1. Ülevaade psühholoogia põhimõistetest 1.1 psüühika ja käitumine Psühholoogia on õpetus hingeelu (vaimuelu) nähtustest ja käitumisest. Psyche + logos psühholoogia (hing)+(õpetus)(hingeteadus) Subjektiivselt ilmneb psüühika vaimsetest elamustest ja kogemustest (tunnetuses aistingute, tajude, tähelepanu, kujutluste, mõtete, meenutuste, emotsioonide jmt vormis) subjektiivse külje kvaliteeti saab kogeda enesevaatluse ehk introspektsiooni kaudu subjektiivsus on individuaalne; avaneb ainult esimese isiku perspektiivist Objektiivselt väljendub psüühika käitumises ning füsioloogilistest ilmingutes (objektiivselt mõõdetavad ja subjektiivsega kaasnevad ajuprotsessid, kehalised füsioloogilised protsessis, tegevus, kõne, miimika, aga ka tegevuse resultaadid füüsilises ja sotsiaalses maailmas) Inimese psüühikat juhib ja kontrollib sotsiaalne normatiivne baas (bioloogilised...
mõjul; 7. süüteo toimepanek raseda või kõrges eas isiku poolt; 8. süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel; 9. leppimine kannatanuga. Raskendavad asjaolud: 1. kuriteo toimepanemisel omakasu või muu madal motiiv 2. süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades 3. süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteist-aastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku, samuti raske psüühikahäirega isiku suhtes; 4. süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses 5. süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal; 6. süüteo toimepanemine ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades; 7. süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil; 8. süüteoga raske tagajärje põhjustamine; 9
23 Karistust raskendavateks asjaoludeks on24: 1. omakasu või muu madal motiiv; 21 http://www.postimees.ee/2703942/pevkur-erikoolide-opilasi-ei-tohi-kasitleda-kui- kurjategijaid 22 KarS §57 23 A. Kiris jt.(viide 6), lk 372 24 KarS §58 15 2. süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades; 3. süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku, samuti raske psüühikahäirega isiku suhtes; 4. süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus või majanduslikus sõltuvuses, samuti süüdlase pereliikme, temaga koos elava isiku või süüdlasest muul viisil perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes;25 5. süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal; 6. süüteo toimepanemine ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades; 7
Uhkeldaja – õnnelik kui prints saabub, nüüd võib paluda VP-lt imetlust. Tema maailm on edevusel põhinev eneseimetluse maailm, mis enamikule võõras pole, kuid siirale ja lapsemeelsele printsile küll. Enesekesksus, edevus, eneseimetlus. Joodik – joob, et häbi unustada. Häbi tunneb, kuna joob. Tegemist on ummikusse jooksnud saatusega, traagikaga, mis mõjub parotoksaalsena. Ja see ongi maailm, mille keerukusest välja tulla on joodiku jaoks lootusetu. Nõrkus, ükskõiksus, õpitud abitus, enesehaletsus, tahtejõuetus, pettumus iseeneses. Ärimees – on väga rikas, sest tal on palju taevatähti panka pandud, ei oska nendega midagi peale hakata, kuid ta on õnnelik, et need on tema omad. Näeb ainult üht rolliosa oma ametis, võtab eluülesannet poolikult, nähes selle keskmes ainult iseennast. Materiaalse väärtustamine; ei tea, miks omada. Laternasüütaja – printsile mõistetavam kui eelmised, sest ta ei tegele mitte iseendaga, vaid tema tööl on mõte
säilitada näiline harmoonia. Aeg: ebaolulistest põhjustest tekkinud arusaamatuste puhul, mil kõige olulisem on heade suhete säilitamine, kui taibatakse oma seisukohtade ekslikkust. 28. Mis võivad olla töökiusamise põhjusteks kiusaja ja organisatsiooni seisukohast? Töökiusamine ehk workplace bullying on vaenulik ja ebaeetiline käitumine, mis on süstemaatiline ja pikaajaline ning on suunatud ühele või mitmele inimesele, kes selle tõttu on abitus ja kaitsetus positsioonis. Kiusaja seisukohast: Kiusamine enesekaitseks enesehinnangu ja väliste hinnangute vahel puudub tasakaal; soodne enesehinnang põrkub välise ebasoodsa hinnanguga Kiusamine sotsiaalsete oskuste puudusel emotsionaalse kontrolli puudus; kõrge agressiivsus Kiusamine mikropoliitilistel põhjustel organisatsioonis ei ole selgepiiriliselt määratletud
· Piiratud ressursid · Erinevad eesmärgid, arvamuste paljusus · Sõltuvus ja erinevad prioriteedid · Muudatused: hirm töökoha pärast, ebaselgus 19. Defineeri psühholoogiline töövägivald. Millised organisatsioonilised tegurid võivad töökiusamist põhjustada ja miks? Psühholoogiline töövägivald ehk bullying on vaenulik ja ebaeetiline käitumine, mis on süstemaatiline ja pikaajaline ning on suunatud ühele või mitmele inimesele, kes selle tõttu on abitus ja kaitsetus positsioonis. See on emotsionaalse kahju tekitamine, mis mõjutab ohvri vaimset ja füüsilist tervist. Esinemise sageduseks on vähemalt kord nädalas pika perioodi vältel (6 kuud). Organisatsioonilised tegurid, mis võivad töökiusamist põhjustada: · Puudulik töö planeerimine. Töötajate erinevad väärtused, soovid, ootused tekitavad konflikte ning töökiusamist, samuti ka töökoormuse järsk tõus. · Puudused juhtkonna käitumises
