.,ȱ&ȱWallson,ȱK.A.ȱ(2004).ȱTheȱdevelopmentȱandȱpsychometricȱevaluationȱofȱtheȱbriefȱresilȬ ientȱcopingȱscale.ȱAssessment,ȱ11(1),ȱ94–101.ȱ Tusaie,ȱK.,ȱ&ȱDyer,ȱJ.ȱ(2004).ȱResilience:ȱaȱhistoricalȱreviewȱofȱtheȱconstruct.ȱHolisticȱNursingȱPractice,ȱ 18 (1),ȱ3–8.ȱ Werner,ȱ E.E.ȱ (1996a).ȱ Protectiveȱ factorsȱ andȱ individualȱ resilience.ȱ Inȱ S.ȱ Meisels,ȱ &ȱ J.ȱ Shonkoffȱ (eds),ȱ Handbookȱofȱearlyȱchildhoodȱintervetnions .ȱNewȱYork:ȱCambridgeȱUniversityȱPress,ȱpp.115–133.ȱ Werner,ȱE.E.ȱ(1996b).ȱVulnerableȱbutȱinvincible.ȱEuropeanȱChildȱandȱAdolescentȱPsychiatry,ȱ5(1),ȱ47–51.ȱ


378 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus Nõrgenenud vastupanuvõime risk (00211)
(2008, LOE 2.1)   9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus 
2. klass: toimetuleku reaktsioonid  Definitsioon Risk, et väheneb võime säilitada positiivset reaktsiooni ebasoodsale olukorrale 
või kriisile.   Riskitegurid ƒ Kriisiȱpikaaegsusȱ ƒ MituȱsamaaegsetȱebasoodsatȱoluȬ kordaȱ ƒ Uueȱkriisiȱlisandumineȱ(ntȱplaneeȬ rimataȱrasedus,ȱabikaasaȱsurm,ȱtööȬ
kaotus,ȱhaigus,ȱkoduȱkaotus,ȱpereȬ
liikmeȱsurm)ȱ Viited Armstrong,ȱM.,ȱBirnieȬLefcovitch,ȱS.,ȱ&ȱUngar,ȱM.ȱ(2005).ȱPathwaysȱbetweenȱsocialȱsupportȱfamilyȱwellȬbeing,ȱ qualityȱofȱparentingȱandȱchildȱresilience:ȱWhatȱweȱknow.ȱJournalȱofȱChildȱandȱFamilyȱStudies,ȱ14(2),ȱ269–281.ȱ Black,ȱC.,ȱ&ȱFordȬGilboe,ȱM.ȱ(2004).ȱAdolescentȱmothers:ȱResilience,ȱfamilyȱhealth,ȱworkȱandȱhealthȱpromotingȱ practices.ȱJournalȱofȱAdvancedȱNursing,ȱ48(4),ȱ351–360.ȱ Bonanno,ȱG.ȱA.ȱ(2005).ȱClarifyingȱadȱextendingȱtheȱconstructȱofȱadultȱresilience.ȱAmericanȱPsychologist,ȱ60,ȱ265–267.ȱ
Brown,ȱJ.H.,ȱ&ȱBrown,ȱD.ȱ(2005).ȱWhyȱ“atȱrisk”ȱisȱ“atȱrisk”.ȱAmericanȱSchoolȱBoardȱJournal,ȱ192(11),ȱ44–46.ȱ
Evans,ȱG.W.,ȱ&ȱKantrowitz,ȱE.ȱ(2002).ȱSocioeconomicȱstatusȱandȱhealth:ȱtheȱpotentialȱroleȱofȱenvironmentalȱriskȱ exposure.ȱAnnualȱReviewȱofȱPublicȱHealth,ȱ23(1),ȱ303–331.ȱ Fergus,ȱ S.,ȱ &ȱ Zimmermann,ȱ M.ȱ (2005).ȱ Adolescentȱ resilience:ȱ Aȱ frameworkȱ forȱ understandingȱ healthyȱ deȬ veopmentȱinȱtheȱfaceȱofȱrisk.ȱAnnualȱReviewȱofȱPublicȱHealth,ȱ26,ȱ399–419.ȱ Gorman,ȱC.,ȱDale,ȱS.S.,ȱGrossman,ȱW.,ȱKlarreich,ȱK.,ȱMcDowell,ȱJ.,ȱ&ȱWhitaker,ȱL.ȱ(2005).ȱTheȱimportanceȱofȱreȬ silience.ȱTime,ȱ165(3),ȱA52–A55.ȱ Greef,ȱA.,ȱ&ȱRitman,ȱI.ȱ(2005).ȱIndividualȱcharacteristicsȱassociatedȱwithȱresilienceȱinȱsingleȬparentȱfamilies.ȱPsyȬ chologicalȱReports,ȱ96 (1),ȱ36–42.ȱ Kelley,ȱT.M.ȱ(2005).ȱNaturalȱresilienceȱandȱinnateȱmentalȱhealth.ȱAmericanȱPsychologist,ȱ60(3),ȱ265.ȱ
Luthar,ȱS.S.ȱ&ȱCicchetti,ȱD.ȱ(2000).ȱTheȱconstructȱofȱresilience:ȱImplicationsȱforȱinterventionsȱandȱsocialȱpolicies.ȱ DevelopmentalȱPsychopathology,ȱ12 (4),ȱ857–885.ȱ Manly,ȱJ.T.,ȱKim,ȱJ.E.,ȱRogosch,ȱF.A.,ȱ&ȱCicchetti,ȱD.ȱ(2001).ȱDimensionsȱofȱchildȱmaltreatmentȱandȱchildren’sȱadȬ justment:ȱContributionsȱofȱdevelopmentalȱtimingȱandȱsubtype.ȱDevelopmentalȱPsychopathology,ȱ13(4),ȱ759–782.ȱ Martin,ȱA.J.,ȱ&ȱMarsh,ȱH.W.ȱ(2006).ȱAcademicȱresilienceȱandȱitsȱpsychologicalȱandȱeducationalȱcorrelates:ȱAȱ constructȱvalidityȱapproach.ȱPsychologyȱinȱtheȱSchools,ȱ43(3),ȱ267–281.ȱ Mastern,ȱA.s.ȱ(2001).ȱOrdinaryȱMagic:ȱResilienceȱprocessesȱinȱdevelopment.ȱAmericanȱPsychologist,ȱ56(3),ȱ227–238.ȱ
Rogers,ȱ S.,ȱ Muir,ȱ K.,ȱ &ȱ Evenson,ȱ C.R.ȱ (2003).ȱ Signsȱ ofȱ resilience:ȱ assetsȱ thatȱ supportȱ deafȱ adults’ȱ successȱ inȱ bridgingȱtheȱdeafȱandȱhearingȱworlds.ȱAmericanȱAnnalsȱofȱtheȱDeaf,ȱ148(3),ȱ222–232.ȱ Sinclair,ȱV.G.,ȱ&ȱWallston,ȱK.A.ȱ(2004).ȱTheȱdevelopmentȱandȱpsychometricȱevaluationȱofȱtheȱbriefȱresilientȱcopȬ ingȱscale.ȱAssessment,ȱ11(1),ȱ94–101.ȱ Taylor,ȱJ.ȱ(2000).ȱSistersȱofȱtheȱyam.ȱAfricanȱAmericanȱwomen’sȱhealingȱandȱselfȬrecoveryȱfromȱintimateȱmaleȱ partnerȱviolence.ȱIssuesȱinȱMentalȱHealthȱNursing,ȱ21(5),ȱ515–531.ȱ Werner,ȱE.E.ȱ(1996a).ȱProtectiveȱfactorsȱandȱindividualȱresilience.ȱInȱS.ȱMeisels,ȱ&ȱJ.ȱShonkoffȱ(eds),ȱHandbookȱofȱ earlyȱchildhoodȱintervetnions .ȱNewȱYork:ȱCambridgeȱUniversityȱPress,ȱpp.115–133.ȱ Werner,ȱE.E.ȱ(1996b).ȱVulnerableȱbutȱinvincible.ȱEuropeanȱChildȱandȱAdolescentȱPsychiatry,ȱ5(1),ȱ47–51.ȱ


2. klass: toimetuleku reaktsioonid     379 Krooniline kurbus (00137)
(1998) 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus 
2. klass: toimetuleku reaktsioonid  Definitsioon Tsükliline, korduv ja potentsiaalselt süvenev kõikehõlmav kurbus, mida koge-
vad lapsevanem, hooldaja ning kroonilise haiguse või puudega isik kas lõpliku 
kaotuse tõttu või kogu haigusperioodi või puude vältel.  Määravad tunnused  ƒ Räägibȱkurbustundestȱ(ntȱperioodiȬ line,ȱkorduv)ȱ ƒ Räägibȱtunnetest,ȱmisȱtakistavadȱ jõudmistȱisiklikuȱheaoluȱkõrgeimaleȱ
tasemeleȱ ƒ Räägibȱtunnetest,ȱmisȱtakistavadȱ jõudmistȱsotsiaalseȱheaoluȱkõrgeiȬ
maleȱtasemeleȱ ƒ Räägibȱnegatiivsetestȱtunnetestȱ(ntȱ viha,ȱmõistetamatus,ȱsegadus,ȱdepȬ
ressioon,ȱpettumus,ȱtühjus,ȱhirm,ȱ
frustratsioon,ȱsüü,ȱenesesüüdistus,ȱ
abitus,ȱlootusetus,ȱüksildus,ȱmadalȱ
enesehinnang,ȱkorduvȱkaotus,ȱ
lämmatustunne)ȱ Seonduvad tegurid  ƒ Puudegaȱtoimetulekuȱkriisȱ ƒ Haigusegaȱtoimetulekuȱkriisȱ ƒ Arengukriisȱ ƒ Lähedaseȱsurmȱ ƒ Püsivȱpuueȱ(ntȱfüüsilineȱvõiȱvaimne)ȱ ƒ Kroonilineȱhaigusȱ(ntȱfüüsilineȱvõiȱ vaimne)ȱ ƒ Kasutamataȱjäetudȱvõimalusedȱ ƒ Täitmataȱeesmärgidȱ ƒ Lõpmatuȱhooldamineȱ


380 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus Ülemäärane stress (00177)
(2006, LOE 3.2)   9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus 
2. klass: toimetuleku reaktsioonid  Definitsioon Liiga palju erinevaid nõudmisi, mis eeldavad tegutsemist.  Määravad tunnused  ƒ Näitabȱkasvanudȱvihatunnetȱ ƒ Näitabȱkasvanudȱkärsitustunnetȱ ƒ Kaebabȱsurutustunnetȱ ƒ Kaebabȱpingetunnetȱ ƒ Kaebabȱtegutsemisraskusiȱ ƒ Kaebabȱtugevatȱolukorrastȱtingitudȱ stressiȱ(ntȱhindabȱstressitasetȱ10ȱpalȬ
liȱskaalalȱüleȱ7)ȱ ƒ Kaebabȱkasvanudȱvihatunnetȱ ƒ Kaebabȱkasvanudȱkärsitustunnetȱ ƒ KaebabȱstressiȱnegatiivseidȱtagajärȬ giȱ(ntȱfüüsilisedȱsümptomid,ȱpsühȬ
holoogilineȱpingeseisund,ȱhaigeksȱ
jäämiseȱvõiȱhaigeȱolemiseȱtunne)ȱ ƒ Kaebabȱprobleemeȱotsustamisegaȱ Seonduvad tegurid  ƒ Ebapiisavadȱressursidȱ(ntȱrahalised,ȱ sotsiaalsed,ȱharidusȱ/ȱteadmisteȱtase)ȱ ƒ Tugevadȱstressoridȱ(ntȱperevägiȬ vald,ȱkroonilineȱhaigus,ȱsurmagaȱ
lõppevȱhaigus)ȱ ƒ Mituȱsamaaegsetȱstressoritȱ(ntȱ keskkonnaohudȱ/ȱnõudmised,ȱ füüsilisedȱohudȱ/ȱnõudmised,ȱ
sotsiaalsedȱohudȱ/ȱnõudmised)ȱ ƒ Korduvadȱstressoridȱ(ntȱperevägiȬ vald,ȱkroonilineȱhaigus,ȱsurmagaȱ
lõppevȱhaigus)ȱ Viited AlȬHassan,ȱM.,ȱ&ȱSagr,ȱL.ȱ(2002).ȱStressȱandȱstressorsȱofȱmyocardialȱinfarctionȱpatientsȱinȱtheȱearlyȱpeȬ riodȱafterȱdischarge.ȱJournalȱofȱAdvancedȱNursing,ȱ40(2),ȱ181–188.ȱ Bay,ȱE.,ȱHagerty,ȱB.,ȱWilliams,ȱR.A.,ȱ&ȱKirsch,ȱN.ȱ(2005).ȱChronicȱstress,ȱsalivaryȱcortisolȱresponse,ȱinȬ terpersonalȱ relatednessȱ andȱ depressionȱ amongȱ communityȬdwellingȱ survivorsȱ ofȱ traumaticȱ brainȱ
injury.ȱJournalȱofȱNeuroscienceȱNursing,ȱ37(1),ȱ4–14.ȱ Boardman,ȱ J.D.ȱ (2004).ȱ Stressȱ andȱ physicalȱ health:ȱ Theȱ roleȱ ofȱ neighbourhoodsȱ asȱ mediatingȱ andȱ moderatingȱmechanisms.ȱSocialȱScienceȱandȱMedicine,ȱ58(12),ȱ2473–2483.ȱ Booth,ȱK.,ȱBeaver,ȱK.,ȱKitchner,ȱH.,ȱO’Neill,ȱJ.,ȱ&ȱFarrell,ȱC.ȱ(2005).ȱWomen’sȱexperiencesȱofȱinformaȬ tion,ȱ psychologicalȱ distressȱ andȱ worryȱ afterȱ treatmentȱ forȱ gynecologicalȱ cancer.ȱ Patientȱ Educationȱ
andȱCounseling,ȱ56 (2),ȱ225–232.ȱ CarlsonȬCatalano,ȱ J.ȱ (1998).ȱ Nursingȱ diagnosesȱ andȱ interventionsȱ forȱ postacuteȱ phaseȱ batteredȱ women.ȱNursingȱDiagnoses,ȱ9(3),ȱ101–10.ȱ Choenarom,ȱC.,ȱWilliams,ȱR.A.,ȱ&ȱHaerty,ȱB.M.ȱ(2005).ȱTheȱroleȱofȱsenseȱofȱbelongingȱandȱsocialȱsupȬ portȱonȱstressȱandȱdepressionȱinȱindividualsȱwithȱdepression.ȱArchivesȱinȱPsychiatricȱNursing,ȱ19(1),ȱ
18–29.ȱ


2. klass: toimetuleku reaktsioonid     381 Cropley,ȱM.,ȱ&ȱSteptoe,ȱA.ȱ(2005).ȱSocialȱsupport,ȱlifeȱeventsȱandȱphysicalȱsymptoms.ȱAȱprospectiveȱ studyȱofȱchronicȱandȱrecentȱlifeȱstressȱinȱmenȱandȱwomen.ȱPsychologicalȱMedicine,ȱ33(2),ȱ299–306.ȱ Davidson,ȱM.,ȱPenney,ȱE.D.,ȱMuller,ȱB.,ȱ&ȱGrey,ȱM.ȱ(2004).ȱStressorsȱandȱselfȱcareȱchallengesȱfacedȱbyȱ adolescentsȱlivingȱwithȱtypeȱ1ȱdiabetes.ȱAppliedȱNursingȱResearch,ȱ17(1),ȱ72–80.ȱ Diong,ȱ S.M.,ȱ Bishop,ȱ G.D.,ȱ Enkelmann,ȱ H.C.,ȱ etȱ al.ȱ (2005).ȱ Anger,ȱ stress,ȱ copingȱ socialȱ supportȱ andȱ health:ȱModellingȱtheȱrelationships.ȱPsychologyȱandȱHealth,ȱ20(4),ȱ467–495.ȱ Drew,ȱD.,ȱGoodenough,ȱB.,ȱMaurice,ȱL.,ȱForeman,ȱT.,ȱ&ȱWillis,ȱL.ȱ(2005).ȱParentalȱgrievingȱafterȱchildȱ diesȱfromȱcancer:ȱIsȱstressȱfromȱstemȱcellȱtransplantȱaȱfactor?ȱInternationalȱJournalȱofȱPalliativeȱNursȬ
ing,ȱ11 (6),ȱ266–273.ȱ Eby,ȱK.K.ȱ(2004).ȱExploringȱtheȱstressorsȱofȱlowȬincomeȱwomenȱwithȱabusiveȱpartners:ȱUnderstandingȱ theirȱ needsȱ andȱ developingȱ effectiveȱ communityȱ responses.ȱ Journalȱ ofȱ Familyȱ Violence,ȱ 19(6),ȱ 251–
232.ȱ GoldenȬKreutz,ȱD.M.,ȱThorton,ȱL.M.,ȱWellsȬDiȱGregoria,ȱS.,ȱetȱal.ȱ(2005).ȱTraumaticȱstress,ȱperceivedȱ globalȱstressȱandȱlifeȱevents:ȱProspectivelyȱpredictingȱqualityȱofȱlifeȱinȱbreastȱcancerȱpatients.ȱHealthȱ
Psychology,ȱ24 (3),ȱ288–296.ȱ Hannigan,ȱ B.,ȱ Edwards,ȱ D.,ȱ &ȱ Burnard,ȱ P.ȱ (2004).ȱ Stressȱ andȱ stressȱ managementȱ inȱ clinicalȱ psycholȬ ogy:ȱFindingsȱfromȱaȱsystematicȱreview.ȱJournalȱofȱMentalȱHealth,ȱ13(3),ȱ235–245.ȱ Harwood,ȱ L.,ȱ LockingȬCusolito,ȱ H.,ȱ Spittal,ȱ J.,ȱ Wilson,ȱ B.,ȱ &ȱ White,ȱ S.ȱ (2005).ȱ Preparingȱ forȱ hemodiȬ alysis:ȱPatients’ȱstressorsȱandȱresponses.ȱNephrologyȱNursingȱJournal,ȱ32(3),ȱ295–303.ȱ Holmes,ȱT.H.,ȱ&ȱRahe,ȱR.H.ȱ(1967).ȱTheȱSocialȱReadjustmentȱRatingȱScale.ȱJournalȱofȱPsychometricȱReȬ search,ȱ11 (2),ȱ213–218.ȱ Hung,ȱCȬH.ȱ(2005).ȱMeasuringȱpostpartumȱstress.ȱJournalȱofȱAdvancedȱNursing,ȱ50(4),ȱ417–424.ȱ
Ilgen,ȱ M.A.,ȱ &ȱ Hutchinson,ȱ K.E.ȱ (2005).ȱ Aȱ historyȱ ofȱ majorȱ depressiveȱ disorderȱ andȱ theȱ responseȱ toȱ stress.ȱJournalȱofȱAffectiveȱDisorders,ȱ86(2–3),ȱ143–150.ȱ Janz,ȱ N.K.,ȱ Dodge,ȱ J.A.,ȱ Jenvic,ȱ M.R.,ȱ Lin,ȱ X.,ȱ Donaldson,ȱ A.E.,ȱ &ȱ Cark,ȱ N.M.ȱ (2004).ȱ Understandingȱ andȱreducingȱstressȱandȱpsychologicalȱdistressȱinȱolderȱwomenȱwithȱheartȱdisease.ȱJournalȱofȱWomenȱ
andȱAging,ȱ16 (3/4),ȱ19–38.ȱ Kanner,ȱA.D.,ȱCoyne,ȱJ.C.,ȱScaefer,ȱC.,ȱ&ȱLazarus,ȱR.S.ȱ(1981).ȱComparisonȱofȱtwoȱmeasuresȱofȱstressȱ measurement:ȱDailyȱhasslesȱandȱupliftsȱversusȱmajorȱlifeȱevents.ȱJournalȱofȱBehavioralȱMedicine,ȱ4(1),ȱ
1–37.ȱ Keil,ȱR.M.K.ȱ(2004).ȱCopingȱandȱstress:ȱAȱconceptualȱanalysis.ȱJournalȱofȱAdvancedȱNursing,ȱ45(5),ȱ659– 665.ȱ Krause,ȱ N.ȱ (2004).ȱ Stressorsȱ arisingȱ inȱ highlyȱ valuedȱ roles,ȱ meaningȱ inȱ life,ȱ andȱ theȱ physicalȱ healthȱ statusȱofȱolderȱadults.ȱJournalȱofȱGerontolgy:ȱSocialȱSciences,ȱ59(5),ȱS287–S297.ȱ Lazarus,ȱR.S.,ȱ&ȱFolkman,ȱS.ȱ(1984).ȱStress,ȱappraisalȱandȱcoping.ȱNewȱYork:ȱSpringer.ȱ
Lim,ȱL.,ȱWilliams,ȱD.,ȱ&ȱHagan,ȱP.ȱ(2005).ȱValidationȱofȱaȱfiveȬpointȱselfȱratedȱstressȱscore.ȱAmericanȱ JournalȱforȱHealthȱPromotion,ȱ19 (6),ȱ438–441.ȱ Lloyd,ȱ C.,ȱ Smith,ȱ J.,ȱ &ȱ Weiniger,ȱ K.ȱ (2005).ȱ Stressȱ andȱ diabetes:ȱ Aȱ reviewȱ ofȱ theȱ links.ȱ Diabetesȱ SpecȬ trum,ȱ18 (2),ȱ121–127.ȱ Lunney,ȱ M.,ȱ &ȱ Myszak,ȱ C.ȱ (1997).ȱ Abstract:ȱ Stressȱ overload:ȱ Aȱ newȱ diagnsosis.ȱ Inȱ M.J.ȱ Rantz,ȱ &ȱ P.ȱ LeMoneȱ(eds),ȱClassificationȱofȱnursingȱdiagnoses:ȱProceedingsȱofȱtheȱtwelfthȱconference,ȱNorthȱAmericanȱ
NursingȱDiagnosisȱAssociation.ȱ Glendale,ȱCA:ȱCINAHLȱInforamtionȱSystems,ȱpp.ȱ190–191.ȱ Lustky,ȱM.K.,ȱWidman,ȱL.,ȱPaschane,ȱA.,ȱ&ȱEcker,ȱE.ȱ(2004).ȱStress,ȱqualityȱofȱlifeȱandȱphysicalȱactivityȱ inȱ womenȱ withȱ varyingȱ degreesȱ ofȱ premenstrualȱ sympatomatology.ȱ Womenȱ andȱ Health,ȱ 39(3),ȱ 35–
44.ȱ McNulty,ȱP.A.F.ȱ(2005).ȱReportedȱstressorsȱandȱhealthȱcareȱneedsȱofȱactiveȱdutyȱNavyȱpersonnelȱdurȬ ingȱthreeȱphasesȱofȱdeploymentȱinȱsupportȱofȱtheȱwarȱinȱIraq.ȱMilitaryȱMedicine,ȱ170(6),ȱ530–535.ȱ Maller,ȱ M.,ȱ Almeida,ȱ D.M.,ȱ &ȱ Neupert,ȱ S.D.ȱ (2005).ȱ Women’sȱ dailyȱ physicalȱ healthȱ symptomsȱ andȱ stressfulȱexperiencesȱacrossȱadulthood.ȱPsychologyȱandȱHealth,ȱ20(3),ȱ389–403.ȱ Mariano,ȱC.ȱ(1993).ȱCaseȱstudy:ȱTheȱmethod.ȱInȱP.L.ȱMunhall,ȱ&ȱC.O.ȱOilerȱ(eds),ȱNursingȱresearch:ȱAȱ qualitativeȱperspectiveȱ (2ndȱed.).ȱNewȱYork:ȱNationalȱLeagueȱforȱNursing,ȱpp.ȱ311–337.ȱ Miles,ȱM.B.,ȱ&ȱHuberman,ȱA.M.ȱ(1984).ȱQualitativeȱdataȱanalysis:ȱAȱsourcebookȱofȱnewȱmethods.ȱNewburyȱ Park,ȱCA:ȱSage.ȱ Motzer,ȱS.A.,ȱ&ȱHertig,ȱV.ȱ(2004).ȱStress,ȱstressȱresponseȱandȱhealth.ȱNursingȱClinicsȱofȱNorthȱAmerica,ȱ 39 (1),ȱ1–17.ȱ Neilsen,ȱ N.R.,ȱ ZuoȬFend,ȱ Z.,ȱ Kristensen,ȱ T.,ȱ Netterstrem,ȱ B.,ȱ Schnohr,ȱ P.,ȱ &ȱ Grebaek,ȱ M.ȱ (2005).ȱ Selfȱ reportedȱstressȱandȱriskȱofȱbreastȱcancer.ȱBritishȱMedicalȱJournal,ȱ331(7516),ȱ548–550.ȱ Pender,ȱ N.J.,ȱ Murtaugh,ȱ C.L.,ȱ &ȱ Parsons,ȱ M.A.ȱ (2006).ȱ Healthȱ promotingȱ inȱ nursingȱ practiceȱ (5thȱ ed.).ȱ UpperȱSaddleȱRiver,ȱNJ:ȱPrenticeȱHall.ȱ


382 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus Power,ȱT.G.ȱ(2004).ȱStressȱandȱcopingȱinȱchildhood.ȱTheȱparents’ȱrole.ȱParenting:ȱScienceȱandȱPractice,ȱ 4 (4),ȱ271–317.ȱ Ridner,ȱS.H.ȱ(2004).ȱPsychologicalȱdistress:ȱConceptȱanalysis.ȱJournalȱofȱAdvancedȱNursing,ȱ45(5),ȱ536– 545.ȱ Robinson,ȱK.L.,ȱMcBeth,ȱJ.,ȱ&ȱMcFarlane,ȱG.J.ȱ(2004).ȱPsychologicalȱdistressȱandȱprematureȱmortalityȱ inȱtheȱgeneralȱpopulation:ȱAȱprospectiveȱstudy.ȱAnnalsȱofȱEpidemiology,ȱ14(7),ȱ467–472.ȱ Ryan,ȱM.ȱ(2001).ȱBiasesȱthatȱinfluenceȱtheȱdiagnosticȱprocess.ȱInȱM.ȱLunneyȱ(ed.).ȱCriticalȱthinkingȱandȱ nursingȱdiagnoses:ȱCaseȱstudiesȱandȱanalyses .ȱPhiladelphia:ȱNANDA,ȱpp.ȱ8,ȱ156–158.ȱ RyanȬWenger,ȱN.A.,ȱSharrer,ȱV.W.,ȱ&ȱCampbell,ȱK.K.ȱ(2005).ȱChangesȱinȱchildren’sȱstressorsȱoverȱtheȱ pastȱ30ȱyears.ȱPediatricȱNursing,ȱ31(4),ȱ282–291.ȱ Sarid,ȱO.,ȱAnson,ȱO.,ȱYaari,ȱA.,ȱ&ȱMargalith,ȱM.ȱ(2004).ȱAcademicȱstress,ȱimmunologicalȱreactionȱandȱ academicȱ performanceȱ amongȱ sudentsȱ ofȱ nursingȱ andȱ physiotherapy.ȱ Researchȱ inȱ Nursingȱ andȱ
Health,ȱ27 (5),ȱ370–377.ȱ ScollanȬKoliopoulos,ȱM.ȱ(2005).ȱManagingȱstressȱresponseȱtoȱcontrolȱhypertensionȱinȱtypeȱ2ȱdiabetes.ȱ NurseȱPractitioner,ȱ30 (2),ȱ46–9.ȱ Selye,ȱH.ȱ(1956),ȱTheȱStressȱofȱlife.ȱNewȱYork:ȱMcGrawȱHill.ȱ
Selye,ȱH.ȱ(1974).ȱStressȱwithoutȱdistress.ȱPhiladelphia:ȱJBȱLippincott.ȱ
Selye,ȱH.ȱ(1976).ȱFurtherȱthoughtsȱonȱ“stressȱwithoutȱdistress”.ȱMedicalȱTimes,ȱ104(11),ȱ124–132.ȱ
Sepa,ȱA.,ȱWahlberg,ȱJ.,ȱVaarsala,ȱO.,ȱFrodi,ȱ A.,ȱ &ȱ Ludvigsson,ȱJ.ȱ(2005).ȱPsychologicalȱstressȱmayȱinȬ duceȱdiabetesȬrelatedȱautoimmunityȱinȱinfancy.ȱDiabetesȱCare,ȱ28(2),ȱ290–295.ȱ So,ȱH.M.,ȱ&ȱChan,ȱD.S.K.ȱ(2004).ȱPerceptionȱofȱstressorsȱbyȱpatientsȱandȱnursesȱofȱcriticalȱcareȱunitsȱinȱ HongȱKong.ȱInternationalȱJournalȱofȱNursingȱStudies,ȱ41(1),ȱ77–84.ȱ Sternberg,ȱ E.ȱ (2001).ȱ Theȱ balanceȱ within:ȱ Theȱ scienceȱ ofȱ connectingȱ healthȱ andȱ emotions.ȱ Newȱ York:ȱ WHȱ Freeman.ȱ Stewart,ȱK.E.,ȱCianfrani,ȱL.R.,ȱ&ȱWalker,ȱJ.F.ȱ(2005).ȱStress,ȱsocialȱsupportȱandȱhousingȱareȱrelatedȱtoȱ healthȱstatusȱamongȱHIVȬpositiveȱpersonsȱinȱtheȱDeepȱSouthȱofȱtheȱUnitedȱStates.ȱAIDSȱCare,ȱ17(3),ȱ
350–358.ȱ Taxis,ȱ J.C.,ȱ Rew,ȱ L.,ȱ Jackson,ȱ K.,ȱ &ȱ Kouzekanani,ȱ K.ȱ (2004).ȱ Protectiveȱ resourcesȱ andȱ perceptionsȱ ofȱ stressȱinȱaȱmultiȬethnicȱsampleȱofȱschoolȬageȱchildren.ȱPediatricȱNursing,ȱ30(6),ȱ477–487.ȱ Vondras,ȱD.D.,ȱPowless,ȱM.R.,ȱOlson,ȱA.K.,ȱWheeler,ȱD.,ȱ&ȱSnudden,ȱA.ȱ(2005).ȱDifferentialȱeffectsȱofȱ everydayȱstressȱonȱtheȱepisodicȱmemoryȱtestȱperformancesȱofȱyoung,ȱmidȬlifeȱandȱolderȱadults.ȱAgȬ
ingȱandȱMentalȱHealth,ȱ9 (1),ȱ60–70.ȱ ȱ


3. klass: neurokäitumuslik stress    383 Autonoomne düsrefleksia (00009)
(1988) 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus 
3. klass: neurokäitumuslik stress  Definitsioon Eluohtlik ja pidurdamatu sümpaatilise närvisüsteemi reaktsioon kahjulikele är-
ritajatele pärast seljaajuvigastust lülisamba T7 osas või kõrgemal.   Määravad tunnused ƒ Hajuvȱnägemineȱ ƒ SüdameȱlöögisageduseȱaeglustumiȬ neȱ(südameaeglus,ȱbradükardia)ȱ ƒ Valuȱrinnasȱ ƒ Külmatunneȱȱ ƒ Silmaȱsidekestaȱverejooksȱ ƒ Higistamineȱ(vigastuseȱpiirkonnastȱ kõrgemal)ȱȱ ƒ Peavaluȱ(hajuvȱ(difuusne)ȱvaluȱpeaȱ eriȱpiirkondades,ȱmisȱeiȱpiirduȱ
mingiȱkonkreetseȱnärvilõpmega)ȱ ƒ Horneriȱsündroomȱȱ ƒ Metalliȱmaitseȱsuusȱ ƒ Ninakinnisusȱ ƒ Kahvatusȱ(vigastuseȱpiirkonnastȱ allpool)ȱ ƒ Vääraistingudȱ(paresteesia)ȱ ƒ Äkkhootineȱvererõhuȱtõusȱ (paroksüsmaalneȱhüpertensioon)ȱ ƒ Kananahkȱ(piloerektsioon)ȱ ƒ Punasedȱlaigudȱnahalȱ(vigastuseȱ piirkonnastȱkõrgemal)ȱ ƒ Südameȱlöögisageduseȱkiirenemineȱ (südamerutlus,ȱtahhükardia)ȱȱ Seonduvad tegurid  ƒ Põieȱületäitumusȱ(distensioon)ȱ ƒ Sooleȱületäitumusȱȱ ƒ Hooldajaȱvähesedȱteadmisedȱ ƒ Patsiendiȱvähesedȱteadmisedȱ ƒ Nahaärritusȱ


384 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus Autonoomse düsrefleksia risk (00010)
(1998, 2000)   9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus 
3. klass: neurokäitumuslik stress  Definitsioon Sümpaatilise närvisüsteemi eluohtliku ja pidurdamatu reaktsiooni (spinaalšoki) 
risk inimesel, kellel esineb seljaajuvigastus või -kahjustus lülisamba T6 osas 
või kõrgemal (on ilmnenud ka pärast vigastusi lülisamba T7 või T8 osas).   Riskitegurid VigastusȱvõiȱkahjustusȱlülisambaȱT6ȱosasȱvõiȱkõrgemalȱJAȱvähemaltȱüksȱalljärgȬ
nevatestȱkahjulikestȱteguritest:ȱ Südame- ja kopsutalitlusega seonduvad  ƒ Süvaveenitromboosȱ ƒ Kopsuembooliaȱ Seedekulgla talitlusega seonduvad  ƒ Sooleȱületäitumusȱ(distensioon)ȱ ƒ Kõhukinnisusȱȱ ƒ Raskusedȱroojamisegaȱ ƒ Roojamiseȱesilekutsumine,ȱlõdvesȬ tadesȱsõrmegaȱpärakusulguritȱ(digiȬ
taalneȱstimulatsioon )ȱ ƒ Klistiiridȱ ƒ Maosisaldiseȱtõusȱsöögitorusseȱ (gastroösofageaalneȱrefluks)ȱ ƒ Roojamassiȱpeetusȱ ƒ Sapikividȱ ƒ Maohaavandȱ ƒ MaoȬsoolestikuȱpatoloogiaȱ ƒ Pärakuveenikomudȱ(hemorroidid)ȱ ƒ Pärakuküünladȱ Luu-lihaskonna ja katteelundkonna talitlusega seonduvad  ƒ Nahaȱärritajadȱ(ntȱlamatised,ȱsisseȬ kasvanudȱvarbaküüs,ȱhaavaside,ȱ
põletus,ȱlööve)ȱ ƒ Luumurrudȱ(fraktuurid)ȱ ƒ Luuȱeripaiknemusȱ ƒ Surveȱluulisteleȱväljaulatuvusteleȱ ƒ Surveȱgenitaalideleȱ ƒ LiikumisulatustȱsuurendavadȱharȬ jutusedȱ ƒ Spasmȱ ƒ Päikesepõletusȱ ƒ Haavadȱ Närvitalitlusega seonduvad  ƒ ÄrritusȱvigastuseȱpiirkonnastȱallȬ poolȱ ƒ Valulikkusȱvigastuseȱpiirkonnastȱ allpoolȱ Regulatoorsed ärritajad   ƒ ÄärmuslikudȱkeskkonnatemperaȬ tuuridȱ ƒ Keskkonnatemperatuuriȱkõikumineȱȱ


3. klass: neurokäitumuslik stress    385 Reproduktiivsusega seotud  ƒ Seemnepurseȱȱ ƒ Tuhudȱjaȱsünnitusȱ ƒ Menstruatsioonȱ ƒ Munasarjatsüstȱ ƒ Rasedusȱ ƒ Suguüheȱ Olukorrast tingitud  ƒ Soonivȱriietusȱ(ntȱrihmad,ȱsukadȬ sokid,ȱkingad)ȱȱ ƒ Narkootikumidest/opiaatidestȱvõõȬ rutamineȱ ƒ Kehaasendȱ ƒ Reaktsioonȱravimiteleȱ(ntȱninakinȬ nisustȱleevendavadȱravimidȱ (dekongestandid);ȱsümpaatilistȱnärviȬ
süsteemiȱmõjutavadȱravimidȱ
(sümpatomimeetikumid);ȱveresooniȱ
ahendavadȱravimidȱ
(vasokonstriktorid))ȱ ƒ Operatsioonȱ Uroloogilised  ƒ Põieȱületäitumusȱ(distensioon)ȱ ƒ Põieȱspasmidȱ ƒ Põiekividȱȱ ƒ Põiekateetriȱpaigaldamineȱȱ ƒ Kusepõiepõletikȱ(tsüstiit)ȱ ƒ Põielihaseȱjaȱvälimiseȱsulgurlihaseȱ samaaegneȱkokkutõmmeȱ
(detruusoriȬsfinkteriȱdüssünergia)ȱȱ ƒ Munandimanusepõletikȱ (epididümiit)ȱ ƒ UroloogilisteȱinstrumentideȱkasuȬ tamineȱȱ ƒ Operatsioonȱȱ ƒ Kusitipõletikȱ(uretriit)ȱȱ ƒ Kuseteedeȱinfektsioonȱ


386 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus Imiku korrapäratu käitumine (00116)
(1994, 1998)  9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus 
3. klass: neurokäitumuslik stress  Definitsioon Imiku keskkonnaga kohanematuse füsioloogilised ja neurokäitumuslikud 
reaktsioonid.  Määravad tunnused  Tähelepanu-vastastikmõju süsteem  ƒ EbanormaalneȱreaktsioonȱsensoorȬ seteleȱärritajateleȱ(ntȱraskusedȱ rahunemisega,ȱsuutmatusȱtaludaȱ
ärkvelolekut)ȱ Liigutused  ƒ Muutunudȱprimitiivrefleksidȱȱ ƒ Lihastoonuseȱmuutusedȱ ƒ Sõrmedeȱviltususȱ ƒ Käteȱtõmbumineȱrusikasseȱȱ ƒ Käteȱtõmbumineȱnäoȱetteȱ ƒ Jäsemeteȱülesirutusȱ ƒ Närvilisusȱ ƒ Ehmatusedȱ ƒ Värinadȱ(treemor)ȱȱ ƒ Tõmblusedȱ ƒ Koordineerimatudȱliigutusedȱ Füsioloogilised   ƒ Südameȱrütmihäiredȱ(arütmia)ȱ ƒ SüdameȱlöögisageduseȱaeglustumiȬ neȱ(südameaeglus,ȱbradükardia)ȱ ƒ Hemoglobiiniȱhapnikuküllastuseȱ langusȱallaȱnormiȱ(desaturatsioon)ȱ ƒ Söötmiseȱtalumatusȱ ƒ Nahavärvuseȱmuutusedȱ ƒ Südameȱlöögisageduseȱkiirenemineȱ (südamerutlus,ȱtahhükardia)ȱ ƒ Märgidȱvajadusestȱrahuȱsaadaȱ(ntȱ ainitineȱpilk,ȱhaaramine,ȱluksumine,ȱ
köha,ȱaevastamine,ȱohkamine,ȱlõtȬ
vunudȱlõug,ȱavatudȱsuu,ȱkeeleȱvälȬ
jatõukamine)ȱȱ Regulatoorsed probleemid  ƒ Võimetusȱpidurdadaȱehmatustȱ ƒ Ärrituvusȱ Seisundi korrastumise süsteem  ƒ Ergasȱärkvelolekȱ(rahutu,ȱmurelikȱ silmitsemine)ȱ ƒ Hajuvȱ(difuusne)ȱuniȱ ƒ Ärritunudȱnuttȱ ƒ Vaikneȱärkvelolekȱ(silmitsemine,ȱ vastumeelsusegaȱsilmitsemine)ȱ ƒ Seisundiȱebastabiilsusȱ


3. klass: neurokäitumuslik stress    387 Seonduvad tegurid  Hooldaja ƒ ImikuȱmärguanneteȱvääritiȱmõistȬ mineȱ ƒ VähesedȱteadmisedȱimikuȱmärguȬ anneteȱkohtaȱ ƒ Ümbruskonnaȱärritavȱmõjuȱ ȱ Keskkonnategurid ƒ Ohjeldamatuȱümbrusȱ ƒ Füüsiliseȱkeskkonnaȱsobimatusȱ ƒ Sensoorseteȱärritajateȱvähesusȱ ƒ Sensoorseteȱärritajateȱsobimatusȱ ƒ Sensoorseteȱärritajateȱülemäärasusȱ Individuaalsed   ƒ Haigusȱ ƒ Närvisüsteemiȱebaküpsusȱ ƒ Madalȱpostkontseptsioonivanusȱ ƒ Enneaegsusȱ Sünnijärgsed   ƒ Söötmiseȱtalumatusȱ ƒ Invasiivsedȱprotseduuridȱ ƒ Väärtoitumusȱ ƒ Motoorikaprobleemidȱ ƒ Suuprobleemidȱ ƒ Valuȱ Sünnieelsed ƒ Kaasasündinudȱhäiredȱ ƒ Geneetilisedȱhäiredȱ ƒ Kokkupuudeȱteratogeenigaȱȱ


388 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus Valmisolek imiku käitumise
korrapärastamiseks (00117)
(1994) 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus 
3. klass: neurokäitumuslik stress  Definitsioon Imiku füsioloogilise ja käitumusliku talitluse vaheldumine (nt autonoomne när-
visüsteem, motoorika, seisundi korrastamine, eneseregulatsioon ja tähelepa-
nu-vastastikmõju süsteem), mis on heaoluks küllaldane ja mida saab paren-
dada.  Määravad tunnused  ƒ KindlakskujunenudȱuneȬ ärkvelolekuȱrütmȱ ƒ Ärritajateleȱreageerimineȱ(ntȱviȬ suaalsed,ȱauditiivsed)ȱ ƒ Stabiilsedȱfüsioloogilisedȱnäitajadȱ ƒ MõneȱeneseregulatsiooniȱvõtteȱraȬ kendamineȱ


3. klass: neurokäitumuslik stress    389 Imiku korrapäratu käitumise risk (00115)
(1994) 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus 
3. klass: neurokäitumuslik stress  Definitsioon Risk füsioloogilise ja käitumusliku süsteemi tervikliku ja vaheldusliku talitluse 
häireks (nt autonoomne närvisüsteem, motoorika, seisundi korrastamine, ene-
seregulatsioon ning tähelepanu-vastastikmõju süsteem).  Riskitegurid ƒ Liialtȱärritavȱümbrusȱ ƒ Invasiivsedȱprotseduuridȱ ƒ Ohjeldamatuȱümbrusȱ ƒ Motoorikaprobleemidȱ ƒ Suuprobleemidȱ ƒ Valuȱ ƒ Valulikudȱprotseduuridȱ ƒ Enneaegsusȱ


390 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus Vähenenud koljusisene adaptatsioonivõime
(00049)
(1994) 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus 
3. klass: neurokäitumuslik stress  Definitsioon Koljusisese vedeliku dünaamilised mehhanismid, mis tavaliselt tasakaalusta-
vad koljusiseste komponentide mahu suurenemist, on häiritud ja põhjustavad 
koljusisese rõhu korduvat ülemäärast tõusu nii kahjulikele kui ka kahjututele 
ärritajatele reageerimisel.  Määravad tunnused  ƒ Koljusiseseȱ(intrakraniaalse)ȱrõhuȱ algnäitajaȱonȱ10ȱmmHgȱvõiȱkõrgemȱ ƒ Koljusiseseȱrõhuȱülemääraneȱtõusȱ ärritajateleȱreageerimiselȱ ƒ KoljusiseseȱrõhuȱP2ȬsakiȱtõusȱmoniȬ tooringulȱ ƒ Koljusiseseȱrõhuȱkorduvȱtõusȱüleȱ10ȱ mmHgȱkauemaksȱkuiȱ5ȱminȱ ükskõikȱmilliseȱvälisärritajaȱ
tagajärjelȱ ƒ VoolurõhuȱreaktsiooniȱtestiȱkõikuȬ mineȱ(maht:ȱrõhuȱväärtusȱ2,ȱvooȬ
lurõhuȱindeksȱ<ȱ10)ȱȱ ƒ Laiaȱamplituudigaȱkoljusiseseȱrõhuȱ sakkȱmonitooringulȱ Seonduvad tegurid  ƒ Ajuvigastusedȱ ƒ Ajuȱperfusiooniȱvähenemineȱ50–60ȱ mmHgȬniȱjaȱallaȱselleȱ ƒ Püsivaltȱkõrgenenudȱ(10–15ȱ mmHg)ȱkoljusiseneȱrõhkȱȱ ƒ Ebanormaalseltȱmadalȱvererõhkȱ (süsteemneȱhüpotensioon)ȱkoosȱkolȬ
jusiseseȱülerõhugaȱ


387  10. valdkond Elupõhimõtted 1.ȱklass:ȱväärtused................................................................................ 393ȱ Valmisolekȱküllaldaseksȱlootuseksȱ(00185) .............................................................393ȱ 2.ȱklass:ȱtõekspidamised...................................................................... 394ȱ Valmisolekȱküllaldaseksȱvaimseksȱheaoluksȱ(00068) ............................................394ȱ 3.ȱklass:ȱväärtuste,ȱtõekspidamisteȱjaȱtegudeȱühtsus ..................... 395ȱ Valmisolekȱtõhusamaksȱotsustamiseksȱ(00184) ......................................................395ȱ
Otsustuskonflikt ȱ(00083)............................................................................................396ȱ Kõlbeline ȱdüstressȱ(00175)ȱ........................................................................................398ȱ Halb ȱravisoostumusȱ(00079)ȱ .....................................................................................400ȱ Nõrgenenudȱreligioossusȱ(00169) .............................................................................402ȱ
Valmisolekȱküllaldaseksȱreligioossuseksȱ(00171)...................................................405ȱ
Nõrgenenudȱreligioossuseȱriskȱ(00170)....................................................................407ȱ
Vaimne ȱdüstressȱ(00066) ............................................................................................410ȱ Vaimse ȱdüstressiȱriskȱ(00067) ....................................................................................412ȱ


ȱ


1. klass: väärtused    393 Valmisolek küllaldaseks lootuseks (00185)
(2006, LOE 2.1)  10. valdkond: elupõhimõtted 
1. klass: väärtused  Definitsioon Energia mobiliseerimist soodustavad ootused ja soovid, mis on heaoluks piisa-
vad ning mida saab tugevdada.   Määravad tunnused  ƒ Soovibȱtugevdadaȱvõimetȱpüstitadaȱ saavutatavaidȱeesmärkeȱ ƒ SoovibȱtugevdadaȱuskuȱvõimalusȬ tesseȱ ƒ SoovibȱtugevdadaȱootusteȱjaȱsooviȬ deȱkooskõlaȱ ƒ Soovibȱtugevdadaȱlootustȱ ƒ SoovibȱtugevdadaȱseotustȱkaasiniȬ mestegaȱ ƒ SoovibȱlahendadaȱprobleemeȱeesȬ märkideȱsaavutamiseksȱ ƒ Soovibȱelumõtetȱenamȱtunnetadaȱ ƒ Soovibȱsüvendadaȱvaimsustȱ Viited Benzein,ȱE.G.ȱ(2005).ȱTheȱlevelȱofȱandȱrelationȱbetweenȱhope,ȱhopelessnessȱandȱfatigueȱinȱpatientsȱandȱ familyȱmembersȱinȱpalliativeȱcare.ȱPalliativeȱMedicine,ȱ19(3),ȱ234–240.ȱ Benzein,ȱE.,ȱ&ȱSaveman,ȱBȬL.ȱ(1998).ȱOneȱstepȱtowardsȱtheȱunderstandingȱofȱhope:ȱAȱconceptȱanalyȬ sis.ȱInternationalȱJournalȱofȱNursingȱStudies,ȱ35(6),ȱ322–329.ȱ Davis,ȱB.ȱ(2005).ȱMediatorsȱofȱtheȱrelationshipȱbetweenȱhopeȱandȱwellȬbeingȱinȱolderȱadults.ȱClinicalȱ NursingȱResearch,ȱ14 (3),ȱ253–272.ȱ


394 10. valdkond: elupõhimõtted  Valmisolek küllaldaseks vaimseks heaoluks
(00068)
(1994, 2002, LOE 2.1)  10. valdkond: elupõhimõtted 
2. klass: tõekspidamised  Definitsioon Elu mõtte ja eesmärgi kogemine ning lõimimine iseenda, kaasinimeste, kunsti, 
muusika, kirjanduse, looduse ja/või kõrgema jõuga, mis on heaoluks piisav 
ning mida saab tugevdada.  Määravad tunnused  Seotus iseendaga  ƒ Soovibȱollaȱenamȱtunnustatudȱ ƒ Soovibȱpareminiȱtoimeȱtullaȱ ƒ Soovibȱollaȱjulgemȱ ƒ Soovibȱenamȱlootaȱ ƒ Soovibȱenamȱrõõmustadaȱ ƒ Soovibȱenamȱarmastadaȱ ƒ Soovibȱtäiuslikumatȱelumõtetȱȱ ƒ Soovibȱtäiuslikumatȱeluȱeesmärkiȱȱ ƒ Soovibȱtäiuslikumatȱelufilosoofiatȱ ƒ Soovibȱendaleȱrohkemȱandestadaȱ ƒ Soovibȱenamatȱmeelerahuȱ(ntȱrahu)ȱ ƒ Soovibȱmuutudaȱallaheitlikumaksȱ ƒ Meditatsioonȱ Seotus kaasinimestega  ƒ Kannabȱkaasinimesteȱeestȱhooltȱ ƒ Soovibȱkaasinimesteltȱandestustȱ ƒ Soovibȱlävidaȱlähedastegaȱȱ ƒ Soovibȱlävidaȱvaimseteȱliidritegaȱ Seotus kunsti, muusika, kirjanduse ja loodusega  ƒ Peegeldabȱloovatȱenergiatȱ(ntȱkirjuȬ tamine,ȱluule,ȱlaulmine)ȱ ƒ Kuulabȱmuusikatȱ ƒ Loebȱvaimulikkuȱkirjandustȱ ƒ Veedabȱaegaȱväljasȱ Seotus kõrgema jõuga  ƒ Väljendabȱaukartustȱ ƒ Väljendabȱhardumustȱ ƒ Osalebȱreligioossetelȱüritustelȱ ƒ Palvetabȱ ƒ Kirjeldabȱmüstilisiȱkogemusiȱȱ


3. klass: väärtuste, tõekspidamiste ja tegude ühtsus     395  Valmisolek tõhusamaks otsustamiseks (00184) 
(2006, LOE 2.1)  10. valdkond: elupõhimõtted 
3. klass: väärtuste, tõekspidamiste ja tegude ühtsus  Definitsioon Tegevussuundade valimise viis, mis on küllaldane nii lühi- kui ka pikaajaliste 
tervise-eesmärkide rahuldamiseks ja mida saab edendada.  Määravad tunnused ƒ Soovibȱpareminiȱühitadaȱotsuseidȱjaȱ eesmärkeȱ ƒ Soovibȱpareminiȱühitadaȱotsuseidȱjaȱ isiklikkeȱväärtusiȱ ƒ Soovibȱpareminiȱühitadaȱotsuseidȱjaȱ sotsiaalkultuurilisiȱeesmärkeȱ ƒ Soovibȱpareminiȱühitadaȱotsuseidȱjaȱ sotsiaalkultuurilisiȱväärtusiȱ ƒ Soovibȱtõhustadaȱotsustamistȱ ƒ SoovibȱotsustamiselȱtõhusamaltȱraȬ kendadaȱriskideȱjaȱkasuȱanalüüsiȱȱ ƒ SoovibȱpareminiȱmõistaȱvalikuvõiȬ malusiȱotsusteȱlangetamiselȱȱ ƒ Soovibȱpareminiȱmõistaȱvalikuteȱ tähendustȱ ƒ SoovibȱotsustamiselȱtõhusamaltȱraȬ kendadaȱusaldusväärseidȱtõendeidȱȱ Viited Evans,ȱR.,ȱElwyn,ȱG.,ȱ&ȱEdwards,ȱA.ȱ(2004).ȱMakingȱinteractiveȱdecisionȱsupportȱforȱpatientsȱaȱreality.ȱ InformaticsȱinȱPrimaryȱCare,ȱ12 (2),ȱ109–113.ȱ Harkness,ȱJ.ȱ(2005).ȱPatientȱinvolvement:ȱAȱvitalȱprincipleȱforȱpatientȬcenteredȱhealthȱcare.ȱWorldȱHosȬ pitalsȱandȱHealthȱServices:ȱTheȱOfficialȱJournalȱofȱtheȱInternationalȱHospitalȱFederation,ȱ41 (2),ȱ12–16.ȱ O’Connor,ȱA.M.,ȱDrake,ȱE.R.,ȱWells,ȱG.A.,ȱTugwell,ȱP.,ȱLaupacisȱA.,ȱ&ȱElmslie,ȱT.ȱ(2003).ȱAȱsurveyȱofȱ theȱ decisionȬmakingȱ needȱ ofȱ Canadiansȱ facedȱ withȱ complexȱ healthȱ decisions.ȱ Healthȱ Expectations,ȱ
6 (2),ȱ97–109.ȱ O’Connor,ȱ A.M.,ȱ Tugwell,ȱ P.,ȱ Wells,ȱ G.A.,ȱ etȱ al.ȱ (1998).ȱ Aȱ decisionȱ aidȱ forȱ womenȱ concideringȱ horȬ moneȱtherapyȱafterȱmenopause:ȱDecisionȱsupportȱframeworkȱandȱevaluation.ȱPatientȱEducationȱandȱ
Counseling,ȱ33 (3),ȱ267–279.ȱ Paterson,ȱB.L.,ȱRussell,ȱC.,ȱ&ȱThorne,ȱS.ȱ(2001).ȱCriticalȱanalysisȱofȱeverydayȱselfȬcareȱdecisionȱmakingȱ inȱchronicȱillness.ȱJournalȱofȱAdvancedȱNursing,ȱ35(3),ȱ335–341.ȱ Pender,ȱN.J.,ȱMurdaugh,ȱ C.L.,ȱ&ȱ Parsons,ȱM.A.ȱ (2006).ȱHealthȱpromotionȱinȱ nursingȱpracticeȱ(5thȱedn).ȱ UpperȱSaddleȱRiver,ȱNJ:ȱPearsonȱPrenticeȬHall.ȱ Roelands,ȱM.,ȱVanȱOost,ȱ P.,ȱStevens,ȱV.,ȱDepoorter,ȱA.,ȱ &ȱ Buysse,ȱA.ȱ(2004).ȱ ClinicalȱpracticeȱguideȬ linesȱtoȱimproveȱsharedȱdecisionȱmakingȱaboutȱassistiveȱdeviceȱuseȱinȱhomeȱcare:ȱAȱpilotȱintervenȬ
tionsȱstudy.ȱPatientȱEducationȱandȱCounseling,ȱ55(2),ȱ252–264.ȱ Ross,ȱM.M.,ȱCarswell,ȱA.,ȱHing,ȱM.,ȱHollingworth,ȱG.,ȱ&ȱDalziel,ȱW.B.ȱ(2001).ȱSeniorsȱdecisionȱmakingȱ aboutȱpainȱmanagement.ȱJournalȱofȱAdvancedȱNursing,ȱ35(3),ȱ442–451.ȱ Rothert,ȱ M.L.,ȱ HolmesȬRovner,ȱ M.,ȱ Rovner,ȱ D.,ȱ etȱ alȱ (1997).ȱ Anȱ educationalȱ interventionȱ asȱ decisionȱ supportȱforȱmenopausalȱwomen.ȱResearchȱinȱNursingȱandȱHealth,ȱ20,ȱ377–387.ȱ Tunis,ȱS.R.ȱ(2005).ȱPerspective:ȱAȱclinicalȱresearchȱstrategyȱtoȱsupportȱsharedȱdecisionȱmaking.ȱHealthȱ Affairs,ȱ24 (1),ȱ180–184.ȱ


396 10. valdkond: elupõhimõtted Otsustuskonflikt (00083)
(1988, 2006, LOE 2.1)  10. valdkond: elupõhimõtted 
3. klass: väärtuste, tõekspidamiste ja tegude ühtsus  Definitsioon Ebakindlus tegevussuundade valimisel, kui valikuga võib kaasneda vastuolu 
väärtuste ja tõekspidamistega, nende kaotus või kaalulepanek.  Määravad tunnused  ƒ Otsustamiseȱedasilükkamineȱ ƒ Düstressiȱfüüsilisedȱilmingudȱ(ntȱ pulsisageduseȱtõus,ȱrahutus)ȱ ƒ Pingeȱfüüsilisedȱilmingudȱ ƒ KõlbluspõhimõteteȱkaalumineȱotȬ susteȱlangetamiselȱ ƒ Moraalireegliteȱkaalumineȱotsusteȱ langetamiselȱ ƒ KõlbelisteȱväärtusteȱkaalumineȱotȬ susteȱlangetamiselȱ ƒ Isiklikeȱtõekspidamisteȱkaalumineȱ otsusteȱlangetamiselȱ ƒ Isiklikeȱväärtusteȱkaalumineȱotsusteȱ langetamiselȱ ƒ Eneseleȱkeskendumineȱ ƒ Kõhklemineȱalternatiivseteȱvalikuteȱ vahelȱ ƒ Kõnelebȱdüstressiȱtekkimisest,ȱkuiȱ püüabȱotsustȱlangetadaȱ ƒ Kõnelebȱkahtlustestȱvalikuteȱsuhtesȱ ƒ Kõnelebȱvaetavateȱalternatiivseteȱ tegevusteȱsoovimatutestȱ
tagajärgedestȱȱ Seonduvad tegurid  ƒ Vasturääkivadȱinfoallikadȱ ƒ Sekkumineȱotsuseȱlangetamisseȱ ƒ Otsustamiseȱkogemuseȱpuudumineȱ ƒ Asjakohaseȱinfoȱpuudumineȱ ƒ KõlbelisedȱkohustusedȱnõuavadȱteȬ gutsemiseȱvältimistȱ ƒ KõlbelisedȱkohustusedȱnõuavadȱteȬ gutsemistȱȱ ƒ KõlbluseȱpõhimõttedȱtoetavadȱvasȬ tandlikkeȱtegevussuundiȱ ƒ MoraalireeglidȱtoetavadȱvastandȬ likkeȱtegevussuundiȱ ƒ KõlbelisedȱväärtusedȱtoetavadȱvasȬ tandlikkeȱtegevussuundiȱ ƒ Infoallikateȱpaljususȱ ƒ Tajutudȱohtȱväärtussüsteemileȱȱ ƒ Tugisüsteemiȱpuudulikkusȱ ƒ Ebaselgedȱisiklikudȱtõekspidamisedȱ ƒ Ebaselgedȱisiklikudȱväärtusedȱ Viited Audi,ȱ R.ȱ (1999).ȱ Theȱ Cambridgeȱ dictionaryȱ ofȱ philosophyȱ (2ndȱ ed.).ȱ Newȱ York:ȱ Cambridgeȱ Universityȱ Press.ȱ Beauchamp,ȱ T.L.,ȱ &ȱ Childress,ȱ J.F.ȱ (2001).ȱ Principlesȱ ofȱ biomedicalȱ ethicsȱ (5thȱ ed.).ȱ Newȱ York:ȱ Oxfordȱ UniversityȱPress.ȱ Canadianȱ Nurses’ȱ Associationȱ (2002).ȱ Codeȱ ofȱ ethicsȱ forȱ registeredȱ nurses.ȱ Ottawa,ȱ ON:ȱ Canadianȱ Nurses’ȱAssociation.ȱ


3. klass: väärtuste, tõekspidamiste ja tegude ühtsus     397  Fletcher,ȱJ.C.,ȱLombardo,ȱP.A.,ȱMarshall,ȱM.F.,ȱ&ȱMiller,ȱF.G.ȱ(1995).ȱIntroductionȱtoȱClinicalȱEthicsȱ(2ndȱ ed.).ȱHagerston,ȱMD:ȱUniversityȱPublishing.ȱ Jameton,ȱA.ȱ(1984).ȱNursingȱpractice:ȱTheȱethicalȱissues.ȱEnglewoodȱCliffs,ȱNJ:ȱPrenticeȬHal.ȱ
Kopala,ȱB.ȱ&ȱBurkahrt,ȱL.ȱ(2005).ȱEthicalȱdilemmaȱandȱmoralȱdistress:ȱProposedȱnewȱNANDAȱdiagȬ noses.ȱInternationalȱJournalȱofȱNursingȱTerminologiesȱandȱClassifications,ȱ16(1),ȱ3–13.ȱ Redman,ȱ B.K.,ȱ &ȱ Fry,ȱ S.T.ȱ (1998).ȱ Ethicalȱ conflictsȱ reportedȱ byȱ certifiedȱ registeredȱ rehabilitationȱ nurses.ȱRehabilitationȱNursing,ȱ23(4),ȱ179–184.ȱ Webster,ȱG.C.,ȱ&ȱBaylis,ȱF.ȱ(2000).ȱMoralȱresidue.ȱInȱS.B.ȱRubin,ȱ&ȱL.ȱZolothȱ(eds),ȱMarginȱofȱerror.ȱTheȱ ethicsȱofȱmistakesȱinȱtheȱpracticeȱofȱmedicine .ȱHagerstown,ȱMD:ȱUniversityȱPublishing.ȱ


398 10. valdkond: elupõhimõtted Kõlbeline düstress (00175)
(2006, LOE 2.1)  10. valdkond: elupõhimõtted 
3. klass: väärtuste, tõekspidamiste ja tegude ühtsus  Definitsioon Reaktsioon suutmatusele täita valitud eetilist/moraalset otsust/ülesannet.  Määravad tunnused  ƒ Väljendabȱängistustȱ(ntȱvõimetus,ȱ süütunne,ȱfrustratsioon,ȱärevus,ȱ
enesesȱkahtlemine,ȱhirm),ȱkunaȱonȱ raskeȱtegutsedaȱvastavaltȱomaȱ
kõlbelisteleȱvalikuteleȱ Seonduvad tegurid  ƒ Konfliktȱotsustajateȱvahelȱ ƒ Vastuolulineȱinfoȱeetiliseksȱ otsustamiseksȱ ƒ Vastuolulineȱinfoȱkõlbeliseksȱ otsustamiseksȱ ƒ Kultuurikonfliktidȱ ƒ Otsusedȱeluȱlõpuȱkohtaȱ ƒ Iseseisvuseȱkaotusȱȱ ƒ Otsustajaȱkaugelolekȱ ƒ Ajapiirangudȱotsustamiselȱ ƒ Otsusedȱraviȱkohtaȱ Viited Audi,ȱ R.ȱ (1999).ȱ Theȱ Cambridgeȱ dictionaryȱ ofȱ philosophyȱ (2ndȱ ed.).ȱ Newȱ York:ȱ Cambridgeȱ Universityȱ Press.ȱ Beauchamp,ȱ T.L.,ȱ &ȱ Childress,ȱ J.F.ȱ (2001).ȱ Principlesȱ ofȱ biomedicalȱ ethicsȱ (5thȱ ed.).ȱ Newȱ York:ȱ Oxfordȱ UniversityȱPress.ȱ Berger,ȱM.C.,ȱSeversen,ȱA.,ȱ&ȱChvatal,ȱR.ȱ(1991).ȱEthicalȱissuesȱinȱnursing.ȱWesternȱJournalȱofȱNursingȱ Research,ȱ13 (4),ȱ514–521.ȱ Burkhardt,ȱ M.A.ȱ &ȱ Nathaniel,ȱ A.K.ȱ (2002).ȱ Ethicsȱ andȱ Issuesȱ inȱ Contemporaryȱ Nursing.ȱ Albany,ȱ NY:ȱ Delmar.ȱ Canadianȱ Nurses’ȱ Associationȱ (2002).ȱ Codeȱ ofȱ ethicsȱ forȱ registeredȱ nurses.ȱ Ottawa,ȱ ON:ȱ Canadianȱ Nurses’ȱAssociation.ȱ Corley,ȱ M.C.,ȱ Elswick,ȱ R.K.,ȱ Gorman,ȱ M.,ȱ Clorȱ &ȱ T.ȱ (2001).ȱ Developmentȱ andȱ evaluationȱ ofȱ aȱ moralȱ distressȱscale.ȱJournalȱofȱAdvancedȱNursing,ȱ33(2),ȱ250–256.ȱ Ferrell,ȱB.R.,ȱ&ȱRivera,ȱL.M.ȱ(1995).ȱEthicalȱdecisionȱmakingȱinȱoncology.ȱCancerȱPractice,ȱ3(2),ȱ94–99.ȱ
Fry,ȱ S.T.,ȱ &ȱ Duffy,ȱ M.E.ȱ (2001).ȱ Theȱ developmentȱ andȱ psychometricȱ evaluationȱ ofȱ theȱ ethicalȱ issuesȱ scale.ȱImage:ȱJournalȱofȱNursingȱScholarship,ȱ33(3),ȱ273–277.ȱ Gwin,ȱR.R.,ȱ&ȱRichters,ȱJ.E.ȱ(1998).ȱSelectedȱethicalȱissuesȱinȱcancerȱcare.ȱInȱJ.ȱItano,ȱ&ȱK.ȱTaokaȱ(eds),ȱ Coreȱcurriculumȱforȱoncologyȱnursesȱ (3rdȱed.).ȱPhiladelphia,ȱPA:ȱWBȱSaunders,ȱpp.ȱ741–745.ȱ Jameton,ȱA.ȱ(1984).ȱNursingȱPractice:ȱTheȱethicalȱIssues.ȱEnglewoodȱCliffs,ȱNJ:ȱPrenticeȬHall.ȱ
Jameton,ȱ A.ȱ (1993).ȱ Dilemmasȱ ofȱ moralȱ distress:ȱ Moralȱ responsibilityȱ andȱ nursingȱ practice.ȱ AWȬ HONN’sȱClinicalȱIssuesȱinȱPerinatalȱandȱWomen’sȱHealthȱNursing,ȱ4 (4),ȱ542–551.ȱ Kopala,ȱB.ȱ&ȱBurkhart,ȱL.ȱ(2005).ȱEthicalȱdilemmaȱandȱmoralȱdistress:ȱProposedȱnewȱNANDAȱdiagȬ noses.ȱInternationalȱJournalȱofȱNursingȱTerminologiesȱandȱClassifications,ȱ16(1),ȱ3–13.ȱ


3. klass: väärtuste, tõekspidamiste ja tegude ühtsus     399  McGee,ȱG.,ȱSpanogle,ȱJ.P.,ȱCaplan,ȱA.L.,ȱ&ȱAsch,ȱD.A.ȱ(2001).ȱAȱnationalȱstudyȱofȱethicsȱcommittees.ȱ AmericanȱJournalȱofȱBioethics,ȱ1 (4):ȱ60–64.ȱ Moore,ȱM.L.ȱ(2000).ȱEthicalȱissuesȱforȱnursesȱprovidingȱperinatalȱcareȱinȱcommunityȱsettings.ȱJournalȱ ofȱPerinatalȱandȱNeonatalȱNursing,ȱ14 (2),ȱ25–35.ȱ Omery,ȱA.,ȱHenneman,ȱE.,ȱBillet,ȱB.,ȱLunaȬRaines,ȱM.,ȱ&ȱBrownȬSaltzman,ȱK.ȱ(1995).ȱEthicalȱissuesȱinȱ hospitalȬbasedȱnursingȱpractice.ȱJournalȱofȱCardiovascularȱNursing,ȱ9(3),ȱ43–53.ȱ Pinch,ȱ W.J.,ȱ &ȱ Spielman,ȱ M.L.ȱ (1993).ȱ Parentalȱ perceptionsȱ ofȱ ethicalȱ issuesȱ postȬNICUȱ discharge.ȱ WesternȱJournalȱofȱNursingȱResearch,ȱ15 (4),ȱ422–440.ȱ Redman,ȱ B.K.,ȱ &ȱ Fry,ȱ S.T.ȱ (1998a).ȱ Ethicalȱ conflictsȱ reportedȱ byȱ certifiedȱ registeredȱ rehabilitationȱ nurses.ȱRehabilitationȱNursing,ȱ23(4),ȱ179–184.ȱ Redman,ȱ B.K.,ȱ &ȱ Fry,ȱ S.T.ȱ (1998b).ȱ Ethicalȱ conflictsȱ reportedȱ byȱ registeredȱ nurse/certifiedȱ diabetesȱ educators:ȱaȱreplication.ȱJournalȱofȱAdvancedȱNursing,ȱ28(6),ȱ1320–1325.ȱ Rodney,ȱP.ȱ&ȱStarzomsky,ȱR.ȱ(1993).ȱConstraintsȱonȱtheȱmoralȱagencyȱofȱnurses.ȱCanadianȱNurse,ȱ89(9),ȱ 23–26.ȱ Scanlon,ȱC.ȱ(1994).ȱSurveyȱyieldsȱsignificantȱresults.ȱAmericanȱNursesȱAssociationȱCenterȱforȱEthicsȱandȱ HumanȱRightsȱCommunique,ȱ3 (3),ȱ1–3.ȱ Tiedje,ȱL.B.ȱ(2000).ȱMoralȱdistressȱinȱperinatalȱnursing.ȱJournalȱofȱPerinatalȱandȱNeonatalȱNursing,ȱ14(2),ȱ 36–43.ȱ Volbrecht,ȱR.M.ȱ(2002).ȱNursingȱethics:ȱCommunitiesȱinȱdialogue.ȱUpperȱSaddleȱRiver,ȱNJ:ȱPrenticeȱHall.ȱ
Webster,ȱG.C.,ȱ&ȱBaylis,ȱF.ȱ(2000).ȱMoralȱresidue.ȱInȱS.B.ȱRubin,ȱ&ȱL.ȱZolothȱ(eds),ȱMarginȱofȱerror:ȱTheȱ ethicsȱofȱmistakesȱinȱtheȱpracticeȱofȱmedicine .ȱHagerstown,ȱMD:ȱUniversityȱPublishing.ȱ Wilkinson,ȱ J.M.ȱ (1987/88).ȱ Moralȱ distressȱ inȱ nursingȱ practice:ȱ Experienceȱ andȱ effect.ȱ Nursingȱ Forum,ȱ 23 (1),ȱ16–28.ȱ