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
Kognitiiv-käitumuslikud teooriad A. Bandura, J.Rotter rõhutavad sotsiaalse õppimise ja sotsiaalsete kasvutingimuste olulisust isiksuse kujunemisel. Isiksus kujuneb suhtlemisel ja koostegevuses. Edukogemus loob eduootuse, tsementeerib isiksust, teeb ta kindlamaks, positiivsemaks, stabiilsemaks, kasvab enesega rahulolu. Kujunevad internaalsus ja eksternaalsus kui isiksuse kontrollikeskme tüübid. Kujuneda võib õpitud abitus. Isiksust oluliselt määratlev on tema kognitiivne stiil. (H.Witkin, R. Gardner) Otsitakse vastust küsimustele, millised on need püsivad ja tüüpilised tunnetusmallid, mille abil inimene tõlgendab maailma, korrastab ja 39 liigendab teavet ümbritseva kohta ning tegevust, tajub enda ja maailma suhteid, lahendab eluprobleeme. Olulisemad mõõtmed on sõltuvus väljast, korraarmastus,
2. Traumaatilise sõltuvuse t- stocholmi sündroom? Võtab vastu vv vabandused olles haavatavas seisundis ja vajades lohutust, tekib teat käitumismuster, milles tuntakse vv-ga emots sidet. 3. Abitus kui masohhism- naised tunnevad, et polegi paremat väärt. 4 toimetulija hüpotees- n otsib abi, kuid asutus on võimetu Ohvristumist soodust tegurid: enesealalhoiuinstinkt, surmahirm, suitsiidihirm, lapspõlves kogrtud vv,
ekstravertsus, (4) lahedus, seltsivus, (5) neurootilisus. Kognitiiv-käitumuslikud teooriad A. Bandura, J.Rotter rõhutavad sotsiaalse õppimise ja sotsiaalsete kasvutingimuste olulisust isiksuse kujunemisel. Isiksus kujuneb suhtlemisel ja koostegevuses. Edukogemus loob eduootuse, tsementeerib isiksust, teeb ta kindlamaks, positiivsemaks, stabiilsemaks, kasvab enesega rahulolu. Kujunevad internaalsus ja eksternaalsus kui isiksuse kontrollikeskme tüübid. Kujuneda võib õpitud abitus. Isiksust oluliselt määratlev on tema kognitiivne stiil. (H.Witkin, R. Gardner) Otsitakse vastust küsimustele, millised on need püsivad ja tüüpilised tunnetusmallid, mille abil inimene tõlgendab maailma, korrastab ja liigendab teavet ümbritseva kohta ning tegevust, tajub enda ja maailma suhteid, lahendab eluprobleeme. Olulisemad mõõtmed on sõltuvus väljast, korraarmastus, otsinguulatus, nivelleerimistendents (kas kaldutakse otsima sarnasust või
mängimiseks vajaliku raha hankimise planeerimine). 2. Isik peab mängima järjest suuremate summade peale, et saavutada küllaldast pinget. 3. Korduvad ebaõnnestunud katsed kontrollida või vähendada mängimist või sellest loobuda. 4. Mängimise vähendamine või lõpetamine põhjustab rahutust või ärritust. 5. Inimene mängib oma probleemide eest põgenemiseks või halva meeleolu parandamiseks (n. abitus, süütunne, ärevus või masendus). 6. Raha kaotamise järel läheb isik varsti uuesti mängima, et kaotust tasa teha. 7. Inimene valetab pereliikmetele, psühhoterapeudile või teistele, et varjata oma mängimisest tingitud rahaliste kaotuste suurust. 8. Kuritegevus, nagu pettus, võltsimine või raha väljapetmine, et hasartmängudeks raha saada. 9
minemata jätmiseks. 4. Emotsionaalne ja kehaline kurnatus. Inimene on emotsionaalselt ja/või kehaliselt murdunud. Aeglaselt arenev läbipõlemisprotsess on jõudnud lõpule, kui on kadunud soov võistelda ja treenida ning selleks ei ole ka energiat. Läbipõlemise põhjustena nimetavad sportlased: emotsionaalset ja füüsilist kurnatust, halbutreeningutingimusi, liiga vähest aega taastumiseks; tüdimust, äärmuslikku kehalist väsimust. 2. Mis on õpitud abitus? Läbipõlemist iseloomustab ka õpitud abitus – seisund, kus indiviid tajub, et tema tegevus ei mõjuta ülesande või soorituse tulemust. 3. Kuidas jagunevad lõdvestustehnikad toimemehhanismi poolest kahte rühma? Lihasest-püühikasse-meetodite eesmärgiks on tekitada lihaste lõdvestuse kaudu psüühilise pinge vähenemine. Näiteks kontrollitud hingamine on üks lihtsamaid ja efektiivsemaid ärevuse ja lihase- pinge kontrolli all hoidmise võtteid
praegu moodustanud nõiaringi, millest on väiketalunikel raske välja pääseda. Nagu eespool mainitud, süvendab tööpuudust ja huvipuudust teadmine, et väiketalupidamine ei ole perspektiivne. Toimub ainult nii öelda äraelamine valla toetuste jm. abirahadest. Nii ei ole ka ühistegevusel maal pinnast, millele tekkida. Taluliitude esindajad on need probleemid teadvustanud väga teravalt. Passiivsus ja kohatine abitus maal võivad aga veelgi süveneda. Üks põhilisi probleeme on ka maareformi aeglane kulgemine ja tema pidev ümbertegemine. Maainimene ei ole ikka veel saanud kinnisvaraturule. Ka ettevõtlikumad talupidajad ei saa pikaajalist laenu. Seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu liikmeks on põllumeestel üks põhiline mure- kuidas saavutada hea liitumisleping. Eestis on liitumise protsess veel liiga alguses
samade füsioloogiliste reaktsioonide kogum · Stressi mudel: · Alarmeerimise, ehk mobilisatsiooni faas · Vastupanu staadium · Kurnatuse staadium Stressorite subjektiivne tajumine · Et inimesed kogeksid sündmust stressitekitavana, peavad nad tajuma seda kui hirmutavat ja neil peavad puuduma ressursid sellega effektiivseks toimetulekuks. · Kui inimesed tunnevad, et nad suudavad olukorda kontrollida, vähenevad stressireaktsioonid tunduvalt. Õpitud abitus, Seligman · Õpitud abituse korral inimesed otsustavad, et pole seost selle vahel, mida nad teevad ja tekkivate tagajärgede vahel. Selline seisukoht muutub nii sissejuurdunuks, et nad ei püüagi olukorda parandada isegi juhul, kui neil oleks tegelikult teatud kontroll. Stressiga toimetulek · Kaitsemehhanismide kasutamine - reaktsioonid, mis säilitavad kontrollitunde ja eneseväärikuse reaalsuse moonutamise või eitamise teel.
kättesaamatus kõrguses paiknevale võimule, ettekirjutatud toimingute tingimatu ja ebaisikuline täitmine. 7. KOMITEEDE (komisjonide) PALJUNEMINE, MIS SATUVAD LIIDRI VÕI GRUPIARU MÕJU ALLA. 8. KORRUPTSIOON - kõrvalekaldumine bürokraatia reeglitest isikliku kasu saamise eesmärgil. 9. HIERARHILINE EBAVÕRDSUS - ülemuste võimalus luua endale alluvatest paremad töötingimused, saada soodustusi jm. 10. BÜROKRAATLIKU ISIKSUSE KUJUNEMINE - kelle käitumist iseloomustab ritualism, õpitud abitus, väline kontrollikese. 17. Durkheim-Allardti solidaarsuse käsitlus E. DURKHEIM nimetas sarnastumistungil põhinevat solidaarsust MEHAANILISEKS ja tööjaotusel tuginevat solidaarsust ORGAANILISEKS. Ajaloos toimub areng mehhaaniliselt solidaarsuselt orgaanilisele. E. DURKHEIMI JA E. ALLARDTI SOLIDAARSUSE KÄSITLUS TÖÖJAOTUSE ASTE MADAL KÕRGE
Lapsepõlves lapsele osaks saanud hellus avaldub just siis , see tuleb meelde olgu selleks siis, mingi silitus, mööda minnes juuste sasimine või isa süles istumine. Lapsele tekitab see ääretult hea tunde ning ta saab neid häid kogemusi ka enda lapsele edasi anda. Kui selline mälestus aga puudub ning talle on lapsest saati öeldud, et ta ei saa millegagi hakkama, siis valdab värskelt isaks saanud meest ahastus ja abitus ning ta ei oska imikuga midagi peale hakata ka käed võivad väriseda. Kui mees ei ole valmis veel isaks saama siis laps hoopis ärritab ja häirib teda. Õnneks ei ole see olukord püsiv, ajapikku õpib ta mitmeid asju, kuid teatud pimedad momendid ja augud jäävad tema isiksusse alles. Täiskasvanueas võib see noormehe viia rohke alkoholi tarbimise ja pahategude küüsi. Ta ei pruugi suuta olla korralik abielumees
ettekirjutatud toimingute tingimatu ja ebaisikuline täitmine. 7. KOMITEEDE (komisjonide) PALJUNEMINE, MIS SATUVAD LIIDRI VÕI GRUPIARU MÕJU ALLA. 8. KORRUPTSIOON - kõrvalekaldumine bürokraatia reeglitest isikliku kasu saamise eesmärgil. 9. HIERARHILINE EBAVÕRDSUS - ülemuste võimalus luua endale alluvatest paremad töötingimused, saada soodustusi jm. 10. BÜROKRAATLIKU ISIKSUSE KUJUNEMINE - kelle käitumist iseloomustab ritualism, õpitud abitus, väline kontrollikese. 5. Durkheim-Allardti solidaarsuse käsitlus E. DURKHEIM nimetas sarnastumistungil põhinevat solidaarsust MEHAANILISEKS (iseloomulik tavaük-le) ja tööjaotusel tuginevat solidaarsust ORGAANILISEKS (tugineb indiviidide erinevusele). Ajaloos toimub areng mehhaaniliselt solidaarsuselt orgaanilisele. See tähendab ühtse normisüsteemi kokkuvarisemist. SARNASTUMISTUNG TÖÖJAOTUSE ASTE
✓ proovida kasutada eneseabi strateegiaid või koduseid ravivõtteid; ✓ ignoreerida sümptomeid. Sõltub inimese subjektiivsest haigusnähtude tähenduse tõlgendusest. Haiguskäitumine Ärevus – tingitud ebakindlusest ja teadmatusest, mida haigus endaga kaasa toob ja/või mis on haigussümptomite põhjused. Patsiendid suudavad taluda suuremat ebamugavust (k.a. valu) kui nad usuvad, et nad suudavad siiski olukorda kontrollida. Õpitud abitus – inimene usub, et tema tegevusel pole mingit mõju. See omakorda on aluseks depressioonile ja masendusele. Enesetõhusus - usk oma võimetesse ja inimese enda hinnang oma suutlikkusele, et ta suudab jälgida ja suunata eesmärgipärast käitumist. ✓ Inimene võib omandada haige rolli, ilma et ta tegelikult haige oleks. Haiguskäitumine Haige inimene on vabastatud normaalsete sotsiaalsete rollide täitmisest. Mida haigem inimene, seda rohkem on ta neist rollidest vabastatud.