400 10. valdkond: elupõhimõtted Halb ravisoostumus (00079)
(1973, 1996, 1998)  10. valdkond: elupõhimõtted 
3. klass: väärtuste, tõekspidamiste ja tegude ühtsus  Definitsioon Isiku ja/või hooldaja käitumisviis, mis ei ühti isiku (ja/või perekonna ja/või 
elanikkonna) ning tervishoiuspetsialisti kokkulepitud ravi- või 
tervisedendusplaaniga. Isiku või hooldaja käitumisviis ei järgi olemasolevat 
kooskõlastatud ravi- või tervisedendusplaani kas osaliselt või täielikult, mis 
võib põhjustada ebatõhusaid või osaliselt ebatõhusaid kliinilisi tulemusi.   Määravad tunnused  ƒ Käitumineȱviitab,ȱetȱraviȬȱvõiȱ tervisedendusplaaniȱeiȱjärgitaȱ ƒ Komplikatsioonideȱtekkimineȱ ƒ Sümptomiteȱägenemineȱ ƒ Määratudȱaegadestȱkinnipidamatusȱ ƒ Positiivseteȱtulemusteȱpuudumineȱ ƒ Objektiivsedȱanalüüsidȱviitavad,ȱetȱ raviȬȱvõiȱtervisedendusplaaniȱeiȱjärȬ
gitaȱ(ntȱfüsioloogilisedȱmõõtmised,ȱ
füsioloogilisteȱmarkeriteȱmääramine)ȱȱ Seonduvad tegurid  Tervishoiusüsteem   ƒ Hoolduseȱkättesaadavusȱ ƒ Teenuseosutajaȱsuhtlemisoskusedȱ ƒ Hoolduseȱmugavusȱ ƒ Teenuseosutajaȱusaldusväärsusȱ ƒ Raskusedȱkliendiȱjaȱteenuseosutajaȱ suhetesȱ ƒ Isiklikȱtervisekindlustusȱ ƒ Teenuseosutajaȱjärjepidevusȱ ƒ TeenuseosutajaȱregulaarneȱkontrolȬ limineȱ ƒ Teenuseosutajaȱkuludeȱkatmineȱ ƒ Rahuloluȱhooldusegaȱ ƒ Teenuseosutajaȱõpetamisoskusedȱ Ravi ja hoolduse plaan   ƒ Keerukusȱ ƒ Hindȱ ƒ Kestusȱȱ ƒ Plaaniȱrahaliseȱpooleȱpaindlikkusȱ ƒ Intensiivsusȱ Individuaalsed tegurid  ƒ Kultuurimõjudȱ ƒ Vähesedȱteadmisedȱraviȱjaȱhoolduseȱ režiimiȱjärgimiseȱkohtaȱ ƒ Arenguvõimeȱ ƒ Tervisealasedȱtõekspidamisedȱ ƒ Isiklikȱväärtussüsteemȱ


3. klass: väärtuste, tõekspidamiste ja tegude ühtsus     401  ƒ Motivatsiooniȱjõudȱȱ ƒ Isiklikudȱvõimedȱ ƒ Lähedasedȱ ƒ Oskusedȱraviȱjaȱhoolduseȱrežiimiȱ järgidaȱȱ ƒ Vaimsedȱväärtusedȱ Võrgustik ƒ Liikmeteȱkaasatusȱplaaniȱ ƒ Lähedasteȱtunnetatudȱ tõekspidamisedȱ ƒ PlaaniȱjärgimiseȱtähtsusȱkaasiniȬ mesteleȱȱ


402 10. valdkond: elupõhimõtted Nõrgenenud religioossus (00169)
(2004, LOE 2.1)   10. valdkond: elupõhimõtted 
3. klass: väärtuste, tõekspidamiste ja tegude ühtsus  Definitsioon Vähenenud võime toimida usust lähtuvalt ja/või osaleda traditsioonilistes usu-
talitustes.  Määravad tunnused  ƒ RaskusedȱjärgidaȱettenähtudȱreliȬ gioosseidȱtõekspidamisiȱ ƒ RaskusedȱjärgidaȱettenähtudȱreliȬ gioosseidȱrituaaleȱ(ntȱreligioossedȱ
tseremooniad,ȱtoitumistavad,ȱriieȬ
tus,ȱpalvused,ȱusutoiminȬ
gud/usuteenistused,ȱisiklikudȱreliȬ
gioossedȱtoimingud,ȱreligioosseȱkirȬ
javaraȱjaȱajakirjanduseȱlugemineȱvõiȱ jälgimine,ȱpühadeȱpidamine,ȱ
kohtumisedȱusuliidritega)ȱ ƒ Kahtlebȱusulistesȱtõekspidamistesȱ ƒ Kahtlebȱreligioossetesȱtavadesȱ ƒ RäägibȱvajadusestȱtaasühinedaȱvaȬ rasemaȱusugaȱ ƒ Räägibȱvajadusestȱtaasühinedaȱ varasemateȱusutavadegaȱ ƒ Kaebabȱemotsionaalseidȱpingeidȱ kogudusestȱeemalolekuȱtõttuȱ Seonduvad tegurid  Arengulised ja olukorrast tingitud   ƒ Vananemineȱ ƒ Eluȱlõpustaadiumiȱkriisidȱ ƒ Üleminekudȱüheltȱeluetapiltȱteiseleȱ Füüsilised   ƒ Haigusȱ ƒ Valuȱ Psühholoogilised   ƒ Ärevusȱ ƒ Surmahirmȱ ƒ Ebatõhusȱtoimetulekȱ ƒ Ebapiisavȱtoetusȱ ƒ Turvatundeȱpuudumineȱ ƒ Isiklikȱkriisȱ ƒ ReligiooniȱkasutamineȱmanipuleeȬ rimiseksȱ Sotsiaalkultuurilised   ƒ KultuuribarjääridȱusutavadeȱjärgiȬ miselȱ ƒ Keskkonnatakistusedȱusutavadeȱ järgimiselȱ ƒ Sotsiaalseȱseotuseȱpuudumineȱȱ ƒ SotsiaalkultuuriliseȱlävimiseȱpuuȬ dumineȱ


3. klass: väärtuste, tõekspidamiste ja tegude ühtsus     403  Vaimsed tegurid  ƒ Hingelineȱkriisȱ ƒ Kannatusedȱ Viited Bellingham,ȱR.,ȱCohen,ȱB.,ȱJones,ȱT.,ȱSpaniol,ȱS.ȱ(1989).ȱConnectedness:ȱSomeȱskillsȱforȱspiritualȱhealth.ȱ AmericanȱJournalȱofȱHealthȱPromotion,ȱ4 (1),ȱ18–24.ȱ Bergan,ȱ A.,ȱ &ȱ McConatha,ȱ J.T.ȱ (2000).ȱ Religiosityȱandȱ lifeȱ satisfaction.ȱ Activities,ȱ Adaptionȱ andȱ Aging,ȱ 24 (3),ȱ23–34.ȱ Besthorn,ȱF.H.ȱ(2001).ȱTranspersonalȱpsychologyȱandȱdeepȱecologicalȱphilosophy:ȱExploringȱlinkagesȱ andȱapplicationsȱforȱsocialȱwork.ȱSocialȱThought,ȱ20(1/2),ȱ23–44.ȱ Burkhardt,ȱM.A.ȱ(1989).ȱSpirituality:ȱAnȱanalysisȱofȱconcept.ȱHolisticȱNursingȱPractice,ȱ3(3),ȱ69–77.ȱ
Burkhardt,ȱM.A.ȱ(1994).ȱEnvironmentalȱconnectionsȱandȱreawakenedȱspirit.ȱInȱE.A.ȱSchuster,ȱ&ȱC.L.ȱ Brownȱ (eds),ȱ Exploringȱ ourȱ environmentalȱ connections.ȱ Newȱ York:ȱ Nationalȱ Leagueȱ forȱ Nursing,ȱ
pp.287–306.ȱ Burkhart,ȱL.,ȱ&ȱSolariȬTwadell,ȱP.A.ȱ(2001).ȱSpiritualityȱandȱreligiousness:ȱDifferentiatingȱtheȱdiagnoȬ sisȱ throughȱ aȱ reviewȱ ofȱ theȱ nursingȱ literature.ȱ Nursingȱ Diagnosis:ȱ Internationalȱ Journalȱ ofȱ Nursingȱ
LanguageȱandȱClassification,ȱ12 (2),ȱ45–54.ȱ Carroll,ȱM.M.ȱ(2001).ȱConceptualȱmodelsȱofȱspirituality.ȱSocialȱThought,ȱ20(1/2),ȱ5–21.ȱ
Carson,ȱV.B.,ȱWinkelstein,ȱM.,ȱSoeken,ȱK.,ȱBruinins,ȱM.ȱ(1986).ȱTheȱeffectȱofȱdidacticȱteachingȱinȱspiriȬ tualȱattitudes.ȱImage:ȱJournalȱofȱNursingȱScholarship,ȱ18(4),ȱ161–164.ȱ Charnes,ȱL.S.,ȱ&ȱMoore,ȱP.S.ȱ(1992).ȱMeetingȱpatient’sȱspiritualȱneeds.ȱTheȱJewishȱperspective.ȱHolisticȱ NursingȱPractice,ȱ6 (3),ȱ64–72.ȱ Chatters,ȱ L.M.,ȱ Taylor,ȱ R.J.,ȱ &ȱ Lincoln,ȱ K.D.ȱ (2001).ȱ Advancesȱ inȱ theȱ measurementȱ ofȱ religiosityȱ amongȱolderȱ AfricanȱAmericans:ȱ Implicationsȱforȱ healthȱandȱmentalȱhealthȱresearchers.ȱ Journalȱofȱ
MentalȱHealthȱandȱAging,ȱ7 (1),ȱ181–200.ȱ Dudley,ȱJ.R.,ȱSmith,ȱC.,ȱ&ȱMillison,ȱM.B.ȱ(1995).ȱUnfinishedȱbusiness:ȱAssessingȱtheȱspiritualȱneedsȱofȱ hospiceȱclients.ȱAmericanȱJournalȱofȱHospiceȱandȱPalliativeȱCare,ȱ12(2),ȱ30–37.ȱ Durienz,ȱB.,ȱLuyten,ȱP.,ȱSnauwaert,ȱB.,ȱ&ȱHutsebaut,ȱT.ȱ(2002).ȱTheȱimportanceȱofȱreligiosityȱandȱvalȬ uesȱ inȱ predictingȱ politicalȱ attitudes:ȱ Evidenceȱ ofȱ theȱ continuingȱ importanceȱ ofȱ theȱ religiosityȱ inȱ
Flandersȱ(Belgium).ȱMentalȱHealth,ȱReligion,ȱandȱCulture,ȱ5(1),ȱ35–54.ȱ ElȱHaase,ȱJ.,ȱBritt,ȱT.,ȱCopward,ȱD.D.,ȱLeidy,ȱN.K.,ȱ&ȱPenn,ȱP.E.ȱ(1992).ȱSimultaneousȱconceptȱanalysisȱ ofȱspiritualȱperspective,ȱhope,ȱacceptance,ȱandȱselfȬtranscendence.ȱImage,ȱ24(2),ȱ141–147.ȱ Fahlberg,ȱL.,ȱWolfer,ȱJ.,ȱ&ȱFahlberg,ȱL.A.ȱ(1992).ȱPersonalȱcrisis:ȱGrowthȱorȱpathology?ȱHealthȱPromoȬ tion,ȱ7 (1),ȱ45–52.ȱ Fehring,ȱ R.J.,ȱ Brennan,ȱ P.F.,ȱ &ȱ Keller,ȱ M.L.ȱ (1987).ȱ Psychologicalȱ andȱ spiritualȱ wellȬbeingȱ inȱ collegeȱ students.ȱResearchȱinȱNursingȱandȱHealth,ȱ10,ȱ391–398.ȱ Freeman,ȱD.R.ȱ(2001).ȱTheȱrelationshipȱbetweenȱspiritualȱdevelopmentȱandȱethnicityȱinȱviolentȱmen.ȱ SocialȱThought,ȱ20 (1/2),ȱ95–107.ȱ Fry,ȱP.S.ȱ(2000).ȱReligiousȱinvolvement,ȱspiritualityȱandȱpersonalȱmeaningȱforȱlife:ȱExistentialȱpredicȬ torsȱ ofȱ psychologicalȱ wellbeingȱ inȱ communityȬresidingȱ andȱ institutionalȱ careȱ elders.ȱ Agingȱ andȱ
MentalȱHealth,ȱ4 (4),ȱ375–387.ȱ HoverȬKramer,ȱD.ȱ(1989).ȱ Creatingȱaȱcontextȱforȱ selfȬhealing:ȱTheȱtranspersonalȱperspective.ȱ Holisticȱ NursingȱPractice,ȱ3 (3),ȱ27–34.ȱ Labun,ȱ E.ȱ (1988).ȱ Spiritualȱ care:ȱ Anȱ elementȱ inȱ nursingȱ careȱ planning.ȱ Journalȱ ofȱ Advancedȱ Nursing,ȱ 13 (3),ȱ314–320.ȱ Maltby,ȱJ.,ȱ&ȱDay,ȱL.ȱ(2002).ȱReligiousȱexperience,ȱreligiousȱorientationȱandȱschizotypy.ȱMentalȱHealth,ȱ ReligionȱandȱCulture,ȱ5 (2),ȱ163–174.ȱ Mansen,ȱT.J.ȱ(1993).ȱTheȱspiritualȱdimensionȱofȱindividuals:ȱConceptualȱdevelopment.ȱNursingȱDiagȬ nosis,ȱ4 (4),ȱ140–147.ȱ Mayer,ȱJ.ȱ(1992).ȱWhollyȱresponsibleȱforȱaȱpart,ȱorȱpartlyȱresponsibleȱforȱaȱwhole?ȱTheȱconceptȱofȱspiriȬ tualȱcareȱinȱnursing.ȱSecondȱOpinion,ȱ17(3),ȱ26–55.ȱ Mickley,ȱ J.R.,ȱ Soeken,ȱ K.,ȱ &ȱ Belcher,ȱ A.ȱ 81992).ȱ Spiritualȱ wellȬbeing,ȱ religiousnessȱ andȱ hopeȱ amongȱ womenȱwithȱbreastȱcancer.ȱImage:ȱJournalȱofȱNursingȱScholarship,ȱ24(4),ȱ267–336.ȱ


404 10. valdkond: elupõhimõtted Moberg,ȱ D.O.ȱ (1984).ȱ Subjectiveȱ measuresȱ ofȱ spiritualȱ wellȬbeing.ȱ Reviewȱ ofȱ Religiousȱ Research,ȱ 25(4),ȱ 351–364.ȱ NagaiȬJacobson,ȱ M.G.,ȱ &ȱ Burkhardt,ȱ M.A.ȱ (1989).ȱ Spirituality:ȱ Cornerstoneȱ ofȱ holisticȱ nursingȱ pracȬ tice.ȱHolisticȱNursingȱPractice,ȱ3(3),ȱ18–26.ȱ Narayanasami,ȱA.ȱ(1996).ȱSpiritualȱcareȱofȱchronicallyȱillȱpatients.ȱBritishȱJournalȱofȱNursing,ȱ5(7),ȱ411– 416.ȱ Pullen,ȱL.,ȱModrcinȬTalbott,ȱM.A.,ȱWest,ȱW.R.,ȱMuenchen,ȱR.ȱ(1999).ȱSpiritualȱhighȱvsȱhighȱonȱspirits:ȱ Isȱreligiosityȱrelatedȱtoȱadolescentȱalcoholȱandȱdrugȱabuse?ȱJournalȱofȱPsychiatricȱandȱMentalȱHealthȱ
Nursing,ȱ6 ,ȱ3–8.ȱ Reed,ȱ P.ȱ (1987).ȱ Spiritualityȱ andȱ wellȬbeingȱ inȱ terminallyȱ illȱ hospitalizedȱ adults.ȱ Researchȱ inȱ Nursingȱ andȱHealth,ȱ15 ,ȱ349–357.ȱ Reed,ȱ P.G.ȱ (1991).ȱ Preferencesȱ forȱ spirituallyȱ relatedȱ nursingȱ interventionsȱ amongȱ terminallyȱ illȱ andȱ onȱterminallyȱillȱhospitalizedȱadultsȱandȱwellȱadults.ȱAppliedȱNursingȱResearch,ȱ4(3),ȱ122–128.ȱ Reed,ȱP.G.ȱ(1992).ȱAnȱemergingȱparadigmȱforȱtheȱinvestigationȱofȱspiritualityȱinȱnursing.ȱResearchȱinȱ NursingȱandȱHealth,ȱ15 ,ȱ349–357.ȱ Siddle,ȱR.,ȱHaddock,ȱG.,ȱTarrier,ȱN.,ȱ&ȱFaragher,ȱE.B.ȱ(2002).ȱTheȱvalidationȱofȱaȱreligiosityȱmeasureȱ forȱindividualsȱwithȱschizophrenia.ȱMentalȱHealth,ȱReligionȱandȱCulture,ȱ5(3),ȱ267–284.ȱ Stolley,ȱJ.M.,ȱBuckwalter,ȱK.C.,ȱKoenig,ȱH.G.ȱ(1999).ȱPrayerȱandȱreligiousȱcopingȱforȱcaregiversȱofȱperȬ sonsȱwithȱAlzheimer’sȱdiseaseȱandȱrelatedȱdisorders.ȱAmericanȱJournalȱofȱAlzheimer’sȱDisease,ȱ14(3),ȱ
181–191.ȱ Thomas,ȱ S.A.ȱ (1989).ȱ Spirituality:ȱ Anȱ essentialȱ dimensionȱ inȱ theȱ treatmentȱ ofȱ hypertension.ȱ Holisticȱ NursingȱPractice,ȱ3 (3),ȱ47–55.ȱ Watson,ȱJ.ȱ(1994).ȱAȱfrog,ȱaȱrock,ȱaȱritual:ȱMyth,ȱmystery,ȱandȱmetaphorsȱforȱanȱecocaringȱcosmologyȱ inȱaȱuniverseȱthatȱisȱturningȱover.ȱInȱE.A.ȱSchuster,ȱ&ȱC.L.ȱBrownȱ(eds.),ȱExploringȱourȱenvironmentalȱ
connections .ȱNewȱYork:ȱNationalȱLeagueȱforȱNursing,ȱpp.ȱ17–39.ȱ Whitfield,ȱW.ȱ(2002).ȱResearchȱinȱreligionȱandȱmentalȱhealth:ȱnamingȱofȱpartsȱ–ȱsomeȱreflections.ȱInȬ ternationalȱJournalȱofȱPsychiatricȱNursingȱResearch,ȱ8 (1),ȱ891–896.ȱ


3. klass: väärtuste, tõekspidamiste ja tegude ühtsus     405  Valmisolek küllaldaseks religioossuseks
(00171)
(2004, LOE 2.1)   10. valdkond: elupõhimõtted 
3. klass: väärtuste, tõekspidamiste ja tegude ühtsus  Definitsioon Religioossete tõekspidamiste järgimine ja/või traditsioonilistes usutalitustes osa-
lemine, mis on heaoluks piisav ja mida saab edendada. Määravad tunnused  ƒ Soovibȱtugevdadaȱtõekspidamisi,ȱ misȱonȱtemaȱuskuȱkinnitanudȱ ƒ Soovibȱtugevdadaȱreligioosseidȱ tõekspidamisi,ȱmillestȱonȱvaremȱloȬ
hutustȱleidnudȱ ƒ SoovibȱtugevdadaȱreligioosseidȱtaȬ vasid,ȱmillestȱonȱvaremȱlohutustȱ
leidnudȱ ƒ SeabȱkahtluseȱallaȱkahjulikudȱusuliȬ sedȱtõekspidamisedȱ ƒ SeabȱkahtluseȱallaȱkahjulikudȱusuȬ tavadȱ ƒ HülgabȱkahjulikudȱusulisedȱtõeksȬ pidamisedȱ ƒ Hülgabȱkahjulikudȱusutavadȱ ƒ SoovibȱabiȱusulisteȱvalikuteȱavarȬ damiseksȱ ƒ Soovibȱabi,ȱetȱenamȱosaledaȱettekirȬ jutatudȱusulistesȱtõekspidamistesȱ
(nt religioossed tseremooniad, toitumis-
reeglid, riietus, palvused, usutoimin-
gud/usuteenistused, isiklikud religioos-
sed toimingud, religioosse kirjavara ja 
ajakirjanduse lugemine või jälgimine, 
pühade pidamine) ȱ ƒ Soovibȱandeksandmistȱ ƒ SoovibȱkohtudaȱusuliidriteȬ ga/vahetalitajategaȱ ƒ Soovibȱlepitustȱ ƒ Soovibȱreligioosseidȱelamusiȱ ƒ Soovibȱreligioosseidȱmaterjaleȱ Viited Bellingham,ȱ R.,ȱ Cohen,ȱ B.,ȱ Jones,ȱ T.,ȱ Spaniol,ȱ S.ȱ (1989).ȱ Connectedness:ȱ Someȱ skillsȱ forȱ spiritualȱ health.ȱ AmericanȱJournalȱofȱHealthȱPromotion,ȱ4 (1),ȱ18–24.ȱ Bergan,ȱA.,ȱ&ȱMcConatha,ȱJ.T.ȱ(2000).ȱReligiosityȱandȱlifeȱsatisfaction.ȱActivities,ȱAdaptionȱandȱAging,ȱ24(3),ȱ 23–34.ȱ Besthorn,ȱF.H.ȱ(2001).ȱTranspersonalȱpsychologyȱandȱdeepȱecologicalȱphilosophy:ȱExploringȱlinkagesȱandȱ applicationsȱforȱsocialȱwork.ȱSocialȱThought,ȱ20(1/2),ȱ23–44.ȱ Burkhardt,ȱM.A.ȱ(1989).ȱSpirituality:ȱAnȱanalysisȱofȱconcept.ȱHolisticȱNursingȱPractice,ȱ3(3),ȱ69–77.ȱ
Burkhardt,ȱM.A.ȱ(1994).ȱEnvironmentalȱconnectionsȱandȱreawakenedȱspirit.ȱInȱE.A.ȱSchuster,ȱ&ȱC.L.ȱBrownȱ (eds),ȱExploringȱourȱenvironmentalȱconnections.ȱNewȱYork:ȱNationalȱLeagueȱforȱNursing,ȱpp.287–306.ȱ Burkhart,ȱ L.,ȱ &ȱ SolariȬTwadell,ȱ P.A.ȱ (2001).ȱ Spiritualityȱ andȱ religiousness:ȱ Differentiatingȱ theȱ diagnosisȱ throughȱaȱreviewȱofȱtheȱnursingȱliterature.ȱNursingȱDiagnosis:ȱInternationalȱJournalȱofȱNursingȱLanguageȱandȱ
Classification,ȱ12 (2),ȱ45–54.ȱ Carroll,ȱM.M.ȱ(2001).ȱConceptualȱmodelsȱofȱspirituality.ȱSocialȱThought,ȱ20(1/2),ȱ5–21.ȱ
Carson,ȱV.B.,ȱWinkelstein,ȱM.,ȱSoeken,ȱK.,ȱBruinins,ȱM.ȱ(1986).ȱTheȱeffectȱofȱdidacticȱteachingȱinȱspiritualȱatȬ titudes.ȱImage:ȱJournalȱofȱNursingȱScholarship,ȱ18(4),ȱ161–164.ȱ


406 10. valdkond: elupõhimõtted Charnes,ȱL.S.,ȱ&ȱMoore,ȱP.S.ȱ(1992).ȱMeetingȱpatient’sȱspiritualȱneeds.ȱTheȱJewishȱperspective.ȱHolisticȱNursȬ ingȱPractice,ȱ6 (3),ȱ64–72.ȱ Chatters,ȱL.M.,ȱTaylor,ȱR.J.,ȱ&ȱLincoln,ȱK.D.ȱ(2001).ȱAdvancesȱinȱtheȱmeasurementȱofȱreligiosityȱamongȱolderȱ Africanȱ Americans:ȱ Implicationsȱ forȱ healthȱ andȱ mentalȱ healthȱ researchers.ȱ Journalȱ ofȱ Mentalȱ Healthȱ andȱ
Aging,ȱ7 (1),ȱ181–200.ȱ Dudley,ȱJ.R.,ȱSmith,ȱC.,ȱ&ȱMillison,ȱM.B.ȱ(1995).ȱUnfinishedȱbusiness:ȱAssessingȱtheȱspiritualȱneedsȱofȱhosȬ piceȱclients.ȱAmericanȱJournalȱofȱHospiceȱandȱPalliativeȱCare,ȱ12(2),ȱ30–37.ȱ Durienz,ȱB.,ȱLuyten,ȱP.,ȱSnauwaert,ȱB.,ȱ&ȱHutsebaut,ȱT.ȱ(2002).ȱTheȱimportanceȱofȱreligiosityȱandȱvaluesȱinȱ predictingȱpoliticalȱattitudes:ȱEvidenceȱofȱtheȱcontinuingȱimportanceȱofȱtheȱreligiosityȱinȱFlandersȱ(BelȬ
gium).ȱMentalȱHealth,ȱReligion,ȱandȱCulture,ȱ5(1),ȱ35–54.ȱ ElȱHaase,ȱJ.,ȱBritt,ȱT.,ȱCopward,ȱD.D.,ȱLeidy,ȱN.K.,ȱ&ȱPenn,ȱP.E.ȱ(1992).ȱSimultaneousȱconceptȱanalysisȱofȱ spiritualȱperspective,ȱhope,ȱacceptance,ȱandȱselfȬtranscendence.ȱImage,ȱ24(2),ȱ141–147.ȱ Fahlberg,ȱL.,ȱWolfer,ȱJ.,ȱ&ȱFahlberg,ȱL.A.ȱ(1992).ȱPersonalȱcrisis:ȱGrowthȱorȱpathology?ȱHealthȱPromotion,ȱ7(1),ȱ 45–52.ȱ Fehring,ȱR.J.,ȱBrennan,ȱP.F.,ȱ&ȱKeller,ȱM.L.ȱ(1987).ȱPsychologicalȱandȱspiritualȱwellȬbeingȱinȱcollegeȱstudents.ȱ ResearchȱinȱNursingȱandȱHealth,ȱ10 ,ȱ391–398.ȱ Freeman,ȱD.R.ȱ(2001).ȱTheȱrelationshipȱbetweenȱspiritualȱdevelopmentȱandȱethnicityȱinȱviolentȱmen.ȱSocialȱ Thought,ȱ20 (1/2),ȱ95–107.ȱ Fry,ȱP.S.ȱ(2000).ȱReligiousȱinvolvement,ȱspiritualityȱandȱpersonalȱmeaningȱforȱlife:ȱExistentialȱpredictorsȱofȱ psychologicalȱ wellbeingȱ inȱ communityȬresidingȱ andȱ institutionalȱ careȱ elders.ȱ Agingȱ andȱ Mentalȱ Health,ȱ
4 (4),ȱ375–387.ȱ HoverȬKramer,ȱD.ȱ(1989).ȱCreatingȱaȱcontextȱforȱselfȬhealing:ȱTheȱtranspersonalȱperspective.ȱHolisticȱNursingȱ Practice,ȱ3 (3),ȱ27–34.ȱ Labun,ȱ E.ȱ (1988).ȱ Spiritualȱ care:ȱ Anȱ elementȱ inȱ nursingȱ careȱ planning.ȱ Journalȱ ofȱ Advancedȱ Nursing,ȱ 13(3),ȱ 314–320.ȱ Maltby,ȱJ.,ȱ&ȱDay,ȱL.ȱ(2002).ȱReligiousȱexperience,ȱreligiousȱorientationȱandȱschizotypy.ȱMentalȱHealth,ȱReligȬ ionȱandȱCulture,ȱ5 (2),ȱ163–174.ȱ Mansen,ȱ T.J.ȱ (1993).ȱ Theȱ spiritualȱ dimensionȱ ofȱ individuals:ȱ Conceptualȱ development.ȱ Nursingȱ Diagnosis,ȱ 4 (4),ȱ140–147.ȱ Mayer,ȱJ.ȱ(1992).ȱWhollyȱresponsibleȱforȱaȱpart,ȱorȱpartlyȱresponsibleȱforȱaȱwhole?ȱTheȱconceptȱofȱspiritualȱ careȱinȱnursing.ȱSecondȱOpinion,ȱ17(3),ȱ26–55.ȱ Mickley,ȱJ.R.,ȱSoeken,ȱK.,ȱ&ȱBelcher,ȱA.ȱ81992).ȱSpiritualȱwellȬbeing,ȱreligiousnessȱandȱhopeȱamongȱwomenȱ withȱbreastȱcancer.ȱImage:ȱJournalȱofȱNursingȱScholarship,ȱ24(4),ȱ267–336.ȱ Moberg,ȱD.O.ȱ(1984).ȱSubjectiveȱmeasuresȱofȱspiritualȱwellȬbeing.ȱReviewȱofȱReligiousȱResearch,ȱ25(4),ȱ351–364.ȱ
NagaiȬJacobson,ȱM.G.,ȱ&ȱBurkhardt,ȱM.A.ȱ(1989).ȱSpirituality:ȱCornerstoneȱofȱholisticȱnursingȱpractice.ȱHoȬ listicȱNursingȱPractice,ȱ3 (3),ȱ18–26.ȱ Narayanasami,ȱA.ȱ(1996).ȱSpiritualȱcareȱofȱchronicallyȱillȱpatients.ȱBritishȱJournalȱofȱNursing,ȱ5(7),ȱ411–416.ȱ
Pullen,ȱL.,ȱModrcinȬTalbott,ȱM.A.,ȱWest,ȱW.R.,ȱMuenchen,ȱR.ȱ(1999).ȱSpiritualȱhighȱvsȱhighȱonȱspirits:ȱIsȱreȬ ligiosityȱrelatedȱtoȱadolescentȱalcoholȱandȱdrugȱabuse?ȱJournalȱofȱPsychiatricȱandȱMentalȱHealthȱNursing,ȱ6,ȱ
3–8.ȱ Reed,ȱ P.ȱ (1987).ȱ Spiritualityȱ andȱ wellȬbeingȱ inȱ terminallyȱ illȱ hospitalizedȱ adults.ȱ Researchȱ inȱ Nursingȱ andȱ Health,ȱ15 ,ȱ349–357.ȱ Reed,ȱP.G.ȱ(1991).ȱPreferencesȱforȱspirituallyȱrelatedȱnursingȱinterventionsȱamongȱterminallyȱillȱandȱonȱterȬ minallyȱillȱhospitalizedȱadultsȱandȱwellȱadults.ȱAppliedȱNursingȱResearch,ȱ4(3),ȱ122–128.ȱ Reed,ȱP.G.ȱ(1992).ȱAnȱemergingȱparadigmȱforȱtheȱinvestigationȱofȱspiritualityȱinȱnursing.ȱResearchȱinȱNursingȱ andȱHealth,ȱ15 ,ȱ349–357.ȱ Siddle,ȱR.,ȱHaddock,ȱG.,ȱTarrier,ȱN.,ȱ&ȱFaragher,ȱE.B.ȱ(2002).ȱTheȱvalidationȱofȱaȱreligiosityȱmeasureȱforȱindiȬ vidualsȱwithȱschizophrenia.ȱMentalȱHealth,ȱReligionȱandȱCulture,ȱ5(3),ȱ267–284.ȱ Stolley,ȱJ.M.,ȱBuckwalter,ȱK.C.,ȱKoenig,ȱH.G.ȱ(1999).ȱPrayerȱandȱreligiousȱcopingȱforȱcaregiversȱofȱpersonsȱ withȱAlzheimer’sȱdiseaseȱandȱrelatedȱdisorders.ȱAmericanȱJournalȱofȱAlzheimer’sȱDisease,ȱ14(3),ȱ181–191.ȱ Thomas,ȱS.A.ȱ(1989).ȱSpirituality:ȱAnȱessentialȱdimensionȱinȱtheȱtreatmentȱofȱhypertension.ȱHolisticȱNursingȱ Practice,ȱ3 (3),ȱ47–55.ȱ Watson,ȱJ.ȱ(1994).ȱAȱfrog,ȱaȱrock,ȱaȱritual:ȱMyth,ȱmystery,ȱandȱmetaphorsȱforȱanȱecocaringȱcosmologyȱinȱaȱ universeȱthatȱisȱturningȱover.ȱInȱE.A.ȱSchuster,ȱ&ȱC.L.ȱBrownȱ(eds.),ȱExploringȱourȱenvironmentalȱconnecȬ
tions .ȱNewȱYork:ȱNationalȱLeagueȱforȱNursing,ȱpp.ȱ17–39.ȱ Whitfield,ȱW.ȱ(2002).ȱResearchȱinȱreligionȱandȱmentalȱhealth:ȱnamingȱofȱpartsȱ–ȱsomeȱreflections.ȱInternaȬ tionalȱJournalȱofȱPsychiatricȱNursingȱResearch,ȱ8 (1),ȱ891–896.ȱ


3. klass: väärtuste, tõekspidamiste ja tegude ühtsus     407  Nõrgenenud religioossuse risk (00170)
(2004, LOE 2.1)  10. valdkond: elupõhimõtted 
3. klass: väärtuste, tõekspidamiste ja tegude ühtsus  Definitsioon Risk, et väheneb võime järgida religioosseid tõekspidamisi ja/või osaleda tra-
ditsioonilistes usutalitustes.  Riskitegurid Arengust põhjustatud  ƒ Üleminekȱüheltȱeluetapiltȱteiseleȱ Keskkonnast põhjustatud  ƒ Takistusedȱusutavadeȱjärgimiselȱ ƒ Transpordiȱpuudumineȱ Füüsilised   ƒ Haiglasȱviibimineȱ ƒ Haigusȱ ƒ Valuȱ Psühholoogilised   ƒ Depressioonȱ ƒ Ebapiisavȱhooldusȱ ƒ Ebapiisavȱtoimetulekȱ ƒ Ebapiisavȱtoetusȱ ƒ Turvatundeȱpuudusȱ Sotsiaalkultuurilised   ƒ KultuuribarjääridȱusutavadeȱjärgiȬ miselȱ ƒ Sotsiaalseȱlävimiseȱpuudumineȱ ƒ Sotsiaalneȱeraldatusȱ Vaimsed tegurid  ƒ Kannatusedȱ Viited Bellingham,ȱR.,ȱCohen,ȱB.,ȱJones,ȱT.,ȱSpaniol,ȱS.ȱ(1989).ȱConnectedness:ȱSomeȱskillsȱforȱspiritualȱhealth.ȱ AmericanȱJournalȱofȱHealthȱPromotion,ȱ4 (1),ȱ18–24.ȱ Bergan,ȱ A.,ȱ &ȱ McConatha,ȱ J.T.ȱ (2000).ȱ Religiosityȱandȱ lifeȱ satisfaction.ȱ Activities,ȱ Adaptionȱ andȱ Aging,ȱ 24 (3),ȱ23–34.ȱ Besthorn,ȱF.H.ȱ(2001).ȱTranspersonalȱpsychologyȱandȱdeepȱecologicalȱphilosophy:ȱExploringȱlinkagesȱ andȱapplicationsȱforȱsocialȱwork.ȱSocialȱThought,ȱ20(1/2),ȱ23–44.ȱ Burkhardt,ȱM.A.ȱ(1989).ȱSpirituality:ȱAnȱanalysisȱofȱconcept.ȱHolisticȱNursingȱPractice,ȱ3(3),ȱ69–77.ȱ


408 10. valdkond: elupõhimõtted Burkhardt,ȱM.A.ȱ(1994).ȱEnvironmentalȱconnectionsȱandȱreawakenedȱspirit.ȱInȱE.A.ȱSchuster,ȱ&ȱC.L.ȱ Brownȱ (eds),ȱ Exploringȱ ourȱ environmentalȱ connections.ȱ Newȱ York:ȱ Nationalȱ Leagueȱ forȱ Nursing,ȱ
pp.287–306.ȱ Burkhart,ȱL.,ȱ&ȱSolariȬTwadell,ȱP.A.ȱ(2001).ȱSpiritualityȱandȱreligiousness:ȱDifferentiatingȱtheȱdiagnoȬ sisȱ throughȱ aȱ reviewȱ ofȱ theȱ nursingȱ literature.ȱ Nursingȱ Diagnosis:ȱ Internationalȱ Journalȱ ofȱ Nursingȱ
LanguageȱandȱClassification,ȱ12 (2),ȱ45–54.ȱ Carroll,ȱM.M.ȱ(2001).ȱConceptualȱmodelsȱofȱspirituality.ȱSocialȱThought,ȱ20(1/2),ȱ5–21.ȱ
Carson,ȱV.B.,ȱWinkelstein,ȱM.,ȱSoeken,ȱK.,ȱBruinins,ȱM.ȱ(1986).ȱTheȱeffectȱofȱdidacticȱteachingȱinȱspiriȬ tualȱattitudes.ȱImage:ȱJournalȱofȱNursingȱScholarship,ȱ18(4),ȱ161–164.ȱ Charnes,ȱL.S.,ȱ&ȱMoore,ȱP.S.ȱ(1992).ȱMeetingȱpatient’sȱspiritualȱneeds.ȱTheȱJewishȱperspective.ȱHolisticȱ NursingȱPractice,ȱ6 (3),ȱ64–72.ȱ Chatters,ȱ L.M.,ȱ Taylor,ȱ R.J.,ȱ &ȱ Lincoln,ȱ K.D.ȱ (2001).ȱ Advancesȱ inȱ theȱ measurementȱ ofȱ religiosityȱ amongȱolderȱ AfricanȱAmericans:ȱ Implicationsȱforȱ healthȱandȱmentalȱhealthȱresearchers.ȱ Journalȱofȱ
MentalȱHealthȱandȱAging,ȱ7 (1),ȱ181–200.ȱ Dudley,ȱJ.R.,ȱSmith,ȱC.,ȱ&ȱMillison,ȱM.B.ȱ(1995).ȱUnfinishedȱbusiness:ȱAssessingȱtheȱspiritualȱneedsȱofȱ hospiceȱclients.ȱAmericanȱJournalȱofȱHospiceȱandȱPalliativeȱCare,ȱ12(2),ȱ30–37.ȱ Durienz,ȱB.,ȱLuyten,ȱP.,ȱSnauwaert,ȱB.,ȱ&ȱHutsebaut,ȱT.ȱ(2002).ȱTheȱimportanceȱofȱreligiosityȱandȱvalȬ uesȱ inȱ predictingȱ politicalȱ attitudes:ȱ Evidenceȱ ofȱ theȱ continuingȱ importanceȱ ofȱ theȱ religiosityȱ inȱ
Flandersȱ(Belgium).ȱMentalȱHealth,ȱReligion,ȱandȱCulture,ȱ5(1),ȱ35–54.ȱ ElȱHaase,ȱJ.,ȱBritt,ȱT.,ȱCopward,ȱD.D.,ȱLeidy,ȱN.K.,ȱ&ȱPenn,ȱP.E.ȱ(1992).ȱSimultaneousȱconceptȱanalysisȱ ofȱspiritualȱperspective,ȱhope,ȱacceptance,ȱandȱselfȬtranscendence.ȱImage,ȱ24(2),ȱ141–147.ȱ Fahlberg,ȱL.,ȱWolfer,ȱJ.,ȱ&ȱFahlberg,ȱL.A.ȱ(1992).ȱPersonalȱcrisis:ȱGrowthȱorȱpathology?ȱHealthȱPromoȬ tion,ȱ7 (1),ȱ45–52.ȱ Fehring,ȱ R.J.,ȱ Brennan,ȱ P.F.,ȱ &ȱ Keller,ȱ M.L.ȱ (1987).ȱ Psychologicalȱ andȱ spiritualȱ wellȬbeingȱ inȱ collegeȱ students.ȱResearchȱinȱNursingȱandȱHealth,ȱ10,ȱ391–398.ȱ Freeman,ȱD.R.ȱ(2001).ȱTheȱrelationshipȱbetweenȱspiritualȱdevelopmentȱandȱethnicityȱinȱviolentȱmen.ȱ SocialȱThought,ȱ20 (1/2),ȱ95–107.ȱ Fry,ȱP.S.ȱ(2000).ȱReligiousȱinvolvement,ȱspiritualityȱandȱpersonalȱmeaningȱforȱlife:ȱExistentialȱpredicȬ torsȱ ofȱ psychologicalȱ wellbeingȱ inȱ communityȬresidingȱ andȱ institutionalȱ careȱ elders.ȱ Agingȱ andȱ
MentalȱHealth,ȱ4 (4),ȱ375–387.ȱ HoverȬKramer,ȱD.ȱ(1989).ȱ Creatingȱaȱcontextȱforȱ selfȬhealing:ȱTheȱtranspersonalȱperspective.ȱ Holisticȱ NursingȱPractice,ȱ3 (3),ȱ27–34.ȱ Labun,ȱ E.ȱ (1988).ȱ Spiritualȱ care:ȱ Anȱ elementȱ inȱ nursingȱ careȱ planning.ȱ Journalȱ ofȱ Advancedȱ Nursing,ȱ 13 (3),ȱ314–320.ȱ Maltby,ȱJ.,ȱ&ȱDay,ȱL.ȱ(2002).ȱReligiousȱexperience,ȱreligiousȱorientationȱandȱschizotypy.ȱMentalȱHealth,ȱ ReligionȱandȱCulture,ȱ5 (2),ȱ163–174.ȱ Mansen,ȱT.J.ȱ(1993).ȱTheȱspiritualȱdimensionȱofȱindividuals:ȱConceptualȱdevelopment.ȱNursingȱDiagȬ nosis,ȱ4 (4),ȱ140–147.ȱ Mayer,ȱJ.ȱ(1992).ȱWhollyȱresponsibleȱforȱaȱpart,ȱorȱpartlyȱresponsibleȱforȱaȱwhole?ȱTheȱconceptȱofȱspiriȬ tualȱcareȱinȱnursing.ȱSecondȱOpinion,ȱ17(3),ȱ26–55.ȱ Mickley,ȱ J.R.,ȱ Soeken,ȱ K.,ȱ &ȱ Belcher,ȱ A.ȱ 81992).ȱ Spiritualȱ wellȬbeing,ȱ religiousnessȱ andȱ hopeȱ amongȱ womenȱwithȱbreastȱcancer.ȱImage:ȱJournalȱofȱNursingȱScholarship,ȱ24(4),ȱ267–336.ȱ Moberg,ȱ D.O.ȱ (1984).ȱ Subjectiveȱ measuresȱ ofȱ spiritualȱ wellȬbeing.ȱ Reviewȱ ofȱ Religiousȱ Research,ȱ 25(4),ȱ 351–364.ȱ NagaiȬJacobson,ȱ M.G.,ȱ &ȱ Burkhardt,ȱ M.A.ȱ (1989).ȱ Spirituality:ȱ Cornerstoneȱ ofȱ holisticȱ nursingȱ pracȬ tice.ȱHolisticȱNursingȱPractice,ȱ3(3),ȱ18–26.ȱ Narayanasami,ȱA.ȱ(1996).ȱSpiritualȱcareȱofȱchronicallyȱillȱpatients.ȱBritishȱJournalȱofȱNursing,ȱ5(7),ȱ411– 416.ȱ Pullen,ȱL.,ȱModrcinȬTalbott,ȱM.A.,ȱWest,ȱW.R.,ȱMuenchen,ȱR.ȱ(1999).ȱSpiritualȱhighȱvsȱhighȱonȱspirits:ȱ Isȱreligiosityȱrelatedȱtoȱadolescentȱalcoholȱandȱdrugȱabuse?ȱJournalȱofȱPsychiatricȱandȱMentalȱHealthȱ
Nursing,ȱ6 ,ȱ3–8.ȱ Reed,ȱ P.ȱ (1987).ȱ Spiritualityȱ andȱ wellȬbeingȱ inȱ terminallyȱ illȱ hospitalizedȱ adults.ȱ Researchȱ inȱ Nursingȱ andȱHealth,ȱ15 ,ȱ349–357.ȱ Reed,ȱ P.G.ȱ (1991).ȱ Preferencesȱ forȱ spirituallyȱ relatedȱ nursingȱ interventionsȱ amongȱ terminallyȱ illȱ andȱ onȱterminallyȱillȱhospitalizedȱadultsȱandȱwellȱadults.ȱAppliedȱNursingȱResearch,ȱ4(3),ȱ122–128.ȱ Reed,ȱP.G.ȱ(1992).ȱAnȱemergingȱparadigmȱforȱtheȱinvestigationȱofȱspiritualityȱinȱnursing.ȱResearchȱinȱ NursingȱandȱHealth,ȱ15 ,ȱ349–357.ȱ Siddle,ȱR.,ȱHaddock,ȱG.,ȱTarrier,ȱN.,ȱ&ȱFaragher,ȱE.B.ȱ(2002).ȱTheȱvalidationȱofȱaȱreligiosityȱmeasureȱ forȱindividualsȱwithȱschizophrenia.ȱMentalȱHealth,ȱReligionȱandȱCulture,ȱ5(3),ȱ267–284.ȱ


3. klass: väärtuste, tõekspidamiste ja tegude ühtsus     409  Stolley,ȱJ.M.,ȱBuckwalter,ȱK.C.,ȱKoenig,ȱH.G.ȱ(1999).ȱPrayerȱandȱreligiousȱcopingȱforȱcaregiversȱofȱperȬ sonsȱwithȱAlzheimer’sȱdiseaseȱandȱrelatedȱdisorders.ȱAmericanȱJournalȱofȱAlzheimer’sȱDisease,ȱ14(3),ȱ
181–191.ȱ Thomas,ȱ S.A.ȱ (1989).ȱ Spirituality:ȱ Anȱ essentialȱ dimensionȱ inȱ theȱ treatmentȱ ofȱ hypertension.ȱ Holisticȱ NursingȱPractice,ȱ3 (3),ȱ47–55.ȱ Watson,ȱJ.ȱ(1994).ȱAȱfrog,ȱaȱrock,ȱaȱritual:ȱMyth,ȱmystery,ȱandȱmetaphorsȱforȱanȱecocaringȱcosmologyȱ inȱaȱuniverseȱthatȱisȱturningȱover.ȱInȱE.A.ȱSchuster,ȱ&ȱC.L.ȱBrownȱ(eds.),ȱExploringȱourȱenvironmentalȱ
connections .ȱNewȱYork:ȱNationalȱLeagueȱforȱNursing,ȱpp.ȱ17–39.ȱ Whitfield,ȱW.ȱ(2002).ȱResearchȱinȱreligionȱandȱmentalȱhealth:ȱnamingȱofȱpartsȱ–ȱsomeȱreflections.ȱInȬ ternationalȱJournalȱofȱPsychiatricȱNursingȱResearch,ȱ8 (1),ȱ891–896.ȱ


410 10. valdkond: elupõhimõtted Vaimne düstress (00066)
(1978, 2002, LOE 2.1)  10. valdkond: elupõhimõtted 
3. klass: väärtuste, tõekspidamiste ja tegude ühtsus  Definitsioon Vähenenud võime kogeda ja lõimida elu mõtet ja eesmärki seotuna iseenda, 
kaasinimeste, kunsti, muusika, kirjanduse, looduse ja/või kõrgema jõuga.  Määravad tunnused  Seosed endaga  ƒ Vihaȱȱ ƒ Väljendabȱtunnustuseȱpuudumistȱ ƒ Väljendabȱjulguseȱpuudumistȱ ƒ Väljendabȱlootuseȱpuudumistȱ ƒ Väljendabȱarmastuseȱpuudumistȱ ƒ Väljendabȱelumõtteȱpuudumistȱ ƒ Väljendabȱeluȱeesmärgiȱpuudumistȱ ƒ Väljendabȱendaleȱmitteandestamistȱ ƒ Väljendabȱmeelerahuȱpuudumistȱ (ntȱrahu)ȱȱ ƒ Süütunneȱ ƒ Ebapiisavȱtoimetulekȱ Seosed kaasinimestega  ƒ Väljendabȱvõõrandumistȱ ƒ Keeldubȱlävimastȱlähedastegaȱ ƒ Keeldubȱlävimastȱusuliidritegaȱ ƒ Kõnelebȱeraldatusestȱtugisüsteemistȱȱ Seosed kunsti, muusika, kirjanduse ja loodusega  ƒ Eiȱhuvituȱloodusestȱ ƒ EiȱhuvituȱvaimulikuȱkirjanduseȱluȬ gemisestȱ ƒ EiȱsuudaȱtaastadaȱomaȱloovuseȱvaȬ rasematȱseisunditȱ(ntȱlaulmine,ȱ
muusikaȱkuulamine,ȱkirjutamine)ȱ Seosed kõrgema jõuga  ƒ Väljendabȱvihaȱjumalaȱvastuȱȱ ƒ Väljendabȱhüljatustunnetȱ ƒ Väljendabȱlootusetustȱ ƒ Väljendabȱkannatusiȱ ƒ Eiȱoleȱsuutelineȱsisekaemusteksȱ ƒ Eiȱsuudaȱtunnetadaȱüleloomulikkustȱ ƒ Eiȱsuudaȱosaledaȱusutalitustesȱ ƒ Eiȱsuudaȱpalvetadaȱ ƒ Soovibȱkohtudaȱusuliidrigaȱ ƒ Äkilisedȱmuutusedȱusutalitustesȱ ȱ


3. klass: väärtuste, tõekspidamiste ja tegude ühtsus     411  Seonduvad faktorid  ƒ Suremineȱ ƒ Ärevusȱ ƒ Kroonilineȱhaigusȱ ƒ Surmȱ ƒ Elumuutusȱ ƒ Üksildusȱ ƒ Valuȱ ƒ Enesestȱvõõrandumineȱ ƒ Sotsiaalneȱvõõrandumineȱ ƒ KultuuriȬȱjaȱsotsiaalseteȱkontaktideȱ lõppemineȱ


412 10. valdkond: elupõhimõtted Vaimse düstressi risk (00067)
(1998, 2004, LOE 2.1)  10. valdkond: elupõhimõtted 
3. klass: väärtuste, tõekspidamiste ja tegude ühtsus  Definitsioon Risk, et väheneb võime kogeda ja lõimida elu mõtet ja eesmärki seotuna iseen-
da, kaasinimeste, kunsti, muusika, kirjanduse, looduse ja/või kõrgema jõuga.  Riskitegurid Arengust põhjustatud  ƒ Elumuutusedȱ Keskkonnast põhjustatud  ƒ Keskkonnamuutusedȱ ƒ Loodusõnnetusedȱ Füüsilised   ƒ Kroonilineȱhaigusȱ ƒ Füüsilineȱhaigusȱ ƒ Mõnuaineteȱkuritarvitamineȱ Psühhosotsiaalsed ƒ Ärevusȱ ƒ Armastuseȱkogemineȱonȱtakistatudȱ ƒ Religioosseteȱrituaalideȱmuutusȱȱ ƒ Vaimseteȱtegevusteȱmuutusȱȱ ƒ Kultuurikonfliktȱ ƒ Depressioonȱ ƒ Suutmatusȱandestadaȱ ƒ Kaotusȱ ƒ Madalȱenesehinnangȱ ƒ Kesisedȱsuhtedȱ ƒ Rassikonfliktȱ ƒ Eraldatusȱtugisüsteemistȱ ƒ Stressȱȱ Viited Bellingham,ȱR.,ȱCohen,ȱB.,ȱJones,ȱT.,ȱSpaniol,ȱS.ȱ(1989).ȱConnectedness:ȱSomeȱskillsȱforȱspiritualȱhealth.ȱAmericanȱ JournalȱofȱHealthȱPromotion,ȱ4 (1),ȱ18–24.ȱ Bergan,ȱA.,ȱ&ȱMcConatha,ȱJ.T.ȱ(2000).ȱReligiosityȱandȱlifeȱsatisfaction.ȱActivities,ȱAdaptionȱandȱAging,ȱ24(3),ȱ23–34.ȱ
Besthorn,ȱF.H.ȱ(2001).ȱTranspersonalȱpsychologyȱandȱdeepȱecologicalȱphilosophy:ȱExploringȱlinkagesȱandȱapȬ plicationsȱforȱsocialȱwork.ȱSocialȱThought,ȱ20(1/2),ȱ23–44.ȱ Burkhardt,ȱM.A.ȱ(1989).ȱSpirituality:ȱAnȱanalysisȱofȱconcept.ȱHolisticȱNursingȱPractice,ȱ3(3),ȱ69–77.ȱ
Burkhardt,ȱM.A.ȱ(1994).ȱEnvironmentalȱconnectionsȱandȱreawakenedȱspirit.ȱInȱE.A.ȱSchuster,ȱ&ȱC.L.ȱBrownȱ (eds),ȱExploringȱourȱenvironmentalȱconnections.ȱNewȱYork:ȱNationalȱLeagueȱforȱNursing,ȱpp.287–306.ȱ Burkhart,ȱL.,ȱ&ȱSolariȬTwadell,ȱP.A.ȱ(2001).ȱSpiritualityȱandȱreligiousness:ȱDifferentiatingȱtheȱdiagnosisȱthroughȱ aȱreviewȱofȱtheȱnursingȱliterature.ȱNursingȱDiagnosis:ȱInternationalȱJournalȱofȱNursingȱLanguageȱandȱClassificaȬ
tion,ȱ12 (2),ȱ45–54.ȱ Carroll,ȱM.M.ȱ(2001).ȱConceptualȱmodelsȱofȱspirituality.ȱSocialȱThought,ȱ20(1/2),ȱ5–21.ȱ
Carson,ȱV.B.,ȱWinkelstein,ȱM.,ȱSoeken,ȱK.,ȱBruinins,ȱM.ȱ(1986).ȱTheȱeffectȱofȱdidacticȱteachingȱinȱspiritualȱattiȬ tudes.ȱImage:ȱJournalȱofȱNursingȱScholarship,ȱ18(4),ȱ161–164.ȱ


3. klass: väärtuste, tõekspidamiste ja tegude ühtsus     413  Cavendish,ȱR.,ȱLuise,ȱB.,ȱBauer,ȱM.,ȱGallo,ȱM.A.,ȱHorne,ȱK.,ȱMedefindt,ȱJ.,ȱ&ȱRusso,ȱD.ȱ(2001).ȱRecognizingȱopȬ portunitiesȱforȱspiritualȱenhancementȱinȱyoungȱadults.ȱNursingȱDiagnosis:ȱInternationalȱJournalȱofȱNursingȱLanȬ
guageȱandȱClassification,ȱ 12(3),ȱ77–91.ȱ Charnes,ȱL.S.,ȱ&ȱMoore,ȱP.S.ȱ(1992).ȱMeetingȱpatient’sȱspiritualȱneeds.ȱTheȱJewishȱperspective.ȱHolisticȱNursingȱ Practice,ȱ6 (3),ȱ64–72.ȱ Chatters,ȱL.M.,ȱTaylor,ȱR.J.,ȱ&ȱLincoln,ȱK.D.ȱ(2001).ȱAdvancesȱinȱtheȱmeasurementȱofȱreligiosityȱamongȱolderȱ AfricanȱAmericans:ȱImplicationsȱforȱhealthȱandȱmentalȱhealthȱresearchers.ȱJournalȱofȱMentalȱHealthȱandȱAging,ȱ
7 (1),ȱ181–200.ȱ Dudley,ȱJ.R.,ȱSmith,ȱC.,ȱ&ȱMillison,ȱM.B.ȱ(1995).ȱUnfinishedȱbusiness:ȱAssessingȱtheȱspiritualȱneedsȱofȱhospiceȱ clients.ȱAmericanȱJournalȱofȱHospiceȱandȱPalliativeȱCare,ȱ12(2),ȱ30–37.ȱ Durienz,ȱB.,ȱLuyten,ȱP.,ȱSnauwaert,ȱB.,ȱ&ȱHutsebaut,ȱT.ȱ(2002).ȱTheȱimportanceȱofȱreligiosityȱandȱvaluesȱinȱpreȬ dictingȱpoliticalȱattitudes:ȱEvidenceȱofȱtheȱcontinuingȱ importanceȱofȱtheȱreligiosityȱinȱFlandersȱ(Belgium).ȱ
MentalȱHealth,ȱReligion,ȱandȱCulture,ȱ5 (1),ȱ35–54.ȱ ElȱHaase,ȱJ.,ȱBritt,ȱT.,ȱCopward,ȱD.D.,ȱLeidy,ȱN.K.,ȱ&ȱPenn,ȱP.E.ȱ(1992).ȱSimultaneousȱconceptȱanalysisȱofȱspiriȬ tualȱperspective,ȱhope,ȱacceptance,ȱandȱselfȬtranscendence.ȱImage,ȱ24(2),ȱ141–147.ȱ Fahlberg,ȱL.,ȱWolfer,ȱJ.,ȱ&ȱFahlberg,ȱL.A.ȱ(1992).ȱPersonalȱcrisis:ȱGrowthȱorȱpathology?ȱHealthȱPromotion,ȱ7(1),ȱ45–52.ȱ
Fehring,ȱR.J.,ȱBrennan,ȱP.F.,ȱ&ȱKeller,ȱM.L.ȱ(1987).ȱPsychologicalȱandȱspiritualȱwellȬbeingȱinȱcollegeȱstudents.ȱReȬ searchȱinȱNursingȱandȱHealth,ȱ10 ,ȱ391–398.ȱ Freeman,ȱ D.R.ȱ (2001).ȱ Theȱ relationshipȱ betweenȱ spiritualȱ developmentȱ andȱ ethnicityȱ inȱ violentȱ men.ȱ Socialȱ Thought,ȱ20 (1/2),ȱ95–107.ȱ Fry,ȱP.S.ȱ(2000).ȱReligiousȱinvolvement,ȱspiritualityȱandȱpersonalȱmeaningȱforȱlife:ȱExistentialȱpredictorsȱofȱpsychologiȬ calȱwellbeingȱinȱcommunityȬresidingȱandȱinstitutionalȱcareȱelders.ȱAgingȱandȱMentalȱHealth,ȱ4(4),ȱ375–387.ȱ HoverȬKramer,ȱD.ȱ(1989).ȱCreatingȱaȱcontextȱforȱselfȬhealing:ȱTheȱtranspersonalȱperspective.ȱHolisticȱNursingȱ Practice,ȱ3 (3),ȱ27–34.ȱ Labun,ȱE.ȱ(1988).ȱSpiritualȱcare:ȱAnȱelementȱinȱnursingȱcareȱplanning.ȱJournalȱofȱAdvancedȱNursing,ȱ13(3),ȱ314–320.ȱ
Maltby,ȱJ.,ȱ&ȱDay,ȱL.ȱ(2002).ȱReligiousȱexperience,ȱreligiousȱorientationȱandȱschizotypy.ȱMentalȱHealth,ȱReligionȱ andȱCulture,ȱ5 (2),ȱ163–174.ȱ Mansen,ȱT.J.ȱ(1993).ȱTheȱspiritualȱdimensionȱofȱindividuals:ȱConceptualȱdevelopment.ȱNursingȱDiagnosis,ȱ4(4),ȱ 140–147.ȱ Mayer,ȱJ.ȱ(1992).ȱWhollyȱresponsibleȱforȱaȱpart,ȱorȱpartlyȱresponsibleȱforȱaȱwhole?ȱTheȱconceptȱofȱspiritualȱcareȱ inȱnursing.ȱSecondȱOpinion,ȱ17(3),ȱ26–55.ȱ Mickley,ȱ J.R.,ȱ Soeken,ȱ K.,ȱ &ȱ Belcher,ȱ A.ȱ 81992).ȱ Spiritualȱ wellȬbeing,ȱ religiousnessȱ andȱ hopeȱ amongȱ womenȱ withȱbreastȱcancer.ȱImage:ȱJournalȱofȱNursingȱScholarship,ȱ24(4),ȱ267–336.ȱ Moberg,ȱD.O.ȱ(1984).ȱSubjectiveȱmeasuresȱofȱspiritualȱwellȬbeing.ȱReviewȱofȱReligiousȱResearch,ȱ25(4),ȱ351–364.ȱ
NagaiȬJacobson,ȱM.G.,ȱ&ȱBurkhardt,ȱM.A.ȱ(1989).ȱSpirituality:ȱCornerstoneȱofȱholisticȱnursingȱpractice.ȱHolisticȱ NursingȱPractice,ȱ3 (3),ȱ18–26.ȱ Narayanasami,ȱA.ȱ(1996).ȱSpiritualȱcareȱofȱchronicallyȱillȱpatients.ȱBritishȱJournalȱofȱNursing,ȱ5(7),ȱ411–416.ȱ
Pullen,ȱL.,ȱModrcinȬTalbott,ȱM.A.,ȱWest,ȱW.R.,ȱMuenchen,ȱR.ȱ(1999).ȱSpiritualȱhighȱvsȱhighȱonȱspirits:ȱIsȱreligiosityȱ relatedȱtoȱadolescentȱalcoholȱandȱdrugȱabuse?ȱJournalȱofȱPsychiatricȱandȱMentalȱHealthȱNursing,ȱ6,ȱ3–8.ȱ Reed,ȱP.ȱ(1987).ȱSpiritualityȱandȱwellȬbeingȱinȱterminallyȱillȱhospitalizedȱadults.ȱResearchȱinȱNursingȱandȱHealth,ȱ 15 ,ȱ349–357.ȱ Reed,ȱP.G.ȱ(1991).ȱPreferencesȱforȱspirituallyȱrelatedȱnursingȱinterventionsȱamongȱterminallyȱillȱandȱonȱtermiȬ nallyȱillȱhospitalizedȱadultsȱandȱwellȱadults.ȱAppliedȱNursingȱResearch,ȱ4(3),ȱ122–128.ȱ Reed,ȱP.G.ȱ(1992).ȱAnȱemergingȱparadigmȱforȱtheȱinvestigationȱofȱspiritualityȱinȱnursing.ȱResearchȱinȱNursingȱ andȱHealth,ȱ15 ,ȱ349–357.ȱ Siddle,ȱR.,ȱHaddock,ȱG.,ȱTarrier,ȱN.,ȱ&ȱFaragher,ȱE.B.ȱ(2002).ȱTheȱvalidationȱofȱaȱreligiosityȱmeasureȱforȱindiȬ vidualsȱwithȱschizophrenia.ȱMentalȱHealth,ȱReligionȱandȱCulture,ȱ5(3),ȱ267–284.ȱ Stolley,ȱJ.M.,ȱBuckwalter,ȱK.C.,ȱKoenig,ȱH.G.ȱ(1999).ȱPrayerȱandȱreligiousȱcopingȱforȱcaregiversȱofȱpersonsȱwithȱ Alzheimer’sȱdiseaseȱandȱrelatedȱdisorders.ȱAmericanȱJournalȱofȱAlzheimer’sȱDisease,ȱ14(3),ȱ181–191.ȱ Thomas,ȱ S.A.ȱ (1989).ȱ Spirituality:ȱ Anȱ essentialȱ dimensionȱ inȱ theȱ treatmentȱ ofȱ hypertension.ȱ Holisticȱ Nursingȱ Practice,ȱ3 (3),ȱ47–55.ȱ Watson,ȱJ.ȱ(1994).ȱAȱfrog,ȱaȱrock,ȱaȱritual:ȱMyth,ȱmystery,ȱandȱmetaphorsȱforȱanȱecocaringȱcosmologyȱinȱaȱuniȬ verseȱthatȱisȱturningȱover.ȱInȱE.A.ȱSchuster,ȱ&ȱC.L.ȱBrownȱ(eds.),ȱExploringȱourȱenvironmentalȱconnections.ȱNewȱ
York:ȱNationalȱLeagueȱforȱNursing,ȱpp.ȱ17–39.ȱ Whitfield,ȱW.ȱ(2002).ȱResearchȱinȱreligionȱandȱmentalȱhealth:ȱnamingȱofȱpartsȱ–ȱsomeȱreflections.ȱInternationalȱ JournalȱofȱPsychiatricȱNursingȱResearch,ȱ8 (1),ȱ891–896.ȱ ȱ
ȱ




3. klass: väärtuste, tõekspidamiste ja tegude ühtsus     411  11. valdkond  Turvalisus/kaitse 1. klass: infektsioon................................................................................. 417 Infektsiooni ȱriskȱ(00004)ȱ ...........................................................................................417ȱ 2. klass: füüsiline vigastus ..................................................................... 421  Hingamisteede ȱebapiisavȱpuhastamineȱ(00031).....................................................421ȱ Aspiratsiooni ȱriskȱ(00039) ..........................................................................................422ȱ Verejooksu ȱriskȱ(00206) ..............................................................................................423ȱ Hammastiku ȱkahjustusȱ(00048) .................................................................................425ȱ Kuiva ȱsilmaȱriskȱ(00219)ȱ ............................................................................................426ȱ Kukkumiste ȱriskȱ(00155) ............................................................................................428ȱ Vigastuse ȱriskȱ(00035) .................................................................................................430ȱ Suu ȱlimaskestaȱkahjustusȱ(00045) .............................................................................431ȱ Perioperatiivse ȱvigastuseȱriskȱ(00087)......................................................................433ȱ Perifeersete ȱnärvideȱjaȱveresoonteȱtalitlushäireȱriskȱ(00086)...............................434ȱ Šoki ȱriskȱ(00205)...........................................................................................................435ȱ Naha ȱterviklikkuseȱkahjustusȱ(00046)......................................................................436ȱ Naha ȱterviklikkuseȱkahjustuseȱriskȱ(00047) ............................................................437ȱ Imiku ȱäkksurmaȱsündroomiȱriskȱ(00156)................................................................438ȱ Lämbumise ȱriskȱ(00036)..............................................................................................439ȱ Aeglaneȱoperatsioonistȱtaastumineȱ(00100) ............................................................440ȱ
Termilise ȱkahjustuseȱriskȱ(00220)ȱ............................................................................442ȱ Kudede ȱterviklikkuseȱkahjustusȱ(00044) .................................................................443ȱ Trauma ȱriskȱ(00038).....................................................................................................444ȱ Veresoonte ȱtraumaȱriskȱ(00213).................................................................................446ȱ 3.ȱklass:ȱvägivald.................................................................................. 447ȱ Teistele ȱsuunatudȱvägivallaȱriskȱ(00138) .................................................................447ȱ Enesele ȱsuunatudȱvägivallaȱriskȱ(00140) .................................................................448ȱ Enesevigastamine ȱ(00151) ..........................................................................................449ȱ Enesevigastamise ȱriskȱ(00139) ...................................................................................451ȱ Enesetapu ȱriskȱ(00150) ................................................................................................452ȱ


416 4.ȱklass:ȱkeskkonnaohud ..................................................................... 454ȱ Saastumine ȱ(00181) ..................................................................................................... 454ȱ Saastumise ȱriskȱ(00180) .............................................................................................. 458ȱ Mürgistuse ȱriskȱ(00037).............................................................................................. 460ȱ 5.ȱklass:ȱkaitseprotsessid .................................................................... 461ȱ Riskȱülitundlikkusreaktsiooniksȱjoodisisaldusegaȱkontrastaineleȱ(00218) ..... 461ȱ
Allergiline ȱreaktsioonȱlateksileȱ(00041).................................................................. 463ȱ Allergilise ȱreaktsiooniȱriskȱ(00217) .......................................................................... 465ȱ Riskȱallergiliseksȱreaktsiooniksȱlateksileȱ(00042) ................................................. 466ȱ 6.ȱklass:ȱsoojusregulatsioon ............................................................... 467ȱ Tasakaalustamataȱkehatemperatuuriȱriskȱ(00005) ................................................. 467ȱ
Ülekuumenemine ȱ(00007) ......................................................................................... 468ȱ Allajahtumine ȱ(00006)................................................................................................ 469ȱ Puudulikȱsoojusregulatsioonȱ(00008) ...................................................................... 470ȱ
ȱ