• Koostöö ja konkurents ühiskonnas. Frustratsioon ja agressiivsus. Õpitud agressiivsus, institutsionaliseeritud agressiivsus. Altruismi motiivid ja mõjurid. Viktimiseerimine. Agressiivsuse maandamine ja prosotsiaalsuse tootmine. • Tekst: Zeldin, T. lk 318 – 367 Sotsiaalne mõju • Juuresolekuefekt. Konformism, järeleandlikkus ja allumine. Veenmistehnikad. Personaalne autonoomia ja subjektsus. Kontrollikese. Sotsiaalne õppimine, õpitud abitus. • Tekst: Cialdini, R. – kaks peatükki omal valikul Grupid ja gruppidevahelised suhted • Ühiskonna grupistruktuur. Grupikäitumine, Grupiotsustus ja – vastutus. Grupiidentiteet. Grupivahetus. Grupistereotüübid ja eelarvamused - meie ja nemad. • Reaalne ja sümboolne diskrimineerimine. Enamusgrupid ja minoriteedid. Soogrupid, vanusegrupid, rahvusgrupid. Grupikonfliktid ja nende ületamine. Grupi mõju, massipsühhoos. • Tekst: Zeldin, T
Majandus ühiskonnas Sotsiaalteadused – moderniseeruva ühiskonna “leiutis” (mõiste “sotsioloogia” – Auguste Comte, ca 1840) 18.-19.saj -> distsipliinide-vaheliste piiride hägusus 20. saj -> süvenev spetsialiseerumine 21. saj -> vajadus suurema integreerituse järele (interdistsiplinaarsus) ÜHISKOND - sotsiaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem (struktuur), mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastavad (identiteet) piirid ja territoorium institutsioonid reproduktsioon poliitiline ja majanduslik organiseeritus võimusuhted ja -hierarhiad SOTSIAALNE STRUKTUUR - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja interaktsioon; võimaldab määratleda indiviidi/grupi positsiooni ja staatust sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused) ...
Lihtne ja arusaadav teooria. Kasutati nt isiksuse videotreeningute läbiviimisel. TA- transaktsionaalne e suhtlemiskäikude analüüs. Põhineb mõneti ka ajuuringutel. Mina-tasandil on suhtlemine. Neid tasandeid on kokku 3. Laps, vanem ja täiskasvanu. Lapse tasand tekib kõige enne- kõrge emotsionaalsus (pisarad ja naer vahelduvad kiirelt, järsud muutused hääletoonis, näoilmete kiire vaheldumine). Mängulisus, uudishimulikkus, fantaasia elav olek, impulsiivsus. Samas abitus, arglikkus jms. Olemas kõigis inimestes. Tekib vanem tasand. Osaliselt tekib juba lapseeas. Hakkab matkima vanemate käitumist ja tegemisi. Kas või imiteerib neid mängides. Hõlmab mõlemat poolt- sisaldab käske, keelde ja reegleid, samas osaliselt ka siiski lapselikkus. Vanemlik käitumisviis. Sageli seotud autoriteetse väljenduslaadiga. Inimene selles tasandis seab end sageli õigusemõistja rolli. Puuduseks on autoriteetide ületähtsustamine ja jäik hoiak, mõtteviis
Aeg: ebaolulistest põhjustest tekkinud arusaamatuste puhul, mil kõige olulisem on heade suhete säilitamine, kui taibatakse oma seisukohtade ekslikkust. 22. Defineeri psühholoogiline töövägivald. Mis võivad olla töökiusamise põhjusteks ohvri, kiusaja ja organisatsiooni seisukohast? Psühholoogiline töövägivald ehk bullying on vaenulik ja ebaeetiline käitumine, mis on süstemaatiline ja pikaajaline ning on suunatud ühele või mitmele inimesele, kes selle tõttu on abitus ja kaitsetus positsioonis. See on emotsionaalse kahju tekitamine, mis mõjutab ohvri vaimset ja füüsilist tervist. Esinemise sageduseks on vähemalt kord nädalas pika perioodi vältel (6 kuud). Ohvri seisukohast: Ohvriks langeb tavaliselt: · Väljapaistev isiksus · Väheste sotsiaalsete võimete/oskustega isiksus · Mitte kehtestava käitumisega isiksus · Väga kõrge saavutusvajadusega isiksus
Erinev on igas kultuuris sotsiaalsete institutsioonide sisu ja elemendid kultuuriline erinevus. Kultuuriuniversaali elemendid: Nt keel, sport, ühine töö tegemine, tantsud, haridus, matuserituaalid, seksuaalsed piirangud (nt ei tohi abielluda veresugulaste vahel), kunst jms. Miks? Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 7 Sotsioloogia alused Liina Käär · Aluseks bioloogilised faktid nt väikelaste abitus, vajadus soojuse, toidu järgi jne · Ka teatud väärtused ja mõtlemisviisid on universaalsed nt mõrvarit karistatakse. · Arvatakse, et kultuur peab vastama füsioloogilistele, sotsiaalsetele ja psühholoogilistele vajadustele. Kultuuriline relativism kultuur võib olla mõistetav ainult omaenese väärtuste raames ja omaenese kontekstis. Pole absoluutseid standardeid, mille alusel kultuuri hinnata. 32. Milles väljendub kultuuriline mitmekesisus?
Misso Kool Deira Kangur KOOLIKIUSAMINE Uurimistöö 8. klass Juhendaja Kaija Juur Misso 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?.................................................
48. Miks on vaja, et inimene kasvaks üles inimkeskkonnas? muidu ei avalduks tal ükski meie nn tänapäeva ühiskonnas tavapärane aspekt inimesele - nt rääkimine, suhtlemine jne. et tekiksid vaimsed arenguhäired jne Sotsialiseerumisprotsessi funktsioonid: - Ühiskonna säilimine ja taastootmine - Isiksuse kujunemine ja kujundamine Evolutsioon: - Füüsiline abitus: teatud sarnasus inimahvi ja imiku vahel - Sõltuvus: füüsiline sõltuvus teistest, aju ja närvisüsteemi paralleelne areng toitmise ja hoolitsemise ajal. Eluperioodide erinevatel etappidelt muutuvad inimesed, kellest sõltutakse - Emotsionaalsed vajadused: lisaks füüsilistele vajadustele on igal inimolendil ka 3 peamist emotsionaalset vajadust vajadus kiindumuse, heakskiidu järele, kindlustunne selles, kes inimene arvab end olevat ehk enesemääratlus. Imikueas on
1. Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat? LÜHIVARIANT-Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga -Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt -Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega -Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas -Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni -Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine -Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine -Eksortsism kurja vaimu välja ajamine PIKK VARIANT Eelteaduslik psühholoogia - koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise,inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt .See on nn elutarkus, elupsühholoogi...
olulisest teisest lahutatud. • Privatsioon – kui lapsel ei ole mitte kunagi mitte kellegagi lähedast suhet tekkinud. Kui mitu hoolekandjat: langeb sooritus koolis, emotsionaalne häiritus, tähelepanu puudulikkus, hüperaktiivsus. Deprivatsiooni üldised tagajärjed Tüdrukutel, kelle emad surid enne kui nad 12 said, on suurem risk täiskasvanuna depressiooni sattuda. • Anakliitiline depressioon – abitus ja isu kaotus • Affectionless psychopathy – võimetus luua tähendusrikkaid emotsionaalseid suhteid + krooniline viha, kehv impulsside kontroll ja kahetsuse puudumine. • Teismelised poisid, kellel on olnud varajases lapsepõlves probleeme seotusega, sooritavad 3x suurema tõenäosusega vägivaldseid kuritegusid. Bowlby: deprivatsioon põhjustab pikaajalisi raskusi, mida ei ole võimalik hiljem parandada
Valdamisorientatsioon seostub tegevuse kvaliteediga; äärmuslik sooritusorientatsioon ebaedu vältimisega. 2. Ennast võimendav ja läbikukutav sooritusorientatsioon. Eneseväärikuse säilitamispüüdlus õppimise ja iseloomu ja õpimotivatsiooni kujundajana. Õpilased, kes kahtlevad oma võimetes, võivad kujundada endal terve rea kaitsestrateegiaid, et vältida ebaõnnestumisi v vähemasti sellega kaasnevaid asjaolusid, nagu teiste silmis rumalana paistmine. Tulemuseks tihti õpitud abitus, kus õpilane enam ei üritagi oma tegemistega paremini toime tulla. Eneseväärikuse säilitamist püüdes loobuvad õpilased tegevusest (hiilib vastamisest kõrvale), süüdistavad teisi ebaõnnestumises(kõrged eesmärgid, rasked ülesanded, liigne müra).Eneseväärikuse säilitamispüüdlus õppimise ja iseloomu ja õpimotivatsiooni kujundajana. 3.C.Amesi kolmekomponendiline õpimotivatsiooni mudel. Õpilaste individuaalse ja klassi kui terviku
6. süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul; 7. süüteo toimepanemine raseda või kõrges eas isiku poolt; 8. süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel; 9. leppimine kannatanuga. RASKENDAVAD: 1. omakasu või muu madal motiiv; 2. süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades; 3. süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku, samuti raske psüühikahäirega isiku suhtes; 4. süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses 5. süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal; 6. süüteo toimepanemine ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades; 7. süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil; 8. raske tagajärje põhjustamine; 9
Ülehoolitsemine Hoolitsemiseks võib nimetada kõiki viise, kuidas teiste ja enese eest hoole kantakse. Laste eest tuleb hoolitseda, muidu nad ei jää elama. Nad vajavad süüa, riideid, kaitset, puudutust, tunnustust ja armastust. Kuid kahjuks on paljud vanemad või vanavanemad üleliia hoolitsevad, mis pidurdab lapse arengut. Ülehoolitsemine võrdub järelandlikkusega. Ülehoolitsemise tagajärjed: · Teadmatus, millal on küllalt · Õpitud abitus ja omandatud suutmatus · Suutmatus eristada tahtmisi ja vajadusi · Veendumus, et ollakse maailma naba ja sellele vastav käitumine 4 · Veendumus, et lapsel puuduvad oskused või võimed probleeme lahendada. · Passiivsus · Identiteetsegadus Ülehoolitsemise tavapärased vormid: · Vanemad teevad ära ülesanded, mida laps suudab ise teha