1. klass: infektsioon     417 Infektsiooni risk (00004)
(1986, 2010, LOE 2.1)   11. valdkond: turvalisus/kaitse 
1. klass: infektsioon  Definitsioon Risk nakatuda tõvestavate mikroorganismidega.  Riskitegurid ƒ Kroonilineȱhaigusȱ — Suhkurtõbiȱ(diabetesȱmellitus)ȱ — Rasvumusȱ ƒ Vähesedȱteadmisedȱpatogeenidegaȱ kokkupuuteȱvältimisestȱ ƒ Ebapiisavȱprimaarneȱkaitseȱȱ — peristaltikaȱmuutusȱ — nahavigastusȱ(ntȱveenisiseseȱkateetriȱ paigaldamine,ȱinvasiivsedȱprotseȬ
duurid)ȱ — sekreetideȱpHȬtasemeȱmuutusȱ — silmaȱripskehaȱtalitluseȱlangusȱ — lootepõieȱenneaegneȱrebenemineȱȱ — lootepõieȱpikaajalineȱrebenemineȱ — suitsetamineȱ — kehavedelikeȱpeetusȱȱ — koetraumadȱ(ntȱtrauma,ȱkudedeȱhäȬ vimine)ȱ ƒ Ebapiisavȱsekundaarneȱkaitseȱȱ — hemoglobiinitasemeȱlangusȱ — immuunvastuseȱmahasurumineȱ (immunosupressioon)ȱ(ntȱpuudulikultȱ
omandatudȱimmuunsus;ȱravimid,ȱshȱ
immunosupressorid,ȱsteroidid,ȱ
monoklonaalsedȱantikehad,ȱ
immunomodulaatorid)ȱ — valgelibledeȱvähesusȱ(leukopeenia)ȱ — põletikureaktsiooniȱmahasurumineȱ (supressioon)ȱ ƒ Puudulikȱvaktsineerimineȱ ƒ Patogeenideȱhulgaȱtõusȱkeskkonnasȱ — haiguspuhangudȱ ƒ Väärtoitumusȱ ȱ Viited Alexander,ȱM.ȱ(ed.).ȱ(2006).ȱInfusionȱNursing:ȱStandardsȱofȱPracticeȱ[Specialȱissue].ȱJournalȱofȱInfusionȱ Nursing,ȱ29 (1S).ȱ Allen,ȱU.,ȱ&ȱGreen,ȱM.ȱ(2010).ȱPreventionȱandȱtreatmentȱofȱinfectiousȱcomplicationsȱafterȱsolidȱorganȱ transplantationȱinȱchildren.ȱPediatricȱClinicsȱofȱNorthȱAmerica,ȱ57,ȱ459–479.ȱ Ata,ȱA.,ȱLee,ȱJ.,ȱBestle,ȱS.L.,ȱDesemone,ȱJ.,ȱ&ȱStain,ȱS.C.ȱ(2010).ȱPostoperativeȱhyperglycemiaȱandȱsurȬ gicalȱsiteȱinfectionȱinȱgeneralȱsurgeryȱpatients.ȱArchivesȱofȱSurgery,ȱ145,ȱ858–864.ȱ Ata,ȱA.,ȱValerian,ȱB.T.,ȱLee,ȱE.C.,ȱBestle,ȱS.L.,ȱElmendorf,ȱS.,ȱ&ȱStain,ȱS.C.ȱ(2010).ȱTheȱeffectȱofȱdiabetesȱ mellitusȱ onȱ surgicalȱ siteȱ infectionsȱ afterȱ colorectalȱ andȱ nonȱ colorectalȱ generalȱ surgicalȱ operations.ȱ
AmericanȱSurgeon,ȱ76 ,ȱ697–702.ȱ Balentine,ȱC.J.,ȱWilks,ȱJ.,ȱRobinson,ȱC.,ȱMarshall,ȱC.,ȱAnaya,ȱD.,ȱAlbo,ȱD.,ȱ&ȱBerger,ȱD.H.ȱ(2010).ȱObeȬ sityȱincreasesȱwoundȱcomplicationsȱinȱrectalȱcancerȱsurgery.ȱJournalȱofȱSurgicalȱResearch,ȱ163(1),ȱ35–
39.ȱ BentsiȬEnchill,ȱA.D.,ȱHalperin,ȱS.A.,ȱScott,ȱJ.,ȱMacIsaac,ȱK.,ȱ&ȱDuclos,ȱP.ȱ(1997).ȱEstimatesȱofȱtheȱeffecȬ tivenessȱofȱtheȱwholeȬcellȱpertussisȱvaccineȱfromȱanȱoutbreakȱinȱanȱimmunizedȱpopulation.ȱVaccine,ȱ
15 ,ȱ301–306.ȱ


418 11. valdkond: turvalisus/kaitse  Bleasdale,ȱS.C.,ȱTrick,ȱW.E.,ȱGonzales,ȱI.M.,ȱLyles,ȱR.D.,ȱHayden,ȱM.K.,ȱ&ȱWeinstein,ȱR.A.ȱ(2007).ȱEfȬ fectivenessȱofȱchlorhexidineȱbathingȱtoȱreduceȱcatheterȬassociatedȱbloodstreamȱinfectionsȱinȱmediȬ
calȱintensiveȱcareȱunitȱpatients.ȱArchivesȱinȱInternalȱMedicine,ȱ167,ȱ2073–2079.ȱ Bochicchio,ȱG.V.,ȱBochicchio,ȱK.M.,ȱJoshi,ȱM.,ȱIlathi,ȱO.,ȱ&ȱScalea,ȱT.M.ȱ(2010).ȱAcuteȱglucoseȱelevationȱ isȱhighlyȱpredictiveȱofȱinfectionȱandȱoutcomeȱinȱcriticallyȱinjuredȱtraumaȱpatients.ȱAnnalsȱofȱSurgery,ȱ
252 ,ȱ597–602.ȱ Bouza,ȱE.,ȱMuñoz,ȱP.,ȱLópezȬRodríguez,ȱJ.,ȱJesúsȱPérez,ȱM.,ȱRincón,ȱC.,ȱMartinȱRabadán,ȱP.,ȱSánchez,ȱ C.,ȱ Bastida,ȱ P.M.ȱ (2003).ȱ Aȱ needlelessȱ closedȱ systemȱ deviceȱ (CLAVE)protectsȱ fromȱ intravascularȱ
catheterȱtipȱandȱhubȱcolonization:ȱAȱprospectiveȱrandomizedȱstudy.ȱJournalȱofȱHospitalȱInfection,ȱ54,ȱ
279–287.ȱ Chee,ȱY.H.,ȱTeoh,ȱK.H.,ȱSabnis,ȱB.M.,ȱBallantyne,ȱJ.A.,ȱ&ȱBrenkel,ȱI.J.ȱ(2010).ȱTotalȱhipȱreplacementȱinȱ morbidlyȱ obeseȱ patientsȱ withȱ osteoarthritis:ȱ resultsȱ ofȱ aȱ prospectivelyȱ matchedȱ study.ȱ Journalȱ ofȱ
BoneȱandȱJointȱSurgeryȱBr,ȱ92 ,ȱ1066–1071.ȱ Chen,ȱS.,ȱAnderson,ȱM.V.,ȱCheng,ȱW.K.,ȱ&ȱWongworawat,ȱM.D.ȱ(2009).ȱDiabetesȱassociatedȱwithȱinȬ creasedȱsurgicalȱsiteȱinfectionsȱinȱspinalȱarthrodesis.ȱClinicalȱOrthopaedicsȱandȱRelatedȱResearch,ȱ467,ȱ
1670–1673.ȱ Claridge,ȱ J.A.,ȱ Sawyer,ȱ R.G.,ȱ Schulman,ȱ A.M.,ȱ McLemore,ȱ E.C.,ȱ &ȱ Young,ȱ J.S.ȱ (2002).ȱ Bloodȱ transfuȬ sionsȱcorrelateȱwithȱinfectionsȱinȱtraumaȱpatientsȱinȱdoseȬdependentȱmanner.ȱAmericanȱSurgeon,ȱ68,ȱ
566–572.ȱ Cousens,ȱS.,ȱBlencowe,ȱH.,ȱGravett,ȱM.,ȱ&ȱLawn,ȱJ.ȱ(2010).ȱAntibioticȱforȱpreȬtermȱpreȬlabourȱruptureȱ ofȱmembranes:ȱPreventionȱofȱneonatalȱdeathsȱdueȱtoȱcomplicationsȱofȱpreȬtermȱbirthsȱandȱinfection.ȱ
InternationalȱJournalȱofȱEpidemiology,ȱ39 ,ȱ134–143.ȱ CuellarȬRodriguez,ȱJ.,ȱ&ȱSierraȬMadero,ȱJ.G.ȱ(2005).ȱInfectionsȱinȱsolidȱorganȱtransplantȱrecipients.ȱReȬ vistaȱdeȱInvestigacionȱClinica,ȱ57 ,ȱ368–380.ȱ CunninghamȬRundles,ȱS.,ȱMcNeely,ȱD.F.,ȱ&ȱMoon,ȱA.ȱ(2005).ȱMechanismsȱofȱnutrientȱmodulationȱofȱ theȱimmuneȱresponse.ȱJournalȱofȱAllergyȱandȱClinicalȱImmunology,ȱ115,ȱ1119–1128.ȱ Dorner,ȱD.E.,ȱSchwartz,ȱF.,ȱKranz,ȱA.,ȱFreidl,ȱW.,ȱReider,ȱA.,ȱGisinger,ȱC.ȱ(2010).ȱȱ
Bodyȱmassȱindexȱandȱtheȱriskȱofȱinfectionsȱinȱinstitutionalizedȱgeriatricȱpatients.ȱBritishȱJournalȱofȱNuȬ trition,ȱ103 ,ȱ1830–1835.ȱ Dossett,ȱ L.A.,ȱ Dageforde,ȱ L.A.,ȱ Swenson,ȱ B.R.,ȱ Metzger,ȱ R.,ȱ Bonatti,ȱ H.,ȱ Sawyer,ȱ R.G.,ȱ &ȱ May,ȱ A.K.ȱ (2009).ȱObesityȱandȱsiteȬspecificȱnosocomialȱinfectionȱriskȱinȱtheȱintensiveȱcareȱunit.ȱSurgicalȱInfecȬ
tions,ȱ10 ,ȱ137–142.ȱ Falagas,ȱM.E.,ȱ&ȱKompoti,ȱM.ȱ(2006).ȱObesityȱandȱInfection.ȱLancetȱInfectiousȱDiseases,ȱ6,ȱ438–446.ȱ
Foodȱ andȱ Drugȱ Administrationȱ (2001).ȱ Importantȱ drugȱ warningȱ (Remicade).ȱ Retrievedȱ fromȱ http://www.fda.gov/Safety/MedWatch/SafetyInformation/SafetyAlertsforHumanMedicalProducts/
ucm172751.htmȱ.ȱ FoodȱandȱDrugȱAdministrationȱ(2006).ȱFDAȱapprovesȱresumedȱmarketingȱofȱTysabriȱunderȱaȱspecialȱ distributionȱprogram.ȱRetrievedȱfromȱ
http://www.fda.gov/NewsEvents/Newsroom/PressAnnouncement/2006/ucm108662.htmȱ.ȱ FreeȱDictionaryȱ(2009).ȱInfection.ȱRetrievedȱfromȱhttp://medicalȬ dictionary.thefreedictionary.com/infection.ȱ GeaȬBanacloche,ȱJ.C.,ȱ&ȱWeinberg,ȱG.A.ȱ(2007).ȱMonoclonalȱantibodyȱtherapeuticsȱandȱriskȱforȱinfecȬ tion.ȱPediatricȱInfectiousȱDiseaseȱJournal,ȱ26,ȱ1049–1052.ȱ Giles,ȱK.A.,ȱHamdan,ȱA.D.,ȱPomposelli,ȱF.B.,ȱWyres,ȱM.C.,ȱSiracuse,ȱJ.J.,ȱ&ȱSchermerhorn,ȱM.L.ȱ(2010).ȱ Bodyȱmassȱindex:ȱSurgicalȱsiteȱinfectionsȱandȱmortalityȱafterȱlowerȱextremityȱbypassȱfromȱtheȱNaȬ
tionalȱSurgicalȱQualityȱImprovementȱProgramȱ2005–2007.ȱAnnalsȱofȱVascularȱSurgery,ȱ24,ȱ48–56.ȱ Gomez,ȱ R.,ȱ Romero,ȱ R.,ȱ Nien,ȱ J.K.,ȱ Medina,ȱ L.,ȱ Carstens,ȱ M.,ȱ Kim,ȱ Y.M.ȱ etȱ al.ȱ (2007).ȱ Antibioticȱ adȬ ministrationȱ toȱ patientsȱ withȱ pretermȱ prematureȱ ruptureȱ ofȱ membranesȱ doesȱ notȱ eradicateȱ intraȬ
amnioticȱinfection.ȱJournalȱofȱMaternalȱFetalȱandȱNeonatalȱMedicine,ȱ20,ȱ167–173.ȱ Gravante,ȱ G.,ȱ Araco,ȱ A.,ȱ Sorge,ȱ R.,ȱ Araco,ȱ F.,ȱ Delogu,ȱ D.,ȱ &ȱ Cervelli,ȱ V.ȱ (2007).ȱ Woundȱ infectionsȱ inȱ postȬbariatricȱpatientsȱundergoingȱbodyȱcontouringȱabdominoplasty:ȱTheȱroleȱofȱsmoking.ȱObesityȱ
Surgery,ȱ17 ,ȱ1325–1331.ȱ Gravante,ȱ G.,ȱ Araco,ȱ A.,ȱ Sorge,ȱ R.,ȱ Araco,ȱ F.,ȱ Delogu,ȱ D.,ȱ &ȱ Cervelli,ȱ V.ȱ (2007).ȱ Woundȱ infectionsȱ inȱ bodyȱ contouringȱ mastopexyȱ withȱ breastȱ reductionȱ afterȱ laparoscopicȱ adjustableȱ gastricȱ banding:ȱ
Theȱroleȱofȱsmoking.ȱObesityȱSurgery,ȱ18,ȱ721–727.ȱ Greco,ȱJ.A.ȱIII;ȱCastaldo,ȱE.T.,ȱNanney,ȱL.B.,ȱWu,ȱY.C.,ȱDonahue,ȱR.,ȱWendel,ȱJ.J.,ȱetȱal.ȱ(2008).ȱAutoloȬ gousȱbreastȱreconstruction:ȱTheȱVanderbiltȱexperienceȱ(1998ȱtoȱ2005)ȱofȱindependentȱpredictorsȱofȱ
displeasingȱoutcomes.ȱJournalȱofȱtheȱAmericanȱCollegeȱofȱSurgeons,ȱ207(1),ȱ49–56.ȱ


1. klass: infektsioon     419 Greenberg,ȱJ.D.,ȱReed,ȱG.,ȱKremer,ȱJ.M.,ȱTindall,ȱE.,ȱKavanaugh,ȱA.,ȱZheng,ȱC.ȱetȱal.;ȱCORRONAȱInȬ vestigators.ȱ(2010).ȱAssociationȱofȱmethotrexateȱandȱtumourȱnecrosisȱfactorȱantagonistsȱwithȱriskȱofȱ
infectiousȱ outcomesȱ includingȱ opportunisticȱ infectionsȱ inȱ theȱ CORRONAȱ registry.ȱ Annalsȱ ofȱ theȱ
RheumaticȱDiseases,ȱ69 ,ȱ380–386.ȱ Ho,ȱ L.C.,ȱ Wang,ȱ H.H.,ȱ Chiang,ȱ C.K.,ȱ Hung,ȱ K.Y.,ȱ &ȱ Wu,ȱ K.D.ȱ (2010).ȱ MalnutritionȬinflammationȱ scoresȱindependentlyȱdeterminedȱcardiovascularȱandȱinfectionȱriskȱinȱperitonealȱdialysisȱpatients.ȱ
BloodȱPurification,ȱ29 ,ȱ308–316.ȱ Itani,ȱK.M.,ȱJensen,ȱE.H.,ȱFinn,ȱT.S.,ȱTomassini,ȱJ.E.,ȱ&ȱAbramson,ȱM.A.ȱ(2008).ȱEffectȱofȱbodyȱmassȱinȬ dexȱ andȱ ertapenemȱ versusȱ cefotetanȱ prophylaxisȱ onȱ surgicalȱ siteȱ infectionȱ inȱ electiveȱ colorectalȱ
surgery.ȱSurgicalȱInfections,ȱ9,ȱ131–137.ȱ Jamsen,ȱE.,ȱNevalainen,ȱP.,ȱKalliovalkama,ȱJ.,ȱ&ȱMoilanen,ȱT.ȱ(2010).ȱPreoperativeȱhyperglycemiaȱpreȬ dictsȱinfectedȱtotalȱkneeȱreplacement.ȱEuropeanȱJournalȱofȱInternalȱMedicine,ȱ21,ȱ196–201.ȱ Kamar,ȱN.,ȱMilioto,ȱO.,ȱPuissantȬLubrano,ȱB.,ȱEsposito,ȱL.,ȱPierre,ȱM.C.,ȱMohamed,ȱA.O.ȱetȱal.ȱ(2010).ȱ Incidenceȱandȱpredictiveȱfactorsȱforȱinfectiousȱdiseaseȱafterȱrituximabȱtherapyȱinȱkidneyȱtransplantȱ
patients.ȱAmericanȱJournalȱofȱTransplantation,ȱ10,ȱ89–98.ȱ Kurpad,ȱ A.V.ȱ (2006).ȱ Theȱ requirementsȱ ofȱ proteinȱ andȱ aminoȱ acidȱ duringȱ acuteȱ andȱ chronicȱ infecȬ tions.ȱIndianȱJournalȱofȱMedicalȱResearch,ȱ124,ȱ129–148.ȱ Kyaw,ȱ M.H.,ȱ Holmes,ȱ E.M.,ȱ Toolis,ȱ F.,ȱ Wayne,ȱ B.,ȱ Chalmers,ȱ J.,ȱ Jones,ȱ I.G.,ȱ &ȱ Campbell,ȱ H.ȱ (2006).ȱ Evaluationȱ ofȱ severeȱ infectionȱ andȱ survivalȱ afterȱ splenectomy.ȱ Americanȱ Journalȱ ofȱ Medicine,ȱ 119,ȱ
276.e1–7.ȱ Len,ȱ O.,ȱ &ȱ Pahissa,ȱ A.ȱ (2007).ȱ DonorȬtransmittedȱ infections.ȱ Enfermedadesȱ Infecciosasȱ yȱ Microbiologiaȱ Clinica,ȱ25 ,ȱ204–212.ȱ Lynch,ȱR.J.,ȱRanney,ȱD.N.,ȱShijie,ȱC.,ȱLee,ȱD.S.,ȱSamala,ȱN.,ȱEnglesbe,ȱM.J.ȱ(2009).ȱObesity,ȱsurgicalȱsiteȱ infection,ȱandȱoutcomeȱfollowingȱrenalȱtransplantation.ȱAnnalsȱofȱSurgery,ȱ250,ȱ1014–1020.ȱ McMillan,ȱ M.,ȱ &ȱ Davis,ȱ J.S.ȱ (2010).ȱ Acuteȱ hospitalȱ admissionȱ forȱ sepsis:ȱ Anȱ importantȱ butȱ underȬ utilizedȱopportunityȱforȱsmokingȱcessationȱinterventions.ȱAustralianȱandȱNewȱZealandȱJournalȱofȱPubȬ
licȱHealth,ȱ34 ,ȱ432–433.ȱ Malinzak,ȱR.A.,ȱRitter,ȱM.A.,ȱBerend,ȱM.E.,ȱMeding,ȱJ.B.,ȱOlberding,ȱE.M.,ȱ&ȱDavis,ȱK.E.ȱ(2009).ȱMorȬ bidlyȱ obese,ȱ diabetic,ȱ younger,ȱ andȱ unilateralȱ jointȱ arthroplastyȱ patientsȱ haveȱ elevatedȱ totalȱ jointȱ
arthroplastyȱinfectionȱrates.ȱJournalȱofȱArthroplasty,ȱ24(6),ȱ84–88.ȱ MartinȬPeña,ȱ A.,ȱ Cordero,ȱ E.,ȱ Fijo,ȱ J.,ȱ SánchezȬMoreno,ȱ A.,ȱ MarinȬGovantes,ȱ J.,ȱ Torrubia,ȱ F.,ȱ &ȱ Cisneros,ȱ J.ȱ (2009).ȱ Prospectiveȱ studyȱ ofȱ infectiousȱ complicationsȱ inȱ aȱ cohortȱ ofȱ pediatricȱ renalȱ
transplantȱrecipients.ȱPediatricȱTransplantation,ȱ13,ȱ457–463.ȱ Mayr,ȱF.B.,ȱYende,ȱS.,ȱLindeȬZwirble,ȱW.T.,ȱPeckȬPalmer,ȱO.M.,ȱBarnato,ȱA.E.,ȱWeissfeld,ȱL.A.,ȱ&ȱAnȬ gus,ȱD.C.ȱ(2010).ȱInfectionȱrateȱandȱacuteȱorganȱdysfunctionȱriskȱasȱexplanationsȱforȱradicalȱdifferȬ
encesȱinȱsevereȱsepsis.ȱJAMA,ȱ303,ȱ2495–2503.ȱ Medscapeȱ (2004).ȱ Nutritionalȱ supportȱ andȱ theȱ surgicalȱ patient:ȱ Plasmaȱ proteins.ȱ Retrievedȱ fromȱ http://www.medscape.com/viewarticle/474066_6ȱ.ȱ Morelon,ȱ E.,ȱ &ȱ Touraine,ȱ J.L.ȱ (2007).ȱ Infectiousȱ complicationsȱ dueȱ toȱ immunosupressionȱ inȱ organȱ transplantȱpatients.ȱRevueȱduȱPraticien,ȱ57,ȱ1677–1686.ȱ Offner,ȱP.J.,ȱMoore,ȱE.E.,ȱBiffl,ȱW.L.,ȱJohnson,ȱJ.L.,ȱ&ȱSilliman,ȱC.C.ȱ(2002).ȱIncreasedȱrateȱofȱinfectionȱ associatedȱwithȱtransfusionȱofȱoldȱbloodȱafterȱsevereȱinjury.ȱArchivesȱofȱSurgery,ȱ137,ȱ711–716.ȱ Oguz,ȱ Y.,ȱ Bulucu,ȱ F.,ȱ Oktenli,ȱ C.,ȱ Doganci,ȱ L.,ȱ &ȱ Vural,ȱ A.ȱ (2002).ȱ Infectiousȱ complicationsȱ inȱ 135ȱ Turkishȱrenalȱtransplantȱpatients.ȱCentralȱEuropeanȱJournalȱofȱPublicȱHealth,ȱ10,ȱ153–156.ȱ Olsen,ȱM.A.,ȱNepple,ȱJ.J.,ȱRiew,ȱ K.D.,ȱ Lenke,ȱL.G.,ȱ Bridwell,ȱK.H.,ȱMayfield,ȱ J.,ȱ &ȱ Fraser,ȱV.J.ȱ(2008).ȱ Riskȱfactorsȱforȱsurgicalȱsiteȱinfectionȱfollowingȱorthopaedicȱspinalȱoperations.ȱJournalȱofȱBoneȱandȱ
JointȱSurgeryȱAm,ȱ90 ,ȱ62–69.ȱ Oltean,ȱM.,ȱHerlenius,ȱG.,ȱGabel,ȱM.,ȱFriman,ȱV.,ȱOlausson,ȱM.ȱ(2006).ȱInfectiousȱcomplicationsȱafterȱ multivisceralȱtransplantationȱinȱadults.ȱTransplantationȱProceedings,ȱ38,ȱ2683–2685.ȱ Phaneuf,ȱM.ȱ(2008=.ȱClinicalȱjudgementȱ–ȱanȱessentialȱtoolȱinȱtheȱnursingȱprofession.ȱRetrievedȱfromȱ http://www.infiressources.ca/.../Clinical_Judgement_An_Essential_Tool_in_the_Nursing_Professio
n.pdfȱ.ȱȱ Prielipp,ȱR.C.,ȱ&ȱSherertz,ȱR.J.ȱ(2003).ȱSkin:ȱTheȱfirstȱbattlefield.ȱAnesthesiaȱandȱAnalgesia,ȱ97,ȱ933–935.ȱ
Rupp,ȱM.E.,ȱJourdan,ȱM.D.,ȱTyner,ȱL.K.,ȱIwen,ȱP.C.,ȱ&ȱAnderson,ȱJ.R.ȱ(2007).ȱOutbreakȱofȱbloodstreamȱ infectionsȱtemporallyȱassociatedȱwithȱtheȱuseȱofȱanȱintravascularȱpositiveȱdisplacementȱneedlelessȱ
valve.ȱClinicalȱInfectiousȱDiseases,ȱ44,ȱ1408–1414.ȱ Schillings,ȱS.,ȱDoellman,ȱD.,ȱHutchinson,ȱN.,ȱJacobs,ȱB.ȱ(2006).ȱTheȱimpactȱofȱneedlelessȱconnectorȱdeȬ viceȱdesignȱonȱcentralȱvenousȱcatheterȱocclusionȱinȱchildren:ȱAȱprospective,ȱcontrolledȱtrial.ȱJournalȱ
ofȱParenteralȱandȱEnteralȱNutrition,ȱ30 (2),ȱ85–90.ȱ


420 11. valdkond: turvalisus/kaitse  Serrano,ȱ P.E.,ȱ Khuder,ȱ S.A.,ȱ &ȱ Fath,ȱ J.J.ȱ (2010).ȱ Obesityȱ asȱ aȱ riskȱ factorȱ forȱ nosocomialȱ infectionsȱ inȱ traumaȱpatients.ȱJournalȱofȱtheȱAmericanȱCollegeȱofȱSurgeons,ȱ211,ȱ61–67.ȱ Sharma,ȱ M.,ȱ Fakih,ȱ M.G.,ȱ BerrielȬCass,ȱ D.,ȱ Meisner,ȱ S.,ȱ Saravolatz,ȱ S.,ȱ &ȱ Khatib,ȱ R.ȱ (2009).ȱ Harvestȱ surgicalȱ siteȱ infectionȱ followingȱ coronaryȱ arteryȱ bypassȱ grafting:ȱ Riskȱ factors,ȱ microbiology,ȱ andȱ
outcomes.ȱAmericanȱJournalȱofȱInfectionȱControl,ȱ37,ȱ653–657.ȱ Shepherd,ȱ R.W.,ȱ Turmelle,ȱ Y.,ȱ Nadler,ȱ M.,ȱ Lowell,ȱ J.A.,ȱ Narkewicz,ȱ M.R.,ȱ McDiarmid,ȱ S.V.ȱ etȱ al.;ȱ SPLITȱResearchȱGroup.ȱ(2008).ȱRiskȱfactorsȱforȱrejectionȱandȱinfectionȱinȱpediatricȱliverȱtransplantaȬ
tion.ȱAmericanȱJournalȱofȱTransplantation,ȱ8,ȱ396–403.ȱ Smith,ȱ R.L.,ȱ Chong,ȱ T.W.,ȱ Hedrick,ȱ T.L.,ȱ Hughes,ȱ M.G.,ȱ Evans,ȱ H.L.,ȱ McElearney,ȱ S.T.ȱ etȱ alȱ (2007).ȱ Doesȱ bodyȱ massȱ indexȱ affectȱ infectionȬrelatedȱ outcomesȱ inȱ theȱ intensiveȱ careȱ unit?ȱ Surgicalȱ InfecȬ
tions,ȱ8 ,ȱ581–588.ȱ Sommerer,ȱ C.,ȱ Konstandin,ȱ M.,ȱ Dengler,ȱ T.,ȱ Schmidt,ȱ J.,ȱ Meuer,ȱ S.,ȱ Zeiger,ȱ M.,ȱ &ȱ Giese,ȱ T.ȱ (2006).PharmacodynamicȱmonitoringȱofȱcyclosporineȱinȱrenalȱallograftȱrecipientsȱshowsȱaȱquantitaȬ
tiveȱrelationshipȱbetweenȱimmunosuppressionȱandȱtheȱoccurrenceȱofȱrecurrentȱinfectionsȱandȱmaȬ
lignancies.ȱTransplantation,ȱ82,ȱ1280–1285.ȱ SpinklerȬVesel,ȱA.,ȱBengmark,ȱS.,ȱVovk,ȱI.,ȱCerovic,ȱO.,ȱ&ȱKompan,ȱL.ȱ(2007).ȱSymbiotics,ȱprebiotics,ȱ glutamine,ȱorȱpeptideȱinȱearlyȱenteralȱnutrition:ȱAȱrandomizedȱstudyȱinȱtraumaȱpatients.ȱJournalȱofȱ
ParenteralȱandȱEnteralȱNutrition,ȱ31 ,ȱ119–126.ȱ Towfigh,ȱS.,ȱChen,ȱF.,ȱKatkhouda,ȱN.,ȱKelso,ȱR.,ȱSohn,ȱH.,ȱBerne,ȱT.V.,ȱ&ȱMason,ȱR.J.ȱ(2008).ȱObesityȱ shouldȱnotȱinfluenceȱtheȱmanagementȱofȱappendicitis.ȱSurgicalȱEndoscopy,ȱ22,ȱ2601–2605.ȱ Tuggle,ȱD.W.,ȱKuhn,ȱM.A.,ȱJones,ȱS.K.,ȱGarza,ȱJ.J.,ȱ&ȱSkinner,ȱS.ȱ(2008).ȱHyperglycemiaȱandȱinfectionsȱ inȱpediatricȱtraumaȱpatients.ȱAmericanȱSurgeon,ȱ73,ȱ195–198.ȱ Tyburski,ȱJ.G.,ȱWilson,ȱR.F.,ȱWarsow,ȱK.M.,ȱ&ȱMcCreadie,ȱS.ȱ(1998).ȱAȱtrialȱofȱciprofloxacinȱandȱmetȬ ronidazoleȱvs.ȱgentamicinȱandȱ metronidazoleȱforȱpenetratingȱabdominalȱtrauma.ȱ ArchievesȱofȱSurȬ
gery,ȱ133 ,ȱ1289–1296.ȱ Tyburski,ȱJ.G.,ȱDente,ȱC.J.,ȱWilson,ȱR.F.,ȱShanti,ȱC.,ȱSteffes,ȱC.P.,ȱ&ȱCarlin,ȱA.ȱ(2001).ȱInfectiousȱcompliȬ cationsȱfollowingȱduodenalȱand/orȱpancreaticȱtrauma.ȱAmericanȱSurgeon,ȱ67,ȱ227–230.ȱ Universityȱ ofȱ Illinoisȱ atȱ Chicagoȱ (2010).ȱ Lessonȱ 1.ȱ Introductionȱ toȱ epidemiology.ȱ Retrievedȱ fromȱ http://www.uic.edu/uic/search.shtml?cx==009511351313755808885%3AdkxȬ
7mlm6ni&cof=FORID%3A11&ie=UTFȬ8&q=epidemeologic+triad&sa=#1257ȱȱ Veenema,ȱT.G.,ȱToke,ȱJ.ȱ(2006).ȱEarlyȱdetectionȱandȱsurveillanceȱforȱbiopreparednessȱandȱemergingȱinȬ fectiousȱ disease.ȱ Onlineȱ Journalȱ ofȱ Issuesȱ inȱ Nursing,ȱ 11 .ȱ Retrievedȱ fromȱ http://www.nursingworld.or/MainMenuCategories/ANAMarketplace/ANAPeriodicals/OJIN/Table
ofContents/Volume112006/No1jan06/tpc29_2c16059.aspxȱȱ Veroux,ȱM.,ȱGiuffrida,ȱG.,ȱCorona,ȱD.,ȱGaliano,ȱM.,ȱScriffignano,ȱV.,ȱVizcarra,ȱD.ȱetȱal.ȱ(2008).ȱInfectiveȱ complicationsȱ inȱ renalȱ allograftȱ recipients:ȱ Epidemiologyȱ andȱ outcomes.ȱ Transplantationȱ ProceedȬ
ings,ȱ40 ,ȱ1873–1876.ȱ Waisbren,ȱE.,ȱRosen,ȱH.,ȱBader,ȱA.M.,ȱLipsitz,ȱS.R.,ȱRogers,ȱS.O.,ȱ&ȱEriksson,ȱE.ȱ(2010).ȱPercentȱbodyȱ fatȱandȱpredictionȱofȱsurgicalȱsiteȱinfection.ȱJournalȱofȱtheȱAmericanȱCollegeȱofȱSurgeons,ȱ210,ȱ381–389.ȱ Wang,ȱZ.,ȱTobler,ȱS.,ȱRoayaei,ȱJ.,ȱ&ȱEick,ȱA.ȱ(2009).ȱLiveȱattenuatedȱorȱinactivatedȱinfluenzaȱvaccinesȱ andȱmedicalȱencountersȱforȱrespiratoryȱillnessesȱamongȱUSȱmilitaryȱpersonnel.ȱJAMA,ȱ301,ȱ945–953.ȱ Weng,ȱJ.,ȱBrown,ȱC.V.,ȱRhee,ȱP.,ȱSalim,ȱA.,ȱChan,ȱL.,ȱDemetriades,ȱD.,ȱ&ȱVelmahos,ȱG.C.ȱ(2005).ȱWhiteȱ bloodȱ cellȱ andȱ plateletȱ countsȱ canȱ beȱ usedȱ toȱ differentiateȱ betweenȱ infectionȱ andȱ theȱ normalȱ reȬ
sponseȱafterȱsplenectomyȱforȱtrauma:ȱprospectiveȱvalidation.ȱJournalȱofȱTrauma,ȱ59,ȱ1076–1080.ȱ Wukich,ȱD.K.,ȱLowery,ȱN.J.,ȱMcMillen,ȱR.L.,ȱ&ȱFrykberg,ȱR.G.ȱ(2010).ȱPostoperativeȱinfectionȱratesȱinȱ footȱ andȱ ankleȱ surgery:ȱ Aȱ comparisonȱ ofȱ patientsȱ withȱ andȱ withoutȱ diabetesȱ mellitus.ȱ Journalȱ ofȱ
BoneȱandȱJointȱSurgery,ȱ92 ,ȱ287–295.ȱ ȱ


2. klass: füüsiline vigastus     421 Hingamisteede ebapiisav puhastamine (00031) 
(1980, 1996, 1998)  11. valdkond: turvalisus/kaitse 
2. klass: füüsiline vigastus   Definitsioon Suutmatus puhastada hingamisteid eritistest ja võõrkehadest, et hoida need 
avatuna. Määravad tunnused ƒ Köhaȱpuudumineȱ ƒ Kõrvalisedȱhingamiskahinadȱ ƒ Hingamissageduseȱmuutusedȱ ƒ Hingamisrütmiȱmuutusedȱ ƒ Sinikusȱ(tsüanoos)ȱ ƒ Raskusedȱhääleȱesilekutsumisegaȱȱ ƒ Nõrgenenudȱhingamiskahinadȱȱ ƒ Raskendatudȱhingamineȱ(düspnoe)ȱ ƒ Rohkeȱrögaȱ ƒ Ebapiisavȱköhimineȱ ƒ RaskeȱhingamispuudulikkusȱlaȬ mamiselȱ(ortopnoe)ȱȱ ƒ Rahutusȱ ƒ Päraniȱsilmadȱȱ Seonduvad tegurid  Keskkonnategurid ƒ Passiivneȱsuitsetamineȱ ƒ Suitsuȱsissehingamineȱ ƒ Suitsetamineȱ Takistused hingamisteedes  ƒ Hingamisteedeȱspasmȱ ƒ Rohkeȱlimaȱ ƒ Eksudaatȱalveoolidesȱȱ ƒ Võõrkehaȱhingamisteedesȱȱ ƒ Kunstlikȱhingamisteeȱȱ ƒ Sekreediȱpeetusȱ ƒ Sekreetȱbronhidesȱ Füsioloogilised tegurid  ƒ Allergilisedȱhingamisteedȱ ƒ Astmaȱ ƒ Kroonilineȱobstruktiivneȱ kopsuhaigusȱ ƒ Bronhideȱseinteȱpaksenemineȱ (hüperplaasia)ȱ ƒ Infektsioonȱ ƒ NärviȬȱjaȱlihastalitluseȱhäireȱȱ


422 11. valdkond: turvalisus/kaitse  Aspiratsiooni risk (00039)
(1988) 11. valdkond: turvalisus/kaitse 
2. klass: füüsiline vigastus   Definitsioon Risk seedekulgla sekreetide ning tahkete või vedelate võõrkehade sattumiseks 
trahheasse või bronhidesse.  Riskitegurid ƒ Seedekulglaȱmotoorikaȱlangusȱȱ ƒ Maoȱaeglustunudȱtühjenemineȱ ƒ Pärsitudȱköhaȱȱ ƒ Pärsitudȱokserefleksȱȱ ƒ Näooperatsioonȱȱ ƒ Näotraumaȱȱ ƒ Maosondidȱ ƒ Häiritudȱneelamineȱ ƒ Söögitoruȱalumiseȱsulgurlihaseȱhäireȱ ƒ Jääkaineteȱhulgaȱsuurenemineȱmaosȱ ƒ Maosiseseȱrõhuȱtõusȱ ƒ Kaelaoperatsioonȱ ƒ Kaelatraumaȱ ƒ Suuoperatsioonȱ ƒ Suutraumaȱ ƒ Intubatsioonitoruȱȱ ƒ Trahheostoomiaȱkanüülȱȱ ƒ Teadvuseȱtasemeȱlangusȱ ƒ Olukorrad,ȱkusȱülakehaȱtõstmineȱonȱ takistatudȱ ƒ Raviȱkõrvalmõjudȱ(ntȱravimid)ȱ ƒ Sondigaȱtoitmineȱȱ ƒ Traadigaȱfikseeritudȱlõualuuȱȱ


2. klass: füüsiline vigastus     423 Verejooksu risk (00206)
(2008, LOE 2.1)  11. valdkond: turvalisus/kaitse 
2. klass: füüsiline vigastus   Definitsioon Risk vere hulga vähenemiseks tervist kahjustaval määral.  Riskitegurid ƒ ArteriȬȱvõiȱsüdamelaiendȱ (aneurüsm)ȱ ƒ Ümberlõikusȱȱ ƒ Vähesedȱteadmisedȱ ƒ Fibriinikaotussündroomȱ (dissemineeritudȱintravaskulaarneȱkoaȬ
gulatsioonȱ(DIK) )ȱ ƒ Anamneesisȱkukkumisedȱ ƒ MaoȬsooletraktiȱhäiredȱ(ntȱmaohaavandȬ tõbi,ȱpolüübid,ȱveenikomud)ȱ ƒ Maksatalitluseȱhäireȱ(ntȱtsirroos,ȱ hepatiit)ȱ ƒ KaasasündinudȱvereȱhüübimisȬ mehhanismiȱhäiredȱ(koagulopaatiad)ȱ (ntȱvereliistakuteȱvähesusȱ
(trombotsütopeenia))ȱȱ ƒ Sünnitusjärgsedȱkomplikatsioonidȱ (ntȱemakaȱkokkutõmbumatusȱ
(atoonia),ȱplatsentaȱpeetus)ȱ ƒ Rasedusaegsedȱkomplikatsioonidȱ (ntȱeesasetsevȱplatsenta,ȱheidikraȬ
sedusȱ(moolrasedus),ȱplatsentaȱirȬ
dumine)ȱ ƒ Traumaȱ ƒ Raviȱkõrvalmõjudȱ(ntȱlõikus,ȱraviȬ mid,ȱvähesteȱvereliistakutegaȱ
(trombotsüütidega)ȱverepreparaatideȱ
ülekanne,ȱkeemiaravi)ȱ Viited Brozenec,ȱ S.A.ȱ (2007).ȱ Hepaticȱ Problems.ȱ Inȱ F.D.ȱ Monahan,ȱ J.K.ȱ Sands,ȱ M.ȱ Neighbors,ȱ J.F.ȱ Marek,ȱ &ȱ C.J.ȱ GreenȬNigroȱ (eds),ȱ Phipp’sȱ medicalȬsurgicalȱ Nursing:ȱ Healthȱ andȱ illnessȱ perspectivesȱ (8thȱ ed.).ȱ Stȱ
Louis,ȱMO:ȱMosbyȱElsevier,ȱpp.ȱ1315–1350.ȱ Deitch,ȱE.A.,ȱ&ȱDayal,ȱS.D.ȱ(2006).ȱIntensiveȱcareȱunitȱmanagementȱofȱtheȱtraumaȱpatient.ȱCriticalȱCareȱ Medicine,ȱ34 (9),ȱ2294–2301,ȱ2309.ȱ Erickson,ȱJ.,ȱ&ȱField,ȱR.ȱ(2007).ȱCancer.ȱInȱF.D.ȱMonahan,ȱJ.K.ȱSands,ȱM.ȱNeighbors,ȱJ.F.ȱMarek,ȱ&ȱC.J.ȱ GreenȬNigroȱ(eds),ȱPhipp’sȱmedicalȬsurgicalȱnursing:ȱHealthȱandȱillnessȱperspectivesȱ(8thȱed.).ȱStȱLouis,ȱ
MO:ȱMosbyȱElsevier,ȱpp.ȱ510–564.ȱ Garrigues,ȱ A.L.ȱ (2007).ȱ Hematologicȱ problems.ȱ Inȱ F.D.ȱ Monahan,ȱ J.K.ȱ Sands,ȱ M.ȱ Neighbors,ȱ J.F.ȱ Marek,ȱ&ȱC.J.ȱGreenȬNigroȱ(eds),ȱPhipp’sȱmedicalȬsurgicalȱnursing:ȱHealthȱandȱillnessȱperspectivesȱ(8thȱ
ed.).ȱStȱLouis,ȱMO:ȱMosbyȱElsevier,ȱpp.ȱ908–942.ȱ Kleinpill,ȱR.ȱ(2007).ȱSupportingȱindependenceȱinȱhospitalizedȱeldersȱinȱacuteȱcare.ȱCriticalȱCareȱNursȬ ingȱClinicsȱofȱNorthȱAmerica,ȱ19 (3),ȱ247–252.ȱ Lowdermilk,ȱ D.,ȱ &Perry,ȱ S.ȱ (2006).ȱ Maternityȱ Nursingȱ (7thȱ ed.).ȱ Stȱ Louis,ȱ MO:ȱ Mosbyȱ Elsevier,ȱ pp.ȱ 599–601.ȱ Marek,ȱ J.ȱ &ȱ Boehnlein,ȱ M.ȱ (2007).ȱ Postoperativeȱ nursing.ȱ Inȱ F.ȱ Monahan,ȱ J.ȱ Sands,ȱ M.ȱ Neighbors,ȱ J.ȱ Marek,ȱ &ȱ C.ȱ GreenȬNigroȱ (eds),ȱ Phipp’sȱ medicalȬsurgicalȱ nursing:ȱ Healthȱ andȱ illnessȱ perspectivesȱ (8thȱ
ed.).ȱStȱLouis,ȱMO:ȱMosbyȱElsevier,ȱpp.ȱ302–332.ȱ Mattson,ȱS.,ȱ&ȱSmith,ȱJ.ȱ(eds).ȱ(2004).ȱCoreȱcurriculumȱforȱmaternalȬnewbornȱnursingȱ(3rdȱed.).ȱStȱLouis,ȱ MO:ȱMosbyȱElsevierȱSaunders.ȱ


424 11. valdkond: turvalisus/kaitse  MaxwellȬThompson,ȱC.,ȱ&ȱReid,ȱK.ȱ(2007).ȱVascularȱproblems.ȱInȱF.ȱMonahan,ȱJ.ȱSands,ȱM.ȱNeighbors,ȱ J.ȱMarek,ȱ&ȱC.ȱGreenȬNigroȱ(eds),ȱPhipp’sȱmedicalȬsurgicalȱnursing:ȱHealthȱandȱillnessȱperspectivesȱ(8thȱ
ed.).ȱStȱLouis,ȱMO:ȱMosbyȱElsevier,ȱpp.ȱ857–896.ȱ Sands,ȱ J.ȱ K.ȱ (2007).ȱ Stomachȱ andȱ duodenalȱ problems.ȱ Inȱ F.ȱ Monahan,ȱ J.ȱ Sands,ȱ M.ȱ Neighbors,ȱ J.ȱ Marek,ȱ &ȱ C.ȱ GreenȬNigroȱ (eds),ȱ Phipp’sȱ medicalȬsurgicalȱ nursing:ȱ Healthȱ andȱ illnessȱ perspectivesȱ (8thȱ
ed.).ȱStȱLouis,ȱMO:ȱMosbyȱElsevier,ȱpp.ȱ1204–1237.ȱ Warshaw,ȱM.ȱ(2007).ȱMaleȱreproductiveȱproblems.ȱInȱF.ȱMonahan,ȱJ.ȱSands,ȱM.ȱNeighbors,ȱJ.ȱMarek,ȱ&ȱ C.ȱGreenȬNigroȱ(eds),ȱPhipp’sȱmedicalȬsurgicalȱnursing:ȱHealthȱandȱillnessȱperspectivesȱ(8thȱed.).ȱStȱLoȬ
uis,ȱMO:ȱMosbyȱElsevier,ȱpp.ȱ1721–1749.ȱ


2. klass: füüsiline vigastus     425 Hammastiku kahjustus (00048)
(1998) 11. valdkond: turvalisus/kaitse 
2. klass: füüsiline vigastus   Definitsioon Hammaste arenemise/lõikumise või üksiku hamba struktuuri häire.   Määravad tunnused  ƒ Hambaȱkõvakudedeȱkulumineȱ(abȬ rasioon )ȱȱ ƒ Hammasteȱpuudumineȱ ƒ Ebasümmeetrilineȱnäoilmeȱ ƒ Hambakrooniȱkaariesȱ ƒ Hambaemailiȱkulumineȱ(erosioon)ȱ ƒ Ülemääraneȱhambakiviȱ ƒ Ülemääraneȱhambakattȱ ƒ Halbȱhingeõhkȱ(halitoos)ȱ ƒ EaleȱmittevastavȱhammasteȱlõikuȬ mineȱ(niiȱpiimaȬȱkuiȱkaȱjäävhamȬ
masteȱpuhul)ȱ ƒ Lahtisedȱhambadȱ ƒ Väärhambumusȱ(maloklusioon)ȱ ƒ Üksikuteȱhammasteȱpuudumineȱ ƒ Piimahammasteȱenneaegneȱkaotusȱ ƒ Hambajuureȱkaariesȱ ƒ Hambaemailiȱvärvuseȱmuutusȱ ƒ Hammasteȱmurdumineȱ ƒ HammasteȱvaleȱreastumineȱhambaȬ kaarelȱȱ ƒ Hambavaluȱ ƒ Kulunudȱhambadȱȱ Seonduvad tegurid   ƒ Enesehoolduseȱtakistusedȱȱ ƒ Hammastekiristusȱ(bruksism)ȱ ƒ Kauaaegneȱkohviȱtarvitamineȱ ƒ Kauaaegneȱpunaseȱveiniȱtarvitamineȱ ƒ Kauaaegneȱteeȱtarvitamineȱ ƒ Kauaaegneȱtubakaȱtarvitamineȱ ƒ Kroonilineȱoksendamineȱ ƒ Vähesedȱteadmisedȱhammasteȱ tervisestȱ ƒ Toitumisharjumusedȱ ƒ Ebasoodneȱmajandusolukordȱ ƒ Fluoriidiȱliigneȱtarvitamineȱ ƒ AbrasiivseteȱhambahooldusvahenȬ diteȱliigneȱtarvitamineȱ ƒ Geneetilineȱeelsoodumusȱ ƒ Ebapiisavȱsuuhügieenȱ ƒ Professionaalseȱhoolduseȱjaȱraviȱ puudumineȱ ƒ Toitaineteȱvähesusȱȱ ƒ Teatudȱretseptiravimiteȱtarvitamineȱ ƒ Külmatundlikkusȱ ƒ Kuumatundlikkusȱȱ


426 11. valdkond: turvalisus/kaitse Kuiva silma risk (00219)
(2010, LOE 2.1)   11. valdkond: turvalisus/kaitse 
2. klass: füüsiline vigastus   Definitsioon Risk silmavaevusteks või silma sarvkesta ja sidekesta kahjustuseks, mille põh-
juseks on silma niisutamiseks vajalike pisarate halb kvaliteet või nende vähene 
eritumine.  Riskitegurid ƒ Vananemineȱ ƒ Autoimmuunhaigusedȱ(ntȱ reumatoidartriit,ȱsuhkurtõbi,ȱkilpȬ
näärmehaigus,ȱpodagra,ȱ
osteoporoosȱjne)ȱ ƒ Kontaktläätsedȱ ƒ Keskkonnateguridȱ(ntȱ õhukonditsioneerid,ȱtugevȱtuul,ȱereȱ
päikesevalgus,ȱõhusaaste,ȱväheneȱ
niiskus)ȱ ƒ Naissuguȱ ƒ Anamneesisȱallergiaȱ ƒ Hormoonidȱ ƒ Eluviisȱ(ntȱsuitsetamine,ȱkofeiiniȱ tarvitamine,ȱkauaneȱlugemine)ȱ ƒ Kopsudeȱmehaanilineȱventilatsioonȱȱ ƒ Närvikahjustusedȱkoosȱsensoorseteȱ võiȱmotoorseteȱrefleksideȱkaotusegaȱ
(jänesesilmȱ(lagoftalm),ȱalanenudȱ
teadvuseȱjaȱteisteȱmeditsiinilisteȱseiȬ
sunditeȱtõttuȱpuudubȱsilmadeȱpilȬ
gutamiseȱrefleks)ȱ ƒ Silmapinnaȱkahjustusȱȱ ƒ Elukohtȱ ƒ Raviȱkõrvalmõjudȱ(ntȱravimid,ȱnaȬ guȱACEȬinhibiitorid,ȱ
antihistamiinid,ȱdiureetikumid,ȱ
steroidid,ȱantidepressandid,ȱ
trankvilisaatorid,ȱvaluvaigistidȱ
(analgeetikumid),ȱrahustidȱ
(sedatiivid),ȱnärviȬȱjaȱlihasblokaadiȱ
põhjustavadȱained;ȱoperatsioonid)ȱ ƒ AȬvitamiiniȱpuudusȱ Viited Bron,ȱA.J.ȱ(1997).ȱTheȱDoyneȱlecture.ȱReflectionsȱonȱtheȱtears.ȱEye,ȱ11(ptȱ5),ȱ583–602.ȱ
Cortese,ȱD.,ȱCapp,ȱL.,ȱ&ȱMcKinley,ȱS.ȱ(1995).ȱMoistureȱchamberȱversusȱlubricationȱforȱtheȱpreventionȱofȱcorȬ nealȱepithelialȱbreakdown.ȱAmericanȱJournalȱofȱCriticalȱCare,ȱ4(6),ȱ425–428.ȱ Cuddihy,ȱP.J.,ȱ&ȱWhittet,ȱH.ȱ(2005).ȱEyeȱobservationȱandȱcornealȱprotectionȱduringȱendonasalȱsurgery.ȱJourȬ nalȱofȱLaryngologyȱandȱOtology,ȱ119 (7),ȱ556–557.ȱ Cunningham,ȱC.,ȱ&ȱGould,ȱD.ȱ(1998).ȱEyeȱcareȱforȱtheȱsedatedȱpatientȱundergoingȱmechanicalȱventilation:ȱ TheȱuseȱofȱevidenceȬbasedȱcare.ȱInternationalȱJournalȱofȱNursingȱStudies,ȱ35(1–2),ȱ32–40.ȱ Dawson,ȱD.ȱ(2005).ȱDevelopmentȱofȱaȱnewȱeyeȱcareȱguidelineȱforȱcriticallyȱillȱpatients.ȱIntensiveȱandȱCriticalȱ CareȱNursing,ȱ21 (2),ȱ119–122.ȱ Ezra,ȱD.G.,ȱHealy,ȱM.,ȱ&ȱCoombes,ȱA.ȱ(2005).ȱAssessmentȱofȱcornealȱepitheliopathyȱinȱtheȱcriticallyȱill.ȱIntenȬ siveȱCareȱMedicine,ȱ31 (2),ȱ313.ȱ Ezra,ȱD.G.,ȱLewis,ȱG.,ȱHealy,ȱM.,ȱ&ȱCoombes,ȱA.ȱ(2005).ȱPreventingȱexposureȱkeratopathyȱinȱtheȱcriticallyȱill:ȱ Aȱprospectiveȱstudyȱcomparingȱeyeȱcareȱregimes.ȱBritishȱJournalȱofȱOphthalmology,ȱ89(8),ȱ1068–1069.ȱ Ezra,ȱD.G.,ȱChan,ȱM.P.,ȱSolebo,ȱL.,ȱMalik,ȱA.P.,ȱCrane,ȱE.,ȱCoombes,ȱA.,ȱ&ȱHealy,ȱM.ȱ(2009).ȱRandomisedȱ trialȱcomparingȱocularȱlubricantsȱandȱpolyacrylamidehydrogelȱdressingsȱinȱtheȱpreventionȱofȱexposureȱ
keratopathyȱinȱtheȱcriticallyȱill.ȱIntensiveȱCareȱMedicine,ȱ35(3),ȱ455–461.ȱ


2. klass: füüsiline vigastus     427 Germano,ȱE.M.,ȱMello,ȱM.J.G.,ȱSena,ȱD.F.,ȱCorreia,ȱJ.B.,ȱ&ȱAmorim,ȱM.M.ȱ(2009).ȱIncidenceȱandȱriskȱfactorsȱ ofȱcornealȱepithelialȱdefectsȱinȱmechanicallyȱventilatedȱchildren.ȱCriticalȱCareȱMedicine,ȱ37(3),ȱ1097–1100.ȱ Hernandez,ȱE.,ȱ&ȱMannis,ȱM.ȱ(1997).ȱSuperficialȱkeratopathyȱinȱintensiveȱcareȱunitȱpatients.ȱAmericanȱJournalȱ ofȱOphthalmology,ȱ124 (2),ȱ212–216.ȱ Imanaka,ȱH.,ȱTaenaka,ȱN.,ȱNakamura,ȱJ.,ȱAoyama,ȱK.,ȱ&ȱHosotani,ȱH.ȱ(1997).ȱOcularȱsurfaceȱdisordersȱinȱtheȱ criticallyȱill.ȱAnesthesiaȱandȱAnalgesia,ȱ85(2),ȱ343–346.ȱ Joyce,ȱN.ȱ(2002).ȱEyeȱcareȱforȱtheȱintensiveȱcareȱpatient:ȱAȱsystemicȱreview.ȱBestȱPractice,ȱ6(1),ȱ1–6.ȱJoannaȱ BriggsȱInstituteȱforȱEvidenceȱBasedȱNursingȱandȱMidwifery,ȱNorthȱTerrace,ȱSouthȱAustralia.ȱ Kanski,ȱ J.J.ȱ (2007).ȱ Clinicalȱ ophthalmology:ȱ Aȱ systematicȱ approachȱ (6thȱ ed.).ȱ London,ȱ UK:ȱ ButterworthȬ Heinemann.ȱ Kocacal,ȱE.,ȱ&ȱEóer,ȱF.ȱ(2008).ȱ[Aȱsignificantȱproblemȱinȱintensiveȱcareȱpatient:ȱEyeȱcomplicationsȱ–ȱmedicalȱ education].ȱTurkiyeȱKlinikleriȱJournalȱofȱMedicalȱScience,ȱ28(2),ȱ193–197.ȱ Kocacal,ȱ E.,ȱ Eóer,ȱF,ȱ &ȱ EÂrilmez,ȱ S.ȱ(2008).ȱ [Comparisonȱ ofȱ theȱ effectivenessȱ ofȱ polyethyleneȱ coverȱ versusȱ carbomerȱ dropsȱ toȱ preventȱ damageȱ dueȱ toȱ dryȱ eyeȱ inȱ theȱ criticallyȱ ill].3rdEfCCNaȱ Congressȱ andȱ
27thAniartiȱCongressȱBook:ȱInfluencingȱcriticalȱcareȱnursingȱinȱEurope.ȱFlorence,ȱItaly.ȱ Koroloff,ȱN.,ȱBoots,ȱR.,ȱLipman,ȱJ.,ȱThomas,ȱP.,ȱRickard,ȱC.,ȱCoyer,ȱF.ȱ(2004).ȱAȱrandomizedȱcontrolledȱstudyȱ ofȱtheȱefficacyȱofȱhypromelloseȱandȱlacriȬlubeȱcombinationȱversusȱpolyethyleneȱ/ȱclingȱwrapȱtoȱpreventȱ
cornealȱepithelialȱbreakdownȱinȱtheȱsemiconsciousȱintensiveȱcareȱpatient.ȱIntensiveȱCareȱMedicine,ȱ30(6),ȱ
1122–1126.ȱ Latkany,ȱR.ȱ(2008).ȱDryȱeyes:ȱEtiologyȱandȱmanagement.ȱCurrentȱOpinionȱinȱOphthalmology,ȱ19(4),ȱ287–291.ȱ
Latkany,ȱ R.L.,ȱ Lock,ȱ B.,ȱ &ȱ Speaker,ȱ M.ȱ (2006).ȱ Nocturnalȱ lagophthalmos:ȱ Anȱ overviewȱandȱ classification.ȱ OcularȱSurface,ȱ4 (1),ȱ44–53.ȱ Lenart,ȱS.B.,ȱ&ȱGarrity,ȱJ.A.ȱ(2000).ȱEyeȱcareȱforȱpatientsȱreceivingȱneuromuscularȱblockingȱagentsȱorȱpropoȬ folȱduringȱmechanicalȱventilation.ȱAmericanȱJournalȱofȱCriticalȱCare,ȱ9(3),ȱ188–191.ȱ Lin,ȱP.,ȱCheng,ȱC.,ȱHsu,ȱW.ȱetȱal.ȱ(2005).ȱAssociationȱbetweenȱsymptomsȱandȱsignsȱofȱdryȱeyeȱamongȱanȱeldȬ erlyȱChineseȱpopulationȱinȱTaiwan:ȱTheȱShihpaiȱeyeȱstudy.ȱInvestigativeȱOphthalmologyȱandȱVisualȱScience,ȱ
46 (5),ȱ1593–1598.ȱ Mercieca,ȱF.,ȱSuresh,ȱP.,ȱMorton,ȱA.,ȱTullo,ȱA.ȱ(1999).ȱOcularȱsurfaceȱdiseaseȱinȱintensiveȱcareȱunitȱpatients.ȱ Eye,ȱ13(2),ȱ231–236.ȱ Moss,ȱS.E.,ȱKlein,ȱR.,ȱ&ȱKlein,ȱB.E.K.ȱ(2000).ȱPrevalenceȱofȱandȱriskȱfactorsȱforȱdryȱeyeȱsyndrome.ȱArchivesȱofȱ Ophthalmology,ȱ118 (9),ȱ1264–1268.ȱ Moss,ȱS.E.,ȱKlein,ȱR.,ȱ&ȱKlein,ȱB.E.K.ȱ(2004).ȱIncidenceȱofȱdryȱeyeȱinȱanȱolderȱpopulation.ȱArchivesȱofȱOphthalȬ mology,ȱ122 (3),ȱ369–373.ȱ Nelson,ȱJ.D.,ȱHelmes,ȱH.,ȱFiscella,ȱR.,ȱSoutwell,ȱY.,ȱ&ȱHirsch,ȱJ.D.ȱ(2000).ȱAȱnewȱlookȱatȱdryȱeyeȱdiseaseȱandȱ itsȱtreatment.ȱAdvancesȱinȱTherapy,ȱ17(2),ȱ84–93.ȱ Parkin,ȱB.,ȱ&ȱCook,ȱS.ȱ(2000).ȱAȱclearȱview:ȱTheȱwayȱforwardȱforȱeyeȱcareȱonȱICU.ȱIntensiveȱCareȱMedicine,ȱ 26 (2),ȱ155–156.ȱ Rao,ȱ S.N.ȱ (2008).ȱ Progression:ȱ Theȱ newȱ approachȱ toȱ dryȱ eye.ȱ Reviewȱ ofȱ Ophthalmology.ȱ Retrievedȱ fromȱ http://www.revophth.com/index.asp?page=1_14035.htmȱȱ Rosenberg,ȱ J.B.,ȱ &ȱ Eisen,ȱ L.A.ȱ (2008).ȱ Eyeȱ careȱ inȱ theȱ intensiveȱ careȱ unit:ȱ Narrativeȱ reviewȱ andȱ metaȬ analysis.ȱCriticalȱCareȱMedicine,ȱ36(12),ȱ3151–3155.ȱ Sahai,ȱA.,ȱ&ȱMalik,ȱP.ȱ(2005).ȱDryȱeye:ȱprevalenceȱandȱattributableȱriskȱfactorsȱinȱaȱhospitalȬbasedȱpopulaȬ tion.ȱIndianȱJournalȱofȱOphthalmology,ȱ53(2),ȱ87–91.ȱ Schiffman,ȱR.M.,ȱWalt,ȱJ.G.,ȱJacobsen,ȱG.,ȱDoyle,ȱJ.J.,ȱLebovics,ȱG.,ȱ&ȱSumner,ȱW.ȱ(2003).ȱUtilityȱassessmentȱ amongȱpatientsȱwithȱdryȱeyeȱdisease.ȱOphthalmology,ȱ110(7),ȱ1412–1419.ȱ Sendecka,ȱM.,ȱBaryluk,ȱA.,ȱ&ȱPolzȬDacewicz,ȱM.ȱ(2004).ȱ[Prevalenceȱandȱriskȱfactorsȱofȱdryȱeyeȱsyndrome].ȱ Przegl­dȱEpidemiologiczny,ȱ58 (1),ȱ227–233.ȱ Sivasankar,ȱS.,ȱJasper,ȱS.,ȱSimon,ȱS.,ȱJacob,ȱP.,ȱJohn,ȱG.,ȱ&ȱRaju,ȱR.ȱ(2006).ȱEyeȱcareȱinȱICU.ȱIndianȱJournalȱofȱ CriticalȱCareȱMedicine,ȱ10 (1),ȱ11–14.ȱ So,ȱH.M.,ȱLee,ȱC.C.,ȱLeung,ȱA.K.,ȱLim,ȱJ.M:,ȱChan,ȱC.S.,ȱ&ȱYan,ȱW.W.ȱ(2008).ȱComparingȱtheȱeffectivenessȱofȱ polyethyleneȱ coversȱ withȱ lanolinȱ eyeȱ ointmentȱ toȱ preventȱ cornealȱ abrasionsȱ inȱ criticallyȱ illȱ patients:ȱ Aȱ
randomizedȱcontrolledȱstudy.ȱInternationalȱJournalȱofȱNursingȱStudies,ȱ45(11),ȱ1565–1571.ȱ Suresh,ȱP.,ȱMercieca,ȱF.,ȱMorton,ȱA.,ȱ&ȱTullo,ȱA.B.ȱ(2000).ȱEyeȱcareȱforȱtheȱcriticallyȱill.ȱIntensiveȱCareȱMedicine,ȱ 26 (2),ȱ162–166.ȱ Thomas,ȱE.,ȱHay,ȱE.M.,ȱHajeer,ȱA.,ȱ&ȱSilman,ȱA.J.ȱ(1998).ȱSjogren’sȱsyndrome:ȱAȱcommunityȱbasedȱstudyȱofȱ prevalenceȱandȱimpact.ȱRheumatology,ȱ37(10),ȱ1069–1076.ȱ


428 11. valdkond: turvalisus/kaitse  Kukkumiste risk (00155)
(2000) 11. valdkond: turvalisus/kaitse 
2. klass: füüsiline vigastus   Definitsioon Suurenenud oht kukkumiseks, millega võib kaasneda kehavigastus.  Riskitegurid Täiskasvanutel  ƒ Vanusȱ65ȱaastatȱjaȱrohkemȱ ƒ Anamneesisȱkukkumisedȱ ƒ Üksindaȱelamineȱ ƒ Alajäsemeȱproteesȱ ƒ Abivahenditeȱkasutamineȱ (ntȱkõnniraam,ȱkepp)ȱ ƒ Ratastooliȱkasutamineȱ Lastel ƒ Vanusȱvähemȱkuiȱ2ȱaastatȱ ƒ Aknaȱlähedalȱasetsevȱvoodiȱ ƒ Turvaistmeȱpuudumineȱautosȱ ƒ Turvaväravateȱpuudumineȱtreppidelȱ ƒ Vanemlikuȱjärelevalveȱpuudumineȱ ƒ Turvavahenditeȱpuudumineȱakendelȱ ƒ Meessuguȱallaȱ1ȱeluaastaȱ ƒ JärelevalvetaȱimikȱkõrgemalȱtasaȬ pinnalȱ(ntȱvoodilȱvõiȱmähkimisȬ
laual)ȱ Kognitiivsed tegurid  ƒ Vaimseȱseisundiȱhalvenemineȱ Keskkonnategurid ƒ Segaminiȱolmekeskkondȱ ƒ Hämaraȱvalgusegaȱruumȱ ƒ Libisemistȱvältivateȱmaterjalideȱ puudumineȱvannisȱ ƒ Libisemistȱvältivateȱmaterjalideȱ puudumineȱdušinurgasȱ ƒ Takistusedȱ ƒ Kinnitamataȱpõrandavaibadȱ ƒ Võõrasȱruumȱ ƒ Ilmastikȱ(ntȱmärgȱpinnas,ȱjää)ȱ Ravimid ƒ Alkoholiȱtarvitamineȱ ƒ Angiotensiinkonvertaasiȱinhibiitoridȱȱ ƒ Ärevusevastasedȱravimidȱ ƒ Vererõhkuȱalandavadȱravimidȱ ƒ Diureetikumidȱ ƒ Uinutidȱ(hüpnootikumid)ȱ ƒ Narkootikumid/opiaadidȱ ƒ Rahustidȱ(trankvilisaatorid)ȱ ƒ Tritsüklilisedȱantidepressandidȱ


2. klass: füüsiline vigastus     429 Füsioloogilised tegurid  ƒ Ägeȱhaigusȱ ƒ Kehvveresusȱ(aneemia)ȱ ƒ Liigesepõletikȱ(artriit)ȱȱ ƒ Alajäsemeteȱnõrgenemineȱ ƒ Kõhulahtisusȱ(diarröa)ȱ ƒ Kõndimisraskusedȱ ƒ Nõrkustunneȱkaelaȱsirutamiselȱ ƒ Nõrkustunneȱkaelaȱpööramiselȱ ƒ Jalaprobleemidȱȱ ƒ Kuulmisraskusedȱ ƒ Tasakaaluhäireȱ ƒ Häiritudȱkehalineȱliikuvusȱ ƒ KuseȬȱvõiȱroojapidamatusȱ ƒ Uudismoodustisedȱ(neoplasmad)ȱ(ntȱ väsimus/piiratudȱliikuvus)ȱ ƒ Piirdenärvisüsteemiȱkahjustusȱ (neuropaatia)ȱȱ ƒ Madalȱvererõhkȱpüstiasendisȱ (ortostaatilineȱhüpotensioon)ȱ ƒ Operatsioonijärgsedȱseisundidȱ ƒ Söömisjärgneȱ(postprandiaalne)ȱvereȬ suhkruȱmuutusȱ ƒ AsendiȬȱjaȱliigutustundlikkuseȱ puudulikkusȱ(propriotseptiivneȱdefitȬ
siit )ȱ ƒ Unepuudusȱ ƒ Tungivȱurineerimisvajadusȱ ƒ Veresoonteȱhaigusȱ ƒ Nägemisraskusedȱȱ


430 11. valdkond: turvalisus/kaitse Vigastuse risk (00035)
(1978) 11. valdkond: turvalisus/kaitse 
2. klass: füüsiline vigastus   Definitsioon Vigastuse risk keskkonnatingimuste tõttu, mis mõjutavad inimese kohanemis- 
ja kaitseabinõusid.   Riskitegurid Välised ƒ Bioloogilisedȱ(ntȱelanikkonnaȱvaktȬ sineerituseȱtase,ȱmikroorganismid)ȱ ƒ Keemilisedȱ(ntȱmürgid,ȱsaasteained,ȱ narkootikumid,ȱravimid,ȱalkohol,ȱ
nikotiin,ȱsäilitusained,ȱkosmeetika,ȱ
värvid)ȱ ƒ Inimpäritoluȱteguridȱ(ntȱhaiglainȬ fektsioon,ȱpersonaligaȱseotudȱteguȬ rid,ȱtunnetuse,ȱtunneteȱjaȱpsühhoȬ
motoorikagaȱseotudȱtegurid)ȱȱ ƒ Transpordikorraldusȱ ƒ Toitumineȱ (ntȱvitamiinid,ȱtoiduvalik)ȱ ƒ Füüsilisedȱteguridȱ(ntȱpaikkonnaȱ planeering,ȱliigendus,ȱkorraldus,ȱ
hoonestusȱja/võiȱsisustus)ȱȱ Sisemised ƒ Ebanormaalneȱvereȱkoostisȱ(ntȱvalȬ geliblerohkusȱ(leukotsütoos)ȱ/ȱvalgeȬ
liblevähesusȱ(leukopeenia),ȱhüübiȬ
misteguriteȱmuutus,ȱ
trombotsüütideȱvähesusȱ
(trombotsütopeenia),ȱsirprakud,ȱ
talasseemia,ȱhemoglobiinisisalduseȱ
langus)ȱ ƒ Biokeemilineȱtalitlushäireȱȱ ƒ Arengulineȱigaȱ(füsioloogiline,ȱ psühhosotsiaalne)ȱ ƒ Efektoriȱtalitlushäireȱȱ ƒ Immuunsuse/autoimmuunsuseȱhäireȱ ƒ Sensoorseȱintegratsiooniȱhäireȱȱ ƒ Väärtoitumusȱ ƒ Füüsilisedȱ(ntȱnahavigastused,ȱliiȬ kuvuseȱmuutus)ȱ ƒ Psühholoogilisedȱ(tunneteleȱorienȬ teeritus)ȱ ƒ Meeleelunditeȱtalitlushäireȱȱ ƒ Kudedeȱhapnikuvaegusȱ(hüpoksia)ȱ