Isikutevaheline õiglus puudutab meie arusaama sellest, kui õiglaselt meisse suhtutakse. Isikutevaheline õiglus on üldise suhtlemiskultuuri küsimus. Nii jaotus-, protseduuri- kui ka isikutevahelise õigluse rikkumine tekitab haavatud õiglustunde, mis saab paljudel juhtudel konflikti aluseks. Me ei taha, et meisse suhtutakse ebaõiglaselt. Seetõttu loob haavatud õiglustunne negatiivse tundefooni. Selle kogemusega kaasnevad niisugused emotsioonid nagu süü, hirm, kurbus, viha ja abitus. Sellistes olukordades võib kujuneda tööandja ja töötaja konflikt. Ühed eeldavad pühendumist ja püüdlikkust, teised teevad nii vähe kui võimalik. Tajutud ebaõiglus on otseselt seotud suhete konfliktsusega. Kui suhted on konfliktideta, pööratakse õigluse küsimusele vähem tähelepanu. Kui aga suhted on pingelised, jälgitakse pingsalt, et nii jaotamine, asjaajamine kui ka suhted oleksid õiglased. Teravnenud
Kindlad tingimused peavad olema täidetud, et asjaajamine tunduks õiglane: protseduuri järjepidevus, korrektsus, korrigeerimisvõimalus, eelarvamuste ja erahuvide taandatus, eetilisus. · isikutevaheline õiglus puudutab meie arusaama sellest, kui õiglaselt meisse suhtutakse. Õiglustunde tekitab kogemus ebaõiglusest. Sellega kaasnevad sellised emotsioonid, nagu süü, abitus, hirm, kurbus ja viha. Tajutud ebaõiglus on otseselt seotud suhete konfliktsusega. Kui suhted on konfliktitud, pööratakse õigluse küsimustele vähem 18 tähelepanu. Kui aga suhted on pingelised, jälgitakse pingsalt, et nii jaotamine, asjaajamine kui ka suhted oleksid õiglased. Seega võib kogetud ebaõiglus olla seotud konfliktiga mitmeti
perekondliku sõltuvuse mõjul; ● süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul; ● süüteo toimepanemine raseda või kõrges eas isiku poolt; ● süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel RASKENDAVAD: ● omakasu või muu madal motiiv; ● süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades; ● süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteist-aastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku, samuti raske psüühikahäirega isiku suhtes; ● süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses ● süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal; ● süüteo toimepanemine ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades; ● süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil; ● raske tagajärje põhjustamine;
puutub, siis peab niimodi välja nägema, nagu oleks meie vahel kõik endist viisi. Aga loomulikult ainult maaima silmis. Sa jääd seega siia majja edasi, see on enesestmõistetav. Aga lapsi kasvatada sa ei tohi, neid ei julge ma sinu kätte usaldada...“(lk.81) „Helmer: Nora! Ei, ma pean seda veel kord lugema. Jah, jah, nii see on. Ma olen päästetud! Nora, ma olen päästetud! Nora:Ja mina? Helmer: Sina loomulikult ka...“(lk.82) „Helmer: Ma ei oleks mees, kui just see naiselik abitus sind minu silmis poole hurmavamaks ei teeks.“(lk.83) „Helmer: Mehele on selles midagi ütlemata kaunist ja rahustavat, kui ta teab, et ta oma naisele andeks on andnud, et ta talle kogu südamest ja siiralt andeks on andnud. Naine on ju sellega otsekui kahekordses tähenduses tema omanduseks saanud...“(lk.84) „Nora: Tervelt kaheksa aastat- veelgi kauem- meie tutvuse algusest peale ei ole me kunagi ühtegi tõsist sõna tõsistest asjadest vahetanud.“(lk.85)
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakendu...
Sa seda teed (soovitavalt 72 tunni jooksul pärast juhtumit). Enne meditsiinilist läbivaatust ei tohiks Sa käia dusi all ega pesta hambaid. Kui Sa tahad enne seda vahetada riideid, säilita seljas olnud riideid eraldi paber- või kilekotis. Anna endale võimalus oma tunded välja elada. Seksuaalse rünnaku tagajärjel ilmnev emotsionaalne trauma on sageli suurem kui füüsilised probleemid. Tavalisteks reaktsioonideks on sokk, segadus, hirm, ärevus, depressioon, viha, abitus. Paljudel inimestel vallanduvad tahtmatud füüsilised või emotsionaalsed reaktsioonid, nt nutt, ohjeldamatu karjumine, aga ka täielik apaatsus. Ükski nendest pole väär ega sobimatu. Mida saab teha perevägivalla ohver Kui sa oled langenud perevägivalla ohvriks, on sinu esmaseks mureks mõelda enda ja oma laste ohutusele. Mõtle läbi põgenemisplaan - kuhu minna ja kuidas. Usalda oma instinkte: kui sul on tunne, et sa oled ohus, siis on üsna tõenäoline, et sa seda tõesti
Sotsiaalpoliitika Eksamiküsimused Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 1.Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused.................................................................2 2.EV Põhiseaduse eesmärgid......................................................................................................2 PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse:..............................................................2 3.Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted............................................................................4 Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet................................................................4 Heaoluriigi ideoloogia mudelite järgi:....................................................................................4 Heaoluriigi tunnused...