2. klass: füüsiline vigastus     431 Suu limaskesta kahjustus (00045)
(1982, 1998)   11. valdkond: turvalisus/kaitse 
2. klass: füüsiline vigastus   Definitsioon Huulte ja/või suuõõne pehmete kudede kahjustumine.  Määravad tunnused  ƒ Veritsusȱ ƒ Sinakadȱmoodustisedȱ(ntȱveresoonȬ kasvajadȱ(hemangioomid))ȱ ƒ Huulepõletikȱ(keiliit)ȱ ƒ Keelekattȱ ƒ Ketendusȱ(deskvamatsioon)ȱȱ ƒ Kõnelemisraskusedȱ ƒ Söömisraskusedȱ ƒ Neelamisraskusedȱ ƒ Maitsetundlikkuseȱvähenemineȱ ƒ Turseȱ(ödeem)ȱ ƒ Mandliteȱsuurenemineȱ ƒ Lõhedȱȱ ƒ Geograafilineȱkeelȱȱ ƒ Igemeteȱliigkasvȱ(hüperplaasia)ȱȱ ƒ Igemeteȱkahvatusȱ ƒ Igemeteȱtaandumineȱ(retsessioon)ȱ ƒ Halbȱhingeõhkȱ(halitoos)ȱ ƒ Liigveresusȱ(hüpereemia)ȱ ƒ Limaskestaȱhiidkasvȱ(makroplaasia)ȱ ƒ Limaskestaȱkulumineȱȱ ƒ Limaskestadeȱkahvatusȱ ƒ Sõlmekesedȱȱ ƒ Ebamugavustunneȱsuusȱ ƒ Suuȱkahjustusedȱ ƒ Suuȱvalulikkusȱ ƒ Suuȱhaavandidȱ ƒ Punasedȱsõlmekesedȱ(paapulid)ȱ ƒ Igemetaskudȱsügavamadȱkuiȱ4ȱmmȱ ƒ Patogeenideȱesinemineȱ ƒ Mädavoolusȱ ƒ Mädaneȱeksudaatȱȱ ƒ Punakadȱmoodustisedȱ(ntȱvereȬ soonkasvajadȱ(hemangioomid))ȱȱ ƒ Kaebabȱhalbaȱmaitsetȱsuusȱ ƒ Sileȱkõhetunudȱ(atroofiline)ȱkeelȱ ƒ Käsnjadȱlaigudȱȱ ƒ Suupõletikȱ(stomatiit)ȱ ƒ Vesivillidȱ ƒ Valgeȱkohupiimataolineȱeksudaatȱȱ ƒ Valgedȱlaigudȱȱ ƒ Valgeȱhambakattȱȱ ƒ Suukuivusȱ(kserostoomia)ȱȱ Seonduvad tegurid  ƒ Igapäevaseȱsuuhoolduseȱpiirangudȱ ƒ ProfessionaalseȱsuuhoolduseȱpiiȬ rangudȱ ƒ Keemilisedȱärritajadȱ(ntȱalkohol,ȱtuȬ bakas,ȱhappelisedȱtoidud,ȱnarkootiȬ
kumidȱvõiȱnarkootiliseȱtoimeainegaȱ
ravimid,ȱregulaarneȱinhalaatoriteȱ võiȱmuudeȱkahjustavateȱaineteȱkaȬ
sutamine)ȱ ƒ Huulelõheȱ ƒ Suulaelõheȱ ƒ Vereliistakuteȱvähenemineȱ ƒ Süljeerituseȱ(salivatsiooni)ȱväheneȬ mineȱ


432 11. valdkond: turvalisus/kaitse  ƒ Vähesedȱteadmisedȱkorralikustȱ suuhügieenistȱȱ ƒ Vedelikupuudusȱ(dehüdratsioon)ȱ ƒ Depressioonȱ ƒ Hormoonitasemeȱlangusȱ(naistel)ȱ ƒ Ebapiisavȱsuuhügieenȱȱ ƒ Infektsioonȱ ƒ Immuunsuseȱnõrgenemineȱȱ ƒ Immuunvastuseȱmahasurumineȱ (immunosupressioon)ȱ ƒ Tugistruktuurideȱkaotusȱȱ ƒ Väärtoitumusȱ ƒ Mehaanilisedȱteguridȱ(ntȱsobimatudȱ hambaproteesidȱjaȱbreketid,ȱ
endotrahheaalneȱvõiȱnasogastraalneȱ
sond,ȱsuuõõneȱlõikus)ȱ ƒ Suuhingamineȱ ƒ Kehtibȱkorraldusȱ„Mitteȱmidagiȱsuuȱ kaudu!“ȱrohkemȱkuiȱ24ȱtunniksȱ(nilȱ
perȱosȱ–ȱNPO )ȱ ƒ Stressȱ ƒ Raviȱkõrvalmõjudȱ(ntȱkeemiaravi,ȱ ravimid,ȱkiiritusravi)ȱ ƒ Traumaȱ


2. klass: füüsiline vigastus     433 Perioperatiivse vigastuse risk (00087)
(1994, 2006, LOE 2.1)   11. valdkond: turvalisus/kaitse 
2. klass: füüsiline vigastus   Definitsioon Invasiivse/kirurgilise protseduuri ajal kehaasendist või instrumendi kasutusest 
põhjustatud tahtmatu anatoomilise või füüsilise muutuse risk.  Riskitegurid ƒ Orientatsioonikaotusȱ ƒ Turseȱ(ödeem)ȱȱ ƒ Kõhnusȱȱ ƒ Liikumatuȱasendiȱfikseerimineȱ (immobilisatsioon)ȱȱ ƒ Lihasnõrkusȱ ƒ Rasvumusȱ ƒ Anesteesiastȱpõhjustatudȱaistinguteȱ jaȱtajudeȱhäiredȱ Viited Ali,ȱA.A.,ȱBreslin,ȱD.S.,ȱHardman,ȱH.D.,ȱ&ȱMartin,ȱG.ȱ(2003).ȱUnusualȱpresentationȱandȱcomplicationȱ ofȱtheȱproneȱpositionȱforȱspinalȱsurgery.ȱJournalȱofȱClinicalȱAnesthesia,ȱ15(6),ȱ471–473.ȱ Blumenreich,ȱ G.A.ȱ (1998).ȱ Positioning,ȱ padding,ȱ documentation,ȱ andȱ theȱ CRNA.ȱ AANAȱ Journal,ȱ 66(5),ȱ435–438.ȱ Fritzlen,ȱ T.,ȱ Kremer,ȱ M.,ȱ &ȱ Biddle,ȱ C.ȱ (2003).ȱ Theȱ AANAȱ Foundationȱ Closedȱ Malpracticeȱ Claimsȱ Studyȱonȱnerveȱinjuriesȱduringȱanesthesiaȱcare.ȱAANAȱJournal,ȱ71(5),ȱ347–352.ȱ Li,ȱ W.W.;ȱ Lee,ȱ T.W.,ȱ &ȱ Yim,ȱ A.P.ȱ (2004).ȱ Shoulderȱ functionȱ afterȱ thoracicȱ surgery.ȱ Thoracicȱ Surgeryȱ Clinics,ȱ14(3),ȱ331–343.ȱ Litwiller,ȱJ.P.,ȱWells,ȱR.E.,ȱHalliwill,ȱJ.R.,ȱCarmichael,ȱS.W.,ȱ&ȱWarner,ȱM.A.ȱ(2004).ȱEffectȱofȱlithotomyȱ positionsȱonȱstrainȱofȱtheȱobturatorȱandȱlateralȱfemoralȱcutaneousȱnerves.ȱClinicalȱAnatomy,ȱ17(1),ȱ
45–49.ȱ McEwen,ȱD.R.ȱ(1996).ȱIntraoperativeȱpositioningȱofȱsurgicalȱpatients.ȱAORNȱJournal,ȱ63(6),ȱ1058–1063,ȱ 1066Ȭ1075,ȱ1077–1082.ȱ Murphy,ȱE.K.ȱ(2004).ȱNegligenceȱcasesȱconcerningȱpositioningȱinjuries.ȱAORNȱJournal,ȱȱ


434 11. valdkond: turvalisus/kaitse  Perifeersete närvide ja veresoonte 
talitlushäire risk (00086)
(1992) 11. valdkond: turvalisus/kaitse 
2. klass: füüsiline vigastus   Definitsioon Risk jäseme vereringe, tundlikkuse või liikuvuse häireks.  Riskitegurid ƒ Põletusedȱ ƒ Luumurrudȱ(fraktuurid)ȱ ƒ Liikumatuȱasendiȱfikseerimineȱ (immobilisatsioon)ȱȱ ƒ Mehaanilineȱsurveȱ(ntȱžguttȱvõiȱ rõhkside,ȱkepp,ȱkipslahas,ȱkorsett,ȱ
sidemed,ȱfüüsilisedȱtõkendid)ȱȱ ƒ Ortopeedilineȱlõikusȱ ƒ Traumaȱ ƒ Veresoonesulgusȱ(vaskulaarneȱ obstruktsioon )ȱ


2. klass: füüsiline vigastus     435 Šoki risk (00205)
(2008, LOE 2.1)  11. valdkond: turvalisus/kaitse 
2. klass: füüsiline vigastus   Definitsioon Risk kudedesse voolava vere hulga vähesuseks, mis võib põhjustada eluohtlik-
ku rakkude talitlushäiret.  Riskitegurid ƒ Ebanormaalseltȱmadalȱvererõhkȱ (hüpotensioon)ȱ ƒ Veremahuȱvähenemineȱ (hüpovoleemia)ȱ ƒ Hapnikuvähesusȱveresȱ (hüpokseemia)ȱ ƒ Kudedeȱhapnikuvaegusȱ(hüpoksia)ȱ ƒ Infektsioonȱ ƒ Sepsisȱ ƒ Süsteemseȱpõletikureaktsiooniȱ sündroomȱȱ Viited Bridges,ȱE.J.ȱ&ȱDukes,ȱM.S.ȱ(2005).ȱCardiovascularȱaspectsȱofȱsepticȱshock:ȱPathophysiology,ȱmonitorȬ ingȱandȱtreatment.ȱCriticalȱCareȱNurse,ȱ25(2),ȱ14Ȭ36.ȱ Goodrich,ȱ C.ȱ (2006).ȱ Endpointsȱ ofȱ resuscitation:ȱ Whatȱ shouldȱ weȱ beȱ monitoring?ȱ AACNȱ Advancedȱ CriticalȱCare,ȱ17 (3),ȱ306–316.ȱ Goodrich,ȱ D.ȱ (2006).ȱ Continuousȱ centralȱ venousȱ oximetryȱ monitoring.ȱ Criticalȱ Careȱ Nursingȱ Clinics,ȱ 18 (2),ȱ203Ȭ209.ȱ O’Donnell,ȱJ.ȱM.ȱ&ȱN’acul,ȱF.ȱ(eds)ȱ(2001).ȱSurgicalȱintensiveȱcareȱmedicine.ȱBoston:ȱKluwerȱAcademic.ȱ
Swearingen,ȱP.L.ȱ&ȱHicksȱKeen,ȱJ.ȱ(eds)ȱ(2001).ȱManualȱofȱcriticalȱcareȱnursing:ȱNursingȱinterventionsȱandȱ collaborativeȱmanagementȱ (4thȱed.).ȱSt.ȱLouis,ȱMO:ȱMosby.ȱ


436 11. valdkond: turvalisus/kaitse  Naha terviklikkuse kahjustus (00046)
(1975, 1998)  11. valdkond: turvalisus/kaitse 
2. klass: füüsiline vigastus  Definitsioon Muutunud marrasknahk ja/või pärisnahk.  Määravad tunnused  ƒ Nahakihtideȱhävimineȱ ƒ Nahapinnaȱlõhenemineȱ ƒ Nahaalusteȱstruktuurideȱkahjustusȱ Seonduvad tegurid  Välised ƒ Keemilisedȱainedȱ ƒ Elueaȱäärmusedȱ ƒ Õhuniiskusȱ ƒ Ülekuumenemineȱ(hüpertermia)ȱ ƒ Allajahtumineȱ(hüpotermia)ȱ ƒ Mehaanilisedȱteguridȱ(ntȱsisselõiȬ kamine,ȱsurve,ȱfüüsilisedȱtõkendid)ȱ ƒ Märgusȱ ƒ Ravimidȱ ƒ Liikumatuȱasendiȱfikseerimineȱ (immobilisatsioon)ȱ ƒ Kiiritusȱ Sisemised ƒ Kehavedelikeȱmuutusedȱ ƒ Pigmendimuutusedȱ ƒ Nahaȱturgoriȱmuutusedȱ ƒ Arenguteguridȱ ƒ Tasakaalustamataȱtoitumineȱ(ntȱ rasvumus,ȱkõhnus)ȱ ƒ Immuunpuudulikkusȱ ƒ Vereringeȱhalvenemineȱ ƒ Ainevahetuseȱhalvenemineȱ ƒ Tundlikkuseȱvähenemineȱ ƒ Luulineȱväljaulatuvusȱ


2. klass: füüsiline vigastus     437 Naha terviklikkuse kahjustuse risk (00047)*
(1975, 1998)  11. valdkond: turvalisus/kaitse 
2. klass: füüsiline vigastus  Definitsioon Risk marrasknaha ja/või pärisnaha muutusteks.  Riskitegurid Välised ƒ Keemilisedȱainedȱ ƒ Eritisedȱ(ekskreedid)ȱ ƒ Elueaȱäärmusedȱ ƒ Õhuniiskusȱ ƒ Ülekuumenemineȱ(hüpertermia)ȱ ƒ Allajahtumineȱ(hüpotermia)ȱ ƒ Mehaanilisedȱteguridȱ(ntȱsisselõiȬ kamine,ȱsurve,ȱfüüsilisedȱtõkendid)ȱ ƒ Märgusȱ ƒ Liikumatuȱasendiȱfikseerimineȱ (immobilisatsioon)ȱȱ ƒ Kiiritusȱ ƒ Sekreetȱ Sisemised ƒ Pigmendimuutusedȱ ƒ Nahaȱturgoriȱmuutusedȱ ƒ Arenguteguridȱ ƒ Tasakaalustamataȱtoitumineȱ(ntȱ rasvumus,ȱkõhnus)ȱ ƒ Immunoloogilisedȱteguridȱ ƒ Vereringeȱhalvenemineȱ ƒ Ainevahetuseȱhalvenemineȱ ƒ Tundlikkuseȱvähenemineȱ ƒ Ravimidȱ ƒ Psühhogeensedȱteguridȱ ƒ Luulisedȱväljaulatuvusedȱ * ȱ ȱ * ȱMärkus:ȱriskȱtulebȱkindlaksȱmäärataȱriskihindamiseȱstandardiseeritudȱmõõdikuga.ȱ ȱ


438 11. valdkond: turvalisus/kaitse Imiku äkksurma sündroomi risk (00156)
(2002, LOE 3.3)   11. valdkond: turvalisus/kaitse 
2. klass: füüsiline vigastus   Definitsioon Risk alla ühe aasta vanuse imiku ootamatuks surmaks.  Riskitegurid Välditavad  ƒ Sünnieelseȱhoolduseȱhilinemineȱȱ ƒ Imikuȱülekuumenemineȱ ƒ Imikuȱliigneȱmähkimineȱjaȱ riietamineȱ ƒ Imikuȱasetamineȱkõhuliȱmagamaȱ ƒ Imikuȱasetamineȱküliliȱmagamaȱ ƒ Sünnieelseȱhoolduseȱpuudumineȱ ƒ Imikuȱkokkupuudeȱsuitsugaȱȱ ƒ Sünnieelneȱkokkupuudeȱsuitsugaȱ ƒ Pehmeȱmadratsȱjaȱlahtisedȱesemedȱ (ntȱpaelad,ȱmänguasjadȱvm)ȱimikuȱ
magamisasemelȱ Võimaluse korral välditavad  ƒ Madalȱsünnikaalȱ ƒ Enneaegsusȱ ƒ Emaȱnoorusȱ Vältimatud ƒ Rahvuslikȱkuuluvusȱ (ntȱUSAsȱafroameeriklased,ȱ
põlisameeriklased)ȱȱ ƒ Imikuȱvanusȱ2–4ȱkuudȱ ƒ Meessuguȱ ƒ Hällisurmaȱjuhtumiteȱhooajalisusȱ (ntȱtalveȬȱjaȱsügiskuud)ȱ


2. klass: füüsiline vigastus     439 Lämbumise risk (00036)
(1980) 11. valdkond: turvalisus/kaitse 
2. klass: füüsiline vigastus  Definitsioon Märkimisväärne juhusliku lämbumise risk (ebapiisav õhk sissehingamiseks).   Riskitegurid Välised ƒ Järelevalvetaȱlapsȱvannis/veekogusȱ ƒ Kasutuskõlbmatudȱkülmkapid,ȱmilȬ lelȱonȱuksedȱeesȱ ƒ Suureȱtoidupalaȱneelamineȱ ƒ Lutiȱriputamineȱimikuleȱkaelaȱȱ ƒ Majapidamisgaasiȱlekkimineȱ ƒ VäikesteȱesemeteȱlükkamineȱhinȬ gamisteedesseȱ ƒ Madalalȱasetsevadȱpesunööridȱȱ ƒ Imikuȱvoodisseȱasetatudȱpadiȱ ƒ Kilekottidegaȱmängimineȱ ƒ Imikuȱjätmineȱvoodisseȱ lutipudeligaȱȱ ƒ Voodisȱsuitsetamineȱ ƒ VedelkütusegaȱtöötavadȱküttekeȬ had,ȱmillelȱpuudubȱvälisventilatȬ
sioonȱȱ ƒ Sõidukiȱsoojendamineȱsuletudȱ garaažisȱ Sisemised ƒ Tunnetusraskusedȱ ƒ Vähesedȱteadmisedȱturvalisusestȱ ƒ Vähesedȱteadmisedȱ ohutusabinõudestȱ ƒ Haiguseȱkulgȱ ƒ Emotsionaalsedȱraskusedȱ ƒ Vigastuseȱkulgȱ ƒ Liikumisvõimeȱvähenemineȱ ƒ Haistmismeeleȱnõrgenemineȱ


440 11. valdkond: turvalisus/kaitse Aeglane operatsioonist taastumine (00100)
(1998, 2006, LOE 2.1)  11. valdkond: turvalisus/kaitse 
2. klass: füüsiline vigastus  Definitsioon Operatsioonijärgne periood, mis on vajalik elu, tervist ja heaolu säilitavate 
toimingute algatamiseks ja sooritamiseks, on tavapärasest pikem.   Määravad tunnused  ƒ Liikumisraskusedȱȱ ƒ Aeglustunudȱparanemiseȱnähudȱ lõikuspiirkonnasȱ(ntȱpunetus,ȱkõȬ
vastumus,ȱhaavadreen,ȱliikumatus)ȱ ƒ Väsimusȱȱ ƒ Isukaotusȱkoosȱiiveldusegaȱȱ ƒ Isukaotusȱilmaȱiiveldusetaȱȱ ƒ Arusaam,ȱetȱtervenemiseksȱonȱvajaȱ rohkemȱaegaȱ ƒ Tööle/ametisseȱnaasmiseȱedasilükȬ kamineȱ ƒ Kaebabȱebamugavustunnetȱ ƒ Kaebabȱvaluȱ ƒ Vajabȱenesehoolduselȱabiȱȱ Seonduvad tegurid  ƒ Ulatuslikȱoperatsioonȱ ƒ Rasvumusȱ ƒ Valuȱȱ ƒ Lõikushaavaȱinfektsioonȱ ƒ Operatsioonieelsedȱootusedȱȱ ƒ Pikaajalineȱoperatsioonȱ Viited Bruggeman,ȱN.,ȱTurner,ȱN.,ȱDahm,ȱD.,ȱVoll,ȱA.,ȱHoskins,ȱT.,ȱJacofsky,ȱD.,ȱ&ȱHaidukewych,ȱG.ȱ(2004).ȱ WoundȱcomplicationsȱafterȱopenȱAchillesȱtendonȱrepair:ȱAnȱanalysisȱofȱriskȱfactors.ȱClinicalȱOrthoȬ
pedics,ȱ427 ,ȱ63–66.ȱ Burger,ȱJ.,ȱLuijendijk,ȱR.,ȱHop,ȱW.,ȱHalm,ȱJ.,ȱVerdaasdon,ȱE.,ȱ&Jeekel,ȱJ.ȱ(2004).ȱLongȬtermȱfollowȬupȱofȱ aȱrandomizedȱcontrolledȱtrialȱofȱsutureȱversusȱmeshȱrepairȱofȱincisionalȱhernia.ȱAnnalsȱofȱSurgery,ȱ
240 (4),ȱ578–583.ȱ Callesen,ȱT.ȱ(2003).ȱInguinalȱherniaȱrepair:ȱAnaesthesia,ȱpainȱandȱconvalescence.ȱDanishȱMedicalȱBulleȬ tin,ȱ50 (3),ȱ203–218.ȱ Chung,ȱF.ȱ(1995).ȱRecoveryȱpatternȱandȱhomeȬreadinessȱafterȱambulatoryȱsurgery.ȱAnesthesiaȱandȱAnȬ algesia,ȱ80 (5),ȱ896–902.ȱ Fallis,ȱ W.,ȱ &ȱ Scurrah,ȱ D.ȱ (2001).ȱ Outpatientȱ laparoscopicȱ cholecystectomy:ȱ Homeȱ visitȱ versusȱ teleȬ phoneȱfollowȬup.ȱCanadianȱJournalȱofȱSurgery,ȱ44(1),ȱ39–44.ȱ Harrington,ȱG.,ȱRusso,ȱP.,ȱSpelman,ȱD.,ȱetȱalȱ(2004).ȱSurgicalȬsiteȱinfectionȱratesȱandȱriskȱfactorȱanalyȬ sisȱ inȱ coronaryȱ arteryȱ bypassȱ graftȱ surgery.ȱ Infectionȱ Controlȱ andȱ Hospitalȱ Epidemiology,ȱ 25(6),ȱ 472–
476.ȱ Hollington,ȱ P.,ȱToogood,ȱG.,ȱ &ȱ Padbury,ȱR.ȱ (1999).ȱ Aȱprospectiveȱ randomizedȱtrialȱofȱdayȬstayȱonlyȱ versusȱ overnightȬstayȱ laparoscopicȱ cholecystectomy.ȱ Australiaȱ andȱ Newȱ Zealandȱ Journalȱ ofȱ Surgery,ȱ
69 (12),ȱ841–843.ȱ Horvath,ȱK.ȱJ.ȱ(2003).ȱPostoperativeȱrecoveryȱatȱhomeȱafterȱambulatoryȱgynecologicȱlaparoscopicȱsurȬ gery.ȱJournalȱofȱPerianesthesiaȱNursing,ȱ18(5),ȱ324–334.ȱ Jibodh,ȱS.,ȱGurkan,ȱI.,ȱ&ȱWenz,ȱJ.ȱ(2004).ȱInȬhospitalȱoutcomeȱandȱresourceȱuseȱinȱhipȱarthroplasty:ȱInȬ fluenceȱofȱbodyȱmass.ȱOrthopedics,ȱ27(6),ȱ594–601.ȱ


2. klass: füüsiline vigastus     441 Kabon,ȱ B.,ȱ Nagele,ȱ A.,ȱ Reddy,ȱ D.,ȱ etȱ al.ȱ (2004).ȱ Obesityȱ decreasesȱ perioperativeȱ tissueȱ oxygenation.ȱ Anesthesiology,ȱ100 (2),ȱ274–280.ȱ Kleinbeck,ȱ S.V.ȱ (2000).ȱ SelfȬreportedȱ atȬhomeȱ postoperativeȱ recovery:ȱ Postdischargeȱ Surgeryȱ RecovȬ eryȱ(PSR)ȱScale.ȱResearchȱinȱNursingȱandȱHealth,ȱ23(6),ȱ461–472.ȱ Kotiniemi,ȱL.,ȱRyhanen,ȱP.,ȱValanne,ȱJ.,ȱJokela,ȱR.,ȱMustonen,ȱA.,ȱ&ȱPoukkula,ȱE.ȱ(1997).ȱPostoperativeȱ symptomsȱatȱhomeȱfollowingȱdayȬcaseȱsurgeryȱinȱchildren:ȱAȱ multicentreȱsurveyȱofȱ551ȱchildren.ȱ
Anaesthesia,ȱ52 (10),ȱ963–969.ȱ Kuo,ȱC.,ȱWang,ȱS.,ȱYu,ȱW.,ȱChang,ȱM.,ȱLiu,ȱC.,ȱ&ȱChen,ȱT.ȱ(2004).ȱPostoperativeȱspinalȱdeepȱwoundȱinȬ fection:ȱ aȱ sixȬyearȱ reviewȱ ofȱ 3230ȱ selectiveȱ procedures.ȱ Journalȱ ofȱ theȱ Chineseȱ Medicalȱ Association,ȱ
67 (8),ȱ398–402.ȱ Lehmann,ȱH.,ȱFleisher,ȱL.,ȱLam,ȱJ.,ȱFrink,ȱB.,ȱ&ȱBass,ȱE.ȱ(1999).ȱPatientȱpreferencesȱforȱearlyȱdischargeȱ afterȱlaparoscopicȱcholecystectomy.ȱAnesthesiaȱandȱAnalgesia,ȱ88(6),ȱ1280–1285.ȱ Levy,ȱB.,ȱRosson,ȱJ.,ȱ&ȱA.ȱBlakeȱ(2004).ȱMRSAȱinȱpatientsȱpresentingȱwithȱfemoralȱfractures.ȱSurgeon,ȱ 2(3),ȱ171–172.ȱ Lofgren,ȱM.,ȱPoromaa,ȱI.,ȱStjerndahl,ȱJ.,ȱ&ȱRenstrom,ȱB.ȱ(2004).ȱPostoperativeȱinfectionsȱandȱantibioticȱ prophylaxisȱ forȱ hysterectomyȱ inȱ Sweden:ȱ Aȱ studyȱ byȱ theȱ Swedishȱ Nationalȱ Registerȱ forȱ GynecoȬ
logicȱSurgery.ȱActaȱObstetricaȱetȱGynecologicaȱScandinavica,ȱ83(12),ȱ1202–1207.ȱ Morales,ȱ C.H.,ȱ Villegas,ȱ M.I.,ȱ Villavicencio,ȱ R.,ȱ González,ȱ G.,ȱ Pérez,ȱ L.F.,ȱ Peña,ȱ A.M.,ȱ Vanegas,ȱ L.E.ȱ (2004).ȱ IntraȬabdominalȱ infectionȱ inȱ patientsȱ withȱ abdominalȱ trauma.ȱ Archivesȱ ofȱ Surgery,ȱ 9(12),ȱ
1278–1285.ȱ Mortenson,ȱ M.M.,ȱ Schneider,ȱ P.D.,ȱ Khatri,ȱ V.P.,ȱ Stevenson,ȱ T.R.,ȱ Whetzel,ȱ T.P.,ȱ Sommerhaug,ȱ E.J.,ȱ Goodnight,ȱ J.E.,ȱ Bold,ȱ R.J.ȱ (2004).ȱ Immediateȱ breastȱ reconstructionȱ afterȱ mastectomyȱ increasesȱ
woundȱ complications:ȱ however,ȱ initiationȱ ofȱ adjuvantȱ chemotherapyȱ isȱ notȱ delayed.ȱ Archivesȱ ofȱ
Surgery,ȱ139 (9),ȱ988–991.ȱ Muschik,ȱM.,ȱLuck,ȱW.,ȱ&ȱSchalenzka,ȱD.ȱ(2004).ȱImplantȱremovalȱforȱlateȬdevelopingȱinfectionȱalterȱ insturmentedȱposteriorȱspinalȱfusionȱforȱscoliosis:ȱReinstrumentationȱreducesȱlossȱofȱcorrection.ȱAȱ
retrospectiveȱanalysisȱofȱ45ȱcases.ȱEuropeanȱSpineȱJournal,ȱ13(7),ȱ645–651.ȱ Nguyen,ȱN.,ȱNguyen,ȱC.,ȱStevens,ȱC.,ȱSteward,ȱE.,ȱ&ȱPaya,ȱM.ȱ(2004).ȱTheȱefficacyȱofȱfibrinȱsealantȱinȱ preventionȱ ofȱ anastomoticȱ leakȱ afterȱ laparoscopicȱ gastricȱ bypass.ȱ Journalȱ ofȱ theȱ Surgicalȱ Research,ȱ
122 (2),ȱ218–224.ȱ Phillips,ȱC.,ȱKiyak,ȱH.,ȱBloomquist,ȱD.,ȱ&ȱTurvey,ȱT.ȱ(2004).ȱPerceptionsȱofȱrecoveryȱandȱsatisfactionȱinȱ theȱshortȱtermȱafterȱorthognathicȱsurgery.ȱJournalȱofȱOralȱMaxillofacialȱSurgery,ȱ62(5),ȱ535–544.ȱ Smith,ȱR.,ȱBohl,ȱJ.,ȱMcElearney,ȱS.,ȱFriel,ȱC.,ȱBarclay,ȱM.,ȱSawyer,ȱR.,ȱ&ȱFoley,ȱE.ȱ(2004).ȱWoundȱinfecȬ tionȱafterȱelectiveȱcolorectalȱresection.ȱAnnalsȱofȱSurgery,ȱ239(5),ȱ599–605.ȱ WattȬWatson,ȱJ.,ȱChung,ȱF.,ȱChan,ȱV.,ȱ&ȱMcGillon,ȱM.ȱ(2004).ȱPainȱmanagementȱfollowingȱdischargeȱ afterȱambulatoryȱsameȬdayȱsurgery.ȱJournalȱofȱNursingȱManagement,ȱ12(3),ȱ153–161.ȱ Young,ȱ J.,ȱ &ȱ O’Connell,ȱ B.ȱ (2001).ȱ Recoveryȱ followingȱ laparoscopicȱ cholecystectomyȱ inȱ eitherȱ aȱ 23ȱ hourȱanȱ8ȱhourȱfacility.ȱJournalȱofȱQualityȱClinicalȱPractice,ȱ21(1–2),ȱ2–7ȱ Zalon,ȱM.ȱ(2004).ȱCorrelatesȱofȱrecoveryȱamongȱolderȱadultsȱafterȱmajorȱabdominalȱsurgery.ȱNursingȱ Research,ȱ53 (2),ȱ99–106.ȱ


442 11. valdkond: turvalisus/kaitse  Termilise kahjustuse risk (00220)
(2010, LOE 2.1)   11. valdkond: turvalisus/kaitse 
2. klass: füüsiline vigastus  Definitsioon Risk kahjustada nahka ja limaskesti äärmuslike temperatuuride tagajärjel.  Riskitegurid ƒ Tunnetushäireȱ(ntȱdementsus,ȱ psühhoos)ȱȱ ƒ Arengutaseȱ(lapsed,ȱeakad)ȱ ƒ KokkupuudeȱäärmuslikeȱtemperaȬ tuuridegaȱ ƒ Väsimusȱ ƒ Puudulikȱjärelevalveȱȱ ƒ Tähelepanematusȱ ƒ AlkoholiȬȱvõiȱnarkojooveȱ ƒ Teadmisteȱpuudumineȱ(patsiendil,ȱ hooldajal)ȱ ƒ Kaitsvaȱriietuseȱpuudumineȱ (ntȱraskestiȱsüttivȱööriietus,ȱkindad,ȱ
kõrvakaitsed)ȱȱ ƒ NärviȬlihaskahjustusȱ(ntȱinsult,ȱ püramidaaltraktiȱskleroosȱ
(amüotroofneȱlateraalskleroos),ȱ
hulgiskleroosȱ(sclerosisȱmultiplex))ȱ ƒ Piirdenärvisüsteemiȱhaigestumusȱ (neuropaatia)ȱ ƒ Suitsetamineȱ ƒ Raviȱkõrvalmõjudȱ(ntȱravimid)ȱ ƒ Ebaturvalineȱkeskkondȱ Viited CentersȱforȱDiseaseȱControl.ȱ(2006).ȱInjuryȱfactȱbookȱ2006.ȱRetrievedȱfromȱ http://www.cdc.gov/ncipc/fact_book/factbook.htmȱ.ȱ Christoffel,ȱ T.,ȱ &ȱ Callagher,ȱ S.S.ȱ (2006).ȱ Injuryȱ preventionȱ andȱ publicȱ healthȱ (2ndȱ ed.).ȱ Sudbury,ȱ MA:ȱ Jonesȱ&ȱBartlett.ȱ DiGuiseppi,ȱC.,ȱEdwards,ȱP.,ȱGodward,ȱI.,ȱ&ȱWade,ȱA.ȱ(2000).ȱUrbanȱresidentialȱfireȱandȱflameȱinjuȬ ries:ȱAȱpopulationȱbasedȱstudy.ȱInjuryȱPrevention,ȱ6(4),ȱ250–254.ȱ Horan,ȱM.A.,ȱ&ȱLittle,ȱR.A.ȱ(eds).ȱ(1998).ȱInjuryȱinȱtheȱaging.ȱCambridge:ȱCambridgeȱUniversityȱPress.ȱ
Murray,ȱ R.B.,ȱ Zentner,ȱ J.P.,ȱ &ȱ Yakimo,ȱ R.ȱ (2009).ȱ Healthȱ promotionȱ strategiesȱ throughȱ theȱ lifeȱ spanȱ (8thȱ ed.).ȱUpperȱSaddleȱRiver,ȱNJ:ȱPearson.ȱ Pickett,ȱW.,ȱStreight,ȱS.,ȱSimpson,ȱK.,ȱ&ȱBrison,ȱR.J.ȱ(2003).ȱInjuriesȱexperiencedȱbyȱinfantȱchildren:ȱAȱ populationȱbasedȱepidemiologicalȱanalysis.ȱPediatrics,ȱ111(4),ȱ365–370.ȱ Sommers,ȱM.S.ȱ(2006).ȱInjuryȱasȱaȱglobalȱphenomenonȱofȱconcernȱinȱnursingȱscience.ȱImage:ȱJournalȱofȱ NursingȱScholarship,ȱ38 (4),ȱ314–320.ȱȱ


2. klass: füüsiline vigastus     443 Kudede terviklikkuse kahjustus (00044)
(1986, 1998)  11. valdkond: turvalisus/kaitse 
2. klass: füüsiline vigastus  Definitsioon Limaskestade, sarvkoe, naha- ja nahaaluste kudede kahjustumine.  Määravad tunnused  ƒ Kahjustunudȱkudeȱ(ntȱsarvkude,ȱ limaskest,ȱnahakoed,ȱnahaalusedȱ
koed)ȱ ƒ Hävinenudȱkudeȱ Seonduvad tegurid  ƒ Vereringeȱmuutusedȱ ƒ Keemilisedȱärritajadȱ ƒ Väheneȱvedelikukogusȱ ƒ Teadmisteȱvähesusȱ ƒ Liigneȱvedelikukogusȱ ƒ Halvenenudȱkehalineȱliikuvusȱ ƒ Mehaanilisedȱteguridȱ(ntȱsurve,ȱ sisselõikamine,ȱhõõrdumine)ȱ ƒ Toitumineȱ(ntȱebapiisavȱvõiȱüleȬ määrane)ȱ ƒ Kiiritusȱ ƒ Äärmuslikudȱtemperatuuridȱ


444 11. valdkond: turvalisus/kaitse Trauma risk (00038)
(1980) 11. valdkond: turvalisus/kaitse 
2. klass: füüsiline vigastus  Definitsioon Kudede juhusliku vigastuse risk (nt haav, põletus, luumurd).  Riskitegurid Välised ƒ Relvadeȱkättesaadavusȱ ƒ Vannitamineȱvägaȱkuumasȱveesȱ(ntȱ väikelasteȱjärelevalvetaȱkümblus)ȱ ƒ Lasteȱmängimineȱohtlikeȱesemetegaȱ ƒ Lapseȱsõidutamineȱautoȱesiistmelȱ ƒ Kokkupuudeȱsöövitusainetegaȱ ƒ Kokkupuudeȱtugevaȱkülmagaȱ ƒ Kokkupuudeȱkiirestiȱliikuvateȱ seadmeteȱjaȱmehhanismidegaȱ ƒ Rikkisȱseadmedȱ ƒ Gaasiȱhilinenudȱsüütamineȱ seadmetesȱ ƒ Mehaaniliseltȱohtlikuȱsõidukigaȱ sõitmineȱȱ ƒ Suurȱsõidukiirusȱ ƒ Autoȱjuhtimineȱjoobeseisundisȱ ƒ Autoȱjuhtimineȱvajalikeȱprillideȱvõiȱ läätsedetaȱ ƒ SisenemineȱvalgustamataȱruumiȬ desseȱ ƒ Keemilisedȱkatsedȱ ƒ Kokkupuudeȱohtlikeȱseadmeteȱjaȱ mehhanismidegaȱ ƒ Katkisedȱpistikudȱȱ ƒ Kergestiȱsüttivadȱlasteriidedȱ ƒ Kergestiȱsüttivadȱmänguasjadȱ ƒ Kulunudȱjuhtmedȱjaȱkaablidȱȱ ƒ Ahjuȱvõiȱpliitiȱkogunenudȱ rasvajäägidȱ ƒ Kõrgedȱvoodidȱ ƒ Kriminogeenneȱnaabruskondȱ ƒ Sobimatudȱtrepikäsipuudȱ ƒ Kergestiȱsüttivateȱesemeteȱsobimatuȱ hoidmineȱ(ntȱtikud,ȱõlisedȱkaltsud)ȱȱ ƒ Sobimatultȱhoitudȱsöövitusainedȱ (ntȱleelis)ȱ ƒ VoodihaigeleȱsobimatuȱabikutseȬ süsteemȱ ƒ Katmatultȱhoitudȱnoadȱ ƒ Turvaväravataȱtreppȱȱ ƒ Kaitseȱpuudumineȱküttekehaȱ (kuumusallika)ȱeestȱȱ ƒ Libisemisvastasteȱvahenditetaȱvannȱ ƒ Libisemisvastasteȱvahenditetaȱ dušinurkȱ ƒ Katuseltȱrippuvadȱsuuredȱ jääpurikadȱ ƒ Kaitsekiivriȱväärkasutusȱ ƒ Turvavöödeȱväärkasutusȱȱ ƒ Turvavöödeȱsulgemataȱjätmineȱȱ ƒ Raskestiȱläbipääsetavadȱkoridoridȱ ƒ Ülemääraneȱkiirgusȱ ƒ Elektriseadmeteȱülekoormatusȱ ƒ Kaitsekorkideȱülekoormatusȱ ƒ Sõiduteedeȱlähedusȱ(ntȱmaantee,ȱ tänav,ȱraudtee)ȱ ƒ Lõhkeainetegaȱmängimineȱ ƒ PottideȬpannideȱkäepidemed,ȱmisȱ ulatuvadȱüleȱpliidiȱesiservaȱȱ ƒ Gaasileketeȱsüttimiseȱvõimalikkusȱȱ ƒ Libedadȱpõrandadȱ(ntȱmärjadȱvõiȱ liialtȱvahatatud)ȱ


2. klass: füüsiline vigastus     445 ƒ Suitsetamineȱvoodisȱȱ ƒ Suitsetamineȱhapnikuballoonideȱ lähedalȱȱ ƒ Rüselemineȱfüüsilisteȱtõkenditegaȱ ƒ Kinnitamataȱvaibadȱ ƒ Kinnitamataȱelektrijuhtmedȱȱ ƒ Ebaturvalineȱtänavȱȱ ƒ Ebaturvalisedȱkõnniteedȱ ƒ Turvaseadmetetaȱaknadȱväikesteȱ lastegaȱkodudesȱȱ ƒ Katkisteȱnõudeȱkasutamineȱ ƒ Kõikuvateȱtoolideȱkasutamineȱ ƒ Kõikuvateȱredeliteȱkasutamineȱ ƒ Lendlevateȱriieteȱkandmineȱlahtiseȱ tuleȱjuuresȱ Sisemised ƒ Tasakaaluhäiredȱ ƒ Tunnetusraskusedȱ ƒ Vähesedȱteadmisedȱohutusestȱ ƒ VähesedȱteadmisedȱohutusȬ abinõudestȱ ƒ Ebasoodneȱmajandusolukordȱ ƒ Emotsionaalsedȱraskusedȱ ƒ Anamneesisȱvarasemȱtraumaȱ ƒ Halbȱnägemineȱ ƒ Käteȱjaȱsilmadeȱkoordinatsiooniȱ halvenemineȱ ƒ Lihaskoordinatsiooniȱhalvenemineȱ ƒ Tundlikkuseȱvähenemineȱ ƒ Nõrkusȱȱ


446 11. valdkond: turvalisus/kaitse Veresoonte trauma risk (00213)
(2008, LOE 2.1)   11. valdkond: turvalisus/kaitse 
2. klass: füüsiline vigastus  Definitsioon Risk veeni ja seda ümbritsevate kudede kahjustuseks seoses kateetri paigal-
damise ja/või manustatud lahustega.   Riskitegurid ƒ Kateetriȱtüüpȱ ƒ Kateetriȱlaiusȱ ƒ Raskeȱnähaȱkateetriȱsisestamiseȱ kohtaȱ ƒ Kateetriȱsobimatuȱkinnitamineȱ ƒ Infusiooniȱkiirusȱ ƒ Sisestamiseȱkohtȱȱ ƒ Sisestamiseȱkestusȱȱ ƒ Lahuseȱomadusedȱ(ntȱkontsentratȬ sioon,ȱkeemilineȱärritaja,ȱtemperaȬ
tuur,ȱpHȬtase)ȱ Viited Adami,ȱ N.P.,ȱ Gutiérrez,ȱ M.G.R.,ȱ Fonseca,ȱ S.M.,ȱ &ȱ Almeida,ȱ E.P.M.ȱ (2005).ȱ Riskȱ managementȱ ofȱ exȬ travasationȱofȱcytostaticȱdrugsȱatȱtheȱadultȱchemotherapyȱoutpatientȱclinicȱofȱaȱuniversityȱhospital.ȱ
JournalȱofȱClinicalȱNursing,ȱ14(7),ȱ876–882.ȱ ArreguyȬSena,ȱ C.ȱ (2002).ȱ Aȱ trajetóriaȱ deȱ construçãoȱ eȱ validaçãoȱ dosȱ diagnósticosȱ deȱ enfermagem:ȱ TraumaȱVascularȱeȱRiscoȱparaȱTraumaȱVascular.ȱ[Tese]ȱRibeirãoȱPreto:ȱEscolaȱdeȱEnfermagemȱdeȱ
RibeirãoȱPretoȬUSP.ȱ ArreguyȬSena,ȱC.,ȱ&ȱdeȱCarvalho,ȱE.C.ȱ(2003).ȱPunçãoȱvenosaȱperiférica:ȱAnáliseȱdosȱcritériosȱadataȬ dosȱ porȱ umaȱ equipeȱ deȱ enfermagemȱ paraȱ avaliarȱ eȱ removerȱ umȱ dispositivoȱ endovenoso.ȱ Escolaȱ
AnnaȱNeryȱRevistaȱdeȱEnfermagem,ȱ7,ȱ351–360.ȱ Phillips,ȱL.ȱ(2005).ȱManualȱofȱIVȱTherapeuticsȱ(4thȱed.).ȱPhiladelphia,ȱPA:ȱDavis.ȱ
Polimeno,ȱ N.,ȱ Hara,ȱ M.,ȱ Appezzato,ȱ L.,ȱ Fenrnandes,ȱ V.,ȱ Cintra,ȱ L.,ȱ &ȱ Hara,ȱ C.ȱ (1995)ȱ Incidênciaȱ eȱ caracteriçãoȱdaȱtromboflebiteȱsuperficialȱ(TFS)ȱpósȬvenócliseȱemȱHospitalȱȱ


3. klass: vägivald     447 Teistele suunatud vägivalla risk (00138)
(1980, 1996)  11. valdkond: turvalisus/kaitse 
3. klass: vägivald  Definitsioon Risk inimese käitumiseks, mis on emotsionaalselt, füüsiliselt ja/või seksuaal-
selt kaasinimestele ohtlik.  Riskitegurid ƒ Juurdepääsȱrelvadeleȱ ƒ Kehakeelȱ(ntȱjäikȱkehahoid,ȱkäteȱhoidȬ mineȱrusikas,ȱlõugadeȱkokkusurumine,ȱ
hüperaktiivsus,ȱsammumine,ȱõhupuuȬ
dus,ȱähvardavadȱlöögiasendid)ȱ ƒ Tunnetushäireȱ(ntȱõpiraskused,ȱ tähelepanupuudulikkus,ȱvähenenudȱ
intellektuaalsedȱvõimed)ȱ ƒ Julmusȱloomadeȱvastuȱ ƒ Süütamisedȱ ƒ AnamneesisȱkuritarvitamiseȱläbielaȬ mineȱlapsepõlvesȱ ƒ Anamneesisȱkaudneȱvägivaldȱ (ntȱriieteȱkatkirebimine,ȱesemeteȱmaȬ
hakiskumineȱseinalt,ȱseinteleȱkirjuȬ
tamine,ȱpõrandaleȱurineerimine,ȱpõȬ
randaleȱroojamine,ȱjalgadegaȱtramȬ
pimine,ȱraevuhood,ȱkoridoridesȱ
jooksmine,ȱkarjumine,ȱasjadeȱloopiȬ
mine,ȱakendeȱlõhkumine,ȱusteȱkinniȬ
löömine,ȱseksuaalsedȱetteasted)ȱ ƒ Anamneesisȱvägivaldȱkaasinimesteȱ vastuȱ(ntȱkellegiȱlöömineȱvõiȱjalagaȱ
löömine,ȱkellegiȱpealeȱsülitamine,ȱkelȬ
legiȱküünistamine,ȱasjadegaȱloopimiȬ
neȱvõiȱhammustamine,ȱvägistamisȬ
katse,ȱvägistamine,ȱseksuaalneȱväärȬ
kohtlemine,ȱkellegiȱpealeȱurineerimiȬ
neȱvõiȱroojamine)ȱ ƒ AnamneesisȱmõnuaineteȱkuritarviȬ tamineȱ ƒ AnamneesisȱvägivallagaȱähvardamiȬ neȱ(ntȱsuulisedȱähvardusedȱomandiȱ
vastu,ȱsuulisedȱähvardusedȱisikuȱvasȬ tu,ȱähvardusedȱühiskonnaȱvastu,ȱkiȬ
rumine,ȱähvardavadȱkommentaaridȱ
võiȱkirjad,ȱähvardavadȱžestid,ȱsekȬ
suaalsedȱähvardused)ȱ ƒ AnamneesisȱvägivaldneȱühiskonnaȬ vastaneȱkäitumineȱ(ntȱvargus,ȱjõugaȱ
laenamine,ȱjõugaȱprivileegideȱnõudȬ
mine,ȱjõugaȱkohtumisteȱkatkestamiȬ
ne,ȱkeeldumineȱsöömast,ȱkeeldumineȱ
ravimeidȱvõtmast,ȱreegliteȱjaȱkorralȬ
dusteȱeiramine)ȱ ƒ AnamneesisȱperevägivallaȱpealtnäȬ gemineȱ ƒ Tegutsemineȱhetkeȱajelȱ(impulsiivsus)ȱ ƒ Mootorsõidukiteȱväärkasutamineȱ(ntȱ sageȱliiklusreegliteȱrikkumine,ȱsõiduȬ
kiȱkasutamineȱvihaȱväljaelamiseks)ȱ ƒ Närvikahjustusedȱ(ntȱpositiivsedȱ leiudȱelektroentsefalograafiasȱ(EEGs)ȱ
kompuutertomograafiasȱ(KTs),ȱmagȬ
netresonantstomograafiasȱ(MRTȬs),ȱ
neuroloogilisedȱleiud,ȱpeatrauma,ȱ
krambid)ȱȱ ƒ Patoloogilineȱjooveȱvõiȱmürgistusȱ ƒ Sünniaegsedȱkomplikatsioonidȱȱ ƒ Sünnieelsedȱkomplikatsioonidȱȱ ƒ Psühhootilisedȱhaigusnähudȱ(ntȱ nägemisȬȱjaȱkuulmishallutsinatsiooȬ
nid,ȱkäskeȱjagavadȱhääled,ȱparanoidȬ
sedȱpettekujutlused,ȱmõttetegevuseȱ
kaotus,ȱhajuvusȱvõiȱloogikavaesus)ȱ ƒ Suitsidaalneȱkäitumineȱ


448 11. valdkond: turvalisus/kaitse Enesele suunatud vägivalla risk (00140)
(1994) 11. valdkond: turvalisus/kaitse 
3. klass: vägivald  Definitsioon Risk inimese käitumiseks, mis on emotsionaalselt, füüsiliselt ja/või seksuaal-
selt talle enesele ohtlik.  Riskifaktorid ƒ Vanusȱ15–19ȱaastatȱ ƒ Vanusȱüleȱ45ȱaastaȱ ƒ Vihjedȱkäitumisesȱ(ntȱmeeleheitlikeȱ armastuskirjadeȱkirjutamine,ȱvihasȬ
teȱsõnumiteȱsaatmineȱlähedasele,ȱ
kesȱonȱtedaȱeemaleȱtõrjunud,ȱisikliȬ
keȱasjadeȱlaialijagamine,ȱelukindȬ
lustusrahaȱväljavõtmine)ȱ ƒ Konfliktsedȱinimsuhtedȱ ƒ Emotsionaalsedȱprobleemidȱ(ntȱlooȬ tusetus,ȱmeeleheide,ȱkasvanudȱäreȬ
vus,ȱpaanika,ȱviha,ȱvaenulikkus)ȱ ƒ Tööprobleemidȱ(ntȱtöötus,ȱhiljutineȱ töökaotusȱvõiȱtööȱebaõnnestumine)ȱ ƒ Seksuaalneȱeneserahuldamineȱ ƒ Perekonnaȱtaustȱ (ntȱkaootilineȱvõiȱkonfliktneȱ
pereelu,ȱanamneesisȱenesetapud)ȱ ƒ Anamneesisȱmituȱenesetapukatsetȱ ƒ Isiklikeȱressurssideȱpuudusȱ (ntȱkehvadȱsaavutused,ȱkehvȱvaist,ȱ
väljendamataȱjaȱhalvastiȱkontrolliȬ
tudȱtunded)ȱ ƒ Sotsiaalseteȱressurssideȱpuudusȱ (ntȱvähesedȱusaldussuhted,ȱsotȬ
siaalneȱeraldatus,ȱsuhtlemistȱvältivȱ
perekond)ȱ ƒ Perekonnaseisȱ(vallaline,ȱlesestuȬ nud,ȱlahutatud)ȱ ƒ Vaimseȱterviseȱprobleemidȱ (ntȱsügavȱdepressioon,ȱpsühhoos,ȱ
tõsineȱisiksusehäire,ȱalkoholismȱvõiȱ
narkootikumideȱtarvitamine)ȱ ƒ Elukutseȱ (ntȱtippjuht/firmaomanik,ȱspetsiaȬ
list,ȱpoolikuȱväljaõppegaȱtöötaja)ȱ ƒ Füüsiliseȱterviseȱprobleemidȱ (ntȱhaiguskartlikkusȱ(hüpohondria),ȱ
kroonilineȱvõiȱsurmagaȱlõppevȱ
haigus)ȱ ƒ Seksuaalneȱorientatsioonȱ(ntȱbisekȬ suaalneȱ[aktiivne],ȱhomoseksuaalneȱ
[passiivne])ȱ ƒ Enesetapumõttedȱ ƒ Enesetapuplaanȱ ƒ Vihjavadȱväljaütlemisedȱ(ntȱsurȬ mastȱrääkimine,ȱ“parem,ȱkuiȱmindȱ
enamȱeiȱole”,ȱravimiteȱsurmavateȱ
annusteȱkohtaȱküsimine)ȱ
ȱȱ
ȱȱ
ȱȱ
ȱ


3. klass: vägivald     449 Enesevigastamine (00151) 
(2000) 11. valdkond: turvalisus/kaitse 
3. klass: vägivald  Definitsioon Kudede kahjustusi põhjustav, tahtlik, ent surmavate tagajärgedeta enesevi-
gastamine, mille eesmärk on pingete leevendamine.  Määravad tunnused  ƒ Nahaȱmarrastamineȱ ƒ Hammustamineȱ ƒ Kehaosaȱpitsitamineȱ ƒ Kehaȱlõikamineȱ ƒ Löömineȱ ƒ Kahjulikeȱaineteȱneelamineȱ ƒ Kahjulikeȱaineteȱsissehingamineȱ ƒ Esemeteȱlükkamineȱ kehaõõnsustesseȱ ƒ Haavadeȱkatkumineȱ ƒ Kriimustusedȱkehalȱ ƒ Enesepõletamineȱ ƒ Kehaosaȱäralõikamineȱ Seonduvad tegurid   ƒ Noorukiigaȱ ƒ Endassesulgumusȱ(autism)ȱ ƒ Pekstudȱlapsȱ ƒ Piiripealneȱisiksusehäireȱ ƒ Iseloomuhäireȱ ƒ Lapsepõlvesȱpõetudȱhaigusȱȱ ƒ SeksuaalneȱkuritarvitamineȱlapseȬ põlvesȱ ƒ Operatsioonȱlapsepõlvesȱ ƒ Isiksustundekaduȱ (depersonalisatsioon)ȱ ƒ Arenguȱmahajäämusȱ ƒ Dissotsiatsioonȱȱ ƒ Häiritudȱkehatajuȱȱ ƒ Häiritudȱinimsuhtedȱ ƒ Söömishäiredȱȱ ƒ Emotsionaalneȱhäireȱȱ ƒ Lahutusȱperekonnasȱ ƒ AnamneesisȱennastȱhävitavȱkäituȬ mineȱperekonnasȱȱ ƒ Mõnuaineteȱtarvitamineȱ perekonnasȱ ƒ Tunnebȱoluliseȱsuhteȱkaotuseȱohtuȱ ƒ Anamneesisȱsuutmatusȱlahendusiȱ leidaȱ ƒ AnamneesisȱsuutmatusȱnähaȱkauȬ geleulatuvaidȱtagajärgiȱ ƒ AnamneesisȱennastȱkahjustavȱkäiȬ tumineȱ ƒ Tegutsemineȱhetkeȱajelȱ (impulsiivsus)ȱ ƒ SuutmatusȱpingeidȱsõnadesȱväljenȬ dadaȱ ƒ Vangistusȱ ƒ Ebatõhusȱtoimetulekȱ ƒ Vastupandamatuȱtungȱennastȱ lõigataȱ ƒ VastupandamatuȱtungȱennastȱkahȬ justadaȱ ƒ Omasugustestȱkaaslastestȱeraldatusȱ ƒ Labiilneȱkäitumineȱ ƒ Perekonnaȱusalduseȱpuudumineȱ


450 11. valdkond: turvalisus/kaitse  ƒ EbatraditsioonilisesȱkooslusesȱelaȬ mineȱ(ntȱkasupere,ȱgrupeeringȱvõiȱ
hooldusasutus)ȱ ƒ Madalȱenesehinnangȱ ƒ Talumatuseniȱkuhjuvȱpingeȱ ƒ Stressiȱkiireȱmaandamiseȱvajadusȱ ƒ Ennastȱvigastavadȱomasugusedȱ kaaslasedȱ ƒ Täiuslikkuseȱtaotlemineȱ(perfektsioȬ nism )ȱ ƒ Kesineȱsuhtlemineȱvanemateȱjaȱ noorukiȱvahelȱ ƒ Psühhootilineȱseisundȱ (ntȱkäskeȱjagavadȱhääled)ȱ ƒ Kaebabȱnegatiivseidȱtundeidȱ(ntȱ depressioon,ȱtõrjutus,ȱenesevihkaȬ
mine,ȱlahusolekuärevus,ȱsüütunne,ȱ
isiksustundekaduȱ(depersonalisatsioon))ȱȱ ƒ Seksuaalseȱidentiteediȱkriisȱ ƒ Mõnuaineteȱkuritarvitamineȱȱ ƒ Ebastabiilneȱkehatajuȱ ƒ Ebastabiilneȱenesehinnangȱ ƒ Manipuleerimine,ȱsaavutamaksȱ kaasinimesteltȱtoetavatȱsuhtumistȱȱȱ ƒ Vägivaldȱlapsevanemateȱ (kasvatajate)ȱvahelȱ


3. klass: vägivald     451 Enesevigastamise risk (000139)
(1992, 2000)  11. valdkond: turvalisus/kaitse 
3. klass: vägivald  Definitsioon Risk kudede kahjustusi põhjustavaks, tahtlikuks, ent surmavate tagajärgedeta 
enesevigastamiseks, mille eesmärk on pingete leevendamine.  Riskitegurid ƒ Noorukiigaȱ ƒ Endassesulgumusȱ(autism)ȱ ƒ Pekstudȱlapsȱ ƒ Piiripealneȱisiksusehäireȱ ƒ Iseloomuhäireȱ ƒ Lapsepõlvesȱpõetudȱhaigusȱȱ ƒ SeksuaalneȱkuritarvitamineȱlapseȬ põlvesȱ ƒ Operatsioonȱlapsepõlvesȱ ƒ Isiksustundekaduȱ (depersonalisatsioon)ȱ ƒ Arenguȱmahajäämusȱ ƒ Dissotsiatsioonȱȱ ƒ Häiritudȱkehatajuȱȱ ƒ Häiritudȱinimsuhtedȱ ƒ Söömishäiredȱȱ ƒ Emotsionaalneȱhäireȱ ƒ Lahutusȱperekonnasȱ ƒ AnamneesisȱennastȱhävitavȱkäituȬ mineȱperekonnasȱȱ ƒ Mõnuaineteȱtarvitamineȱperekonnasȱ ƒ Tunnebȱoluliseȱsuhteȱkaotuseȱohtuȱ ƒ Anamneesisȱsuutmatusȱlahendusiȱ leidaȱ ƒ AnamneesisȱsuutmatusȱnähaȱkauȬ geleulatuvaidȱtagajärgiȱ ƒ Anamneesisȱennastȱkahjustavȱ käitumineȱ ƒ Tegutsemineȱhetkeȱajelȱ(impulsiivsus)ȱ ƒ SuutmatusȱpingeidȱsõnadesȱväljenȬ dadaȱ ƒ Ebatõhusȱtoimetulekȱ ƒ Vangistusȱ ƒ Vastupandamatuȱtungȱennastȱ kahjustadaȱ ƒ Omasugustestȱkaaslastestȱeraldatusȱ ƒ EbatraditsioonilisesȱkooslusesȱelaȬ mineȱ(ntȱkasupere,ȱgrupeeringȱvõiȱ
hooldusasutus)ȱ ƒ Kontrolliȱkaotusȱolukordades,ȱmisȱ vajavadȱprobleemideȱlahendamistȱ ƒ Oluliseȱsuhteȱvõiȱolulisteȱsuheteȱ kaotusȱ ƒ Madalȱenesehinnangȱ ƒ Talumatuseniȱkuhjuvȱpingeȱ ƒ Stressiȱkiireȱmaandamiseȱvajadusȱ ƒ Ennastȱvigastavadȱomasugusedȱ kaaslasedȱ ƒ Täiuslikkuseȱtaotlemineȱ (perfektsionism)ȱ ƒ Psühhootilineȱseisundȱ (ntȱkäskeȱjagavadȱhääled)ȱ ƒ Kaebabȱnegatiivseidȱtundeidȱ(ntȱ depressioon,ȱtõrjutus,ȱenesevihkaȬ
mine,ȱlahusolekuärevus,ȱsüütunne)ȱ ƒ Seksuaalseȱidentiteediȱkriisȱ ƒ Mõnuaineteȱkuritarvitamineȱ ƒ Ebastabiilneȱenesehinnangȱ ƒ Manipuleerimine,ȱsaavutamaksȱ kaasinimesteltȱtoetavatȱsuhtumistȱȱȱ ƒ Vägivaldȱlapsevanemateȱ (kasvatajate)ȱvahelȱ


452 11. valdkond: turvalisus/kaitse Enesetapu risk (00150)
(2000) 11. valdkond: turvalisus/kaitse 
3. klass: vägivald  Definitsioon Enda põhjustatud eluohtliku vigastuse risk.  Riskitegurid Käitumuslikud  ƒ Relvaȱostmineȱ ƒ Testamendiȱmuutmineȱ ƒ Omandiȱäraandmineȱ ƒ AnamneesisȱvarasemadȱenesetapuȬ katsedȱ ƒ Tegutsemineȱhetkeȱajelȱ(impulsiivsus)ȱ ƒ Testamendiȱkoostamineȱ ƒ Märgatavadȱmuutusedȱsuhtumisesȱ ƒ Märgatavadȱmuutusedȱkäitumisesȱ ƒ Märgatavadȱmuutusedȱõpiedukusesȱ ƒ Ravimivaruȱkogumineȱ ƒ Ootamatuȱhaiglaslikȱlõbususȱ(eufooȬ ria )ȱpärastȱsügavatȱdepressiooniȱ Demograafilised  ƒ Vanusȱ(ntȱeakadȱinimesed,ȱnooredȱ täiskasvanudȱmehed,ȱnoorukid)ȱ ƒ Lahutatudȱ ƒ Meessuguȱ ƒ Rassȱ(ntȱvalged,ȱpõlisameeriklased)ȱ ƒ Lesedȱ Füüsilised  ƒ Kroonilineȱvaluȱ ƒ Füüsilineȱhaigusȱ ƒ Surmagaȱlõppevȱhaigusȱ Psühholoogilised  ƒ KuritarvitamiseȱläbielamineȱlapseȬ põlvesȱȱ ƒ Anamneesisȱsuitsiididȱperekonnasȱȱ ƒ Süütunneȱ ƒ Homoseksuaalneȱnoorusȱ ƒ Psüühikahäireȱ ƒ Psühhiaatrilineȱhaigusȱ ƒ Mõnuaineteȱkuritarvitamineȱȱ Olukorrast tingitud   ƒ EbatraditsioonilistesȱkooslustesȱelaȬ vadȱnoorukidȱ(ntȱalaealisteȱkinnipiȬ
damisasutus,ȱvangla,ȱhoolekandeȬ
keskus,ȱrühmakodu)ȱ ƒ Ebasoodneȱmajandusolukordȱ ƒ Haiglasseȱvõiȱhoolekandeasutusseȱ sattumineȱ ƒ Üksindaȱelamineȱ ƒ Iseseisvuseȱkaotusȱȱ ƒ Sõltumatuseȱkaotusȱ


3. klass: vägivald     453 ƒ Relvaȱolemasoluȱkodusȱ ƒ Elukohavahetusȱȱ ƒ Pensionileȱjäämineȱ Sotsiaalsed ƒ Grupienesetapudȱ ƒ Distsipliiniprobleemidȱ ƒ Katkenudȱpereeluȱ ƒ Leinȱ ƒ Abitusȱ ƒ Lootusetusȱ ƒ Õigusprobleemidȱ ƒ Üksildusȱ ƒ Olulisteȱsuheteȱkaotusȱ ƒ Kesisedȱtugisüsteemidȱ ƒ Sotsiaalneȱeraldatusȱ Väljaütlemised  ƒ Väljendabȱsurmasooviȱ ƒ Ähvardabȱennastȱtappaȱ


454 11. valdkond: turvalisus/kaitse Saastumine (00181) 
(2006, LOE 2.1)   11. valdkond: turvalisus/kaitse 
4. klass: keskkonnaohud  Definitsioon Kokkupuude keskkonnas olemasolevate saasteainetega tervist kahjustaval 
määral.   Määravad tunnused  (Määravad tunnused olenevad mõjuritest, mis võivad põhjustada nii üksikute 
elundite kui ka kogu organismi reaktsioone.)  Pestitsiidid 1 ƒ Pestitsiidideȱtoimeȱnahaleȱ ƒ PestitsiidideȱtoimeȱmaoȬ sooletraktileȱ ƒ Pestitsiidideȱtoimeȱnärvisüsteemileȱ ƒ Pestitsiidideȱtoimeȱkopsudeleȱ ƒ Pestitsiidideȱtoimeȱneerudeleȱ Kemikaalid 2 ƒ Kemikaalideȱtoimeȱnahaleȱ ƒ KemikaalideȱtoimeȱmaoȬ sooletraktileȱ ƒ KemikaalideȱtoimeȱimmuunsüsȬ teemileȱ ƒ Kemikaalideȱtoimeȱnärvisüsteemileȱ ƒ Kemikaalideȱtoimeȱkopsudeleȱ ƒ Kemikaalideȱtoimeȱneerudeleȱ Bioloogilised 3 ƒ Bioaineteȱtoimeȱnahaleȱ ƒ BioaineteȱtoimeȱmaoȬsooletraktileȱ ƒ Bioaineteȱtoimeȱkopsudeleȱ ƒ Bioaineteȱtoimeȱnärvisüsteemileȱ ƒ Bioaineteȱtoimeȱneerudeleȱȱ Saaste 4 ƒ Saasteȱtoimeȱnärvisüsteemileȱ ƒ Saasteȱtoimeȱkopsudeleȱȱ 1234ȱ 1 ȱPeamisedȱpestitsiidideȱkategooriad:ȱputukatõrjevahendidȱ(insektitsiidid),ȱumbrohutõrjevahendidȱ(herbitȬ siidid ),ȱtaimeȱseenhaigusteȱtõrjevahendidȱ(fungitsiidid),ȱmikroobideȱtõrjevahendidȱ(antimikrobiaalsedȱpreȬ paraadid ),ȱnärilisteȱtõrjevahendidȱ(rodentitsiidid);ȱpeamisedȱpestitsiidid:ȱorganofosfaadid,ȱkarbamaadid,ȱ organokloriinid,ȱpüreeter,ȱarseen,ȱglükofosfaadid,ȱbipüridüülid,ȱklorofenoksüȱühendid.ȱ 2 ȱPeamisedȱkeemilisedȱained:ȱnaftaȱbaasilȱtoodetudȱkemikaalid;ȱIȱtüübiȱantikoliinesteraasid,ȱmisȱmõjuȬ tavadȱhingamisteeȱtrahheaȱjaȱbronhideȱosa;ȱIIȱtüübiȱained,ȱmisȱmõjutavadȱalveoole;ȱIIIȱtüübiȱained,ȱ
misȱtoimivadȱkoguȱorganismile.ȱ 3 ȱElusorganismidestȱpärinevadȱtoksiinidȱ(bakterid,ȱviirused,ȱseened).ȱ 4 ȱPeamisedȱasukohad:ȱõhk,ȱvesi,ȱpinnas;ȱpeamisedȱsaasteainedȱjaȱȬtegurid:ȱasbest,ȱradoon,ȱtubakas,ȱ pliiȱjmȱraskemetallid,ȱmüra,ȱheitgaasid.ȱ