Heaolutase seostub soorituse, puudumise ja tervisega. See tõuseb seoses tööst haaratusega Org. psüh- võimed, vajadused, hoiakud jms, mis põhjustavad tööalast käitumist. Miks inimesed töösituatsioonis erinevalt käituvad? Kuidas in mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? Kuidas in mõjutavad töötingimused? Org.psüh rõhutab: 1) individuaalsete erinevuste olulisus 2) et tööalast käitumist mõjutavad tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad ( ühe ideega ei saa kõike ära lahendada) 3) tööga seotud probleeme oleks tarvis teaduslikult lahendada ( tihti on see liiga „minakeskne“, teaduslike reeglite järgi infot kogudes ja uurides on lihtsam probleeme lahendada, kuklatundega võime eksida) 4) erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks, ükski teooria ei suuda kõike seletada. Rohkemate teooriate teadmisel on lihtsam probleeme lahendada 5) teooria, ...
6. süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul; 7. süüteo toimepanemine raseda või kõrges eas isiku poolt; 8. süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel; 9. leppimine kannatanuga. RASKENDAVAD: 1. omakasu või muu madal motiiv; 2. süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades; 3. süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku, samuti raske psüühikahäirega isiku suhtes; 4. süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses 5. süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal; 6. süüteo toimepanemine ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades; 7. süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil; 8. raske tagajärje põhjustamine; 9
-süüdlase süü ülestunnistamisele vabatahtlik ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus -süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul -ähvardusel või sunnil -hingelise erutuse tõttu -raseda või kõrges eas isiku poolt -hädakaitsepiiride ületamisel -leppimine kannatanuga Karistust raskendavad asjaolud: -omakasu või muu madal motiiv -eriline julmus, kannatanu alandamine -noorema kui 12a, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku vastu -perekonnaliikme, töökaaslase või muu lähedase suhtes -sõjaseisukorra ajal -ühiskondlikku või loodusõnnetus ära kasutades -üldohtlikul viisil -raske tagajärje põhjustamine -teise süüteo varjamiseks, hõlbustamiseks -grupi poolt Alaealisele kohaldatavad mõjutusvahendid: -hoiatus -allutamine käitumiskontrollile -noortekodusse paigutamine -erikooli panemine
It was a highly artificial setting and in a prestigious location, but even when Milgram moved the experiment to a downtown location, obedience rates were still alarmingly high. However, Zimbardo defended Milgram and has said his work is "the most generalise in all of social science... dozens of systematic replications with a 1000 subjects from as diverse backgrounds as possible...." Kontrollikese, õpitud abitus · Julian Rotter kontrollikese/locus of control. · Internaalid: usuvad, et nad ise kontrollivad oma elusündmusi ja määravad, mis nendega juhtub · Eksternaalid: määravad on välised mõjud teised inimesed, saatus, õnn ... · Martin Seligman õpitud abitus/learned helplessness. Katsed rottide ja koertega. · Subjektiivne kontrollitunne vähendab abitust · Subjektsus ja kontroll Mõjustamise psühholoogia
Isiksuse stabiilsus on suhteline. KÄITUMISE ENNUSTAMINE: Käitumise potentsiaal (behaviour potential – BP). Ootused (expectancy) – E. Kinnitamise/sarrustuse väärtus – RV. BP=f (E&RV). Sotsiaalne õppimine. Tunnetatud kontrollikese. - Internaalne (pingutus, võimed). - Eksternaalne (juhus, ülesande raskusaste). Näit püsiv atributsioonistiil. Põhjuse stabiilsus, kontrollitavus, asukoht. Näit: Martin Seligman – õpitud abitus, õpitud pessimism, õpitud optimism. SOTSIAAL-KOGNITIIVNE LÄHENEMINE WALTER MISCHEL (1930- ) ISIKSUS JA KESKKOND: Kompetentsus – olukorra analüüs; tegevus, mis viib edule. Situatsiooni kategoriseerimine, kodeerimise strateegiad – personaalne tähendus, eesmärgist sõltuv. Ootused – tulemuste prognoos, mis toetub kogemusele. Subjektiivsed väärtused, tulemuste tähendus – sarrustuse „kaal“
üles joonistada, kuid vaevalt, et ükski neist, eriti aga põnevamad, oleks tööle hakanud, kui leiduril olnukski piisavalt raha nende valmismeisterdamiseks. Hoomamata staatika ja dünaamika tähendust, ei suutnud renessansi insener väljuda harjumuspärase tegelikkuse raamidest. Ka polnud tema käsutuses kõige lihtsamatki jõuallikat. Et tal ülikooliharidust polnud, oli oma arutlustes vaba. Samas andis tunda sihipärase käsitlusviisi puudumine ja matemaatiline abitus, mis ei lubanud mõttearendusi lõpuni viia ja õigsust kaitsta. Tema rataslukuga püstolit meenutavat ratas-lukuga musketit hakati kasutama Saksamaal 1500. a. paiku. Rull-laager ilmus kasutusele 16. saj. Sageli olid ta ideed õiged, kuid nõudsid meisterlikkuse taset või materjale, mis polnud kättesaadavad: tsentrifugaalpump, hüdrauliline press, vintsoonega tulirelv, tagantlaetav suurtükk. Tüüpiline ja tulevast teaduslikumat
individuaalpsühholoogiliselt tasandilt sotsiaalse elu tasandile ning pidasid põhitähtsateks sotsiaalseid suhteid reguleerivaid tegureid (seotus, konformsus, kuuluvus jm.). Kognitiiv-käitumuslikud teooriad – A. Bandura, J. Rotter - Selle rühma teooriate autorid rõhutavad sotsiaalse õppimise ning sotsiaalsete kasvutingimuste olulisust isiksuse kujunemisel. Isiksust oluliselt määratlev on tema kognitiivne stiil. Kujuneda võib õpitud abitus, kui isiku heaolu või saavutused ei sõltu tema tegevusest ja otsustest ning tunduvad nendega seostamatud. Otsitakse vastust küsimusele, millised on need püsivad ja tüüpilisemad tunnusmallid, mille abil inimene tõlgendab maailma, korrastab ja liigendab teavet ümbritseva kohta ning tegevust, tajub enda ja ümbritseva maailma suhteid, lahendab eluprobleeme. Olulisemad mõõtmed on sõltuvus väljast (kas hinnangud ja tajud sõltuva ümbritsevast
et tekiksid vaimsed arenguhäired jne Sotsialiseerumisprotsessi funktsioonid: Ühiskonna säilimine ja taastootmine Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 4 Sotsioloogia alused Liina Käär Isiksuse kujunemine ja kujundamine Evolutsioon: a. Füüsiline abitus: teatud sarnasus inimahvi ja imiku vahel b. Sõltuvus: füüsiline sõltuvus teistest, aju ja närvisüsteemi paralleelne areng toitmise ja hoolitsemise ajal. Eluperioodide erinevatel etappidelt muutuvad inimesed, kellest sõltutakse c. Emotsionaalsed vajadused: lisaks füüsilistele vajadustele on igal inimolendil ka 3 peamist emotsionaalset vajadust vajadus kiindumuse, heakskiidu järele, kindlustunne selles, kes inimene arvab end olevat ehk enesemääratlus
KARISTUSÕIGUS Üldosa 1. Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus Õiguse ülesanne on anda võimalus väga erinevate ühiskondlikke suhete reguleerimiseks seadusandja poolt kehtestatud reeglite alusel. Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega. Karistusõiguse ülesanne on tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste e. õigushüvede kaitse. Karistusõigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid, selleks et seaduslike vahenditega kaitsta isikut õigusvastaste rünnete vastu. Karistusõigus lähtub õigushüve teooriast ja tema ülesandeks on, kaitstes isiku õigushüvesid, hoida tasakaalus isikuvabaduste piiramist ja kaitsta isikut, hoidudes samas isiku eraellu liigselt sekkumast. Karistusõigus peab aitama kaasa süüteoga tekitatud kahj...
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Liev...
-süüdlase süü ülestunnistamisele vabatahtlik ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus -süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul -ähvardusel või sunnil -hingelise erutuse tõttu -raseda või kõrges eas isiku poolt -hädakaitsepiiride ületamisel -leppimine kannatanuga Karistust raskendavad asjaolud: -omakasu või muu madal motiiv -eriline julmus, kannatanu alandamine -noorema kui 12a, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku vastu -perekonnaliikme, töökaaslase või muu lähedase suhtes -sõjaseisukorra ajal -ühiskondlikku või loodusõnnetus ära kasutades -üldohtlikul viisil -raske tagajärje põhjustamine -teise süüteo varjamiseks, hõlbustamiseks -grupi poolt Alaealisele kohaldatavad mõjutusvahendid: -hoiatus -allutamine käitumiskontrollile -noortekodusse paigutamine -erikooli panemine
Muutustega tuleks teatud määral kaasas käia, sotsialiseerimine peaks toimuma paindlikult. - Moraali- ja eetikaprintsiipide tutvustamine. Otsese abi pakkumine lastele (ka siis, kui lapsed on suured) – vajalik oskuste puudulikkuse korvamiseks. Oluline on viis, kuidas abi pakutakse. Vanemad teevad tihti lapse eest asjad ise ära; lapse oskused ei arene õpitud abitus – eesmärk kindlustada pidev suhe lapsega pikaks ajaks (vajab alati abi). Füüsiline abi on erinevatel etappidel erinev Mida rohkem laps ise hakkama saab, seda rohkem peab vanem neist tegevustest tagasi tõmbuma, kuid jätma lapsele võimaluse vajadusel abi saada! Lapse arengut ja iseseisvust ei tohi takistada. Nende funktsioonide osakaal ja intensiivsus muutuvad ajas peab olema paindlik, et areng saaks toimuda.
MIS ON REKLAAM? Carl Linnè: Genus proximum – üldtunnus, differencia specifica - spetsiifiline erinevus Reklaam on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. (C.Bovee, W. Arens. (1989). Contemporary Advertising) • Reklaam on tarbijale suunatud kaupade või teenuste tasuline avalikustamine. (D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria) • Reklaam on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. (L. Priimägi. (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara) • Reklaam on teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise e...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