4. klass: keskkonnaohud     455 Jäätmed 1 ƒ Jäätmeteȱtoimeȱnahaleȱ ƒ JäätmeteȱtoimeȱmaoȬsooletraktileȱ ƒ Jäätmeteȱtoimeȱmaksaleȱ ƒ Jäätmeteȱtoimeȱkopsudeleȱȱ Kiirgus  ƒ VälineȱvahetuȱkokkupuudeȱradioȬ aktiivseȱmaterjaligaȱ ƒ Kiirguseȱtoimeȱgeenideleȱ ƒ Kiirguseȱtoimeȱimmuunsüsteemileȱ ƒ Kiirguseȱtoimeȱnärvisüsteemileȱ ƒ Kiirguseȱtoimeȱkasvajateleȱ Seonduvad tegurid  Välised ƒ Toiduȱkeemilineȱsaastumineȱ ƒ Veeȱkeemilineȱsaastumineȱ ƒ Ebasoodneȱmajandusolukordȱ(suuȬ renebȱvõimalusȱeriȱsaasteainetegaȱ
kokkuȱpuutuda,ȱpuudubȱligipääsȱ
arstiabile,ȱkesineȱtoitumine)ȱ ƒ Radioaktiivseȱaineȱallaneelamineȱ (ntȱtoiduȬȱja/võiȱveesaaste)ȱ ƒ Kokkupuudeȱbioterrorismigaȱ ƒ Õnnetustesseȱsattumineȱ(loodusõnȬ netusedȱvõiȱinimesestȱpõhjustatudȱ
õnnetused)ȱ ƒ Kokkupuudeȱkiirgusegaȱ(töötamineȱ radiograafias,ȱtuumatööstusesȱjaȱ
elektrijaamas,ȱelamineȱtuumatöösȬ
tuseȱja/võiȱelektrijaamaȱläheduses)ȱ ƒ Värviȱeemaldamineȱjaȱvärvimineȱ väikesteȱlasteȱlähedusesȱ ƒ Krohviȱeemaldamineȱjaȱkrohvimineȱ väikesteȱlasteȱlähedusesȱ ƒ Põrandakattedȱ(vaipkattegaȱpõranȬ dadȱhoiavadȱsaasteaineid/jäätmeidȱ
enamȱkinniȱkuiȱtugevadȱpõrandaȬ
katted)ȱ ƒ Geograafilineȱpiirkondȱ(elamineȱ kõrgeȱsaastusastmegaȱpiirkonnas)ȱ ƒ Halvadȱhügieenitavadȱmajapidamisesȱ ƒ Ebapiisavadȱmunitsipaalteenusedȱ (prügikoristus,ȱveepuhastusseadmed)ȱ ƒ Kaitseriietuseȱväärkasutusȱ ƒ SiseruumidesȱolevaȱsaasteaineȱlaȬ gunematusȱ(päikeseȱjaȱvihmaȱtoimeȱ
puudumiseȱtõttu)ȱ ƒ Kaitseriietuseȱpuudumineȱ ƒ Lakkimineȱhalvaȱventilatsioonigaȱ ruumidesȱȱ ƒ Lakkimineȱtõhusaȱkaitsevarustusetaȱ ƒ Värvimineȱhalvaȱventilatsioonigaȱ ruumidesȱ ƒ Värvimineȱtõhusaȱkaitsevarustusetaȱ ƒ Ebapiisavȱisiklikȱhügieenȱ ƒ Mängimineȱväliskeskkonnas,ȱkusȱ kasutatakseȱkeskkonnamürkeȱ ƒ Atmosfäärisaasteȱolemasoluȱ ƒ KaitsmataȱkokkupuudeȱkemikaaliȬ degaȱ(ntȱarseen)ȱ ƒ KaitsmataȱkokkupuudeȱraskemetalȬ lidegaȱ(ntȱkroom,ȱplii)ȱ ƒ Keskkonnamürkideȱkasutamineȱ kodusȱ(ntȱpestitsiidid,ȱkemikaalid,ȱ
tubakasuitsȱõhus)ȱ 1ȱ 1 ȱJäätmeteȱliigid:ȱprügi,ȱpuhastamataȱheitvesi,ȱtööstusjäätmed.ȱ


456 11. valdkond: turvalisus/kaitse  Sisemised   ƒ Vanusȱ(allaȱ5ȱvõiȱüleȱ65ȱaasta)ȱȱ ƒ Kokkupuudeȱmitmeȱsaasteainegaȱȱ ƒ Lasteȱarengunäitajadȱ ƒ Naissuguȱ ƒ LooteȱvanusȱsaasteainetegaȱkokkuȬ puuteȱajalȱ ƒ Toitumisteguridȱ(ntȱrasvumus,ȱviȬ tamiinideȱjaȱmineraalideȱpuudus)ȱ ƒ Olemasolevadȱhaigusseisundidȱ ƒ Rasedusȱ ƒ VarasemadȱkokkupuutedȱsaasteaiȬ netegaȱ ƒ Suitsetamineȱ Viited Baker,ȱJ.E.ȱ(1992).ȱPrimary,ȱsecondaryȱandȱtertiaryȱpreventionȱinȱreducingȱpesticideȱrelatedȱillnessȱinȱ farmers.ȱJournalȱofȱCommunityȱHealthȱNursing,ȱ9(4),ȱ245–253.ȱ Berkowitz,ȱG.S.,ȱObel,ȱJ.,ȱDeych,ȱE.,ȱLapinski,ȱR.,ȱGodbold,ȱJ.,ȱ&ȱLiu,ȱZ.ȱ(2003).ȱExposureȱtoȱindoorȱpesticidesȱ duringȱpregnancyȱinȱaȱmultiethnic,ȱurbanȱcohort.ȱEnvironmentalȱHealthȱPerspectives,ȱ111(1),ȱ79–84.ȱ Brender,ȱJ.,ȱSuarez,ȱL.,ȱHendricks,ȱK,ȱBaetz,ȱR.A.,ȱ&ȱLarsen,ȱR.ȱ(2002).ȱParentalȱoccupationȱandȱneuralȱ tubeȱ defectȬaffectedȱ pregnanciesȱ amongȱ Mexicanȱ Americans.ȱ Journalȱ ofȱ Occupationalȱ andȱ EnviȬ
ronmentalȱMedicine,ȱ44(7),ȱ650–656.ȱ Butterfield,ȱ P.G.ȱ (2002).ȱ Upstreamȱ reflectionsȱ onȱ environmentalȱ health:ȱ Anȱ abbreviatedȱ historyȱ andȱ frameworkȱforȱaction.ȱAdvancesȱinȱNursingȱScience,ȱ25(1),ȱ32–49.ȱ CenterȱforȱDiseaseȱControlȱandȱPreventionȱ(2004).ȱAgencyȱforȱToxicȱSubstancesȱandȱDiseaseȱRegistry.ȱ Retrievedȱfromȱhttp://www.atsdr.cdc.govȱ.ȱ CenterȱforȱDiseaseȱControlȱandȱPreventionȱ(2005).ȱThirdȱnationalȱreportȱonȱhumanȱexposureȱtoȱenviȬ ronmentalȱ chemicals:ȱ Executiveȱ summary.ȱ NCEHȱ Publicationȱ 05–0725.ȱ Atlanta,ȱ GA:ȱ Centerȱ forȱ
DiseaseȱControlȱandȱPrevention.ȱ Chalupka,ȱ S.M.ȱ (2001a).ȱ Essentialsȱ ofȱ environmentalȱ health.ȱ Enhancingȱ yourȱ occupationalȱ healthȱ nursingȱ practice.ȱ Partȱ I.ȱ Americanȱ Associationȱ ofȱ Occupationalȱ Healthȱ Nursesȱ orȱ Nursing,ȱ 49(3),ȱ
137–154.ȱ Chalupka,ȱS.M.ȱ(2001b).ȱEssentialsȱofȱenvironmentalȱhealth.ȱEnhancingȱyourȱoccupationalȱhealthȱnursingȱ practice.ȱPartȱII.ȱAmericanȱAssociationȱofȱOccupationalȱHealthȱNursesȱorȱNursing,ȱ49(4),ȱ194–213.ȱ Children’sȱ Environmentalȱ Healthȱ Network.ȱ (2004).ȱ Resourceȱ guideȱ onȱ children’sȱ environmentalȱ health.ȱRetrievedȱfromȱhttp://www.cehn.orgȱ.ȱ Children’sȱ Environmentalȱ Healthȱ Network.ȱ (2005).ȱ Trainingȱ manualȱ onȱ pediatricȱ environmentalȱ health:ȱPuttingȱitȱintoȱpractice.ȱRetrievedȱfromȱhttp://www.cehn.orgȱ.ȱ Diaz,ȱJ.D.M.,ȱ&ȱLopez,ȱM.A.ȱ(1999).ȱVoluntaryȱingestionȱofȱorganophosphateȱinsecticideȱbyȱaȱyoungȱ farmer.ȱJournalȱofȱEmergencyȱNursing,ȱ25(4),ȱ266–268.ȱ Dixon,ȱJ.K.,ȱ&ȱDixon,ȱJ.P.ȱ(2002).ȱAnȱintegrativeȱmodelȱforȱenvironmentalȱhealthȱresearch.ȱAdvancesȱ inȱNursingȱScience,ȱ24(3),ȱ43–57.ȱ Environmentalȱ Protectionȱ Agency.ȱ (2004).ȱ Understandingȱ radiationȱ healthȱ effects.ȱ Retrievedȱ fromȱ http://www.epa.govȱ.ȱ Etzel,ȱ R.,ȱ &ȱ Balk,ȱ S.ȱ (1999).ȱ Handbookȱ ofȱ pediatricȱ environmentalȱ health.ȱ Elkȱ Grove,ȱ IL:ȱ Americanȱ AcademyȱofȱPediatrics.ȱ Gerrard,ȱ C.E.ȱ (1998).ȱ Farmer’sȱ occupationalȱ health:ȱ Causeȱ forȱ concern,ȱ causeȱ forȱ action.ȱ Journalȱ ofȱ AdvancedȱNursing,ȱ28(1),ȱ155–163.ȱ Goldman,ȱL.R.,ȱShannon,ȱM.W.,ȱ&ȱtheȱCommitteeȱonȱEnvironmentalȱHealth.ȱ(2001).ȱTechnicalȱreport:ȱ Mercuryȱinȱtheȱenvironment:ȱImplicationsȱforȱphysicians.ȱPediatrics,ȱ108(1),ȱ197–205.ȱ King,ȱ C.,ȱ &ȱ Harber,ȱ (P.1998).ȱ Communityȱ environmentalȱ healthȱ concernsȱ andȱ theȱ nursingȱ process.ȱ AmericanȱAssociationȱofȱOccupationalȱHealthȱNursingȱJournal,ȱ46(1),ȱ20–27.ȱ Larsson,ȱ L.S.,ȱ &ȱ Butterfield,ȱ P.ȱ (2002).ȱ Mappingȱ theȱ futureȱ ofȱ environmentalȱ healthȱ andȱ nursing:ȱ Strategiesȱforȱintegratingȱnationalȱcompetenciesȱintoȱnursingȱpractice.ȱPublicȱHealthȱNursing,ȱ19(4),ȱ
301–308.ȱ McȬCauley,ȱL.A.,ȱMichaels,ȱS.,ȱRothlein,ȱJ.,ȱMuniz,ȱJ.,ȱLasarev,ȱM.,ȱ&ȱEbbert,ȱC.ȱ(2003).ȱPesticideȱexpoȬ sureȱ andȱ selfȬreportedȱ homeȱ hygiene.ȱ Americanȱ Associationȱ ofȱ Occupationalȱ Healthȱ Nursesȱ orȱ
Nursing,ȱ51(3),ȱ113–119.ȱ


4. klass: keskkonnaohud     457  MasseyȬStokes,ȱ M.,ȱ &ȱ Lanning,ȱ B.ȱ (2002).ȱ Childhoodȱ cancerȱ andȱ environmentalȱ toxins:ȱ Theȱ debateȱ continues.ȱFamilyȱandȱCommunityȱHealth,ȱ24(4),ȱ27–38.ȱ Meeker,ȱ B.J.,ȱ Curruth,ȱ A.,ȱ &ȱ Holland,ȱ C.B.ȱ (2002).ȱ Healthȱ hazardȱ andȱ preventiveȱ measuresȱ ofȱ farmȱ women:ȱEmergingȱissues.ȱAAOHN,ȱ50(7),ȱ307–314.ȱȱ Melum,ȱM.F.ȱ(2001).ȱOrganophosphateȱtoxicity.ȱAmericanȱJournalȱofȱNursing,ȱ101(5),ȱ57–58.ȱ
Rice,ȱR.ȱ(1999).ȱEnvironmentalȱthreatsȱinȱtheȱhome:ȱHomeȱcareȱnursingȱperspectives.ȱGeriatricȱNursȬ ing,ȱ20(6),ȱ332–336.ȱ Schneider,ȱD.,ȱ&ȱFreeman,ȱN.ȱ(2001).ȱChildren’sȱenvironmentalȱhealthȱrisks:ȱAȱstateȱofȱtheȱartȱconferȬ ence.ȱArchivesȱofȱEnvironmentalȱHealth,ȱ56(2),ȱ103–110.ȱ Silbergeld,ȱE.K.,ȱ&ȱFlaws,ȱJ.A.ȱ(2002).ȱEnvironmentalȱexposuresȱandȱwomen’sȱhealth.ȱClinicalȱObstetȬ ricsȱandȱGynecology,ȱ45(4),ȱ119–128.ȱ Thornton,ȱ J.W.,ȱ McCally,ȱ M.,ȱ &ȱ Houlihan,ȱ J.ȱ (2002).ȱ Biomonitoringȱ ofȱ industrialȱ pollutants:ȱ Healthȱ andȱpolicyȱimplicationsȱofȱtheȱchemicalȱbodyȱburden.ȱPublicȱHealthȱReports,ȱ117(4),ȱ315–323.ȱ


458 11. valdkond: turvalisus/kaitse  Saastumise risk (00180)
(2006, LOE 2.1)   11. valdkond: turvalisus/kaitse 
4. klass: keskkonnaohud  Definitsioon Märkimisväärne risk kokku puutuda keskkonnas olemasolevate saasteainetega 
tervist kahjustaval määral.   Riskitegurid Välised ƒ Toiduȱkeemilineȱsaastumineȱ ƒ Veeȱkeemilineȱsaastumineȱ ƒ Ebasoodneȱmajandusolukordȱ(suuȬ renebȱvõimalusȱeriȱsaasteainetegaȱ
kokkuȱpuutuda,ȱpuudubȱligipääsȱ
arstiabile,ȱhalbȱtoitumine)ȱ ƒ Kokkupuudeȱbioterrorismigaȱ ƒ Õnnetustesseȱsattumineȱ(loodusõnȬ netusedȱvõiȱinimesestȱpõhjustatudȱ
õnnetused)ȱ ƒ Kokkupuudeȱkiirgusegaȱ(töötamineȱ radiograafias,ȱtuumatööstusesȱjaȱ
elektrijaamas,ȱelamineȱtuumatöösȬ
tuseȱja/võiȱelektrijaamaȱläheduses)ȱ ƒ Värviȱeemaldamineȱjaȱvärvimineȱ väikesteȱlasteȱlähedusesȱ ƒ Krohviȱeemaldamineȱjaȱkrohvimineȱ väikesteȱlasteȱlähedusesȱ ƒ Põrandakattedȱ(vaipkattegaȱpõranȬ dadȱhoiavadȱsaasteaineid/jäätmeidȱ
enamȱkinniȱkuiȱtugevadȱpõrandaȬ
katted)ȱ ƒ Geograafilineȱpiirkondȱ(elamineȱ kõrgeȱsaastusastmegaȱpiirkonnas)ȱ ƒ Halvadȱhügieenitavadȱmajapidamisesȱ ƒ Ebapiisavadȱmunitsipaalteenusedȱ (prügikoristus,ȱveepuhastusseadmed)ȱ ƒ Kaitseriietuseȱväärkasutusȱ ƒ SiseruumidesȱolevaȱsaasteaineȱlaȬ gunematusȱ(päikeseȱjaȱvihmaȱtoimeȱ
puudumiseȱtõttu)ȱ ƒ Kaitseriietuseȱpuudumineȱ ƒ Lakkimineȱhalvaȱventilatsioonigaȱ ruumidesȱȱ ƒ Lakkimineȱtõhusaȱkaitsevarustusetaȱ ƒ Värvimine,ȱlakkimineȱjneȱhalvaȱ ventilatsioonigaȱruumidesȱ ƒ Värvimine,ȱlakkimineȱjneȱtõhusaȱ kaitsevarustusetaȱ ƒ Ebapiisavȱisiklikȱhügieenȱ ƒ Mängimineȱväliskeskkonnas,ȱkusȱ kasutatakseȱkeskkonnamürkeȱ ƒ Atmosfäärisaasteȱolemasoluȱ ƒ KaitsmataȱkokkupuudeȱkemikaaliȬ degaȱ(ntȱarseen)ȱ ƒ KaitsmataȱkokkupuudeȱraskemetalȬ lidegaȱ(ntȱkroom,ȱplii)ȱ ƒ Keskkonnamürkideȱkasutamineȱ kodusȱ(ntȱpestitsiidid,ȱkemikaalid,ȱ
tubakasuitsȱõhus)ȱ Sisemised   ƒ Vanusȱ(allaȱ5ȱvõiȱüleȱ65ȱaasta)ȱȱ ƒ Kokkupuudeȱmitmeȱsaasteainegaȱȱ ƒ Lasteȱarengunäitajadȱ ƒ Naissuguȱ ƒ LooteȱvanusȱsaasteainetegaȱkokkuȬ puuteȱajalȱ ƒ Toitumisteguridȱ(ntȱrasvumus,ȱviȬ tamiinideȱjaȱmineraalideȱvähesus)ȱ


4. klass: keskkonnaohud     459 ƒ Olemasolevadȱhaigusseisundidȱ ƒ Rasedusȱ ƒ VarasemadȱkokkupuutedȱsaasteaiȬ netegaȱ ƒ Suitsetamineȱ Viited Baker,ȱJ.E.ȱ(1992).ȱPrimary,ȱsecondaryȱandȱtertiaryȱpreventionȱinȱreducingȱpesticideȱrelatedȱillnessȱinȱ farmers.ȱJournalȱofȱCommunityȱHealthȱNursing,ȱ9(4),ȱ245–253.ȱ Berkowitz,ȱG.S.,ȱObel,ȱJ.,ȱDeych,ȱE.,ȱLapinski,ȱR.,ȱGodbold,ȱJ.,ȱ&ȱLiu,ȱZ.ȱ(2003).ȱExposureȱtoȱindoorȱpesticidesȱduringȱ pregnancyȱinȱaȱmultiethnic,ȱurbanȱcohort.ȱEnvironmentalȱHealthȱPerspectives,ȱ111(1),ȱ79–84.ȱ Brender,ȱJ.,ȱSuarez,ȱL.,ȱHendricks,ȱK,ȱBaetz,ȱR.A.,ȱ&ȱLarsen,ȱR.ȱ(2002).ȱParentalȱoccupationȱandȱneuralȱtubeȱdefectȬaffectedȱ pregnanciesȱamongȱMexicanȱAmericans.ȱJournalȱofȱOccupationalȱandȱEnvironmentalȱMedicine,ȱ44(7),ȱ650–656.ȱ Butterfield,ȱP.G.ȱ(2002).ȱUpstreamȱreflectionsȱonȱenvironmentalȱhealth:ȱAnȱabbreviatedȱhistoryȱandȱframeworkȱforȱacȬ tion.ȱAdvancesȱinȱNursingȱScience,ȱ25(1),ȱ32–49.ȱ CenterȱforȱDiseaseȱControlȱandȱPreventionȱ(2004).ȱAgencyȱforȱToxicȱSubstancesȱandȱDiseaseȱRegistry.ȱRetrievedȱfromȱ http://www.atsdr.cdc.govȱ.ȱ CenterȱforȱDiseaseȱControlȱandȱPreventionȱ(2005).ȱThirdȱnationalȱreportȱonȱhumanȱexposureȱtoȱenvironmentalȱchemiȬ cals:ȱExecutiveȱsummary.ȱNCEHȱPublicationȱ05–0725.ȱAtlanta,ȱGA:ȱCenterȱforȱDiseaseȱControlȱandȱPrevention.ȱ Chalupka,ȱS.M.ȱ(2001a).ȱEssentialsȱofȱenvironmentalȱhealth.ȱEnhancingȱyourȱoccupationalȱhealthȱnursingȱpractice.ȱPartȱ I.ȱAmericanȱAssociationȱofȱOccupationalȱHealthȱNursesȱorȱNursing,ȱ49(3),ȱ137–154.ȱ Chalupka,ȱS.M.ȱ(2001b).ȱEssentialsȱofȱenvironmentalȱhealth.ȱEnhancingȱyourȱoccupationalȱhealthȱnursingȱpractice.ȱPartȱ II.ȱAmericanȱAssociationȱofȱOccupationalȱHealthȱNursesȱorȱNursing,ȱ49(4),ȱ194–213.ȱ Children’sȱEnvironmentalȱHealthȱNetwork.ȱ(2004).ȱResourceȱguideȱonȱchildren’sȱenvironmentalȱhealth.ȱRetrievedȱ fromȱhttp://www.cehn.orgȱ.ȱ Children’sȱEnvironmentalȱHealthȱNetwork.ȱ(2005).ȱTrainingȱmanualȱonȱpediatricȱenvironmentalȱhealth:ȱPuttingȱitȱintoȱ practice.ȱRetrievedȱfromȱhttp://www.cehn.orgȱ.ȱ Diaz,ȱJ.D.M.,ȱ&ȱLopez,ȱM.A.ȱ(1999).ȱVoluntaryȱingestionȱofȱorganophosphateȱinsecticideȱbyȱaȱyoungȱfarmer.ȱJournalȱofȱ EmergencyȱNursing ,ȱ25(4),ȱ266–268.ȱ Dixon,ȱJ.K.,ȱ&ȱDixon,ȱJ.P.ȱ(2002).ȱAnȱintegrativeȱmodelȱforȱenvironmentalȱhealthȱresearch.ȱAdvancesȱinȱNursingȱScience,ȱ 24(3) ,ȱ43–57.ȱ EnvironmentalȱProtectionȱAgency.ȱ(2004).ȱUnderstandingȱradiationȱhealthȱeffects.ȱRetrievedȱfromȱhttp://www.epa.govȱ.ȱ
Etzel,ȱR.,ȱ&ȱBalk,ȱS.ȱ(1999).ȱHandbookȱofȱpediatricȱenvironmentalȱhealth.ȱElkȱGrove,ȱIL:ȱAmericanȱAcademyȱofȱPediatrics.ȱ
Gerrard,ȱC.E.ȱ(1998).ȱFarmer’sȱoccupationalȱhealth:ȱCauseȱforȱconcern,ȱcauseȱforȱaction.ȱJournalȱofȱAdvancedȱNursing,ȱ 28 (1),ȱ155–163.ȱ Goldman,ȱL.R.,ȱShannon,ȱM.W.,ȱ&ȱtheȱCommitteeȱonȱEnvironmentalȱHealth.ȱ(2001).ȱTechnicalȱreport:ȱMercuryȱinȱtheȱ environment:ȱImplicationsȱforȱphysicians.ȱPediatrics,ȱ108(1),ȱ197–205.ȱ King,ȱC.,ȱ&ȱHarber,ȱ(P.1998).ȱCommunityȱenvironmentalȱhealthȱconcernsȱandȱtheȱnursingȱprocess.ȱAmericanȱAssociaȬ tionȱofȱOccupationalȱHealthȱNursingȱJournal,ȱ46 (1),ȱ20–27.ȱ Larsson,ȱL.S.,ȱ&ȱButterfield,ȱP.ȱ(2002).ȱMappingȱtheȱfutureȱofȱenvironmentalȱhealthȱandȱnursing:ȱStrategiesȱforȱintegratȬ ingȱnationalȱcompetenciesȱintoȱnursingȱpractice.ȱPublicȱHealthȱNursing,ȱ19(4),ȱ301–308.ȱ McȬCauley,ȱL.A.,ȱMichaels,ȱS.,ȱRothlein,ȱJ.,ȱMuniz,ȱJ.,ȱLasarev,ȱM.,ȱ&ȱEbbert,ȱC.ȱ(2003).ȱPesticideȱexposureȱandȱselfȬ reportedȱhomeȱhygiene.ȱAmericanȱAssociationȱofȱOccupationalȱHealthȱNursesȱorȱNursing,ȱ51(3),ȱ113–119.ȱ MasseyȬStokes,ȱM.,ȱ&ȱLanning,ȱB.ȱ(2002).ȱChildhoodȱcancerȱandȱenvironmentalȱtoxins:ȱTheȱdebateȱcontinues.ȱFamilyȱ andȱCommunityȱHealth,ȱ24 (4),ȱ27–38.ȱ Meeker,ȱB.J.,ȱCurruth,ȱA.,ȱ&ȱHolland,ȱC.B.ȱ(2002).ȱHealthȱhazardȱandȱpreventiveȱmeasuresȱofȱfarmȱwomen:ȱEmergingȱ issues.ȱAAOHN,ȱ50(7),ȱ307–314.ȱȱ Melum,ȱM.F.ȱ(2001).ȱOrganophosphateȱtoxicity.ȱAmericanȱJournalȱofȱNursing,ȱ101(5),ȱ57–58.ȱ
Rice,ȱR.ȱ(1999).ȱEnvironmentalȱthreatsȱinȱtheȱhome:ȱHomeȱcareȱnursingȱperspectives.ȱGeriatricȱNursing,ȱ20(6),ȱ332–336.ȱ
Schneider,ȱD.,ȱ&ȱFreeman,ȱN.ȱ(2001).ȱChildren’sȱenvironmentalȱhealthȱrisks:ȱAȱstateȱofȱtheȱartȱconference.ȱArchivesȱofȱ EnvironmentalȱHealth,ȱ56 (2),ȱ103–110.ȱ Silbergeld,ȱE.K.,ȱ&ȱFlaws,ȱJ.A.ȱ(2002).ȱEnvironmentalȱexposuresȱandȱwomen’sȱhealth.ȱClinicalȱObstetricsȱandȱGynecology,ȱ 45 (4),ȱ119–128.ȱ Thornton,ȱJ.W.,ȱMcCally,ȱM.,ȱ&ȱHoulihan,ȱJ.ȱ(2002).ȱBiomonitoringȱofȱindustrialȱpollutants:ȱHealthȱandȱpolicyȱimplicaȬ tionsȱofȱtheȱchemicalȱbodyȱburden.ȱPublicȱHealthȱReports,ȱ117(4),ȱ315–323.ȱ


460 11. valdkond: turvalisus/kaitse  Mürgistuse risk (00037)
(1980, 2006, LOE 2.1)  11. valdkond: turvalisus/kaitse 
4. klass: keskkonnaohud  Definitsioon Märkimisväärne risk kokku puutuda saasteainete, narkootiliste ainete või ohtli-
ke toodetega või neid alla neelata määral, mis põhjustab mürgistust.   Riskitegurid Välised ƒ Ligipääsȱkeelatudȱnarkootilisteleȱ ainetele,ȱmisȱvõivadȱollaȱsaastatudȱ
mürgisteȱlisanditegaȱ ƒ Ohtlikudȱtootedȱlasteȱkäeulatusesȱ ƒ Ohtlikudȱtootedȱsegasusseisundisȱ inimesteȱkäeulatusesȱȱ ƒ Suurȱkogusȱravimeidȱkodusȱ ƒ Ravimiteȱhoidmineȱlukustamataȱ kapisȱlasteleȱkättesaadavaltȱ ƒ Ravimiteȱhoidmineȱlukustamataȱ kapisȱsegasusseisundisȱinimesteleȱ
kättesaadavaltȱ Sisemised ƒ Tunnetusraskusedȱ ƒ Vähesedȱteadmisedȱravimitestȱ ƒ VähesedȱteadmisedȱmürgistuseȱvälȬ timisestȱ ƒ Emotsionaalsedȱraskusedȱ ƒ SobivateȱettevaatusabinõudeȱpuuȬ dumineȱ ƒ Halvenenudȱnägemineȱ ƒ Teatab,ȱetȱtöökohalȱeiȱkasutataȱpiisaȬ vaidȱkaitsevahendeidȱjaȱȬabinõusidȱ Viited CentreȱforȱDiseaseȱControlȱandȱPreventionȱ(2005).ȱThirdȱnationalȱreportȱonȱhumanȱexposureȱtoȱenviȬ ronmentalȱ chemicals:ȱ Executiveȱ summary.ȱ NCEHȱ Publicationȱ 05–0725.ȱ Atlanta,ȱ GA:ȱ Centreȱ forȱ
DiseaseȱControlȱandȱPrevention.ȱȱ


5. klass: kaitseprotsessid     461 Risk ülitundlikkusreaktsiooniks 
joodisisaldusega kontrastainele (00218)
(2010, LOE 2.1)  11. valdkond: turvalisus/kaitse 
5. klass: kaitseprotsessid  Definitsioon Risk mis tahes kahjustavaks või ettenägematuks reaktsiooniks, mis on seotud 
joodisisaldusega kontrastaine kasutamisega ja mis võib ilmneda seitsme päeva 
jooksul pärast kontrastaine süstimist.  Riskitegurid ƒ Ärevusȱ ƒ MitmeȱravimiȱsamaaegneȱkasutaȬ mineȱ(ntȱbeetablokaatorid,ȱinterleuȬ
kiinȱ2,ȱmetformiin,ȱneerudeleȱmürȬ
gisedȱ(nefrotoksilised)ȱravimid)ȱ ƒ Vedelikupuudusȱ(dehüdratsioon)ȱ ƒ Elueaȱäärmusedȱ ƒ Veenideȱrabedusȱ(ntȱvarasemȱvõiȱ käesolevȱkeemiaȬȱvõiȱkiiritusraviȱjäȬ
semele,ȱmidaȱtulebȱsüstida;ȱmitmelȱ
korralȱveenisiseseȱjuurdepääsuȱtaȬ
gamine,ȱrajadesȱveeniteeȱenamȱkuiȱ
24ȱtunniks;ȱvarasemȱkaenlalümfiȬ
sõlmeȱeemaldamineȱ(aksillaarneȱlümȬ
fisõlmeȱdissektsioon )ȱkäel,ȱmidaȱtulebȱ süstida;ȱkaugmisedȱ(distaalsed)ȱveeȬ
nisiseseȱjuurdepääsuȱkohad:ȱkäsi,ȱ
ranne,ȱjalg,ȱpahkluu)ȱ ƒ Üldineȱkurnatusȱ ƒ Anamneesisȱallergiadȱ ƒ Anamneesisȱvarasemȱülitundlikkusȱ joodisisaldusegaȱkontrastaineȱsuhtesȱ ƒ KontrastaineȱfüüsikalisedȱjaȱkeemiȬ lisedȱomadusedȱ(ntȱjoodiȱkontsentȬ
ratsioon,ȱviskoossus,ȱkõrgeȱ
osmolaalsus,ȱioonideȱtoksilisus)ȱ ƒ Teadvusetusȱ ƒ Põhihaigusȱ(ntȱsüdamehaigus,ȱ kopsuhaigus,ȱvererakkudeȱmuutusȱ
(vereȱdüskraasia),ȱendokriinneȱhaiȬ
gus,ȱneeruhaigus,ȱneerupealiseȱsäsiȱ
kasvajaȱ(feokromotsütoom),ȱ
autoimmunsushaigus)ȱ
ȱ Viited AmericanȱCollegeȱofȱRadiologyȱ(2008).ȱManualȱofȱcontrastȱmediaȱ(versionȱ6).ȱReston,ȱVA:ȱAuthor.ȱ
Bellin,ȱM.,ȱJakobsen,ȱJ.,ȱTomassin,ȱI.ȱThomsen,ȱH.S.,ȱ&ȱMorcos,ȱS.K.ȱ(2002).ȱContrastȱmediumȱextravaȬ sationȱinjury:ȱGuidelinesȱforȱpreventionȱandȱmanagement.ȱEuropeanȱRadiology,ȱ12(11),ȱ2807–2812.ȱ Bettmann,ȱM.A.ȱ(2004).ȱFrequentlyȱaskedȱquestions:ȱIodinatedȱcontrastȱagents.ȱRadiographics,ȱ24ȱ(SpeȬ cialȱIssue),ȱS3–S10.ȱ Brockow,ȱK.,ȱChristiansen,ȱC.,ȱKanny,ȱG.,ȱClément,ȱO.,ȱbarbaud,ȱA.,ȱBircher,ȱA.ȱetȱal.;ȱENDAȱEAACIȱ InterestȱGroupȱonȱDrugȱHypersensitivity.ȱ(2005).ȱManagementȱofȱhypersensitivityȱreactionsȱtoȱioȬ
dinatedȱcontrastȱmedia.ȱAllergy,ȱ60(2),ȱ150–158.ȱ Cohan,ȱR.H.,ȱEllis,ȱJ.H.,ȱ&ȱGarner,ȱW.L.ȱ(1996).ȱExtravasationȱofȱradiographicȱcontrastȱmaterial:ȱRecȬ ognition,ȱprevention,ȱandȱtreatment.ȱRadiology,ȱ200(3),ȱ593–604.ȱ Costa,ȱN.ȱ(2004).ȱUnderstandingȱcontrastȱmedia.ȱJournalȱofȱInfusionȱNursing,ȱ27(5),ȱ302–312.ȱ


462 11. valdkond: turvalisus/kaitse  EuropeanȱSocietyȱofȱUrogenitalȱRadiology.ȱ(2007).ȱESURȱGuidelinesȱonȱcontrastȱmediaȱ(versionȱ6).ȱHeiȬ delberg:ȱSpringerȬVerlag.ȱ Hash,ȱR.B.ȱ(1999).ȱIntravascularȱradiographicȱcontrastȱmedia.ȱIssuesȱforȱfamilyȱphysicians.ȱJournalȱofȱ theȱAmericanȱBoardȱofȱFamilyȱPractice ,ȱ12(1),ȱ32–42.ȱ Juchem,ȱB.C.,ȱDall’Agnol,ȱC.M.ȱ(2007).ȱImmediateȱadverseȱreactionsȱtoȱintravenousȱiodinatedȱcontrastȱ mediaȱinȱcomputedȱtomography.ȱRevistaȱLatinoȬAmericanaȱdeȱEnfermagem,ȱ15(1),ȱ78–83.ȱ Juchem,ȱB.C.,ȱDall’Agnol,ȱC.M.,ȱMagalhães,ȱA.M.M.ȱ(2004).ȱContrasteȱiodadoȱemȱtomografiaȱcompuȬ tadorizada:ȱPrevençãoȱdeȱreaçõesȱadversas.ȱRevistaȱBrasileiraȱdeȱEnfermagem,ȱ57(1),ȱ57–61.ȱ Katayama,ȱH.,ȱYamaguchi,ȱK.,ȱKozuka,ȱT.,ȱTakashima,ȱT.,ȱSeez,ȱP.,ȱ&ȱMatsuura,ȱK.ȱ(1990).ȱAdverseȱreȬ actionsȱtoȱionicȱandȱnonionicȱcontrastȱmedia:ȱAȱreportȱfromȱtheȱJapaneseȱCommitteeȱonȱtheȱsafetyȱ
ofȱContrastȱmedia.ȱRadiology,ȱ175(3),ȱ621–628.ȱ Maddox,ȱD.G.ȱ(2002).ȱAdverseȱreactionsȱtoȱcontrastȱmaterial.ȱRecognition,ȱprevention,ȱandȱtreatment.ȱ AmericanȱFamilyȱPhysician,ȱ66 (7),ȱ1229–1234.ȱ Namasivayam,ȱS.,ȱKalra,ȱM.K.,ȱTorres,ȱW.E.,ȱ&ȱSmall,ȱW.C.ȱ(2006).ȱAdverseȱreactionsȱtoȱintravenousȱ iodinatedȱcontrastȱmedia:ȱAȱprimerȱforȱradiologists.ȱEmergencyȱRadiology,ȱ12(5),ȱ210–215.ȱ Reddan,ȱD.ȱ(2007).ȱPatientsȱatȱhighȱriskȱofȱadverseȱeventsȱfromȱintravenousȱcontrastȱmediaȱafterȱcomȬ putedȱtomographyȱexamination.ȱEuropeanȱJournalȱofȱRadiology,ȱ62(1),ȱ26–32.ȱ Riedl,ȱM.A.,ȱ&ȱCasillas,ȱA.M.ȱ(2003).ȱAdverseȱdrugȱreactions:ȱTypesȱandȱtreatmentȱoptions.ȱAmericanȱ FamilyȱPhysician,ȱ68 (9),ȱ1781–1790.ȱ Schild,ȱH.H.,ȱKuhl,ȱC.K.,ȱHübnerȬSteiner,ȱU.,ȱBöhm,ȱI.,ȱ&ȱSpeck,ȱU.ȱ(2006).ȱAdverseȱeventsȱafterȱunenȬ hancedȱandȱmonomericȱandȱdimericȱcontrastȬenhancedȱCT:ȱAȱprospectiveȱrandomizedȱcontrolledȱ
trial.ȱRadiology,ȱ240(1),ȱ56–64.ȱ Siddiqi,ȱ N.H.ȱ (2008).ȱ Contrastȱ mediumȱ reactions,ȱ recognitionȱ andȱ treatment.ȱ Emedicine.ȱ Retrievedȱ fromȱhttp://www.emedicine.com/Radio/topic864.htmȱ.ȱ Singh,ȱJ.,ȱ&ȱDaftary,ȱA.ȱ(2008).ȱIodinatedȱcontrastȱmediaȱandȱtheirȱadverseȱreactions.ȱJournalȱofȱNuclearȱ MedicineȱTechnology,ȱ36 (2),ȱ69–74.ȱȱ Stacul,ȱF.ȱ(2007).ȱManagingȱtheȱriskȱassociatedȱwithȱuseȱofȱcontrastȱmediaȱforȱcomputedȱtomography.ȱ EuropeanȱJournalȱofȱRadiology,ȱ62 (1),ȱ33–37.ȱ Thomsen,ȱ H.S.,ȱ &ȱ Morcos,ȱ S.K.ȱ (2004).ȱ Managementȱ ofȱ acuteȱ adverseȱ reactionsȱ toȱ contrastȱ media.ȱ EuropeanȱRadiology,ȱ14 (3),ȱ476–481.ȱ Valls,ȱC.,ȱAndía,ȱE.,ȱSánchez,ȱA.,ȱ&ȱMoreno,ȱV.ȱ(2003).ȱSelectiveȱuseȱofȱlowȬosmolalityȱcontrastȱmediaȱ inȱcomputedȱtomography.ȱEuropeanȱRadiology,ȱ13(8),ȱ2000–2005.ȱ Vervloet,ȱD.,ȱ&ȱDurham,ȱS.ȱ(1998).ȱAdverseȱreactionsȱtoȱdrugs.ȱBritishȱMedicalȱJournal,ȱ316(7143),ȱ1511– 1514.ȱ Webb,ȱJ.A.,ȱStacul,ȱF.,ȱThompsen,ȱH.S.,ȱ&ȱMorcos,ȱS.K.ȱ(2003).ȱLateȱadverseȱreactionsȱtoȱintravascularȱ iodinatedȱcontrastȱmedia.ȱEuropeanȱRadiology,ȱ13(1),ȱ181–184.ȱ Widmark,ȱ J.M.ȱ (2007).ȱ ImagingȬrelatedȱ medications:ȱ Aȱ classȱ overview.ȱ Proceedingsȱ (Baylorȱ Universityȱ Medicalȱcenter) ,ȱ20(4),ȱ408–417.ȱ


5. klass: kaitseprotsessid     463 Allergiline reaktsioon lateksile (00041)
(1998, 2006, LOE 2.1)  11. valdkond: turvalisus/kaitse 
5. klass: kaitseprotsessid  Definitsioon Ülitundlikkusreaktsioon naturaalsest latekskummist toodetele.  Määravad tunnused  Eluohtlikud reaktsioonid, mis ilmnevad esimese tunni jooksul pärast 
kokkupuudet lateksi proteiiniga   ƒ Bronhilihasteȱkrampȱ(bronhospasm)ȱ ƒ Südameseiskusȱ ƒ Nõgeslööveȱkokkupuutekohalȱ (kontakturtikaaria),ȱmisȱlevibȱüleȱkehaȱ ƒ Raskendatudȱhingamineȱ(düspnoe)ȱ ƒ Huulteȱturseȱ ƒ Kõriturseȱ ƒ Keeleturseȱ ƒ Kurgunibuȱturseȱ ƒ Ebanormaalseltȱmadalȱvererõhkȱ (hüpotensioon)ȱȱ ƒ Hingamisseiskusȱ ƒ Minestusȱ(sünkoop)ȱ ƒ Pigistustunneȱrinnasȱ ƒ Vilisevȱhingamineȱ Tunnused suu- ja ninaõõnes, silmades ning näol  ƒ Silmalaugudeȱturseȱ ƒ Silmaȱkõvakestaȱturseȱȱ ƒ Silmadeȱpunetusȱ(erüteem)ȱ ƒ Näonahaȱpunetusȱȱ ƒ Näonahaȱsügelusȱ ƒ Silmadeȱsügelusȱ ƒ Ninakinnisusȱ ƒ Ninaȱpunetusȱȱ ƒ Ninaȱsügelusȱ ƒ Suuȱsügelusȱ ƒ Ninavoolusȱ(rinorröa)ȱ ƒ Pisaravoolusȱȱ Tunnused seedekulglas  ƒ Kõhuvaluȱ ƒ Iiveldusȱ Üldised tunnused  ƒ Õhetusȱȱ ƒ Üldineȱebamugavustunneȱ ƒ Üldineȱturseȱ ƒ Kaebabȱsagedaminiȱkuumatundeȱ üleȱ ƒ Rahutusȱȱ


464 11. valdkond: turvalisus/kaitse  IV tüübi reaktsioonid, mis ilmnevad üks tund või enam pärast kokku-
puudet lateksi proteiiniga  ƒ EbamugavustundeȱreaktsioonȱliȬ sanditeleȱnaguȱtiraamidȱjaȱ
karbamaadidȱ ƒ Ekseemȱ ƒ Ärritusȱ ƒ Punetusȱȱ Seonduvad tegurid  ƒ ÜlitundlikkusȱlooduslikuȱlateksȬ kummiȱproteiinileȱ Viited AmericanȱSocietyȱofȱAnesthesiologistsȱ(2005).ȱNaturalȱrubberȱlatexȱallergy:ȱConsiderationsȱforȱanesȬ thesiologists.ȱAȱpracticeȱguideline.ȱParkȱRidge,ȱIL:ȱAmericanȱSocietyȱofȱAnesthesiologists.ȱ AssociationȱofȱPerioperativeȱRegisteredȱNurses.ȱ(2004).ȱAORNȱlatexȱguideline.ȱInȱ AORNȱstandards,ȱ recommendedȱpracticesȱandȱguidelines.ȱDenver,ȱCO:ȱAORN,ȱpp.103–118.ȱ Kelly,ȱK.J.ȱ(2000).ȱLatexȱallergy:ȱWhereȱdoȱweȱgoȱfromȱhere?ȱCanadianȱJournalȱofȱAllergyȱandȱClinicalȱ Immunology,ȱ5(8),ȱ337–340.ȱ Sussman,ȱ G.L.ȱ (2000).ȱ Latexȱ allergy:ȱ Anȱ overview.ȱ Canadianȱ Journalȱ ofȱ Allergyȱ andȱ Clinicalȱ ImmuȬ nology,ȱ5(8),ȱ317–321.ȱ Swanson,ȱ M.C.ȱ &ȱ Olson,ȱ D.Q.ȱ (2000).ȱ Latexȱ allergenȱ affinityȱ forȱ starchȱ powdersȱ appliedȱ toȱ naturalȱ rubberȱglovesȱandȱreleasedȱasȱanȱaerosol.ȱCanadianȱJournalȱofȱAllergyȱandȱClinicalȱImmunology,ȱ
5(8),ȱ328–336.ȱȱ


5. klass: kaitseprotsessid     465 Allergilise reaktsiooni risk (00217)
(2010, LOE 2.1)  11. valdkond: turvalisus/kaitse 
5. klass: kaitseprotsessid  Definitsioon Mingi aine suhtes liialdatud immuunvastuse või -reaktsiooni risk.  Riskitegurid ƒ Keemiatootedȱ(ntȱvalgendid,ȱkosȬ meetika)ȱ ƒ Orgaanilineȱmikrotolmȱ ƒ Keskkonnasȱerinevadȱainedȱ (ntȱhallitus,ȱtolm,ȱõietolm)ȱ ƒ Toiduainedȱ(ntȱmaapähkel,ȱkoorikȬ loomad,ȱseened)ȱ ƒ Putukaȱnõelamineȱ ƒ Ravimidȱ(ntȱpenitsilliinid)ȱ ƒ Korduvȱkokkupuudeȱkeskkonnasȱ erinevateȱainetegaȱ Viited Alexiou,ȱC.,ȱKau,ȱR.J.,ȱLuppa,ȱP.,ȱ&ȱArnold,ȱW.ȱ(1998).ȱAllergicȱreactionsȱafterȱsystemicȱadministrationȱofȱ clycocorticosteroidȱtherapy.ȱArchivesȱofȱOtolaryngologyȱ–ȱHeadȱandȱNeckȱSurgery,ȱ124(11),ȱ1260–1264.ȱ deȱAndrade,ȱE.D.,ȱRanali,ȱJ.,ȱVolpato,ȱM.C.,ȱ&ȱdeȱOliveira,ȱM.M.ȱ(2000).ȱAllergicȱreactionȱafterȱrubberȱ damȱplacement.ȱJournalȱofȱEndodontics,ȱ26(3),ȱ182–183.ȱ Diaz,ȱJ.H.ȱ(2005).ȱSyndromicȱdiagnosisȱandȱmanagementȱofȱconfirmedȱmushroomȱpoisonings.ȱCriticalȱ CareȱMedicine,ȱ33 (2),ȱ427–436.ȱ Ellis,ȱA.K.,ȱ&ȱDay,ȱJ.H.ȱ(2005).ȱClinicalȱreactivityȱtoȱinsectȱstings.ȱCurrentȱOpinionȱinȱAllergyȱandȱClinicalȱ Immunology,ȱ5 (4),ȱ349–354.ȱ Friedlaender,ȱM.H.ȱ(2004).ȱObjectiveȱmeasurementȱofȱallergicȱreactionsȱinȱtheȱeye.ȱCurrentȱOpinionȱinȱ AllergyȱandȱClinicalȱImmunology,ȱ4 (5),ȱ447–453.ȱ Gomes,ȱE.R.,ȱ&ȱDemoly,ȱP.ȱ(2005).ȱEpidemiologyȱofȱhypersensitivityȱdrugȱreactions.ȱCurrentȱOpinionȱ inȱAllergyȱandȱClinicalȱImmunology,ȱ5 (4),ȱ309–316.ȱ Haberman,ȱ M.L.ȱ (1978).ȱ Malignantȱ hyperthermia.ȱ Anȱ allergicȱ reactionȱ toȱ thioridazineȱ therapy.ȱ ArȬ chivesȱofȱInternalȱMedicine,ȱ138 (5),ȱ800–801.ȱ Hansen,ȱI.,ȱKlimek,ȱL.,ȱMosges,ȱR.,ȱ&ȱHormann,ȱK.ȱ(2004).ȱMediatorsȱofȱinflammationȱinȱtheȱearlyȱandȱ theȱlateȱphaseȱofȱallergicȱrhinitis.ȱCurrentȱOpinionȱinȱAllergyȱandȱClinicalȱImmunology,ȱ4(3),ȱ159–163.ȱ Hathaway,ȱL.R.ȱ(2005).ȱAnaphylaxis.ȱLPN,ȱ1(3),ȱ38–39.ȱ
Huby,ȱ R.D.,ȱ Dearman,ȱ R.J.,ȱ &ȱ Kimber,ȱ I.ȱ (2000).ȱ Whyȱ areȱ someȱ proteinsȱ allergens?ȱ Toxicologicalȱ SciȬ ences,ȱ55 (2),ȱ235–246.ȱ Leung,ȱD.Y.M.,ȱ Boguniewicz,ȱ M.,ȱHowell,ȱM.D.,ȱ Nomura,ȱI.,ȱHamid,ȱQ.A.ȱ(2004).ȱNewȱInsightsȱintoȱ atopicȱdermatitis.ȱJournalȱofȱClinicalȱInvestigation,ȱ113(5),ȱ651–657.ȱ McKevith,ȱB.,ȱTheobald,ȱH.ȱ(2005).ȱCommonȱfoodȱallergies.ȱNursingȱStandard,ȱ19(29),ȱ39–42.ȱ
Merrill,ȱ D.B.,ȱ William,ȱ G.,ȱ &ȱ Goff,ȱ D.C.ȱ (2005).ȱ Adverseȱ cardiacȱ effectsȱ associatedȱ withȱ clozapine.ȱ JournalȱofȱClinicalȱPsychopharmacology,ȱ25 (1),ȱ32–41.ȱ NowakȬWegrzyn,ȱ A.,ȱ ConoverȬWalker,ȱ M.,ȱ &ȱ Wood,ȱ R.A.ȱ (2001).ȱ FoodȬallergicȱ reactionsȱ inȱ schoolsȱ andȱpreschools.ȱArchivesȱofȱPediatricȱandȱAdolescentȱMedicine,ȱ155,ȱ790–795.ȱ Reisman,ȱR.E.ȱ(2005).ȱUnusualȱreactionsȱtoȱinsectȱstings.ȱ CurrentȱOpinionȱinȱAllergyȱandȱClinicalȱImmuȬ nology,ȱ5,ȱ355–358.ȱ Shovlin,ȱJ.P.,ȱ&ȱCorso,ȱM.P.ȱ(2005).ȱOcularȱallergy:ȱRecognizing,ȱtreating,ȱandȱavoiding.ȱContemporaryȱ Optometry,ȱ3 (3),ȱ1–7.ȱ Weir,ȱE.ȱ(2005).ȱSushi,ȱnematodes,ȱandȱallergies.ȱCanadianȱMedicalȱAssociationȱJournal,ȱ172(3),ȱ329.ȱ


466 11. valdkond: turvalisus/kaitse  Risk allergiliseks reaktsiooniks lateksile
(00042)
(1998, 2006, LOE 2.1)  11. valdkond: turvalisus/kaitse 
5. klass: kaitseprotsessid  Definitsioon Risk ülitundlikkuseks looduslikust latekskummist toodete suhtes, mis võib ter-
vist kahjustada.  Riskitegurid ƒ Allergiaȱavokaadodeȱvastuȱ ƒ Allergiaȱbanaanideȱvastuȱ ƒ Allergiaȱkastaniteȱvastuȱȱ ƒ Allergiaȱkiivideȱvastuȱ ƒ Allergiaȱjõulutäheȱvastuȱ ƒ Allergiaȱtroopilisteȱpuuviljadeȱvastuȱ ƒ Anamneesisȱallergiaȱ ƒ Anamneesisȱastmaȱ ƒ Anamneesisȱülitundlikkusȱlateksiȱ suhtesȱ ƒ Mitmedȱoperatsioonid,ȱ eritiȱimikueasȱ ƒ Elukutsed,ȱmilleȱpuhulȱkokkupuudeȱ lateksigaȱonȱigapäevaneȱ Viited AmericanȱSocietyȱofȱAnesthesiologistsȱ(2005).ȱ Naturalȱrubberȱlatexȱallergy:ȱConsiderationsȱforȱanesthesiȬ ologists.ȱAȱpracticeȱguideline.ȱParkȱRidge,ȱIL:ȱAmericanȱSocietyȱofȱAnesthesiologists.ȱ Associationȱ ofȱ Perioperativeȱ Registeredȱ Nurses.ȱ (2004).ȱ AORNȱ latexȱ guideline.ȱ Inȱ AORNȱ standards,ȱ recommendedȱpracticesȱandȱguidelines .ȱDenver,ȱCO:ȱAORN,ȱpp.103–118.ȱ Kelly,ȱ K.J.ȱ (2000).ȱ Latexȱ allergy:ȱ Whereȱ doȱ weȱ goȱ fromȱ here?ȱ Canadianȱ Journalȱ ofȱ Allergyȱ andȱ Clinicalȱ Immunology,ȱ5 (8),ȱ337–340.ȱ Sussman,ȱG.L.ȱ(2000).ȱLatexȱallergy:ȱAnȱoverview.ȱCanadianȱJournalȱofȱAllergyȱandȱClinicalȱImmunology,ȱ 5 (8),ȱ317–321.ȱ Swanson,ȱ M.C.ȱ &ȱ Olson,ȱ D.Q.ȱ (2000).ȱ Latexȱ allergenȱ affinityȱ forȱ starchȱ powdersȱ appliedȱ toȱ naturalȱ rubberȱglovesȱandȱreleasedȱasȱanȱaerosol.ȱCanadianȱJournalȱofȱAllergyȱandȱClinicalȱImmunology,ȱ5(8),ȱ
328–336.ȱȱ


6. klass: soojusregulatsioon     467 Tasakaalustamata kehatemperatuuri risk 
(00005)
(1986, 2000)  11. valdkond: turvalisus/kaitse 
6. klass: soojusregulatsioon  Definitsioon Risk mitte säilitada kehatemperatuuri normaalnäitajate piires.  Riskitegurid ƒ Ainevahetuseȱmuutumineȱ ƒ Vedelikupuudusȱ(dehüdratsioon)ȱ ƒ KokkupuudeȱäärmuslikeȱkeskkonȬ natemperatuuridegaȱ ƒ Elueaȱäärmusedȱȱ ƒ Kehakaaluȱäärmusedȱȱ ƒ Haigus,ȱmisȱmõjutabȱsoojusregulatȬ siooniȱ ƒ Tegevusetusȱȱ ƒ KeskkonnatemperatuurigaȱsobimaȬ tuȱriietusȱ ƒ Ravimid,ȱmisȱpõhjustavadȱvereȬ soonteȱkokkutõmmetȱ ƒ Ravimid,ȱmisȱpõhjustavadȱvereȬ soonteȱlaienemistȱ ƒ Rahustidȱ ƒ Trauma,ȱmisȱmõjutabȱsoojusreguȬ latsiooniȱ ƒ Energilineȱtegevusȱ


468 11. valdkond: turvalisus/kaitse Ülekuumenemine (00007) 
(1986) 11. valdkond: turvalisus/kaitse 
6. klass: soojusregulatsioon  Definitsioon Kehatemperatuuri tõus üle normaalse taseme.  Määravad tunnused  ƒ Krambidȱ(konvulsioonid)ȱȱ ƒ Õhetavȱnahkȱ ƒ NormaalsestȱkõrgemȱkehatemperaȬ tuurȱ ƒ Haigushoodȱȱ ƒ Nahkȱkatsudesȱkuumȱȱ ƒ Südameȱlöögisageduseȱkiirenemineȱ (südamerutlus,ȱtahhükardia)ȱȱ ƒ Sageȱhingamineȱ(tahhüpnoe)ȱ Seonduvad tegurid  ƒ Anesteesiaȱ ƒ Vähenenudȱhigistamineȱ ƒ Vedelikupuudusȱ(dehüdratsioon)ȱ ƒ Kokkupuudeȱkuumaȱkeskkonnagaȱ ƒ Haigusȱ ƒ Sobimatuȱriietusȱ ƒ Ainevahetuseȱkiirenemineȱ ƒ Ravimidȱ ƒ Traumaȱ ƒ Energilineȱtegevusȱ


6. klass: soojusregulatsioon     469 Allajahtumine (00006)
(1986, 1988)  11. valdkond: turvalisus/kaitse 
6. klass: soojusregulatsioon  Definitsioon Kehatemperatuuri langus alla normaalse taseme.  Määravad tunnused  ƒ NormaalsestȱmadalamȱkehatempeȬ ratuurȱ ƒ Jaheȱnahkȱ ƒ Sinakadȱ(tsüanootilised)ȱküünevallidȱ ƒ Kõrgenenudȱvererõhkȱ(hüpertenȬ sioon )ȱ ƒ Kahvatusȱȱ ƒ Kananahkȱ(piloerektsioon)ȱ ƒ Külmavärinadȱ ƒ Kapillaarideȱaeglaneȱtäitumineȱ ƒ Südameȱlöögisageduseȱkiirenemineȱ (südamerutlus,ȱtahhükardia)ȱȱ Seonduvad tegurid  ƒ Vananemineȱ ƒ Alkoholiȱtarvitamineȱ ƒ Hüpotalamuseȱkahjustusȱ ƒ Kehavärinateȱvähenemineȱ ƒ Ainevahetuseȱaeglustumineȱ ƒ Nahaȱauramineȱkülmasȱkeskkonnasȱ ƒ Kokkupuudeȱkülmaȱkeskkonnagaȱ ƒ Haigusȱ ƒ Tegevusetusȱ ƒ Sobimatuȱriietusȱ ƒ Väärtoitumusȱ ƒ Ravimidȱ ƒ Traumaȱȱ


470 11. valdkond: turvalisus/kaitse Puudulik soojusregulatsioon (00008)
(1986) 11. valdkond: turvalisus/kaitse 
6. klass: soojusregulatsioon  Definitsioon Kehatemperatuuri kõikumine ülekuumenemise ja allajahtumise vahel.  Määravad tunnused  ƒ Sinakadȱ(tsüanootilised)ȱküünevallidȱ ƒ Kehatemperatuuriȱkõikumineȱüleȱjaȱ allaȱnormaalseȱtasemeȱ ƒ Õhetavȱnahkȱȱ ƒ Kõrgenenudȱvererõhkȱ(hüpertenȬ sioon )ȱ ƒ NormaalsestȱkõrgemȱkehatemperaȬ tuurȱ ƒ Hingamissageduseȱtõusȱ ƒ Kergeȱvärinȱ ƒ Mõõdukasȱkahvatusȱ ƒ Kananahkȱ(piloerektsioon)ȱ ƒ NormaalsestȱmadalamȱkehatempeȬ ratuurȱ ƒ Haigushoodȱ ƒ Nahkȱkatsudesȱjaheȱ ƒ Nahkȱkatsudesȱkuumȱ ƒ Kapillaarideȱaeglaneȱtäitumineȱ ƒ Südameȱlöögisageduseȱkiirenemineȱ (südamerutlus,ȱtahhükardia)ȱ Seonduvad tegurid  ƒ Elueaȱäärmusedȱ ƒ Keskkonnatemperatuuriȱkõikumineȱ ƒ Haigusȱ ƒ Traumaȱ


467  12. valdkond  Mugavustunne 1. klass: füüsiline mugavustunne .......................................................... 473  Häiritudȱmugavustunneȱ(00214)ȱ ..............................................................................473ȱ
Valmisolekȱküllaldaseksȱmugavustundeksȱ(00183)................................................475ȱ
Iiveldus ȱ(00134)ȱ...........................................................................................................476ȱ Akuutneȱvaluȱ(00132) ..................................................................................................478ȱ
Kroonilineȱvaluȱ(00133)...............................................................................................479ȱ 2. klass: keskkonnast lähtuv mugavustunne ....................................... 473  Häiritudȱmugavustunneȱ(00214) ...............................................................................473ȱ
Valmisolekȱküllaldaseksȱmugavustundeksȱ(00183)................................................475ȱ 3. klass: sotsiaalne mugavustunne ........................................................ 473  Häiritudȱmugavustunneȱ(00214) ...............................................................................473ȱ
Valmisolekȱküllaldaseksȱmugavustundeksȱ(00183)................................................475ȱ
Sotsiaalne ȱeraldatusȱ(00053) ......................................................................................480ȱ


ȱ


1. klass: füüsiline mugavustunne    473 Häiritud mugavustunne (00214) 
(2008, 2010, LOE 2.1)  12. valdkond: mugavustunne 
1. klass: füüsiline mugavustunne 
2. klass: keskkonnast lähtuv mugavustunne 
3. klass: sotsiaalne mugavustunne  Definitsioon Kehalise, hingelis-vaimse, keskkondliku, kultuurilise ning sotsiaalse vabadus-, 
kergendus- ja üleloomulikkustunde tajutud puudumine.  Määravad tunnused  ƒ Ärevusȱȱ ƒ Nuttȱ ƒ Häiritudȱunerütmȱ ƒ Hirmȱ ƒ Suutmatusȱlõõgastudaȱ ƒ Ärrituvusȱ ƒ Kurtmineȱ ƒ Kaebabȱkülmatunnetȱ ƒ Kaebabȱkuumatunnetȱ ƒ Kaebabȱebamugavustunnetȱ ƒ Kaebabȱhäirivateȱsümptomiteȱüleȱ ƒ Kaebabȱnälgaȱ ƒ Kaebabȱsügelustȱ ƒ Kaebabȱolukorragaȱrahulolematustȱ ƒ Kaebabȱlõõgastumisvõimaluseȱ puudumistȱantudȱolukorrasȱ ƒ Rahutusȱ ƒ Ohkamineȱȱ Seonduvad tegurid  ƒ Haigussümptomidȱ ƒ Ebapiisavadȱressursidȱ(ntȱraha,ȱsotȬ siaalneȱtoetus)ȱȱ ƒ Keskkonnaȱkontrollimatusȱȱ ƒ Privaatsuseȱpuudumineȱ ƒ Olukorraȱkontrollimatusȱ ƒ Negatiivsedȱkeskkonnamõjuridȱ ƒ Raviȱkõrvalmõjudȱ(ntȱravimid,ȱkiiriȬ tus)ȱ Viited Cameron,ȱB.L.ȱ(1993).ȱTheȱnatureȱofȱcomfortȱtoȱhospitalizedȱmedicalȱsurgicalȱpatients.ȱJournalȱofȱAdȬ vancedȱNursing,ȱ18(3),ȱ424–436.ȱ Honkus,ȱV.ȱ(2003).ȱSleepȱdeprivationȱinȱcriticalȱcareȱunits.ȱCriticalȱCareȱNursingȱQuarterly,ȱ26(3),ȱ179– 189.ȱ Jenny,ȱJ.,ȱ&ȱLogan,ȱJ.ȱ(1996).ȱCaringȱandȱcomfortȱmetaphorsȱusedȱbyȱpatientsȱinȱcriticalȱcare.ȱImage:ȱ JournalȱofȱNursingȱScholarship,ȱ28(4),ȱ349–352.ȱ Kolcaba,ȱK.ȱ(1992).ȱTheȱconceptȱofȱcomfortȱinȱanȱenvironmentalȱframework.ȱJournalȱofȱGerontologicalȱ Nursing,ȱ18(6),ȱ33–38.ȱ Kolcaba,ȱK.ȱ(2003).ȱComfortȱtheoryȱandȱpractice:ȱAȱvisionȱforȱholisticȱhealthȱcareȱandȱresearch.ȱNewȱ York:ȱSpringer.ȱ Kolcaba,ȱK.,ȱ &ȱ Fox,ȱ C.ȱ (1999).ȱ Theȱ effectsȱ ofȱ guidedȱ imageryȱ onȱ comfortȱ ofȱ womenȱ withȱ earlyȬstageȱ breastȱcancerȱgoingȱthroughȱradiationȱtherapy.ȱOncologyȱNursingȱForum,ȱ26(1),ȱ67–71.ȱ


474 12. valdkond: mugavustunne  Kolcaba,ȱ K.,ȱ Schrim,ȱ V.,ȱ &ȱ Steiner,ȱ R.ȱ (2006).ȱ Effectsȱ ofȱ handȱ massageȱ onȱ comfortȱ ofȱ nursingȱ homeȱ residents.ȱGeriatricȱNursing,ȱ27(2),ȱ85–91.ȱ Minden,ȱP.ȱ(2005).ȱTheȱimportanceȱofȱwords:ȱSuggestingȱcomfortȱ ratherȱthanȱpain.ȱHolisticȱNursingȱ Practice,ȱ19(6),ȱ267–271.ȱ Schoener,ȱC.ȱ(1996).ȱTheȱcomfortȱandȱdiscomfortȱofȱinfertility.ȱJOGNN,ȱ25(2),ȱ167–172.ȱ
Taylor,ȱB.ȱ(1992).ȱRelievingȱpainȱthroughȱordinarinessȱinȱnursing:ȱAȱphenomenologicalȱaccountȱofȱaȱ comfortingȱnurseȬpatientȱencounter.ȱAdvancesȱinȱNursingȱScience,ȱ15(1),ȱ33–43.ȱ Wilson,ȱL.ȱ(2002).ȱAnȱinvestigationȱofȱtheȱrelationshipȱofȱperceivedȱnurseȱcaring,ȱsocialȱsupportȱandȱ emotionȬfocusedȱ copingȱ toȱ comfortȱ inȱ hospitalizedȱ medicalȱ patients.ȱ Dissertationȱ Abstractsȱ InterȬ
national.ȱUMIȱNo.ȱAA13043623.ȱ Walker,ȱA.ȱ(2002).ȱSafetyȱandȱcomfortȱ workȱofȱ nursesȱglimpsedȱthroughȱpatientȱnarratives.ȱInternaȬ tionalȱJournalȱofȱNursingȱPractice,ȱ8(1),ȱ42–48.ȱ


1. klass: füüsiline mugavustunne    475 Valmisolek küllaldaseks mugavustundeks
(00183)
(2006, LOE 2.1)  12. valdkond: mugavustunne 
1. klass: füüsiline mugavustunne 
2. klass: keskkonnast lähtuv mugavustunne  Definitsioon Kehaline, hingelis-vaimne, keskkondlik ja/või sotsiaalne vabadus-, kergendus- 
ja üleloomulikkustunne, mis on heaoluks piisav ja mida saab tugevdada.   Määravad tunnused  ƒ Soovibȱsuurendadaȱmugavustunnetȱ ƒ Soovibȱsuurendadaȱrahulolutunnetȱ ƒ Soovibȱsuurendadaȱlõõgastustunnetȱ ƒ SoovibȱtõhusamaltȱvaevusiȱleevenȬ dadaȱ Viited Arruda,ȱE.,ȱLarson,ȱP.,ȱ&ȱMeleis,ȱA.ȱ(1992).ȱImmigrantȱHispanicȱcancerȱpatients’ȱviews.ȱCancerȱNursȬ ing,ȱ15(6),ȱ387–395.ȱ Cameron,ȱB.L.ȱ(1993).ȱTheȱnatureȱofȱcomfortȱtoȱhospitalizedȱmedicalȱsurgicalȱpatients.ȱJournalȱofȱAdȬ vancedȱNursing,ȱ18(3),ȱ424–436.ȱ Duggleby,ȱW.ȱ&ȱBerry,ȱP.ȱ(2005).ȱTransitionsȱinȱshiftingȱgoalsȱofȱcareȱforȱpalliativeȱpatientsȱandȱtheirȱ families.ȱClinicalȱJournalȱofȱOncologyȱNursing,ȱ9(4),ȱ425–428.ȱ Gropper,ȱE.I.ȱ(1992).ȱPromotingȱhealthȱbyȱpromotingȱcomfort.ȱNursingȱForum,ȱ27(2),ȱ5–8.ȱ
Jenny,ȱ J.ȱ &ȱ Logan,ȱ J.ȱ (1996).ȱ Caringȱ andȱ comfortȱ metaphorsȱ usedȱ byȱ patientsȱ inȱ criticalȱ care.ȱ Image:ȱ JournalȱofȱNursingȱScholarship,ȱ28(4),ȱ349–352.ȱ Kolcaba,ȱK.ȱ(1991).ȱAȱtaxonomicȱstructureȱforȱtheȱconceptȱcomfort.ȱImage:ȱJournalȱofȱNursingȱScholarȬ ship,ȱ23(4),ȱ237–240.ȱ Kolcaba,ȱK.ȱ(1992).ȱHolisticȱcomfort.ȱOperationalizingȱtheȱconstructȱasȱaȱnurseȬsensitiveȱoutcome.ȱAdȬ vancesȱinȱNursingȱScience,ȱ15(1),ȱ1–10.ȱ Kolcaba,ȱ K.ȱ (1994).ȱ Aȱ theoryȱ ofȱ holisticȱ comfortȱ forȱ nursing.ȱ Journalȱ ofȱ Advancedȱ Nursing,ȱ 19(6),ȱ 1178–1184.ȱ Kolcaba,ȱK.,ȱ&ȱKolcaba,ȱR.ȱ(1991).ȱAnȱanalysisȱofȱtheȱconceptȱofȱcomfort.ȱJournalȱofȱAdvancedȱNursȬ ing,ȱ16(11),ȱ1301–1310.ȱ Malinowski,ȱ A.,ȱ &ȱ Stamler,ȱ L.L.ȱ (2002).ȱ Comfort:ȱ Explorationȱ ofȱ theȱ conceptȱ inȱ nursing.ȱ Journalȱ ofȱ AdvancedȱNursing,ȱ39(6),ȱ599–606.ȱ Mitchell,ȱ G.J.,ȱ &ȱ Pilkington,ȱ F.B.ȱ (2000).ȱ ComfortȬdiscomfortȱ withȱ ambiguity:ȱ Flightȱ andȱ freedomȱ inȱ nursingȱpractice.ȱNursingȱScienceȱQuarterlyȱ13(1),ȱ31–36.ȱ Morse,ȱJ.M.ȱ(2000).ȱOnȱcomfortȱandȱcomforting.ȱAmericanȱJournalȱofȱNursing,ȱ100(9),ȱ34–38.ȱ
Morse,ȱJ.M.,ȱBottoroff,ȱJ.L.,ȱ&ȱHutchinson,ȱS.ȱ(1994).ȱTheȱphenomenologyȱofȱcomfort.ȱJournalȱofȱAdȬ vancedȱNursing,ȱ20(1),ȱ189–195.ȱ


476 12. valdkond: mugavustunne  Iiveldus (00134)
(1998, 2002, 2010, LOE 2.1)  12. valdkond: mugavustunne 
1. klass: füüsiline mugavustunne  Definitsioon Subjektiivne ebameeldivustunde ilming kõri-neelu tagaosas ja kõhus, mis võib 
lõppeda oksendamisega.  Määravad tunnused  ƒ Vastumeelsusȱtoiduȱsuhtesȱ ƒ Öökimineȱȱ ƒ Suurenenudȱsüljeeritusȱ(salivatsioon)ȱ ƒ Sagenenudȱneelamineȱ ƒ Kaebabȱiivelduseȱüleȱȱ ƒ Kaebabȱkibedatȱmaitsetȱsuusȱ Seonduvad tegurid  Biofüüsilised   ƒ Biokeemilisedȱhäiredȱ(ntȱkusivereȬ susȱ(ureemia),ȱsuhkurtõvestȱtingitudȱ
ketohappesusȱ(diabeetilineȱ
ketoatsidoos ))ȱȱ ƒ Söögitoruhaigusȱ ƒ Maoȱpaisumineȱ(distensioon)ȱȱ ƒ Maoȱärritusȱ ƒ Koljusiseseȱrõhuȱtõusȱ ƒ Kõhuõõnesisesedȱkasvajadȱȱ ƒ Sisekõrvapõletikȱ(labürintiit)ȱ ƒ Maksaȱkapsliȱvenitusȱ ƒ Paiksedȱkasvajadȱ(ntȱkuulmisȬ tasakaalunärviȱkasvajaȱ (akustikusneurinoom),ȱesmasedȱvõiȱ
teisesedȱpeaajukasvajad,ȱluumetasȬ
taasidȱkoljupõhimikus)ȱ ƒ Menière’iȱtõbiȱȱ ƒ Ajukelmepõletikȱ(meningiit)ȱ ƒ Merehaigusȱȱ ƒ Valuȱȱ ƒ Kõhunäärmehaigusȱ ƒ Rasedusȱ ƒ Põrnaȱkapsliȱvenitusȱȱ ƒ Toksiinidȱ(ntȱkasvajaȱpooltȱtoodetaȬ vadȱpeptiidid,ȱvähistȱpõhjustatudȱ
ebanormaalneȱainevahetus)ȱ Olukorrast tingitud   ƒ Ärevusȱ ƒ Hirmȱ ƒ Ebameeldivadȱlõhnadȱ ƒ Ebameeldivȱmaitseȱ ƒ Valuȱ ƒ Psühholoogilisedȱteguridȱ ƒ Ebameeldivȱvisuaalneȱärritajaȱȱ Ravi ƒ Maoȱpaisumineȱ(distensioon)ȱ ƒ Maoȱärritusȱ ƒ Ravimidȱȱ


1. klass: füüsiline mugavustunne    477 Viited Fessele,ȱK.S.ȱ(1996).ȱManagingȱtheȱmultipleȱcoursesȱofȱnauseaȱandȱvomitingȱinȱtheȱpatientȱwithȱcancer.ȱ OncologyȱNursingȱForum,ȱ23 (9),ȱ1409–1418.ȱ Finley,ȱJ.ȱ(2000).ȱManagementȱofȱcancerȱcachexia.ȱAACNȱClinicalȱIssues,ȱ11(4),ȱ590–603.ȱ
Grant,ȱM.ȱ(1987).ȱNausea,ȱvomiting,ȱandȱanorexia.ȱSeminarsȱinȱOncologyȱNursing,ȱ3(4),ȱ277–286.ȱ
Hogan,ȱC.M.ȱ(1990).ȱAdvancesȱinȱtheȱ managementȱofȱ nauseaȱandȱ vomiting.ȱ NursingȱClinicsȱofȱNorthȱ America,ȱ25 (2),ȱ475–494.ȱ Hogan,ȱC.M.,ȱ &ȱ Grant,ȱM.ȱ(1997).ȱPhysiologicȱ mechanismsȱofȱ nauseaȱandȱvomitingȱinȱpatientsȱwithȱ cancer.ȱOncologyȱNursingȱForum,ȱ24(7),ȱ8–12.ȱ Larson,ȱB.,ȱHalliburton,ȱP.,ȱDiȱJulio,ȱJ.ȱ(1993).ȱNausea,ȱvomitingȱandȱretching.ȱInȱV.ȱCarrierȬKohlman,ȱ A.M.ȱLinsey,ȱ &ȱ C.M.ȱ Westȱ(eds),ȱPathophysiologicalȱphenomenaȱinȱnursingȱhumanȱresponsesȱtoȱillness.ȱ
Philadelphia,ȱPA:ȱWBȱSaunders,ȱpp.ȱ371–394.ȱ Lichter,ȱI.ȱ(1993).ȱWhichȱantiemetic?ȱJournalȱofȱPalliativeȱCare,ȱ9(1),ȱ42–50.ȱ
Metz,ȱ A.,ȱ &ȱ Hebbard,ȱ G.ȱ (2007).ȱ Nauseaȱ andȱ vomitingȱ inȱ adults.ȱ Australianȱ Familyȱ Physician,ȱ 36(9),ȱ 688–692.ȱ Nachman,ȱ J.A.ȱ (1993).ȱ Postoperativeȱ nauseaȱ andȱ vomiting.ȱ Currentȱ Reviewsȱ forȱ PostȬAnesthesiaȱ Careȱ Nurses,ȱ15 (5),ȱ39–40.ȱ Rousseau,ȱ P.ȱ (1995).ȱ Antiemeticȱ therapyȱ inȱ adultsȱ withȱ terminalȱ disease:ȱ Aȱ briefȱ review.ȱ Americanȱ JournalȱofȱHospiceȱandȱPalliativeȱCare ,ȱJan/Feb,ȱ13–18.ȱ Tang,ȱ J.H.C.ȱ (1998).ȱ Managementȱ ofȱ chemotherapyȬinducedȱ nausea:ȱ Relaxationȱ therapy.ȱ Unpublishedȱ reȬ searchȱreport,ȱUniversityȱofȱIowa,ȱIowaȱCity,ȱIowa.ȱ Taylor,ȱJ.P.ȱ(1994).ȱValidationȱofȱalteredȱcomfort:ȱNauseaȱasȱexperiencedȱbyȱpatientsȱreceivingȱchemoȬ therapy.ȱInȱR.M.ȱCarrollȬJohnson,ȱ&ȱM.ȱPaquetteȱ(eds),ȱClassificationȱofȱnursingȱdiagnoses:ȱProceedingsȱ
ofȱtheȱTenthȱConference .ȱPhiladelphia,ȱPA:ȱJBȱLippincott,ȱpp.206–207.ȱ


478 12. valdkond: mugavustunne  Akuutne valu (00132)
(1996) 12. valdkond: mugavustunne 
1. klass: füüsiline mugavustunne  Definitsioon Ebameeldiv tunnetuslik ja emotsionaalne kogemus, mis tekib olemasolevast 
või võimalikust koekahjustusest või mida kirjeldatakse nimetatud kahjustust 
väljendavate terminitega (International Association for the Study of Pain – 
Rahvusvaheline Valu-uuringute Assotsiatsioon); äkki või järk-järgult tekkiv, eri 
tugevusastmetega alates nõrgast kuni tugevani, eeldatava või prognoositava 
lõpuga, kestusega vähem kui kuus kuud.  Määravad tunnused  ƒ Isumuutusedȱ ƒ Vererõhuȱmuutusedȱ ƒ Südameȱlöögisageduseȱmuutusedȱ ƒ Hingamissageduseȱmuutusedȱ ƒ Kodeeritudȱmärgeȱ(ntȱvaluskaalaȱ kasutamine)ȱȱ ƒ Higistamineȱȱ ƒ Kõrvalejuhtivȱkäitumineȱ(ntȱsamȬ mumine,ȱteisteȱinimesteȱja/võiȱtegeȬ
vusteȱotsimineȱvõiȱtegevuseȱkorȬ
damineȱselleks,ȱetȱtähelepanuȱvalultȱ
kõrvaleȱjuhtida)ȱȱ ƒ Väljenduslikȱkäitumineȱ(ntȱrahutus,ȱ kurtmine,ȱnutt,ȱvalvsus,ȱärrituvus,ȱ
ohkamine)ȱ ƒ Tardunudȱnäoilmeȱ(ntȱtuhmidȱsilȬ mad,ȱlöödudȱilme,ȱkangestunudȱvõiȱ
hajusȱmiimika,ȱgrimass)ȱȱ ƒ Ennastȱkaitsevȱkäitumineȱ ƒ Keskendumisraskusedȱ(ntȱekslikȱ ajataju,ȱhalvenenudȱmõttetegevus,ȱ
harvenenudȱsuhtlemineȱkaasiniȬ
mesteȱjaȱümbruskonnaga)ȱȱ ƒ Onȱtäheldatudȱvaluilminguidȱ ƒ Valuȱvältivȱkehaasendȱ ƒ Kaitsvadȱžestidȱ ƒ Pupillideȱlaienemineȱ ƒ Kaebabȱvaluȱ ƒ Eneseleȱkeskendatusȱ ƒ Unehäireȱ Seonduvad tegurid  ƒ Kahjustavadȱteguridȱ(ntȱbioloogiliȬ sed,ȱkeemilised,ȱfüüsilised,ȱpsühhoȬ
loogilised)ȱ


1. klass: füüsiline mugavustunne    479 Krooniline valu (00133)
(1986, 1996)  12. valdkond: mugavustunne 
1. klass: füüsiline mugavustunne  Definitsioon Ebameeldiv tunnetuslik ja emotsionaalne kogemus, mis tekib olemasolevast 
või võimalikust koekahjustusest või mida kirjeldatakse nimetatud kahjustust 
väljendavate terminitega (International Association for the Study of Pain – 
Rahvusvaheline Valu-uuringute Assotsiatsioon); äkki või järk-järgult tekkiv, eri 
tugevusastmetega alates nõrgast kuni tugevani, püsiv ja korduv ilma eeldata-
va või prognoositava lõputa, kestusega rohkem kui kuus kuud.  Määravad tunnused  ƒ Vähenenudȱvõimeȱseniseidȱtegevusiȱ jätkataȱ ƒ Isutusȱ(anoreksia)ȱ ƒ ValugaȱhaaratudȱlihasgruppideȱkõȬ hetumineȱ(atroofia)ȱȱ ƒ Unerütmiȱmuutusedȱ ƒ Kodeeritudȱmärgeȱ(ntȱvaluskaalaȱ kasutamine)ȱ ƒ Depressioonȱ ƒ Tardunudȱnäoilmeȱ(ntȱtuhmidȱsilȬ mad,ȱlöödudȱilme,ȱkangestunudȱvõiȱ
hajusȱmiimika,ȱgrimass)ȱ ƒ Väsimusȱ ƒ Hirmȱvigastuseȱkordumiseȱeesȱ ƒ Ennastȱkaitsevȱkäitumineȱ ƒ Ärrituvusȱȱ ƒ Onȱtäheldatudȱvalutavatȱkehaosaȱ kaitsvatȱkäitumistȱ ƒ HarvenenudȱsuhtlemineȱkaasiniȬ mestegaȱ ƒ Kaebabȱvaluȱ ƒ Rahutusȱ ƒ Eneseleȱkeskendatusȱ ƒ Sümpaatilisedȱreaktsioonidȱ(ntȱ temperatuur,ȱkülmetamine,ȱkehaȬ
asendiȱmuutused,ȱülitundlikkus)ȱȱ Seonduvad tegurid  ƒ Kroonilineȱfüüsilineȱpuueȱ ƒ Kroonilineȱpsühhosotsiaalneȱpuueȱ


480 12. valdkond: mugavustunne Sotsiaalne eraldatus (00053)
(1982) 12. valdkond: mugavustunne 
3. klass: sotsiaalne mugavustunne  Definitsioon Üksilduse kogemus, mida inimene tajub kui kaasinimeste poolt peale sunnitud 
negatiivset ja kardetavat seisundit.   Määravad tunnused  Objektiivsed  ƒ Toetavateȱlähedasteȱpuudumineȱ ƒ Arengutasemeleȱsobimatuȱkäitumineȱ ƒ Tundetuimusȱȱ ƒ Puudeȱilmnemineȱ(ntȱfüüsiline,ȱ vaimne)ȱ ƒ ElabȱeriomaseȱkultuurigaȱühiskonȬ narühmasȱ(subkultuuris)ȱȱ ƒ Haigusȱȱ ƒ Mõttetudȱtegevusedȱ ƒ Silmsideȱpuudumineȱ ƒ Omaȱmõtetesȱkinniolekȱ ƒ Ilmutabȱvaenulikkustȱȱ ƒ Üksluisedȱtegevusedȱȱ ƒ Kurbustunneȱ ƒ Otsibȱüksindustȱȱ ƒ KäitubȱdomineerivaleȱkultuurigruȬ pileȱvastuvõetamatultȱȱ ƒ Seltsimatusȱ ƒ Endassetõmbumineȱȱ Subjektiivsed   ƒ Arengutasemeleȱsobimatudȱhuvidȱ ƒ TunnebȱerinevustȱendaȱjaȱkaasiniȬ mesteȱvahelȱ ƒ Suutmatusȱtäitaȱkaasinimesteȱootusiȱ ƒ Tunnebȱendȱavalikkusesȱebakindlaltȱ ƒ Kaebabȱüksildustunnet,ȱmilleȱonȱ pealeȱsundinudȱkaasinimesedȱ ƒ Kaebabȱtõrjutustunnetȱ ƒ Kaebabȱebarahuldavaȱelueȱȱesmärgiȱ üleȱ ƒ Väljendabȱväärtusi,ȱmidaȱdomineeȬ rivȱkultuurigruppȱeiȱkiidaȱheaksȱȱ Seonduvad tegurid  ƒ Vaimseȱseisundiȱmuutusedȱ ƒ Välimuseȱmuutusedȱ ƒ Heaoluseisundiȱmuutusȱ ƒ Tegurid,ȱmisȱsoodustavadȱrahuldaȬ vateȱisiklikeȱsuheteȱpuudumistȱ(ntȱ
arenguülesanneteȱtäitmiseȱedasiȬ
lükkumine)ȱ ƒ Ebaküpsedȱhuvidȱ ƒ Võimetusȱastudaȱrahuldavatesseȱ isiklikesseȱsuhetesseȱ ƒ Ebapiisavadȱisiklikudȱressursidȱ ƒ SotsiaalseltȱvastuvõetamatuȱkäituȬ mineȱ ƒ SotsiaalseltȱvastuvõetamatudȱväärȬ tusedȱ


477  13. valdkond Kasvamine/areng 1. klass: kasvamine.................................................................................. 483  Ebaproportsionaalseȱkasvamiseȱriskȱ(00113)...........................................................483ȱ
Kasvu ȱjaȱarenguȱmahajäämusȱ(00111) ......................................................................484ȱ 2. klass: areng........................................................................................... 484  Kasvu ȱjaȱarenguȱmahajäämusȱ(00111) ......................................................................484ȱ Arengu ȱmahajäämuseȱriskȱ(00112) ............................................................................485ȱ


ȱ


1. klass: kasvamine    483 Ebaproportsionaalse kasvamise risk (00113)
(1998) 13. valdkond: kasvamine/areng 
1. klass: kasvamine  Definitsioon Risk, et eakohane kasv jääb alla 3. protsentiili või läheb üle 97. protsentiili, 
ületades kaht protsentiilikanalit (prognoosi usaldusvahemikku).  Riskitegurid Hooldaja ƒ Kuritarvitamineȱȱ ƒ Õpiraskusedȱ(vaimneȱpuue)ȱ ƒ Vaimuhaigusȱ ƒ Tõsineȱõpivõimetusȱȱ Keskkonnategurid ƒ Eraldatusȱȱ ƒ Ebasoodneȱmajandusolukordȱ ƒ Pliimürgitusȱ ƒ Loodusõnnetusedȱ ƒ Teratogeenȱȱ ƒ Vägivaldȱ Individuaalsed   ƒ Isutusȱ(anoreksia)ȱ ƒ HooldajaȱsobimatudȱtoitmisharjuȬ musedȱ ƒ Kroonilineȱhaigusȱ ƒ IsiklikudȱsobimatudȱtoitumisharȬ jumusedȱ ƒ Infektsioonȱ ƒ Täitmatuȱisuȱ ƒ Väärtoitumusȱ ƒ Enneaegsusȱ ƒ Mõnuaineteȱkuritarvitamineȱ Sünnieelsed ƒ Kaasasündinudȱhäireȱ ƒ Geneetilineȱhäireȱ ƒ Emaȱinfektsioonȱ ƒ Emaȱtoitumineȱ ƒ Mitmikrasedusȱ ƒ Mõnuaineteȱkuritarvitamineȱ ƒ Kokkupuudeȱteratogeenigaȱȱ


484 13. valdkond: kasvamine/areng  Arengu ja kasvu mahajäämus (00111)*
(1986) 13. valdkond: kasvamine/areng 
1. klass: kasvamine 
2. klass: areng  Definitsioon Kõrvalekalle vanuserühma normidest.  Määravad tunnused  ƒ Muutunudȱfüüsilineȱkasvȱȱ ƒ Reaktsioonikiiruseȱlangusȱ ƒ Vanuserühmaleȱtüüpilisteȱoskusteȱ hilisemȱomandamineȱȱ ƒ Raskusedȱvanuserühmaleȱtüüpilisteȱ oskusteȱomandamisegaȱ ƒ Tundetuimusȱ ƒ SuutmatusȱeakohaseltȱennastȱhoolȬ dadaȱ ƒ Suutmatusȱsaavutadaȱeakohastȱ enesekontrolliȱ ƒ Loidusȱȱ Seonduvad tegurid  ƒ Füüsiliseȱpuudeȱmõjutusedȱ ƒ Keskkonnaȱpuudujäägidȱ ƒ Ebapiisavȱhooldusȱ ƒ Ebajärjekindladȱreaktsioonidȱ ƒ Ükskõiksusȱȱ ƒ Hooldajateȱpaljususȱ ƒ Ettekirjutatudȱsõltumineȱ ƒ Lahusolekȱlähedastestȱȱ ƒ Ergutuseȱvähesusȱ * ȱ * ȱDiagnoosȱjäetakseȱväljaȱNANDAȬIȱtaksonoomiaȱ2015.–2017.ȱaastaȱväljaandest,ȱjuhulȱkuiȱeiȱtöötataȱ väljaȱkahtȱerinevatȱdiagnostilistȱmõistetȱ“kasvamine”ȱ(1)ȱjaȱ“areng”ȱ(2).ȱ
ȱ


2. klass: areng    485 Arengu mahajäämuse risk (00112)
(1998) 13. valdkond: kasvamine/areng 
2. klass: areng  Definitsioon Risk jääda 25 või enama protsendi ulatuses maha eneseregulatsiooni oskuste 
ning sotsiaalsete, tunnetuslike, keeleliste ja üld- või peenmotoorsete oskuste 
arengus. Riskitegurid Sünnieelsed ƒ Ebasoodneȱmajandusolukordȱ ƒ Sisesekretsioonihäiredȱ ƒ Geneetilisedȱhäiredȱ ƒ Emaȱkirjaoskamatusȱ ƒ Ebapiisavȱtoitumineȱ ƒ Ebapiisavȱsünnieelneȱhooldusȱ ƒ Infektsioonidȱ ƒ Sünnieelseȱhoolduseȱpuudumineȱ ƒ Sünnieelseȱhoolduseȱhilineȱalgusȱ ƒ Emaȱvanusȱallaȱ15ȱaastaȱ ƒ Emaȱvanusȱüleȱ35ȱaastaȱ ƒ Mõnuaineteȱkuritarvitamineȱ ƒ Planeerimataȱrasedusȱ ƒ Soovimatuȱrasedusȱ Individuaalsed  ƒ Lapsendatudȱlapsȱȱ ƒ Käitumishäiredȱ ƒ Ajukahjustusȱ(ntȱverejooksȱvõiȱveȬ revalumȱ(hemorraagia)ȱsünnijärgselȱ
perioodil,ȱraputatudȱlapseȱsündȬ
room,ȱkuritarvitamine,ȱõnnetus)ȱ ƒ Kroonilineȱhaigusȱ ƒ Kaasasündinudȱhäiredȱ ƒ KasvuȬȱja/võiȱkaalupeetusȱȱ ƒ Kasulapsȱȱ ƒ Sagedaneȱkeskkõrvapõletikȱ(otitisȱ media )ȱ ƒ Geneetilisedȱhäiredȱ ƒ Kuulmiskahjustusȱ ƒ Ebapiisavȱtoitumineȱ ƒ Pliimürgitusȱ ƒ Loodusõnnetusteȱläbielamineȱ ƒ Narkotestiȱpositiivneȱtulemusȱ ƒ Enneaegsusȱ ƒ Krambidȱȱ ƒ Mõnuaineteȱkuritarvitamineȱ ƒ Sõltuvusȱtehnoloogiastȱȱ ƒ Raviȱkõrvalmõjudȱ(ntȱkeemiaȬȱjaȱ kiiritusravi,ȱravimid)ȱ ƒ Nägemiskahjustusȱ Keskkonnategurid ƒ Ebasoodneȱmajandusolukordȱ ƒ Vägivaldȱ Hooldaja ƒ Kuritarvitamineȱ ƒ Õpivõimetusȱ ƒ Vaimuhaigusȱ ƒ Tõsineȱõpivõimetusȱ




2. klass: tervisejuhtimine  483 Aastatel 2009–2014  NANDA-I taksonoomiast  eemaldatud õendusdiagnoosid 


ȱ


2. klass: tervisejuhtimine 489 Üks diagnoosidest, mis eemaldati 2009.–2011. aasta taksonoomiast, oli kogemata 
välja jäänud peatükist, mis sisaldas eemaldatud diagnooside tekste. Nüüd on kõ-
nealune diagnoos lisatud siia, et inimestel oleks võimalik see üle vaadata ning ot-
sustada, kas panna see pärast täiendamist taksonoomiasse tagasi. Peamine põh-
jus, miks diagnoos taksonoomiast kustutati, oli seonduvate tegurite puudumine.   Tervisele suunatud käitumine (00084)
Eemaldatud 2009–2011 
(1998) 1. valdkond: tervisedendus 
2. klass: tervisejuhtimine  Definitsioon Stabiilse terviseseisundiga inimeste aktiivne otsing, et leida viise, kuidas muu-
ta isiklikke tervisetavasid ja/või keskkonda, et jõuda kõrgemale tervisetase-
mele. Määravad tunnused  ƒ Ilmutabȱpuudulikkeȱteadmisiȱ tervisedenduslikustȱkäitumisestȱ ƒ MuretsebȱkeskkonnatingimusteȱmõȬ juȱüleȱterviseseisundileȱ ƒ SoovibȱjõudaȱterviseȱjaȱheaoluȱkõrȬ gemaleȱtasemeleȱ ƒ OnȱtäheldatudȱasjatundmatustȱterȬ vistȱjaȱheaoluȱpakkuvateȱpaikkondȬ
likeȱressurssideȱalalȱ ƒ Kinnitabȱasjatundmatustȱtervistȱjaȱ heaoluȱpakkuvateȱpaikkondlikeȱ
ressurssideȱalalȱ Seonduvad tegurid  ƒ Tulebȱväljaȱtöötadaȱ ȱ


490 5. valdkond: taju/tunnetus  NANDAȬIȱ taksonoomiaȱ 2012.–2014.ȱ aastaȱ väljaandestȱ onȱ eemaldatudȱ ainultȱ üksȱ diagnoos.ȱ 2009.–2011.ȱ aastaȱ väljaandesseȱ oliȱ lisatudȱ märkus,ȱ etȱ diagnoosȱ
eemaldatakseȱjuhul,ȱkuiȱsedaȱmärkimisväärseltȱeiȱtäiendataȱegaȱtõstetaȱtõendatuȬ
seȱtasemeleȱ2.1ȱvõiȱkõrgemale.ȱDiagnoosȱnõuabȱdiagnostilisteȱkeskmeteȱjaotamistȱ
eriȱdiagnoosidesseȱ(ntȱhäiritudȱnägemisaisting,ȱhäiritudȱkuulmisaistingȱjne).ȱKahȬ
juksȱeiȱ jõutudȱ sedaȱ teha,ȱmistõttuȱ diagnoosȱ eemaldati.ȱ DiagnoosiarenduskomisȬ
jonȱonȱvalmisȱüleȱvaatamaȱuusiȱdiagnoose,ȱmisȱnimetatudȱkeskmeidȱkäsitlevad.ȱ
Seetõttuȱ julgustavadȱ nadȱ õdesidȱ diagnostilisiȱ mõisteidȱ väljaȱ töötama,ȱ etȱ esitadaȱ
needȱarenduskomisjonileȱhindamiseksȱjaȱkinnitamiseks.ȱ Häiritud aistingud (eritüüp: nägemis-, 
kuulmis-, liikumis-, maitsmis-, kompimis- ja 
haistmisaisting) (00122)
Eemaldatud 2012–2014 
(1978, 1980, 1998) 5. valdkond: taju/tunnetus 
3. klass: aisting/taju  Definitsioon Ärritajate hulga või toimimise muutus, millega kaasneb nõrgenenud, ülemää-
rane, moondunud või halvenenud reaktsioon nendele ärritajatele.  Määravad tunnused  ƒ Käitumismustriȱmuutusȱȱ ƒ Probleemilahendusvõimeȱmuutusȱȱ ƒ Aistinguteȱteravuseȱmuutusȱ ƒ Muutusȱtavapärasesȱreaktsioonisȱ ärritajaleȱȱ ƒ Orientatsioonikaotusȱȱ ƒ Hallutsinatsioonidȱȱ ƒ Suhtlemishäireȱ ƒ Ärrituvusȱ ƒ Kasinȱkeskendumisvõimeȱ ƒ Rahutusȱ ƒ Moonutatudȱaistingudȱ Seonduvad tegurid  ƒ Sensoorseȱintegratsiooniȱmuutumineȱ ƒ Sensoorseȱretseptsiooniȱmuutumineȱȱ ƒ SensoorseȱtransmissiooniȱmuutuȬ mineȱȱ ƒ Biokeemilineȱtasakaalutusȱ ƒ Elektrolüütideȱtasakaalutusȱ ƒ Välisärritajateȱliiasusȱ ƒ Välisärritajateȱvähesusȱ ƒ Psühholoogilineȱstressȱ ȱ
Järgnevȱ tabelȱ sisaldabȱ loeteluȱ diagnoosidest,ȱ misȱ onȱ eemaldatudȱ NANDAȬIȱ taksonoomiastȱalatesȱ2009.ȱaastast,ȱningȱväljajätmiseȱpõhjuseid.ȱLoodame,ȱetȱõedȱ


3. klass: aisting/taju    491 kaaluvadȱniiȱnendeȱdiagnoosideȱkuiȱkaȱkäesolevastȱväljaandestȱkustutatudȱdiagȬ
noosiȱsobivust.ȱKuiȱdiagnoosidȱtunduvadȱasjakohased,ȱsiisȱvõiksȱneidȱdiagnostiȬ
lisiȱmõisteidȱarendadaȱjaȱtaasȱNANDAȬIȬleȱesitada,ȱetȱsaaksȱneedȱtulevikusȱtäienȬ
datudȱkujulȱtaksonoomiasseȱtagasiȱpanna.ȱDiagnoosid,ȱmisȱeemaldatiȱ2009.–2011.ȱ
aastaȱtaksonoomiast,ȱonȱterviktekstidenaȱleitavadȱväljaandeȱneljandastȱpeatükistȱ
(“NursingȱdiagnosesȱretiredȱfromȱtheȱNANDAȬIȱTaxonomy,ȱ2009–2011”).ȱ ȱ Eemaldamise  aasta Diagnoosid Põhjendused  2009–2011 Tervisele suunatud  käitumine Seonduvate tegurite puudumine;  vajadus täiendada uuema teadusliku
teabe alusel  2009–2011 Täielik  kusepidamatus Mõiste tuleb eristada teistest inkonti- nentsi käsitlevatest diagnoosidest; 
vajadus täiendada uuema teadusliku 
teabe alusel  2009–2011 Vägistamistrauma  sündroom:
liitreaktsioon Definitsioon kattub diagnoosi “Vägis- tamistrauma sündroom: vaikne 
reaktsioon” definitsiooniga; seondu-
vate tegurite puudumine  2009–2011 Vägistamistrauma  sündroom:
vaikne reaktsioon Definitsioon kattub diagnoosi “Vägis- tamistrauma sündroom: liitreakt-
sioon” definitsiooniga; seonduvate 
tegurite puudumine  2009–2011 Tõhus  ravirežiimi järgimine Seonduvate tegurite puudumine;  vajadus täiendada uuema teadusliku 
teabe alusel  2009–2011 Ebatõhus  ravirežiimi järgimine elanik-
konnas Seonduvate tegurite puudumine;  vajadus täiendada uuema teadusliku 
teabe alusel  2009–2011 Häiritud  mõtlemis- protsessid Seonduvate tegurite puudumine;  vajadus täiendada uuema teadusliku 
teabe alusel  2012–2014 Häiritud  aistingud (eritüüp:
nägemis-,
kuulmis-,
liikumis-,
maitsmis-, 
kompimis- ja 
haistmisaisting)  Diagnoosi keskmed tuleb lahutada  iseseisvateks diagnostilisteks mõis-
teteks (nt häiritud nägemisaisting, 
häiritud kuulmisaisting jne) koos 
määravate tunnuste ja seonduvate 
teguritega, mis on keskmetele eri-
omased ja selgelt identifitseeritud  


492 5. valdkond: taju/tunnetus  Taksonoomiaȱ järgmisestȱ tsüklistȱ arvatakseȱ väljaȱ üksȱ tegelikȱ diagnoosȱ juhul,ȱ kuiȱ eiȱ eristataȱ selleȱ nimetusesȱ sisalduvaidȱ diagnostilisiȱ keskmeid.ȱ Diagnoosȱ
“Kasvuȱjaȱarenguȱmahajäämus”ȱ(00111)ȱsisaldabȱkahtȱdiagnostilistȱkeset:ȱkasvȱjaȱ
areng.ȱNeedȱkeskmedȱtulebȱlahutadaȱkahteȱselgeltȱeristuvasseȱdiagnoosi,ȱetȱvältiȬ
daȱsegadustȱjaȱparandadaȱdiagnostilistȱtäpsust.ȱȱ Lisaksȱeemaldatakseȱtaksonoomiaȱjärgmisestȱtsüklistȱüksȱsündroomidiagnoos,ȱ kuiȱ sedaȱ eiȱ viidaȱ kooskõllaȱ sündroomidiagnoosideȱ uueȱ definitsiooniga.ȱ Nimeltȱ
nõuabȱ definitsioon,ȱ etȱ määravateȱ tunnustenaȱ tulebȱ kasutadaȱ kahtȱ võiȱ enamatȱ
õendusdiagnoosi.ȱ Kõnealuneȱ diagnoosȱ kannabȱ nimetustȱ “Keskkonnaȱ häiritudȱ
tõlgendamiseȱsündroom”ȱ(00127).ȱ


493 IV osa  NANDA INTERNATIONAL  2012–2014 NANDA Internationali mõttetalgud ................................................. 495  NANDA Internationali põhiseisukohad .......................................... 498  8. peatükk 
NANDA-I õendusdiagnoosi väljatöötamine kinnitamiseks ........ 499  NANDA Internationali protsessid ja protseduurid........................ 508  Terminite seletused ............................................................................... 515  NANDA International 2010–2012....................................................... 518  Üleskutse ühineda NANDA Internationaliga................................. 520 


ȱ


NANDA International 2012-2014     495 NANDA Internationali mõttetalgud  2009.ȱ aastaȱ oktoobrisȱ korraldasȱ NANDAȬIȱ direktoriteȱ nõukoguȱ kahepäevasedȱ
mõttetalgudȱ (Thinkȱ Tankȱ Meeting)ȱ Chicagos.ȱ Needȱ hõlmasidȱ dialooge,ȱ teleȬȱ jaȱ
videokonverentseȱningȱettekandeidȱtunnustatudȱteadlastelt,ȱõppejõududelt,ȱjuhȬ
tideltȱ jaȱ informaatikaspetsialistidelt,ȱ kesȱ tegelevadȱ NANDAȬIȱ terminoloogiagaȱ
koguȱ maailmasȱ –ȱ kokkuȱ 24ȱ riigiȱ esindajad.ȱ Kohtumistelȱ ningȱ teleȬȱ jaȱ videoȬ
konverentsidelȱ osalesidȱ eksperdidȱ Brasiiliast,ȱ Jaapanist,ȱ Nigeeriast,ȱ Norrast,ȱ PeȬ
ruust,ȱ Šveitsist,ȱ Ühendkuningriigistȱ jaȱ Ameerikaȱ Ühendriikidest.ȱ Enneȱ kokkuȬ
saamistȱ tehtiȱ küsitlus,ȱ milleleȱ vastasȱ 86ȱ inimestȱ (44ȱ liigetȱ jaȱ 42ȱ liikmestaatusetaȱ
inimest)ȱ16ȱriigist.ȱMõttetalguteȱeesmärkȱoliȱkäsitledaȱdiagnoosiarenduskomisjoniȱ
tõstatatudȱküsimusi,ȱshȱfüsioloogilisteȱdiagnoosideȱsobivustȱõendusdiagnoosideȱ
taksonoomiasseȱ ningȱ tõlkeprobleeme.ȱ Samutiȱ olidȱ kõneȱ allȱ diagnoosid,ȱ millelȱeiȱ
oleȱülemaailmsetȱtähtsust,ȱkunaȱõendusabiȱulatusȱonȱriigitiȱerinev.ȱȱ Küsitluseȱ jaȱ intervjuudeȱ tulemusedȱ rõhutasidȱ sageliȱ NANDAȬIȱ tähtsust:ȱ seeȱ tagabȱ tõenduspõhiseȱ standarditudȱ õenduskeele,ȱ misȱ aitabȱ defineeridaȱ jaȱ kirjelȬ
dadaȱ õeȱ kutsealaȱ keset;ȱ võimaldabȱ õendusotsusteȱ järjepidevatȱ arvutistamistȱ jaȱ
õendusabisȱolulisteȱmõisteteȱuurimist;ȱtoetabȱkoostöödȱkutsealaȱseesȱjaȱkutsealaȬ
deȱ vahel.ȱ Korduvaltȱ mainitiȱ vajadustȱ ühendadaȱ õendusdiagnoosidȱ defineeritudȱ
tõenduspõhisteȱ õendussekkumisteȱ jaȱ õendusabiȱ tulemustegaȱ (viidatesȱ eelkõigeȱ
NOCileȱjaȱNICile).ȱ Mõttetalgutelȱlepitiȱüksmeelseltȱkokkuȱjärgmistesȱseisukohtades.ȱ Diagnoosiarenduskomisjoni küsimused  Otsustati,ȱ etȱ igaȱ kord,ȱ kuiȱ esitatakseȱ tegelikȱ diagnoos,ȱ tulebȱ diagnoosiarendusȬ
komisjonilȱ väljaȱ selgitadaȱ sellegaȱ seotudȱ riskidiagnoosiȱ ja/võiȱ tervisedenduslikuȱ
diagnoosiȱ võimalus.ȱ Otsustatiȱ muutaȱ esildiseȱ vormi,ȱ etȱ aidataȱ diagnoosiȱ esitajalȱ
selleleȱvõimaluseleȱmõeldaȱningȱpakkudaȱkoosȱtegelikuȱdiagnoosigaȱväljaȱkaȱrisȬ
kidiagnoosiȱriskiteguridȱjaȱtervisedenduslikuȱdiagnoosiȱmääravadȱtunnused.ȱȱ MõnikordȱsaadetakseȱkomisjonileȱenneȱuueȱdiagnoosiȱväljatöötamistȱniiȬöeldaȱ kavatsusteȱkiri.ȱSeetõttuȱkoostabȱkomisjonȱjuhendit,ȱmisȱselgitaks,ȱmillistȱinfotȱtaȱ
diagnoosiȱsobivuseȱhindamiseksȱvajab.ȱJuhendȱaitabȱdiagnoosiȱesitajalȱotsustada,ȱ
kasȱkonkreetsetȱdiagnoosiȱonȱmõistlikȱedasiȱarendadaȱvõiȱmitte.ȱAsjakohaneȱinfoȱ
avaldatakseȱNANDAȬIȱveebilehelȱjaȱesildiseȱvormil.ȱ Õendusdiagnoosideȱ detailsusȱ onȱ erinev.ȱ Jõutiȱ seisukohale,ȱ etȱ mõnelȱ juhulȱ onȱ sobivamȱlaiaulatuslikȱdiagnoos,ȱmõnelȱjuhulȱspetsiifiline.ȱDetailsusȱsõltubȱsellest,ȱ
millineȱspetsiifilisuseȱtaseȱtagabȱparemaȱkliiniliseȱbaasiȱsekkumisteȱvalikuks.ȱȱ


496    Õendusdiagnoosid 2012-2014 NANDAȬIȱ eiȱ kavatseȱ ümberȱ nimetadaȱ arstlikkeȱ diagnoose,ȱ etȱ selgitadaȱ õendusotsuseid.ȱ
Väljendatiȱ veendumust,ȱ etȱ arstlikudȱ diagnoosidȱ eiȱ hõlmaȱ alatiȱ inimreaktsiooneȱ
tervikuna.ȱKuiȱarstlikȱdiagnoosȱkoguȱreaktsiooniȱeiȱhõlma,ȱtulebȱtervikpildiȱsaaȬ
miseksȱ lisadaȱ alternatiivseidȱ termineid.ȱ Arstlikeȱ diagnoosideȱ tõlgendamineȱ
õenduseȱkontekstisȱvõibȱollaȱsobiv,ȱkuiȱkasutatakseȱsamuȱtermineid,ȱmidaȱarstiȬ
destȱkolleegidki,ȱentȱkeskendutakseȱõenduseȱnähtustele.ȱDiskussioonistȱselgus,ȱetȱ
üksȱmuutmistȱvajavaidȱdiagnooseȱonȱtõenäoliseltȱ„VähenenudȱkoljusiseneȱadapȬ
tatsioonivõime“.ȱ Arvatakse,ȱ etȱ selleȱ tulemusenaȱ paranebȱ kaȱ suhtlemineȱ osakonȬ
dadeȱ vahel.ȱ Mõttetalguteȱaruteludeȱ põhjalȱ vaadatakseȱ üleȱ paljudȱ teisedkiȱ kehtiȬ
vadȱdiagnoosid,ȱnäiteksȱ„Perifeerseteȱnärvideȱjaȱveresoonteȱtalitlushäireȱrisk“.ȱȱ Kuiȱ terviseseisundȱ onȱ pöörduvȱ võiȱ paranev,ȱ siisȱ võibȱ sedaȱ käsitledaȱ õendusȬ diagnoosina.ȱ Kuiȱ onȱ võimalikȱ tegeldaȱ vaidȱ tüsistustega,ȱ siisȱ vajabȱ seisundȱ küllȱ
sekkumist,ȱentȱmitteȱõendusdiagnoosi.ȱNäiteksȱeiȱsaaȱõdeȱkukkumistȱpöörduvaksȱ
võiȱparanevaksȱmuuta,ȱküllȱagaȱennetada.ȱSeetõttuȱeiȱpeaȱNANDAȬIȱsobivaksȱteȬ
gelikkuȱdiagnoosiȱ„Kukkumine“,ȱvaidȱriskidiagnoosiȱ„Kukkumisteȱrisk“.ȱȱȱ Taksonoomia globaliseerumine  Õdedeȱ vajadusedȱ õenduskeeleȱ järeleȱ onȱ vägaȱ erinevadȱ olenevaltȱ geograafilisestȱ
asukohast,ȱmajandusolukorrast,ȱtöökeskkonnast,ȱkultuurist,ȱerialastȱjne.ȱVajadusȬ
teȱ erinevusȱ onȱ tingitudȱ kaȱ õdedeȱ oskustest,ȱ pädevusest,ȱ tegevuseȱ ulatusestȱ jaȱ
standarditest.ȱ Rahvusvaheliseȱ organisatsiooninaȱ meȱ väärtustameȱ neidȱ erinevusiȱ
ningȱ mõistameȱ tarvidustȱ laiendadaȱ taksonoomiatȱ nii,ȱ etȱ sellesȱ sisalduvadȱ
õenduseȱmõistedȱrahuldaksidȱõdedeȱigapäevatööȱvajadusiȱüleȱmaailma.ȱ MitteȱkõikȱNANDAȬIȱõendusdiagnoosidȱeiȱoleȱkasutatavadȱigaȱõeȱtöösȱ–ȱegaȱpeagiȱoleȬ ma.ȱ Õendusdiagnoosidȱ eiȱ hõlmaȱ õdedeȱ koguȱ tegevust.ȱ Õendusabiȱ onȱ vägaȱ mitȬ mekesineȱjaȱdiagnoosidȱväljendavadȱpaljusidȱõdedeȱkliinilisiȱotsuseid.ȱȱ Mõnedȱ õendusdiagnoosidȱ onȱ vägaȱ spetsiifilisedȱ egaȱ pruugiȱ ollaȱ kasutatavadȱ kõigileȱ õdedele.ȱ Taksonoomiaȱ sisaldabȱ kaȱ niisuguseidȱ diagnoose,ȱ misȱ eiȱ sobiȱ kokkuȱ õendusabiȱ
standarditegaȱ mõnesȱ geograafilisesȱ piirkonnas .ȱ Kuiȱ diagnoosidȱ eiȱ vastaȱ piirkonnasȱ kehtestatudȱõendusabiȱstandarditele,ȱsiisȱeiȱsaaȱneidȱsealȱkasutada.ȱSiiskiȱpeavadȱ
needȱ diagnoosidȱ jäämaȱ taksonoomiasse,ȱ kunaȱ seeȱ kajastabȱ õdedeȱ kliinilisiȱ otsuȬ
seidȱkoguȱmaailmas,ȱmitteȱainultȱkonkreetsesȱpiirkonnasȱvõiȱriigis.ȱIgalȱõelȱtulebȱ
teadlikȱ ollaȱ standarditest,ȱ misȱ vastavadȱ temaȱ tegevusloale,ȱ ningȱ töötadaȱ nendeȱ
järgi.ȱSamasȱtulebȱõdedelȱkursisȱollaȱõendusabiȱvaldkondadegaȱkoguȱmaailmas,ȱ
etȱosaledaȱühisaruteludesȱjaȱlaiendadaȱõendusabiȱeriȱriikides.ȱ


NANDA International 2012-2014     497 Edaspidiste arutelude ja uurimistööde teemad  Otsustati,ȱ etȱ mõisteȱ „inimreaktsioon“ȱ vajabȱ defineerimist,ȱ hõlbustamaksȱ õdedelȱ
jaȱ diagnoosiarenduskomisjonilȱ kontrollida,ȱ kasȱ uusȱ esitatavȱ diagnoosȱ vastabȱ
õendusdiagnoosiȱ definitsioonile.ȱ Selgematȱ käsitustȱvajabȱ kaȱ etioloogiaȱ jaȱ sekkuȬ
miseȱvahelineȱseos.ȱ


498    Õendusdiagnoosid 2012-2014 NANDA Internationali põhiseisukohad  Silmasȱ pidadesȱ organisatsiooniȱ liikmeteȱ jaȱ taksonoomiaȱ kasutajateȱ soove,ȱ teebȱ
NANDAȬIȱdirektoriteȱnõukoguȱaegȬajaltȱteatavaksȱomaȱpõhiseisukohad.ȱPraeguȱ
kehtibȱkaksȱpõhiseisukohtaȱ(muudetudȱNANDAȬIȱdirektoriteȱnõukogusȱoktoobȬ
risȱ 2010):ȱ üksȱ puudutabȱ NANDAȬIȱ taksonoomiaȱ kasutamistȱ hindamisraamistiȬ
kunaȱ jaȱ teineȱ õendusdiagnoosiȱ ülesehitustȱ õendusplaanis.ȱ Siinkohalȱ avaldabȱ
NANDAȬIȱomaȱseisukohad,ȱetȱvältidaȱmuidȱtõlgendusiȱNANDAȬIȱhoiakuteȱkohȬ
taȱpõhiküsimustesȱningȱäraȱhoidaȱarusaamatusiȱjaȱväärkäsitusi.ȱ NANDA-I esimene põhiseisukoht: 
II taksonoomia kasutamine hindamisraamistikuna  Patsiendiȱ terviseseisundiȱ hindamineȱ onȱ õendusdiagnoosiȱ määramiseȱ alus.ȱ ÕenȬ
duspraktikasȱtulebȱkasutadaȱterviseseisundiȱhindamiseȱtunnustatudȱraamistikku,ȱ
etȱpatsiendi*ȱparemaȱterviseȱnimelȱkindlaksȱtehaȱtemaȱprobleemid,ȱriskidȱjaȱoodaȬ
tavadȱtulemused.ȱ NANDAȬIȱeiȱnõuaȱüheȱkonkreetseȱhindamismeetodiȱvõiȱmõõdikuȱkasutamist.ȱ Tõenduspõhineȱõendusabiȱraamistik,ȱnäiteksȱGordoniȱterviseseisundiȱhindamiseȱ
skeem,ȱ peaksȱ suunamaȱ hindamistȱ viisil,ȱ misȱ aitabȱ õdedelȱ määrataȱ NANDAȬIȱ
õendusdiagnoose.ȱ ÕendusdiagnoosideȱõigeksȱmääramiseksȱonȱvajaȱkasutadaȱsobivatȱtõenduspõȬ histȱhindamisraamistikku.ȱȱ NANDA-I teine põhiseisukoht: 
õendusdiagnoosi ülesehitus õendusplaanis  NANDAȬIȱonȱseisukohal,ȱetȱõendusdiagnoosiȱülesehitus,ȱmisȱkoosnebȱdiagnoosiȱ
nimetusestȱ jaȱ sellegaȱ seotudȱ määravatestȱ tunnustest,ȱ onȱ sobivaimȱ kasutusviisȱ
õendusabisȱningȱseeȱvõibȱosutudaȱkaȱtõhusaksȱõpetamisviisiks.ȱ Õendusdiagnoosiȱ õigsuseȱ kontrollimiseksȱ püüabȱ õdeȱ patsiendi*ȱ terviseseiȬ sundiȱhindamiseȱtulemustestȱülesȱleidaȱmääravadȱtunnused,ȱseonduvadȱteguridȱ
ja/võiȱriskiteguridȱningȱseostadaȱneedȱdiagnoosiga.ȱ Kuigiȱ niisugustȱ toimimisviisiȱ peetakseȱ sobivaimaks,ȱ eiȱ pruugiȱ kõikȱ infosüsȬ teemidȱsedaȱvõimaldada.ȱÕendusjuhtidelȱtulebȱtehaȱkoostöödȱõendusinformaatiȬ
kaȱ spetsialistidega,ȱ etȱ tagadaȱ lahendused,ȱ misȱ võimaldaksidȱ õdedelȱ kontrollidaȱ
diagnoosideȱ täpsust,ȱ tuvastadesȱ selgeltȱ seonduvadȱ teguridȱ ja/võiȱ riskiteguridȱ
ningȱmääravadȱtunnused.ȱȱ * ȱNANDAȬIȱdefineeribȱpatsientiȱkuiȱ„üksikisikut,ȱperet,ȱgruppiȱvõiȱelanikkonda“.ȱ ȱ


NANDA International 2012-2014     499 8. peatükk NANDA-I õendusdiagnoosi väljatöötamine 
kinnitamiseks  LeannȱM.ȱScrogginsȱȱ ȱ Artikliȱeesmärkȱonȱaidataȱväljaȱtöötadaȱdiagnoose,ȱmisȱvastaksidȱNANDAȬIȱklasȬ
sifikatsiooniȱ õendusdiagnoosideȱ kriteeriumidele.ȱ Diagnoosiȱ väljatöötajaȱ peaksȱ
läbimaȱprotsessiȱallkirjeldatudȱetapid.ȱKuiȱtekibȱküsimusi,ȱvõibȱabiȱjaȱjuhendamiȬ
seȱ saamiseksȱ ühendustȱ võttaȱ diagnoosiarenduskomisjoniȱ esimehegaȱ NANDAȬIȱ
koduleheȱkauduȱ(www.nanda.org).ȱȱ NANDAȬIȱ kodulehelȱ www.nanda.org/DiagnosisDevelopment/DiagnosisSubȬ mission.aspxȱonȱkättesaadavȱkaȱabivahendȱprotsessiȱläbimiseks.ȱSeeȱteaveȱpakubȱ
kindlatȱtugeȱoluliseȱtööȱalustamiseks.ȱ EtȱõendusdiagnoosȱkinnitataksȱjaȱNANDAȬIȱIIȱtaksonoomiasȱavaldataks,ȱpeaȬ vadȱdiagnoosilȱolemaȱnimetus,ȱdefinitsioon,ȱmääravadȱtunnusedȱvõiȱriskiteguridȱ
ningȱ seonduvadȱ teguridȱ (tegelikuȱ diagnoosiȱ puhul),ȱ midaȱ toetavadȱ allikaviitedȱ
ningȱsobivateȱsekkumisteȱjaȱtulemusteȱnäited.ȱÕendusdiagnoosiȱametlikȱdefinitȬ
sioonȱonȱjärgmine:ȱ„Kliinilineȱotsus,ȱmisȱkäsitlebȱüksikisiku,ȱpere,ȱgrupiȱvõiȱelaȬ
nikkonnaȱ kogemusi/reaktsiooneȱ seosesȱ tegelikeȱ võiȱ võimalikeȱ terviseprobleemiȬ
de/elusündmustega.ȱ Õendusdiagnoosȱ onȱ aluseksȱ õendussekkumisteȱ valikule,ȱetȱ
saavutadaȱ tulemusi,ȱ milleȱ eestȱ õdeȱ kannabȱ vastutust”ȱ (NANDAȬIȱ Thinkȱ Tankȱ
Meetingȱ2009).ȱȱ NANDAȬIȱdiagnoosidȱluuakseȱmitmeteljeliseȱsüsteemiȱalusel.ȱDiagnoosiȱväljaȬ töötamiselȱtulebȱkaaludaȱkõikiȱseitsetȱtelgeȱ(vtȱ1.ȱptk,ȱjoonisȱ1.3).ȱ Telg 1: diagnostiline kese Diagnostilineȱkeseȱonȱdiagnostiliseȱmõisteȱpõhiosa.ȱSeeȱkirjeldabȱdiagnoosiȱtuuȬ
maksȱolevatȱ„inimreaktsiooni“.ȱ Diagnostilineȱ keseȱ võibȱ koosnedaȱ ühestȱ võiȱ enamastȱ nimisõnast.ȱ Kuiȱ kasutaȬ takseȱenamȱkuiȱühtȱnimisõnaȱ(ntȱ„aktiivsuseȱtalumatus”),ȱsiisȱväljendabȱigaȱsõnaȱ
neistȱmingitȱdiagnostiliseȱkeskmeȱaspekti.ȱKombineeritudȱterminilȱonȱteistsuguneȱ
tähendusȱkuiȱsõnadelȱeraldiȱvõetuna.ȱSageliȱlisatakseȱnimisõnaleȱ(ntȱ„düstress”)ȱ
omadussõnaȱ (ntȱ „vaimne”),ȱ etȱ väljendadaȱ diagnostilistȱ kesetȱ (ntȱ „vaimneȱ
düstress”).ȱ


500    Õendusdiagnoosid 2012-2014 Mõnelȱjuhulȱväljendatakseȱdiagnostilistȱkesetȱjaȱdiagnostilistȱmõistetȱüheȱjaȱsamaȱ
sõnagaȱ(ntȱ„iiveldus”).ȱSeeȱjuhtubȱsiis,ȱkuiȱõendusdiagnoosȱonȱsõnastatudȱkliiniȬ
liseltȱkõigeȱotstarbekamaltȱjaȱdiagnostiliseȱkeskmeȱeraldiȱväljatoomineȱeiȱsuurenȬ
daksȱabstraheeritust.ȱȱ Alljärgnevaltȱonȱtoodudȱmõnedȱdiagnostilisteȱkeskmeteȱnäited,ȱtäielikkuȱloetȬ eluȱvaataȱ1.ȱpeatükistȱ(telgȱ1).ȱDiagnostilisteȱkeskmeteȱnäiteidȱIIȱtaksonoomiast:ȱȱ ȱ ƒ Aktiivsuseȱtalumatusȱ(activityȱintolerance)ȱ ƒ Hingamisteedeȱpuhastamineȱ(airwayȱclearance)ȱ ƒ Leinȱ(grieving)ȱ ƒ Lootusȱ(hope)ȱ ƒ Mäluȱ(memory)ȱ ƒ Valuȱ(pain)ȱ ƒ Vanemarolliȱtäitmineȱ(parenting)ȱ Telg 2: diagnoosi subjekt  Subjektȱviitabȱüksikisikuleȱvõiȱisikutele,ȱkelleleȱdiagnoosȱmääratakse.ȱNANDAȬIȱ
eristabȱ „patsiendi“ȱ tähendusesȱ järgmisiȱ subjekte:ȱ üksikisik,ȱ perekond,ȱ gruppȱ jaȱ
elanikkond.ȱ ȱ ƒ Üksikisikȱ(individual)ȱ–ȱteistestȱeristatavȱüksikindiviid,ȱisiksus.ȱ ƒ Perekondȱ(family)ȱ–ȱkaksȱvõiȱenamȱinimest,ȱkellelȱonȱjätkuvadȱvõiȱpikaajalisedȱ suhted,ȱvastastikusedȱkohustused,ȱühesugusedȱarusaamadȱningȱühisedȱkohusȬ
tusedȱteisteȱsuhtes;ȱnadȱonȱseotudȱveresuguluseȱja/võiȱvabaȱtahteȱalusel.ȱ ƒ Gruppȱ(group)ȱ–ȱühisteȱtunnustegaȱinimesteȱrühm.ȱȱ ƒ Elanikkondȱ(community)ȱ–ȱinimesed,ȱkesȱelavadȱteatudȱpiirkonnasȱjaȱkuuluvadȱ samaȱomavalitsuseȱalla,ȱnäiteksȱlinnaosaȱvõiȱlinn.ȱȱ Telg 3: otsus  Otsusȱonȱkirjeldusȱvõiȱlaiend,ȱmisȱpiiritlebȱvõiȱtäpsustabȱdiagnostiliseȱkeskmeȱtäȬ
hendust.ȱ Diagnostilineȱ keseȱ jaȱ õeȱ otsusȱ selleȱ kohtaȱ moodustavadȱ diagnoosi.ȱ OtȬ
susȱpiirabȱvõiȱtäpsustabȱdiagnostiliseȱkeskmeȱtähendust.ȱKirjeldusteȱjaȱlaienditeȱ
täielikkuȱloeteluȱvaataȱ1.ȱpeatükistȱ(telgȱ3).ȱ Sõltuvaltȱspetsiifilisuseȱastmestȱonȱdiagnoose,ȱmisȱeiȱvajaȱkirjeldustȱegaȱlaienȬ dit,ȱnäiteksȱ„Iiveldus“ȱjaȱ„Väsimus“.ȱ Telg 4: asukoht   Asukohtȱ kirjeldabȱ kehaosiȱ võiȱ Ȭpiirkondiȱ ja/võiȱ nendegaȱ seotudȱ talitlustȱ –ȱ kõikȱ
koed,ȱelundid,ȱanatoomilisedȱasukohadȱvõiȱehitus.ȱTäielikȱasukohtadeȱloeteluȱonȱ
1.ȱpeatükisȱ(telgȱ4).ȱAsukohtaȱkõigiȱdiagnoosideȱpuhulȱeiȱmärgita.ȱ


NANDA International 2012-2014     501 Telg 5: vanus  Vanusȱviitabȱselleȱüksikisikuȱeale,ȱkelleleȱdiagnoosȱmääratakse.ȱTäielikȱloeteluȱonȱ
1.ȱpeatükisȱ(telgȱ5).ȱ Telg 6: aeg  Aegȱväljendabȱdiagnoosiȱnimetusesȱsisalduvaȱdiagnostiliseȱkeskmeȱkestust.ȱTäieȬ
likȱloeteluȱonȱ1.ȱpeatükisȱ(telgȱ6).ȱ Telg 7: diagnoosi staatus  Staatusȱnäitab,ȱkasȱteguȱonȱtegelikuȱvõiȱvõimalikuȱdiagnoosiȱvõiȱselleȱkategooriaȬ
ga.ȱNANDAȬIȱeristabȱjärgmisiȱdiagnoosiȱstaatusi:ȱȱ ȱ ƒ Tegelikȱdiagnoosȱ–ȱkirjeldabȱüksikisiku,ȱpereȱvõiȱelanikkonnaȱreaktsiooneȱterviȬ seseisunditele/elusündmustele.ȱSageliȱnimetatakseȱneidȱprobleemidiagnoosiȬ
deks.ȱDiagnoosiȱesitamiseȱnõuded:ȱmääravadȱtunnusedȱ(avaldumisvormid,ȱ
nähudȱjaȱsümptomid),ȱmisȱüheskoosȱmoodustavadȱiseloomulikuȱpildi.ȱTegeliȬ
kuȱdiagnoosiȱnäiteksȱonȱ„Iiveldus“.ȱȱ ƒ Tervisedenduslikȱdiagnoosȱ–ȱkirjeldabȱkliinilistȱotsust,ȱmisȱkäsitlebȱüksikisiku,ȱ pere,ȱgrupiȱvõiȱelanikkonnaȱmotivatsiooniȱjaȱsooviȱedendadaȱheaoluȱningȱreaȬ
liseeridaȱtervisepotentsiaali,ȱmisȱväljendubȱvalmisolekusȱtõhustadaȱteatudȱterȬ
visekäitumist,ȱningȱmidaȱsaabȱkasutadaȱigasuguseȱterviseseisundiȱkorral.ȱ
Diagnoosiȱesitamiseȱnõuded:ȱmääravadȱtunnused.ȱTervisedenduslikuȱdiagȬ
noosiȱnäiteksȱonȱ“Valmisolekȱküllaldaseksȱlootuseks”.ȱTervisedenduslikeȱ
diagnoosideȱnimetusedȱsisaldavadȱalatiȱsõnaȱ“valmisolek”.ȱ ƒ Riskidiagnoosȱ–ȱkirjeldabȱkliinilistȱotsust,ȱmisȱkäsitlebȱterviseseisundite/eluȬ sündmustegaȱseotudȱreaktsioone/kogemusi,ȱmisȱvõivadȱkaitsetulȱüksikisikul,ȱ
perelȱvõiȱelanikkonnalȱsuureȱtõenäosusegaȱkujuneda.ȱDiagnoosiȱesitamiseȱ
nõuded:ȱkaitsetustȱsoodustavadȱriskitegurid.ȱRiskidiagnoosiȱnäiteksȱonȱ„Nahaȱ
terviklikkuseȱkahjustuseȱrisk“.ȱRiskidiagnoosideȱnimetusedȱsisaldavadȱalatiȱ
sõnaȱ“risk”.ȱ ƒ Sündroomȱ–ȱkliinilineȱotsus,ȱmisȱkirjeldabȱspetsiifilistȱrühmaȱõendusdiagnoose,ȱ misȱesinevadȱsamalȱajalȱjaȱmidaȱonȱotstarbekasȱkäsitledaȱkoos,ȱrakendadesȱsaȬ
muȱsekkumisi.ȱDiagnoosiȱesitamiseȱnõuded:ȱmääravateȱtunnustenaȱtulebȱkasuȬ
tadaȱkahtȱvõiȱenamatȱõendusdiagnoosi.ȱSeonduvaidȱtegureidȱvõibȱkasutada,ȱ
kuiȱneedȱdiagnoosiȱtäpsustavad.ȱ ƒ Heaoludiagnoosȱ–ȱNANDAȬIȱeiȱkasutaȱenamȱmõistetȱ„heaoludiagnoos”.ȱOtsusȱvõetiȱ vastuȱNANDAȬIȱmõttetalgutelȱ(2009)ȱpõhjendusega,ȱetȱsedaȱȱõendusdiagnooȬ
sideȱrühmaȱonȱjubaȱkäsitletudȱtervisedenduslikeȱdiagnoosideȱraames.ȱDiagȬ
noosiȱtüüpȱjaȱdefinitsioonȱjäetakseȱNANDAȬIȱtaksonoomiastȱvälja,ȱheaoluȬ
diagnoosidȱsõnastatakseȱümberȱtervisedenduslikeksȱdiagnoosideks.ȱȱ


502    Õendusdiagnoosid 2012-2014 Õendusdiagnoosiȱväljatöötamiselȱtulebȱsilmasȱpidadaȱjärgmist:ȱ ȱ 1.ȱ Kasȱdiagnostilineȱkeseȱkäsitlebȱinimreaktsiooniȱ(telgȱ1)?ȱKuiȱjah,ȱsiisȱjätka.ȱ
2.ȱ Kasȱmõisteȱonȱvastavusesȱõendusdiagnoosiȱdefinitsiooniga?ȱ“Kliinilineȱotsus,ȱ misȱkäsitlebȱüksikisiku,ȱpereȱvõiȱelanikkonnaȱreaktsiooneȱseosesȱtegelikeȱvõiȱ
võimalikeȱ terviseprobleemide/elusündmustega.ȱ Õendusdiagnoosȱ onȱ aluseksȱ
õendussekkumisteȱvalikule,ȱetȱsaavutadaȱtulemusi,ȱmilleȱeestȱõdeȱkannabȱvasȬ
tutust“ȱ(NANDAȬIȱThinkȱTankȱstatementȱ2009).ȱȱ Kuiȱjah,ȱsiisȱjätka.ȱ 3.ȱ Kesȱonȱmõisteȱsubjektȱ(telgȱ2)?ȱ ƒ Üksikȱpatsient/klientȱ ƒ Perekondȱ ƒ Gruppȱ ƒ Elanikkondȱ 4.ȱ KasȱseeȱdiagnostilineȱkeseȱonȱNANDAȬIȬsȱjubaȱolemas?ȱKuiȱjah,ȱsiisȱvaataȱüleȱ NANDAȬIȱtaksonoomiasȱolemasolevadȱjaȱomavahelȱseotudȱdiagnoosid.ȱȱ Kasȱ mõistetȱ onȱ jubaȱ käsitletud?ȱ Kuiȱ samasuguneȱ diagnoosȱ onȱ olemas,ȱ oleksȱ otstarbekamȱpigemȱseeȱüleȱvaadataȱkuiȱuusȱväljaȱtöötada.ȱKuiȱmõisteȱNANDAȬIȱ
diagnoosidesȱeiȱsisaldu,ȱonȱmõistlikȱjätkataȱuueȱdiagnoosiȱväljatöötamist.ȱ 5.ȱ Kasȱ mõisteȱ täpneȱ kindlaksmääramineȱ eeldabȱ kirjeldustȱ võiȱ laienditȱ (telgȱ 3)?ȱ Kuiȱjah,ȱsiisȱvaliȱsobivȱkirjeldus/laiendȱ(1.ȱpeatükk,ȱtelgȱ3).ȱ Kasȱ mõisteȱ vajabȱ niisugustȱ kirjeldust/laiendit,ȱ misȱ loetelustȱ puudub?ȱ Kuiȱ jah,ȱsiisȱmääratleȱseeȱkirjeldus/laiend,ȱmisȱsobibȱmõisteȱjuurde.ȱ
Kirjeldus/laiend:ȱ _____________________________________________________ ȱ
Definitsioon:_________________________________________________________ ȱ 6.ȱ Kasȱ asukohtȱ (telgȱ 4)ȱ onȱ diagnostiliseȱ mõisteȱ puhulȱ oluline?ȱ Näitedȱ diagnooȬ sidest,ȱ misȱ vajavadȱ asukohaȱ täpsustust,ȱ onȱ „Nahaȱ terviklikkuseȱ kahjustus“ȱ
ningȱ„Perifeerseteȱnärvideȱjaȱveresoonteȱtalitlushäireȱrisk“.ȱ Kuiȱjah,ȱsiisȱmääraȱasukoht:ȱ ___________________________________________ ȱ 7.ȱ Kasȱvanusȱ(telgȱ5)ȱvajabȱselleȱdiagnostiliseȱmõisteȱpuhulȱtäpsustamist?ȱNäideȱ diagnoosist,ȱmisȱvajabȱvanuseȱtäpsustust,ȱonȱ„Täiskasvanuȱtaandareng“.ȱȱ Kuiȱdiagnostilineȱmõisteȱeeldabȱvanusemäära,ȱsiisȱlisaȱsee:ȱ ________________ ȱ 8.ȱ Kasȱaegȱ(telgȱ6)ȱvajabȱselleȱdiagnostiliseȱmõisteȱpuhulȱtäpsustamist?ȱKuiȱjah,ȱ siisȱvaliȱsobivȱajamäär.ȱ ƒ Äge/akuutneȱ ƒ Kroonilineȱ ƒ Vahelduvȱ ƒ Pidevȱ 9.ȱ Valiȱ diagnostiliseleȱ mõisteleȱ sobivȱ staatusȱ (telgȱ 7)ȱ (vaataȱ terminiteȱ selgitusiȱ eespool).ȱ ƒ Tegelikȱdiagnoosȱ ƒ Tervisedenduslikȱdiagnoosȱ ƒ Riskidiagnoosȱ ƒ Sündroomȱ


NANDA International 2012-2014     503 Nüüdȱonȱaegȱalustadaȱuueȱdiagnoosiȱväljatöötamist.ȱNANDAȬIȱkasutabȱdiagȬ noosideȱ loomiseksȱ mitmeteljelistȱ süsteemi.ȱ Diagnoosiȱ väljatöötamiselȱ tulebȱ kaaȬ
ludaȱkõikiȱseitsetȱtelge.ȱ Paljuȱ õnne!ȱDiagnoosiȱ väljatöötamiseksȱ onȱ läbitudȱmituȱ etappiȱningȱ nüüdȱ onȱ aegȱ sõnastadaȱ diagnoosiȱ nimetus.ȱ Kontrolli,ȱ etȱ nimetusȱ hõlmaksȱ kõikiȱ vajalikkeȱ
telgi.ȱ ƒ Diagnostilineȱkeseȱ ƒ Diagnoosiȱsubjektȱ ƒ Otsusȱdiagnoosiȱkohtaȱ(kirjeldus/laiend)ȱ ƒ Asukohtȱ ƒ Vanusȱ ƒ Aegȱ ƒ Diagnoosiȱstaatusȱ
Kirjutaȱdiagnoosiȱnimetusȱsiia:ȱ ___________________________________________ ȱ Nimetus ja definitsioon  Diagnoosiȱ väljatöötamiseȱ järgmineȱ sammȱ onȱ nimetuseleȱ definitsiooniȱ koostamiȬ
ne.ȱTutvuȱkirjandusega,ȱmisȱonȱavaldatudȱviimaselȱviielȱaastal.ȱSuuremȱosaȱpeabȱ
olemaȱõendusalaneȱkirjandus,ȱentȱsobivaidȱallikaidȱvõibȱleidaȱkaȱõenduseleȱläheȬ
dastestȱvaldkondadest,ȱnaguȱpsühholoogiaȱjaȱteisedȱsotsiaalteadused.ȱȱ Sobivaimȱonȱuurimuspõhineȱkirjandus,ȱselleȱpuudumiseȱkorralȱvõibȱkasutadaȱ kaȱmuidȱallikaid.ȱKirjandusȱpeabȱtoetamaȱniiȱdiagnoosiȱnimetustȱkuiȱkaȱdefinitȬ
siooni.ȱNimetuseȱjaȱdefinitsiooniȱpõhjendamiseksȱeiȱsobiȱõendussekkumisiȱkäsitȬ
levadȱallikad.ȱ Definitsioonȱpeabȱnimetustȱselgeltȱjaȱtäpseltȱkirjeldama,ȱkasutamataȱseejuuresȱ nimetustȱ ennast.ȱ Definitsioonȱ selgitabȱ diagnoosiȱ tähendustȱ jaȱ aitabȱ eristadaȱ
konkreetsetȱdiagnoosiȱmuudestȱsarnastest.ȱȱ Koostaȱdefinitsioon:ȱ ___________________________________________________________ ȱ
___________________________________________________________ ȱ ȱ Paneȱkirjaȱallikad,ȱmidaȱkasutasidȱnimetuseȱjaȱdefinitsiooniȱkoostamisel:ȱ ___________________________________________________________ ȱ
___________________________________________________________ ȱ Määravad tunnused versus riskitegurid  Kuiȱ diagnoosȱ onȱ tegelikȱ võiȱ puudutabȱ tervisedendust,ȱ siisȱ paneȱ kirjaȱ diagnoosiȱ
määravadȱtunnused.ȱKuiȱdiagnoosȱpuudutabȱriski,ȱsiisȱpaneȱkirjaȱdiagnoosiȱriskiȬ
tegurid.ȱOtsusta,ȱmisȱonȱsobivȱantudȱdiagnoosile.ȱ


504    Õendusdiagnoosid 2012-2014 ƒ Määravadȱtunnusedȱ–ȱvaadeldavadȱmärgid,ȱmisȱüheskoosȱmoodustavadȱtegeliȬ kuȱvõiȱtervisedenduslikuȱdiagnoosiȱavaldumisvormi.ȱ ƒ Riskiteguridȱ–ȱkeskkonnaȬȱningȱfüsioloogilised,ȱpsühholoogilised,ȱgeneetilisedȱ võiȱkeemilisedȱtegurid,ȱmisȱsoodustavadȱüksikisiku,ȱpereȱvõiȱelanikkonnaȱ
kaitsetustȱtervisekahjulikuȱsündmuseȱees.ȱRiskiteguridȱmääratakseȱainultȱrisȬ
kidiagnoosidele.ȱȱ MääravadȱtunnusedȱjaȱriskiteguridȱpeavadȱtuginemaȱviielȱviimaselȱaastalȱavaldaȬ
tudȱallikatele.ȱSuuremȱosaȱpeabȱolemaȱõendusalaneȱkirjandus,ȱentȱsobivaidȱalliȬ
kaidȱ võibȱ leidaȱ kaȱ õenduseleȱ lähedastestȱ valdkondadest,ȱ naguȱ psühholoogiaȱ jaȱ
teisedȱsotsiaalteadused.ȱ Sobivaimȱonȱuurimuspõhineȱkirjandus,ȱselleȱpuudumiseȱkorralȱvõibȱkasutadaȱ kaȱmuidȱallikaid.ȱKirjandusȱpeabȱtoetamaȱniiȱmääravaidȱtunnuseidȱkuiȱkaȱriskiȬ
tegureid.ȱMääravateȱtunnusteȱjaȱriskiteguriteȱpõhjendamiseksȱeiȱsobiȱallikad,ȱmisȱ
käsitlevadȱvastavaȱdiagnoosiȱõendussekkumisi.ȱÕpikuidȱvõibȱkasutadaȱvaidȱsiis,ȱkuiȱ
muidȱkirjandusallikaidȱeiȱoleȱ (õpikuteȱkasutamineȱtulebȱdiagnoosiȱesitamiseȱdokuȬ mentidesȱäraȱ märkida);ȱ õendussekkumistele,ȱ õendusdiagnoosideleȱ võiȱoodatavateleȱ tuȬ
lemusteleȱviitavateȱraamatuteȱjaȱartikliteȱlisamineȱeiȱoleȱdiagnoosiȱesitamiselȱvajalik.ȱȱȱ TegelikuȱvõiȱtervisedenduslikuȱdiagnoosiȱkorralȱloetleȱmääravadȱtunnusedȱtabeȬ lisȱ8.1.ȱLisaȱmääravateȱtunnusteȱloeteluleȱnummerdatultȱneedȱallikad,ȱmilleleȱtunȬ
nusedȱtoetuvad.ȱNäitaȱigaȱallikaȱpuhul,ȱmilliseȱmääravaȱtunnuseȱkohtaȱseeȱkäib.ȱȱ ȱ Tabel 8.1. Määravad tunnused koos viiteallikatega Määravad tunnused  Viiteallikad  Määrav tunnus nr 1  
Määrav tunnus nr 2  
Määrav tunnus nr 3 Viiteallikas nr 1 
Viiteallikas nr 2 
Viiteallikas nr 3 Allikaloend   1. 
2. 
3. 
4.  ȱ Tabel 8.2. Riskitegurid koos viiteallikatega Riskitegurid Viiteallikad  Riskitegur nr 1  
Riskitegur nr 2  
Riskitegur nr 3 Viiteallikas nr 1 
Viiteallikas nr 2 
Viiteallikas nr 3 Allikaloend   1. 
2. 
3. 
4. 


NANDA International 2012-2014     505 Kuiȱteguȱonȱriskidiagnoosiga,ȱsiisȱloetleȱriskiteguridȱtabelisȱ8.2.ȱLisaȱriskiteguȬ riteȱloeteluleȱnummerdatultȱneedȱallikad,ȱmilleleȱteguridȱtoetuvad.ȱNäitaȱigaȱalliȬ
kaȱpuhul,ȱmilliseȱriskiteguriȱkohtaȱseeȱkäib.ȱ Taksonoomia reeglid  Alljärgnevadȱreeglidȱkehtivadȱniiȱmääravateȱtunnusteȱkuiȱkaȱriskiteguriteȱkohta.ȱ
Kontrolliȱreegliteȱalusel,ȱkasȱõendusdiagnoosiȱmääravadȱtunnusedȱ/ȱriskiteguridȱ
onȱsobivaltȱsõnastatud.ȱ ƒ Õendusdiagnoosiȱmääravadȱtunnusedȱ/ȱriskiteguridȱeiȱtohiȱsisaldadaȱjärgmisiȱ stoppsõnuȱ(lühendeid,ȱsümboleid,ȱmärke):ȱs.t,ȱja,ȱ &,ȱvõi,ȱ:,ȱ;,ȱ/,(),ȱnt.ȱȱ ƒ Õendusdiagnoosiȱmääravadȱtunnusedȱ/ȱriskiteguridȱeiȱtohiȱsisaldadaȱjutumärke.ȱ ƒ Õendusdiagnoosiȱmääravadȱtunnusedȱ/ȱriskiteguridȱpeaksidȱpiirdumaȱvaidȱ nendega,ȱmisȱtegelikultȱaitavadȱotsustada,ȱkasȱdiagnoosȱkehtibȱvõiȱmitte.ȱ Paljuȱõnne!ȱNüüdȱonȱkirjandusallikateleȱtuginedesȱvalminudȱdiagnoosiȱnimetus,ȱ
definitsioon,ȱ määravadȱ tunnusedȱ võiȱ riskitegurid.ȱ Kuiȱ diagnoosȱ puudutabȱ
tervisedendustȱvõiȱriski,ȱsiisȱonȱläbitudȱkõikȱkohustuslikudȱetapidȱselleks,ȱetȱesiȬ
tadaȱ diagnoosȱ NANDAȬIȱ IIȱ taksonoomiasse.ȱ Diagnoosiȱ esitamiseȱ protokollȱ
(„ProtocolȱforȱSubmissionȱofȱDiagnoses”)ȱonȱkättesaadav:ȱ ƒ raamatusȱ„NANDAȬInternationaliȱõendusdiagnoosid:ȱdefinitsioonidȱjaȱklassiȬ fikatsioonȱ2012–2014”,ȱ ƒ veebilehelȱwww.nanda.org/DiagnosisDevelopment/DiagnosisSubmission.aspxȱ Seonduvad tegurid  Tegelikuȱ diagnoosiȱkorralȱonȱvajaȱveelȱtöödȱtehaȱ...ȱ Määra kindlaks seonduvad tegurid  Seonduvadȱ teguridȱ näitavadȱ iseloomulikkuȱ seostȱ õendusdiagnoosiga.ȱ Teguridȱ
võivadȱ eelneda,ȱ seonduda,ȱ kaasuda,ȱ soodustadaȱ võiȱ vallandada.ȱ Seonduvadȱ teȬ
guridȱ onȱ ainultȱ tegelikelȱ diagnoosidel.ȱ Seonduvadȱ teguridȱ peavadȱ toetumaȱ kirȬ
jandusallikatele.ȱ Seonduvadȱ teguridȱ peavadȱ tuginemaȱ viielȱ viimaselȱ aastalȱ avaldatudȱ kirjanȬ dusallikateleȱnaguȱdiagnoosiȱnimetus,ȱdefinitsioon,ȱmääravadȱtunnusedȱjaȱriskiȬ
teguridki.ȱ Ningȱ veelȱ kord,ȱ suuremȱ osaȱ peabȱ olemaȱ õendusalaneȱ kirjandus,ȱ entȱ
sobivaidȱallikaidȱvõibȱleidaȱkaȱõenduseleȱlähedastestȱvaldkondadest,ȱnaguȱpsühȬ
holoogiaȱjaȱteisedȱsotsiaalteadused.ȱȱ


506    Õendusdiagnoosid 2012-2014 Sobivaimȱonȱuurimuspõhineȱkirjandus,ȱselleȱpuudumiseȱkorralȱvõibȱkasutadaȱ kaȱmuidȱallikaid.ȱSeonduvateȱteguriteȱpõhjendamiseksȱeiȱsobiȱallikad,ȱmisȱkäsitȬ
levadȱvastavaȱdiagnoosiȱõendussekkumisi.ȱȱ Loetleȱseonduvadȱteguridȱtabelisȱ8.3.ȱLisaȱseonduvateȱteguriteȱloeteluleȱnumȬ merdatultȱ needȱ allikad,ȱ milleleȱ teguridȱ toetuvad.ȱ Näitaȱ igaȱ allikaȱ puhul,ȱ milliseȱ
seonduvaȱteguriȱkohtaȱseeȱkäib.ȱ ȱ
ȱ Tabel 8.3. Seonduvad tegurid koos viiteallikatega Seonduvad tegurid Viiteallikad Seonduv tegur nr 1  
Seonduv tegur nr 2  
Seonduv tegur nr 3 Viiteallikas nr 1 
Viiteallikas nr 2 
Viiteallikas nr 3 Allikaloend 1. 
2. 
3. 
4.  Seonduvateȱteguriteȱkohtaȱkehtivadȱalljärgnevadȱtaksonoomiaȱreeglid.ȱKontrolliȱ
reegliteȱalusel,ȱkasȱseonduvadȱteguridȱonȱsobivaltȱsõnastatud.ȱ ƒ Õendusdiagnoosiȱseonduvadȱteguridȱeiȱtohiȱsisaldadaȱjärgmisiȱstoppsõnuȱ(lüȬ hendeid,ȱsümboleid,ȱmärke):ȱs.t,ȱja,ȱ &,ȱvõi,ȱ:,ȱ;,ȱ/,(),ȱnt.ȱ ƒ Õendusdiagnoosiȱseonduvadȱteguridȱeiȱtohiȱsisaldadaȱjutumärke.ȱ ȱ Paljuȱ õnne!ȱ Nüüdȱ onȱ kirjandusallikateleȱ tuginedesȱ koostatudȱ õendusdiagnoosiȱ
nimetus,ȱdefinitsioon,ȱmääravadȱtunnusedȱjaȱseonduvadȱtegurid.ȱȱ Onȱläbitudȱkõikȱkohustuslikudȱetapidȱselleks,ȱetȱesitadaȱdiagnoosȱNANDAȬIȱIIȱ taksonoomiasse.ȱ Diagnoosiȱ esitamiseȱ protokollȱ („Protocolȱ forȱ Submissionȱ ofȱ
Diagnoses”)ȱonȱkättesaadav:ȱ ƒ raamatusȱ„NANDAȬInternationaliȱõendusdiagnoosid:ȱdefinitsioonidȱjaȱklassiȬ fikatsioonȱ2012–2014”,ȱ ƒ veebilehelȱwww.nanda.org/DiagnosisDevelopment/DiagnosisSubmission.aspxȱ ȱ
ȱ


NANDA International 2012-2014     507 Viited McCourt,ȱ A.E.ȱ (1991).ȱ Syndromesȱ inȱ nursing:ȱ aȱ continuingȱ concern.ȱ Inȱ R.M.ȱ CarrolȬJohnson,ȱ (ed.),ȱ Classificationȱofȱnursingȱdiagnoses:ȱProceedingsȱofȱtheȱninthȱConferenceȱofȱNorthȱAmericanȱNursingȱDiagȬ
nosisȱAssociation .ȱPhiladelphia:ȱJBȱLippincott,ȱpp.ȱ79–82.ȱ NANDAȱInternational.ȱ(2007).ȱNursingȱdiagnoses:ȱDefinitionsȱ&ȱclassification,ȱ2007–2008.ȱPhiladelphia:ȱ NANDAȬI.ȱRetrievedȱfromȱwww.nanda.org/DiagnosisDevelopment/DiagnosisSubmission.aspxȱ.ȱ Pender,ȱN.J.,ȱMurduagh,ȱC.,ȱ&ȱParsons,ȱM.A.ȱ(2006).ȱ Healthȱpromotionȱinȱnursingȱpractice,ȱ5thȱedn.ȱUpȬ perȱSaddleȱRiver,ȱNJ:ȱPearson/PrenticeȬHall.ȱ


508 NANDA Internationali protsessid ja 
protseduurid Niiȱ uusiȱ kuiȱ kaȱ täiendatudȱ õendusdiagnooseȱ hinnatakseȱ süstemaatiliseltȱ diagȬ
noosideleȱkehtestatudȱkriteeriumideȱjärgi.ȱSeejärelȱmääratakseȱesitatudȱtõendusȬ
materjaliȱaluselȱdiagnoosiȱarendusȬȱvõiȱvaliidsustase.ȱȱ Esitadaȱ võibȱ erinevatelȱ arendustasemetelȱ diagnooseȱ (ntȱ diagnoosiȱ nimetusȱ jaȱ definitsioon;ȱdiagnoosiȱnimetus,ȱdefinitsioon,ȱmääravadȱtunnusedȱvõiȱriskiteguȬ
rid;ȱdiagnoosiȱnimetus,ȱdefinitsioon,ȱmääravadȱtunnusedȱjaȱseonduvadȱtegurid).ȱ
Diagnoosidȱ peavadȱ tuginemaȱ viidatudȱ allikatele,ȱ misȱ märgitakseȱ esildiseȱ vormiȱ
allikaloendisseȱAPAȱ(AmericanȱPsychologicalȱAssociation)ȱviitamissüsteemis.ȱ NANDAȬIȱ õendusdiagnoosideȱ esitamiseȱ juhendȱ onȱ kättesaadavȱ veebilehelȱ www.nanda.orgȱ .ȱ Diagnooseȱ võibȱ esitadaȱ elektroonselt,ȱ täitesȱ esildiseȱ vormiȱ
NANDAȬIȱkodulehel.ȱȱ Esitatudȱ diagnoosȱ edastatakseȱ esimeseleȱ hindajaleȱ diagnoosiarenduskomisjoȬ nis.ȱ Samalȱ ajalȱ kuiȱ komisjonȱ diagnoosiȱ hindab,ȱ teebȱ esimeneȱ hindajaȱ koostöödȱ
diagnoosiȱesitajaga.ȱȱ Täielik hindamisprotsess  Uuedȱdiagnoosidȱläbivadȱtäielikuȱhindamisprotsessi,ȱmisȱkoosnebȱjärgmistestȱetapȬ
pidest:ȱ
1.ȱ Diagnoosiȱhindabȱesimeneȱhindaja.ȱ
2.ȱ Diagnoosiȱesitajaȱteebȱkoostöösȱesimeseȱhindajagaȱvajalikudȱmuudatused.ȱ
3.ȱ Diagnoosȱesitatakseȱhindamiseksȱdiagnoosiarenduskomisjonile.ȱ
4.ȱ Komisjonȱkasȱ a)ȱ kinnitabȱdiagnoosiȱilmaȱtäiendusettepanekuteta,ȱ
b)ȱkinnitabȱdiagnoosiȱpärastȱtäiendusettepanekuteȱjärgimiseȱülevaatamistȱ(kõiȬ geȱsagedasemȱotsus)ȱvõiȱ c)ȱ eiȱkinnitaȱdiagnoosi.ȱ 5.ȱ Esimeneȱ hindajaȱ edastabȱ komisjoniȱ täiendusettepanekudȱ diagnoosiȱ esitajale,ȱ esitajaȱteebȱkoostöösȱesimeseȱhindajagaȱvajalikudȱtäiendused.ȱ 6.ȱ Komisjonisȱ kinnitatudȱ diagnoosȱ edastatakseȱ elektroonseltȱ NANDAȬIȱ liikmeȬ teleȱ läbivaatamiseksȱ jaȱ hääletamiseks.ȱ Muudatusettepanekuidȱ tehesȱ peavadȱ
liikmedȱtuginemaȱkirjandusele.ȱ 7.ȱ Kuiȱ liikmeteȱ muudatusettepanekudȱ onȱ käsitletud,ȱ edastatakseȱ diagnoosȱ NANDAȬIȱ direktoriteȱ nõukoguleȱ lõplikuksȱ kinnitamiseks.ȱ Diagnoos,ȱ misȱ onȱ
heaksȱkiidetudȱtõendatuseȱtasemelȱ2.1,ȱlisatakseȱniiȱNANDAȬIȱtaksonoomiasȬ
seȱ kuiȱ kaȱ NNNiȱ õendusabiȱ taksonoomiasseȱ ningȱ avaldatakseȱ järgmisesȱ
NANDAȬIȱõendusdiagnoosideȱväljaandes.ȱȱ


NANDA Internationali protsessid ja protseduurid     509 Lühendatud hindamisprotsess  Lühendatudȱ hindamisprotsessisȱ hinnatakseȱ kehtivateȱ diagnoosideȱ täiendatudȱ verȬ sioone,ȱ kuiȱ diagnoosiarenduskomisjoniȱ arvatesȱ eiȱ oleȱ täiendusedȱ liigaȱ ulatusliȬ
kudȱ egaȱ muudaȱ diagnoosiȱ algsetȱ eesmärki.ȱ Sellisteksȱ täiendusteksȱ võivadȱ ollaȱ
näiteks:ȱ ȱ ƒ definitsiooniȱtoimetamineȱvõiȱtäpsustamine,ȱ ƒ mõneȱmääravaȱtunnuse,ȱriskiteguriȱvõiȱseonduvaȱteguriȱlisamineȱvõiȱeemalȬ damine.ȱ
ȱ
Lühendatudȱhindamisprotsessȱkoosnebȱjärgmistestȱetappidest:ȱ 1.ȱ Diagnoosiȱhindabȱdiagnoosiarenduskomisjoniȱesimeneȱhindaja.ȱ
2.ȱ Diagnoosiȱesitajaȱteebȱkoostöösȱesimeseȱhindajagaȱvajalikudȱmuudatused.ȱ
3.ȱ Diagnoosȱesitatakseȱhindamiseksȱkomisjonile.ȱ
4.ȱ Komisjonȱkasȱ a)ȱ kinnitabȱdiagnoosiȱilmaȱtäiendusettepanekuteta,ȱ
b)ȱ kinnitabȱdiagnoosiȱpärastȱtäiendusettepanekuteȱjärgimiseȱülevaatamistȱ(kõiȬ geȱsagedasemȱotsus)ȱvõiȱ c)ȱ eiȱkinnitaȱdiagnoosi.ȱ 5.ȱ Esimeneȱ hindajaȱ edastabȱ komisjoniȱ täiendusettepanekudȱ diagnoosiȱ esitajale,ȱ esitajaȱteebȱkoostöösȱesimeseȱhindajagaȱvajalikudȱtäiendused.ȱ 6.ȱ KomisjonisȱkinnitatudȱdiagnoosȱedastatakseȱNANDAȬIȱdirektoriteȱnõukoguleȱ lõplikuksȱ kinnitamiseks.ȱ Kehtivaȱ diagnoosiȱ täiendatudȱ versiooniȱ kinnitamiȬ
sestȱantakseȱteadaȱNANDAȬIȱkodulehel.ȱ Uue õendusdiagnoosi esitamine  Uueȱdiagnoosiȱesitamiseksȱdiagnoosiarenduskomisjonileȱtuleb:ȱ
1.ȱ TutvudaȱNANDAȬIȱkäesolevaȱväljaandegaȱjaȱvaadata,ȱkasȱmõniȱsarnaneȱdiagȬ noosȱ onȱ jubaȱ olemas.ȱ Samutiȱ tulebȱ tutvudaȱ NANDAȬIȱ diagnoosideȱ esitamiseȱ
juhendigaȱveebilehelȱ(www.nanda.org).ȱKuiȱjuhenditȱonȱpärastȱkäesolevaȱväljaȬ
andeȱavaldamistȱtäiendatud,ȱpeabȱaluseksȱvõtmaȱveebileheȱjuhendi.ȱ 2.ȱ Võttaȱ ühendustȱ diagnoosiarenduskomisjoniȱ esimehegaȱ täpsemateȱ juhiste,ȱ vormistusnõuete,ȱtõendatuseȱtasemeȱkriteeriumideȱjaȱdiagnoosiȱesitamiseȱproȬ
tokolliȱsaamiseks.ȱ 3.ȱ Tutvudaȱterminiteȱkäsitusegaȱsellesȱväljaandes.ȱ
4.ȱ Otsustada,ȱkasȱesitatavȱdiagnoosȱonȱtegelik,ȱriskiȬȱvõiȱtervisedenduslikȱdiagȬ noos.ȱKomisjonȱsoovitabȱtungivaltȱkaaludaȱkõigiȱkolmeȱdiagnoositüübiȱesitaȬ
mistȱ samadeȱ allikateȱ alusel.ȱ Näiteksȱ kuiȱ soovidȱ esitadaȱ diagnoosiȱ “RasvuȬ
mus”ȱ(tegelikȱdiagnoos),ȱsiisȱvõiksidȱkaaludaȱkaȱdiagnoosiȱ“Rasvumuseȱrisk”ȱ
(riskidiagnoos).ȱKuiȱsoovidȱesitadaȱdiagnoosiȱ“Arenguȱmahajäämus”ȱ(tegelikȱ
diagnoos),ȱ oleksȱ soovitatavȱ mõeldaȱ kaȱ diagnoosideleȱ “Arenguȱ mahajäämuseȱ


510    NANDA Internationali protsessid ja protseduurid risk”ȱ(riskidiagnoos)ȱningȱ„Valmisolekȱpiisavaksȱarenguks“ȱ(tervisedenduslikȱ
diagnoos).ȱȱ 5.ȱ Andaȱallikateleȱtuginedesȱdiagnoosileȱnimetusȱningȱloetledaȱneedȱallikad.ȱȱ
6.ȱ SõnastadaȱallikateleȱtuginedesȱdiagnoosiȱdefinitsioonȱningȱloetledaȱneedȱalliȬ kad.ȱȱ 7.ȱ Lisadaȱ diagnoosileȱ määravadȱ tunnusedȱ võiȱ riskitegurid.ȱ Tegelikelȱ jaȱ tervisȬ edenduslikelȱdiagnoosidelȱonȱmääravadȱtunnused,ȱriskidiagnoosidelȱagaȱrisȬ
kitegurid.ȱKodeerimiseȱhõlbustamiseksȱpeabȱigaȱmääravȱtunnusȱjaȱriskitegurȱ
hõlmamaȱ pigemȱ ühtȱ kuiȱ mitutȱ mõistet.ȱ Näiteksȱ eiȱ saaȱ „iiveldustȱ jaȱ oksendaȬ
mist“ȱ vaadeldaȱ üheȱ mõistena,ȱ teguȱ onȱ siiskiȱ kaheȱ iseseisvaȱ mõistegaȱ („iivelȬ
dus“ȱjaȱ„oksendamine“).ȱȱ 8.ȱ Tuuaȱ väljaȱ tegelikuȱ diagnoosiȱ seonduvadȱ tegurid.ȱ Kodeerimiseȱ hõlbustamiȬ seksȱ peabȱ igaȱ seonduvȱ tegurȱ hõlmamaȱ pigemȱ ühtȱ kuiȱ mitutȱ mõistet.ȱ
Tervisedenduslikelȱjaȱriskidiagnoosidelȱseonduvaidȱtegureidȱeiȱole.ȱIgaȱseonȬ
duvaȱteguriȱtoetuseksȱtulebȱviidataȱsobivateleȱallikateleȱ(vtȱpunktȱ9).ȱȱ 9.ȱ Koostadaȱ viiteallikateȱ loend,ȱ kasutadesȱ APAȱ viitamissüsteemi.ȱ Allikadȱ tulebȱ nummerdadaȱ jaȱ seostadaȱ diagnoosiȱ vastavaȱ osagaȱ (ntȱ definitsioon,ȱ määravȱ
tunnus,ȱriskitegurȱvõiȱseonduvȱtegur).ȱIgaȱmääravaȱtunnuseȱjaȱriskiteguriȱtoeȬ
tuseksȱtulebȱviidataȱuurimistöödȱja/võiȱkliinilistȱtegevustȱkäsitlevateleȱartikliȬ
teleȱ(mitteȱõpikutele),ȱmisȱvastavatȱmõistetȱsisaldasid.ȱViiteallikadȱpeavadȱvõiȬ
maluseȱkorralȱolemaȱuurimuspõhised.ȱKuiȱuurimuspõhisedȱvõiȱõendusalasedȱ
allikadȱpuuduvad,ȱtulebȱseeȱdiagnoosiȱesitamiselȱäraȱmärkida.ȱ 10.ȱLisadaȱdiagnoosileȱkuniȱkolmȱnäidetȱsobivateȱõendussekkumisteȱjaȱõendusabiȱ oodatavateȱ tulemusteȱ kohta,ȱ kasutadesȱ standarditudȱ õenduskeeltȱ (ntȱ NIC,ȱ
NOC)ȱ–ȱehkkiȱdiagnoosiȱjaȱsellestȱlähtuvaȱõendusabiȱkäsitlemiselȱeiȱeeldata,ȱetȱ
diagnoosiȱ komponendid,ȱ sekkumisedȱ jaȱ tulemusedȱ peaksidȱ õendusabiȱ osaȬ
tähtsuseȱväljaȱtooma.ȱȱ 11.ȱEsitadaȱdiagnoosȱelektroonseltȱNANDAȬIȱkoduleheȱkaudu.ȱȱ
12.ȱDiagnoosiȱ kättesaamisestȱ antakseȱ teada,ȱ samutiȱ teatatakse,ȱ kuiȱ kiirestiȱ diagȬ noosiarenduskomisjonȱ vastuseȱ saadab.ȱ Enamikkuȱ esitatudȱ diagnoosidestȱ tuȬ
lebȱ täiendadaȱ enne,ȱ kuiȱ needȱ lisatakseȱ NANDAȬIȱ taksonoomiasse.ȱ Etȱ töödȱ
hõlbustada,ȱmäärabȱkomisjonȱdiagnoosiȱesitajaleȱmentori.ȱ 13.ȱKuiȱdiagnoosȱesitatakseȱmingisȱmuusȱkeelesȱkuiȱingliseȱkeel,ȱtulebȱarvestadaȱ pikaajaliseȱläbivaatamisega,ȱ kunaȱkomisjonȱ teebȱ sedaȱ omaȱ töökeeles,ȱ milleksȱ
NANDAȬIȬsȱonȱingliseȱkeel.ȱ Kehtiva õendusdiagnoosi täiendamine   KehtivaȱdiagnoosiȱtäiendatudȱversiooniȱesitamiseksȱdiagnoosiarenduskomisjoniȬ
leȱtuleb:ȱ
1.ȱ TutvudaȱNANDAȬIȱkäesolevaȱväljaandegaȱjaȱvaadata,ȱkasȱmõniȱsarnaneȱdiagȬ noosȱ onȱ jubaȱ olemas.ȱ Samutiȱ tulebȱ tutvudaȱ NANDAȬIȱ diagnoosideȱ esitamiseȱ
juhendigaȱveebilehelȱ(www.nanda.org).ȱKuiȱjuhenditȱonȱpärastȱkäesolevaȱväljaȬ
andeȱavaldamistȱtäiendatud,ȱpeabȱaluseksȱvõtmaȱveebileheȱjuhendi.ȱ


NANDA Internationali protsessid ja protseduurid     511 2.ȱ Võttaȱ ühendustȱ diagnoosiarenduskomisjoniȱ esimehegaȱ täpsemateȱ juhiste,ȱ vormistusnõuete,ȱtõendatuseȱtasemeȱkriteeriumideȱjaȱdiagnoosiȱesitamiseȱproȬ
tokolliȱsaamiseks.ȱ 3.ȱ Tutvudaȱterminiteȱkäsitusegaȱsellesȱväljaandes.ȱ
4.ȱ Tehaȱkindlaks,ȱkasȱdiagnoosiȱnimetusȱvajabȱmuutmist;ȱvajaduseȱkorralȱmuutaȱ nimetus,ȱtoetudesȱkirjandusallikatele.ȱLisadaȱallikaviited.ȱ 5.ȱ Tehaȱ kindlaks,ȱ kasȱ diagnoosiȱ definitsioonȱ vajabȱ muutmist;ȱ vajaduseȱ korralȱ muutaȱdefinitsioon,ȱtoetudesȱkirjandusallikatele.ȱLisadaȱallikaviited.ȱȱ 6.ȱ Vaadataȱ üleȱ diagnoosiȱ määravadȱ tunnusedȱ jaȱ riskitegurid.ȱ Tegelikelȱ jaȱ tervisedenduslikelȱ diagnoosidelȱ onȱ määravadȱ tunnused,ȱ riskidiagnoosidelȱ
agaȱriskitegurid.ȱKodeerimiseȱhõlbustamiseksȱpeabȱigaȱmääravȱtunnusȱjaȱrisȬ
kitegurȱhõlmamaȱpigemȱühtȱkuiȱmitutȱmõistet.ȱNäiteksȱeiȱsaaȱ„iiveldustȱjaȱokȬ
sendamist“ȱ vaadeldaȱ üheȱ mõistena,ȱ teguȱ onȱ kaheȱ iseseisvaȱ mõistegaȱ („iivelȬ
dus“ȱjaȱ„oksendamine“).ȱȱ 7.ȱ Vaadataȱüleȱtegelikuȱdiagnoosiȱseonduvadȱtegurid.ȱKodeerimiseȱhõlbustamiȬ seksȱ peabȱ igaȱ seonduvȱ tegurȱ hõlmamaȱ pigemȱ ühtȱ kuiȱ mitutȱ mõistet.ȱ RiskiȬ
diagnoosidelȱseonduvaidȱtegureidȱeiȱole.ȱTervisedenduslikeȱdiagnoosideȱpuȬ
hulȱ seonduvaidȱ tegureidȱ eiȱ nõuta,ȱ kuidȱ neidȱ võibȱ lisada,ȱ kuiȱ seeȱ muudabȱ
diagnoosiȱ selgemaks.ȱ Igaȱ seonduvaȱ teguriȱ toetuseksȱ tulebȱ viidataȱ artiklitele,ȱ
misȱvastavatȱmõistetȱsisaldasidȱ(vtȱpunktȱ8).ȱ 8.ȱ Koostadaȱ viiteallikateȱ loend,ȱ kasutadesȱ APAȱ viitamissüsteemi.ȱ Allikadȱ tulebȱ nummerdadaȱ jaȱ seostadaȱ diagnoosiȱ vastavaȱ osagaȱ (ntȱ definitsioon,ȱ määravȱ
tunnus,ȱriskitegurȱvõiȱseonduvȱtegur).ȱIgaȱmääravaȱtunnuseȱjaȱriskiteguriȱtoeȬ
tuseksȱ tulebȱ viidataȱ vastavatȱ mõistetȱ sisaldanudȱ artikliteleȱ (mitteȱ õpikutele).ȱ
Viiteallikadȱ peavadȱ võimaluseȱ korralȱ olemaȱ uurimuspõhised.ȱ Kuiȱ uurimusȬ
põhisedȱ võiȱ õendusalasedȱ allikadȱ puuduvad,ȱ tulebȱ seeȱ diagnoosiȱ esitamiselȱ
äraȱmärkida.ȱ 9.ȱ EsitadaȱdiagnoosȱelektroonseltȱNANDAȬIȱkoduleheȱkaudu.ȱ
10.ȱTööȱ kättesaamisestȱ antakseȱ teada,ȱ samutiȱ teatatakse,ȱ kuiȱ kiirestiȱ diagnoosiȬ arenduskomisjonȱ vastuseȱ saadab.ȱ Sõltuvaltȱ muudatusteȱ ulatusestȱ peabȱ diagȬ
noosiȱ täiendatudȱ versioonȱ läbimaȱ kasȱ täielikuȱ võiȱ lühendatudȱ hindamise.ȱ
Komisjonȱteebȱotsuseȱjaȱteavitabȱsellest.ȱEnamikkuȱesitatudȱdiagnoosidestȱtuȬ
lebȱ täiendadaȱ enne,ȱ kuiȱ needȱ lisatakseȱ NANDAȬIȱ taksonoomiasse.ȱ Etȱ töödȱ
hõlbustada,ȱmäärabȱkomisjonȱdiagnoosiȱesitajaleȱmentori.ȱ Diagnoosiarenduskomisjoni otsuse vaidlustamine   Diagnoosiȱ esitajalȱ onȱ õigusȱ vaidlustadaȱ komisjoniȱ otsus,ȱ misȱ nõuabȱ diagnoosiȱ
täiendamistȱ võiȱ milleȱ kohaseltȱ eiȱ vastaȱ diagnoosȱ üheleȱ võiȱ mitmeleȱ tõendatuseȱ
tasemeȱkriteeriumile.ȱ Kuiȱ komisjonȱ lükkabȱ uueȱ võiȱ täiendatudȱ diagnoosiȱ tagasi,ȱ siisȱ saadetakseȱ diagnoosiȱ esitajaleȱ asjakohaneȱ teadeȱ koosȱ põhjalikuȱ selgitusega.ȱ Põhjuseksȱ võibȱ
ollaȱüksȱvõiȱmituȱjärgmistestȱselgitustest:ȱ ȱ


512    NANDA Internationali protsessid ja protseduurid 1.ȱ Diagnoosȱ lükatakseȱ tagasiȱ (ntȱ diagnoosiȱ definitsioonȱ võiȱ tõendatuseȱ taseȱ eiȱ vastaȱkriteeriumidele).ȱ 2.ȱ Diagnoosȱsaadetakseȱtagasi,ȱkunaȱvajabȱpõhjalikkuȱtäiendamistȱ(ntȱtulebȱtehaȱ ulatuslikkeȱsisulisiȱmuudatusi).ȱ 3.ȱ Ebapiisavad/vananenudȱkirjandusallikadȱ(ntȱallikatenaȱeiȱoleȱkasutatudȱmetaȬ analüüse,ȱmõisteanalüüse,ȱuuemaidȱuurimistulemusiȱvõiȱonȱtuginetudȱainultȱ
õpikutele).ȱ 4.ȱ Diagnoosȱ saadetakseȱ tagasiȱ toimetatunaȱ (ntȱ ergutatakseȱ esitajatȱ komisjoniȱ põhjendusteleȱvastamaȱja/võiȱdiagnoosiȱenneȱesitamistȱüleȱvaatama).ȱ ȱ Kuiȱdiagnoosiȱesitajaȱsoovibȱkomisjoniȱotsuseȱvaidlustada,ȱavaldatakseȱkõnealuȬ
neȱ diagnoosȱ NANDAȬIȱ kodulehelȱ (www.nanda.org)ȱ ningȱ antakseȱ vaidlustamiȬ
sestȱteadaȱajakirjas.ȱPärastȱajakirjaȱlevitamistȱonȱliikmeskonnalȱaegaȱ90ȱpäeva,ȱetȱ
esitadaȱ tõendeidȱ diagnoosiȱ toetuseks,ȱ muutmiseksȱ võiȱ tagasilükkamiseks.ȱ Selleȱ
ajaȱmöödumiselȱtutvubȱkomisjonȱsaadudȱtagasisidega,ȱvõtabȱvastuȱuueȱotsuseȱjaȱ
teatabȱsellestȱdiagnoosiȱesitajale.ȱȱ Kuiȱkomisjonȱotsustabȱtaasȱdiagnoosiȱtagasiȱlükata,ȱonȱesitajalȱvõimalusȱdiagȬ noosiȱesitledaȱNANDAȬIȱkonverentsil,ȱmisȱtoimubȱigaȱkaheȱaastaȱjärel,ȱningȱotsuȬ
seȱvaidlustamistȱpõhjendada.ȱEsitlusȱonȱavalikȱningȱeeldabȱotsuseȱüleȱarutlemiselȱ
tõenduspõhiseidȱargumenteȱniiȱdiagnoosiȱesitajaltȱkuiȱkaȱkomisjonilt.ȱKonverentȬ
silȱosalejatelȱonȱsamutiȱvõimalusȱesitadaȱomaȱtõenduspõhisedȱargumendidȱdiagȬ
noosiȱtoetuseks,ȱmuutmiseksȱvõiȱtagasilükkamiseks.ȱPärastȱesitlustȱvaatabȱkomisȬ
jonȱkoguȱinfoȱüleȱningȱedastabȱomaȱotsuseȱdiagnoosiȱesitajaleȱjaȱNANDAȬIȱdirekȬ
toriteȱnõukogule.ȱȱ NõukogulȱonȱvõimalusȱesitadaȱtõenduspõhisedȱargumendidȱdiagnoosiȱtoetuȬ seks,ȱmuutmiseksȱvõiȱtagasilükkamiseks:ȱ ȱ ƒ konverentsiȱavatudȱarutelul,ȱ ƒ pärastȱkonverentsiȱdiagnoosiarenduskomisjoniȱlõplikusȱülevaates,ȱmisȱpuuduȬ tabȱsoovitusiȱkinnitamiseks.ȱNõukoguȱotsusȱkomisjoniȱsoovitusteȱkohtaȱ(kasȱ
täiendadaȱvõiȱtagasiȱlükata)ȱpeabȱolemaȱtõenduspõhineȱningȱsamalȱvõiȱkõrȬ
gemalȱtõendatuseȱtasemel,ȱkuiȱolidȱdiagnoosiȱesitajaȱja/võiȱkomisjoniȱtõendid.ȱ ȱ


NANDA Internationali protsessid ja protseduurid     513 NANDA-I õendusdiagnoosi esitamine: 
tõendatuse taseme kriteeriumid  1. Vastu võetud arendamiseks (diagnoosiarenduskomisjoni konsultat-
sioon) 1.1.ȱ Ainultȱnimetusȱ Seeȱ taseȱ onȱ mõeldudȱ eelkõigeȱ juhtudeks,ȱ kuiȱ diagnooseȱ esitavadȱ organisatsiooȬ
nidȱvõiȱgrupid,ȱmitteȱüksikisikud.ȱDiagnoosiȱnimetusȱonȱselge,ȱsõnastatudȱbaasȬ
tasemelȱjaȱ tuginebȱ lisatudȱ kirjandusallikatele.ȱ Diagnoosiarenduskomisjonȱannabȱ
esitajateleȱ nõuȱ jaȱ õpetabȱ juhenditeȱ põhjalȱ võiȱ seminaridelȱ diagnoosideȱ väljatööȬ
tamist.ȱSellesȱetapisȱonȱdiagnoosiȱnimetusȱpaigutatudȱkategooriasseȱ„VastuȱvõeȬ
tudȱarendamiseks“ȱningȱkajastubȱselȱkombelȱkaȱNANDAȬIȱkodulehel.ȱ 1.2.ȱ Nimetusȱjaȱdefinitsioonȱ Nimetusȱ onȱ selgeȱ ningȱ sõnastatudȱ baastasemel.ȱ Definitsioonȱ vastabȱ nimetusele.ȱ
Nimetusȱ jaȱ definitsioonȱ eristuvadȱ selgeltȱ muudestȱ NANDAȬIȱ diagnoosidestȱ jaȱ
definitsioonidest.ȱDefinitsioonȱerinebȱmääravatestȱtunnustestȱjaȱnimetusestȱningȱ
needȱkomponendidȱeiȱsisalduȱdefinitsioonis.ȱSellesȱetapisȱpeabȱdiagnoosȱvastamaȱ
NANDAȬIȱõendusdiagnoosiȱkehtivaleȱdefinitsioonileȱ(vtȱ“Terminiteȱseletused”).ȱ
Nimetusȱjaȱdiagnoosȱtuginevadȱlisatudȱkirjandusallikatele.ȱ 2. Vastu võetud avaldamiseks ja NANDA-I taksonoomiasse lisamiseks  2.1.ȱ ȱNimetus,ȱdefinitsioon,ȱmääravadȱtunnusedȱvõiȱriskitegurid,ȱseonduȬ vadȱteguridȱjaȱviiteallikadȱ Definitsiooni,ȱigaȱmääravaȱtunnuseȱvõiȱriskiteguriȱningȱigaȱseonduvaȱteguriȱpuȬ
hulȱ viidatakseȱ kirjandusallikatele.ȱ Samutiȱ tulebȱ igaȱ diagnoosiȱ kohtaȱ esitadaȱ
õendussekkumisedȱ ningȱ õendusabiȱ oodatavadȱ tulemused,ȱ kasutadesȱ standardiȬ
tudȱõenduskeeltȱ(ntȱNIC,ȱNOC).ȱKinnitatudȱdiagnoosȱedastatakseȱtaksonoomiaȬ
komisjonileȱNANDAȬIȱtaksonoomiasseȱkandmiseks.ȱ 2.2.ȱ ȱMõisteanalüüsȱ Vastabȱ 2.1ȱ kriteeriumidele.ȱ Lisaksȱ tulebȱ esitadaȱ ülevaadeȱ teemakohasestȱ kirjanȬ
dusest,ȱshȱmõisteanalüüs,ȱmisȱnäitab,ȱetȱdiagnoosȱtuginebȱpiisavaleȱtõendusmaȬ
terjalile.ȱKirjandusülevaade/mõisteanalüüsȱonȱdiagnoosiȱnimetuseȱjaȱdefinitsiooȬ
niȱalusȱningȱsisaldabȱaruteluȱjaȱtõendeidȱmääravateȱtunnuste,ȱriskiteguriteȱ(riskiȬ
diagnoosidel)ȱvõiȱseonduvateȱteguriteȱkohtaȱ(tegelikelȱdiagnoosidel).ȱ 2.3.ȱ ȱDiagnoosideȱkonsensusuuringudȱekspertideȱkaasabilȱ Vastabȱ2.1ȱkriteeriumidele.ȱUuringudȱtoetuvadȱeksperdiarvamusele,ȱDelphiȱmeeȬ
todileȱ ningȱ teisteleȱ sarnasteleȱ diagnostilisteȱ komponentideȱ uuringutele,ȱ millesȱ
uuritavateksȱonȱõed.ȱ


514    NANDA Internationali protsessid ja protseduurid 3. Kliiniline kinnitus (valideerimine ja testimine)  ȱ3.1.ȱKirjandusandmeteȱsünteesȱ Vastabȱ 2.2ȱ kriteeriumidele.ȱ Sünteesȱ onȱ integreeritudȱ kirjandusülevaateȱ vormis.ȱ
Esitatudȱ onȱ ülevaateȱ koostamiselȱ kasutatudȱ otsingusõnadȱ /ȱ MeSHȱ terminidȱ
(MeSHȱ–ȱMedicalȱSubjectȱHeadings,ȱhttp://www.nlm.nih.gov/mesh/ȱ),ȱetȱsoodusȬ
tadaȱedaspidistȱuurimistööd.ȱ ȱ3.2.ȱDiagnoosiȱkliinilisedȱuuringud,ȱmisȱeiȱoleȱüldistatavadȱüldkogumileȱ Vastabȱ2.2ȱkriteeriumidele.ȱKirjeldatakseȱuurimusi,ȱmisȱseonduvadȱdiagnoosiga,ȱ
sealhulgasȱmääravateȱtunnusteȱvõiȱriskiteguriteȱjaȱseonduvateȱteguritega.ȱKasuȬ
tatakseȱniiȱkvalitatiivseidȱkuiȱkaȱmitterandomiseeritudȱvalimigaȱkvantitatiivseidȱ
uurimusi,ȱmillesȱuuritavateksȱonȱpatsiendid.ȱ ȱ3.3.ȱSobivaȱmetoodikagaȱjaȱväikesearvuliseȱvalimigaȱkliinilisedȱuuringudȱȱ Vastabȱ2.2ȱkriteeriumidele.ȱKirjandusülevaatesȱkirjeldatakseȱuurimusi,ȱmisȱseonȬ
duvadȱdiagnoosiga,ȱsealhulgasȱmääravateȱtunnusteȱvõiȱriskiteguriteȱjaȱseonduvaȬ
teȱteguritega.ȱValimȱonȱrandomiseeritud,ȱentȱväikesearvuline.ȱ ȱ3.4.ȱSobivaȱ metoodikagaȱ jaȱ piisavaltȱ suureȱ randomiseeritudȱ valimigaȱ kliinilisedȱuuringud,ȱmisȱvõimaldavadȱüldistusiȱüldkogumileȱ Vastabȱ2.2ȱkriteeriumidele.ȱKirjandusülevaatesȱkirjeldatakseȱuurimusi,ȱmisȱseonȬ
duvadȱdiagnoosiga,ȱsealhulgasȱmääravateȱtunnusteȱvõiȱriskiteguriteȱjaȱseonduvaȬ
teȱteguritega.ȱKasutatakseȱrandomiseeritudȱvalimit,ȱmisȱonȱpiisavaȱsuurusega,ȱetȱ
üldistadaȱsaadudȱtulemusiȱüldkogumile.ȱ


Terminite seletused     515 Terminite seletused  Õendusdiagnoos  Kliinilineȱ otsus,ȱ misȱ käsitlebȱ üksikisiku,ȱ pereȱ võiȱ elanikkonnaȱ kogemusi/reaktȬ
siooneȱ seosesȱ tegelikeȱ võiȱ võimalikeȱ terviseprobleemide/elusündmustega.ȱ ÕenȬ
dusdiagnoosȱonȱaluseksȱõendussekkumisteȱvalikule,ȱetȱsaavutadaȱtulemusi,ȱmilleȱ
eestȱõdeȱkannabȱvastutustȱ(kinnitatudȱNANDAȱIXȱkonverentsil,ȱtäiendatudȱ2009.ȱ
aastal).ȱ Tegelik õendusdiagnoos   Kirjeldabȱ üksikisiku,ȱ pere,ȱ grupiȱ võiȱ elanikkonnaȱ reaktsiooneȱ terviseseisundile/ȱ
elusündmustele.ȱ Mõnikordȱ nimetatakseȱ neidȱ diagnooseȱ probleemidiagnoosiȬ
deks.ȱȱ Diagnoosiȱesitamiseȱnõuded:ȱmääravadȱtunnusedȱ(avaldumisvormid,ȱnähudȱjaȱ sümptomid),ȱmisȱüheskoosȱmoodustavadȱiseloomulikuȱpildi.ȱSamutiȱonȱnõutudȱ
seonduvadȱteguridȱ(etioloogilisedȱtegurid),ȱmisȱonȱseotudȱdiagnostiliseȱkeskmeȬ
ga,ȱsoodustavadȱsedaȱvõiȱeelnevadȱsellele.ȱȱ Tervisedenduslik õendusdiagnoos  Kliinilineȱ otsus,ȱ misȱ käsitlebȱ üksikisiku,ȱ pere,ȱ grupiȱ võiȱ elanikkonnaȱ motivatȬ
siooniȱjaȱsooviȱedendadaȱheaoluȱningȱrealiseeridaȱtervisepotentsiaali,ȱmisȱväljenȬ
dubȱvalmisolekusȱtõhustadaȱteatudȱtervisekäitumist,ȱjaȱmidaȱsaabȱkasutadaȱigaȬ
suguseȱterviseseisundiȱkorral.ȱȱ Diagnoosiȱesitamiseȱnõuded:ȱmääravadȱtunnused.ȱ Riskidiagnoos  Kliinilineȱ otsus,ȱ misȱ käsitlebȱ terviseseisundite/elusündmustegaȱ seotudȱ reaktsioone/ȱ
kogemusi,ȱmisȱvõivadȱkaitsetulȱüksikisikul,ȱperel,ȱgrupilȱvõiȱelanikkonnalȱsuureȱ
tõenäosusegaȱkujuneda.ȱ Diagnoosiȱesitamiseȱnõuded:ȱkaitsetustȱsoodustavadȱriskitegurid.ȱ Sündroom  Kliinilineȱotsus,ȱmisȱkirjeldabȱspetsiifilistȱrühmaȱõendusdiagnoose,ȱmisȱesinevadȱ
samalȱajalȱjaȱmidaȱonȱotstarbekasȱkäsitledaȱkoos,ȱrakendadesȱsamuȱsekkumisi.ȱȱ


516    Terminite seletused Diagnoosiȱ esitamiseȱ nõuded:ȱ määravateȱ tunnustena/riskiteguritenaȱ tulebȱ kasuȬ
tadaȱkahtȱvõiȱenamatȱõendusdiagnoosi.ȱSeonduvaidȱtegureidȱvõibȱkasutada,ȱkuiȱ
needȱdiagnoosiȱtäpsustavad.ȱ Heaoludiagnoos NANDAȬIȱ eiȱ kasutaȱ enamȱ mõistetȱ „heaoludiagnoos“.ȱ Otsusȱ võetiȱ vastuȱ
NANDAȬIȱ mõttetalgutelȱ (2009)ȱ põhjendusega,ȱ etȱ sedaȱ õendusdiagnoosideȱ kateȬ
gooriatȱonȱjubaȱkäsitletudȱtervisedenduslikeȱdiagnoosideȱraames.ȱDiagnoosiȱtüüpȱ
jaȱdefinitsioonȱjäetakseȱNANDAȬIȱtaksonoomiastȱvälja,ȱheaoludiagnoosidȱsõnasȬ
tatakseȱümberȱtervisedenduslikeksȱdiagnoosideks.ȱȱ Õendusdiagnoosi komponendid  Diagnoosi nimetus  Annabȱdiagnoosileȱnimetuse,ȱmillesȱsisaldubȱvähemaltȱdiagnostilineȱkeseȱ(teljeltȱ
1)ȱjaȱõendusotsusȱ(teljeltȱ3).ȱSeeȱonȱtäpneȱterminȱvõiȱfraas,ȱmillegaȱväljendatakseȱ
märkideȱiseloomulikkeȱseoseid.ȱVõibȱsisaldadaȱpiiritlevaidȱsõnu.ȱȱ Definitsioon  Annabȱdiagnoosiȱselgeȱjaȱtäpseȱkirjelduse,ȱtoobȱväljaȱtähenduseȱjaȱaitabȱsedaȱerisȬ
tadaȱmuudestȱsarnastestȱdiagnoosidest.ȱ Määravad tunnused  Vaadeldavadȱmärgid,ȱmisȱüheskoosȱmoodustavadȱtegelikuȱvõiȱtervisedenduslikuȱ
diagnoosiȱavaldumisvormi.ȱȱ Riskitegurid  KeskkonnaȬȱ ningȱ füsioloogilised,ȱ psühholoogilised,ȱ geneetilisedȱ võiȱ keemilisedȱ
tegurid,ȱmisȱsoodustavadȱüksikisiku,ȱpere,ȱgrupiȱvõiȱelanikkonnaȱkaitsetustȱterȬ
visekahjulikuȱsündmuseȱees.ȱRiskiteguridȱonȱainultȱriskidiagnoosidel.ȱ Seonduvad tegurid  Tegurid,ȱ misȱ viitavadȱ iseloomulikuleȱ seoseleȱ õendusdiagnoosiga.ȱ Teguridȱ võiȬ
vadȱeelneda,ȱseonduda,ȱkaasuda,ȱsoodustadaȱvõiȱvallandada.ȱSeonduvadȱteguridȱ
onȱainultȱtegelikelȱdiagnoosidelȱjaȱsündroomidel.ȱ


Terminite seletused     517 Õendusdiagnooside klassifikatsiooni definitsioonid  Klassifikatsioon  Seotudȱ nähtusteȱ süstemaatilineȱ jaotusȱ gruppidesseȱ võiȱ klassidesseȱ objektideȱ
ühisteȱtunnusteȱalusel.ȱ Abstraheerituse tase  Kirjeldabȱmõisteȱkonkreetsust/abstraktsust.ȱ ȱ ƒ Vägaȱabstraktsedȱmõistedȱonȱteoreetilised,ȱeiȱpruugiȱollaȱotseseltȱmõõdetavad,ȱ onȱkonkreetseteȱmõistetegaȱdefineeritavad,ȱsisaldavadȱkonkreetseidȱmõisteid,ȱ
eiȱseonduȱkonkreetseteȱjuhtumitega,ȱonȱsõltumatudȱajastȱjaȱruumist,ȱonȱüldiȬ
semaȱtähendusega,ȱeiȱpruugiȱollaȱkliiniliseltȱkasulikudȱraviȱjaȱhoolduseȱkavanȬ
damisel.ȱ ƒ Konkreetsedȱmõistedȱonȱvaadeldavadȱjaȱmõõdetavad,ȱajaliseltȱjaȱruumiliseltȱ piiratud,ȱesindavadȱspetsiifilistȱkategooriat,ȱeristuvadȱselgelt,ȱtähistavadȱkonkȬ
reetsetȱobjektiȱvõiȱobjektideȱgruppi,ȱolemuseltȱpiiratud,ȱvõivadȱollaȱkliiniliseltȱ
kasulikudȱraviȱjaȱhoolduseȱkavandamisel.ȱ Mõistestik   Terminiteȱ võiȱ sümboliteȱ süsteemȱ konkreetsesȱ teadusȬ,ȱ aineȬȱ võiȱ kunstivaldkonȬ
nas;ȱnimetuseȱandmiseȱtoiming,ȱprotsessȱvõiȱjuhtumȱ(MerriamȬWebsterȱ2009).ȱ Taksonoomia „Klassifikatsioon:ȱ eritiȱ taimedeȱ jaȱ loomadeȱ korrastatudȱ klassifikatsioon,ȱ misȱ tuȬ
ginebȱ eeldatavateleȱ loomulikeleȱ seostele“;ȱ sõnaȱ tulenebȱ sõnatüvestȱ „taksonȬ“ȱ –ȱ
„nimetus,ȱ millegaȱ tähistatakseȱ taksonoomiaȱ gruppiȱ mõistestikuȱ formaalsesȱ süsȬ
teemis“ȱ(MerriamȬWebsterȱ2009).ȱ Viited MerriamȬWebster,ȱInc.ȱ(2009).ȱMerriamȬWebster’sȱCollegiateȱDictionaryȱ(11thȱed.).ȱSpringfield,ȱMA:ȱ MerriamȬWebster.ȱ


518    NANDA International 2010–2012 NANDA International 2010–2012  NANDA Internationali direktorite nõukogu  Presidentȱ DickonȱWeirȱHughes,ȱEdD,ȱRN,ȱFRSHȱ Valitudȱpresidentȱ JaneȱBrokel,ȱPhD,ȱRNȱ Finantsjuhtȱ AnneȱPerry,ȱEdD,ȱRN,ȱFAANȱ Direktoridȱ ShigemiȱKamitsuru,ȱPhD,ȱRNȱ ȱ GailȱKeenan,ȱPhD,ȱRNȱ ȱ MariaȱMüllerȬStaub,ȱPhD,ȱRNȱ ȱ MatthiasȱOdenbreit,ȱMNS,ȱRNȱ ȱ GunnȱVonȱKrogh,ȱMNSc,RNȱ Tegevdirektorȱ T.ȱHeatherȱHerdman,ȱPhD,ȱRNȱ NANDA Internationali diagnoosiarenduskomisjon Liikmedȱ ShigemiȱKamitsuru,ȱPhD,ȱRNȱ ȱ MiriamȱdeȱAbreuȱAlmeida,ȱPhD,ȱRNȱ ȱ HelenȱdeȱGraaf,ȱkliiniliseȱõenduseȱeriõdeȱ ȱ GailȱLadwig,ȱMSN,ȱCHTP,ȱRNȱ ȱ GeraldineȱLyte,ȱPhD,ȱRSCN,ȱRNȱ ȱ MariaȱMüllerȬStaub,ȱPhD,ȱRNȱ ȱ ChieȱOgasawara,ȱPhD,ȱMEd,ȱRNȱ ȱ AnneȱPerry,ȱEdD,ȱRN,ȱFAANȱ ȱ LeannȱScroggins,ȱMS,ȱCRNNȬA,ȱAPRNȱBC,ȱRNȱ NANDA Internationali haridus- ja teaduskomisjon  Liikmedȱ MariaȱMüllerȬStaub,ȱPhD,ȱMNS,ȱEdN,ȱRNȱ ȱ MariaȱMarciaȱBachionȱPhD,ȱRNȱ ȱ MarceloȱChanes,ȱPhDȱ(c),ȱMS,ȱRNȱ ȱ AnitaȱCollins,ȱPhD,ȱRNȱ ȱ FritzȱFrauenfelder,ȱMNS,ȱRNȱ ȱ RN,ȱFAANȱ ȱ MargaretȱLunney,ȱPhD,ȱRNȱ ȱ MaryȱF.ȱMoorhouse,ȱMSN,ȱCRRN,ȱRNȱ ȱ WolterȱPaans,ȱMSC,ȱRNȱ


NANDA International 2010–2012     519 NANDA Internationali informaatikakomisjon  Liikmedȱ MatthiasȱOdenbreit,ȱMNS,ȱRNȱ ȱ ShariȱFalan,ȱPhD,ȱRNȱ ȱ NoreenȱFrisch,ȱPhD,ȱAPHN,ȱRN,ȱFAANȱ ȱ GailȱKeenan,ȱPhD,ȱRNȱ ȱ JoanȱKlehr,ȱMPH,ȱRNCȱ NANDA Internationali taksonoomiakomisjon Liikmedȱ GunnȱVonȱKrogh,ȱMNSc,ȱRNȱ ȱ KayȱCȱAvant,ȱPhD,ȱRN,ȱFAANȱ ȱ MartaȱAvena,ȱPhDȱ(c),ȱMSN,ȱRNȱ ȱ EmiliaȱCamposȱdeȱCarvalho,ȱPhD,ȱRNȱ ȱ MarjoryȱGordon,ȱPhD,ȱRN,ȱFAANȱ ȱ T.ȱHeatherȱHerdman,ȱPhD,ȱRNȱ ȱ DorothyȱJones,ȱEdD,ȱRN,ȱFAANȱ ȱ KimikazyȱKashiwagi,ȱMHS,ȱRNȱ ȱ CarolȱSoaresȱO’Hearn,ȱPhD,ȱCPRQ,ȱRNȱ Diagnoosiarenduskomisjoniȱ
konsultantȱ ShigemiȱKamitsuru,ȱPhD,ȱRNȱ


520    Üleskutse ühineda NANDA Internationaliga Üleskutse ühineda NANDA Internationaliga  Sõnalȱonȱjõud.ȱSõnadegaȱonȱvõimalikȱedasiȱandaȱomaȱmõtteidȱjaȱkogemusiȱnii,ȱetȱ
teisedȱ neistȱ osaȱ saaksid.ȱ Õendusdiagnoosidȱ onȱ näideȱ mõjuvõimsastȱ jaȱ täpsestȱ
terminoloogiast,ȱmisȱtoobȱesileȱjaȱmuudabȱnähtavaksȱõenduseȱainulaadseȱpanuseȱ
maailmaȱtervishoius.ȱÕendusdiagnoosidȱinformeerivadȱpatsiente,ȱkolleege,ȱteisteȱ
kutsealadeȱ esindajaidȱ jaȱ avalikkustȱ professionaalsetestȱ otsustest,ȱ midaȱ õedȱ igaȱ
päevȱteevad.ȱNeedȱonȱsõnad,ȱmisȱväljendavadȱmeieȱmõjujõudu.ȱ NANDA International: liikmete juhitud organisatsioon  Visioon NANDAȱ Internationalȱ mõjutabȱ standarditudȱ õenduskeeleȱ arendamistȱ jaȱ rakenȬ
damistȱkoguȱmaailmas,ȱetȱtõhustadaȱtervishoiduȱkõigile.ȱ Missioon  Aidataȱkaasaȱstandarditudȱdiagnostiliseȱõendusterminoloogiaȱarendamisele,ȱtäpȬ
sustamisele,ȱlevitamiseleȱjaȱkasutamisele.ȱȱ ȱ ƒ Meȱtöötameȱväljaȱmaailmasȱjuhtivaidȱtõenduspõhiseidȱõendusdiagnoose,ȱetȱ rakendadaȱneidȱpraktikasȱjaȱvalidaȱnendeȱaluselȱsobivaidȱsekkumisiȱjaȱoodataȬ
vaidȱtulemusi.ȱȱȱ ƒ MeȱrahastameȱuurimistöidȱNANDAȬIȱsihtfondist.ȱ ƒ Meȱmoodustameȱglobaalse,ȱtoetavaȱjaȱteotahteliseȱvõrgustikuȱõdedest,ȱkesȱonȱ pühendunudȱõendusabiȱkvaliteediȱparendamiseleȱtõenduspõhiseȱpraktikaȱ
kaudu.ȱ Eesmärk  Õendusdiagnoosideȱ rakendamineȱ muudabȱ tõhusamaksȱ koguȱ õendusabiȱ alatesȱ
kutsealaȱ maineȱ kujundamisestȱ kuniȱ täpseȱ dokumenteerimiseni,ȱ misȱ onȱ vajalikȱ
kulutusteȱkatmisel.ȱ NANDAȱ Internationalȱ onȱ vajalikȱ selleks,ȱ etȱ arendada,ȱ täpsustadaȱ jaȱ levitadaȱ erialakeelt,ȱ misȱ väljendabȱ selgeltȱ õdedeȱ kliinilisiȱ otsuseid.ȱ Seeȱ ainulaadneȱ tõenȬ
duspõhineȱ vaatenurkȱ hõlmabȱ õendusabiȱ sotsiaalset,ȱ psühholoogilistȱ jaȱ vaimsetȱ
külge.ȱȱ
ȱ


Üleskutse ühineda NANDA Internationaliga     521 Ajalugu  NANDAȱ (Northȱ Americanȱ Nursingȱ Diagnosisȱ Association)ȱ asutatiȱ 1982.ȱ aastal.ȱ
Seeȱ kasvasȱ väljaȱ töörühmast,ȱ misȱ loodiȱ 1973.ȱ aastalȱ esimeselȱ üleriigiliselȱ
õendusdiagnoosideȱ klassifikatsiooniȱ konverentsilȱ Stȱ Louisisȱ Missouris.ȱ KonveȬ
rentsȱ jaȱ loodudȱ töörühmȱ äratasidȱ huviȱ õenduskeeleȱ standardimiseȱ vastu.ȱ 2002.ȱ
aastalȱ kujundatiȱ NANDAȱ ümberȱ NANDAȱ Internationaliks,ȱ etȱ väljendadaȱ üleȬ
maailmsetȱ huviȱ õenduskeeleȱarendamiseȱ vastu.ȱ Kuigiȱ meȱ eiȱ kasutaȱ enamȱ nimeȬ
tustȱ Northȱ Americanȱ Nursingȱ Diagnosisȱ Association,ȱ olemeȱ siiskiȱ säilitanudȱ lüȬ
hendiȱNANDA,ȱkunaȱseeȱonȱõendusterminoloogiaȱväljatöötamisegaȱsaavutanudȱ
rahvusvaheliseȱtuntuse.ȱ NANDAȱInternationalȱonȱkinnitanudȱ216ȱdiagnoosiȱkliiniliseksȱkasutamiseks,ȱ testimiseksȱjaȱtäiustamiseks.ȱDiagnoosideȱhindamiseȱjaȱklassifitseerimiseȱdünaaȬ
milineȱ rahvusvahelineȱ protsessȱ kiidabȱ heaksȱ ningȱ uuendabȱ inimreaktsiooneȱ
puudutavaidȱ termineidȱ jaȱ definitsioone.ȱ Koostöösȱ Iowaȱ ülikooliȱ õendusklassifiȬ
katsiooniȱ keskusegaȱ onȱ NANDAȬIȱ väljaȱ töötanudȱ õendusabiȱ taksonoomiaȱ ningȱ
klassideȱstruktuuri.ȱNiisuguneȱsüsteemȱvõimaldabȱsidudaȱdiagnoosidȱsekkumisȬ
teȱ (NIC)ȱ jaȱ oodatavateȱ tulemustegaȱ (NOC)ȱ ningȱ moodustadaȱ erialakeeleȱ tervikȬ
süsteemi,ȱmillegaȱõendusabiȱstandardseltȱdokumenteerida.ȱ NANDAȬIȱrahvusvahelineȱkoostöövõrgustikȱulatubȱBrasiiliasse,ȱArgentinasse,ȱ Colombiasse,ȱ Ecuadori,ȱ Nigeeriasse,ȱ Ghanasseȱ jaȱ Peruusse,ȱ samutiȱ saksakeelseȬ
tesseȱriikidesse.ȱRiigid,ȱerialadȱja/võiȱkeelerühmad,ȱkesȱonȱhuvitatudȱNANDAȬIȱ
võrgustikugrupiȱ loomisest,ȱ peaksidȱ pöördumaȱ NANDAȬIȱ tegevdirektoriȱ pooleȱ
([email protected]).ȱNANDAȬIȱteebȱkoostöödȱõendusterminoloogiaȱühendusteȬ
gaȱkoguȱ maailmas,ȱ koostööpartneridȱ onȱ JapaneseȱSocietyȱ ofȱ Nursingȱ Diagnosesȱ
(JSND),ȱ Associationȱ forȱ Commonȱ Europeanȱ Nursingȱ Diagnoses,ȱ Interventionsȱ
andȱOutcomesȱ(ACENDIO),ȱAsociatíonȱEspañolaȱdeȱNomenclatura,ȱTaxonomíaȱyȱ
Diagnósticoȱ deȱ Enfermeraȱ (AENTDE)ȱ jaȱ Associationȱ Francophoneȱ Européenneȱ
desȱ Diagnostics,ȱ Interventionsȱ etȱ Résultatsȱ Infirmiersȱ (AFEDI).ȱ Mõnegaȱ nimetaȬ
tudȱorganisatsioonidestȱonȱvõimalikȱühisliikmelisus,ȱtäpsemaȱinfoȱsaamiseksȱtuȬ
lebȱühendustȱvõttaȱNANDAȬIȬga.ȱ NANDA Internationali panus  NANDAȱ Internationalȱ onȱ niinimetatudȱ rohujuuretasandiȱ organisatsioon,ȱ midaȱ
juhivadȱ selleȱ liikmed.ȱ Organisatsioonȱ onȱ pühendunudȱ õendusdiagnoosideȱ terȬ
minoloogiaȱväljatöötamisele,ȱmilleȱlõpptulemuseksȱonȱstandarditudȱõenduskeel,ȱ
midaȱsaavadȱkasutadaȱkõigiȱtasanditeȱjaȱvaldkondadeȱõed,ȱselleksȱet:ȱ ȱ ƒ väljendadaȱinimreaktsiooneȱtegelikeleȱvõiȱvõimalikeleȱterviseprobleemideleȱjaȱ elusündmustele;ȱ ƒ arendada,ȱtäpsustadaȱjaȱlevitadaȱtõenduspõhistȱterminoloogiat,ȱmisȱväljendabȱ õdedeȱkliinilisiȱotsuseid;ȱ ƒ toetadaȱõenduseleȱomasteȱnähtusteȱuurimist,ȱparendamaksȱõendusabisȱpatȬ siendiȱhooldust,ȱturvalisustȱjaȱtervistulemusi;ȱȱ


522    Üleskutse ühineda NANDA Internationaliga ƒ dokumenteeridaȱõendusabi,ȱmisȱonȱvajalikȱõendusabiteenusteȱkulutusteȱkatȬ misel;ȱ ƒ aidataȱkaasaȱinfoȬȱjaȱinfotehnoloogiaȱstandarditeȱväljatöötamisele,ȱetȱtagadaȱ õendusterminoloogiaȱkajastusȱeȬterviselugudes.ȱ Õendusterminoloogia,ȱ milleȱ olulineȱ kandjaȱ onȱ NANDAȱ International,ȱ onȱ õenȬ
dusabiȱtulevikuȱvõti.ȱLiitugeȱmeiegaȱjaȱosalegeȱsellesȱpõnevasȱprotsessis!ȱ Osalemisvõimalused NANDAȱInternationaliȱliikmeteȱosalusȱonȱõendusterminoloogiaȱarendamiselȱotȬ
sustavaȱtähtsusega.ȱOnȱrohkestiȱvõimalusiȱosaledaȱkomisjonideȱtöös,ȱdiagnoosideȱ
arendamisel,ȱ rakendamiselȱ jaȱ täiendamiselȱ võiȱ uurimistöös.ȱ Samutiȱ onȱ paljuȱ
võimalusiȱ tehaȱ rahvusvahelistȱ koostöödȱ ningȱ luuaȱ koosȱ õendusjuhtidegaȱ koosȬ
töövõrgustikke.ȱ Miks ühineda NANDA-I-ga?  Kutsealased võrgustikud  ƒ Kutsealasteȱsuheteȱloomine,ȱosaledesȱkomisjonideȱtöös,ȱkonverentsidelȱjaȱ õendusdiagnooseȱkäsitlevatesȱaruteludes.ȱ ƒ VõrgustikugrupidȱühendavadȱNANDAȬIȱliikmeidȱteatudȱpiirkonnas,ȱregiooȬ nis,ȱkeelerühmasȱvõiȱerialal.ȱ ƒ Kutsealastȱpanustȱjaȱsaavutusiȱtunnustatakseȱmitmelȱviisilȱ(Asutaja,ȱMentori,ȱ AinulaadseȱPanuseȱjaȱToimetajaȱautasu),ȱsamutiȱantakseȱuurimistoetustȱ
NANDAȬIȱsihtfondist.ȱȱ Vahendid  ƒ LiikmeteleȱajakirjaȱInternationalȱJournalȱofȱNursingȱTerminologiesȱandȱ Classificationsȱ(IJNTC)ȱtasutaȱtellimus.ȱAjakiriȱjagabȱteavetȱstandarditudȱ
õenduskeeleȱarendamisestȱjaȱrakendamisestȱmaailmas.ȱ ƒ NeliȱkordaȱaastasȱilmubȱsõnumilehtȱNANDAȬIȱNews,ȱmisȱannabȱteadaȱuutestȱ programmidestȱjaȱteenustest,ȱkoduleheȱvõimalustestȱningȱliikmeteleȱmõeldudȱ
soodustustest.ȱ ƒ NANDAȬIȱkoduleht,ȱmisȱsisaldabȱabivahendeidȱõendusdiagnoosideȱväljatööȬ tamiseks,ȱtäiendamiseksȱjaȱesitamiseks,ȱsamutiȱNANDAȬIȱtaksonoomiaȱuuenȬ
dusi.ȱ Soodustused liikmetele  ƒ SoodustusȱNANDAȬIȱtaksonoomiaȱväljaannetele,ȱshȱtrükiȬ,ȱelektroonseteleȱjaȱ lühiversioonidele.ȱ ƒ Olemeȱpartnerlussuhetesȱorganisatsioonidega,ȱmilleȱtooted/teenusedȱpakuvadȱ õdedeleȱhuvi.ȱNendeȱtoodeteȱjaȱteenusteȱhankimineȱonȱliikmeteleȱsoodsam.ȱ


Üleskutse ühineda NANDA Internationaliga     523 Samutiȱkehtibȱliikmeskonnaleȱsoodsamȱosalemistasuȱkonverentsidelȱningȱ
soodsamȱhindȱNANDAȬIȱtoodetele,ȱnäiteksȱTȬsärgidȱjaȱkotid.ȱ ƒ MeieȱliikmemaksuȱaluseksȱonȱMaailmaȱTerviseorganisatsiooniȱriikideȱklassifiȬ katsioon.ȱMeȱloodame,ȱetȱseeȱvõimaldabȱNANDAȬIȱarengusuundadeȱväljatööȬ
tamisseȱkaasataȱrohkestiȱinimesi,ȱkesȱonȱhuvitatudȱorganisatsiooniȱtöösȱosaleȬ
misest.ȱ Kuidas ühineda?  Liikmeksȱregistreerimiseȱkohtaȱvõibȱleidaȱlisateavetȱveebileheltȱwww.nanda.orgȱ.ȱ Kes kasutab NANDA Internationali taksonoomiat?  ƒ VastabȱInternationalȱStandardsȱOrganizationiȱ(ISO)ȱnõuetele.ȱ ƒ OnȱregistreeritudȱtasemelȱHL7ȱ(HealthȱLevelȱ7ȱInternational).ȱ ƒ OnȱkättesaadavȱSNOMEDȬCTs.ȱ ƒ VastabȱUnifiedȱMedicalȱLanguageȱSystemiȱ(UMLS)ȱnõuetele.ȱ ƒ OnȱAmericanȱNurses’ȱAssociationiȱ(ANA)ȱpooltȱtunnustatudȱterminoloogia.ȱ
NANDAȱ Internationaliȱ taksonoomiaȱ onȱ kättesaadavȱ bahasaȱ indoneesia,ȱ baski,ȱ
hiina,ȱtšehhi,ȱtaani,ȱinglise,ȱeesti,ȱprantsuse,ȱsaksa,ȱitaalia,ȱjaapani,ȱportugali,ȱhisȬ
paaniaȱjaȱrootsiȱkeeles.ȱ Täpsemȱinfoȱjaȱliitumisvõimalusȱonȱveebilehelȱwww.nanda.orgȱ.ȱ




Märksõnade register     525 Märksõnade register  Märkus:ȱkaldkirjasȱ numbridȱviitavadȱjoonistele,ȱpaiskirjasȱnumbridȱtabelitele.ȱ ȱ
abstraheeritus,ȱabstraheerituseȱtaseȱȱ55,ȱ500,ȱ517ȱ
aegȱȱ61,ȱ501,ȱ502ȱ
AENTDE/NANDAȬIȱrahvusvahelineȱ kongressȱȱ50ȱ ainevahetusȱȱ6,ȱ30,ȱ180Ȭ3ȱ
aisting/tajuȱȱ12,ȱ32,ȱ43,ȱ490ȱ
aktiivsus/kehalineȱliikumineȱȱ9,ȱ31,ȱ39,ȱ222Ȭ7ȱ
aktiivsuseȱtalumatusȱȱ9,ȱ31,ȱ39,ȱ 54Ȭ6,ȱ231,ȱ499,ȱ500ȱ riskȱȱ9 ,ȱ31,ȱ39,ȱ232ȱ aktiivsuse/puhkuseȱvaldkondȱȱxxix,ȱ8Ȭ11,ȱ31Ȭ2,ȱ 94,ȱ109,ȱ112,ȱ215Ȭ56ȱ allajahtumineȱȱ27,ȱ37,ȱ42,ȱ57,ȱ469ȱ
allergilineȱreaktsioonȱlateksileȱȱȱ 27,ȱ37,ȱ42,ȱ463Ȭ4ȱ riskȱȱ27 ,ȱ37,ȱ42,ȱ466ȱ allergiliseȱreaktsiooniȱriskȱȱxxvi,ȱ27,ȱ37,ȱ42,ȱ465ȱ vtȱkaȱallergilineȱreaktsioonȱlateksileȱ AmeerikaȱÕdedeȱAssotsiatsioonȱ(ANA)ȱȱ 53,ȱ140,ȱ523ȱ anamneesȱȱ94Ȭ5ȱ
andmehoidladȱȱ99,ȱ101,ȱ107ȱ
andmeteȱgrupeerimineȱȱ93,ȱ94,ȱ95,ȱ96ȱ
andmeteȱkogumineȱȱ78,ȱ91,ȱ93ȱ
aspiratsiooniȱriskȱȱ25,ȱ36,ȱ43,ȱ56,ȱ100,ȱ101,ȱ102,ȱ 107,ȱ422ȱ arengȱȱȱ28,ȱ38,ȱ39,ȱ484Ȭ5ȱ
asukohtȱȱ60Ȭ1,ȱ500,ȱ502ȱ mahajäämuseȱriskȱȱ28 ,ȱ38,ȱ39,ȱ485,ȱ510ȱ vtȱkaȱkasvamise/arenguȱvaldkondȱ autonoomseȱdüsrefleksiaȱriskȱȱ 23,ȱ35,ȱ42,ȱ56,ȱ383,ȱ384Ȭ5ȱ ȱ
ȱ
ȱ
DȬCatchiȱinstrumentȱȱ117,ȱ118ȱ
definitsioonȱ definitsioonȱȱ 516ȱ nimetusȱȱ 503ȱ tõendatuseȱtasemeȱkriteeriumidȱȱ 513ȱ diagnoosiarenduskomisjonȱ(DDC)ȱ vaidlustamineȱȱ 512ȱ tõendeidȱnõudmaȱȱ 114ȱ IIȱtaksonoomiaȱarenguluguȱȱ 50ȱ liikmedȱȱ 518ȱ abiȱsaamineȱȱ 64,ȱ499ȱ diagnoosideȱesitamineȱȱ 55,ȱ495Ȭ6ȱ ThinkȱTankȱMeetingȱ(mõttetalgud)ȱȱ 495Ȭ6ȱ diagnoosideȱkoodidȱȱ50ȱ
diagnoosijad,ȱõedȱkuiȱȱ72Ȭ3ȱ
diagnoosimisoskusȱȱ73Ȭ5ȱ
diagnoosiȱstaatusȱȱ61Ȭ2,ȱ501,ȱ502ȱ
diagnoosiȱsubjektȱȱ59,ȱ500ȱ
diagnostilineȱkeseȱȱ55Ȭ9,ȱ499Ȭ500,ȱ502ȱ
diagnostilineȱmõisteȱȱ55,ȱ500ȱ
diagnostiliseȱsisuȱvaliidsuseȱ(DSV)ȱindeksȱȱ115ȱ
ȱ
ȱ
ȱ
ebamäärasuseȱtaluvusȱȱ72,ȱ73,ȱ75ȱ
edaspidisteȱaruteludeȱjaȱuurimistöödeȱteemadȱȱ 497ȱ eemaldatudȱõendusdiagnoosidȱȱ487Ȭ91ȱ
eestvedamineȱjaȱpatsiendiȱturvalisuseȱkultuurȱȱ 123ȱ efektiivsusuuringudȱȱ116ȱ
eitamine,ȱkahjulikȱȱ22,ȱ35,ȱ44,ȱ358Ȭ9ȱ
eiramine,ȱhooletussejättȱ eneseȱ(hooletussejätt)ȱȱ11 ,ȱ32,ȱ40,ȱ43,ȱ254Ȭ6ȱ üheȱkehapooleȱ(eiramine)ȱȱȱ 11,ȱ32,ȱ42,ȱ101,ȱ259Ȭ60ȱ ekslemineȱȱ9,ȱ31,ȱ39,ȱ230ȱ
ekspertsüsteemidȱȱ140ȱ
elamiseȱõppetsükkelȱȱ128Ȭ9ȱ
elanikkondȱȱ47ȱ
elanikkonnaȱpuudulikȱtervisȱ ȱxxvi,ȱ4,ȱ29,ȱ46,ȱ153Ȭ4ȱ elanikkonnaȱtoimetulekȱ ebatõhusȱȱ21 ,ȱ35,ȱ44,ȱ54,ȱ350ȱ valmisolekȱtõhusamaksȱȱ21 ,ȱ35,ȱ44,ȱ351ȱ elektrolüütideȱtasakaalȱȱ41ȱ
elektrolüütideȱtasakaalutuseȱriskȱȱȱ xxiii,ȱ6,ȱ30,ȱ41,ȱ184ȱ elukohavahetusestȱtingitudȱstressiȱsündroomȱȱ 20,ȱ34,ȱ44,ȱ338ȱ riskȱȱ20 ,ȱ34,ȱ44,ȱ339ȱ elupõhimõteteȱvaldkondȱȱ24Ȭ5,ȱ35Ȭ6,ȱ391Ȭ413ȱ
eluviis,ȱistuvȱȱxxix,ȱ4,ȱ29,ȱ39,ȱ115,ȱ118,ȱ152ȱ
emotsioonidȱȱ45ȱ
energiaȱtasakaalȱȱ9,ȱ31,ȱ228Ȭ30ȱ
energiaväli,ȱhäiritudȱȱ9,ȱ31,ȱ39,ȱ228ȱ
enesehinnangȱȱ14,ȱ33,ȱ285Ȭ90ȱ kroonilineȱmadalȱȱ xxxi,ȱ14,ȱ33,ȱ46,ȱ285Ȭ6ȱ riskȱkrooniliseksȱmadalaksȱȱ ȱxxvii,ȱ14,ȱ33,ȱ46,ȱ288Ȭ9ȱ


526    Märksõnade register riskȱolukorrastȱtingitudȱmadalaksȱȱȱ 14,ȱ33,ȱ46,ȱ290ȱ olukorrastȱtingitudȱmadalȱȱ14 ,ȱ33,ȱ46,ȱ287ȱ eneseȱhooletussejättȱȱ254Ȭ6ȱ
enesehooldusȱȱ11Ȭ12,ȱ32,ȱ40,ȱ246Ȭ54ȱ ebapiisavȱpesemiselȱȱ xxxi,ȱ11,ȱ32,ȱ40,ȱ250ȱ ebapiisavȱriietumiselȱȱ xxxi,ȱ11,ȱ32,ȱ40,ȱ251ȱ ebapiisavȱsöömiselȱȱ11 ,ȱ32,ȱ40,ȱ252ȱ valmisolekȱpiisavaksȱȱ32 ,ȱ40,ȱ101,ȱ249ȱ ebapiisavȱtualetiȱkasutamiselȱȱ11 ,ȱ32,ȱ40,ȱ253ȱ enesehooldusȱtualetiȱkasutamisel,ȱebapiisavȱȱȱ 11,ȱ32,ȱ40,ȱ253ȱ enesekaitselineȱtoimetulekȱȱxxxi,ȱ21,ȱ35,ȱ44,ȱ346Ȭ7ȱ
enesekäsitusȱȱȱ13Ȭ14,ȱ33,ȱ279Ȭ84ȱ valmisolekȱadekvaatseksȱȱ14 ,ȱ33,ȱ46,ȱ284ȱ eneseleȱsuunatudȱvägivallaȱriskȱȱ ȱ27,ȱ37,ȱ44,ȱ56,ȱ112,ȱ448ȱ enesetajuȱȱ46ȱ valdkondȱȱ13Ȭ15 ,ȱ33,ȱ277Ȭ92ȱ enesetapuȱriskȱȱ27,ȱ37,ȱ44,ȱ59,ȱ452Ȭ3ȱ
enesevigastamineȱȱ27,ȱ37,ȱ44,ȱ449Ȭ50ȱ riskȱȱ27 ,ȱ37,ȱ44,ȱ451ȱ epidemioloogilisedȱuuringudȱȱ116ȱ
eritamineȱȱ41ȱ
eritamiseȱjaȱainevahetuseȱvaldkondȱȱȱ 7 Ȭ8,ȱ30Ȭ1,ȱ191Ȭ214ȱ esitamineȱ(õendusdiagnoosid)ȱ 495Ȭ6,ȱ499,ȱ502Ȭ6,ȱ508Ȭ14ȱ vaidlustamineȱȱ 512ȱ lühendatudȱhindamisprotsessȱȱ 509ȱ täielikȱhindamisprotsessȱȱ 508Ȭ9ȱ tõendatuseȱtasemeȱkriteeriumidȱȱ 513Ȭ14ȱ uuedȱõendusdiagnoosidȱȱ 509Ȭ10ȱ kehtivateȱõendusdiagnoosideȱtäiendamineȱȱȱ 511Ȭ12ȱ eȬterviseloodȱȱ99Ȭ100,ȱ133,ȱ140ȱ konsensuseȱvalideerimineȱȱ 116ȱ erinevusedȱȱ 102Ȭ3ȱ määravateȱtunnuste,ȱseonduvateȱteguriteȱjaȱrisȬ kiteguriteȱdokumenteerimineȱȱ 103Ȭ4ȱ õendusdiagnoosideȱdokumenteerimineȱȱ 101Ȭ3ȱ juhendȱüliõpilasteleȱȱ 108Ȭ10ȱ viimaseȱkursuseȱüliõpilasedȱȱ 106Ȭ8ȱ kliiniliseȱotsustuseȱtugiȱ(otsustustugi)ȱȱ 106Ȭ8ȱ õendusdiagnoosideȱtähtsusȱȱ 100Ȭ1ȱ õppimineȱȱ 110Ȭ12ȱ õendusdiagnoosideȱlinkimineȱmuuȱdokumentatȬ sioonigaȱȱ 104Ȭ6ȱ pikaajalineȱkasutamineȱȱ 100ȱ seosȱõendusdiagnoosideȱjaȱterviseseisundiȱhinȬ damiseȱvahelȱȱ 104ȱ õendusinformaatikaȱspetsialistidȱȱ 106Ȭ8ȱ üliõpilaneȱkasutajanaȱȱ 99Ȭ100,ȱ106Ȭ8ȱ ȱ
ȱ
ȱ
farmakoloogilineȱfunktsioonȱȱ42ȱ
funktsionaalneȱvaldkondȱȱ39Ȭ40ȱ
füsioloogiaȱvaldkondȱȱ41Ȭ3ȱ
füüsikalineȱregulatsioonȱȱ42ȱ füüsilineȱmugavustunneȱȱ28,ȱ37,ȱ473Ȭ9ȱ
füüsilineȱvigastusȱȱ25Ȭ7,ȱ36,ȱ421Ȭ46ȱ
ȱ
ȱ
ȱ
gaasivahetus,ȱhäiritudȱȱ8,ȱ31,ȱ43,ȱ100,ȱ214ȱ
ȱ
ȱ
ȱ
haiguseȱjuhtimineȱȱ77ȱ
halbȱravisoostumusȱȱ25,ȱ36,ȱ43,ȱ58,ȱ400Ȭ1ȱ
hammastikuȱkahjustusȱȱ25,ȱ36,ȱ43,ȱ425ȱ
haridusȱȱ90Ȭ9ȱ elamiseȱõppetsükkelȱȱ 127Ȭ8ȱ patisendiȱturvalisusȱȱ 122,ȱ123ȱ kolmikmudelȱ(TripleȱModel)ȱȱ 127Ȭ8,ȱ129ȱ haridusȬȱjaȱteaduskomisjonȱȱ118,ȱ518ȱ
HealthȱLevelȱSevenȱ(HL7)ȱInternationalȱȱȱ 53,ȱ107,ȱ111ȱ heaoludiagnoosidȱȱ62,ȱ501,ȱ516ȱ
hingamineȱȱ8,ȱ31,ȱ43,ȱ214ȱ
hingamine,ȱebatõhusȱȱ xxvii,ȱ9,ȱ31,ȱ43,ȱ72,ȱ78,ȱ233Ȭ4ȱ hingamisaparaadistȱvõõrutamiseȱhäireȱȱȱ 10,ȱ31,ȱ43,ȱ246Ȭ7ȱ hingamisteedeȱpuhastamine,ȱebapiisavȱȱ25,ȱ36,ȱ 43,ȱ56,ȱ117,ȱ421,ȱ500ȱ hirmȱȱ22,ȱ35,ȱ45,ȱ57,ȱ77,ȱ78,ȱ79,ȱ114,ȱ361Ȭ2ȱ
hoiatusteade,ȱkliiniliseȱotsustuseȱtugiȱȱ107ȱ
HomeȱHealthȱCareȱClassificationȱȱȱ
hooldajarollȱȱ15,ȱ33,ȱ295Ȭ306ȱ
hooldajarolliȱpingeȱȱ15,ȱ33,ȱ45,ȱ56,ȱ298Ȭ300ȱ riskȱȱ15 ,ȱ33,ȱ45,ȱ56,ȱ112,ȱ301ȱ häiritudȱaistingudȱȱxxviii,ȱ12,ȱ43,ȱ490Ȭ1ȱ
häiritudȱvaimsusȱȱ117ȱ
ȱ
ȱ
ȱ
iiveldusȱȱ28,ȱ37,ȱ39,ȱ55,ȱ58,ȱ476Ȭ7,ȱ500,ȱ501,ȱ510ȱ
imendumineȱȱ29ȱ
imikuȱebatõhusȱtoitmineȱȱ5,ȱ29,ȱ40,ȱ173ȱ
imikuȱkäitumineȱ korrapäratuȱȱ24 ,ȱ35,ȱ39,ȱ386Ȭ7ȱ valmisolekȱkorrapärastamiseksȱȱ24 ,ȱ35,ȱ39,ȱ388ȱ korrapäratuseȱriskȱȱ24 ,ȱ35,ȱ39,ȱ63,ȱ389ȱ imikuȱäkksurmaȱsündroomiȱriskȱȱȱ 26,ȱ36,ȱ47,ȱ58,ȱ438ȱ immuunsus,ȱvalmisolekȱtõhusamaksȱȱȱ 4,ȱ29,ȱ158Ȭ9ȱ impulssideȱkontroll,ȱebatõhusȱȱȱ xxvi,ȱ12,ȱ32,ȱ42,ȱ269Ȭ70ȱ individuaalneȱvastupanuvõimeȱ nõrgenenudȱȱ23 ,ȱ35,ȱ44,ȱ374Ȭ5ȱ valmisolekȱküllaldaseksȱȱ23 ,ȱ35,ȱ44,ȱ376Ȭ7ȱ nõrgenemiseȱriskȱȱ23 ,ȱ35,ȱ44,ȱ378ȱ infektsioonȱȱ25,ȱ36ȱ


Märksõnade register     527 riskȱȱ xxviii,ȱ25,ȱ36,ȱ42,ȱ76,ȱ96,ȱ417Ȭ20ȱ informaatikakomisjonȱȱ50,ȱ519ȱ
inimväärikus,ȱalandatuseȱriskȱȱ13,ȱ33,ȱ46,ȱ57,ȱ280ȱ
intellektuaalsedȱoskusedȱȱ73Ȭ4ȱ
interdistsiplinaarseȱraviȱjaȱhoolduseȱplaneeriȬ mineȱȱ102,ȱ111ȱ iseseisevȱtervisejuhtimineȱ ebatõhusȱȱ xxxii,ȱ4,ȱ29,ȱ43,ȱ77,ȱ161Ȭ3ȱ valmisolekȱtõhusamaksȱȱ4 ,ȱ29,ȱ43,ȱ77,ȱ81,ȱ164Ȭ6ȱ isiklikȱidentiteetȱxxxi,ȱ13,ȱ33,ȱ46,ȱ56,ȱ282ȱ häirituseȱriskȱȱ xxvii,ȱ13,ȱ33,ȱ46,ȱ283ȱ isiklikȱtervisekaartȱȱ108,ȱ111Ȭ12ȱ
isiksuslikudȱtugevusedȱȱ75Ȭ6ȱ
istuvȱeluviisȱȱxxix,ȱ4,ȱ29,ȱ39,ȱ115,ȱ118,ȱ152ȱ
ȱ
ȱ
ȱ
joodisisaldusegaȱkontrastaine,ȱriskȱülitundlikȬ kusreaktsiooniksȱȱȱ
xxvi,ȱ27,ȱ37,ȱ42,ȱ56,ȱ461Ȭ2ȱ juhendajadȱȱȱ128ȱ
juhtumianalüüsiȱnäideȱȱ79Ȭ82ȱ
juhendatudȱkliinilineȱmõtlemineȱȱ118ȱ
järjepidevȱtervisedokumentatsioonȱȱ101,ȱ111ȱ
kaitseȱ turvalisuse/kaitseȱvaldkondȱȱȱ
ebatõhusȱȱ 160ȱ ȱ
ȱ
ȱ
kaitseprotsessidȱȱ27,ȱ37,ȱ461Ȭ6ȱ
kavatsusteȱkiriȱȱ495ȱ
kasvamine/kasvȱȱ28,ȱ38,ȱ39,ȱ483Ȭ4ȱ kasvuȱjaȱarenguȱmahajäämusȱȱȱ xxx,ȱ28,ȱ38,ȱ39,ȱ49,ȱ57,ȱ484,ȱ491ȱ riskȱebaproportsionaalseksȱkasvamiseksȱȱȱ 28,ȱ38,ȱ39,ȱ483ȱ kasvamise/arenguȱvaldkondȱȱ28,ȱ38,ȱ481Ȭ5ȱ
katseliseltȱalustavadȱosakonnadȱȱ126Ȭ7ȱ
kehalineȱliikuvus,ȱhäiritudȱȱȱ 8,ȱ31,ȱ39,ȱ104,ȱ118,ȱ224ȱ kehatajuȱȱ14,ȱ33,ȱ56,ȱ291Ȭ2ȱ häiritudȱȱ 14,ȱ33,ȱ46,ȱ75,ȱ81,ȱ291Ȭ2ȱ kehatemperatuuriȱtasakaalustamatuseȱriskȱȱ 27,ȱ37,ȱ42,ȱ56,ȱ467ȱ kehtivuseȱkontroll,ȱvalideerimineȱ konsensuseȱȱ 116ȱ sisuȱȱ 114Ȭ16ȱ diagnoosiȱȱ 79,ȱ514ȱ keskkondlikȱvaldkondȱȱ46Ȭ7ȱ
keskkonnaȱtõlgendamiseȱsündroomȱ halvenenudȱȱ11 ,ȱ42,ȱ261,ȱ491ȱ keskkonnaohudȱȱ27,ȱ37,ȱ454Ȭ60ȱ
keskkonnastȱlähtuvȱmugavustunneȱȱȱ38,ȱ473Ȭ5ȱ
kiindumustunne,ȱhäirituseȱriskȱȱ xxx,ȱ15,ȱ33,ȱ45,ȱ307ȱ kirjandusandmeteȱsünteesȱȱ514ȱ
kirjeldusȱȱ500,ȱ502ȱ
klassiȱdefinitsioonȱȱ50ȱ
klassid,ȱIIȱtaksonoomiaȱȱ29Ȭ38,ȱ50,ȱ51Ȭ2ȱ
klassifikatsioonȱȱ133Ȭ43ȱ tunnusedȱȱ 134ȱ sidusȱstruktuurȱȱ136,ȱ 136ȱ kriteeriumidȱȱ 135Ȭ6,ȱ137Ȭ40ȱ definitsioonȱȱ 517ȱ klassifikatsiooniȱjärjepidevusȱȱ136ȱ
klassifikatsiooniȱreliaablusȱȱ136ȱ
kliiniliseȱabiȱklassifikatsioonȱ(CCC)ȱȱ134,ȱ137Ȭ40ȱ
kliiniliseȱotsustuseȱtugiȱ(otsustustugi)ȱȱ102Ȭ3,ȱ 104,ȱ106Ȭ8,ȱ109,ȱ111ȱ kliinilisedȱindikaatoridȱȱ117ȱ
kliinilisedȱmentoridȱȱ127,ȱ128ȱ
kliinilisedȱjuhendajadȱȱ128ȱ
kliinilisedȱuuringudȱȱ514ȱ
koduȱkorrashoid,ȱpuudulikȱȱxxix,ȱ10,ȱ32,ȱ47,ȱ248ȱ
kognitiivsedȱoskusedȱȱ73Ȭ4ȱ
kokkulepeȱpatsiendigaȱȱ82ȱ
koljusiseneȱadaptatsioonivõime,ȱvähenenudȱȱ ȱ25,ȱ34,ȱ42,ȱ390,ȱ496ȱ kollatõbi,ȱvastsündinuȱȱȱxxviii,ȱ6,ȱ30,ȱ41,ȱ181ȱ riskȱselleksȱȱȱ xxvi,ȱ6,ȱ30,ȱ41,ȱ182ȱ kolmikmudelȱ(õendusjuhiȱkäitumine)ȱȱ125Ȭ30ȱ
konfliktȱ
konkreetsusȱȱ517ȱ
konsensuseȱvalideerimineȱȱ116ȱ
konsensusuuringudȱȱ513ȱ
koodid,ȱdiagnoosideȱȱ50ȱ
kriitilineȱhindamine,ȱoskusȱȱ92,ȱ98ȱ
kriitilineȱmõtlemineȱȱ124,ȱ127ȱ
kriteeriumideȱvalideerimineȱȱ116ȱ
kudedeȱterviklikkusȱȱ43ȱ kahjustusȱȱ26 ,ȱ36,ȱ43,ȱ443ȱ kudedeȱverevarustusȱ südameȱpuudulikuȱverevarustuseȱriskȱȱ ȱxxxii,ȱ10,ȱ31,ȱ41,ȱ242ȱ puudulikȱȱperifeerneȱverevarustusȱ ȱxxviii,ȱxxxii,ȱ9,ȱ31,ȱ41,ȱ115Ȭ16,ȱ240ȱ riskȱȱ xxvii,ȱ10,ȱ31,ȱ41,ȱ244ȱ kuivaȱsilmaȱriskȱȱxxvi,ȱ25,ȱ36,ȱ43,ȱ426Ȭ7ȱ
kukkumisteȱriskȱȱȱ 26,ȱ36,ȱ39,ȱ100,ȱ101,ȱ118,ȱ428Ȭ9,ȱ496ȱ kurbus,ȱkroonilineȱȱ23,ȱ35,ȱ45,ȱ379ȱ
kusepeetusȱȱ7,ȱ30,ȱ41,ȱ100,ȱ202ȱ
kusepidamatus/inkontinentsȱȱ7Ȭ8,ȱ30,ȱ193Ȭ202ȱ funktsionaalneȱȱ6 ,ȱ30,ȱ41,ȱ193ȱ ülevooluȬȱȱ6 ,ȱ30,ȱ41,ȱ194ȱ refleksȬȱȱ6 ,ȱ30,ȱ41,ȱ195ȱ sundȬ,ȱriskȱȱ7 ,ȱȱ30,ȱȱ41,ȱȱ199ȱ rõhkȬȱȱ7 ,ȱ30,ȱ41,ȱ56,ȱ196Ȭ7ȱ täielikȱȱ 491ȱ sundȬȱȱ7 ,ȱ30,ȱ41,ȱ198ȱ kuulamineȱȱ74ȱ


528    Märksõnade register kvaliteediȱjaȱturvalisuseȱkoolitusȱõdedeleȱ (QSEN)ȱȱ90,ȱ96,ȱ97ȱ kõhukinnisusȱȱ7,ȱȱ30,ȱ41,ȱ56,ȱ112,ȱ136,ȱ203Ȭ4ȱ tajutudȱȱ7 ,ȱ30,ȱ41,ȱ205ȱ riskȱȱ7 ,ȱ30,ȱ41,ȱ206Ȭ7ȱ kõhulahtisusȱȱ7,ȱ30,ȱ41,ȱ57,ȱ208ȱ
kõlbelineȱdüstressȱȱ25,ȱ36,ȱ40,ȱ398Ȭ9ȱ
kõnnihäireȱȱ9,ȱ31,ȱ39,ȱ227ȱ
käitumineȱȱ24,ȱ35,ȱ39,ȱ43,ȱ56ȱ terviseleȱsuunatudȱȱ xxx,ȱ489,ȱ491ȱ imiku..ȱvtȱimikuȱkäitumineȱ
riskialdisȱȱ xxix,ȱxxx,ȱxxxi,ȱ4,ȱ29,ȱ43,ȱ155Ȭ6ȱ ȱ
ȱ
laiendȱȱ500,ȱ502ȱ
leinȱȱ22,ȱ35,ȱ44,ȱ57,ȱ59,ȱ363Ȭ4,ȱ500ȱ raskendatudȱȱ22 ,ȱ35,ȱ44,ȱ57,ȱ59,ȱ365Ȭ6ȱ riskȱraskendatudȱleinaksȱȱ22 ,ȱ35,ȱ44,ȱ57,ȱ59,ȱ367ȱ levimusuuringudȱȱ118ȱ
liikuvusȱ häiritudȱliikuvusȱvoodisȱȱ8 ,ȱ31,ȱ39,ȱ118,ȱ223ȱ häiritudȱkehalineȱliikuvusȱȱ 8,ȱ31,ȱ39,ȱ104,ȱ118,ȱ224ȱ häiritudȱliikuvusȱratastooligaȱȱ8 ,ȱ31,ȱ39,ȱ225ȱ liikuvusȱeriȱtasapindadeȱvahel,ȱhäiritudȱȱȱ 8,ȱ31,ȱ39,ȱ226ȱ liikuvusȱvoodis,ȱhäiritudȱȱ8,ȱ31,ȱ39,ȱ118,ȱ223ȱ
lootus,ȱvalmisolekȱküllaldaseksȱȱȱ 24,ȱ35,ȱ36,ȱ393,ȱ501ȱ lootusetusȱȱ13,ȱ33,ȱ45,ȱ57,ȱ105,ȱ279ȱ
lämbumiseȱriskȱȱ26,ȱ36,ȱ43,ȱ58,ȱ439ȱ
lühimäluȱȱ71ȱ
ȱ
ȱ
ȱ
maksatalitluseȱhäireȱriskȱȱxxxi,ȱ6,ȱ30,ȱ42,ȱ183ȱ
maoȬsooletraktiȱmotoorikaȱhäireȱȱȱ 7,ȱ30,ȱ41,ȱ209Ȭ10ȱ riskȱȱ 8,ȱ30,ȱ41,ȱ211Ȭ12ȱ maoȬsooletraktiȱverevarustuseȱpuudulikkuseȱ riskȱȱxxxii,ȱ9,ȱ31,ȱ41,ȱ237ȱ meelelahutuslikȱtegevus,ȱväheneȱȱxxix,ȱ4,ȱ29,ȱ151ȱ valdkondȱȱ28 ,ȱ37Ȭ8,ȱ471Ȭ80ȱ keskkonnastȱlähtuvȱȱ38 ,ȱ473Ȭ5ȱ häiritudȱȱ xxxvii,ȱ28,ȱ37,ȱ38,ȱ39,ȱ473Ȭ4ȱ füüsilineȱȱ28 ,ȱ37,ȱ473Ȭ9ȱ valmisolekȱküllaldaseksȱȱ28 ,ȱ37,ȱ38,ȱ39,ȱ475ȱ sotsiaalneȱȱ28 ,ȱ38,ȱ473Ȭ5,ȱ480ȱ mentoridȱȱ127ȱ
metakognitsioonȱȱ74,ȱ128ȱ
mugavustunneȱȱ39ȱ
mõisteanalüüsȱȱ114,ȱ513ȱ
mõistestikȱȱ517ȱ
mõtlemisprotsessid,ȱhäiritudȱȱ491ȱ
mõtlemisvõimeȱȱ73Ȭ4ȱ
mäluȱȱ71ȱ mäluhäireȱȱ12 ,ȱ32,ȱ42,ȱ112,ȱ115,ȱ273ȱ märgidȱȱ77Ȭ8,ȱ84,ȱ92ȱ
märkideȱjaȱdiagnoosideȱhindamineȱȱ78ȱ
määravadȱtunnusedȱȱ92,ȱ94Ȭ6,ȱ503Ȭ5,ȱ504ȱ definitsioonȱȱ 516ȱ eȬterviseloodȱȱ 103Ȭ4ȱ tõendatuseȱtasemeȱkriteeriumidȱȱ 513ȱ mürgistuseȱriskȱȱ27,ȱ37,ȱ47,ȱ460ȱ
ȱ
ȱ
ȱ
nahaȱterviklikkusȱ kahjustusȱȱ26 ,ȱ36,ȱ43,ȱ81,ȱ94,ȱ100,ȱ436,ȱ502ȱ kahjustuseȱriskȱȱ xxviii,ȱ26,ȱ36,ȱ43,ȱ437,ȱ501ȱ nahatalitlusȱȱ30ȱ
NANDAȱInternationalȱ(NANDAȬI)ȱȱȱ 72,ȱ134,ȱ147,ȱ520Ȭ22ȱ õendusjuhid/õendusjuhtimineȱȱ 124,ȱ125,ȱ130ȱ direktoriteȱnõukoguȱȱ 518ȱ klassifikatsioonȱjaȱhinnangȱȱ 136,ȱ137Ȭ40ȱ diagnoosideȱasukohtȱtaksonoomias,ȱkoodidȱjaȱauȬ toridȱȱ4Ȭ28ȱ (õendus)diagnoosideȱesitamiseȱjuhendȱȱ 495Ȭ6ȱ ühinemineȱȱ 520,ȱ522Ȭ3ȱ patsiendiȱturvalisusȱȱ 124,ȱ130ȱ põhiseisukohadȱȱ 498ȱ protsessidȱjaȱprotseduuridȱȱ 508Ȭ14ȱ IIȱtaksonoomiaȱ
ThinkȱTankȱmeetingȱ(mõttetalgud)ȱȱȱ 147,ȱ495Ȭ7,ȱ501,ȱ516ȱ tähtsusȱȱ 495ȱ vtȱkaȱdiagnoosiarenduskomisjonȱ(DDC),ȱhariȬ dusȬȱjaȱteaduskomisjon,ȱinformaatikaȬ
komisjon,ȱtaksonoomiakomisjonȱ NANDA,ȱNICiȱjaȱNOCiȱ(NNN)ȱ õendusabitaksonoomiaȱȱȱ
3,ȱ39Ȭ47,ȱ50,ȱ63Ȭ4,ȱ114,ȱ134ȱ klassifikatsiooniȱkriteeriumidȱjaȱhinnangȱȱȱ 136,ȱ137Ȭ40,ȱ141ȱ NationalȱLibraryȱofȱMedicineȱ(NLM)ȱȱ50,ȱ53,ȱ64ȱ
neelamine,ȱhäiritudȱȱ6,ȱ29,ȱ40,ȱ103,ȱ178Ȭ9ȱ
neerudeȱpuudulikuȱverevarustuseȱriskȱȱȱ xxiii,ȱ9,ȱ31,ȱ41,ȱ238ȱ neurokognitsioonȱȱ42ȱ
neurokäitumuslikȱstressȱȱ23Ȭ4,ȱ35,ȱ383Ȭ90ȱ
NICȱ(õendussekkumisteȱklassifikatsioon)ȱNNNȱ (NANDA,ȱNICȱjaȱNOC)ȱ õendusabiȱklassifikatsioonȱȱȱ 3,ȱ39Ȭ47,ȱ50,ȱ63Ȭ4,ȱ114,ȱ134ȱ klassifikatsiooniȱkriteeriumidȱjaȱhinnangȱȱ ȱ136,ȱ137Ȭ40,ȱ141ȱ nimetusȱ täpsusȱȱ 95Ȭ6ȱ defineeritudȱȱȱ 516ȱ definitsioonȱȱ 503ȱ tõendatuseȱtasemeȱkriteeriumidȱȱ 513ȱ NOCȱ(õendusabiȱtulemusteȱklassifikatsioon)ȱ
ȱ
ȱ
ȱ
ȱ


Märksõnade register     529 objektiivsedȱandmedȱȱ91,ȱ92ȱ
Omahaȱsüsteemȱȱ134,ȱ137Ȭ40ȱ
operatsioonistȱtaastumine,ȱaeglaneȱȱ xxix,ȱ26,ȱ36,ȱ59,ȱ440Ȭ1ȱ orientatsioonȱȱ12,ȱ32,ȱ261ȱ
otsustamine,ȱvalmisolekȱtõhusamaksȱȱ ȱxxix,ȱ24,ȱ36,ȱ44,ȱ395ȱ otsustusȱȱȱ59Ȭ60,ȱ500,ȱ502ȱ
otsustuskonfliktȱȱ25,ȱ36,ȱ44,ȱ57,ȱ396Ȭ7ȱ
ȱ
ȱ
ȱ
patsiendiȱdefinitsioonȱȱ55ȱ
patsiendikesksedȱorganisatsioonidȱȱ123ȱ
peaajuȱpuudulikuȱverevarustuseȱriskȱȱ xxxii,ȱ10,ȱ31,ȱ41,ȱ243ȱ perekonnaeluȱ halvastiȱtoimivȱȱ xxxi,ȱ15,ȱ33,ȱ45,ȱ308Ȭ10ȱ muutunudȱȱ15 ,ȱ33,ȱ45,ȱ311ȱ valmisolekȱtõhusamaksȱȱ16 ,ȱ33,ȱ45,ȱ312ȱ perekonnaȱtoimetulekȱ ohustatudȱȱ21 ,ȱ35,ȱ44,ȱ54,ȱ352Ȭ3ȱ puudulikȱȱ21 ,ȱ35,ȱ44,ȱ354ȱ valmisolekȱtõhusamaksȱȱ21 ,ȱ35,ȱ44,ȱ54,ȱ63,ȱ355ȱ peresuhtedȱȱ15Ȭ16,ȱ33,ȱ307Ȭ12ȱ
perifeerneȱverevarustusȱpuudulikȱȱxxviii,ȱxxxii,ȱ 9,ȱ31,ȱ41,ȱ115Ȭ16,ȱ240ȱ riskȱȱ xxvii,ȱ10,ȱ31,ȱ41,ȱ244ȱ perifeerseteȱnärvideȱjaȱveresoonteȱtalitlushäireȱ riskȱȱ26,ȱ36,ȱ42,ȱ434,ȱ496,ȱ502ȱ perioperatiivseȱvigastuseȱriskȱȱ26,ȱ36,ȱ47,ȱ433ȱ
pesemisel,ȱebapiisavȱenesehooldusȱȱ xxxi,ȱ11,ȱ32,ȱ40,ȱ250,ȱ põhjusanalüüsidȱȱ116ȱ otsustuskonfliktȱȱ25 ,ȱ36,ȱ44,ȱ57,ȱ396Ȭ7ȱ vanemaȱrollikonfliktȱȱ17 ,ȱ34,ȱ45,ȱ317ȱ põietühjendusȱȱ häiritudȱȱ7 ,ȱ30,ȱ41,ȱ200ȱ valmisolekȱpiisavaksȱȱ7 ,ȱ30,ȱ41,ȱ201ȱ probleemideȱloeteluȱȱ101Ȭ2,ȱ111,ȱ112ȱ
prognoosivȱväärtusȱ(kliinilistelȱindikaatoritel)ȱȱ 117ȱ psühhosotsiaalneȱvaldkondȱȱ43Ȭ6ȱ
puhkusȱvtȱaktiivsuse/puhkuseȱvaldkondȱ
ȱ
ȱ
ȱ
rahvusvahelineȱfunktsioneerimisvõime,ȱvaegusȬ teȱjaȱterviseȱklassifikatsioonȱ(RFK)ȱȱȱ
134,ȱ137Ȭ40ȱ rahvusvahelineȱhaigusteȱklassifikatsioonȱ (RHKȬ10)ȱȱ134ȱ rahvusvahelineȱõendusabiȱklassifikatsioonȱ (ICNP)ȱȱ134,ȱ137Ȭ40ȱ RahvusvaheliseȱStandardiorganisatsiooniȱ (ISO)ȱterminoloogiamudelȱȱ49,ȱ53,ȱ53,ȱ54ȱ rakendusuuringudȱȱ117Ȭ18ȱ raseduseȱkatkemiseȱriskȱȱxxx,ȱ20,ȱ34,ȱ45,ȱ331ȱ
raseduse,ȱsünnituseȱjaȱvastsündinuȱhoolduseȱ ebatõhusȱkulgemineȱȱ
xxxvi,ȱ18,ȱ34,ȱ43,ȱ326Ȭ7ȱ riskȱȱ xxxvi,ȱ19,ȱ34,ȱ43,ȱ330ȱ valmisolekȱtõhusamaksȱȱ xxxvi,ȱ19,ȱ34,ȱ39,ȱ328Ȭ9ȱ ratastooligaȱliikuvus,ȱhäiritudȱȱ8,ȱ31,ȱ39,ȱ225ȱ
ravirežiimiȱjärgimineȱ tõhusȱȱ 491ȱ ebatõhusȱelanikkonnasȱȱ 491ȱ ebatõhusȱperekonnasȱȱ5 ,ȱ29,ȱ43,ȱ167ȱ ravirežiimiȱjärgimineȱelanikkonnasȱ ebatõhusȱȱ5,ȱ 491ȱ ravirežiimiȱjärgimineȱperekonnas,ȱebatõhusȱȱȱ 5,ȱ29,ȱ43,ȱ167ȱ refleksiivneȱpraktikaȱȱ75,ȱ76ȱ
reliaablusuuringudȱȱ116ȱ
religioossusȱ nõrgenenudȱȱ25 ,ȱ36,ȱ40,ȱ402Ȭ4ȱ valmisolekȱküllaldaseksȱȱ25 ,ȱ36,ȱ40,ȱ405Ȭ6ȱ nõrgenemiseȱriskȱȱ25 ,ȱ36,ȱ40,ȱ407Ȭ9ȱ reproduktsioonȱȱ18Ȭ19,ȱ34,ȱ43,ȱ326Ȭ31ȱ
riietumisel,ȱebapiisavȱenesehooldusȱȱȱ xxxi,ȱ11,ȱ32,ȱ40,ȱ251ȱ RiiklikȱÕendusuuringuteȱInstituutȱ(Nationalȱ InstituteȱofȱNursingResearch)ȱȱ123ȱ rinnagaȱtoitmineȱ ebatõhusȱȱxxix ,ȱxxx,ȱ14,ȱ33,ȱ45,ȱ295ȱ (rinnapiima)ȱvähesusȱȱxxix ,ȱxxx,ȱ171Ȭ2ȱ katkestamineȱȱxxix ,ȱxxx,ȱ14,ȱ33,ȱ45,ȱ296ȱ valmisolekȱtõhusamaksȱȱ xxvii,ȱxxx,ȱ15,ȱ33,ȱ45,ȱ297ȱ riskialdisȱtervisekäitumineȱȱxxixȬxi,ȱ4,ȱ43,ȱ155Ȭ6ȱ
riskidiagnoosidȱȱ62,ȱ96,ȱ501,ȱ502,ȱ515ȱ
riskijuhtimineȱȱ47ȱ
riskiteguridȱȱ503Ȭ5,ȱ505,ȱ516ȱ eȬterviseluguȱȱ 103Ȭ4ȱ tõendatuseȱtasemeȱkriteeriumidȱȱ 513ȱ rollid/suhtedȱȱ45ȱ
rollisuheteȱvaldkondȱȱ15Ȭ17,ȱ33Ȭ4,ȱ293Ȭ320ȱ
rollitäitmineȱȱ16Ȭ17,ȱ34,ȱ313Ȭ20ȱ ebatõhusȱȱ17 ,ȱ34,ȱ45,ȱ318Ȭ19ȱ roojapidamatusȱȱ8,ȱ30,ȱ41,ȱ56,ȱ100,ȱ213ȱ
ȱ
ȱ
ȱ
saastumineȱȱ27,ȱ37,ȱ47,ȱ56,ȱ454Ȭ7ȱ riskȱȱ27 ,ȱ37,ȱ47,ȱ458Ȭ9ȱ seedimineȱȱ8,ȱ30,ȱ203Ȭ13ȱ
segasusseisundȱ ägeȱȱ12 ,ȱ32,ȱ42,ȱ262Ȭ4ȱ kroonilineȱȱ12 ,ȱ32,ȱ42,ȱ118,ȱ265ȱ riskȱȱ12 ,ȱ32,ȱ42,ȱ266Ȭ8ȱ sekkumised,ȱühendamine/linkimineȱȱ97Ȭ8,ȱ106ȱ
seksuaalelu,ȱebatõhusȱȱ18,ȱ34,ȱ40,ȱ114,ȱ325ȱ
seksuaalneȱidentiteetȱȱ34ȱ
seksuaalsusȱȱ40ȱ valdkondȱȱ17Ȭ19 ,ȱ34,ȱ321Ȭ31ȱ


530    Märksõnade register seksuaaltalitlusȱȱ17,ȱ34,ȱ323Ȭ5ȱ
seksuaaltalitluseȱhäireȱȱ18,ȱ34,ȱ40,ȱ58,ȱ114,ȱ323Ȭ4ȱ
seonduvadȱteguridȱȱ94Ȭ6,ȱ505Ȭ6,ȱ506,ȱ516ȱ eȬterviseluguȱȱ 103Ȭ4ȱ tõendatuseȱtasemeȱkriteeriumidȱȱ 513ȱ seosȱtulemusteȱjaȱsekkumistegaȱȱ97Ȭ8,ȱ105Ȭ6ȱ
simulatsioonõpeȱȱ91,ȱ93ȱ
sisuȱvalideerimineȱȱ114Ȭ16ȱ
SNOMEDȱInternationalȱȱ53ȱ
šokiȱriskȱȱxxix,ȱ26,ȱ36,ȱ41,ȱ435ȱ
soojusregulatsioonȱȱ27Ȭ8,ȱ37,ȱ467Ȭ70ȱ puudulikȱȱ28 ,ȱ37,ȱ42,ȱ470ȱ sotsiaalneȱeraldatusȱȱ28,ȱ38,ȱ45,ȱ58,ȱ112,ȱ480ȱ
sotsiaalneȱinteraktsioon,ȱhäiritudȱȱ17,ȱ34,ȱ45,ȱ320ȱ
sotsiaalneȱmugavustunneȱȱ28,ȱ38,ȱ473Ȭ5,ȱ480ȱ
spetsiifilisusȱ(kliinilistelȱindikaatoritel)ȱȱ117ȱ
spontaanneȱhingamine,ȱhäiritudȱȱ9,ȱ31,ȱ43,ȱ239ȱ
stressiȱtaluvusȱvtȱtoimetuleku/pingetaluvuseȱ valdkondȱ subjektiivsedȱandmedȱȱ91,ȱ92ȱ
suhtedȱ ebatõhusȱpaarisuheȱȱ xxvii,ȱ16,ȱ34,ȱ45,ȱ313Ȭ14ȱ riskȱȱ xxvii,ȱ17,ȱ34,ȱ45,ȱ316ȱ valmisolekȱtõhusamaksȱȱ17 ,ȱ34,ȱ45,ȱ315ȱ suhtlemineȱȱ13,ȱ32,ȱ44,ȱ274Ȭ5ȱ häiritudȱverbaalneȱȱ13 ,ȱ32,ȱ44,ȱ275ȱ patsiendiȱturvalisusȱȱ 123,ȱ124ȱ valmisolekȱtõhusamaksȱȱ13 ,ȱ32,ȱ44,ȱ274ȱ oskusedȱȱ 74,ȱ92ȱ suhtlemisoskusedȱȱ74ȱ
surmaärevusȱȱxii,ȱ22,ȱ35,ȱ45,ȱ57,ȱ356Ȭ7ȱ
suuȱlimaskestaȱkahjustusȱȱ26,ȱ36,ȱ43,ȱ431Ȭ2ȱ
söömineȱȱ5Ȭ6,ȱ29,ȱ171Ȭ9ȱ
söömisel,ȱebapiisavȱenesehooldusȱȱ11,ȱ32,ȱ40,ȱ252ȱ
südameȱminutimaht,ȱvähenenudȱȱ9,ȱ31,ȱ41,ȱ235Ȭ6ȱ
südametalitlusȱȱ41ȱ
südameȬveresoonkonnaȱreaktsioonidȱ/ȱȱ kopsureaktsioonidȱȱ10Ȭ11,ȱ31,ȱ231Ȭ48ȱ südameȱverevarustus,ȱriskȱpuudulikkuseksȱȱ xxxii,ȱ10,ȱ31,ȱ41,ȱ242ȱ sündroomȱȱ62,ȱ501,ȱ502,ȱ515Ȭ16ȱ
sünergiamudelȱȱ105ȱ
ȱ
ȱ
ȱ
taandareng,ȱtäiskasvanuȱȱxxix,ȱxxx,ȱ22,ȱ35,ȱ44,ȱ 360,ȱ502ȱ taju/tunnetuseȱvaldkondȱȱ12Ȭ13,ȱ32,ȱ257Ȭ75,ȱ490ȱ
taksonoomiaȱ definitsioonȱȱ 50,ȱ94,ȱ517ȱ õendusharidusȱȱ 94ȱ reeglidȱȱ 64,ȱ504Ȭ5ȱ IIȱtaksonoomia,ȱNANDAȬIȱȱȱ 49Ȭ65,ȱ90,ȱ127,ȱ147Ȭ8,ȱ523ȱ diagnostiliseȱmõisteȱkoostamineȱȱ 62Ȭ3,ȱ62Ȭ3ȱ telgedeȱdefinitsioonidȱȱ 55Ȭ62ȱ diagnoosideȱasukoht,ȱkoodidȱjaȱautoridȱȱ ȱ3,ȱ4Ȭ28,ȱ48ȱ valdkonnad,ȱklassidȱjaȱdiagnoosidȱȱ29Ȭ38ȱ
õendusharidusȱȱ 91,ȱ93Ȭ4,ȱ95ȱ eȬterviseluguȱȱ 101,ȱ103,ȱ105,ȱ107,ȱ109Ȭ10,ȱ111ȱ edasineȱarendamineȱȱ 64ȱ globaliseerumineȱȱ 496Ȭ7ȱ tagasivaadeȱarendamiseleȱȱ 49Ȭ50ȱ mitmeteljelineȱsüsteemȱȱ 53Ȭ62,ȱ55,ȱ499Ȭ501,ȱ503ȱ uurimistööȱȱ 114ȱ eemaldatudȱdiagnoosidȱȱ 487Ȭ91ȱ ülesehitusȱȱ29Ȭ38 ,ȱ50Ȭ3,ȱ51Ȭ2,ȱ53ȱ kasutamineȱhindamisraamistikunaȱȱ498ȱ taksonoomiaȱglobaliseerumineȱȱ496Ȭ7ȱ
taksonoomiakomisjonȱȱ49,ȱ50,ȱ64,ȱ513,ȱ519ȱ
tarvitamatuseȱsündroomiȱriskȱȱ8,ȱ31,ȱ39,ȱ222,ȱ491ȱ
teadmisedȱȱ45,ȱ73,ȱ74ȱ vähesedȱȱ12 ,ȱ32,ȱ45,ȱ81,ȱ271ȱ valmisolekȱküllaldasteksȱȱ12 ,ȱ32,ȱ45,ȱ81,ȱ272ȱ allikadȱȱ 108,ȱ110ȱ tegelikȱ(õendus)diagnoosȱȱ62,ȱ495,ȱ496,ȱ499,ȱ501,ȱ 502,ȱ505,ȱ510,ȱ515,ȱ tehnilisedȱoskusedȱȱ74Ȭ5ȱ
teisteleȱsuunatudȱvägivallaȱriskȱȱ27,ȱ37,ȱ45,ȱ447ȱ
tekkepõhjusedȱȱ94ȱ
telg,ȱdefinitsioonȱȱ54ȱ
termiliseȱkahjustuseȱriskȱȱxxvii,ȱ26,ȱ36,ȱ47,ȱ442ȱ
terminiteȱseletusedȱȱ515Ȭ17ȱ
tervisȱ elanikkonnaȱpuudulikȱtervisȱȱȱ xxvi,ȱ4,ȱ29,ȱ46,ȱ153Ȭ4ȱ terviseandmeteȱpäringuȱteenusȱȱ101ȱ
tervisedendusȱȱ76,ȱ501,ȱ502ȱ diagnoosidȱȱ 62,ȱ96,ȱ501,ȱ515ȱ valdkondȱȱ4Ȭ5 ,ȱ29,ȱ149Ȭ67,ȱ489ȱ tervisehooldus,ȱebatõhusȱȱ4,ȱ29,ȱ43,ȱ81,ȱ157ȱ
tervisejuhtimineȱȱ4Ȭ5,ȱ29,ȱ153Ȭ67,ȱ489ȱ
tervisekaitseȱȱ76Ȭ7ȱ
tervisekäitumine,ȱriskialdisȱȱȱ xxix,ȱxxx,ȱxxxi,ȱ4,ȱ43,ȱ155Ȭ6ȱ terviseleȱsuunatudȱkäitumineȱȱxxx,ȱ43,ȱ489,ȱ490ȱ
terviseseisundiȱhindamineȱȱ53,ȱ71,ȱ94,ȱ102,ȱ109ȱ täpsusȱȱ 95ȱ täielikȱȱ 76,ȱ91,ȱ92,ȱ93ȱ diagnostilineȱmõtlemineȱȱ 77ȱ valdkonnadȱȱȱ 112ȱ suunatudȱȱ 76,ȱ91,ȱ92,ȱ93ȱ hindamisraamistikȱȱ 76Ȭ7,ȱ84,ȱ105,ȱ107,ȱ110,ȱ498ȱ õendusdiagnoosidȱȱ 76,ȱ91,ȱ103,ȱ104,ȱ105ȱ õpetamineȱȱ 91Ȭ93ȱ terviseseisundiȱhindamiseȱskeemȱȱȱ 49,ȱ75,ȱ76,ȱ77,ȱ84Ȭ9,ȱ91,ȱ105,ȱ498ȱ terviseteadlikkusȱȱ29,ȱ151Ȭ2ȱ
terviseȱtaastamineȱȱ76,ȱ77ȱ
tervishoiuinfoȱvahetusȱȱ10,ȱ108,ȱ111ȱ
tervishoiusüsteemȱȱ46ȱ
tervistȱedendavȱkäitumineȱȱ82ȱ
toetavaȱpererolliȱtäitmineȱȱ114ȱ


Märksõnade register     531 toimetulekȱȱ44ȱ elanikkonnaȱtoimetulekȱ
enesekaitselineȱȱ xxxi,ȱ21,ȱ35,ȱ44,ȱ346Ȭ7ȱ perekonnaȱtoimetulekȱ
ebatõhusȱȱ21 ,ȱ35,ȱ44,ȱ62,ȱ348ȱ valmisolekȱtõhusamaksȱȱ21 ,ȱ35,ȱ44,ȱ349ȱ reaktsioonidȱȱ20Ȭ3 ,ȱ35,ȱ340Ȭ82ȱ toimetuleku/pingetaluvuseȱvaldkondȱȱ ȱ19Ȭ24,ȱ34Ȭ5,ȱ333Ȭ90ȱ toitaineteȱlõhustumineȱȱ29ȱ
toitmine,ȱimikuȱebatõhusȱȱ5,ȱ29,ȱ40,ȱ173ȱ
toitumineȱȱ40ȱ valdkondȱȱ5Ȭ7 ,ȱ29Ȭ30,ȱ169Ȭ89ȱ tasakaalustamata:ȱȱ organismiȱvajadustestȱvähemȱȱ ȱ5,ȱ29,ȱ40,ȱ118,ȱ174ȱ organismiȱvajadustestȱenamȱȱ5 ,ȱ29,ȱ40,ȱ175ȱ organismiȱvajadustestȱenamȱtoitumiseȱriskȱȱ 5,ȱ29,ȱ40,ȱ177ȱ valmisolekȱtõhusamaksȱȱ xxix,ȱ5,ȱ29,ȱ40,ȱ176ȱ traumaȱriskȱȱ26,ȱ36,ȱ47,ȱ444Ȭ5ȱ
traumajärgsedȱreaktsioonidȱȱ19Ȭ20,ȱ34,ȱ335Ȭ9ȱ
traumajärgseȱsündroomiȱriskȱȱ20,ȱ34,ȱ44,ȱ335,ȱ491ȱ
tulemusedȱ seos/linkȱȱ 97Ȭ8,ȱ105ȱ uuringudȱȱ 116ȱ tundlikkusȱ(kliinilistelȱindikaatoritel)ȱȱ117ȱ
tunnetusȱȱ12Ȭ13,ȱ32ȱ valdkondȱvtȱtaju/tunnetuseȱ turvalisus,ȱpatsiendiȱȱ123Ȭ5ȱ
turvalisuse/kaitseȱvaldkondȱȱ25Ȭ8,ȱ36Ȭ7,ȱ417Ȭ70ȱ
tõekspidamisedȱȱ24,ȱ36,ȱ40,ȱ394ȱ
tõekspidamisteȱkujunemine/kujundamineȱȱ126ȱ
tõendatuseȱtasemeteȱkriteeriumidȱȱ513Ȭ14ȱ
tõenduspõhineȱpraktikaȱȱ90Ȭ1,ȱ97,ȱ122,ȱ123ȱ
tõlgendusteȱvalideerimineȱȱ116ȱ
tähelepanuȱȱ12,ȱ32,ȱ259Ȭ60ȱ
tähtsuseȱjärgiȱdiagnoosideȱjärjestamineȱȱ96Ȭ7ȱ
täiendamine,ȱkehtivadȱõendusdiagnoosidȱȱȱ 511Ȭ12ȱ täpsus,ȱõendusdiagnoosidȱȱ3,ȱ54,ȱ69,ȱ72,ȱ73,ȱ75,ȱ 79,ȱ90,ȱ91,ȱ103,ȱ114,ȱ117Ȭ18,ȱ124,ȱ129,ȱ130,ȱ
491,ȱ498ȱ töömäluȱȱ71ȱ
ȱ
ȱ
ȱ
unetusȱȱ8,ȱ31,ȱ40,ȱ57,ȱ217Ȭ18ȱ
uniȱ puudusȱȱ8 ,ȱ31,ȱ40,ȱ104,ȱ219ȱ häiritudȱȱ8 ,ȱ31,ȱ40,ȱ118,ȱ221ȱ valmisolekȱküllaldaseksȱȱ8 ,ȱ31,ȱ40,ȱ220ȱ uni/puhkusȱȱ9,ȱ31,ȱ40,ȱ217Ȭ21ȱ
uurimistööȱȱ114Ȭ21ȱ õendusjuhtideleȱesmatähtsadȱȱ 122Ȭ3ȱ uurimisvaldkonnadȱȱ122Ȭ3ȱ
ȱ vaidlustamineȱȱ512ȱ
vaimneȱdüstressȱȱ25,ȱ36,ȱ40,ȱ55,ȱ58,ȱ410Ȭ11,ȱ499ȱ riskȱȱ25 ,ȱ36,ȱ40,ȱ55,ȱ58,ȱ412Ȭ13ȱ valdkonnaȱdefinitsioonȱȱ50ȱ
valdkonnadȱIIȱtaksonoomiasȱȱ29Ȭ38,ȱ50,ȱ51Ȭ2ȱ
valiidsusȱ õendusabiȱklassifikatsioonȱȱ 136ȱ õendusdiagnoosidȱȱ 93ȱ uuringudȱȱ 116ȱ valmisolekȱküllaldaseksȱvaimseksȱheaoluksȱȱȱ 24,ȱ36,ȱ40,ȱ394ȱ valuȱȱ118ȱ akuutneȱȱ28 ,ȱ37,ȱ39,ȱ94Ȭ7,ȱ104,ȱ478ȱ kroonilineȱȱ28 ,ȱ37,ȱ39,ȱ479ȱ vanemaȱrollikonfliktȱȱ17,ȱ34,ȱ45,ȱ317ȱ
vanemarolliȱtäitmineȱ puudulikȱȱ15 ,ȱ33,ȱ45,ȱ302Ȭ3ȱ valmisolekȱtõhusamaksȱtäitmiseksȱȱȱ 15,ȱ33,ȱ45,ȱ304ȱ puudulikuȱtäitmiseȱriskȱȱ15 ,ȱ33,ȱ45,ȱ305Ȭ6ȱ vanusȱȱ54,ȱ55,ȱ61,ȱ501,ȱ502,ȱ503,ȱ
vastsündinuȱkollatõveȱriskȱȱ6,ȱ30,ȱ41,ȱ181,ȱ182ȱ
vedelikukogusȱ väheneȱȱ xxiii,ȱ6,ȱ30,ȱ41,ȱ186ȱ liigneȱȱ xxiii,ȱ6,ȱ30,ȱ41,ȱ187ȱ vähesuseȱriskȱȱ6 ,ȱ30,ȱ41,ȱ188ȱ tasakaalustamatuseȱriskȱȱ xxxi,ȱ6,ȱ30,ȱ41,ȱ189ȱ vedelikuȱtarvitamineȱȱ6Ȭ7,ȱ30,ȱ184Ȭ9ȱ
vedelikuȱtasakaalȱȱ41ȱ valmisolekȱpiisavaksȱȱ6 ,ȱ30,ȱ41,ȱ185ȱ verbaalneȱsuhtlemine,ȱhäiritudȱȱ13,ȱ32,ȱ44,ȱ275ȱ
verejooksuȱriskȱȱxxviii,ȱ25,ȱ36,ȱ41,ȱ112,ȱ423Ȭ4ȱ
veresoonteȱtraumaȱriskȱȱ26,ȱ36,ȱ47,ȱ446ȱ
veresuhkruȱebastabiilseȱtasemeȱriskȱȱ 6,ȱ30,ȱ42,ȱ56,ȱ112,ȱ180ȱ verevarustusȱ maoȬsooletraktiȱpuudulikuȱverevarustuseȱriskȱȱȱ 9,ȱ31,ȱ41,ȱ237ȱ neerudeȱpuudulikuȱverevarustuseȱriskȱȱȱ xxiii,ȱ 9,ȱ31,ȱ41,ȱ238ȱ vigastusȱ füüsilineȱȱ25Ȭ7 ,ȱ36,ȱ421Ȭ46ȱ riskȱȱ 26,ȱ47,ȱ430ȱ perioperatiivseȱvigastuseȱriskȱȱ 433ȱ viiteallikadȱȱ513ȱ
võimekus,ȱvalmisolekȱpiisavaksȱȱȱ xxix,ȱ22,ȱ35,ȱ46,ȱ368Ȭ9ȱ võimetusȱȱxxviii,ȱxxix,ȱ22,ȱ35,ȱ46,ȱ81,ȱ105,ȱ370Ȭ1ȱ riskȱȱ xxviii,ȱxxix,ȱ22,ȱ35,ȱ46,ȱ372Ȭ3ȱ vägistamisjärgseȱtraumaȱsündroomȱȱȱ 20,ȱ34,ȱ44,ȱ58,ȱ337,ȱ491ȱ liitreaktsioonȱȱ20 ,ȱ491ȱ vaikneȱreaktsioonȱȱ 20,ȱ491ȱ vägivaldȱȱ27,ȱ37,ȱ447Ȭ53ȱ riskȱteisteleȱsuunatudȱvägivallaksȱȱȱȱ 27,ȱ37,ȱ45,ȱ447ȱ riskȱeneseleȱsuunatudȱvägivallaksȱȱȱ 27,ȱ37,ȱ44,ȱ56,ȱ112,ȱ448ȱ väsimusȱȱ9,ȱ31,ȱ39,ȱ57,ȱ62,ȱ229,ȱ500ȱ


532    Märksõnade register väärikus,ȱalandatudȱinimväärikuseȱriskȱȱȱ 13,ȱ33,ȱ46,ȱ57,ȱ280ȱ väärtusedȱȱ24,ȱ35,ȱ40,ȱ393ȱ
väärtuste,ȱtõekspidamisteȱjaȱtegudeȱühtsusȱȱȱ 24 Ȭ5,ȱ36,ȱ395Ȭ413ȱ ȱ
ȱ
õdedeȱnappusȱȱ122ȱ
õendusabiȱtulemusteȱklassifikatsioonȱ(NOC)ȱ õendusjuhid/õendusjuhtimineȱȱ 124,ȱ125,ȱ130ȱ klassifikatsiooniȱkriteeriumidȱjaȱhinnangȱȱȱ 137 Ȭ40,ȱ140ȱ konsensuseȱvalideerimineȱȱ 116ȱ õendusharidusȱȱ 91ȱ NNNiȱtaksonoomiaȱȱ 50,ȱ64ȱ patsiendiȱturvalisusȱȱ 124,ȱ130ȱ õendusabiȱtunnetuslikȱeesmärkȱȱ71ȱ
õendusdiagnoosiȱkomponendidȱȱ516ȱ
õendusdiagnoosidȱȱ133ȱ klassifikatsioonȱȱ 517ȱ komponendidȱȱ 516ȱ diagnostiliseȱmõisteȱkoostamineȱȱ 62Ȭ3,ȱ62Ȭ3ȱ definitsioonȱȱ 93,ȱ499,ȱ502,ȱ515,16ȱ väljatöötamineȱ(kinnitamiseks)ȱȱ 499Ȭ507ȱ eȬterviseloodȱȱ 100Ȭ6,ȱ108Ȭ10ȱ määramineȱȱ 77Ȭ8ȱ ISOȱsoovituslikȱterminoloogiamudelȱȱ ȱ49,ȱ53,ȱ53,ȱ54ȱ ühendamineȱtulemusteȱjaȱsekkumistegaȱȱ ȱ97Ȭ8,ȱ105Ȭ6ȱ NANDAȬIȱmudelȱȱ 53,ȱ55,ȱ54ȱ järjestamineȱtähtsuseȱjärgiȱȱ 96Ȭ7ȱ eemaldatudȱȱ 487Ȭ91ȱ täiendamineȱȱ 511Ȭ12ȱ õpetamineȱȱ 93Ȭ4ȱ kolmikmudelȱȱ 125Ȭ7,ȱ129Ȭ30ȱ valideerimineȱȱ 79,ȱ514ȱ õendusdiagnoosideȱdetailsusȱȱ496ȱ
õendusdiagnooside,ȱsekkumisteȱjaȱtulemusteȱ kvaliteediȱmõõdikȱ(QȬDIO)ȱȱ118ȱ õendusinformaatikaȱspetsialistidȱȱ106Ȭ8ȱ
õendusjuhtimineȱȱ70,ȱ107,ȱ122Ȭ32ȱ
õendusplaanid/raviȱjaȱhoolduseȱplaanidȱȱ eȬterviseloodȱȱ 101,ȱ102,ȱ105,ȱ106,ȱ110,ȱ111ȱ interdistsiplinaarneȱȱ 102,ȱ111ȱ õendusdiagnoosiȱülesehitusȱȱ 498ȱ õendusprotsessȱȱ71,ȱ90ȱ näitedȱȱ 94Ȭ6ȱ teisedȱsünonüümsedȱkeelendidȱȱ 91ȱ õpetamineȱȱ 91Ȭ4ȱ õendussekkumisteȱklassifikatsioonȱ(NIC)ȱȱȱ 82,ȱ97Ȭ8,ȱ134ȱ õendusjuhid/õendusjuhtimineȱȱ 124,ȱ125,ȱ130ȱ klassifikatsiooniȱkriteeriumidȱjaȱhinnangȱȱȱ 136,ȱ137Ȭ40,ȱ140ȱ konsensuseȱvalideerimineȱȱ 116ȱ õendusharidusȱȱ 91ȱ NNNiȱtaksonoomiaȱȱ 50,ȱ64ȱ patsiendiȱturvalisusȱȱ 124,ȱ130ȱ õppimineȱjaȱpatsiendiȱturvalisuseȱkultuurȱȱ123ȱ ärevusȱȱ56,ȱ77,ȱ78,ȱ344Ȭ5ȱ
ȱ
ȱ
ȱ
üksilduseȱriskȱȱ13,ȱ33,ȱ46,ȱ281ȱ
üldistatavuseȱuuringudȱȱ116ȱ
ülekuumenemineȱȱ27,ȱ37,ȱ42,ȱ57,ȱ468ȱ
ülemääraneȱstressȱȱ23,ȱ34,ȱ45,ȱ380Ȭ2ȱ
ülitundlikkusreaktsioonȱjoodisisaldusegaȱkontȬ rastainele,ȱriskȱȱxxvi,ȱ27,ȱ37,ȱ42,ȱ56,ȱ461Ȭ2ȱ ȱ
ȱ
ȱ
ȱ
ȱ
ȱ
ȱ